31.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/62

(1)

Toiduainete hindade volatiilsus on asetanud paljud arengumaad ja nende elanikud raskesse olukorda. See toidukriis, millega kaasnevad finants- ja energiakriis ning keskkonna seisundi halvenemine, tekitab ohu paisata veel sajad miljonid inimesed äärmisse vaesusse ja tuua kaasa nälja ja alatoitumuse ning nõuab suuremat solidaarsust nende elanikega. Kõik andmed toiduaineteturgude väljavaadete kohta viivad järeldusele, et toiduainete hindade volatiilsus võib tulevatel aastatel jätkuda.

(2)

Euroopa Liidu praeguste arengupoliitika vahendite täiendamiseks tuleks käesoleva määrusega luua rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete volatiilsetest hindadest põhjustatud kriisile arengumaades.

(3)

Nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni poolt 20. detsembril 2005. aastal vastu võetud Euroopa arengukonsensuses (2) on kirjas, et Euroopa Ühendus (edaspidi „ühendus”) jätkab tööd toiduga kindlustatuse parandamiseks rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; see on eesmärk, mille saavutamisele peaks käesolev määrus kaasa aitama.

(4)

Euroopa Parlament võttis 22. mail 2008. aastal vastu resolutsiooni toiduainete hinnatõusu kohta Euroopa Liidus ja arengumaades, milles soovitatakse nõukogul tagada sidusus kõigi riiklike ja rahvusvaheliste toiduainetega seotud poliitikavaldkondade vahel, mille eesmärk on realiseerida õigus toidule.

(5)

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 20. juuni 2008. aasta kohtumisel kindlalt oma võetud kohustust saavutada ühine ametliku arenguabi eesmärk, milleks on 2010. aastaks 0,56 % kogurahvatulust ning 2015. aastaks 0,7 % kogurahvatulust, nagu on märgitud nõukogu 24. mai 2005. aasta järeldustes, Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005. aasta järeldustes ja Euroopa arengukonsensuses.

(6)

Tunnistades oma 20. juuni 2008. aasta järeldustes, et toiduainete kõrged hinnad mõjutavad maailma kõige vaesemate elanikkonnakihtide olukorda ning ohustavad kõikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, võttis Euroopa Ülemkogu vastu aastatuhande arengueesmärke käsitleva ELi tegevuskava, milles märgitakse, et Euroopa Liit on pühendunud edendama ülemaailmset toidu- ja põllumajandusalast partnerlust kooskõlas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsi deklaratsiooniga, mis võeti vastu maailma toiduga kindlustamist käsitleval FAO kõrgetasemelisel konverentsil 5. juunil 2008. aastal (FAO konverentsi deklaratsioon), ning soovib märkimisväärselt kaasa aidata sellele, et kaotada aastaks 2010 osa rahastamise puudujäägist põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja maaelu arengu valdkonnas.

(7)

Euroopa Ülemkogu märkis järeldustes samuti, et selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa Liit toetab koordineeritumaid ja pikaajalisemaid rahvusvahelisi meetmeid praeguse toidukriisi lahendamiseks, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) ja rahvusvahelistes rahandusinstitutsioonides; et ta tervitab ülemaailmset toidukriisi käsitleva kõrgetasemelise rakkerühma asutamist ÜRO peasekretäri poolt ning on otsustanud täita täiel määral oma rolli FAO konverentsi deklaratsiooni rakendamisel. Kõrgetasemeline rakkerühm on võtnud vastu tervikliku tegevusraamistiku ning rahvusvahelised organisatsioonid ja piirkondlikud organisatsioonid on käivitanud oma algatused. Euroopa Ülemkogu märkis järeldustes samuti, et Euroopa Liit toetab tugevat abi põllumajandustoodangu tõstmiseks arengumaades, eraldades eelkõige vajalikud vahendid põllumajandusliku tooraine rahastamiseks ning abi turupõhiste riskijuhtimise vahendite kasutamiseks, ja et Euroopa Liit suurendab märkimisväärselt oma toetust põllumajandusse suunatud avaliku ja erasektori investeeringutele ja üldisemalt innustab arengumaid töötama välja paremat põllumajanduspoliitikat, eelkõige toetama toiduga kindlustatust ja tugevdama piirkondlikku integratsiooni, ning et Euroopa Liit võtab samuti kasutusele vahendid, et rahastada peale toiduabi turvavõrke vaestele ja ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele.

(8)

Vajadus rahaliste ja materiaalsete vahendite järele toiduainete kõrgete hindade tagajärgede ja põhjuste täielikuks kõrvaldamiseks on väga suur. Vahendid peaksid tulema rahvusvaheliselt kogukonnalt tervikuna ja ühendus on püüdnud anda oma õiglase osa. Euroopa Ülemkogu tervitas 20. juunil 2008. aastal komisjoni kavatsust esitada praeguse finantsperspektiivi raames ettepanek arengumaades põllumajandust toetava uue fondi kohta.

(9)

Ühenduse vastustrateegia peaks eelkõige püüdma innustada positiivset põllumajandustoodangu tõusu arengumaades lühikese kuni keskmise ajavahemiku jooksul, vähendades samal ajal oluliselt toiduainete hinna volatiilsusest tulenevat negatiivset mõju nende riikide kõige vaesematele elanikkonnakihtidele. Tootlikkuse tõstmine on ka ühenduse huvides, aidates leevendada praegust survet põllumajandustoodete hindadele.

(10)

Ühenduse käsutuses on mitu pikaajalist arenguabi käsitlevat õigusakti, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (3) ja Euroopa Arengufond, millest antakse ametlikku arenguabi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele, mida on hiljuti kohandatud vastavalt abikõlblike riikide keskmise ja pika perspektiivi arenguprioriteetidele. Nende rahastamisvahendite põhjalik kohandamine reageerimaks lühiajalisele kriisile ohustaks praeguste kõnealuste riikide suhtes koostatud tegutsemisstrateegiate tasakaalu ja sidusust. Ühenduse käsutuses on ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (4) hädaabi andmiseks ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend) (5).

(11)

Nimetatud rahastamisvahendid on aga arengumaades toiduainete volatiilsetest hindadest põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks 2008. aastal juba maksimaalsel võimalikul määral kasutusele võetud või ümber kohandatud. 2009. aastal saaks seda sama teha väga piiratud määral, mis ei oleks aga kaugeltki piisav vajaduste rahuldamiseks.

(12)

Järelikult on vaja võtta kasutusele eriline rahastamisvahend, mis täiendaks olemasolevaid ELi väliseid rahastamisvahendeid, ning võtta kiireloomulised ja täiendavad meetmed arengumaades toiduainete hinna praegusest volatiilsusest põhjustatud tagajärgedele kiireks reageerimiseks.

(13)

Käesoleva määruse kohast abiandmist tuleks korraldada viisil, mis suurendab toiduainete tarnimist kohalikele elanikele.

(14)

Kõnealuse rahastamisvahendi abil võetavad meetmed peaksid aitama arengumaadel suurendada järgmistel hooaegadel põllumajandustoodangut, reageerida kiiresti riikide ja nende elanike esmavajadustele, astuda esimesi samme, et vältida võimaluste piires edasist ebakindlust toiduga kindlustamisel ja samuti aidata leevendada toiduainete volatiilsetest hindadest põhjustatud tagajärgi kogu maailmas, kõige vaesemate, väikestele põllumajandustootjate, aga ka Euroopa tarbijate ja põllumajandustootjate heaolule.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete olemus nõuab tõhusa, paindliku, läbipaistva ja kiire otsustuskorra kehtestamist nende meetmete rahastamiseks ning kõikide asjaomaste institutsioonide tugevat koostööd.

(16)

Tuleb tagada toiduainete hinnatõusust ja/või hindade volatiilsusest kõige otsesemalt ja tõsisemalt mõjutatud inimestele leevenduse tagamiseks võetavate lühiajaliste meetmete sidusus ja järjepidevus ning rohkem struktuurimeetmeid eesmärgiga vältida praeguse toidukriisi kordumist.

(17)

On vaja tagada ühenduse finantshuvide kaitse vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (6) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (8).

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja nõutavate meetmete ulatuse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(20)

Erinevaid arengu rahastamisvahendeid ja käesolevat rahastamisvahendit kohaldatakse viisil, et oleks tagatud koostöö jätkuvus, eriti seoses üleminekuga hädaabi andmiselt keskmise pikkusega ja pikaajalistele meetmetele. Käesolev määrus peaks sobituma pikaajalise strateegiaga, millega aidatakse kaasa toiduga kindlustatusele arengumaades vastavalt nende oma vajadustele ja kavadele.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks ja nende olemusest tulenevat edasilükkamatust arvestades peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

a)

soodustada põllumajanduse tootlikkuse tõstmist sihtriikides ja -piirkondades;

b)

toetada tegevusi kiireks ja otseseks reageerimiseks, et leevendada toiduainete hindade volatiilsusest kohalikele elanikele tulenevaid negatiivseid mõjusid kooskõlas üldise toiduga kindlustatuse eesmärkidega, sealhulgas toitumisvajadusi käsitlevate ÜRO standarditega;

c)

tugevdada tootmisalast suutlikkust ja põllumajandussektori juhtimist, et suurendada sekkumiste jätkusuutlikkust.

a)

meetmed põllumajandusliku tooraine ja teenuste, sh väetiste ja seemnete kättesaadavuse parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu kohalikele rajatistele ja kättesaadavusele;

b)

turvavõrgumeetmed põllumajanduse tootmisvõimsuse säilitamiseks või suurendamiseks ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide, sealhulgas laste esmaste toitumisvajaduste rahuldamiseks;

c)

muud riigi vajadustel põhinevad väiksema ulatusega meetmed, mille eesmärk on suurendada tootmist: mikrokrediit, investeeringud, varustus, infrastruktuur ja ladustamine, samuti kutseõpe ja põllumajandussektorisse kuuluvate ametirühmade toetamine.

a)

partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid;

b)

partnerriikide detsentraliseeritud organid, nagu kohalikud omavalitsused, provintsid, departemangud ja piirkonnad;

c)

partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse loodud ühisasutused;

d)

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO organid, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused ja arengupangad;

e)

ühenduse institutsioonid ja asutused, kuid üksnes artikli 3 lõikes 4 osutatud toetusmeetmete rakendamiseks;

f)

ELi ametid;

g)

liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade või mis tahes muu kolmanda riigi järgmised üksused ja organid, mis vastavad määruses (EÜ) nr 1905/2006 sätestatud ühenduse välisabile juurdepääsu eeskirjadele, kui need aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke:

a)

projektid ja programmid;

b)

eelarvetoetus, eriti valdkonnapõhine eelarvetoetus, kui partnerriigi avalike kulutuste haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus ning kui on täidetud asjakohases geograafilise piirkonna rahastamisvahendis sätestatud tingimused eelarvetoetuse saamiseks;

c)

maksed rahvusvahelistele või piirkondlikele organisatsioonidele ning nende organisatsioonide hallatavatesse rahvusvahelistesse fondidesse;

d)

maksed partnerriikide ja -piirkondade rajatud riiklikesse fondidesse, eesmärgiga suurendada mitmete rahastajate ühist kaasrahastamist, või ühe või mitme rahastaja rajatud fondidesse projektide ühiseks elluviimiseks;

e)

kaasrahastamine üksustega, kes on vastavalt artikli 4 määratlusele abikõlblikud;

f)

komisjoni programmide põhjal Euroopa Investeerimispanga (EIP) või teiste finantsvahendajate käsutusse antud rahalised vahendid, mis on ette nähtud laenude andmiseks (eeskätt erasektorisse tehtavate investeeringute ja erasektori arengu toetamiseks), riskikapitaliks (allutatud või tingimustega laenude kujul) või muuks ajutiseks vähemusosaluseks ettevõtete kapitalis, samuti sissemaksed tagatisfondidesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 32 sellises ulatuses, et ühenduse finantsrisk on piiratud nimetatud rahaliste vahenditega.