32021R1237

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2021/1237 - EN - EUR-Lex

Document 32021R1237

Help

Komisjoni määrus (EL) 2021/1237, 23. juuli 2021, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/5336

ELT L 270, 29.7.2021, p. 39–75 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1237/oj

HTML

PDF

Official Journal

29.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 270/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/1237,

23. juuli 2021,

millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 (2) on oluline erand üldreeglist, mille kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile kõikidest uue abi andmise kavadest enne nende rakendamist, tingimusel et teatavad eelnevalt kindlaksmääratud tingimused on täidetud.

(2)

Pidades silmas COVID-19 pandeemia majanduslikke ja rahalisi tagajärgi ettevõtjate jaoks ning selleks et tagada kooskõla komisjoni üldiste poliitikameetmetega eelkõige ajavahemikul 2020–2021, tuleks määrust (EL) nr 651/2014 vastavalt kohandada. Ettevõtjad, kes sattusid COVID-19 pandeemia tõttu raskustesse, peaksid teatava perioodi jooksul, st alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 olema jätkuvalt abikõlblikud määruse (EL) nr 651/2014 alusel. Peale selle ei tohiks investeeringuteks ettenähtud regionaalabi saajaid, kes on COVID-19 pandeemia tõttu töötajaid ajavahemikus 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021 ajutiselt või alaliselt koondanud, käsitada ettevõtjatena, kes on rikkunud kohustust säilitada asjakohases piirkonnas neid töökohti viis aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast või kolm aastat, kui tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga (VKE).

(3)

Riigiabi korral, mida antakse ettevõtjatele, kes osalevad põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma projektides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) artikli 35 alusel või kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) alusel, on mõju konkurentsile vähene, pidades eelkõige silmas seda, et abi aitab kaasa teadmiste vahetamisele, eriti kohalikes ja põllumajanduskogukondades, samuti on abi sageli kollektiivset laadi ja selle maht küllaltki väike. Laadilt on need projektid integreeritud, mitme osalejaga ja valdkondadeülesed, mis võib tekitada teatavaid raskusi nende liigitamisel riigiabiõiguse alusel. Võttes arvesse, et Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma ja kogukonna juhitud kohaliku arengu konkreetsed projektid, mis valitakse välja avaliku ja erasektori partnerluse jaoks kindlaksmääratud ja selle raames rakendatava mitmeaastase kohaliku arengu strateegia alusel, on oma laadilt kohalikud ning orienteeritud kogukonna, sotsiaalsetele, keskkonna ja kliimaga seotud huvidele, tuleks käesolevas määruses tähelepanu pöörata Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma ja kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide teatavatele probleemidele, et tagada vastavus riigiabi eeskirjadele.

(4)

Võttes arvesse Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma ja kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest otseselt või kaudselt toetatavatele VKEdele antavate väikeste abisummade vähest mõju kaubandusele ja konkurentsile, tuleks sätestada lihtsad eeskirjad juhtudeks, kui abi kogusumma projekti kohta ei ületa teatavat ülemmäära.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (6) alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (7) alusel Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi „ETK“) projektides osalevatel ettevõtjatel on sageli raskusi selliste lisakulude rahastamisel, mis tulenevad koostööst partneritega eri piirkondades ja liikmesriikides või kolmandates riikides. Võttes arvesse ETK olulisust ühtekuuluvuspoliitika jaoks ning asjaolu, et see loob raamistiku ühismeetmete võtmiseks ja tegevuspõhimõtete kohta teabe vahetamiseks eri liikmesriikide või kolmandate riikide riiklike, piirkondlike ja kohalike osaliste vahel, tuleks tähelepanu pöörata teatavatele ETK projektidega seotud probleemidele, et tagada projektide vastavus riigiabi eeskirjadele. Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks määrust (EL) nr 651/2014 kohaldada ETK projektidele antava abi suhtes, olenemata abi saava ettevõtja suurusest.

(6)

Võttes arvesse ka ETK projektides osalevatele ettevõtjatele antavate väikeste abisummade vähest mõju kaubandusele ja konkurentsile (eriti kui need ettevõtjad saavad kõnealust abi kaudselt), tuleks sätestada lihtsad eeskirjad juhtudeks, kui abi kogusumma ettevõtja ja projekti kohta ei ületa teatavat ülemmäära.

(7)

Sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja koostatud paremusjärjestuse alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojekte või teostatavusuuringuid, mis on tipptasemel ja väärivad rahastamist riiklikest vahenditest, kuid mida ei saa eelarvevahendite vähesuse tõttu raamprogrammist „Horisont“ rahastada, võib toetada riiklikest vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest aastateks 2014–2020 ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest aastateks 2021–2027. Riigiabi, mida antakse VKEde elluviidavate selliste teadus- ja arendusprojektide jaoks, tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ning teatavatel tingimustel vabastada teavitamiskohustusest. Lisaks sellele ei peaks kvaliteedimärgise andmiseks olema uuesti vaja hinnata abikõlblikkuse tingimusi, kui neid on raamprogrammi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt liidu tasandil juba hinnatud. Konkurentsiõiguse alusel ei ole oluline kriteerium, kas projekte elluviiv üksus taotleb kasumit või ei taotle.

(8)

Riigiabi, mida antakse teatavate tõhusate lairiba-püsivõrkude kasutuselevõtu toetamiseks, ja riigiabi, mida antakse teatavate tõhusate passiivsete mobiilsidevõrkude kasutuselevõtu toetamiseks, tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ja teatavatel tingimustel vabastada teavitamiskohustusest, et aidata ületada digilõhet turutõrgetest mõjutatud piirkondades ning piirata seejuures konkurentsi moonutamise ja erainvesteeringute väljatõrjumise riske.

(9)

Riigiabi, mida antakse ühendamisvautšerite kujul tarbijatele, et soodustada kaugtööd, veebiõpet ja koolitusteenuseid, ning ka VKEdele, tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ja teatavatel tingimustel vabastada teavitamiskohustusest, et aidata ületada digilõhet turutõrgetest mõjutatud piirkondades ning piirata seejuures konkurentsi moonutamise ja erainvesteeringute väljatõrjumise riske.

(10)

Riigiabi, mida antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 (8) alusel rahastatavatele või selle määruse alusel kvaliteedimärgise saanud teatavatele üleeuroopalistele digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele, tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ja teatavatel tingimustel vabastada teavitamiskohustusest, et aidata ületada digilõhet turutõrgetest mõjutatud piirkondades ning piirata seejuures konkurentsi moonutamise ja erainvesteeringute väljatõrjumise riske.

(11)	Siseturuga kokkusobivana tuleks käsitada ka abi, mida antakse teadlastele majandustegevuseks peetavate Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete ja Marie Skłodowska-Curie meetmete raames, kui neile meetmetele on antud kvaliteedimärgis.

(12)

Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet on võimalik parandada rahastamisega riiklikest vahenditest, ühendades liikmesriikide vahendid ja liidu poolt otseselt hallatavad vahendid teadus- ja arendusprojektide jaoks (näiteks projektid, mis viiakse ellu Euroopa institutsioonilise partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või raamprogrammis „Euroopa horisont“ määratud programmi kaasrahastusmeetmel), sest sellised teadus- ja arendusprojektid vastavad üleeuroopalist huvi pakkuvatele eesmärkidele ja neis käsitletakse täpselt määratletud turutõrkeid. Nii on see juhul, kui sellised projektid valitakse kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjadega välja sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames, milles osaleb vähemalt kolm (meetme „Teaming“ korral kaks) liikmesriiki või siis kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik. Liikmesriikide rahalist panust nendesse kaasrahastatavatesse teadus- ja arendusprojektidesse, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid aastateks 2014–2020 ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid aastateks 2021–2027 tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ja teatavatel tingimustel vabastada need teavitamiskohustusest. Lisaks sellele ei peaks teadus- ja arendusprojekti väljavalimiseks olema uuesti vaja hinnata abikõlblikkuse tingimusi, kui sõltumatud eksperdid on riikideülesel tasandil seda programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt juba hinnanud.

(13)

Raamprogrammides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ on kindlaks määratud, millised teadus- ja innovatsioonimeetmed vastavad rahastamise tingimustele. Selles mõttes vastavad raamprogrammis „Horisont“ määratletud teadus- ja innovatsioonimeetmed enamasti määruses (EL) nr 651/2014 määratletud alus- ja rakendusuuringute tegevustele. Peale selle vastab raamprogrammi „Horisont“ alusel toetatav innovatsioonimeede enamasti määruses (EL) nr 651/2014 esitatud tootearenduse määratlusele. Käesoleva määrusega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ettenähtud lihtsustusi ei tohiks siiski kasutada selleks, et võtta abimeetmeid, millega rahastatakse tegevust, mis ei ole teadus- ja arendustegevust käsitlevate riigiabi eeskirjade alusel kõlblik toetust saama, see tähendab tootearendusest ulatuslikumat tegevust. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid arvesse võtta ka tehnoloogia valmidusastme määratlusi. Tehnoloogia valmidusastme 9 korral teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitatakse tootearendusest ulatuslikumana, mistõttu see ei peaks kuuluma määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalasse.

(14)

Teatavate hoonete energiatõhususe meetmete korral saab InvestEU fondi toetust lihtsustatud tingimustel kombineerida taastuvenergia kohapealse tootmise ja taastuvenergia salvestamise, sõidukite kohapealsete laadimispunktide ja nende hoonete digiülemineku toetusega. Ühendatud toetust on lihtsustatud tingimustel võimalik anda eluhoonete, õppetegevuseks või sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud hoonete, avaliku halduse, õigusemõistmise, politsei- või tuletõrjeteenistusega seotud tegevuse jaoks ettenähtud hoonete ja selliste hoonete korral, kus majandustegevuseks kasutatakse vähem kui 35 % siseruumide põrandapinnast. Võttes arvesse seal toimuva tegevuse laadi, mõjutab selliste hoonete energiatõhususe parandamiseks antav toetus konkurentsi vähem. InvestEU fondist ja üksnes riiklikest vahenditest rahastatavate projektide ühetaolise käsitlemise tagamiseks on vaja muuta määruse (EL) nr 651/2014 sätteid energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi kohta ning kehtestada kokkusobivuse tingimused, et hõlbustada sama projekti raames energiatõhususe meetmetesse tehtavate investeeringute kombineerimist investeeringutega hoone energiatõhususe parandamiseks (see tähendab kohapeal taastuvenergiat tootev integreeritud sisseseade, kohapealne varustus hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks) ja investeeringutega hoone üleminekuks digitehnoloogiale, eelkõige hoone nutivalmiduse suurendamiseks. Selleks peaks kogu energiatõhususe meetme ja varustuse eri osade investeeringukulu olema abikõlblik, kuigi kohaldatakse ühtset abi ülemmäära.

(15)

InvestEU fondist ja üksnes riiklikest vahenditest rahastatavate projektide ühetaolise käsitlemise tagamiseks on vaja määrust (EL) nr 651/2014 muuta, kehtestades kokkusobivuse tingimused maanteesõidukite teatavat liiki vähese heitega liikuvuse taristu investeeringuteks ettenähtud abile. Maanteesõidukite üldkasutatavatesse laadimis- ja tankimistaristutesse investeerimiseks ettenähtud abi tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana ja vabastada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kuivõrd see võimaldab paremal tasemel keskkonnakaitset ega moonuta põhjendamatult konkurentsi. Tankimistaristu puhul peaks grupierandi alla kuuluma üksnes investeeringuteks ettenähtud abi maanteesõidukeid taastuvallikatest toodetud vesinikuga varustava tankimistaristu jaoks, arvestades, et vähese CO2-heitega vesiniku puhul puudub ühtlustatud määratlus. Kui ühtlustatud määratlus vastu võetakse, kaalub komisjon asjaomaste sätete kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks ka vähese CO2-heitega vesinikku. Peale selle peaks nii laadimis- kui ka tankimistaristu puhul olema kehtestatud teatavad kaitsemeetmed, et vähendada konkurentsimoonutusi. Kokkusobivuse tingimused peaksid eelkõige tagama, et toetus tekitab täiendavaid investeeringuid ja aitab kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, nii et toetus ei takista turu arengut ning eelkõige on olemas avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs taristule. Lisaks sellele tuleks laadimis- või tankimistaristule investeeringuteks ettenähtud abi anda konkureeriva pakkumismenetluse alusel, et tagada proportsionaalsus ja minimeerida taristuturu moonutusi. Peale selle tuleks tõhusa konkurentsi ergutamiseks samale abisaajale antavale abile iga meetme raames seada ülempiir.

(16)

InvestEU fondist toetatavad finantstooted võivad hõlmata liikmesriikide kontrolli all olevaid vahendeid, sealhulgas liidu eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid vahendeid, taaste- ja vastupidavusrahastust saadavaid vahendeid või muud liikmesriikide panust, et suurendada finantsvõimendust ja toetada täiendavaid investeeringuid liidus. Näiteks on liikmesriikidel võimalus eraldada osa liidu eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest vahenditest või taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest liikmesriigi osale ELi tagatisest InvestEU fondi raames. Peale selle võivad liikmesriigid rahastada omavahendite või riiklike tugipankade kaudu InvestEU fondi raames tagatud finantstooteid. Sellist rahastamist võib pidada riigi vahenditeks ja seostatavaks riigiga, kui liikmesriikidel on nende vahendite kasutamise üle kaalutlusõigus. Kui aga liikmesriikidel ei ole õigust kaalutleda vahendite kasutamise üle või kui nad tegutsevad tavapärastes turutingimustes, ei pruugi nende vahendite kasutamine kujutada endast riigiabi.

(17)

Kui riiklikud vahendid (sealhulgas liidu eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid) kujutavad endast aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud tähenduses riigiabi, tuleks kehtestada tingimused, mille alusel saaks abi käsitada siseturuga kokkusobivana ja vabastada teavitamiskohustusest, et hõlbustada InvestEU fondi rakendamist.

(18)

InvestEU fond põhineb mitmel olulisel konkurentsi kaitsval meetmel, nagu selliste investeeringute toetamine, mis aitavad saavutada liidu poliitilisi eesmärke ja luua ELi lisaväärtust, ning nõue, et InvestEU fond peab olema täiendav ning et see on ette nähtud turutõrgete kõrvaldamiseks ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks. Peale selle tagatakse enne ELi tagatise andmist juhtimissüsteemi ja otsustusprotsessiga, et InvestEU fondist toetatavad meetmed vastavad eespool nimetatud nõuetele. Samuti on InvestEU fondist antav toetus läbipaistev ja selle mõju hinnatakse. Seetõttu tuleks InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud riigiabi käsitada siseturuga kokkusobivana ja vabastada teavitamiskohustusest, kui on täidetud teatavad konkreetsed tingimused.

(19)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 651/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 651/2014 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid m ja n asendatakse järgmisega:

„m)	piirkondlikele lennujaamadele antav abi;

n)	sadamatele antav abi;“;

ii)

lisatakse punktid o ja p:

„o)	Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ning

p)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi.“;

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

abikavad, mis kuuluvad käesoleva määruse III peatüki 1. jao (v.a artikkel 15), 2., 3., 4., 7. jao (v.a artikkel 44) ja 10. jao alla, ning abi, mida antakse kõnealuse peatüki 16. jao alusel finantstoodetena, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Käesoleva määruse III peatüki 16. jao kohase abi puhul võetakse hindamisel, kas liikmesriigi keskmine asjaomase finantstootega seotud riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, arvesse üksnes liikmesriigi osamakseid (mis on sihtotstarbeliselt ette nähtud teatava finantstoote jaoks) ELi tagatise liikmesriigi osasse, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (*) artikli 9 lõike 1 punktis b. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem, olles hinnanud liikmesriigi poolt 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest komisjonile esitatud hindamiskava. Kui komisjon on juba pikendanud käesoleva määruse kohaldamist selliste kavade suhtes üle algse kuue kuu, võivad liikmesriigid otsustada pikendada kõnealuste kavade kohaldamisaega kuni käesoleva määruse kohaldamisaja lõpuni, tingimusel et asjaomane liikmesriik on esitanud hindamisaruande kooskõlas komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskavaga. Erandina võib käesoleva määruse alusel antavat regionaalabi siiski pikendada asjakohaste regionaalabi kaartide kehtivusaja lõpuni;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).“;"

lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)

kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (*), välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma projektidele antav abi, kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antav abi, Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ning InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, välja arvatud komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (**) artikli 1 lõikes 1 loetletud abi liigid;

põllumajandusliku esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi, põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektidele antav abi, kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antav abi ning Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ja InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)."

(**) Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).“;"

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, ning artikli 19b, 2a. jao ja III peatüki 16. jao kohased abikavad;

b)	ihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis a;

abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad, regionaalse tegevusabi kavad, artikli 19b kohased abikavad, VKEdele artikli 56f kohaselt antav abi ja finantsvahendajatele artiklite 16, 21, 22 ja 39 ja III peatüki 16. jao alusel antav abi, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt. Erandina kohaldatakse käesolevat määrust siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.“;

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktid 63, 64 ja 65 jäetakse välja;

lisatakse järgmised punktid 102a, 102b ja 102c:

„102a)

„laadimistaristu“ – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab laadida maanteesõidukeid elektrienergiaga;

102b)

„tankimistaristu“ – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab tankida maanteesõidukeid vesinikuga;

102c)

„taastuvallikatest toodetud vesinik“ – vesinik, mis on toodetud vee elektrolüüsi teel (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga töötavas elektrolüüsiseadmes) või biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, kui see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (*) artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumidega;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).“;"

lisatakse järgmised punktid 103a–103e:

„103a)

„eluhoone“ – üksnes ühe- või mitmepereelamuna kasutatav hoone;

103b)

„sotsiaalteenus“ – selgelt kindlaksmääratud teenus sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks, eelkõige arstiabi ja pikaajalise hoolduse, lapsehoiu, tööturule juurdepääsu võimaldamise ja tööturule tagasitoomise, sotsiaalmajutuse (mis tähendab majutust ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras olevatele rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida eluaset turutingimustel) ning haavatavate elanikkonnarühmade eest hoolitsemise ja nende sotsiaalse kaasamise valdkonnas (nagu on selgitatud komisjoni otsuse 2012/21/EL (*) põhjenduses 11);

103c)

„digiüleminek“ – elektroonilistel seadmetel ja/või süsteemidel põhineva tehnoloogia kasutuselevõtt, mis võimaldab suurendada toodete funktsionaalsust, välja töötada internetipõhiseid teenuseid, ajakohastada protsesse või minna kaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel üle vahendajateta ärimudelitele ning millel on lõppkokkuvõttes ümberkujundav mõju;

103d)

„nutivalmidus“ – hoonete (või hoone osade) võime kohandada oma talitlust kasutaja vajadustega (sealhulgas optimeerida energiatõhusust ja üldist tõhusust) ja kohandada oma talitlust vastavalt võrgusignaalidele;

103e)

„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat (arvutatuna vastavalt I lisa artiklitele 3–6) ning kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot; mitu üksust loetakse üheks ettevõtjaks, kui on täidetud mõni I lisa artikli 3 lõikes 3 loetletud tingimustest;

(*) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3).“;"

d)	punkt 133 jäetakse välja;

punkt 137 asendatakse järgmisega:

„137)

„passiivne võrk“ – aktiivsete komponentideta võrk, näiteks tsiviilehituse taristu, torustik, kaablikanalisatsioon, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, pimekiud, kaablikapid, toiteplokid, antenniseadeldised, passiivantennid, mastid, postid ja tornid;“;

f)	punkt 138 jäetakse välja;

lisatakse järgmised punktid 139a, 139b ja 139c:

„139a)

„hoone, mida taristu läbib“ – hoone, mida on lühikese aja jooksul võimalik ühendada lõppkasutajale kohaldatava tavapärase aktiveerimistasuga, olenemata sellest, kas kõnealune hoone on võrguga ühendatud. Operaator käsitab hoonet hoonena, mida taristu läbib, üksnes siis, kui ta kohustub lõppkasutaja taotluse korral ühendama hoone tavapärase aktiveerimistasu eest, st ilma lisa- või erandlike kuludeta ning igal juhul ületamata asjaomases liikmesriigis kehtivat keskmist aktiveerimistasu. Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel peab olema võimalik konkreetne hoone võrku ühendada ja teenus aktiveerida nelja nädala jooksul alates asjakohasest taotlusest;

139b)

„sotsiaal-majanduslik keskus“ – üksus, kes tänu oma ülesandele, laadile või asukohale saab otseselt või kaudselt tuua olulist sotsiaal-majanduslikku kasu oma ümbruskonna või mõjuala kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas avaliku sektori asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kellele on tehtud ülesandeks üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõikes 2, samuti digimahukas ettevõte;

139c)

„5G-koridor“ – maantee-, raudtee- või siseveeteetranspordi marsruut, mis on täielikult kaetud digitaalse ühenduvuse taristuga ja eelkõige 5G-süsteemidega ning võimaldab katkematult osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1153 (*) määratletud koostoimivaid digiteenuseid, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, samalaadsed aruka liikuvuse raudteeteenused või digitaalne ühenduvus siseveeteedel;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014). (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38)“."

lisatakse järgmine pealkiri ja punktid 166–172:

„Mõisted InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi kohta (käesoleva artikli muudes punktides määratletud mõisteid kasutatakse samas tähenduses ka InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi puhul)

166)	„InvestEU fond“, „ELi tagatis“, „finantstoode“, „liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus“ ja „rakenduspartner“ – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 artiklis 2;

167)	„finantsvahendaja“ – 16. jao kohaldamisel tähendab see finantsvahendajat punkti 34 tähenduses, välja arvatud rakenduspartnerid;

168)	„kaubanduslik finantsvahendaja“ – finantsvahendaja, kes tegutseb kasumi teenimise eesmärgil ning täielikult omal vastutusel ja ilma riigi tagatiseta; liikmesriikide tugipanku ega finantseerimisasutusi ei peeta kaubanduslikeks finantsvahendajateks;

169)	„üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) linnatranspordisõlm“ – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (*) artikli 3 punktis p;

170)

„uus turuletulija“ – selline raudteeveo-ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (**) artikli 3 punkti 1 tähenduses, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta on saanud asjaomase turusegmendi jaoks direktiivi 2012/34/EL artikli 17 lõike 3 kohase tegevusloa vähem kui 20 aastat enne abi andmist;

b)	ta ei ole seotud käesoleva määruse I lisa artikli 3 lõike 3 kohase raudteeveo-ettevõtjaga, kes on direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punkti 14 tähenduses saanud tegevusloa enne 1. jaanuari 2010;

171)	„linnatransport“ – transport linnas või linnastus ja selle pendelrände piirkondades;

172)	„ökosüsteem“, „elurikkus“ ja „ökosüsteemi hea seisund“ – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (***) artikli 2 punktis 1;

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).“"

(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“;"

artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele antav abi: artikli 20 kohane abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 20a kohane abi: artikli 20a lõikes 2 sätestatud summad ettevõtja ja projekti kohta;“;

punktile i lisatakse järgmised alapunktid vii–x:

„vii)

VKEdele kvaliteedimärgise saanud ja artikli 25a alusel elluviidavate teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi: artiklis 25a osutatud summa;

viii)

artikli 25b alusel elluviidavate Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi: artiklis 25b osutatud summad;

ix)	artikli 25c alusel elluviidavate kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi: artiklis 25c osutatud summad;

x)	meetme „Teaming“ jaoks antav abi: artiklis 25d osutatud summad;“;

punkt s asendatakse järgmisega:

„s)

keskkonnakaitse investeeringuteks ettenähtud abi, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud abi heiteta või vähese heitega sõidukite üldkasutatava laadimis- või tankimistaristu jaoks, investeeringuteks ettenähtud abi saastatud alade puhastamiseks ning abi energiatõhusate kaugkütte ja -jahutussüsteemide jaotusvõrkudele: 15 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta; 30 miljonit eurot teatavate hoonete energiatõhususe investeeringuteks ettenähtud abiks artikli 38 lõike 3a alusel ja 30 miljonit eurot nominaalsest makstavast kogusummast hoonete energiatõhususe investeeringuteks ettenähtud abiks artikli 38 lõike 7 alusel;“;

lisatakse punkt sa:

„sa)	investeeringuteks ettenähtud abi heiteta või vähese heitega sõidukite üldkasutatava laadimis- või tankimistaristu jaoks: 15 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta ning abikavade puhul keskmise aastaeelarvega kuni 150 miljonit eurot;“;

punkt t asendatakse järgmisega:

„t)	energiatõhususe projektide investeeringuteks ettenähtud abi: artikli 39 lõikes 5 sätestatud summad;“;

punkt y asendatakse järgmisega:

„y)	lairiba-püsivõrkude kasutuselevõtuks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; lairiba-püsivõrgu taristule rahastamisvahendina antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;“;

lisatakse järgmised punktid ya, yb ja yc:

„ya)

4G- või 5G-mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; 4G- või 5G-mobiilsidevõrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;

yb)

määruse (EL) 2021/1153 alusel rahastatavatele või kvaliteedimärgise saanud teatavatele üleeuroopalistele digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele toetusena antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; teatavatele üleeuroopalistele digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele rahastamisvahendina antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;

yc)	ühendamisvautšerite kavade vormis antav abi: liikmesriigis ei tohi ühendamisvautšerite kavade vormis antava riigiabi 24 kuu kogueelarve ületada 50 miljonit eurot (riiklike ja piirkondlike või kohalike vautšerikavade kogusumma);“;

lisatakse järgmised punktid gg ja hh:

„gg)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi: III peatüki 16. jaos sätestatud summad;

hh)

abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud VKEd, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides: artikli 19a kohane abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 19b kohane abi: artikli 19b lõikes 2 sätestatud summa projekti kohta.“;

artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt ea:

„ea)	abi, mida antakse ettevõtjatele seoses nende osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektides artikli 20a alusel, kui ette on nähtud ülemmäär eesmärgiga tagada, et artiklis 20a sätestatud kohaldatavat künnist ei ületata;“;

lisatakse punkt l:

„l)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused.“;

artikli 6 lõikesse 5 lisatakse järgmised punktid i, j, k ja l:

„i)	abi Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele, kui on täidetud artiklites 20 ja 20a sätestatud asjakohased tingimused;

kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi, kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi, kaasrahastatavate projektide ja kaasrahastatavate meetmetega „Teaming“ seotud abi, kui on täidetud artiklites 25a, 25b, 25c või 25d sätestatud asjakohased tingimused;

k)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused;

l)	abi VKEdele, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides või saavad neist toetust, kui on täidetud artiklites 19a või 19b sätestatud asjakohased tingimused;“;

artikli 7 lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:

„Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas lihtsustatud kulude kohaldamisega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (*) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (**), olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt liidu vahenditest, mis lubab neid lihtsustatud kuluvõimalusi kasutada, ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).“;"

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

Lõplike abisaajate rahastamist InvestEU fondi toetusena III peatüki 16. jao alusel ja sellega kaetud kulu ei võeta arvesse kindlakstegemisel, kas käesoleva punkti esimeses lauses esitatud sätteid kumuleerimise kohta on järgitud. Käesoleva punkti esimese lause kohastele kumuleerimist käsitlevatele sätetele vastavuse kindlakstegemiseks vajalik summa arvutatakse järgmiselt: kõigepealt lahutatakse projekti abikõlblikest kogukuludest InvestEU fondist toetatava rahastamise nominaalsumma, et saada allesjäänud abikõlblikud kogukulud; seejärel arvutatakse asjakohase abi osakaalu või abisumma järgi maksimaalne abisumma, võttes arvesse ainult allesjäänud abikõlblikke kogukulusid.

Nende artiklite puhul, mille jaoks teatamiskünnis on määratud abi maksimumsummana, ei võeta lõplikele abisaajatele InvestEU fondi toetuse raames antud rahastamise nominaalsummat arvesse ka selleks, et teha kindlaks, kas artiklis 4 sätestatud teatamiskünnist on järgitud.

Teise võimalusena võib InvestEU fondist III peatüki 16. jao alusel toetatud kõrgema nõudeõiguse järguga laenude või nende laenude tagatiste puhul arvutada lõplikele abisaajatele antud laenude või tagatistega kaasnenud abi brutotoetusekvivalendi vastavalt vajadusele kooskõlas artikli 5 lõike 2 punktiga b või c. Seda abi brutotoetusekvivalenti saab käesoleva punkti esimese lause kohaselt kasutada selle tagamiseks, et kumuleerimisel mis tahes muu abiga, mis on seotud samade kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, ei ületata käesoleva määruse alusel abi suhtes kohaldatavat abi osakaalu või abisummat või käesoleva määruse kohast teatamiskünnist.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad ja mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse artiklite 19b, 20a, 21, 22 või 23, artikli 56e lõike 5 punkti a alapunkti ii või iii, artikli 56e lõike 8 punkti d, artikli 56e lõike 10 ja artikli 56f alusel, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, mille puhul saab abikõlblikke kulusid kindlaks määrata. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, millel abikõlblikud kulud puuduvad, kuni vastava kõrgeima kogurahastamise künniseni, mis on määratud iga juhtumi konkreetsetest oludest lähtuvalt komisjoni käesolevas või mõnes muus grupierandit käsitlevas määruses või otsuses. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad ja mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse artikli 56e lõike 5 punkti a alapunkti ii või iii, artikli 56e lõike 8 punkti d, artikli 56e lõike 10 ja artikli 56f alusel, võib kumuleerida muu riigiabiga, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad ja mis on nende artiklite alusel teavitamiskohustusest vabastatud.“;

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Asjaomased liikmesriigid tagavad põhjalikul veebisaidil riigi või piirkondliku tasandi riigiabi kohta järgmise teabe avaldamise:

a)	artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

b)	iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

III lisas osutatud teave iga 500 000 eurot ületava üksikabi kohta või muude kui 2a. jao kohaste põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate abisaajate puhul iga 60 000 eurot ületava üksikabi kohta ja muude kui 2a. jao kohaste kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate abisaajate puhul iga 30 000 eurot ületava üksikabi kohta.

Artiklis 20 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul avaldatakse käesolevas lõikes osutatud teave selle liikmesriigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (*) artiklile 21 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (**) artiklile 45, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. Alternatiivse võimalusena võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et iga riik avaldab vastaval veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.

Esimeses lõigus sätestatud avaldamiskohustusi ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi, põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektidele antava abi ega kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antava abi suhtes, mida antakse artikli 19b kohaselt.

2. Maksusoodustuste vormis abikavade ning artiklitega 16 ja 21 (***) hõlmatud abikavade puhul loetakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmiste vahemike lõikes (miljonites eurodes):

0,03–0,5 (üksnes kalanduse ja vesiviljeluse puhul);

0,06–0,5 (üksnes põllumajandusliku esmatootmise puhul);

0,5–1;

1–2;

2–5;

5–10;

10–30; ning

30 ja enam.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94)."

(***) Käesoleva määruse artiklite 16 ja 21 kohaste kavade puhul ei ole vaja täita nõuet avaldada teavet iga üksikabi kohta, mis ületab 500 000 eurot, kui tegemist on VKEdega, mis ei ole sooritanud ühtki kaubanduslikku müüki mis tahes turul.“;"

lisatakse lõige 3a:

„3a. Kui finantstoodet on InvestEU liikmesriigi osa raames rakendanud liikmesriik või riiklik tugipank, kes tegutseb InvestEU rakenduspartnerina või finantsvahendajana, siis on liikmesriigi kohustuseks tagada lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud teabe avaldamine. See kohustus loetakse siiski täidetuks, kui rakenduspartner esitab komisjonile lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud teabe hiljemalt abi andmisele järgneva majandusaasta 30. juuniks ning kui komisjoni ja rakenduspartneri vahel sõlmitud tagatislepingus on sätestatud nõue esitada komisjonile lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud teave“.

artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid või artikli 20 kohase Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artiklile 21 või määruse (EL) 2021/1059 artiklile 45, olenevalt sellest, kumba kohaldatakse, esitavad komisjonile:

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast, ning

komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (*) kohase elektroonilises vormis aastaaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis sisaldab määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse. Finantstoodete puhul, mida rakendab liikmesriik InvestEU liikmesriigi osa raames või riiklik tugipank, kes tegutseb rakenduspartnerina või finantsvahendajana InvestEU raames, loetakse liikmesriigi kõnealune kohustus täidetuks, kui rakenduspartner esitab komisjonile aastaaruanded kooskõlas komisjoni ja rakenduspartneri vahel sõlmitud tagatislepingus sätestatud asjaomaste aruandlusnõuetega.

Esimest lõiku ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi, põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektidele antava abi ega kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antava abi suhtes, mida antakse artikli 19b kohaselt.

(*) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).“;"

10)

artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et komisjon saaks jälgida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid või artiklis 20 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus, üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, mida on vaja tõendamiseks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi.

11)

artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõike 9 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist, välja arvatud juhul, kui töökoht kaotatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021.“;

lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Määrusega (EL) nr 1299/2013 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1059 hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega seotud alginvesteeringu puhul kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes selle piirkonna abi osakaalu, kus alginvesteering tehti. Kui alginvesteering tehti kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on abi ülemmäär see, mida kohaldatakse piirkonnas, kus abikõlblikke kulusid kanti suurimas summas. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikus piirkonnas kohaldatakse käesolevat sätet suurettevõtjate suhtes ainult juhul, kui alginvesteering on seotud uue majandustegevusega.“;

12)	artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Abikõlblikud kulud on linnaarendusprojekti kogukulud niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 37 ja 65 või määruse (EL) 2021/1060 artiklitega 67 ja 68, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.“;

13)

lisatakse järgmised artiklid 19a ja 19b:

„Artikkel 19a

Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud VKEd, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides

1. Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud VKEd, kes osalevad määruse (EL) nr 1303/2013 või määruse (EL) 2021/1060 kohastes kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides, mis on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames määratud LEADERi kohaliku arengu projektideks, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 kohastes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Järgmisi määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõikes 1 (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sätestatud kulusid käsitatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide ja Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide korral abikõlblikuna:

a)	kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia projekti või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekti ettevalmistava toetuse, suutlikkuse suurendamise, koolituse ja võrgustikutöö kulud;

b)	heakskiidetud meetmete võtmine;

c)	rühma koostöötegevuste ettevalmistamine ja rakendamine;

d)	jooksvad kulud, mis on seotud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekti rakendamise juhtimisega;

e)	Euroopa innovatsioonipartnerluse kogukonna elavdamine või kogukonna juhitud kohaliku arengu elavdamine, et hõlbustada sidusrühmade teabevahetust, edendada strateegiat ja projekte ning toetada võimalikke abisaajaid meetmete väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.

3. Abi osakaal ei tohi ületada kogukonna juhitud kohaliku arengu projekte ja Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmi reguleerivates fondispetsiifilistes määrustes sätestatud kaasrahastamise maksimummäära.

Artikkel 19b

Piiratud summas abi VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma (EIP) projektidest

1. Abi ettevõtjatele, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides või põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides või saavad neist toetust, nagu on osutatud artikli 19a lõikes 1, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Käesoleva artikli alusel projekti kohta antava abi kogusumma ei tohi kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide korral ületada 200 000 eurot ja Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide korral 350 000 eurot.“;

14)	artikli 19b järele lisatakse järgmine pealkiri: „2a JAGU Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi“;

15)

artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Abi selliste kulude jaoks, mis on seotud ettevõtjate osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektis

1. Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud ettevõtjad, kes osalevad määrusega (EL) nr 1299/2013 või määrusega (EL) 2021/1059 hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektides, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 481/2014 (*) või määruse (EL) 2021/1059 artiklites 38–44 (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sätestatud järgmised koostööprojektiga seotud kulud:

a)	personalikulud;

b)	kontori- ja halduskulud;

c)	reisi- ja majutuskulud;

d)	välisekspertide ja -teenuste kulud;

e)	varustusega seotud kulud;

f)	taristu ja tööde kulud.

3. Abi osakaal ei tohi ületada määruses (EL) nr 1303/2013 või määruses (EL) 2021/1060 ja/või määruses (EL) 2021/1059 sätestatud kaasrahastamise maksimummäära (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav).

(*) Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).“;"

16)

lisatakse artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi

2. Ettevõtjale käesoleva artikli alusel projekti kohta antava abi kogusumma ei tohi ületada 20 000 eurot.“;

17)

artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Abi, mida antakse teadus- ja arendusprojektide jaoks, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektidele ning kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele ning kaasrahastatavatele meetmetele „Teaming“ (kui see on asjakohane), on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.“;

18)

lisatakse järgmised artiklid 25a–25d:

„Artikkel 25a

Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi

1. Abi, mida antakse VKEdele programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide ning teostatavusuuringute jaoks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, arvates välja tootearendusest ulatuslikumad tegevused.

3. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Abi maksimumsumma ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot VKE kohta ning teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu kohta.

5. Riiklikest vahenditest iga teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on asjakohase teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks kehtestatud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

Artikkel 25b

Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi

1. Abi, mida antakse programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmetele või Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abi saava meetme abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

3. Abi saava meetme abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Abi saavale meetmele riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada programmis „Horisont 2020“ või programmis „Euroopa horisont“ sätestatud toetuse ülemmäära.

Artikkel 25c

Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi

1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele või teostatavusuuringutele (sealhulgas teadus- ja arendusprojektidele, mis viiakse ellu Euroopa institutsioonilise partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades määratud programmi kaasrahastusmeetmel), mida viivad ellu vähemalt kolm liikmesriiki või siis kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud.

5. Programmist „Horisont 2020“ või programmist „Euroopa horisont“ eraldatav rahastus peab katma vähemalt 30 % teadus- ja innovatsioonimeetme või innovatsioonimeetme selliste kulude kogusummast, mis on programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel abikõlblikud.

Artikkel 25d

Meetmetele „Teaming“ antav abi

1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele meetmetele „Teaming“, kuhu on kaasatud vähemalt kaks liikmesriiki ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Kaasrahastatava meetme „Teaming“ abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Siia ei kuulu tegevus, mis on tootearendusest ulatuslikum.

3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud.

4. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming“ jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest.

5. Meetmega „Teaming“ seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused:

a)	kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

b)	taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele;

juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada;

kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.“;

19)

lisatakse artikkel 36a:

„Artikkel 36a

Investeeringuteks ettenähtud abi heiteta või vähese heitega maanteesõidukite üldkasutatava laadimis- või tankimistaristu jaoks

1. Heiteta ja vähese heitega maanteetranspordivahendite energiaga varustamiseks ette nähtud laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Käesolev artikkel hõlmab üksnes abi selliste laadimis- või tankimistaristute kasutuselevõtuks, mis varustavad sõidukeid taastuvallikatest toodetud vesinikuga transpordi otstarbel. Liikmesriik tagab, et taastuvallikatest toodetud vesinikuga varustamise nõue on täidetud taristu kogu majandusliku eluea jooksul.

3. Abikõlblikud on laadimis- või tankimistaristu ehitamise, paigaldamise või uuendamise kulud. Need kulud võivad hõlmata kulusid, mis on seotud laadimis- või tankimistaristu endaga, selliste elektri- või muude komponentide (sealhulgas trafode) paigaldamise või uuendamisega, mis on vajalikud laadimis- või tankimistaristu ühendamiseks võrguga või kohalike elektrienergia või vesiniku tootmis- või salvestamisüksustega, ning samuti tehnilise varustuse, tsiviilehitustööde, maa või tee kohandamisega seotud kulusid, paigalduskulusid ning lubade hankimise kulusid. Need ei hõlma kohalike elektrienergia tootmis- või salvestamisüksuste ega kohalike vesiniku tootmisüksuste kulusid.

4. Kui abi antakse selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest lähtuva konkureeriva pakkumismenetluse alusel, võib abi osakaal ulatuda kuni 100 %ni abikõlblikest kuludest.

5. Ühele abisaajale antav abi ei tohi ületada 40 % asjaomase abikava kogueelarvest.

6. Käesoleva artikli kohast abi antakse ainult sellise üldkasutatava laadimis- või tankimistaristu ehitamiseks, paigaldamiseks või uuendamiseks, millele on kasutajatel mittediskrimineeriv juurdepääs, sealhulgas seoses tariifide, autentimis- ja maksemeetodite ning muude kasutustingimustega.

7. Abi vajalikkust sama kategooria laadimis- või tankimistaristu (nt laadimistaristu puhul tava- või kiirlaadimispunktide) kasutuselevõtu soodustamiseks kontrollitakse eelneva avatud avaliku konsultatsiooni teel või sõltumatu turu-uuringu abil. Eelkõige veendutakse kontrollimisel, et tõenäoliselt ei võeta abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul sellist taristut kasutusele kaubanduslikel tingimustel.

8. Erandina lõikest 7 võib eeldada, et laadimis- või tankimistaristu jaoks on abi vaja, kui akutoitel elektrisõidukid (laadimistaristu puhul) või vesinikkütusega sõidukid (tankimistaristu puhul) moodustavad asjaomases liikmesriigis registreeritud sama kategooria sõidukite koguarvust vastavalt vähem kui 2 %. Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse sõiduautosid ja väikeseid tarbesõidukeid samasse sõidukikategooriasse kuuluvaks.

9. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetust saava laadimis- või tankimistaristu käitamiseks antakse konkurentsipõhisel, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hanke-eeskirju.“;

20)

artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Neid arvestatakse järgmiselt:

a)	kui energiatõhususse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused energiasäästuga seonduvad kulud;

kui investeering on seotud i) eluhoonete, ii) õppetegevuseks või sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud hoonete, iii) avaliku halduse, õigusemõistmise, politsei- või tuletõrjeteenistusega seotud tegevuse jaoks ettenähtud hoonete või iv) selliste punktides i, ii või iii osutatud hoonete energiatõhususe parandamisega, kus muuks kui punktides i, ii või iii nimetatud tegevusteks kasutatakse vähem kui 35 % siseruumide põrandapinnast, on abikõlblikud investeeringute kogukulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks, tingimusel, et energiatõhususe parandamine aitab renoveerimise korral vähendada primaarenergia nõudlust vähemalt 20 % ning võimaldab uute ehitiste korral vähemalt 10 % primaarenergiasäästu võrreldes künnisega, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (*) riiklike rakendusmeetmete nõuetes liginullenergiahoonete kohta. Esialgne primaarenergia nõudlus ja selle parandamise hinnanguline ulatus määratakse kindlaks direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 12 määratletud energiamärgisele viidates;

kõigil muudel juhtudel määratakse energiatõhususse tehtava investeeringu kulud kindlaks, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida tõenäoliselt oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratakse kindlaks energiatõhususega seotud kulud ning need loetakse abikõlblikeks kuludeks.

Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).“;"

lisatakse lõige 3a:

„3a. Lõike 3 punktis b osutatud hoonete korral võib investeeringut hoone energiatõhususe parandamisse kombineerida investeeringutega ühte või kõigisse järgmistest võimalustest:

a)	kohapealne integreeritud taastuvenergiaseadmestik, mis toodab elektri- ja/või soojusenergiat;

b)	varustus kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks;

c)	hoonesse paigaldatud varustus ja sellega seotud taristu hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks;

investeeringud hoone üleminekuks digitehnoloogiale, eelkõige selle nutivalmiduse suurendamiseks. Abikõlblikud investeeringud võivad hõlmata meetmeid, mis piirduvad andmesidevõrkude passiivse hoonejuhtmestiku või struktureeritud kaablisüsteemidega ja vajaduse korral passiivse võrgu lisaosaga, mis paikneb krundil hoonest väljaspool. Siia ei kuulu väljaspool krunti paiknevad andmesidevõrkude juhtmed ega kaablid.

Selliste esimese lõigu punktides a–d osutatud kombineeritud tööde korral loetakse abikõlblikuks varustuse eri osadesse tehtavate investeeringute kogukulu.

Abi võidakse anda kas hoone omanikule (omanikele) või üürnikule (üürnikele), olenevalt sellest, kes tellib energiatõhususega seotud tööd.“;

lisatakse lõige 7:

„7. Hoonete energiatõhusust parandavate meetmete jaoks võib abi anda ka seoses energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamisega järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

a)	toetust antakse laenu või tagatisena energiatõhususe lepingu kohaste energiatõhususe parandamise meetmete pakkujale või finantstootena, mille eesmärk on konkreetse pakkuja refinantseerimine (näiteks faktooring, maksekorralduste ostmine);

b)	käesoleva lõike kohaselt ühele abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 30 miljonit eurot;

c)	toetust antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)	toetust antakse energiatõhususe lepingute jaoks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27 määratletud tähenduses ning

e)	energiatõhususe leping on seotud lõike 3 punktis b osutatud hoonega“.

21)

artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 39 Hoonete energiatõhususe projektide investeeringuteks rahastamisvahenditena antav abi“;

lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui investeering on seotud i) eluhoonete, ii) õppetegevuseks või sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud hoonete, iii) avaliku halduse, õigusemõistmise, politsei- või tuletõrjeteenistusega seotud tegevuse jaoks ettenähtud hoonete või iv) selliste punktides i, ii või iii osutatud hoonete energiatõhususe parandamisega, kus muuks kui punktides i, ii või iii nimetatud tegevusteks kasutatakse vähem kui 35 % põrandapinnast, võib käesoleva artikli kohaseid energiatõhususe projekte kombineerida ka järgmiste investeeringutega:

a)	kohapealne integreeritud taastuvenergiaseadmestik, mis toodab elektri- ja/või soojusenergiat;

b)	varustus kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks;

c)	hoonesse paigaldatud varustus ja sellega seotud taristu hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks;

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Abikõlblikud on energiatõhususe projekti kogukulud, välja arvatud lõikes 2a osutatud hoonete korral, mil abikõlblikud on energiatõhususe projekti kogukulud ja ka lõikes 2a loetletud varustuse eri osadesse tehtavate investeeringute kulud.

4. Abi antakse rahaeraldise, omakapitaliinvesteeringu, tagatise või laenu kujul energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab selle suuremate rahastamismahtude, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimäärade kujul suurimal võimalikul määral edasi lõplikele abisaajatele, kes on hoonete omanikud või üürnikud.

5. Energiatõhususe fond või muu finantsvahendaja võib anda abikõlblikele energiatõhususe projektidele abi laenude või tagatiste kujul. Laenu nominaalväärtus või tagatise summa ei tohi ületada lõplike abisaajate tasandil 15 miljonit eurot projekti kohta, välja arvatud lõikes 2a osutatud kombineeritud investeeringute korral, mil see ei tohi ületada 30 miljonit eurot. Tagatis ei tohi tagatud laenust moodustada üle 80 %.“;

22)

artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Lairiba-püsivõrkudele antav abi

1. Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtuks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on kõik lairiba-püsivõrgu ehitamise, haldamise ja käitamisega seotud kulud. Projektile antava abi maksimumsumma määratakse kindlaks konkurentsipõhise valikumenetluse alusel vastavalt lõike 6 punktile a. Kui investeering tehakse vastavalt lõike 6 punktile b ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta, ei ületa abisumma abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum arvatakse asjakohaste prognooside alusel abikõlblikest kuludest eelnevalt maha ja seda kontrollitakse tagantjärele tagasinõude mehhanismi kaudu.

3. Abikõlblikud on järgmist alternatiivset liiki investeeringud.

Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4. Siia ei kuulu piirkonnad, kus on olemas vähemalt üks võrk või tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s. Abi saavas võrgus peab alla- ja üleslaadimiskiirus olema vähemalt kaks korda suurem kui olemasolevates või tõenäoliselt plaanitavates võrkudes ning selle puhul peab olema võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s (kiiruse sihtväärtus).

Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4. Siia ei kuulu piirkonnad, kus on olemas vähemalt üks võrk või tõenäoliselt kavandatakse võrku, mis suudab töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s. Abi saavas võrgus peab alla- ja üleslaadimiskiirus olema vähemalt kaks korda suurem kui olemasolevates või tõenäoliselt plaanitavates võrkudes ning selle puhul peab olema võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 300 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s (kiiruse sihtväärtused).

Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada üksnes sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus on ainult üks võrk, mis suudab töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s, kuid alla 300 Mbit/s (kiiruse künnisväärtused), või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4. Siia ei kuulu piirkonnad, kus on olemas vähemalt üks võrk või tõenäoliselt kavandatakse võrku, mis suudab töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse vähemalt 300 Mbit/s. Samuti ei kuulu siia piirkonnad, kus on olemas vähemalt kaks võrku või tõenäoliselt kavandatakse vähemalt kaht võrku, mis suudavad töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s. Abi saavas võrgus peab alla- ja üleslaadimiskiirus olema vähemalt kaks korda suurem kui olemasolevates või tõenäoliselt plaanitavates võrkudes ning selle puhul peab olema võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 1 Gbit/s (kiiruse sihtväärtus).

4. Lõikes 3 osutatud kaardistamine ja avalik konsultatsioon peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele.

Kaardistamisel tehakse kindlaks geograafilised sihtpiirkonnad, mida riiklik sekkumine peaks hõlmama, ning võetakse olenevalt investeeringu liigist arvesse kõiki olemasolevaid üldkasutatavaid ja privaatvõrke, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada lõikes 3 osutatud künnisväärtusele vastav kiirus. Kaardistatakse: i) traatside-püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, ning ii) traadita püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m lahtritega ruutvõrgu. Nii punkti i kui ka ii kohaldamisel kontrollitakse kaardistamist alati avaliku konsultatsiooni teel.

Avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab kavandatava meetme põhiandmed ja kooskõlas punktiga a tehtud kaardistamise käigus määratud geograafiliste sihtpiirkondade loetelu asjakohasel veebisaidil (sealhulgas riigi tasandil). Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi meetme kohta ja põhjendatud teavet kooskõlas punktiga a oma võrkude kohta, mille puhul on võimalik tagada lõikes 3 osutatud künnisväärtusele vastav kiirus ning mis on sihtpiirkonnas juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest. Kui abi andev asutus näeb subsideeritava taristu kasutuselevõtuks ette lühema või pikema perioodi kui kolm aastat, tuleb samast perioodist, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat, lähtuda ka selle hindamisel, kas eelmises lauses osutatud võrke tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.

5. Abi saav projekt peab tooma kaasa olulise täiustuse (hüppeline muutus) võrreldes võrkudega, mis on juba olemas või mis tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat (kooskõlas lõikega 4). Hüppeline muutus leiab aset juhul, kui subsideeritava sekkumise tulemusena tehakse lairibavõrku suuri uusinvesteeringuid ning subsideeritav võrk loob turul seoses lairiba-internetiühenduse teenuse kättesaadavuse, võimsuse, kiiruse ja konkurentsiga olulisi uusi võimalusi võrreldes võrkudega, mis on juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse. Projekt peab hõlmama suuri passiivsesse taristusse tehtavaid investeeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega võrgu aktiivelementide uuendamiseks.

6. Abi antakse järgmisel viisil.

Abisummad eraldatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatele avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil, piiramata hanke-eeskirjade kohaldamist. Konkurentsipõhise valikumenetluse huvides määrab abi andev asutus eelnevalt kindlaks objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid, mida tuleb kaaluda taotletud abisummat arvesse võttes. Kui pakkumused on sarnase kvaliteediga, antakse abi sellele pakkujale, kes taotles kõige väiksemat abisummat.

Kui abi antakse ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta avaliku sektori asutusele lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtuks ja haldamiseks kas otse või asutusesisese üksuse kaudu, osutab vastavalt vajadusele kas avaliku sektori asutus või asutusesisene üksus subsideeritavas võrgus üksnes hulgimüügiteenuseid. Avaliku sektori asutus tagab, et võrgu käitamiseks kasutatavate rahaliste vahendite ja muude tema käsutuses olevate rahaliste vahendite raamatupidamisarvestust peetakse eraldi. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule võrgu ehitamiseks või käitamiseks antakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil, piiramata hanke-eeskirjade kohaldamist.

7. Võrgu käitamine pakub kooskõlas artikli 2 punktiga 139 võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas füüsilist eraldamist. Projekti raames võib füüsilise eraldamise asemel pakkuda virtuaalset eraldamist, kui riigi reguleeriv asutus on kinnitanud, et virtuaalne juurdepääsutoode on samaväärne füüsilise eraldamisega. Aktiivne hulgimüügitasandi juurdepääs antakse vähemalt seitsmeks aastaks ning hulgimüügitasandi juurdepääs füüsilisele taristule, sealhulgas kaablikanalisatsioonile või mastidele, ei ole ajaliselt piiratud. Samad juurdepääsutingimused kehtivad ka subsideeritava võrgu kohta tervikuna, sealhulgas võrgu nende osade kohta, kus kasutatakse olemasolevaid taristuid. Juurdepääsu andmise kohustuse täitmine tagatakse ka siis, kui subsideeritava võrgu omandiõigus või haldamise või käitamise tingimused muutuvad. Kui abi antakse kaablikanalisatsiooni rajamiseks, peab see kanalisatsioon olema piisavalt suur vähemalt kolme võrgu ja erinevate võrgutopoloogiate jaoks.

8. Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse põhjal: i) keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi või liidu võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades; ii) kui sellised avaldatud hinnad puuduvad, siis reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või iii) kui sellised avaldatud või reguleeritud hinnad puuduvad, järgitakse hinnakujundusel kulupõhisuse põhimõtteid vastavalt sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodikale. Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega juurdepääsutingimuste (sh -hinnad) ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.

9. Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, kehtestavad liikmesriigid järelevalve ja tagasinõude mehhanismi.“;

23)

lisatakse artiklid 52a, 52b ja 52c:

„Artikkel 52a

4G- ja 5G-mobiilsidevõrkudele antav abi

1. 4G- ja 5G-mobiilsidevõrgu kasutuselevõtuks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on kõik passiivse mobiilsidevõrgu ehitamise, haldamise ja käitamisega seotud kulud. Projektile antava abi maksimumsumma määratakse kindlaks konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel vastavalt lõike 7 punktile a. Kui investeering tehakse vastavalt lõike 7 punktile b ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta, ei ületa abisumma abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum arvatakse asjakohaste prognooside alusel abikõlblikest kuludest eelnevalt maha ja seda kontrollitakse tagantjärele tagasinõude mehhanismi kaudu.

3. 5G-investeering tehakse piirkondadesse, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud või kus on kättesaadavad ainult sellised mobiilsidevõrgud, mis suudavad toetada kuni 3G-mobiilsideteenuseid, ning kus 4G- ega 5G-mobiilsidevõrke ei ole või tõenäoliselt ei plaanita kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4. 4G-investeering tehakse piirkondadesse, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud või kus on kättesaadavad ainult sellised mobiilsidevõrgud, mis suudavad toetada kuni 2G-mobiilsideteenuseid, ning kus 3G-, 4G- või 5G-mobiilsidevõrke ei ole või tõenäoliselt ei plaanita kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4.

4. Lõikes 3 osutatud kaardistamine ja avalik konsultatsioon peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele.

Kaardistamisel tehakse selgelt kindlaks geograafilised sihtpiirkonnad, mida riiklik sekkumine peaks hõlmama, ning võetakse olenevalt investeeringu liigist arvesse kõiki olemasolevaid mobiilsidevõrke. Kaardistamisel võetakse aluseks maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud. Kaardistamist kontrollitakse alati avaliku konsultatsiooni teel.

Avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab kavandatava meetme põhiandmed ja kooskõlas punktiga a tehtud kaardistamise käigus määratud geograafiliste sihtpiirkondade loetelu asjakohasel veebisaidil (sealhulgas riigi tasandil). Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi meetme kohta ja põhjendatud teavet kooskõlas punktiga a oma mobiilsidevõrkude kohta, mis on sihtpiirkonnas juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest. Kui abi andev asutus näeb subsideeritava taristu kasutuselevõtuks ette lühema või pikema perioodi kui kolm aastat, tuleb samast perioodist, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat, lähtuda ka selle hindamisel, kas eelmises lauses osutatud võrke tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.

5. Abi saavat taristut ei võeta arvesse mobiilsideoperaatorite levialaga seotud selliste kohustuste täitmisel, mis tulenevad 4G-ja 5G-spektri kasutusõigustega seotud tingimustest.

6. Toetust saav projekt peab tooma kaasa olulise täiustuse (hüppeline muutus) võrreldes mobiilsidevõrkudega, mis on juba olemas või mis tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat (kooskõlas lõikega 4). Hüppeline muutus leiab aset juhul, kui subsideeritava sekkumise tulemusena tehakse mobiilsidevõrku suuri uusinvesteeringuid ning subsideeritav võrk loob turul seoses mobiilsideteenuse kättesaadavuse, võimsuse, kiiruse ja konkurentsiga olulisi uusi võimalusi võrreldes võrkudega, mis on juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse. Projekt peab hõlmama suuri passiivsesse taristusse tehtavaid investeeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega võrgu aktiivelementide uuendamiseks.

7. Abi antakse järgmisel viisil.

Kui abi antakse ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta avaliku sektori asutusele passiivse mobiilsidevõrgu kasutuselevõtuks ja haldamiseks kas otse või asutusesisese üksuse kaudu, osutab vastavalt vajadusele kas avaliku sektori asutus või asutusesisene üksus subsideeritavas võrgus üksnes hulgimüügiteenuseid. Avaliku sektori asutus tagab, et võrgu käitamiseks kasutatavate rahaliste vahendite ja muude tema käsutuses olevate rahaliste vahendite arvestus toimub eraldi. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule võrgu ehitamiseks või käitamiseks antakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil, piiramata hanke-eeskirjade kohaldamist.

8. Võrgu käitamine pakub kooskõlas artikli 2 punktiga 139 võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Aktiivne hulgimüügitasandi juurdepääs antakse vähemalt seitsmeks aastaks ning hulgimüügitasandi juurdepääs füüsilisele taristule, sealhulgas kaablikanalisatsioonile või mastidele, ei ole ajaliselt piiratud. Samad juurdepääsutingimused kehtivad ka subsideeritava võrgu kohta tervikuna, sealhulgas võrgu nende osade kohta, kus kasutatakse olemasolevaid taristuid. Juurdepääsu andmise kohustuse täitmine tagatakse ka siis, kui subsideeritava võrgu omandiõigus või haldamise või käitamise tingimused muutuvad. Kui abi antakse kaablikanalisatsiooni rajamiseks, peab see kanalisatsioon olema piisavalt suur vähemalt kõigi tegutsevate mobiilsideoperaatorite teenindamiseks.

9. Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse põhjal: i) keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi või liidu võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades; ii) kui sellised avaldatud hinnad puuduvad, siis reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, iii) kui sellised avaldatud või reguleeritud hinnad puuduvad, järgitakse hinnakujundusel kulupõhisuse põhimõtteid vastavalt sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodikale. Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega juurdepääsutingimuste (sh -hinnad) ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.

10. Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, kehtestavad liikmesriigid järelevalve ja tagasinõude mehhanismi.

11. Riiklikest vahenditest rahastatava 4G- või 5G-võrgu kasutamine traadita püsiühenduse teenuste osutamiseks on lubatud ainult järgmistel tingimustel.

Piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s, või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil (mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat), kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused. i) kaardistamisel ja avalikus konsultatsioonis võetakse arvesse ka artikli 52 lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud olemasolevaid või tõenäoliselt plaanitavaid lairiba-püsivõrke; ii) toetatav traadita püsiühenduse 4G- või 5G-lahendus suudab töökindlalt tagada vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiiruse ning vähemalt kahekordistada alla- ja üleslaadimiskiirust võrreldes nendes piirkondades olemasolevate või tõenäoliselt plaanitavate püsivõrkude kiirustega.

Piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s, või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku kasutusele võtta kolme aasta jooksul alates kavandatava abimeetme avaldamisest või subsideeritava võrgu kasutuselevõtu perioodil (mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat), kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused. i) kaardistamisel ja avalikus konsultatsioonis võetakse arvesse ka artikli 52 lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud olemasolevaid või tõenäoliselt plaanitavaid lairiba-püsivõrke; ii) toetatav traadita püsiühenduse 4G- või 5G-lahendus suudab töökindlalt tagada vähemalt 300 Mbit/s allalaadimiskiiruse ja 100 Mbit/s üleslaadimiskiiruse ning vähemalt kahekordistada alla- ja üleslaadimiskiirust võrreldes nendes piirkondades olemasolevate või tõenäoliselt plaanitavate püsivõrkude kiirustega.

Artikkel 52b

Üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele antav abi

1. Abi määruse (EL) 2021/1153 alusel rahastatavatele või kvaliteedimärgise saanud üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Projektid peavad vastama lõikes 3 sätestatud kumulatiivsetele kokkusobivuse üldtingimustele. Peale selle peavad need kuuluma ühte lõikes 4 sätestatud abikõlblike projektide kategooriatest ja vastama kõigile kokkusobivuse eritingimustele, mis on sätestatud kõnealuses lõikes asjaomase kategooria kohta. Lõikega 1 ette nähtud vabastuse kohaldamisalasse kuuluvad ainult need projektid, mille puhul viidatakse üksnes lõikes 4 nimetatud igas asjaomases kategoorias kindlaks määratud elementidele ja üksustele.

3. Kumulatiivsed kokkusobivuse üldtingimused on järgmised.

Abisaaja enda rahaline panus peab moodustama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, mille jaoks kasutatakse kas omavahendeid või välisrahastust, mis ei hõlma avaliku sektori finantstoetust. Kui abisaaja 25 % panuseks on välisrahastamine eri rahastamisallikaid ühendava investeerimisplatvormi kaudu, asendatakse eelmises lauses sätestatud tingimus, et välisrahastus ei tohi hõlmata avaliku sektori finantstoetust, nõudega, et platvormi investeeringutest 30 % on erainvesteeringud.

b)	Abikõlblikud on üksnes määruse (EL) 2021/1153 alusel abikõlblikud taristu kasutuselevõtuks tehtavate investeeringute kulud.

Projekt tuleb kooskõlas määrusega (EL) 2021/1153 välja valida ühel järgmistest viisidest:

i)	Komisjoni määratud sõltumatu finantsvahendaja ühiselt kokku lepitud investeerimissuuniste alusel;

ii)	komisjon selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineva konkureeriva pakkumismenetlusega või

iii)	komisjoni määratud sõltumatud eksperdid.

d)	Projekt peab võimaldama ühendamissuutlikkust, mis ei piirdu vaid kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevate kohustustega seotud nõuetest.

e)	Projekt peab tagama kolmandatele isikutele avatud hulgimüügitasandi juurdepääsu, sealhulgas eraldamise õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kooskõlas artikli 52 lõigetega 7 ja 8 või artikli 52a lõigetega 8 ja 9 (vastavalt vajadusele).

4. Abikõlblike projektide kategooriad ja nende suhtes kohaldatavad kumulatiivsed kokkusobivuse eritingimused on järgmised kategooriad ja tingimused.

Investeeringud, mis tehakse 5G-koridori piiriülese lõigu kasutuselevõtuks määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud üleeuroopalise transpordivõrgu suunistes kindlaks määratud transpordikoridoris (üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridorid) ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.

i)	Projekt hõlmab 5G-koridori piiriülest lõiku, mis ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri.

ii)

Liikmesriigis asuvad 5G-koridoride piiriülesed lõigud kokku ei tohi moodustada rohkem kui 15 % liikmesriigi üleeuroopalise transpordi põhivõrgu nende 5G-koridoride kogupikkusest, mis ei ole hõlmatud kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevad kohustused. Erandina kohaldatakse tingimust, et kui liikmesriik toetab piiriüleste 5G-koridoride kasutuselevõttu oma üleeuroopalises transpordi üldvõrgus, ei tohi selles liikmesriigis asuvad 5G-koridoride piiriülesed lõigud kokku moodustada rohkem kui 15 % liikmesriigi üleeuroopalise transpordi üldvõrgu nende 5G-koridoride kogupikkusest, mis ei ole hõlmatud kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevad kohustused.

iii)	Projektiga tuuakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenuseid toetavasse 5G-mobiilsidevõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega võrgu aktiivelementide uuendamiseks.

iv)	Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.

Investeeringud, mis tehakse terabitise andmeedastusmahuga üleeuroopalise tuumikvõrgu sellise piiriülese lõigu kasutuselevõtuks, millega toetatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte eesmärkide saavutamist ning ühendatakse omavahel teatavad andmetöötlusseadmed, superandmetöötlusseadmed ja andmetaristud, ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.

Projekti raames võetakse kasutusele või soetatakse ühendamiseks vajalikke varasid, sealhulgas tühistamatud kasutusõigused, pimekiud või seadmed, et rajada üleeuroopalise tuumikvõrgu selline piiriülene lõik, mis võimaldab vähemalt 1 Tbit/s kiirusega piiranguteta läbivühendatavust vähemalt kahe sellise andmetöötlusseadme, superandmetöötlusseadme või andmetaristu vahel, mis 1) on nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 (*) asutatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte majutavad üksused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/695 (**) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud teadusalaseid juhtalgatusi ja ülesandeid toetavad teadusuuringute taristud ning muud andmetöötlus- ja andmetaristud, mis aitavad saavutada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte eesmärke, ning 2) asuvad vähemalt kahes liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja vähemalt ühes Euroopa teadusruumi liikmesriigis.

ii)	Projektiga tuuakse tuumikvõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega, nt üksnes tarkvarauuenduste või -litsentsidega seotud investeeringutega.

iii)	Ühendamiseks vajalikud varad soetatakse riigihanke teel.

iv)	Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.

Investeeringud, mis tehakse teatavate sotsiaal-majanduslike keskuste pilvetaristuid ühendava piiriülese lõigu kasutuselevõtuks tuumikvõrgus ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.

Projekti raames ühendatakse omavahel selliste sotsiaal-majanduslike keskuste pilvetaristud, mis on avalikud haldusasutused või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, kellele on tehtud ülesandeks üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses.

ii)

Projekt hõlmab uute piiriüleste tuumikvõrkude kasutuselevõtul või selliste olemasolevate võrkude olulisel uuendamisel sellist piiriülest lõiku, mis 1) ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või 2) vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri.

iii)	Projekt hõlmab vähemalt kaht abikõlblikku punktis i osutatud sotsiaal-majanduslikku keskust, millest igaüks tegutseb eri liikmesriigis või ühes liikmesriigis ja ühes Euroopa Majanduspiirkonna riigis.

iv)

Projektiga tuuakse tuumikvõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega, nt üksnes tarkvarauuenduste või -litsentsidega seotud investeeringutega. Projekti raames on võimalik töökindlalt tagada sümmeetriline alla- ja üleslaadimiskiirus vähemalt 10 Gbit/s kordajates.

v)	Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.

Investeeringud merekaablivõrgu kasutuselevõtuks, mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.

Projekt hõlmab merekaablivõrgu piiriülest lõiku, mis 1) ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või 2) vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri. Teise võimalusena tagab abi saav üksus ainult hulgimüügiteenuste osutamise ning toetatav taristu peab parandama Euroopa äärepoolseimate piirkondade, ülemereterritooriumide või saarepiirkondade ühendamist ka ühe liikmesriigi piires.

ii)	Projekt ei tohi hõlmata marsruute, mis on vähemalt kahe olemasoleva või tõenäoliselt plaanitava tuumikvõrgu taristuga juba teenindatud.

iii)

Projektiga tuuakse merekaablivõrku suuri uusinvesteeringuid, mis hõlmavad uue merekaabli kasutuselevõttu või olemasoleva merekaabliga ühendamist või liiasuse probleemide lahendamist ega piirdu vaid marginaalsete investeeringutega. Projekti raames on võimalik töökindlalt tagada sümmeetriline alla- ja üleslaadimiskiirus vähemalt 1 Gbit/s.

iv)	Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.

Artikkel 52c

Ühendamisvautšerid

1. Ühendamisvautšerite kava kujul tarbijatele kaugtöö, veebiõppe või koolitusteenuste soodustamiseks või VKEdele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Vautšerikava kestus ei tohi ületada 24 kuud.

3. Abikõlblikud on järgmistesse kategooriatesse kuuluvad vautšerikavad:

vautšerikavad, mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks, kui nad sõlmivad uue lairiba-internetiühenduse teenuse lepingu või uuendavad kehtivat lepingut, et saada vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav teenus, tingimusel, et vautšerikava alusel on abikõlblikud kõik elektroonilise side teenuse osutajad, kes suudavad töökindlalt pakkuda vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust; vautšereid ei anta juhul, kui teenuseosutaja vahetatakse välja sama suurt kiirust pakkuva teenuseosutaja vastu või kui uuendatakse kehtivat lepingut, mille raames on juba tagatud vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirus;

vautšerikavad, mis tehakse VKEdele kättesaadavaks, kui nad sõlmivad uue lairiba-internetiühenduse teenuse lepingu või uuendavad kehtivat lepingut, et saada vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav teenus, tingimusel, et vautšerikava alusel on abikõlblikud kõik teenuseosutajad, kes suudavad töökindlalt pakkuda vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust; vautšereid ei anta juhul, kui teenuseosutaja vahetatakse välja sama suurt kiirust pakkuva teenuseosutaja vastu või kui uuendatakse kehtivat lepingut, mille raames on juba tagatud vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirus.

4. Vautšeritega kaetakse kuni 50 % seadistamise kogukuludest ja kuutasust lõikes 3 osutatud kiirusega lairiba-internetiühenduse teenuse saamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on eraldiseisva teenuse või osaga teenuste rühmast, mis hõlmab vähemalt lõikes 3 osutatud kiirusega internetiühenduse loomiseks vajalikke lõppseadmeid (modem/ruuter). Vautšeri summa maksab avaliku sektori asutus otse lõppkasutajale või otse lõppkasutaja valitud teenuseosutajale, kusjuures viimasel juhul arvatakse vautšeri summa lõppkasutaja arvel olevast summast maha.

5. Vautšerid tehakse tarbijatele või VKEdele kättesaadavaks üksnes piirkondades, kus on olemas vähemalt üks võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt pakkuda lõikes 3 osutatud kiirust; seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni abil. Kaardistamise ja avaliku konsultatsiooniga tehakse kindlaks geograafilised sihtpiirkonnad, mis kuuluvad vähemalt ühe sellise võrgu teeninduspiirkonda, kus on võimalik vautšeri kehtivuse jooksul töökindlalt pakkuda lõikes 3 osutatud kiirust, ning piirkonnas tegutsevad abikõlblikud teenuseosutajad, samuti kogutakse teavet nende turuosa arvutamiseks. Kaardistatakse 1) traatside-püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, ning 2) traadita püsivõrgud või mobiilsidevõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud. Kaardistamist kontrollitakse alati avaliku konsultatsiooni teel. Avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, avaldades kavandatava meetme põhiandmed ja kaardistamise käigus määratud geograafiliste sihtpiirkondade loetelu asjakohasel veebisaidil, sealhulgas riigi tasandil. Avaliku konsultatsiooni käigus kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi kavandatava meetme kohta ning põhjendatud teavet nende olemasolevate võrkude kohta, kus on võimalik töökindlalt pakkuda lõikes 3 osutatud kiirust. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.

6. Vautšerikava peab vastama tehnoloogianeutraalsuse põhimõttele, st vautšereid peab olenemata kasutatavast tehnoloogiast olema võimalik lunastada kõigi nende operaatorite teenuste saamiseks, kes suudavad olemasolevas lairibavõrgus töökindlalt pakkuda lõikes 3 osutatud kiirust. Selleks et valik oleks tarbijatele või VKEdele lihtsam, avaldatakse iga geograafilise sihtpiirkonna abikõlblike teenuseosutajate loetelu internetis ning kõigil huvitatud teenuseosutajatel on võimalus taotleda loetellu kandmist läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

7. Selleks et tagada abikõlblikkus juhtudel, kui lairiba-internetiühenduse teenuse osutaja on vertikaalselt integreeritud ja tema turuosa jaemüügiturul on üle 25 %, peab ta vastaval hulgimüügitasandi juurdepääsuturul pakkuma elektroonilise side teenuse osutajatele avatud, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel vähemalt üht hulgimüügitasandi juurdepääsutoodet, millega on võimalik tagada, et juurdepääsu taotleja suudab töökindlalt pakkuda lõikes 3 osutatud kiirusega jaemüügiteenust. Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse põhjal: i) keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi või liidu võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades; ii) kui sellised avaldatud hinnad puuduvad, siis reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või iii) kui sellised avaldatud või reguleeritud hinnad puuduvad, järgitakse hinnakujundusel kulupõhisuse põhimõtteid vastavalt sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodikale. Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega juurdepääsutingimuste (sh -hinnad) ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.

(*) Nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ELT L 252, 8.10.2018, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1)“."

24)

artikli 56c järele lisatakse 16. jagu:

„16.JAGU

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi

Artikkel 56d

Kohaldamisala ja üldtingimused

1. Seda jagu kohaldatakse selliste InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi suhtes, millega antakse abi rakenduspartneritele, finantsvahendajatele või lõplikele abisaajatele.

2. Abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on I peatükis, käesolevas artiklis ja artiklis 56e või 56f sätestatud tingimused.

3. Abi peab vastama kõigile määruses (EL) 2021/523 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1078 (*) lisaga kehtestatud InvestEU fondi investeerimissuunistes sätestatud kohaldatavatele tingimustele.

4. InvestEU fondist toetatavate finantstoodete raames makstava kogusumma suhtes, kui see hõlmab abi, kohaldatakse artiklites 56e ja 56f sätestatud ülemmäärasid. Ülemmäärasid kohaldatakse

a)	artikli 56e lõigetega 2 ja 4, artikli 56e lõike 5 punkti a alapunktiga i, artikli 56e lõigetega 6 ja 7, artikli 56e lõike 8 punktidega a ja b ning artikli 56e lõikega 9 hõlmatud abi korral projekti kohta;

b)	artikli 56e lõike 5 punkti a alapunktidega ii ja iii, artikli 56e lõike 8 punktiga d, artikli 56e lõikega 10 ja artikliga 56f hõlmatud abi korral lõpliku abisaaja kohta.

5. Abi ei anta finantsvahendajate olemasolevate portfellide refinantseerimise või neile tagatiste andmise vormis.

Artikkel 56e

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi tingimused

1. InvestEU fondist toetatava finantstoote raames lõplikule abisaajale abi andmisel

a)	peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud ühes lõigetest 2–9, ning

b)	kui lõplikule abisaajale pakutakse rahastust laenu kujul, peab selle intressimäär vastama vähemalt laenu andmise ajal kohaldatavale viiteintressimäärale.

2. Määruse (EL) 2021/1153 alusel rahastatavate või kvaliteedimärgise saanud üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide korral antakse abi üksnes projektidele, mis vastavad kõigile artiklis 52b sätestatud kokkusobivuse üld- ja eritingimustele. InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot.

3. Lairiba-püsivõrkude investeeringuteks ettenähtud abi üksnes teatavate abikõlblike sotsiaal-majanduslike keskuste ühendamiseks peab vastama järgmistele tingimustele.

a)	Abi antakse üksnes projektidele, mis vastavad kõigile artiklis 52 sätestatud kokkusobivuse tingimustele, välja arvatud juhul, kui käesoleva lõike punktides c ja d on osutatud teisiti.

b)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot.

Projektiga ühendatakse üksnes sotsiaal-majanduslikke keskusi, mis on avalikud haldusasutused või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, kellele on tehtud ülesandeks üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses. Siia ei kuulu projektid, mis sisaldavad käesolevas punktis nimetamata elemente või üksusi.

Erandina artikli 52 lõikest 4 peab turutõrge olema kontrollitud kas asjakohase kättesaadava kaardistamise käigus või, kui selline kaardistamine ei ole kättesaadav, avaliku konsultatsiooni raames, nagu on osutatud allpool.

Kaardistamist saab pidada asjakohaseks, kui see ei ole vanem kui 18 kuud ja hõlmab kõiki võrke, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s, kuid alla 300 Mbit/s (kiiruse künnisväärtused) ning mille taristu läbib punktis c osutatud sotsiaal-majandusliku keskuse hoonet. Sellel pädeva ametiasutuse korraldataval kaardistamisel tuleb arvesse võtta kõiki võrke, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada künnisväärtustele vastavad kiirused ning mis on juba olemas või mis tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta järgmise kolme aasta jooksul või kavandatava toetatava meetme rakendamise perioodil, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat; kaardistatakse 1) traatside-püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, ja 2) traadita püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud.

ii)

Avaliku konsultatsiooni peab korraldama pädev ametiasutus ja see avaldatakse asjakohasel veebisaidil, kus kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama kavandatava meetme kohta märkusi ja põhjendatud teavet võrkude kohta, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s, kuid alla 300 Mbit/s (kiiruse künnisväärtused) ning mis on juba olemas või mis tõenäoliselt plaanitakse kasutusele võtta järgmise kolme aasta jooksul või kavandatava toetatava meetme rakendamise perioodil (mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat) ning mille taristu läbib punktis c osutatud abikõlbliku sotsiaal-majandusliku keskuse hoonet; avalikul konsultatsioonil lähtutakse teabest järgmise kohta: 1) traatside-püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, ja 2) traadita püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.

4. Energiatootmiseks ja energiataristule antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:

abi antakse üksnes sellisesse gaasi- ja elektrienergiataristusse tehtavate investeeringute jaoks, mis energia siseturu õigusaktide alusel ei ole vabastatud kolmandate isikute juurdepääsust, tariifide reguleerimisest ja eraldamisest, järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele projektidele:

i)	gaasitaristu korral projektid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (**) VII lisas esitatud kehtivas ühishuviprojektide liidu loendis;

ii)

elektritaristu korral

1)	arukad võrgud, sealhulgas investeeringud elektri ülekande- ja jaotustaristu arendamisse, arukamaks muutmisse ja ajakohastamisse;

muud projektid,

—	mis vastavad mõnele määruse (EL) nr 347/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud kriteeriumile või

—	mis on loetletud määruse (EL) nr 347/2013 VII lisas esitatud kehtivas ühishuviprojektide liidu loendis;

3)	muud projektid abi saavates piirkondades, välja arvatud elektrienergia salvestamise projektid;

iii)	elektrienergia salvestamise projektid, mis põhinevad uuel ja uuenduslikul tehnoloogial, olenemata võrguühenduse pingetasemest;

investeeringuteks ettenähtud abi, mida antakse energia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, peab vastama järgmistele nõuetele:

i)	abi antakse üksnes uutele rajatistele, mis on välja valitud avatud, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil;

ii)	abi võidakse anda uute käitiste jaoks ka koos energiasalvestite või vesiniku elektrolüüsiseadmetega, tingimusel, et nii energiasalvestid kui ka vesiniku elektrolüüsiseadmed kasutavad üksnes taastuvenergiaseadmestiku (-seadmestike) toodetavat energiat;

iii)	abi ei anta hüdroelektrijaamade jaoks, mis ei vasta direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud tingimustele;

iv)	biokütuste tootmise käitiste korral antakse abi ainult selliste käitiste jaoks, kus toodetakse muid säästvaid biokütuseid kui toidukultuuripõhised biokütused.

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale punktis a osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot. InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale punktis b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 75 miljonit eurot.

5. Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja looduspärandi taristule ja tegevusele antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa:

sotsiaalteenuste osutamiseks ja õppetegevuseks kasutatavasse taristusse tehtavate investeeringute korral 100 miljonit eurot projekti kohta; artikli 53 lõike 2 kohaste kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise eesmärkide ja tegevuse (sh looduspärand) korral 150 miljonit eurot projekti kohta;

ii)	sotsiaalteenustega seotud tegevuse korral 30 miljonit eurot;

iii)	kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevuse korral 75 miljonit eurot ning

iv)	hariduse ja koolituse korral 5 miljonit eurot;

b)	abi ei anta koolituste jaoks, mille eesmärk on täita kohustuslikke riiklikke koolitusnõudeid.

6. Transpordile ja transporditaristule antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:

taristu (välja arvatud sadamate) jaoks antakse abi ainult järgmiste projektide korral:

i)	määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktis a määratletud ühishuviprojektid, välja arvatud sadama- või lennujaamataristu projektid;

ii)	ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu linnatranspordisõlmedega;

iii)	veerem vaid selliste raudteetransporditeenuste osutamiseks, mis ei ole hõlmatud avaliku teenindamise lepinguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (***) tähenduses, tingimusel et abisaaja on uus turuletulija;

iv)	linnatransport;

v)	laadimis- või tankimistaristu, mis varustab sõidukeid elektrienergiaga või taastuvallikatest toodetud vesinikuga;

sadamataristu projektide jaoks antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

i)	abi võidakse anda vaid sellisesse juurdepääsu- või sadamataristusse investeerimiseks, mis tehakse huvitatud kasutajatele kättesaadavaks võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel;

ii)	mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule abi saava sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse konkurentsipõhisel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta;

iii)	abi ei anta sadama pealisehitistesse tehtavatele investeeringutele;

c)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale punkti a või b alusel projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot.

7. Muudele taristutele antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:

abi antakse ainult järgmiste projektide jaoks:

i)	investeeringud üldkasutatavasse vee- ja reoveetaristusse;

ii)	investeeringud jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutamiseks ettevalmistamiseks artikli 47 lõigete 1–6 kohaselt, kui eesmärk on teiste ettevõtjate tekitatud jäätmete käitlemine;

iii)	investeeringud teadusuuringute taristusse;

iv)	investeeringud innovatsiooniklastrite rajatiste ehitamisse või ajakohastamisse;

b)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 100 miljonit eurot.

8. Keskkonna- ja kliimakaitseks antav abi peab vastama järgmistele tingimustele.

Abi antakse ainult järgmiste projektide jaoks:

investeeringud, mis võimaldavad ettevõtjatel oma tegevusega heastada ümbritsevale keskkonnale või loodusvaradele tekitatud kahju (sh kliimamuutused) või seda kahju ära hoida, kui need investeeringud on ulatuslikumad liidu keskkonnakaitsestandarditest või tõstavad liidu standardite puudumise korral keskkonnakaitse taset või kui nende eesmärk on tagada varakult vastavus liidu tulevaste keskkonnakaitsestandarditega;

ii)	meetmed, millega parandatakse ettevõtja energiatõhusust, kui neid meetmeid ei võeta eesmärgiga tagada vastavus juba vastu võetud liidu standarditele, isegi kui need standardid veel ei kehti;

iii)	saastatud alade puhastamine, kui juriidilist või füüsilist isikut, kes vastutab kohaldatava õiguse alusel keskkonnakahju eest, ei ole kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud „saastaja maksab“ põhimõttega välja selgitatud;

iv)	keskkonnauuringud;

v)	elurikkuse ja ökosüsteemide edendamine ja taastamine, kui see tegevus aitab kaitsta, säilitada või taastada elurikkust ning saavutada ökosüsteemide hea seisundi või kaitsta ökosüsteeme, mille seisund on juba hea.

Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, võib juhul, kui abimeede on seotud 1) eluhoonete, 2) õppetegevuseks, sotsiaalteenuste osutamiseks, õigusemõistmiseks, politsei- või tuletõrjeteenistuseks ette nähtud hoonete, 3) avaliku haldusega seotud tegevuse jaoks mõeldud hoonete või 4) selliste punktides 1, 2 või 3 osutatud hoonete energiatõhususe parandamisega, milles muudeks kui punktides 1, 2 või 3 nimetatud tegevusteks kasutatakse vähem kui 35 % siseruumide põrandapinnast, abi anda ka meetmete jaoks, mille raames samal ajal parandatakse nende hoonete energiatõhusust ja integreeritakse mõni või kõik järgmistest investeeringutest.

i)	Energiatõhususe abimeetmega seotud hoones kohapeal taastuvenergia tootmiseks kasutatavad integreeritud käitised. Kohapeal taastuvenergiat tootev integreeritud käitis toodab elektri- ja/või soojusenergiat. See võib olla ühendatud kohapeal toodetud taastuvenergia salvestamise varustusega.

ii)	Kohapealsed salvestamiskäitised.

iii)	Hoonesse paigaldatud varustus ja seotud taristu hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks.

iv)

investeeringud hoone üleminekuks digitehnoloogiale, eelkõige selle nutivalmiduse suurendamiseks. Investeeringud hoone üleminekuks digitehnoloogiale võivad hõlmata sekkumist, mis piirdub passiivse sisejuhtmestiku või andmevõrkude struktureeritud kaablitega ning vajaduse korral eraomandis oleval krundil paikneva passiivse võrgu lisaosaga väljaspool hoonet. Siia ei kuulu väljaspool krunti paiknevad andmesidevõrkude juhtmed ega kaablid.

Lõplikuks abisaajaks võib olla hoone omanik või üürnik (või mitu omanikku või üürnikku) olenevalt sellest, kes saab projekti jaoks rahastuse.

c)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punktis a osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 50 miljonit eurot.

d)	InvestEU fondi toetuse alusel punktis b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 50 miljonit eurot lõpliku abisaaja ja hoone kohta.

Abi punktis b osutatud hoonete energiatõhusust parandavate meetmete jaoks võib anda ka seoses energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamisega järgmistel tingimustel:

i)	toetust antakse laenu või tagatisena energiatõhususe lepingu kohaste energiatõhususe parandamise meetmete pakkujale või finantstootena, mille eesmärk on konkreetse pakkuja refinantseerimine (näiteks faktooring, maksekorralduste ostmine);

ii)	InvestEU fondi toetuse alusel antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 30 miljonit eurot;

iii)	toetust antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

iv)	toetust antakse energiatõhususe lepingute jaoks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27 määratletud tähenduses;

v)	energiatõhususe leping on seotud lõike 8 punktis b osutatud hoonega.

9. Teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ja digiüleminekuks antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:

abi võib anda järgmise jaoks:

i)	alusuuringud;

ii)	rakendusuuringud;

iii)	tootearendus;

iv)	VKEde äriprotsesside ümberkorraldamine ja organisatsiooniinnovatsioon;

v)	VKEdele osutatavad innovatsiooniga seotud nõustamis- ja tugiteenused;

vi)	VKEde digiüleminek;

punkti a alapunktide i, ii, ja iii alla kuuluvate projektide korral ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma 75 miljonit eurot. Punkti a alapunktide iv, v ja vi alla kuuluvate projektide korral ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma 30 miljonit eurot.

10. Lisaks lõigetes 2–9 sätestatud abiliikidele võivad VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (kui see on asjakohane) saada abi ka InvestEU fondist toetatava rahastamise vormis, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 15 miljonit eurot ning seda antakse:

i)	eespool nimetamata VKEdele, kes ei ole veel tegutsenud ühelgi turul või on tegutsenud turul vähem kui seitse aastat alates nende esimesest kaubanduslikust müügitehingust;

ii)	eespool nimetamata VKEdele, kes sisenevad uuele geograafilisele või tooteturule, kuhu sisenemisel peab alginvesteering olema suurem kui 50 % eelneva viie aasta keskmisest aastakäibest;

iii)	VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes on innovaatilised ettevõtted, nagu on määratletud artikli 2 punktis 80, või

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 15 miljonit eurot ning seda antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kelle põhitegevus toimub abi saavates piirkondades, tingimusel et rahastamist ei kasutata äritegevuse ümberpaigutamiseks artikli 2 punkti 61a tähenduses, või

c)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 2 miljonit eurot ning seda antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Artikkel 56f

InvestEU fondist toetatavate vahendatud kaubanduslike finantstoodetega seotud abi tingimused

1. Lõplikke abisaajaid rahastavad kaubanduslikud finantsvahendajad, kes valitakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil objektiivsete kriteeriumide alusel.

2. Lõplikku abisaajat rahastav kaubanduslik finantsvahendaja säilitab iga rahastamistehingu korral vähemalt 20 % riskipositsioonist.

3. Lõplikule abisaajale kaubandusliku finantsvahendaja kaudu antav kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 7,5 miljonit eurot.

(*) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1078, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523 ning sätestatakse InvestEU fondi investeerimissuunised (ELT L 234, 2.7.2021, lk 18)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39)."

(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).“;"

25)

artikli 58 lõige 3a asendatakse järgmisega:

„3a. Mis tahes üksikabi, mida antakse ajavahemikus 1. juulist 2014 kuni 2. augustini 2021 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, nagu neid kohaldatakse abi andmise ajal, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest. Mis tahes üksikabi, mida antakse enne 1. juulit 2014 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, v.a artikkel 9, nagu neid kohaldatakse kas enne või pärast 10. juulit 2017 või enne või pärast 3. augustit 2021, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.“

26)	II lisa II osa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu[7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014). (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

LISA

„II OSA

esitatakse komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu, nagu on ette nähtud artikliga 11

Näidake, millise üldise grupierandi määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse

Põhieesmärk – Üldeesmärgid (loetelu)

Eesmärgid

(loetelu)

Abi ülemmäär

(%)

või maksimaalne aastane abisumma riigi vääringus (täissumma)

VKEde boonused

(%)

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (1) (artikkel 14)

☐

Abikava

… %

☐	Sihtotstarbeline üksikabi

… %

Regionaalne tegevusabi (artikkel 15)

☐	Hõredalt asustatud piirkondades (artikli 15 lõige 2)

… %

☐	Väga hõredalt asustatud piirkondades (artikli 15 lõige 3)

… %

☐	Äärepoolseimates piirkondades (artikli 15 lõige 4)

… %

☐	Regionaalne linnaarendusabi (artikkel 16)

…. riigi vääringus

… %

VKEdele antav abi (artiklid 17–19b)

☐	VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17)

… %

☐	VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 18)

… %

☐	VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 19)

… %

☐	Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud VKEd, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides (artikkel 19a)

… %

☐	Piiratud summas abi VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektidest (artikkel 19b (2))

…riigi vääringus

… %

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi (artiklid 20–20a)

☐	Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega (artikkel 20)

… %

☐	Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi (artikkel 20a (3))

…riigi vääringus

… %

Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele (artiklid 21–22)

☐	Riskifinantseerimisabi (artikkel 21)

…riigi vääringus

… %

☐	Idufirmadele antav abi (artikkel 22)

…riigi vääringus

… %

☐	VKEdele antav abi – VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi (artikkel 23)

… %;

kui abi on idufirmale antava abi vormis:

… riigi vääringus

… %

☐	VKEdele antav abi – esmaseks taustauuringuks antav abi (artikkel 24)

… %

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (artiklid 25–30)

Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi (artikkel 25)

☐	Alusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt a)

… %

☐	Rakendusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt b)

… %

☐	Tootearendus (artikli 25 lõike 2 punkt c)

… %

☐	Teostatavusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt d)

… %

☐	Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi (artikkel 25a)

…riigi vääringus

… %

☐	Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi (artikkel 25b)

…riigi vääringus

… %

☐	Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi (artikkel 25c)

… %

☐	Meetme „Teaming“ jaoks antav abi (artikkel 25d)

… %

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule (artikkel 26)

… %

☐	Innovatsiooniklastritele antav abi (artikkel 27)

… %

☐	VKEdele antav innovatsiooniabi (artikkel 28)

… %

☐	Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (artikkel 29)

… %

☐	Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 30)

… %

☐	Koolitusabi (artikkel 31)

… %

Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi (artiklid 32–35)

☐	Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 32)

… %

☐	Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 33)

… %

☐	Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 34)

… %

☐	Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks (artikkel 35)

… %

Keskkonnakaitseks antav abi (artiklid 36–49)

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (artikkel 36)

… %

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi heiteta ja vähese heitega maanteesõidukite üldkasutatava laadimis- või tankimistaristu jaoks (artikkel 36a)

… %

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi varaseks vastavusseviimiseks tulevaste liidu normatiividega (artikkel 37)

… %

☐	Energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 38)

… %

☐	Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks rahastamisvahenditena antav abi (artikkel 39)

…riigi vääringus

… %

☐	Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 40)

… %

☐	Taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 41)

… %

☐	Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks (artikkel 42)

… %

☐	Tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes (artikkel 43)

… %

☐	Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähendustena antav abi (käesoleva määruse artikkel 44)

… %

☐	Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 45)

… %

☐	Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 46)

… %

☐	Jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 47)

… %

☐	Energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 48)

… %

☐	Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 49)

… %

☐	Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi (artikkel 50)

Abi ülemmäär

… %

Loodusõnnetuse liik

☐

maavärin

☐

laviin

☐

maalihe

☐

üleujutus

☐

tornaado

☐

orkaan

☐	vulkaanipurse

☐	metsapõleng

Loodusõnnetuse toimumise kuupäev

pp/kk/aaaa–pp/kk/aaaa

☐	Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks (artikkel 51)

… %

☐	Lairiba-püsivõrgule antav abi (artikkel 52)

…riigi vääringus

… %

☐	4G- ja 5G-mobiilsidevõrkudele antav abi (artikkel 52a)

…riigi vääringus

… %

☐	Üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele antav abi (artikkel 52b)

…riigi vääringus

… %

☐	Ühenduvuse vautšerid (artikkel 52c)

… %

☐	Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (artikkel 53)

… %

☐	Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul (artikkel 54)

… %

☐	Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi (artikkel 55)

… %

☐	Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 56)

… %

☐	Piirkondlikele lennujaamadele antav abi (artikkel 56a)

… %

☐	Meresadamatele antav abi (artikkel 56b)

… %

☐	Siseveesadamatele antav abi (artikkel 56c)

… %

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi (artiklid 56d–56f)

Artikkel 56e

☐	Abi üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele, mida rahastatakse või mis on saanud kvaliteedimärgise määruse 2021/1153 alusel (artikli 56e lõige 2)

…riigi vääringus

… %

☐	Lairiba-püsivõrkude investeeringuteks ettenähtud abi üksnes teatavate abikõlblike sotsiaal-majanduslike keskuste ühendamiseks (artikli 56e lõige 3)

…riigi vääringus

… %

☐	Energiatootmisele ja energiataristule antav abi (artikli 56e lõige 4)

…riigi vääringus

… %

☐	Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja looduspärandi taristule ja tegevusele antav abi (artikli 56e lõige 5)

…riigi vääringus

… %

☐	Transpordile ja transporditaristutele antav abi (artikli 56e lõige 6)

…riigi vääringus

… %

☐	Muudele taristutele antav abi (artikli 56e lõige 7)

…riigi vääringus

… %

☐	Keskkonna- ja kliimakaitseks antav abi (artikli 56e lõige 8)

…riigi vääringus

… %

☐	Teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ja digiüleminekuks antav abi (artikli 56e lõige 9)

…riigi vääringus

… %

☐	VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele InvestEU fondist toetatava rahastamise vormis antav abi (artikli 56e lõige 10)

…riigi vääringus

… %

☐	InvestEU fondist toetatavate vahendatud kaubanduslike finantstoodetega seotud abi (artikkel 56f)

…riigi vääringus

… %

(1) Kui abikava(de) raames antavale abile lisandub sihtotstarbeline regionaalabi, siis näidake abi osakaal nii abikava raames antava abi kui ka sihtotstarbelise üksikabi puhul.

(2) Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei ole artikli 19b alusel antud abi puhul aruandlus kohustuslik. Seega on aruandlus sellise abi puhul üksnes vabatahtlik.

(3) Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei ole artikli 20a alusel antud abi puhul aruandlus kohustuslik. Seega on aruandlus sellise abi puhul üksnes vabatahtlik.“

Top