52006DC0567

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.10.2006

KOM(2006) 567 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

GLOBAALNE EUROOPA: KONKURENTSIVÕIME MAAILMAS Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse {SEK(2006) 1228}{SEK(2006) 1229}{SEK(2006) 1230}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

GLOBAALNE EUROOPA: KONKURENTSIVÕIME MAAILMAS Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse

1. TEATISE EESMÄRK

Majanduskasv ja töökohtade loomine ning võimalused, mida need pakuvad, on Euroopa Komisjoni ühtse Euroopa tegevuskava tuumaks. Need on Euroopa kodanikele majandusliku heaolu, sotsiaalse õigluse ja jätkusuutliku arengu ning globaliseerumisega kohanemise olulised tegurid. Nende kesksete kriteeriumite alusel hindavad kodanikud Euroopa panust oma igapäevaellu.

2005. aastal uuendatud Lissaboni strateegia annab ülevaate, milliseid samme tuleb astuda Euroopas , et ergutada majanduskasvu ja luua rohkem töökohti. Strateegias rõhutati avatud, kõrgekvaliteedilise ja tõhusalt toimiva sisekorraga turu tähtsust konkurentsi, innovatsiooni, hariduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse, tööhõive ning sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkondades, mis aitab Euroopa ettevõtetel püsida rahvusvahelises konkurentsis. Toonitati ka, et tähtis on tagada turgude avatus üle kogu maailma.

Sellele ELi-sisesele tegevuskavale tuleb lisada välistegevuse kava, et suunata globaalses majandusruumis nii oma kaubandusalast kui ka muud välispoliitilist tegevust. Meie viimaste aastate välispoliitiline prioriteet selles valdkonnas on olnud jõuda ambitsioonika, tasakaalustatud ja õiglase mitmepoolse kokkuleppeni jätkata rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist ning avada turge, kus Euroopa ettevõtted saaksid võrdsetel alustel konkureerida, ja luua uusi võimalusi majanduskasvuks ja arenguks. WTO on endiselt kõige tõhusam vahend kaubavahetuse laiendamiseks ja korraldamiseks reeglitepõhise süsteemi alusel ning mitmepoolse süsteemi nurgakivi. Meie tähtsaim prioriteet on Doha arengukava ning komisjon teeb jõupingutusi, et jätkata 2006. aasta juulis katkenud Doha vooru läbirääkimisi.

Samuti püüame me kaubanduspoliitika kaudu kaasa aidata liidu välispoliitiliste, sealhulgas eeskätt arengu- ja naabruspoliitika eesmärkide saavutamisele. Nende eesmärkide saavutamine on ELi kaubanduspoliitikas kesksel kohal. Liidu välispoliitilise tegevuse sidusus on ELi globaalse rolli tugevdamisel otsustava tähtsusega.

Käesoleva teatise eesmärk on esile tõsta kaubanduspoliitika rolli majanduskasvu soodustamisel ja töökohtade loomisel Euroopas. Teatis püüab näidata, kuidas me saame kiirelt muutuva globaalse majanduse tingimustes kujundada veelgi laiaulatuslikuma, integreerituma ja tulevikku suunatud väliskaubandusstrateegia, mis aitaks kaasa Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele. Teatises rõhutatakse, et ELi kaubanduspoliitika vahendid tuleb kohandada uutele väljakutsetele, tuleb kaasata uusi partnereid ja kindlustada, et Euroopa jääks maailmale avatuks ning et meile avaneksid teiste riikide turud.

Teatis juhib samuti tähelepanu konkreetsetele seostele meie sise- ja välispoliitilise tegevuse vahel. Kuigi globaliseerimine kaotab piire sise- ja välispoliitika vahel, avaldab meie sisepoliitika sageli määravat mõju rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja vastupidi. Tunnistada vajadust leida ühtne integreeritud lähenemine sisemistele ja globaalsetele väljakutsetele on olnud selle komisjoni proovikiviks.[1] Teha on aga veel palju, et see kajastuks meie mõtteviisis ja tegudes.[2]

2. MUUTUV MAAILM

Muudatused globaalses majanduskorralduses on tänapäeval maailma majandusele ja rahvusvahelistele suhetele sama tähendusrikkad kui külma sõja lõpp. Hoogustub majanduslik integratsioon, ajendatuna kasvavast kaubavahetusest ja kapitali juurdevoolust, finantsturgude tugevnemisest, alanevatest transpordikuludest ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioonilisest arengust. See kõik loob enneolematud võimalused majanduskasvuks ja arenguks. Samas avaldab see aga lisasurvet meie looduslikele ressurssidele, eriti kliimale ning traditsioonilistele tööstusharudele ja elatusallikatele. See on kahtluse alla seadnud endiseid tõsikindlaid teadmisi ning tekitanud uusi hirme.

Ettevõtted reageerivad neile muutustele, ühendades kõrgtehnoloogia ja väliskapitali üha kõrgemalt haritud tööjõuga arenguriikides. Globaalsed turustusahelad muutuvad, kui ettevõtted tellivad tooted ja teenused väljastpoolt, odavama majandusega riikidest. Üksikute toodete osad võidakse tellida väga erinevatest riikidest, asendades sel moel tavapärast valmistoodetega kauplemist.

Globaliseerumisega kaasnevatest võimalustest haarab kinni rohkem riike kui kunagi varem. 20. sajandi teisel poolel olid ülemaailmse majanduse veduriteks Ameerika Ühendriigid, Euroopa ja Jaapan. Tänaseks on neile lisandunud üha rohkem areneva ja avaneva majandusega riike, nagu Hiina ja India, samuti Brasiilia, Venemaa ja mitmed teised. Hiina on juba praegu ekspordimahult maailmas kolmandal kohal ning tõuseb tõenäoliselt juba paari lähema aasta jooksul suuruselt teiseks rahvamajanduseks. Sama aja jooksul võib India tõusta kuuendaks.

Selle kõige tulemusel on muutumas globaalse kaubanduse olemus. Me ei ela veel maailmas, kus puuduvad tollimaksud, kuid mitmes majandusharus on võetud suund sinnapoole. Euroopa konkurentsivõime võtmeteguriteks on saanud teadmised, innovatsioon, intellektuaalomand, teenused ning ressursside tõhus kasutamine. Senine kaubanduspoliitika ja üldine lähenemisviis rahvusvahelisele konkurentsvõimele vajab läbivaatamist.

3. ANALÜÜS: EUROOPA KONKURENTSIVÕIME PÕHIALUSED

Euroopa konkurentsivõime tagamiseks tuleb täita kaks olulist ja omavahel seotud tingimust. Esiteks tuleb tagada selge sisepoliitika, mis võtab arvesse väliskonkurentsi väljakutseid ja tagab avatuse kaubavahetusele ja investeeringutele. Teiseks tuleb tagada suurem avatus ja õiglased reeglid muudel turgudel, eriti riikides, mis on meie tulevased peamised kaubanduspartnerid. Mõlema tingimuse täitmise aluseks on läbipaistvad ja tõhusad reeglid – nii liidusisesed kui ka kahe- ja mitmepoolsed.

3.1. Selge sisepoliitika

i) Konkurentsiturud : ühtne turg on oluline rahvusvahelises konkurentsis tegutsemisvõimeliste ettevõtete tekkimiseks ELis. Ühtse turu korraldus soodustab läbipaistvust ja prognoositavust ning võimaldab ettevõtetel ära kasutada turu suurust ja mastaabisäästu, julgustab otstarbekat ressursside jaotust ja innovatsiooni ning aitab vältida riigitoetuste kasutamist konkurentsivastase, protektsionistliku vahendina. Samuti on see soodustanud kõrgekvaliteediliste reeglite ja standardite loomist, mis on abiks globaalsete normide kujundamisel.

Konkurentsiturud on aidanud Euroopa töötleval tööstusel globaliseerumisest hoolimata säilitada oma SKT osa, samas kui USA-l ja Jaapanil ei ole see õnnestunud. ELi tööstustoodang on viimasel kahel aastakümnel kasvanud 40%[3] ja ELi positsioon maailmaturgudel püsib peaaegu muutumatuna. Meie teenindustööstus on mitmes valdkonnas maailmas juhtival kohal.

Seda suuresti seetõttu, et ELi ettevõtted müüvad tooteid ja pakuvad teenuseid, mis on oma disainilt ja kvaliteedilt esmaklassilised.[4] Eliitkaubad moodustavad maailma nõudlusest kolmandiku ja Euroopa ekspordist poole. Nende kallihinnaliste kaupade poolest jääb EL teisele kohale Jaapani järel, kuid on eespool USAst, samas kui riigid, nagu Hiina, jäävad kaugele seljataha.

Samas on EL kaotamas oma turuosa kõrgtehnoloogia valdkonnas. Selleks, et säilitada ELi suutlikkus müüa tipptasemel tooteid, tuleb tõsta liidu suutlikkust innovatsiooni, hariduse ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, seda nii toodete (sealhulgas kvaliteetsed, kõrge lisandväärtusega põllumajandustooted) kui ka teenuste osas. Me peame silmas pidama ka väliseesmärke. Euroopa eksport on tugev riikides, kus nõudlus on stabiilne, kuid halvemas olukorras kui Jaapani ja USA eksport kiiresti kasvava majandusega riikides, eeskätt Aasias.

ii) Avatus : Euroopa majanduslik avatus on oluline majanduskasvu ja uute töökohtade loomise seisukohalt ning meie rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Avatus rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele suurendab meie võimet ära kasutada hästitoimivast ühtsest turust tulenevaid hüvesid. See avaldab sisemajandusele loomingulisust ergutavat konkurentsisurvet, toetab ja edendab innovatsiooni, mis avab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ning stimuleerib investeeringuid.

Euroopa peab vältima protektsionismi. Protektsionism toob kaasa hinnatõusu tarbijate ja ettevõtete jaoks ning piirab valikuvõimalusi. Keskpikas perspektiivis suunab impordikonkurentsis olevate valdkondade kaitsmine õiglase väliskonkurentsi eest ressursse majanduse tootlikumatest sektoritest välja. Kuna meie heaolu sõltub kaubandusest, võivad teiste riikide vastastikusel alusel seatud tõkked kahjustada meie majandust.

Ajutiste ja kindla sihtmärgiga piirangute seadmine konkurentsivastasele impordile Euroopasse võib mängida olulist rolli Euroopa huvide kaitsmisel ebaõiglase kaubanduse eest. Me peame neid vajalikke kaubanduse kaitsemeetmeid säilitama, kuid tagama seejuures, et neid saab kohandada muutuva globaalse kaubanduse põhimõtetega.

iii) Sotsiaalne õiglus : Me peame tunnistama, et mõnedele piirkondadele ja töötajatele, eeskätt vähemkvalifitseeritud tööjõule, võib turgude avamine avaldada negatiivset mõju, Struktuurimuutus ei ole midagi uut, kuid seda on kiirendanud globaliseerumine. Kohanemistakistuste kõrvaldamine siseturul ning ressursside suunamine sektoritesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt, on oluline kaubandusest tulenevate hüvede realiseerimiseks ning uute töökohtade loomiseks Euroopas. Kaubavahetuse negatiivsed mõjud võivad teatavates sektoris või piirkondades eriti tugevasti ilmneda, mis võib põhjustada poliitilise opositsiooni teket turgude avamisele. Me peame andma oma parima, et näha ette kõiki turgude avamisega kaasnevaid mõjusid, aitama sektoritel, piirkondadel ja töötajatel muutustega kohaneda ning tagama, et avatusest tulenevad hüved jõuaksid kodanikeni. Taotledes sotsiaalset õiglust ja ühtekuuluvust kodus, peame samaaegselt püüdma propageerida oma väärtusi, sealhulgas nii sotsiaalseid kui ka keskkonnaalaseid standardeid ja kultuurilist mitmekesisust, üle kogu maailma.[5]

3.2. Turgude avamine välismaal

Turgude järjepidev avamine on majanduskasvu kiirenemise, tootlikkuse tõusu ning uute töökohtade loomise oluline allikas. See on vaesuse vähendamise ja arengu soodustamise tähtsamaid faktoreid. Turgude avamine võib aidata meil pikemas perspektiivis toime tulla nende põhiliste teguritega, mis põhjustavad globaalseid probleeme, alates julgeolekuküsimustest kuni migratsiooni- ja kliimamuutusega seonduvani.

Meie põhiargument on, et protektsionismi kõrvaleheitmisega kodus peab kaasas käima aktiivne tegevus turgude avamisel ja õiglaste kaubanduspõhimõtete juurutamisel välismaal. See parandab ülemaailmset majanduskeskkonda ja aitab ergutada majandusreforme teistes riikides. See kindlustab ELi tööstuse konkurentsivõime globaalses majanduses ning aitab säilitada liidusisest poliitilist toetust meie avatusele. Selle eesmärgi elluviimiseks on kaks põhivahendit: tugevdada seotust peamiste tõusva majandusega riikide ja piirkondadega ning pöörata rohkem tähelepanu piiritagustele kaubavahetuse takistustele.

Peamised tõusva majandusega riigid, nagu Hiina, India ja Brasiilia, naudivad õigustatult hüvesid, mis kaasnevad nende kasvava rolliga maailma kaubanduses. Üheskoos esindavad need riigid 15% kogu maailma kaubandusvoogudest. Selline majanduskasv, mille aluseks on olnud järjepidev liberaliseerimine, lõi eelduse ajalooliseks saavutuseks – miljonite inimeste vaesusest väljatoomiseks.

EL on juba praegu avatud ekspordile tõusva majandusega riikidest ja muudest arenguriikidest ning on valmis edasiseks arenguks. Enamik kiiresti areneva majandusega riike aga kombineerib kiire majanduskasvu ülemäära kõrgete tollitõketega ELi ekspordile. Nende riikide rolli ja globaalsest kaubandussüsteemist saadavate hüvede kasvades suurenevad ka nende riikide kohustused osaleda avatust soodustava globaalse korra tagamisel.

Avatus ei tähenda enam ainult tollimakse. 21. sajandil tähendab tegeliku turulepääsu tagamine seda, et tuleb keskenduda uutele ülesannetele ja töötada välja kaubanduspoliitilised meetmed, mille abil saavutada senisest sootuks erinev avatuse tase.

i) Mittetariifsed tõkked : Tollimaksude alandamine on endiselt oluline turgude avamiseks Euroopa tööstus- ja põllumajandustoodete ekspordile. Kui tollimaksud alanevad, jäävad peamiste takistustena alles mittetariifsed tõkked, nagu näiteks tarbetult kaubavahetust piiravad eeskirjad ja menetlused. Need takistused on sageli vähem nähtavad, keerukamad ja võivad olla tundlikud, sest puudutavad otseselt siseturu korraldust. Kaubanduse reguleerimine on vajalik, kuid seda tuleb teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning nii, et piirangud, mis seatakse kaubavahetusele, mis toetab muude põhjendatud eesmärkide saavutamist, oleksid minimaalsed.

Mittetariifsete tõkete kõrvaldamine on keeruline, nõuab ressursse ja selleks ei piisa ainuüksi WTO süsteemist. Kaubavahetuse soodustamisel ja seda kahjustavate reeglite ja standardite vältimisel mängivad üha tähtsamat rolli vastastikuse tunnustamise kokkulepped, rahvusvahelised standardiseerimise ja reguleerimise läbirääkimised ning tehniline abi kolmandatele riikidele. Tõkete tuvastamine ja nendega võitlemine nõuab uute töömeetodite kasutuselevõttu nii komisjonisiseselt kui ka koostöötamisel teistega, sealhulgas liikmesriikide ja tööstusettevõtetega.

ii) Juurdepääs ressurssidele : Rohkem kui kunagi varem vajab Euroopa importi, et eksportida. Olulisim eesmärk on kaotada piirangud juurdepääsult ressurssidele, nagu energia, metallid ja metallijäätmed, esmased toorained, sh teatavad põllumajandussaadused ning toornahk. Mõne meie suurima kaubanduspartneri võetud meetmed juurdepääsu takistamiseks nende varudele tekitavad ELi tööstusele suuri probleeme. Kui juurdepääsupiirangud ressurssidele ei ole põhjendatud julgeoleku või keskkonnaalaste kaalutlustega, tuleb need kõrvaldada.

Eriti oluline on energia . Kuna globaalne nõudlus kasvab ja Euroopa muutub üha sõltuvamaks välistest energiaallikatest, peab EL astuma samme selge, konkurentsivõimelise, ohutu ja jätkusuutliku energiapoliitika väljakujundamiseks. Liidusiseselt tähendab see konkurentsivõimelise, üleeuroopalise energiaturu loomist ja jätkusuutliku, tõhusa ja mitmekesise energiavaliku propageerimist. ELi väliselt peame taotlema suuremat läbipaistvust ning juhtimise ja kaubavahetuse tõhustamist kolmandate riikide energiasektoris mittediskrimineerivate transiiditingimuste rakendamise kaudu ning võimaldades kolmandatel osapooltel eksportida torutranspordi kaudu. Samuti peame toetama tootmis- ja ekspordivõimaluste tõhustamist ning energiatranspordi infrastruktuuri väljaarendamist. Allikate, varude ja transpordi mitmekesisus on äärmiselt oluline meie sise- ja välitegevusele.

Püüdlused tõhustada majanduskasvu kaubavahetuse kaudu võivad avaldada mõju meid ümbritsevale keskkonnale, eriti bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale . Meie konkurentsipoliitika väljaspool ELi peab toetama energia efektiivsust, taastuva energia, sh biokütuste kasutamist, tehnoloogiat, mis ei saasta keskkonda ning ratsionaalset energiakasutust Euroopas ja kogu maailmas, eesmärgiga vähendada globaalset energianõudlust ja tõsta varustuskindlust. Kaubanduse ja poliitika seosed, eriti seos kliimamuutusega, vajavad veel täpsemat uurimist.

iii) Uued majanduskasvu valdkonnad : Meil on vaja pöörata suuremat tähelepanu turgude avamisele ja rangemate reeglite kehtestamisele uutes, meile olulistes kaubandusvaldkondades, nagu intellektuaalomand, teenused, investeeringud, riigihanked ja konkurents .

ELi ettevõtete saavutusi uute turgude võitmisel kahandab suuresti see, kui asjaomastes riikides ei ole tagatud piisav intellektuaalomandi õiguste kaitse. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine jätab omanikud ilma nende investeeringutelt teenitud kasumist ja seab lõpuks ohtu kõige uuenduslikumate ja loomingulisemate ettevõtete elujõulisuse. Praegu on kõige olulisem ülesanne tagada kehtivate kohustuste täitmine, seda eriti tõusva majandusega riikides. Komisjon on pühendanud märkimisväärse hulga vahendeid võltsingutega võitlemiseks ning intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks olulisemates kolmandates riikides, nagu näiteks Hiina. Me oleme hoogustanud intellektuaalomandi õiguste kaitse alast koostööd USA ja Jaapaniga ning oleme näinud vaeva, et kaitsta ELi geograafilisi tähiseid. Teha on aga veel väga palju.

Teenused on ELi majanduse nurgakivi. Nende osa SKTst ja tööhõivest moodustab 77%. See on valdkond, milles Euroopal on suhteline eelis ning millel on ELi ekspordis suurim kasvupotentsiaal. Globaalse teenuskaubanduse järk-järguline liberaliseerimine on oluline tegur tulevases majanduskasvus, sealhulgas ka arenguriikides. EL peab pidama oma tähtsamate partneritega läbirääkimisi teenuskaubanduse liberaliseerimise üle, seda eriti riikides, kus juurdepääs turule on halb või kus partnerid on võtnud vaid väheseid WTOsse kuulumisest tulenevaid kohustusi.

Teenustesse ja teistesse sektoritesse investeerimise võimaluste parandamine kolmandates riikides aitab oluliselt kaasa majanduskasvule nii ELis kui ka sihtriigis. Kuna turustusahelad on muutunud ülemaailmseks, on võime investeerida kolmandate riikide turgudesse saanud üha olulisemaks. Tähtsad on siiski ka geograafiline asukoht ja lähedus. Füüsiline kohalolek välisriigis võimaldab ELi ettevõtetel saavutada ärilisi eesmärke, muudab kaubavahetuse prognoositavamaks ja kindlustab nii ettevõtte kui ka päritoluriigi kuvandit ja mainet.

Osalemine riigihanke pakkumistel on ELi eksportijate jaoks uusi võimalusi pakkuv valdkond. ELi ettevõtted on maailmas juhtivad transpordivahendite tootjad ning riiklike ehitustööde ja teenuste pakkujad. Peaaegu kõikide meie kaubanduspartnerite puhul on märgata aga diskrimineerivat toimimisviisi, mis sulgeb ekspordivõimalused. See on tõenäoliselt suurim kaubandussektor, millele ei laiene mitmepoolne kontrollisüsteem.

Konkurentsi puudumine ja riiklike toetuste reeglid kolmandates riikides piiravad juurdepääsu turule, luues tollimaksude ja traditsiooniliste mittetariifsete tõkete kõrvale uusi takistusi. ELi strateegiline huvi on töötada välja rahvusvahelised reeglid ja arendada konkurentsipoliitikaalast koostööd, tagamaks et Euroopa ettevõtted ei kannataks kolmandates riikides konkurentsivastase tegevuse ega kohalike ettevõtete põhjendamatu toetamise tõttu. Selles valdkonnas on vaja palju ära teha. Enamikes riikides ei ole toetuste jagamise süsteem kuigi selge ja arusaadav.

Kõigis neis valdkondades on vaja selgeid, tõhusaid ja üldtunnustatud reegleid. Selliste reeglite rakendamine kodus on meie konkurentsivõime alustugi. Me peame aga tegema koostööd teiste riikidega, et kindlustada nende reeglite ja standardite võrdne kvaliteet.

4. TEGEVUSKAVA: TEGEVUS EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISE KONKURENTSIVÕIME TAGAMISEKS

Esitatud analüüsi põhjal tuleb koostada tegevuskava eelseisvateks kuudeks ja aastateks. Meie eesmärk on mõjutada muutusi juhtivaid jõudusid, kasutada globaliseerumise eeliseid ning maandada riske. See on ülesanne, mis on kesksel kohal komisjoni 10. mai 2006. aasta teatises „Kodanikekeskse Euroopa tegevuskava“ . Komisjonil on ELi kaubanduspoliitika juhtimisel tihedas koostöös liikmesriikide, parlamendi ja teiste jõududega tähelepanuväärne roll, mis on Euroopa jaoks unikaalne jõuallikas. See on roll, mille sarnast ei ole üheski teises poliitikavaldkonnas. Me peame aga kindlustama, et meie prioriteedid ja meetodid vastaksid tuleviku väljakutsetele.

4.1. Liidusisene tegevus

Uuendatud Lissaboni strateegia pakub välja selge tegevuskava Euroopa majanduse kohandamiseks uue globaalse keskkonnaga. Selleks, et tagada meie sisereeglite vastavus uutele väljakutsetele ja võimalustele, tehti „Kodanikekeskse Euroopa tegevuskavas“ ettepanek vaadata ühtse turu põhimõtted põhjalikult läbi. Eesmärk on selgitada, kuidas siseturg saaks aidata Euroopa ettevõtlust vajalike muutuste läbiviimisel, et mitmekesisuse, spetsialiseerumise ja innovatsiooni abil püsida rahvusvahelises konkurentsis. Me peame aga kiiresti ellu kutsuma veel teisi poliitilisi algatusi.

Meie poliitika kujundamise protsess peab arvesse võtma ülemaailmse konkurentsi väljakutseid. Mida sarnasemad on reeglid ja tavad meil ja meie peamistes partnerriikides, seda kasulikum on see ELi ettevõtlusele. Me peame täitma juhtivat rolli parimate tavade levitamisel ja ülemaailmsete reeglite ja standardite väljatöötamisel. Selleks, et teha seda tõhusalt, peame me oma regulatiivsete ja muude standardite kujundamisel silmas pidama ka välist mõõdet. See ei tähenda meie reeglite osatähtsuse vähendamist, vaid avatud ja paindlikku lähenemist oma reeglite kehtestamisel, püüdu ära hoida võimalikke kaubandustülisid ja seeläbi toetada Euroopa ettevõtlust. Need eesmärgid kajastuvad juba ELi õigusliku regulatsiooni parandamise tegevuskavas, kuid me saame teha palju rohkem. Selles osas on võtmetähtsusega rahvusvaheline ja kahepoolne õigusalane koostöö.

Euroopa kodanikud loodavad näha majanduslike ja struktuurimuutuste positiivseid tulemusi. Avatuse poolt rääkivad asjaolud jäävad sisutühjaks, kui avatusest saadavad hüved ei jõua kodanikeni. Komisjoni ja liikmesriikide roll on tagada, et kaubanduse avamise ja globaliseerumisega kaasnevad hüved jõuaksid kodanikeni ning et neid ei kasutataks valedel eesmärkidel. Kui vaadata tekstiilikaubanduse liberaliseerimist 2005. aasta lõpul, siis on näha, et neid hüvesid ei ole vahendatud järjepidevalt. Enne edasise tegevuse määratlemist kavatseb komisjon sisse seada süsteemse impordi ja tarbimishindade järelevalvekorra.

Kohanemiseks vajavad aega ja eelteavet nii ettevõtted kui ka inimesed. ELi ühtekuuluvuspoliitika programmide uus põlvkond pakub võimalusi globaliseerumisega seonduvaid muutusi ette näha, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Neid võimalusi tuleb ära kasutada. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond pakub kiireid lahendusi restruktureerimisest tulenevatele ühekordsetele, selgelt määratletud probleemidele. Eesmärk peab olema soodustada kohanemist, jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet, mitte kaitsta üksikuid töökohti ja ettevõtteid vältimatute muutuste eest. Meie ettevõtete liidusisese kaubanduse hõlbustamiseks on kavas ajakohastada ELi tollisüsteemi tolliseadustiku läbivaatamise ja e-tolli sisseseadmise kaudu.

4.2. Välistegevus

i) WTO

Maailm vajab tugevat mitmepoolset kaubandussüsteemi. See on kõige tõhusam kaubanduse laiendamise ja juhtimise vahend, mis arvestab kõigi osapoolte hüvangut ning pakub unikaalset raamistikku vaidluste lahendamiseks.

Euroopa ei tagane mitmepoolsuse põhimõttest. Me peame sellest kinni ja oleme valmis tegema mõistlikke kulutusi, et süsteem toimiks edukalt. Doha arengukava üle peetavate läbirääkimiste katkemine on globaalse majanduskasvu ja arengu seisukohast möödalastud võimalus. EL on teinud tõsiseid liberaliseerimisettepanekuid, sh ka põllumajandusvaldkonnas, ning andnud selgelt mõista, et on valmis edasi liikuma oma praeguse mandaadi raames, mis on osa globaalsest kokkuleppest. Euroopa toetab jätkuvalt WTOd ja teeb jõupingutusi, et jätkata läbirääkimisi niipea, kui olukord teistes riikides on soodne.

ii) Vabakaubanduslepingud

Vabakaubanduslepingud, kui neid koostada asjatundlikult, võivad toetuda nii WTO kui ka teistele rahvusvahelistele eeskirjadele ning liikuda jõudsalt avatuse ja integratsiooni soodustamise kursil, puudutades küsimusi, mis ei ole veel küpsed mitmepoolseteks läbirääkimisteks ning ette valmistades pinnast mitmepoolse liberaliseerimise järgmisele etapile. Mitmeid võtmeküsimusi, nagu investeerimine, riigihanked, konkurents, regulatiivsed küsimused ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine, millega WTO praegu ei tegele, võib käsitleda vabakaubanduslepingutes.

Vabakaubanduslepingud võivad aga sisaldada ka ohte mitmepoolsele kaubandussüsteemile. Nad võivad raskendada kauplemist, nõrgendada diskrimineerimisevastaseid põhimõtteid ja takistada nõrgema majandusega riikide juurdepääsu turule. Selleks, et anda positiivseid tulemusi, peavad vabakaubanduslepingud olema võimalikult laiaulatuslikud, võimaldama kõigi kaubandusvaldkondade liberaliseerimist ja minema kaugemale WTO teemaderingist. ELi prioriteet on tagada, et iga uus vabakaubandusleping, sealhulgas need, mida me ise sõlmime, oleks mitmepoolse liberaliseerimise vahend, mitte takistus.

Vabakaubanduslepingud ei ole Euroopa jaoks midagi uut. Näiteks on neil tähtis roll ELi naabruspoliitikas majandus- ja regulatiivsete sidemete tugevdamise seisukohast. Nad kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega peetavate majanduspartnerluse lepingute ning Kesk-Ameerika ja Andide ühendusega peetavate tulevaste assotsieerumislepingute läbirääkimiste kavasse. Kui meie praegused kahepoolsed kokkulepped tugevdavad naaberlust ja toetavad meie arengueesmärke, on meie peamised kaubanduslikud eesmärgid, sealhulgas Aasia suunal, märksa nõrgemalt esindatud. Nende kokkulepete reguleerimisala on piiratud. Me peame püüdma kahepoolse kaubanduse arendamisel silmas pidada teisi valdkondi ja kaubanduspoliitika laienevat rolli ELi välissuhetes. Selleks, et kaubanduspoliitika saaks kaasa aidata töökohtade loomisele ja majanduskasvu ergutamisele, peavad majanduslikud tegurid mängima tulevaste vabakaubanduslepingute valikus peamist rolli.

Peamine majanduslik kriteerium uute vabakaubanduslepingute sõlmimisel peab olema turupotentsiaal (suurus ja kasvupotentsiaal) ja ELi ekspordihuvide vastase protektsionismi tase (tollimaksud ja mittetariifsed tõkked). Me peame arvesse võtma ka oma potentsiaalsete partnerite läbirääkimisi ELi konkurentidega, nende läbirääkimiste võimalikku mõju ELi riikide turgudele ja majandustele ning ohtu, et kahjustatud võib saada meie naaberriikide ja arengumaade senine soodustatud juurdepääs ELi turgudele.

Neid kriteeriume aluseks võttes tõusevad prioriteetideks ASEAN , Mercosur (kellega on läbirääkimised hetkel käimas) ja Korea . Nende puhul liitub kõrge protsentsionismi tase suure turupotentsiaaliga ning nad on aktiivsed vabakaubanduslepingute sõlmimisel ELi konkurentidega. Kõrge protektsionismi tase ning hea turupotentsiaal iseloomustavad ka Indiat, Venemaad ja Pärsia lahe koostöönõukogu riike (läbirääkimised käivad), mis tõstavad nad ELi huvipunkti. Ka Hiina vastab paljudele eelnimetatud kriteeriumidele, kuid vajab eritähelepanu seoses võimaluste ja riskidega, mida ta esindab.

Reguleerimisala poolest peavad uued, konkurentsist lähtuvad vabakaubanduslepingud olema ulatuslikud ja ambitsioonikad, seadma eesmärgiks liberaliseerida kaubavahetus võimalikult suures ulatuses ning sisaldama ulatuslikku teenuste ja investeeringute liberaliseerimist. Uus ambitsioonikas ELi investeerimisalase kokkuleppe mudel tuleb välja töötada tihedas koostöös liikmesriikidega. Kui meie partnerid on sõlminud vabakaubanduslepinguid riikidega, kes on ELi konkurendid, peame me taotlema vähemalt täielikku samaväärsust. Koguselised impordipiirangud ja kõikvõimalikud tollimaksud, lõivud, tariifid ja piirangud tuleb kõrvaldada.

Vabakaubanduslepingud peavad samuti võitlema mittetariifsete tõkete vastu, kasutades selleks võimalusel regulatsioonide ühtlustamist ja sisaldama sätteid kaubavahetuse lihtsustamiseks. Neis peavad sisalduma rangemad intellektuaalomandi õiguste kaitse ja konkurentsi sätted, sealhulgas näiteks tingimus rakendada intellektuaalomandi õigusi kooskõlas komisjoni jõustamisdirektiiviga. Me peame võimalusel püüdma sisse viia häid valitsemistavasid rahanduse, maksude ja õigusloome valdkonnas. Me peame samuti tagama, et vabakaubanduslepingute päritolureeglid oleksid lihtsamad ja kaasaegsemad ning kajastaksid tegelikku globaliseerumist. Me seame sisse uute vabakaubanduslepingute rakendamise ja tulemuste sisekontrolli mehhanismi.

Uute vabakaubanduslepingutega seoses peame tugevdama jätkusuutlikku arengut kahepoolsete kaubandussuhete kaudu. See hõlmab uute koostöönormide rakendamist tööstandardite ja keskkonnakaitsega seonduvates valdkondades. Me võtame arvesse ka oma partnerite arenguvajadusi ja iga kokkuleppe võimalikku mõju teistele arenguriikidele ning eeskätt võimalikku mõju vaeste riikide soodustatud juurdepääsule ELi turule. Arengule avalduva mõju hindamist tuleb teha koos üldise mõju hindamisega enne seda, kui otsustatakse alustada vabakaubanduslepingute läbirääkimisi. Kooskõlas meie seisukohtadega WTOs julgustame me oma vabakaubanduslepingupartnereid hõlbustama vähemarenenud riikide juurdepääsu nende turule ning kui võimalik, pakkuma neile tollimaksude ja kvootide vaba juurdepääsu.

Need on kõrged ambitsioonid. Kahepoolsete kokkulepete üle peetavad läbirääkimised võivad kujuneda keerulisteks ja nõudlikeks, kuid esmatähtis on luua selge alus, millelt läbirääkimisi alustada. Me peame algusest peale tagama, et meil on oma võimalike partneritega sarnased eesmärgid, et vältida hilisemat läbirääkimiste katkemist vastandlike ootuste tõttu. Otsus algatada läbirääkimisi tuleb langetada iga üksikjuhtu eraldi arvesse võttes ning mitte ainult kõnealuste majanduslike kriteeriumite, vaid ka meie partneri valmisoleku ja laiemate poliitiliste eesmärkide pinnal. Vabakaubanduslepingutega sätestatu saab ELi ja asjaomaste riikide või piirkondade vaheliste suhete lahutamatuks osaks. Kuidas seda kogu institutsionaalses raamistikus kõige tõhusamalt teha, tuleb igal konkreetsel juhul eraldi välja töötada.

iii) Atlandiülene kaubandus ja konkurents

Atlandiülene kaubavahetus on oma mahult suurim kogu maailmas ning moodustab globaalse majanduse tuumiku. Majanduslik kasu mittetraditsiooniliste, piiritaguste tõkete kaotamisest on potentsiaalselt oluline nii ELile kui ka USAle. Me oleme juba mõnda aega püüdnud selle tulemuseni jõuda, viimati 2005. aastal esitatud atlandiülese majandusalgatuse ning mitmete õigusliku reguleerimise läbirääkimiste kaudu. Hoolimata mõningasest edust on kokkuleppele jõudmine raske ning läbirääkimistele on vaja hoogu lisada.

Samuti peame tegema koostööd, et vastata globaalsetele väljakutsetele. Meie kaalukus maailma majanduses lubab, et ELi ja USA koostöö valdkondades, nagu intellektuaalomandi õiguste kaitse või turvaline kaubandus, kujuneb äärmiselt oluliseks.

iv) Hiina

Hiina on parim proovikivi selgitamaks, kas Euroopa suudab ära kasutada globaliseerumise pakutavaid võimalusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvu soodustamiseks. Lahenduse leidmine arvukatele sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majandusprobleemidele on Hiina jaoks suur väljakutse. Euroopa peab suhtuma Hiinasse kui võimalusse, väljakutsesse ja võimalikku partnerisse.

Komisjon esitab lähinädalatel ülevaatliku Hiina-suunalise strateegia. Kaubandus- ja majandusküsimustes paneb strateegia paika selged prioriteedid, keskendub tähtsamatele ülesannetele, nagu intellektuaalomandi õiguste kaitse tugevdamine, turulepääsu ja investeerimisvõimaluste soodustamine, ning toonitab vajadust teha nende küsimustega tegelemisel tihedamat koostööd nii komisjonisiseselt kui ka liikmesriikide ja teiste riikidega.

v) Intellektuaalomandi kaitse tagamine

Selleks, et vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja võltsitud kaupade tootmist ning eksporti, peab EL kindlustama intellektuaalomandi õiguste kaitse alase regulatsiooni tugevdamise tulevastes kahepoolsetes lepingutes ja tagama olemasolevate kohustuste täitmise. Komisjon tõhustab oma jõustamismeetmeid ja koostööd prioriteetriikidega, eeskätt Hiina, Venemaa, Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) ja Mercosuri riikide, Korea, Tšiili ja Ukrainaga, ning aitab käimasolevate liitumisläbirääkimiste kontekstis kaasa jõustamismeetmete tõhustamisele Türgis. See hõlmab tihedamat tollialast koostööd, intellektuaalomandi õiguste kaitse alaste läbirääkimiste algatamist ja tõhustamist, meie kohaloleku tugevdamist, suurema hulga ressursside eraldamist õiguse valdajate, eriti VKEde, kaitseks ja intellektuaalomandi õiguste kaitse alase teadlikkuse tõstmist ELi ettevõtetes, eriti neis, mis tegutsevad Hiinas.

vi) Uuendatud turulepääsu strateegia

ELi turulepääsu strateegia võeti vastu 1996. aastal, et toetada mitme- ja kahepoolseid kaubanduslepinguid ja avada kolmandate riikide turud. Strateegia eesmärk on anda eksportijatele teavet turulepääsu tingimuste kohta ning luua raamistik kaubandustõkete vastu võitlemiseks. Turulepääsu andmebaas, mis loodi strateegia toetamiseks, on aidanud anda ettevõtetele ja poliitikakujundajatele ülevaadet turutingimustest, kuid selle täit potentsiaali ei ole siiski ära kasutatud.

Komisjon esitab teatise uuendatud turulepääsu strateegia kohta 2007. aasta alguses. Selles määratakse tõenäoliselt kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja turud, kus kaubandustõkete kaotamine tooks ELi eksportijatele suurimat kasu.

Komisjon peab koondama oma ressursid tähtsamatesse riikidesse, investeerima tehnilistesse teadmistesse, koordineerima poliitikavahendeid ja tegema tihedamat koostööd liikmesriikide, tööstusettevõtete ning eksportijatega. Keerukamate tõkete puhul peab komisjon toetuma toimunud läbirääkimiste kogemusele ning välja selgitama, mis toob edu ja mis mitte.

vii) Riigihanked

Peaaegu kõik ELi peamised kaubanduspartnerid kasutavad kitsendavaid riigihankemenetlusi, mis on ELi pakkujate jaoks diskrimineerivad. Komisjon kavatseb esitada ettepaneku võtta need menetlused vaatluse alla, et tagada ELi pakkujatele võrdsed konkurentsitingimused riigihankepakkumistel osalemiseks välismaal.

Neid küsimusi saab kõige paremini lahendada julgustades kolmandaid riike alustama ELiga läbirääkimisi ulatuslike kokkulepete sõlmimiseks. Kuna avatud ELi riigihanketurud on olulised meie heaolu tõstmiseks, on tähtsaim ülesanne leida võimalusi peamiste välismaiste hanketurgude avamiseks, ilma et peaksime enda hanketurge sulgema. Juhul, kui mõni meie olulistest kaubanduspartneritest annab mõista, et ta ei soovi rakendada vastastikkuse põhimõtet, peame kaaluma sihipäraste piirangute sisseseadmist tema ligipääsule ELi hanketuru mõningatele osadele, et julgustada meie partnereid turge vastastikku avama. Seda lähenemist ei rakendata vaesemate ja arenevate riikide suhtes.

viii) Kaubanduse kaitsemeetmete analüüs

Kaubanduse kaitsemeetmed on osa mitmepoolsest süsteemist ning nad aitavad tagada, et avatusest saadavaid hüvesid ei kahjustaks ebaõiglane hinnakujundus, kaubandustava ega toetusskeem. Me peame tagama, et ka teised riigid kohaldavad kõrgetasemelisi kaubanduse kaitsemeetmeid ja austavad rahvusvahelisi ettekirjutusi.

Samuti peame me tagama, et vahendid, mida me kasutame, oleksid tõhusad ning kooskõlas muutustega globaalses majanduses. Näiteks konkureerivad ELi tootjad järjest enam Euroopa tarnijatega, kes tellivad tooteid väljastpoolt: see on sageli ainus võimalus, et püsida rahvusvahelises konkurentsis ja aidata säilitada töökohti Euroopas. Tarnijad toodavad enam kui ühes riigis, sageli nii ELi sees kui ka väljaspool. Ühes riigis kokkupandavad tooted sisaldavad sageli teises riigis toodetud osi. Tarbijad ja teised ettevõtjad loodavad kasu saada laiast valikust, madalamatest hindadest ja kõrgetasemelistest standarditest. Me peame järele mõtlema, kas meie rakendatavad meetmed võimaldavad kõiki neid Euroopa huve arvesse võtta.

Ebaõiglase subsideerimistegevuse vastu võitlemiseks tuleb meil tugevdada läbipaistvusnõudeid rahvusvahelisel tasandil ja kindlustada oma võimet teostada järelevalvet kolmandate riikide tegevuse üle. Juhul, kui see on õigustatud, tuleb ausat konkurentsi moonutavate välispartnerite tegevuse lõpetamiseks kasutada WTO vaidluste lahendamise mehhanismi või meie endi subsiidiumivastaseid meetmeid.

Selleks, et otsustada, kuidas saab 21. sajandil kaubanduse kaitsemeetmeid tõhusamalt kasutada, küsib komisjon nõu ekspertidelt ja huvirühmadelt. Seejärel koostatakse käesoleva aasta lõpus roheline raamat.

5. KOKKUVÕTE

Euroopa konkurentsivõime kindlustamine globaalses majanduses kaubandustõkete kaotamise abil nõuab kaubanduspoliitikas uusi prioriteete ja lähenemisviise ning nende tihedat seostamist kõrgetasemeliste ELi reeglitega. See ülesanne peab olema laiendatud Lissaboni strateegias kesksel kohal. Selle teostamine nõuab tihedamat koostööd nii komisjonis endas kui ka koostöös liikmesriikide, tööstustevõtete ja muude organisatsioonidega vastavalt komisjoni teatises „Euroopa maailmas“ esitatud ühtlustamisettepanekule .

Meie eesmärkide saavutamise peamine vahend on mitmepoolsete läbirääkimiste süsteem. Just seetõttu panustab Euroopa järjekindlalt mitmepoolsusse. Maailma kaubandussüsteemi põhinemine WTO-l on prognoositavuse, stabiilsuse ning teiste oluliste globaalse majanduskasvu eelduste oluline tingimus. Me peame püüdlema uute võimaluste poole, keskendudes turgude avamisele ja mitmepoolse süsteemi siseste kaubanduspiirangute kaotamisele kahepoolsete algatuste kaudu. Meie eesmärk on luua eeltingimused avatud ja õiglaseks globaalseks konkurentsiks ja jagama oma reeglite ja standardite alast kogemust partneritega.

Järgnevatel kuudel teeb komisjon järgmised ettepanekud :

ELi siseselt :

- Tagada, et meie Euroopa standarditele suunatud sisemiste tegevuspõhimõtete kujundamisel võetakse arvesse globaalseid konkurentsialaseid väljakutseid.

- Tagada kaubavahetuse avatusest tulenevate hüvede vahendamine kodanikele impordi- ja tarbijahinna muutumist jälgides.

- Valmistada inimesed muutusteks ette, kasutades selleks ühtekuuluvuspoliitika programmide uut põlvkonda ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. ELi väliselt :

- Jätkuvalt pühenduda Doha vooru kaubandusläbirääkimistele ja WTO-le kui parimale võimalusele maailmakaubandust juhtida ja avatumaks muuta.

- Teha ettepanekuid kaubandus- ja investeerimisalaste prioriteetide kohta suhetes Hiinaga , mis oleks osa laiemast strateegiast kasuliku ja võrdse partnerluse loomiseks.

- Alustada ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse strateegia rakendamise teise etapiga.

- Teha ettepanekuid hoolikalt koostatud ja eesmärgistatud uue põlvkonna vabakaubanduslepingute sõlmimiseks.

- Teha ettepanekuid uuendatud ja tugevdatud turulepääsustrateegia kohta.

- Pakkuda välja võimalusi hanketurgude avamiseks väljaspool ELi.

- Koostada ülevaade meie kaubanduse kaitsemeetmete tõhususe kohta.

See on ambitsioonikas tegevuskava, mis on koostatud eesmärgiga tugevdada kaubanduspoliitika panust Euroopa majanduskasvu ja tööhõivesse ning aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimisele ja meie kaubanduspoliitika muude välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele, eriti arengu- ja naabruspoliitika eesmärkide saavutamisele. See tegevuskava on Euroopa kaubanduspoliitika tõhususe hindamise peamiseks aluseks järgnevatel kuudel ja aastatel.

Statistical Annex (intra-EU trade excluded)

Table 1: Market potential and key economic indicators of main EU trade partners

Market potential 2005-25 (€ bn)** | GDP (2005, €Bn) | Annual average growth rates 2005-25 (%)* | Trade with the EU (2005, €Bn) | Share of EU trade (2005, %) |

USA | 449 | 10 144 | 3.2 | 412.7 | 18.5 |

China | 204 | 1 573 | 6.6 | 209.4 | 9.4 |

Japan | 74 | 3 920 | 1.6 | 116.4 | 5.2 |

India | 58 | 607 | 5.5 | 40.0 | 1.8 |

ASEAN | 57 | 714 | 4.9 | 115.1 | 5.2 |

Korea | 45 | 598 | 4.7 | 53.3 | 2.4 |

Mercosur | 35 | 677 | 3.6 | 51.0 | 2.3 |

Canada | 28 | 849 | 2.6 | 40.8 | 1.8 |

GCC | 27 | 412 | 4.3 | 87.6 | 3.9 |

Russia | 21 | 526 | 3.0 | 163.0 | 7.3 |

Taiwan | 18 | 268 | 4.3 | 36.5 | 1.6 |

Australia | 17 | 526 | 2.5 | 30.1 | 1.4 |

HK | 12 | 149 | 4.8 | 31.1 | 1.4 |

Iran | 10 | 151 | 4.3 | 24.2 | 1.1 |

Ukraine | 5 | 61 | 4.9 | 20.7 | 0.9 |

Source: World Bank, Global Insights and own calculations. Note: * Growth figures from Global Insights 2007-15.

** Indicates cumulative changes in market size: economic size x growth .

Table 2: World market shares in 2003 and change over the 1995-2003 period

market share 2003 (in %) | change in market share between 1995 and 2003 (in percentage points) |

EU | 21.3 | -1.1 |

Japan | 10.5 | -4.0 |

Korea | 4.4 | 0.3 |

Russia | 1.4 | 0.3 |

India | 1.2 | 0.2 |

Ukraine | 0.3 | 0.2 |

USA | 13.8 | -2.7 |

China | 1.2 | 5.1 |

Hong Kong | 1.8 | 0.5 |

Mediterranean | 1.7 | 0.3 |

GCC | 0.6 | 0.1 |

Mercosur | 2.2 | -0.1 |

Brazil | 1.6 | 0.0 |

ASEAN | 8.3 | 0.2 |

Rest of the world | 18.6 | 0.6 |

Note ( The sum of figures in the first column equals 100, the sum of figures in the last column is 0.

Source : UN Comtrade – Calculation by CEPII (2006) – report for DG Trade

Table 3: World market shares in low-, medium-, and high-quality products in 2003 and change over the 1995-2003 period

(level in percent and variation in percentage points)

down-market | mid-market | up-market |

2003 | Variation | 2003 | Variation | 2003 | Variation |

EU | 12.9 | -1.8 | 20.0 | 2.0 | 32.3 | 3.1 |

Japan | 6.7 | -2.2 | 11.7 | -4.4 | 15.2 | -6.9 |

Korea | 5.1 | -0.1 | 4.4 | 0.8 | 3.1 | -0.6 |

USA | 12.0 | -3.7 | 13.6 | -4.1 | 17.9 | 0.2 |

China | 20.4 | 8.1 | 8.2 | 4.6 | 3.7 | 1.5 |

Mercosur | 3.0 | 0.1 | 4.2 | 0.6 | 0.9 | -0.1 |

ASEAN | 7.4 | -2.8 | 7.7 | -1.5 | 5.3 | -0.3 |

Source : UN Comtrade – Calculation by CEPII (2006) – report for DG Trade

Table 4: Contribution to the trade balance by quality of traded goods in 1995 and 2003

EU | USA | Japan | Korea | India | Russia | China |

2003 |

Low-market | -56.6 | -47.1 | -18.9 | 74.8 | 73.2 | 14.1 | 182.7 |

Mid-market | -15.8 | 5.2 | 30.1 | -19.2 | -43.8 | 39.3 | -57.0 |

Up-market | 75.8 | 20.2 | -0.9 | -55.4 | -36.9 | -66.5 | -88.9 |

not classified | -3.4 | 21.7 | -10.3 | -0.3 | 7.6 | 13.1 | -36.8 |

Low-market | -36.5 | -36.4 | -16.0 | 108.4 | 49.9 | 59.3 | 109.7 |

Mid-market | -20.8 | 25.1 | 23.9 | -39.0 | -29.6 | 42.6 | -41.3 |

Up-market | 61.0 | 10.1 | -4.6 | -68.5 | -61.3 | -112.5 | -63.4 |

not classified | -3.7 | 1.3 | -3.3 | -0.9 | 41.0 | 10.6 | -5.0 |

Table 5: Contribution to Trade Balance of high technology products by quality in 2003

Quality | EU25 | USA | Japan | Korea | Russia | India | China |

[pic]

[pic]

[1] Vt „Kodanikekeskse Euroopa tegevuskava“, mille komisjon võttis vastu 2006. aasta mais, „ELi uuendatud säästva arengu strateegiat“, mille nõukogu võttis vastu 2006. aasta juunis ja „Euroopa maailmas“, mille komisjon võttis vastu 2006. aasta juunis.

[2] Lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab täpsemat analüüsi, mis on käeoleva teatise aluseks.

[3] Vt komisjoni teatist „Uus tööstuspoliitika: tingimuste loomine töötleva tööstuse arenguks“ (Oktoober 2005)

[4] CEPII (2004), Euroopa tööstuse koht rahvusvahelises tööjaotuses: olukord ja väljavaated

[5] Vt komisjoni 2006. aasta mais vastuvõetud teatist „Inimväärse töö edendamine kõigi jaoks.“