EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02011L0061-20210802

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/2021-08-02

02011L0061 — ET — 02.08.2021 — 005.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL,

8. juuni 2011,

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 174 1.7.2011, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/14/EL, 21. mai 2013,

  L 145

1

31.5.2013

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/65/EL, 15. mai 2014,

  L 173

349

12.6.2014

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016,

  L 354

37

23.12.2016

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017,

  L 347

35

28.12.2017

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019,

  L 188

106

12.7.2019

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034, 27. november 2019,

  L 314

64

5.12.2019




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL,

8. juuni 2011,

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus alternatiivseid investeerimisfonde (AIFid) valitsevatele ja/või turustavatele AIFide valitsejatele tegevusloa andmist, nende tegevust ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  

Kui käesoleva artikli lõikest 3 ja artiklist 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi järgmiste üksuste suhtes:

a) 

ELi AIFide valitsejad, kes valitsevad ühte või mitut AIFi, olenemata sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi AIFidega;

b) 

kolmandate riikide AIFide valitsejad, kes valitsevad ühte või mitut ELi AIFi, ning

c) 

kolmandate riikide AIFide valitsejad, kes turustavad liidus ühte või mitut AIFi, olenemata sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi AIFidega.

2.  

Lõike 1 kohaldamisel ei ole oluline:

a) 

kas AIF on avatud või kinnine fond;

b) 

kas AIF on asutatud vastavalt õigusaktidele lepingulise-, usaldusfondi- või põhikirja omava äriühinguna või on tal mingi muu õiguslik vorm;

c) 

milline on AIFi valitseja õiguslik struktuur.

3.  

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste üksuste suhtes:

a) 

valdusettevõtjad;

b) 

tööandjapensioni kogumisasutused, mida reguleeritakse direktiiviga 2003/41/EÜ, sealhulgas vajaduse korral kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 osutatud tegevusloa saanud üksused, mis vastutavad selliste asutuste valitsemise eest ja tegutsevad nende nimel, või sama direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt nimetatud investeerimisjuhid, kes ei valitse AIFi;

c) 

riigiülesed institutsioonid, nagu Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond, Euroopa arenguvaldkonna finantseerimise asutused ja kahepoolsed arengupangad, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ning muud riigiülesed institutsioonid ja samalaadsed rahvusvahelised organisatsioonid, juhul kui sellised institutsioonid või organisatsioonid valitsevad AIFe ning need AIFid tegutsevad avalikes huvides;

d) 

riikide keskpangad;

e) 

keskvalitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning asutused või muud institutsioonid, mis valitsevad sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme toetavaid fonde;

f) 

töötajate kaasamis- või kogumiskavad;

g) 

eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused.

4.  
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud AIFide valitsejad täidavad alati käesoleva direktiivi nõudeid.

Artikkel 3

Erandid

1.  
Käesolevat direktiivi ei kohaldata AIFide valitsejate suhtes, kes valitsevad ühte või mitut AIFi, mille ainsateks investoriteks on AIFide valitsejad või nende ema- või tütarettevõtjad või nende emaettevõtja teised tütarettevõtjad ning tingimusel, et ükski kõnealune investor ei ole ise AIF.
2.  

Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 üksnes järgmiste AIFide valitsejate suhtes:

a) 

AIFi valitseja, kes otse või kaudselt sellise äriühingu kaudu, mida AIFi valitsejaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, haldab sellise AIFi portfelli, mille valitsetavate varade (sealhulgas kõigi finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud varade) kogumaht ei ületa künnist 100 miljonit eurot, või

b) 

AIFi valitseja, kes otse või kaudselt sellise äriühingu kaudu, mida AIFi valitsejaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, haldab sellise AIFi portfelli, mille valitsetavate varade kogumaht ei ületa künnist 500 miljonit eurot, juhul kui AIFi portfell koosneb finantsvõimenduseta AIFidest, kusjuures viie aasta jooksul pärast igasse AIFi algse investeeringu tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada tagasivõtmise õigust.

3.  

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud AIFide valitsejad täidavad vähemalt järgmisi nõudeid:

a) 

kuuluvad registreerimisele päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures;

b) 

annavad registreerimisel oma päritoluriigi pädevatele asutustele enda ja oma valitsetavate AIFide identifitseerimisandmed;

c) 

tutvustavad registreerimisel oma päritoluriigi pädevatele asutustele oma valitsetavate AIFide investeerimisstrateegiaid;

d) 

teavitavad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi korrapäraselt oma peamistest kaubeldavatest instrumentidest ning valitsetavate AIFide peamistest riskidest ja tähtsaimatest riskikontsentratsioonidest, et pädevad asutused saaksid korraldada tulemuslikku järelevalvet süsteemsete riskide üle, ning

e) 

teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi juhul, kui nad enam ei vasta lõikes 2 osutatud tingimustele.

Käesoleva lõike ja lõike 2 kohaldamine ei takista liikmesriike kohaldamast mõne lõikes 2 osutatud AIFi valitseja suhtes rangemaid eeskirju.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et kui lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, taotleb asjaomane AIFi valitseja tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaste menetlustega.

4.  
Lõikes 2 osutatud AIFide valitsejad saavad käesoleva direktiiviga antud õigusi kasutada vaid juhul, kui nad otsustavad taotleda käesoleva direktiivi kohast osalemisvõimalust. Kui AIFide valitsejad otsustavad osaleda, kohaldatakse nende suhtes käesolevat direktiivi täies ulatuses.
5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse lõike 4 kohaselt osalemisvõimalust kasutavate AIFide valitsejate suhtes kohaldatavaid menetlusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõikes 2 osutatud künniste arvutamine ning nende AIFide valitsejate kohtlemine, kelle valitsetavate AIFide varade (sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud varade) kogumaht sama kalendriaasta jooksul aeg-ajalt ületab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohase künnise ja/või jääb sellest allapoole;

b) 

lõikes 3 sätestatud kohustus ennast registreerida ja anda teavet süsteemsete riskide tulemusliku järelevalve huvides ning

c) 

lõikes 3 sätestatud pädevate asutuste teavitamise kohustus.

Artikkel 4

Mõisted

1.  

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„alternatiivne investeerimisfond (AIF)” –

investeerimisfond, sealhulgas selle investeerimisüksus, mis:

i) 

kaasab mitmete investorite kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks, ning

ii) 

ei vaja tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 alusel;

b)

„AIFi valitseja” – juriidiline isik, kelle korrapärane tegevus hõlmab ühe või mitme AIFi valitsemist;

c)

„filiaal” – tegevuskoht, mis AIFi valitseja puhul on tema osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis AIFi valitseja puhul pakub teenuseid, mille osutamiseks viimasel on tegevusluba; kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis või kolmandas riigis registreeritud AIFi valitseja on ühes liikmesriigis asutanud, käsitatakse ühe filiaalina;

d)

„teenitud intress” – AIFi kasumi osa, mis makstakse AIFi valitsejale tasuks AIFi valitsemise eest ning mida eristatakse AIFi kasumi osast, mille AIFi valitseja on teeninud sellesse AIFi tehtud investeeringute pealt;

e)

„märkimisväärne seos” –

olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

i) 

osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtte hääleõigusest või kapitalist,

ii) 

kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtte vahelist suhet vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 1 ) artiklile 1, või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel; käesoleva punkti tähenduses loetakse kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid samuti kõnealuste tütarettevõtjate emaettevõtja tütarettevõtjateks.

Olukorda, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on valitseva mõju kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitatakse samuti nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena;

f)

„pädevad asutused” – liikmesriikide ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet AIFide valitsejate üle;

g)

„depositooriumiga seotud pädevad asutused” –

i) 

direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 4 määratletud pädevad ametiasutused, kui depositoorium on vastavalt nimetatud direktiivile tegevusloa saanud krediidiasutus;

ii) 

direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud pädevad asutused, kui depositoorium on vastavalt nimetatud direktiivile tegevusloa saanud investeerimisühing;

iii) 

kui depositoorium kuulub käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 3 esimese lõigu punktis c osutatud asutuste hulka, on tema pädevateks asutusteks tema päritoluliikmesriigi asutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet selliste asutuste üle;

iv) 

kui depositoorium on käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud üksus, on tema pädevateks asutusteks selle liikmesriigi asutused, kus asub tema registrijärgne asukoht, ning kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet selliste üksuste üle, või ametiasutus, kes on tema suhtes kohaldatavate ametialase käitumise reeglite põhjal pädev sellist üksust registreerima või tema üle järelevalvet teostama;

v) 

selle kolmanda riigi asjaomased pädevad asutused, kus asub depositooriumi registrijärgne asukoht, kui depositoorium määratakse kolmanda riigi AIFi depositooriumiks vastavalt käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 5 punktile b ja ei kuulu käesoleva punkti alapunktide i kuni iv reguleerimisala alla;

h)

„ELi AIFi pädevad asutused” – liikmesriikide ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet AIFide üle;

i)

„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud kontroll;

j)

„asukoht” –

i) 

AIFi valitseja puhul tema registrijärgne asukoht;

ii) 

AIFi puhul tema registreerimise või talle tegevusloa andmise koht, või registrijärgne asukoht, kui AIF ei ole registreeritud või tal puudub tegevusluba;

iii) 

depositooriumi puhul tema registrijärgne või filiaali asukoht;

iv) 

juriidilisest isikust seadusliku esindaja puhul tema registrijärgne või filiaali asukoht;

v) 

füüsilisest isikust seadusliku esindaja puhul tema alaline elukoht;

k)

„ELi alternatiivne investeerimisfond” –

i) 

AIF, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt omab tegevusluba või on registreeritud liikmesriigis, või

ii) 

AIF, mis ei ole liikmesriigis registreeritud ega oma seal tegevusluba, kuid mille registrijärgne asukoht ja/või peakontor asub liikmesriigis;

l)

„ELi AIFi valitseja” – AIFi valitseja, kelle registrijärgne asukoht asub mõnes liikmesriigis;

m)

„alternatiivne investorfond” –

AIF, mis:

i) 

investeerib vähemalt 85 % oma varadest teise AIFi (alternatiivne ühisinvesteerimisfond) osakutesse või aktsiatesse või

ii) 

investeerib vähemalt 85 % oma varadest mitmesse ühesuguse investeerimisstrateegiaga alternatiivsesse ühisinvesteerimisfondi või

iii) 

panustab muul viisil vähemalt 85 % oma varadest ühte või mitmesse sellisesse alternatiivsesse ühisinvesteerimisfondi;

n)

„finantsinstrument” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud instrument;

o)

„valdusettevõtja” –

ettevõtja, millel on aktsiaosalus ühes või mitmes teises ettevõtjas ning mille äritegevuse eesmärgiks on äristrateegia(te) elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis ning mis on ettevõtja:

i) 

mis tegutseb omaenda huvides ja mille aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud liidu turul, või

ii) 

mille peaeesmärk ettevõtja aastaaruande või muude ametlike dokumentide põhjal otsustades ei ole investoritele kasumi tootmine tütar- või sidusettevõtjate loovutamise teel;

p)

„AIFi päritoluliikmesriik” –

i) 

liikmesriik, kus AIF on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel registreeritud või saanud tegevusloa, ning mitmekordse registreerimise või tegevusloa andmise korral liikmesriik, kus AIF esmakordselt registreeriti või sai tegevusloa, või

ii) 

juhul kui AIF ei oma mõnes liikmesriigis tegevusluba ega ole seal registreeritud, siis liikmesriik, kus asub AIFi registrijärgne asukoht ja/või peakontor;

q)

„AIFi valitseja päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus asub AIFi valitseja registrijärgne asukoht. Kolmandate riikide AIFide valitsejate puhul loetakse kõiki käesoleva direktiivi viiteid „AIFi valitseja päritoluliikmesriigile” viideteks „viidatavale liikmesriigile”, nagu on ette nähtud VII peatükis;

r)

„AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriik” –

üks järgmistest:

i) 

liikmesriik, kus ELi AIFi valitseja valitseb ELi AIFi ja mis ei ole päritoluliikmesriik;

ii) 

liikmesriik, kus ELi AIFi valitseja turustab ELi AIFi osakuid või aktsiad ja mis ei ole päritoluliikmesriik;

iii) 

liikmesriik, kus ELi AIFi valitseja turustab kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid ja mis ei ole päritoluliikmesriik;

iv) 

liikmesriik, kus kolmanda riigi AIFi valitseja valitseb ELi AIFi ja mis ei ole viidatav liikmesriik;

v) 

liikmesriik, kus kolmanda riigi AIFi valitseja turustab ELi AIFi osakuid või aktsiaid ja mis ei ole viidatav liikmesriik;

vi) 

liikmesriik, kus kolmanda riigi AIFi valitseja turustab kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid ja mis ei ole viidatav liikmesriik, või

▼M2

vii) 

liikmesriik, kus ELi AIFi valitseja pakub artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuseid ja mis ei ole päritoluliikmesriik;

▼B

s)

„algkapital” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahalised vahendid;

t)

„emitent” – emitent direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti d tähenduses, kelle registrijärgne asukoht on liidus ja kelle aktsiatega võib kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses;

u)

„seaduslik esindaja” – füüsiline isik, kelle alaline elukoht, või juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on liidus ja kes kolmanda riigi AIFi valitseja poolt selgesõnaliselt määratuna tegutseb sellise kolmanda riigi AIFi valitseja nimel suhetes ametivõimude, klientide, asutuste ja kolmanda riigi AIFi valitseja partneritega liidus seoses kolmanda riigi AIFi valitseja käesolevast direktiivist tulenevate kohustustega;

v)

„finantsvõimendus” – meetod, mille abil AIFi valitseja suurendab valitsetava AIFi riski, kas raha või väärtpaberite laenamise või tuletisinstrumentide positsioonist tuleneva võimenduse või muude vahendite abil;

w)

„AIFi valitsemine” – ühele või mitmele AIFile vähemalt I lisa punkti 1 alapunktis a või b osutatud investeeringute valitsemise ülesande täitmine;

x)

„turustamine” – AIFi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine liidus alaliselt elavatele või registrijärgse asukohaga investoritele või osakute või aktsiate nendesse paigutamine, mis toimub AIFi valitseja algatusel või tema nimel;

y)

„alternatiivne ühisinvesteerimisfond” – AIF, millesse teine AIF investeerib või milles ta omab osalust vastavalt punktile m;

z)

„viidatav liikmesriik” – artikli 37 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud liikmesriik;

aa)

„kolmanda riigi alternatiivne investeerimisfond” – AIF, mis ei ole ELi AIF;

ab)

„kolmanda riigi AIFi valitseja” – AIFi valitseja, kes ei ole ELi AIFi valitseja;

ac)

„börsil noteerimata äriühing” – äriühing, mille registrijärgne asukoht on liidus ja mille aktsiatega ei või kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses;

ad)

„omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 56–67 nimetatud omavahendid;

ae)

„emaettevõtja” – emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;

▼M5

aea)

„eelturustamine“ – investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne esitamine või edastamine ELi AIFi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele kutselistele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidus, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi sellise AIFi või AIFi investeerimisüksuse vastu, mis ei ole liikmesriigis, kus on potentsiaalsete investorite elukoht või registrijärgne asukoht, veel asutatud või moodustatud või on seal küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole veel artikli 31 või 32 kohaselt teatatud, kusjuures ühelgi juhul ei ole tegemist mitteavaliku või avaliku pakkumisega potentsiaalsele investorile, et ta investeeriks AIFi või AIFi investeerimisüksuse osakutesse või aktsiatesse;

▼B

af)

„peamaakler” – krediidiasutus, reguleeritud investeerimisühing või muu usaldatavusnormatiivide täitmise reguleerimisele ja jätkuvale järelevalvele allutatud üksus, mis vastaspoolena osutab teenust kutselistele investoritele, peamiselt finantsinstrumentidega tehtavate tehingute rahastamisel või teostamisel, ning võib osutada ka muid teenuseid, nagu näiteks kliiring ja kaubandusarveldused, väärtpaberihaldus, väärtpaberite laenuks andmine, kohandatud tehnoloogilised ja operatiivtoe vahendid;

ag)

„kutseline investor” – investor, keda loetakse kutseliseks kliendiks või keda võib taotluse korral käsitleda kutselise kliendina direktiivi 2004/39/EÜ II lisa tähenduses;

ah)

„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus AIFi valitsejas, mis moodustab kapitalist või hääleõigusest 10 % või rohkem, nagu on sätestatud direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle AIFi valitseja juhtimist, milles osalust omatakse;

ai)

„töötajate usaldusisikud” – töötajate usaldusisikud direktiivi 2002/14/EÜ artikli 2 punkti e tähenduses;

aj)

„jaeinvestor” – investor, kes ei ole kutseline investor;

ak)

„tütarettevõtja” – tütarettevõtja vastavalt direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 määratlusele;

al)

„kolmanda riigi AIFi järelevalveasutused” – kolmanda riigi ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet AIFide üle;

am)

„kolmanda riigi AIFi valitseja järelevalveasutused” – kolmanda riigi ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks teostada järelevalvet AIFide valitsejate üle;

an)

„eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus” – üksus, mille ainsaks eesmärgiks on viia läbi väärtpaberistamisi Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 24/2009 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta) ( 2 ) artikli 1 lõike 2 tähenduses ning teisi tegevusi, mis on asjakohased selle eesmärgi saavutamiseks;

ao)

„eurofond” – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, kes saab tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 sätetele.

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 punkti ad kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 3 ) artikleid 13–16 mutatis mutandis.
3.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõike 1 punktis v määratletud finantsvõimenduse meetodid, kaasa arvatud kõik asjaomase AIFi kontrolli all olevaid kolmandaid isikuid hõlmavad finants- ja/või õigusstruktuurid, ning

b) 

finantsvõimenduse arvutamise meetodid.

4.  
Seal, kus see on vajalik käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks, koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) AIFide valitsejate tüüpide määramiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 5

AIFi valitseja kindlaksmääramine

1.  

Liikmesriigid tagavad, et igal AIFil, mille valitsemine kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, on üks AIFi valitseja, kes vastutab käesoleva direktiivi täitmise tagamise eest. AIFi valitseja on kas:

a) 

väline valitseja, kelleks on AIFi või tema nimel nimetatud juriidiline isik, kes selle tulemusel vastutab AIFi valitsemise eest (väline AIFi valitseja), või

b) 

AIF ise, kui selle õiguslik vorm võimaldab sisest valitsemist ning kui AIFi juhtorgan otsustab välist fondivalitsejat mitte nimetada, millisel juhul saab AIF loa tegutseda AIFi valitsejana.

2.  
Kui väline AIFi valitseja ei suuda tagada käesoleva direktiivi nende nõuete täitmist, mille eest vastutab AIF või tema nimel tegutsev muu üksus, teavitab ta viivitamata oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ja juhul, kui see on asjakohane, asjaomase ELi AIFi pädevaid asutusi. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et AIFi valitseja võtaks vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks.
3.  
Kui lõikes 2 osutatud meetmetest hoolimata nõudeid jätkuvalt ei täideta ja juhul, kui see puudutab ELi AIFi valitsejat või ELi AIFi, nõuavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et AIFi valitseja astuks kõnealuse AIFi valitseja ametikohalt tagasi. Sellisel juhul ei tohi seda AIFi liidus enam turustada. Kui tegemist on kolmanda riigi AIFi valitsejaga, kes valitseb kolmanda riigi AIFi, ei tohi seda AIFi enam liidus turustada. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad koheselt AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi.



II

PEATÜKK

AIFI VALITSEJALE TEGEVUSLOA ANDMINE

Artikkel 6

AIFi valitsejana tegevuse alustamise tingimused

1.  
Liikmesriigid tagavad, et ükski AIFi valitseja ei valitse AIFi, kui talle ei ole käesoleva direktiivi kohaselt antud tegevusluba.

Käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud AIFi valitseja järgib alati käesolevas direktiivis kehtestatud tegevusloa andmise tingimusi.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et välised AIFi valitsejad ei tohi osaleda muudes tegevustes peale käesoleva direktiivi I lisas nimetatute ning eurofondide täiendava valitsemisega direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt antud tegevusloa alusel.
3.  
Liikmesriigid nõuavad, et siseselt valitsetavad AIFid ei tohi osaleda muudes tegevustes peale asjaomase AIFi sisese valitsemise vastavalt I lisale.
4.  

Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada välisel AIFi valitsejal osutada järgmisi teenuseid:

a) 

väärtpaberiportfellide, sealhulgas pensionifondide ja direktiivi 2003/41/EÜ artikli 19 lõikele 1 vastavate tööandjapensioni kogumisasutuste väärtpaberiportfellide haldamine investorite volituste alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt;

b) 

kõrvalteenustena:

i) 

investeerimisnõustamine;

ii) 

investeerimisfondi osakute või aktsiate hoidmine ja haldamine;

iii) 

finantsinstrumendiga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine.

5.  

Käesoleva direktiivi kohaselt ei lubata AIFi valitsejal:

a) 

osutada oma ainsa tegevusena lõikes 4 nimetatud teenuseid;

b) 

osutada lõike 4 punktis b osutatud kõrvalteenuseid, ilma et talle oleks antud luba osutada ka lõike 4 punktis a nimetatud teenuseid;

c) 

teostada üksnes I lisa punktis 2 nimetatud tegevusi või

d) 

osutada I lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud teenuseid, ilma et ta osutaks ka I lisa punkti 1 alapunktis b nimetatud teenuseid või vastupidi.

6.  
Käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud teenuste osutamise suhtes AIFi valitseja poolt kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 2 ning artikleid 12, 13 ja 19.
7.  
Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitseja esitaks oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vajaliku teabe, mida nad vajavad selleks, et teostada järelevalvet käesolevas direktiivis osutatud tingimuste püsiva täitmise üle.
8.  
Investeerimisühingutelt, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ ning krediidiasutustelt, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ, ei tuleks nõuda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks, näiteks AIFide individuaalsete investeerimisportfellide haldamiseks. Küll aga võivad investeerimisühingud AIFide osakuid või aktsiaid liidu investoritele otseselt või kaudselt pakkuda või neisse paigutada, kui kõnealuseid osakuid või aktsiaid saab turustada vastavalt käesolevale direktiivile.

Artikkel 7

Tegevusloa taotlemine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitseja esitab taotluse tegevusloa saamiseks oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
2.  

Liikmesriigid nõuavad, et tegevusluba taotlev AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise AIFi valitsejaga seotud teabe:

a) 

teave isikute kohta, kes tegelikult AIFi valitseja äritegevust juhivad;

b) 

teave olulist osalust omavate aktsionäride või osakuomanike isikute kohta, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, samuti kõnealuse osaluse suuruse kohta;

c) 

tegevusprogramm, millest ilmneb AIFi valitseja organisatsiooniline struktuur, sealhulgas teave selle kohta, kuidas AIFi valitseja kavatseb täita II, III, IV ning vajaduse korral V, VI, VII ja VIII peatükis sätestatud kohustusi;

d) 

teave artikli 13 kohase tasustamispoliitika ja -tavade kohta;

e) 

teave artiklis 20 osutatud ülesannete kolmandatele isikutele delegeerimise ja edasidelegeerimise kokkulepete kohta.

3.  

Liikmesriigid nõuavad, et tegevusluba taotlev AIFi valitseja esitab lisaks päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele AIFi kohta, mida ta kavatseb valitseda, järgmise teabe:

a) 

teave investeerimisstrateegiate kohta, sealhulgas alusfondide liikide kohta, juhul kui AIF on fondifond, AIFi valitseja tegevuspõhimõtete kohta seoses finantsvõimenduse kasutamisega, ning selle AIFi, mida valitsetakse või kavatsetakse valitseda, riskiprofiilide ja muude andmete kohta, sealhulgas teave liikmesriikide või kolmandate riikide kohta, kus selline AIF on asutatud või eeldatavasti asutatakse;

b) 

teave selle kohta, kus ühisfond on asutatud, juhul kui AIF on alternatiivne investorfond;

c) 

iga sellise AIFi tingimused või põhikiri, mida AIFi valitseja kavatseb valitseda;

d) 

teave artikli 21 kohaselt depositooriumi määramiseks tehtud kokkulepetest iga AIFi kohta, mida AIFi valitseja kavatseb valitseda;

e) 

artikli 23 lõikes 1 osutatud täiendav teave iga AIFi kohta, mida AIFi valitseja valitseb või kavatseb valitseda.

4.  
Kui fondivalitsejale on antud tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ alusel (edaspidi „eurofondi valitseja”) ja ta esitab taotluse AIFi valitseja tegevusloa saamiseks käesoleva direktiivi alusel, ei tohiks pädevad asutused eurofondi valitsejalt nõuda sellise teabe või dokumentide esitamist, mille ta on juba esitanud direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa taotlemisel, tingimusel et asjaomane teave või dokumendid on endiselt ajakohased.
5.  
Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord kvartalis teabe käesoleva peatüki kohaselt väljastatud ja kehtetuks tunnistatud tegevuslubade kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab avalikku keskregistrit, mis sisaldab andmeid kõigi käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud AIFide valitsejate kohta, loetelu selliste AIFide valitsejate poolt liidus valitsetavate ja/või turustatavate AIFide kohta ja iga sellise AIFi valitseja pädeva asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt.

6.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb pädevatele asutustele AIFi valitseja tegevusloa taotlemisel esitada, sealhulgas tegevusprogramm.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

7.  
Et tagada käesoleva artikli ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et määrata kindlaks lõike 6 esimese lõigus ette nähtud standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 8

Tegevusloa andmise tingimused

1.  

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad tegevusloa tingimusel, et:

a) 

nad on veendunud, et AIFi valitseja suudab täita käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi;

b) 

AIFi valitsejal on piisav algkapital ja omavahendid vastavalt artiklile 9;

c) 

AIFi valitseja äritegevust tegelikult juhtivad isikud on piisavalt laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki investeerimisstrateegiate alal, mida AIFi valitseja poolt valitsetav AIF ellu viib; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed on viivituseta edastatud AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja AIFi valitseja äritegevust juhivad vähemalt kaks kirjeldatud tingimustele vastavat isikut;

d) 

AIFi valitsejas olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed on sobivad, pidades silmas vajadust tagada AIFi valitseja kindel ja usaldusväärne juhtimine, ning

e) 

AIFi valitseja peakontor ja registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmesriigis.

Tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

2.  

Teiste asjaomaste liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega peetakse enne AIFi valitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see AIFi valitseja on üks järgmistest:

a) 

teise AIFi valitseja, eurofondi valitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis;

b) 

teise AIFi valitseja emaettevõtja, eurofondi valitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis, või

c) 

äriühing, mis on samade füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kelle kontrolli all on mõni teine AIFi valitseja, eurofondi valitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis.

3.  

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nende järelevalveülesannete tõhusat täitmist takistavad järgmised asjaolud:

a) 

tihedad sidemed AIFi valitseja ning muude füüsiliste või juriidiliste isikute vahel;

b) 

kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse sellise füüsilise või juriidilise isiku tegevust, kellega AIFi valitsejal on märkimisväärne seos;

c) 

kõnealuste õigus- ja haldusnormide jõustamisega seotud probleemid.

4.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad piirata tegevusloa kohaldamisala, eelkõige seoses selle AIFi investeerimisstrateegiaga, mida AIFi valitseja võib valitseda.
5.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad taotlejale kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist kirjalikult, kas tegevusluba antakse või mitte. Pädevad asutused võivad nimetatud perioodi kuni kolme kuu võrra täiendavalt pikendada, kui nad peavad seda juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajalikuks ja on AIFi valitsejat sellest teavitanud.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse taotlus nõuetekohaseks, kui AIFi valitseja on esitanud vähemalt artikli 7 lõike 2 punktides a–d ja artikli 7 lõike 3 punktides a ja b osutatud teabe.

AIFi valitseja võib oma päritoluliikmesriigis alustada AIFi valitsemist artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt taotluses kirjeldatud investeerimisstrateegiatega kohe pärast tegevusloa saamist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist artikli 7 lõike 2 punktis e ja artikli 7 lõike 3 punktides c, d ja e osutatud puuduva teabe esitamisest.

6.  

Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a) 

lõike 3 alusel AIFi valitsejale kohaldatavaid nõudeid;

b) 

lõike 1 punktis d osutatud olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kohaldatavaid nõudeid;

c) 

asjaolusid, mis võivad takistada pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 9

Algkapital ja omavahendid

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitsejal, mis on siseselt valitsetav AIF, on vähemalt 300 000  euro suurune algkapital.
2.  
Kui AIFi valitseja on määratud AIFi väliseks valitsejaks, peab tal olema vähemalt 125 000  euro suurune algkapital.
3.  
Kui AIFi valitseja valitsetava AIFi portfellide väärtus ületab 250 miljonit eurot, peab ta lisama täiendavad omavahendid. Kõnealuste täiendavate omavahendite summa on 0,02 % summast, mille võrra AIFi valitseja portfellide väärtus ületab 250 miljonit eurot, kuid algkapitali ja täiendavate omavahendite nõutav maht kokku ei ületa 10 miljonit eurot.
4.  
Lõike 3 kohaldamisel käsitatakse AIFi valitseja portfellidena tema valitsetavaid AIFe, sealhulgas AIFe, mille puhul AIFi valitseja on artikli 20 kohaselt delegeerinud ülesanded, kuid mitte AIFide portfelle, mida AIFi valitseja haldab delegeerimise alusel.

▼M6

5.  
Olenemata lõikest 3 ei tohi AIFi valitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 4 ) artiklis 13 sätestatud summast.

▼B

6.  
Liikmesriigid võivad anda AIFi valitsejale loa vähendada lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite määra kuni 50 %, kui tal on samas mahus tagatis, mille on andnud krediidiasutus või kindlustusandja, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused loevad samaväärseks liidu õigusega sätestatud normatiividega.
7.  

Selleks et katta kutsealase vastutusega seotud võimalikke riske, mis tulenevad AIFi valitseja tegevusest, mida ta võib käesoleva direktiivi kohaselt ellu viia, peavad nii siseselt valitsetav AIF kui ka väline AIFi valitseja kas:

a) 

omama täiendavaid omavahendeid, mis on kohased kutsealasest hooletusest tulenevate vastutusega seotud võimalike riskide katteks, või

b) 

omama kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks kutsekindlustust, mis on kaetud riskide jaoks kohane.

8.  
Omavahendid, sealhulgas lõike 7 punktis a nimetatud täiendavad omavahendid, investeeritakse likviidsesse varasse või lühiajaliselt kergesti rahaks vahetatavasse varasse ning neid ei tohi kasutada spekuleerimiseks.
9.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu käesoleva artikli lõikega 7 seotud meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

riskid, mida täiendavad omavahendid või kutsekindlustus peavad katma;

b) 

tingimused, mille alusel määratakse kindlaks täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse katte nõuetekohasus, ning

c) 

täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse katte pideva kohandamise meetod.

10.  
Käesolevat artiklit, välja arvatud lõikeid 7 ja 8 ning lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte, ei kohaldata AIFide valitsejatele, kes on samas ka eurofondide valitsejad.

Artikkel 10

Tegevusloa kohaldamisala muudatused

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et enne rakendamist teatab AIFi valitseja oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist olulistest muudatustest tingimustes, mille alusel esmane tegevusluba anti, eelkõige seoses oluliste muudatustega artikli 7 kohaselt esitatud teabes.
2.  
Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustavad kehtestada piirangud või lükata need muudatused tagasi, teavitavad nad AIFi valitsejat sellest ühe kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist. Pädevad asutused võivad nimetatud perioodi kuni ühe kuu võrra pikendada, kui nad peavad seda juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajalikuks ja on AIFi valitsejat sellest teavitanud. Kui asjaomased pädevad asutused ei esita muudatustele asjaomase hindamisperioodi jooksul vastuväiteid, võib muudatused ellu viia.

Artikkel 11

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad AIFi valitsejale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui kõnealune AIFi valitseja:

a) 

ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b) 

on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel;

c) 

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d) 

ei järgi enam direktiivi 2006/49/EÜ, kui tema tegevusluba hõlmab ka käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 4 punktis a osutatud diskretsionaarset portfellide haldamise teenust;

e) 

on jämedalt või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või

f) 

vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala olevates küsimustes ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.



III

PEATÜKK

AIFIDE VALITSEJATE TEGUTSEMISTINGIMUSED



1.

JAGU

Üldnõuded

Artikkel 12

Üldpõhimõtted

1.  

Liikmesriigid tagavad, et AIFi valitsejad järgivad alati järgmiseid põhimõtteid:

a) 

tegutsevad ausalt, piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega ning õiglaselt;

b) 

tegutsevad valitsetava AIFi või valitsetava AIFi investorite ja turu ühtsuse parimates huvides;

c) 

omavad nõuetekohaseks äritegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorraldust ning kasutavad neid tõhusalt;

d) 

võtavad kõik mõistlikud meetmed huvide konfliktide vältimiseks ja kui neid ei ole võimalik vältida, nende tuvastamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ning vajadusel asjaomaste huvide konfliktide avaldamiseks, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid AIFi ja tema investorite huve, ning nende poolt valitsetavate AIFide õiglase kohtlemise tagamiseks;

e) 

järgivad kõiki tema äritegevust reguleerivaid nõudeid, et kõigiti edendada nende poolt valitsetava AIFi või selle investorite ja turu ühtsuse parimaid huve;

f) 

kohtlevad AIFi kõiki investoreid õiglaselt.

AIFi ühegi investori suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist, välja arvatud juhul, kui selline sooduskohtlemine on avaldatud asjaomase AIFi tingimustes või põhikirjas.

2.  

AIFi valitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 6 lõike 4 punktis a osutatud diskretsionaarset individuaalsete väärtpaberiportfellide haldamise teenust:

a) 

ei tohi investeerida kliendi kogu portfelli või osa sellest tema valitsetava AIFi osakutesse või aktsiatesse, kui klient ei ole selleks eelnevalt andnud üldist nõusolekut;

b) 

kuulub artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) ( 5 ) kohaldamisalasse.

3.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse kriteeriumid, mida asjaomased pädevad asutused kasutavad selle hindamisel, kas AIFi valitseja täidab lõikes 1 sätestatud kohustusi.

Artikkel 13

Tasustamine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitseja kehtestaks tasustamispoliitika ja -tavad neile töötajate kategooriatele, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmetele, riskide võtjatele, kontrollifunktsioonide täitjatele ja kõikidele töötajatele, kelle töötasu kokku on sama suur kui kõrgema juhtkonna liikmetel ja riskide võtjatel, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt AIFi valitseja või tema valitsetavate AIFide riskiprofiili; tasustamispoliitika ja -tavad on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ning edendavad seda ja hoiavad ära selliste riskide võtmise, mis ei ole tema valitsetava AIFi riskiprofiilide, tingimuste või põhikirjaga kooskõlas.

AIFi valitseja määrab tasustamispoliitika ja -tavad kindlaks vastavalt II lisale.

2.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et on olemas usaldusväärse tasustamispoliitika suunised, mis järgivad II lisa. Neis suunistes võetakse arvesse usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid, mis on esitatud soovituses 2009/384/EÜ, ning AIFi valitsejate ja nende valitsetavate AIFide suurust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve).

Artikkel 14

Huvide konflikt

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitseja võtaks asjakohaseid meetmeid, et tuvastada huvide konfliktid, mis tekivad AIFi valitsemise käigus järgmiste poolte vahel:

a) 

AIFide valitsejad, sealhulgas nende juhid, töötajad või muud isikud, kes otseselt või kaudselt kontrollivad AIFi valitsejat, samuti AIFi valitseja valitsetavad AIFid või kõnealuse AIFi investorid;

b) 

AIF või kõnealuse AIFi investorid ja muu AIF või kõnealuse AIFi investorid;

c) 

AIF või kõnealuse AIFi investorid ning AIFi valitseja teine klient;

d) 

AIF või kõnealuse AIFi investorid ja AIFi valitseja poolt valitsetav eurofond või kõnealuse eurofondi investorid või

e) 

AIFi valitseja kaks klienti.

AIFi valitseja tagab ja rakendab kõigi asjakohaste meetmete võtmist silmas pidades tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda, et tuvastada, ennetada, juhtida ja jälgida huvide konflikte, et vältida nende kahjulikku mõju AIFile ja selle investoritele.

AIFi valitseja eraldab oma tegevusraamistikus ülesanded ja kohustused, mis ei pruugi olla üksteisega ühitatavad või mis võivad potentsiaalselt tekitada süsteemseid huvide konflikte. AIFi valitseja hindab, kas tegutsemistingimused võivad hõlmata muid olulisi huvide konflikte ja avaldab kõnealused konfliktid AIFi investoritele.

2.  
Kui AIFi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega vältida kliendi huvide kahjustamise ohtu, avalikustab AIFi valitseja kliendile enne tema nimel äritegevuse alustamist selgelt huvide konfliktide üldise laadi või allika ning töötab välja asjakohase poliitika ja menetlused.
3.  
Kui AIFi valitseja kasutab AIFi nimel peamaakleri teenuseid, sõlmitakse teenuste osutamise tingimuste kohta kirjalik leping. Eelkõige sätestatakse lepingus kõik AIFi varade üleandmise ja taaskasutamise võimalused, mis on kooskõlas AIFi tingimuste või põhikirjaga. Lepingus sätestatakse, et lepingust tuleb teatada depositooriumile.

Valides ja määrates peamaaklerit, kellega ta sõlmib lepingu, tegutseb AIFi valitseja piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega.

4.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõikes 1 osutatud huvide konfliktide tüübid;

b) 

asjakohased meetmed, mida AIFi valitseja peaks struktuuri ja organisatsioonilise ja halduskorra raames võtma, et tuvastada ja avaldada huvide konfliktid ning neid ennetada, juhtida ja jälgida.

Artikkel 15

Riskijuhtimine

1.  
AIFi valitseja eraldab riskijuhtimisülesanded funktsionaalselt ja hierarhiliselt tegevusüksustest, sealhulgas portfellihaldusest.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vaatavad läbi esimeses lõigus osutatud riskijuhtimisülesannete funktsionaalse ja hierarhilise eraldamise proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, kusjuures AIFi valitseja peab igal juhul suutma tõendada, et huvide konfliktide ärahoidmiseks võetavad konkreetsed kaitsemeetmed võimaldavad sõltumatult teostada riskijuhtimisega seotud tegevusi ja et riskijuhtimise protsess vastab käesoleva artikli nõuetele ning on ühtlaselt tõhus.

▼M1

2.  
AIFi valitseja rakendab riskijuhtimise süsteeme, et nõuetekohaselt tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida kõiki riske, mis on seotud iga AIFi investeerimisstrateegiaga ja millega iga AIF puutub kokku või võib kokku puutuda. Eelkõige ei tugine AIFi valitseja AIFi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 6 ) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid.

▼B

AIFi valitseja vaatab riskijuhtimise süsteemid läbi nõuetekohase sagedusega ja vähemalt korra aastas ning vajaduse korral kohandab neid.

3.  

AIFi valitseja teeb vähemalt järgmist:

a) 

AIFi nimel investeerides rakendab asjakohast, dokumenteeritud ja reguleeritud ajakohastatud hoolsuskontrolli vastavalt AIFi investeerimisstrateegiale, eesmärkidele ja riskiprofiilile;

b) 

tagab, et AIFi iga investeerimispositsiooniga seotud riske ja nende üldmõju AIFi portfellile saab kogu aeg nõuetekohaselt tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida, kasutades sealhulgas asjakohaseid stressitestimise menetlusi;

c) 

tagab, et AIFi riskiprofiil vastab AIFi tingimuste või põhikirja, prospekti ja pakkumisdokumentide kohasele AIFi suurusele, portfelli struktuurile, investeerimisstrateegiale ja eesmärkidele.

▼M1

3a.  
Pädevad asutused jälgivad AIFide tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes AIFi valitseja krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad lõike 2 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele viitamise kasutamist AIFide investeerimispoliitikas ja kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.

▼B

4.  

AIFi valitseja määrab kindlaks maksimaalse finantsvõimenduse, mida AIFi valitseja võib kasutada iga tema poolt valitsetava AIFi nimel, samuti selle, mil määral võib korduvalt kasutada tagatist või garantiid, mis võidakse anda finantsvõimenduskokkuleppe alusel, võttes muu hulgas arvesse järgmist:

a) 

AIFi tüüp;

b) 

AIFi investeerimisstrateegia;

c) 

AIFi finantsvõimenduse allikad;

d) 

muu võimalik vastastikune seos või asjakohane suhe muude finantsteenuste asutustega, millest võiks tuleneda süsteemne risk;

e) 

vajadus piirata riski mis tahes ühe vastaspoole suhtes;

f) 

millises ulatuses on finantsvõimendus tagatisega kaetud;

g) 

varade ja kohustuste suhe;

h) 

AIFi valitseja tegevuse ulatus, iseloom ja maht asjaomastel turgudel.

5.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

AIFi valitseja kohaldatavad riskijuhtimissüsteemid vastavalt riskidele, mis on seotud valitsetava AIFiga;

b) 

riskijuhtimissüsteemi läbivaatamise asjakohane sagedus;

c) 

kuidas riskijuhtimisülesandeid funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldada tegevusüksustest, sealhulgas portfellihaldusest;

d) 

konkreetsed kaitsemeetmed lõike 1 teises lõigus nimetatud huvide konflikti ärahoidmiseks;

e) 

lõikes 3 osutatud nõuded.

▼M1

Esimese lõigu punktis a viidatud riskijuhtimissüsteeme täpsustavate meetmetega tagatakse, et AIFi valitseja ei tugine AIFi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt lõike 2 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele.

▼B

Artikkel 16

Likviidsuse juhtimine

1.  
AIFi valitseja kohaldab iga tema poolt valitsetava AIFi puhul, mille puhul ei ole tegemist finantsvõimenduseta kinnise AIFiga, asjakohast likviidsuse juhtimise korda ja võtab vastu menetlused, mis võimaldavad tal teostada järelevalvet AIFi likviidsusriski üle ja tagada, et AIFi investeeringute likviidsusprofiil vastab AIFi aluskohustustele.

AIFi valitseja viib korrapäraselt läbi stressiteste tavalistes ja erandlikes likviidsustingimustes, mis võimaldab tal hinnata AIFi likviidsusriski, ja jälgib vastavalt AIFi likviidsusriski.

2.  
AIFi valitseja tagab, et iga tema valitsetava AIFi investeerimisstrateegia, likviidsusprofiil ja tagasivõtmise poliitika on omavahel kooskõlas.
3.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

likviidsuse juhtimise süsteemid ja menetlused ning

b) 

lõikes 2 osutatud investeerimisstrateegia, likviidsusprofiili ja tagasivõtmise poliitika kooskõlastamine.

▼M4

Artikkel 17

Kui AIFide valitsejatel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 ( 7 ) sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase AIFi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.

▼B



2.

JAGU

Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 18

Üldpõhimõtted

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et AIFi valitseja kasutab alati piisavaid ja asjakohaseid tehnilisi ja inimressursse AIFi nõuetekohaseks valitsemiseks.

Eelkõige nõuavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, võttes sealjuures arvesse AIFi valitseja valitsetavate AIFide laadi, et AIFi valitsejal oleks kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid (sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks või omal arvel finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja valitsemise jaoks kehtestatud eeskirjad), mis tagavad vähemalt, et kõikide AIFiga seotud tehingute päritolu, osalisi, laadi ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et AIFi valitseja valitsetavate AIFide vara investeeritakse AIFi tingimuste või põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.

2.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse lõikes 1 osutatud korda ja süsteemi.

Artikkel 19

Hindamine

1.  
AIFi valitseja tagab, et iga tema valitsetava AIFi jaoks kehtestatakse asjakohane ja järjepidev kord, mis võimaldab AIFi varade nõuetekohast ja sõltumatut hindamist käesoleva artikli, kohaldatava siseriikliku õiguse ja AIFi tingimuste või põhikirja kohaselt.
2.  
Eeskirjad, mida kohaldatakse AIFi varade hindamisel ja varade puhasväärtuse arvutamisel AIFi osaku või aktsia kohta, sätestatakse selle riigi õigusaktides, kus on AIFi asukoht, ja/või AIFi tingimustes või põhikirjas.
3.  
Samuti tagab AIFi valitseja, et AIFi varade puhasväärtust osaku või aktsia kohta arvutatakse ja see avaldatakse investoritele kooskõlas käesoleva artikli, kohaldatava siseriikliku õiguse ja AIFi tingimuste või põhikirjaga.

Kasutatava hindamiskorraga tagatakse, et varasid hinnatakse ning varade puhasväärtust osaku või aktsia kohta arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

Juhul kui tegemist on avatud AIFiga, viiakse selliseid hindamisi ja arvutamisi lisaks läbi sagedusega, mis on nii AIFi poolt hoitavaid varasid kui ka AIFi väljalaskmis- ja tagasivõtmissagedust arvesse võttes asjakohane.

Juhul kui tegemist on kinnise AIFiga, viiakse selliseid hindamisi ja arvutamisi läbi ka siis, kui asjaomase AIFi kapital suureneb või väheneb.

Investoritele teatatakse hindamistest ja arvutustest asjaomase AIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud viisil.

4.  

AIFi valitseja tagab, et hindamisülesandeid täidab kas:

a) 

välishindaja, kes on AIFist, AIFi valitsejast ja muudest asjaomase AIFi või selle valitsejaga tihedalt seotud isikutest sõltumatu juriidiline või füüsiline isik, või

b) 

AIFi valitseja ise, tingimusel, et hindamisülesanded on portfellihaldusest ja tasustamispoliitikast funktsionaalselt sõltumatud ning teiste meetmetega tagatakse, et huvide konflikte leevendatakse ja välditakse sobimatut mõju töötajatele.

AIFile määratud depositooriumit ei määrata kõnealuse AIFi välishindajaks, välja arvatud juhul, kui ta on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumiga seotud ülesanded välishindaja ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse AIFi investoritele nõuetekohasel viisil.

5.  

Kui hindamisülesandeid täidab välishindaja, tõendab AIFi valitseja järgmist:

a) 

välishindaja suhtes kohaldatakse seadusega kehtestatud kohustusliku ametialase registreerimise nõuet või ametialast käitumist käsitlevaid õigusnorme või ametialase käitumise reegleid;

b) 

välishindaja suudab pakkuda piisavaid ametialaseid tagatisi selle kohta, et ta on suuteline tulemuslikult täitma asjaomaseid hindamisega seotud ülesandeid lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt ning

c) 

välishindaja määramine on kooskõlas artikli 20 lõigete 1 ja 2 nõuetega ja artikli 20 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

6.  
Määratud välishindaja ei tohi delegeerida hindamisülesandeid kolmandale isikule.
7.  
AIFi valitseja teatab välishindaja määramisest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võivad nõuda asjaomase välishindaja asemel teise välishindaja määramist, juhul kui lõikes 5 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
8.  
Hindamine viiakse läbi erapooletult ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega.
9.  
Kui hindamisülesandeid ei täida sõltumatu välishindaja, võivad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuda, et AIFi valitseja laseks oma hindamiskorda ja/või hindamisi kontrollida välishindajal või vajaduse korral audiitoril.
10.  
AIFi valitseja vastutab AIFi varade nõuetekohase hindamise, varade puhasväärtuse arvutamise ja selle avaldamise eest. Seetõttu ei mõjuta asjaolu, et AIFi valitseja on määranud välishindaja, AIFi valitseja vastutust AIFi ja selle investorite ees.

Olenemata esimesest lõigust ja mis tahes lepingulise korraga sätestatud vastupidistest tingimustest, vastutab välishindaja siiski AIFi valitsejale tekitatud kahju eest, mis on tekkinud välishindaja hooletuse või tahtliku ülesannete täitmata jätmise tõttu.

11.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

kriteeriumid, mis käsitlevad varade nõuetekohase hindamise ja osaku või aktsia kohta puhasväärtuse arvutamise korda;

b) 

ametialased tagatised, mida välishindaja peab olema võimeline pakkuma selle kohta, et ta on suuteline hindamisülesandeid tulemuslikult täitma;

c) 

avatud AIFide poolt läbiviidavate hindamiste sagedus, mis on asjakohane nii AIFi varasid kui ka selle väljalaske- ja tagasivõtmise poliitikat silmas pidades.



3.

JAGU

AIFi valitseja ülesannete delegeerimine

Artikkel 20

Delegeerimine

1.  

AIFi valitseja, kes kavatseb delegeerida kolmandatele isikutele oma ülesannete enda nimel täitmise, teavitab sellest enne delegeerimiskokkuleppe jõustumist oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Järgmised tingimused peavad olema täidetud:

a) 

AIFi valitseja suudab õigustada kogu oma delegeerimise struktuuri objektiivsete põhjendustega;

b) 

delegeeritav omab asjaomaste ülesannete täitmiseks piisavaid vahendeid ning delegeeritava äritegevust tegelikult juhtivatel isikutel on laitmatu maine ja piisavalt kogemusi;

c) 

kui delegeerimine on seotud portfellihalduse või riskijuhtimisega, tohib volitada üksnes ettevõtjaid, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab varade valitsemist ning kelle üle teostatakse järelevalvet, või kui seda tingimust ei ole võimalik täita, võib delegeerida üksnes AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelneva heakskiidu korral;

d) 

kui delegeerimine on seotud portfellihalduse või riskijuhtimisega ning delegeeritav on kolmanda riigi ettevõtja, tuleb lisaks punktis c esitatud nõuete täitmisele tagada koostöö AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja asjaomase ettevõtja üle järelevalvet teostava asutuse vahel;

e) 

delegeerimine ei mõjuta AIFi valitseja järelevalve tõhusust ega takista mingil juhul AIFi valitseja tegevust ega AIFi valitsemist investorite parimates huvides;

f) 

AIFi valitseja peab olema võimeline tõendama, et delegeeritav on pädev ja võimeline asjaomaseid ülesandeid täitma, ning et see kolmas isik valiti kogu nõuetekohase hoolikusega, samuti et AIFi valitseja suudab igal ajal tõhusalt jälgida delegeeritud ülesannete täitmist, et vajaduse korral anda delegeeritavale täiendavaid juhiseid ja koheselt lõpetada delegeerimine, kui see on investorite huvides.

AIFi valitseja vaatab pidevalt läbi iga delegeeritava poolt osutatavad teenused.

2.  

Portfellihaldust või riskijuhtimist ei delegeerita:

a) 

depositooriumile või depositooriumi poolt delegeeritavale isikule või

b) 

muule üksusele, kelle huvid võivad olla vastuolus AIFi valitseja või AIFi investorite huvidega, välja arvatud juhul, kui ta on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma portfellihalduse või riskijuhtimisega seotud ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse AIFi investoritele nõuetekohasel viisil.

3.  
Asjaolu, et AIFi valitseja delegeeris teatavad ülesanded kolmandale isikule, ega ka ülesannete edasidelegeerimine ei mõjuta AIFi valitseja vastutust AIFi ja tema investorite ees, samuti ei tohi AIFi valitseja delegeerida oma ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam käsitada AIFi valitsejana, ning sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.
4.  

Kolmas isik võib temale delegeeritud ülesandeid edasi delegeerida juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

AIFi valitseja on eelnevalt nõustunud ülesannete edasidelegeerimisega;

b) 

AIFi valitseja on teavitanud oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi enne ülesannete edasidelegeerimise kokkuleppe jõustumist;

c) 

lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud nii, et kõiki viiteid „delegeeritavale” käsitatakse viidetena „isikule, kellele ülesanded on edasi delegeeritud”.

5.  

Portfellihaldust või riskijuhtimist ei delegeerita edasi:

a) 

depositooriumile või depositooriumi poolt delegeeritavale isikule või

b) 

muule üksusele, kelle huvid võivad olla vastuolus AIFi valitseja või AIFi investorite huvidega, välja arvatud juhul, kui ta on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma portfellihalduse või riskijuhtimisega seotud ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse AIFi investoritele nõuetekohasel viisil.

Asjaomane delegeeritav vaatab pidevalt läbi iga isiku, kellele ülesanded on edasi delegeeritud, poolt osutatavad teenused.

6.  
Kui isik, kellele ülesanded on edasi delegeeritud, delegeerib edasi talle delegeeritud ülesandeid, kohaldatakse lõikes 4 sätestatud tingimusi mutatis mutandis.
7.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõigetes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmise tingimused;

b) 

tingimused, mille alusel järeldatakse, et AIFi valitseja on delegeerinud oma ülesanded sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks ja teda ei saa enam käsitada AIFi valitsejana lõike 3 kohaselt.



4.

JAGU

Depositoorium

Artikkel 21

Depositoorium

1.  
AIFi valitseja tagab, et iga tema valitsetava AIFi kohta määratakse üks depositoorium kooskõlas käesoleva artikliga.
2.  
Depositooriumi määramist tõendatakse kirjaliku lepinguga. Lepinguga reguleeritakse muu hulgas teabevoogu, mida peetakse vajalikuks, et võimaldada depositooriumil täita oma ülesandeid AIFi jaoks, mille depositooriumiks ta on määratud, vastavalt käesolevas direktiivis ja muudes asjakohastes õigus- ja haldusnormides sätestatule.
3.  

Depositoorium on kas:

a) 

krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liidus ja millele on antud tegevusluba direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt;

b) 

investeerimisühing, mille registrijärgne asukoht on liidus ja mille suhtes kohaldatakse kapitali adekvaatsuse nõudeid vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artikli 20 lõikele 1, sealhulgas operatsiooniriske käsitlevaid kapitalinõudeid, ja millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ ning mis osutab ka kõrvalteenust, milleks on finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine klientide nimel vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktile 1; sellisel investeerimisühingul peab igal juhul olema omavahendeid summas, mis ei ole väiksem kui direktiivi 2006/49/EÜ artiklis 9 osutatud algkapitali summa, või

c) 

muu asutus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet ning mis 21. juulil 2011 kuulub liikmesriikide poolt kindlaks määratud asutuste hulka, millel on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõike 3 alusel õigus tegutseda depositooriumina.

Ainult kolmanda riigi AIFi puhul ja ilma et see piiraks lõike 5 punkti b kohaldamist, võib depositoorium olla ka krediidiasutus või muu üksus, mis on sama iseloomuga nagu käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud üksused, tingimusel et täidetakse lõike 6 punkti b nõudeid.

Lisaks võivad liikmesriigid lubada, et AIFi puhul, kus ei saa viie aasta jooksul pärast algse investeeringu tegemist kasutada tagasivõtmise õigust ja mis oma keskse investeerimispoliitika tõttu üldjuhul ei investeeri varadesse, mida tuleb hoida vastavalt lõike 8 punktile a, või investeerivad üldjuhul emitentidesse või börsil noteerimata äriühingutesse, et võimaluse korral omandada kontrolli selliste ettevõtete üle vastavalt artiklile 26, võib depositooriumiks olla üksus, mis täidab depositooriumi ülesandeid osana oma kutse- või äritegevusest, mille suhtes kohaldatakse sellisele üksusele seadusega kehtestatud kohustusliku ametialase registreerimise nõuet või ametialast käitumist käsitlevaid õigusnorme või ametialase käitumise reegleid, ja mis suudab pakkuda piisavaid rahalisi ja ametialaseid tagatisi selle kohta, et ta on suuteline tõhusalt täitma asjaomaseid varade hoidmisega seotud ülesandeid ning sellest tulenevaid kohustusi.

4.  

Huvide konflikti vältimiseks depositooriumi, AIFi valitseja ja/või AIFi ja/või tema investorite vahel:

a) 

ei tegutse AIFi valitseja depositooriumina;

b) 

AIFi vastaspoolena tegutsev peamaakler ei tegutse kõnealuse AIFi depositooriumina, välja arvatud juhul, kui ta on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumiga seotud ülesanded peamaakleri ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse AIFi investoritele nõuetekohasel viisil. Depositooriumil on lubatud oma hoidmisülesanded delegeerida sellisele peamaaklerile lõike 11 kohaselt, kui asjaomased tingimused on täidetud.

5.  

Depositooriumi asukohaks on üks järgmistest:

a) 

ELi AIFi puhul AIFi päritoluliikmesriik;

b) 

kolmanda riigi AIFi puhul kolmas riik, kus AIF on asutatud, või AIFi valitseva AIFi valitseja päritoluliikmesriik või AIFi valitseva AIFi valitseja viidatav liikmesriik.

6.  

Ilma et see piiraks lõikes 3 sätestatud nõuete kohaldamist, kohaldatakse kolmandas riigis asutatud depositooriumi määramisele alati järgmisi tingimusi:

a) 

nende liikmesriikide pädevad asutused, kus kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, ja kui tegemist ei ole AIFi valitseja päritoluliikmesriigiga, on sõlminud koostöö- ja teabevahetuse kokkulepped depositooriumiga seotud pädevate asutustega;

b) 

depositooriumi suhtes kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnormatiive (sh miinimumkapitali nõuded) ja järelevalvet, mis on liidu õigusega samaväärse mõjuga ja mida jõustatakse tulemuslikult;

c) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on depositooriumi asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;

d) 

liikmesriigid, kus kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, ja AIFi valitseja päritoluliikmesriik (kui see on erinev), on sõlminud kolmanda riigiga, kus on depositooriumi asukoht, kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsed maksustamisalased lepingud, kui need on olemas;

e) 

depositoorium vastutab lepingu kohaselt AIFi või AIFi investorite ees kooskõlas lõigetega 12 ja 13 ning nõustub selgesõnaliselt järgima lõiget 11.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga, mille AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud esimese lõigu punktide a, c või e kohaldamise kohta, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

Lõike 17 punktis b osutatud kriteeriumide alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi usaldatavusnormatiivid ja järelevalve on liidu õiguses sätestatuga samaväärse mõjuga ja neid jõustatakse tulemuslikult. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.  
Depositoorium tagab üldiselt, et AIFi rahavooge jälgitakse nõuetekohaselt, ja tagab eelkõige selle, et kõik AIFi osakute või aktsiate märkimise käigus investorite poolt või nende nimel tehtud maksed on vastu võetud ja et kogu kõnealuse AIFi raha on kantud sularahakontole, mis on avatud AIFi või tema nimel tegutseva AIFi valitseja või AIFi nimel tegutseva depositooriumi nimel direktiivi 2006/73/EÜ artikli 18 lõike 1 punktides a, b ja c viidatud üksuses või muus sama iseloomuga üksuses asjaomasel turul, kus sularahakontosid nõutakse, tingimusel et sellise üksuse suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivid ja tema üle teostatav järelevalve on liidu õiguses sätestatuga samaväärse mõjuga ja et seda jõustatakse tulemuslikult ning kooskõlas direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetega.

Kui sularahakontod avatakse AIFi nimel tegutseva depositooriumi nimel, ei kajastata sellistel kontodel esimeses lõigus osutatud üksuse rahalisi vahendeid ega depositooriumi oma rahalisi vahendeid.

8.  

AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja vara antakse depositooriumile hoidmiseks järgmiselt:

a) 

finantsinstrumendid, mida saab hoida:

i) 

depositoorium hoiab kõiki finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ja kõiki selliseid finantsinstrumente, mida saab depositooriumile füüsiliselt üle anda;

ii) 

depositoorium tagab selleks, et kõiki neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises AIFi või tema nimel tegutseva AIFi valitseja nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomasele AIFile kohaldatava õiguse kohaselt;

b) 

muud varad:

i) 

depositoorium kontrollib selliste varade kuulumist AIFile või tema nimel tegutsevale AIFi valitsejale ja peab arvestust selliste varade üle, mille puhul ta on veendunud, et nende varade omandiõigus kuulub nimetatud AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale;

ii) 

hinnang selle kohta, kas AIF või tema nimel tegutsev AIFi valitseja omab varade omandiõigust, põhineb asjaomase AIFi või AIFi valitseja esitatud teabel või dokumentidel ja välistel tõenditel, juhul kui need on olemas;

iii) 

depositoorium hoiab asjaomaseid andmeid ajakohastena.

9.  

Lisaks lõigetes 7 ja 8 osutatud ülesannetele täidab depositoorium järgmisi ülesandeid:

a) 

tagab, et AIFi osakute või aktsiate müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele ning AIFi tingimustele või põhikirjale;

b) 

tagab, et AIFi osakute või aktsiate väärtust arvutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ja AIFi tingimustega või põhikirjaga ning artiklis 19 sätestatud korraga;

c) 

täidab AIFi valitseja juhiseid, kui need ei ole vastuolus kohaldatava siseriikliku õiguse või AIFi tingimuste ega põhikirjaga;

d) 

tagab selle, et AIFi varadega tehtavate tehingute puhul kantakse AIFile teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

e) 

tagab, et AIFi tulu kasutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja AIFi tingimuste või põhikirjaga.

10.  
AIFi valitseja ja depositoorium tegutsevad oma vastavate ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning AIFi ja tema investorite huvides.

Depositoorium ei tohi AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja puhul tegeleda tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti AIFi, selle investorite, AIFi valitseja ja depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, juhitakse, jälgitakse ja avaldatakse AIFi investoritele nõuetekohasel viisil.

Depositoorium ei tohi lõikes 8 osutatud varasid ilma AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja eelneva nõusolekuta uuesti kasutada.

11.  
Depositoorium ei delegeeri kolmandatele isikutele käesolevas artiklis kirjeldatud ülesandeid, välja arvatud lõikes 8 osutatud ülesanded.

Depositoorium võib delegeerida kolmandatele isikutele üksnes lõikes 8 osutatud ülesandeid, tingimusel et:

a) 

ülesandeid ei delegeerita kavatsusega vältida käesoleva direktiivi nõuete täitmist;

b) 

depositoorium suudab tõendada, et ülesannete delegeerimiseks on objektiivne põhjus;

c) 

depositoorium on tegutsenud piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega sellise kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele ta tahab osa oma ülesannetest delegeerida, ning ta tegutseb jätkuvalt piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega sellise kolmanda isiku, kellele ta on osa oma ülesannetest delegeerinud, ja talle delegeeritud ülesannete korralduse perioodilisel kontrollimisel ja korrapärasel järelevalvel, ning

d) 

depositoorium tagab, et kolmas isik vastab talle delegeeritud ülesannete täitmise käigus alati järgmistele tingimustele:

i) 

kolmandal isikul on vajalikud struktuurid ja erialateadmised, mis on talle usaldatud AIFi või tema nimel tegutseva AIFi valitseja varade laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;

ii) 

lõike 8 punktis a osutatud varade hoidmise ülesande puhul kohaldatakse kolmanda isiku suhtes tõhusaid usaldatavusnormatiive (sh miinimumkapitali nõuded) ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis ning korrapärast välist auditeerimist, tagamaks et finantsinstrumendid on tema valduses;

iii) 

kolmas isik eraldab depositooriumi klientide varad oma varadest ja depositooriumi varadest nii, et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomase depositooriumi klientidele;

iv) 

kolmas isik ei kasuta asjaomaseid varasid ilma AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja eelneva nõusolekuta ja ilma depositooriumit eelnevalt teavitamata ning

v) 

kolmas isik järgib lõigetes 8 ja 10 sätestatud üldisi kohustusi ja keelde.

Olenemata teise lõigu punkti d alapunktist ii, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoidma kohalik üksus ja kõnealuses alapunktis sätestatud delegeerimisnõudeid rahuldavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium delegeerida oma ülesanded sellisele kohalikule üksusele üksnes kolmanda riigi õigusega nõutud määral ning ainult seni, kuni puuduvad delegeerimisnõuetele vastavad kohalikud üksused, järgmiste nõuete täitmisel:

a) 

asjaomase AIFi investoreid teavitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt sellisest delegeerimisest, mis tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ja seda õigustavatest asjaoludest ning

b) 

AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja teeb depositooriumile ülesandeks delegeerida selliste finantsinstrumentide hoidmine asjaomasele kohalikule üksusele.

Kolmas isik võib need ülesanded omakorda edasi delegeerida, tingimusel et täidetakse samu nõudeid. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomastele isikutele lõiget 13 mutatis mutandis.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta hoidmisülesande delegeerimiseks direktiivis 98/26/EÜ nimetatud teenuste osutamist väärtpaberiarveldussüsteemide poolt kõnealuse direktiivi tähenduses või sarnaste teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt.

12.  
Depositoorium vastutab AIFi või AIFi investorite ees depositooriumi või kolmanda isiku poolt, kellele hoidmine on delegeeritud, lõike 8 punkti a kohaselt hoitavate finantsinstrumentide kadumamineku eest.

Hoitava finantsinstrumendi kadumamineku korral tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale sama tüüpi finantsinstrumendi või sellele vastava summa. Depositoorium ei ole vastutav, kui suudab tõendada, et kadumamineku põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks.

Depositoorium kannab vastutust ka AIFi või AIFi investorite ees kõigi neile tekitatud kahjude eest, mis tulenevad depositooriumi poolt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste hooletusest või tahtlikult täitmata jätmisest.

13.  
Depositooriumi vastutust ei mõjuta lõikes 11 osutatud delegeerimine.

Olenemata käesoleva lõigu esimesest lõikest, võib depositoorium kolmanda isiku poolt lõike 11 kohaselt hoitavate finantsinstrumentide kadumamineku korral end vastutusest vabastada, kui ta suudab tõendada järgmist:

a) 

kõik lõike 11 teises lõigus sätestatud hoidmisülesannete delegeerimist puudutavad nõuded on täidetud;

b) 

depositooriumi ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kirjalik leping, millega depositooriumi kohustused antakse selgesõnaliselt üle sellele kolmandale isikule ning finantsinstrumentide kadumamineku korral võimaldatakse AIFil või selle nimel tegutseval AIFi valitsejal esitada nõue nimetatud kolmandale isikule või lasta depositooriumil esitada selline nõue nende nimel, ning

c) 

depositooriumi ja AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja vahel on sõlmitud kirjalik leping, milles lubatakse selgesõnaliselt depositooriumi vastutusest vabastamist ning milles on näidatud objektiivne põhjus selliseks vastutusest vabastamiseks.

14.  

Kui aga kolmanda riigi õigusakti kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoidma kohalik üksus ja lõike 11 punkti d alapunktis ii sätestatud delegeerimisnõudeid rahuldavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium oma kohustustest vabaneda juhul, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a) 

AIFi tingimused või põhikiri võimaldavad selgesõnaliselt sellist vastutusest vabastamist käesolevas lõikes sätestatud tingimustel;

b) 

asjaomase AIFi investoreid teavitati enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt vastustusest vabastamisest ja seda õigustavatest asjaoludest;

c) 

AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja soovitas depositooriumil delegeerida selliste finantsinstrumentide hoidmine kohalikule üksusele;

d) 

depositooriumi ja AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja vahel on sõlmitud kirjalik leping, milles lubatakse selgesõnaliselt sellist vastutusest vabastamist, ning

e) 

depositooriumi ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kirjalik leping, millega depositooriumi kohustused antakse selgesõnaliselt üle asjaomasele kohalikule üksusele ning finantsinstrumentide kadumamineku korral võimaldatakse AIFil või selle nimel tegutseval AIFi valitsejal esitada nõue nimetatud kohalikule üksusele või depositooriumil esitada selline nõue nende nimel.

15.  
AIFi investorid võivad nõuda tekitatud kahju hüvitamist kas otse või kaudselt AIFi valitseja kaudu, sõltuvalt depositooriumi, AIFi valitseja ja investorite vahelistest õiguslikest suhetest.
16.  
Depositoorium annab oma pädevatele asutustele nende taotluse korral kogu teabe, mille ta on saanud oma kohustuste täitmisel ja mis võib olla AIFi või AIFi valitseja pädevate asutuste jaoks vajalik. Kui AIFi või AIFi valitseja pädevad asutused on depositooriumi omadest erinevad, jagavad depositooriumiga seotud pädevad asutused saadud teavet viivitamatult AIFi ja AIFi valitseja pädevate asutustega.
17.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

andmed, mis tuleb lisada lõikes 2 osutatud kirjalikku lepingusse;

b) 

üldised kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas lõike 6 punktis b osutatud kolmanda riigi usaldatavusnormatiivid ja järelevalve on samaväärsed liidu õiguses sätestatuga ja kas neid jõustatakse tulemuslikult;

c) 

depositooriumi ülesannete täitmise tingimused lõigete 7, 8 ja 9 kohaselt, sealhulgas:

i) 

finantsinstrumentide liigid, mida depositooriumi varade hoidmise ülesanne lõike 8 punkti a kohaselt hõlmab;

ii) 

tingimused, mille kohaselt võib depositoorium hoida keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente, ja

iii) 

tingimused, mille kohaselt depositoorium hoiab lõike 8 punkti b kohaselt nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente;

d) 

depositooriumi hoolsuskohustused vastavalt lõike 11 punktile c;

e) 

eraldamise kohustused vastavalt lõike 11 punkti d alapunktile iii;

f) 

millistel tingimustel ja mis olukorras loetakse hoitavad finantsinstrumendid kaduma läinuks;

g) 

mida lugeda välissündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele nende ärahoidmiseks vastavalt lõikele 12;

h) 

millistel tingimustel ja mis olukorras on olemas objektiivne põhjus asjaosalise vastutusest vabastamiseks vastavalt lõikele 13.



IV

PEATÜKK

LÄBIPAISTVUSNÕUDED

Artikkel 22

Aastaaruanne

1.  
AIFi valitseja teeb iga valitsetava ELi AIFi ja iga liidus turustatava AIFi kohta igal majandusaastal kättesaadavaks aastaaruande hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Taotluse korral esitatakse aastaaruanne investoritele. Aastaaruanne tehakse kättesaadavaks AIFi valitseja päritoluliikmesriigi ja vajaduse korral AIFi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Juhul kui AIF peab avalikustama majandusaasta aruande vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, tuleb investoritele taotluse korral esitada kas eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana üksnes sellist lisateavet, millele on osutatud lõikes 2. Viimatinimetatud juhul avalikustatakse majandusaasta aruanne hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

2.  

Aastaaruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a) 

bilanss või varade ja kohustuste aruanne;

b) 

majandusaasta kasumiaruanne;

c) 

majandusaasta tegevusaruanne;

d) 

olulised muudatused artiklis 23 loetletud andmetes majandusaasta jooksul, mida aruanne hõlmab;

e) 

AIFi valitseja poolt oma töötajatele makstud tasude kogusumma majandusaasta kohta eraldi põhi- ja muutuvtasuna esitatuna ja tasu saajate arv, ning kui see on asjakohane, AIFi poolt välja makstud intressid;

f) 

tasude kogusumma AIFi valitseja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende töötajate kaupa, kelle tegevus mõjutab oluliselt AIFi riskiprofiili.

3.  
Aastaaruandes esitatavad raamatupidamisandmed koostatakse AIFi päritoluliikmesriigi raamatupidamisstandardite kohaselt või vajaduse korral selle kolmanda riigi raamatupidamisstandardite kohaselt, kus on AIFi asukoht, ning AIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt.

Aastaaruandes esitatud raamatupidamisandmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) ( 8 ). Auditiaruanne koos kõigi märkustega esitatakse aastaaruandes täielikult.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada AIFi valitsejal, kes turustab kolmanda riigi AIFi, viia nende AIFide aastaaruannete suhtes läbi auditi, mis vastab selles riigis kehtivatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, kus on asjaomase AIFi registrijärgne asukoht.

4.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse aastaaruande sisu ja vorm. Kõnealuseid meetmeid kohandatakse vastavalt sellise AIFi tüübile, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

Artikkel 23

Teabe avaldamine investoritele

1.  

AIFi valitseja teeb iga tema poolt valitsetava ELi AIFi ja iga tema poolt liidus turustatava AIFi puhul investoritele enne nende poolt AIFi investeerimist kättesaadavaks AIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud viisil järgmise teabe (sealhulgas selle olulised muudatused):

a) 

AIFi investeerimisstrateegia ja -eesmärgid, teave selle kohta, kus alternatiivne ühisfond on asutatud ja kus alusfondid on asutatud, kui AIF on fondifond, varade liigid, millesse AIF võib investeerida, ja tehnikad, mida AIF võib kasutada, samuti kõik sellega seotud riskid, kõik kohaldatavad investeerimispiirangud, asjaolud, mille korral AIF võib kasutada finantsvõimendust, finantsvõimenduse lubatud tüübid ja allikad, võimendusega seotud riskid, võimenduse kasutamise piirangud, tagatiste ja varade uuesti kasutamise kord ning maksimaalne finantsvõimenduse määr, mida AIFi valitsejal on AIFi nimel õigus kasutada;

b) 

sellise korra kirjeldus, mille kohaselt AIF võib muuta oma investeerimisstrateegiat või -poliitikat või mõlemat;

c) 

investeerimise eesmärgil loodud lepingulise suhte peamiste õiguslike tagajärgede kirjeldus, sealhulgas teave, mis käsitleb kohtualluvust ja kohaldatavaid õigusakte ning selliste õigusnormide olemasolu või puudumist, millega on ette nähtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine territooriumil, kus AIF on asutatud;

d) 

AIFi valitseja, AIFi depositooriumi, audiitori ja kõigi teiste teenuseosutajate andmed ning nende ülesannete ja investorite õiguste kirjeldus;

e) 

kirjeldus selle kohta, kuidas AIFi valitseja täidab artikli 9 lõikes 7 sätestatud nõudeid;

f) 

AIFi valitseja poolsete kõigi I lisas osutatud delegeeritud valitsemisülesannete ning depositooriumi poolt delegeeritud varade hoidmise ülesannete kirjeldus, delegeeritava andmed ning huvide konfliktid, mis võivad selliste delegeerimiste puhul tekkida;

g) 

AIFi hindamise korra ja varade väärtuse määramise hinnametoodika kirjeldus, sealhulgas artikli 19 kohaselt raskesti hinnatavate varade väärtuse määramisel kasutatavate meetodite kirjeldus;

h) 

AIFi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas tagasivõtmise õigused tavaoludes ja erandlikel asjaoludel ning investoritega kokku lepitud tagasivõtukord;

i) 

kõigi selliste tasude, maksete ja kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa, mida investorid otseselt või kaudselt maksavad või kannavad;

j) 

kirjeldus selle kohta, kuidas AIFi valitseja tagab investorite õiglase kohtlemise ja kui investori suhtes kohaldatakse sooduskohtlemist või investoril on õigus sooduskohtlemisele, sellise sooduskohtlemise, sellist sooduskohtlemist saavate investorite liikide ja vajaduse korral nende ja AIFi või AIFi valitseja vaheliste juriidiliste või majanduslike sidemete kirjeldus;

k) 

viimane aastaaruanne, millele on osutatud artiklis 22;

l) 

osakute või aktsiate väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused;

m) 

AIFi viimane varade puhasväärtus või AIFi osaku või aktsia viimane turuhind vastavalt artiklile 19;

n) 

olemasolu korral AIFi varasemad tulemused;

o) 

peamaakleri andmed ning AIFi ja tema peamaakleri vaheliste oluliste kokkulepete kirjeldus, samuti selle kirjeldus, kuidas nendega seotud huvide konflikte juhitakse, ja depositooriumiga sõlmitud lepingu tingimused, mis käsitlevad AIFi varade üleandmise ja uuesti kasutamise võimalust ning teave võimalikust vastutuse üleandmisest peamaaklerile;

p) 

kirjeldus, kuidas ja millal lõigetes 4 ja 5 nõutud andmed avalikustatakse.

2.  
AIFi valitseja teavitab investoreid enne nendepoolset AIFi investeerimist kõikidest kokkulepetest, mille depositoorium on sõlminud selleks, et end lepingulisel alusel vastutusest vabastada vastavalt artikli 21 lõikele 13. Samuti teavitab AIFi valitseja investoreid viivitamata kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
3.  
Juhul kui AIF peab avaldama prospekti kooskõlas direktiiviga 2003/71/EÜ või kooskõlas siseriikliku õigusega, tuleb kas eraldi või prospektis esitatud lisateabena avaldada üksnes sellist lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, mida ei ole prospektis juba esitatud.
4.  

AIFi valitseja avaldab korrapäraselt iga tema valitsetava ELi AIFi ja iga tema poolt liidus turustatava AIFi kohta investoritele järgmise teabe:

a) 

selliste AIFi varade osakaal, mille suhtes kohaldatakse tulenevalt nende mittelikviidsest olemusest erikorda;

b) 

AIFi likviidsuse juhtimise uus kord;

c) 

AIFi praegune riskiprofiil ja AIFi valitseja kasutatavad riskijuhtimissüsteemid kõnealuste riskide juhtimiseks.

5.  

AIFi valitseja, kes valitseb finantsvõimendust kasutavat ELi AIFi või turustab liidus finantsvõimendust kasutavat AIFi, avaldab iga sellise AIFi kohta regulaarselt järgmisi andmeid:

a) 

muudatused maksimaalses finantsvõimenduse määras, mida AIFi valitseja võib kasutada AIFi nimel, samuti õigus korduvalt kasutada tagatist või muud garantiid, mis on antud finantsvõimenduskokkuleppe alusel;

b) 

asjaomase AIFi poolt kasutatava finantsvõimenduse kogusuurus.

6.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse AIFi valitseja teabe avaldamisega seotud kohustusi, millele on osutatud lõigetes 4 ja 5, sealhulgas lõikes 5 osutatud avaldamise sagedust. Kõnealuseid meetmeid kohandatakse vastavalt sellise AIFi valitseja tüübile, kelle suhtes meetmeid kohaldatakse.

Artikkel 24

Pädevale asutusele esitatavate aruannetega seotud kohustused

1.  
AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt aruande, milles käsitletakse peamisi turgusid ja instrumente, millesse AIFi valitseja tema valitsetava AIFi nimel investeerib.

Selles esitatakse teave peamiste AIFi valitseja poolt kaubeldavate instrumentide kohta, turgude kohta, kus AIFi valitseja on liige või kus ta aktiivselt kaupleb, ning iga tema valitsetava AIFi peamised riskid ja olulisim riskikontsentratsioon.

2.  

AIFi valitseja esitab iga tema valitsetava ELi AIFi ja iga tema poolt liidus turustatava AIFi kohta oma päritoluliimesriigi pädevatele asutustele järgneva:

a) 

selliste AIFi varade osakaal, mille suhtes kohaldatakse tulenevalt nende mittelikviidsest olemusest erikorda;

b) 

AIFi likviidsuse juhtimise uus kord;

c) 

AIFi praegune riskiprofiil ja AIFi valitseja kasutatavad riskijuhtimissüsteemid tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ja muude riskide, sealhulgas operatsiooniriski juhtimiseks;

d) 

teave selliste varade põhiliikide kohta, millesse AIF on investeerinud, ning

e) 

artikli 15 lõike 3 punkti b ja artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt läbi viidud stressitestide tulemused.

3.  

AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele taotluse korral järgmised dokumendid:

a) 

iga AIFi valitseja poolt valitsetava ELi AIFi ja vajaduse korral tema poolt liidus turustatava AIFi majandusaastat käsitlev aastaaruanne vastavalt artikli 22 lõikele 1;

b) 

iga kvartali lõpus AIFi valitseja valitsetavate AIFide üksikasjalik loend.

4.  
Olulisel määral finantsvõimendust kasutava AIFi valitseja teeb oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks teabe iga tema valitsetava AIFi kasutatud finantsvõimenduse üldise taseme kohta, selle kohta, kuidas see jaguneb raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva võimenduse ja tuletisinstrumentidest tuleneva võimenduse vahel, ning selle kohta, mil määral on AIFi varasid korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel.

Teave hõlmab AIFi valitseja iga AIFi laenatud raha või väärtpaberite viit suurimat allikat ning igalt kõnealuselt allikalt saadud finantsvõimenduse suurust iga kõnealuse AIFi kohta.

Kolmanda riigi AIFi valitseja puhul hõlmab käesolevas lõikes osutatud aruandluskohustus üksnes tema poolt valitsetavat ELi AIFi ja tema poolt liidus turustatavat kolmanda riigi AIFi.

5.  
Juhul kui see on vajalik süsteemse riski tõhusaks jälgimiseks, võivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuda, et lisaks käesolevas artiklis kirjeldatud teabele esitataks kas korrapäraselt või juhtumipõhiselt täiendavat teavet. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet täiendava teabe esitamise nõuetest.

Erandkorras ja kui see on vajalik finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks või pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuda, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused kehtestaksid täiendavad aruandlusnõuded.

6.  

Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõike 4 kohaldamiseks tingimused, mille korral loetakse finantsvõimendust olulisel määral kasutatuks, ning

b) 

käesoleva artikliga ette nähtud kohustus anda aru ja esitada teavet.

Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse vajadust vältida pädevatele asutustele üleliigse halduskoormuse tekitamist.



V

PEATÜKK

TEATAVAID AIFE VALITSEVAD AIFIDE VALITSEJAD



1.

JAGU

Finantsvõimendusega AIFide valitsejad

Artikkel 25

Teabe kasutamine pädevate asutuste poolt, järelevalvealane koostöö ja finantsvõimenduse piirangud

1.  
Liikmesriigid tagavad, et AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kasutavad artikli 24 alusel kogutavat teavet, et teha kindlaks, mil määral kasutatav finantsvõimendus tekitab finantssüsteemis süsteemset riski, turuhäirete riske või majanduse pikaajalist kasvu ohustavat riski.
2.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kogu artikli 24 alusel kogutud teave kõikide selliste AIFide valitsejate kohta, kelle üle nad järelevalvet teostavad, ning artikli 7 alusel kogutud teave tehakse kättesaadavaks asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt artikli 50 kohasele järelevalvealast koostööd käsitlevale korrale. Nad esitavad kõnealuse menetluse kaudu teabe ilma viivituseta ning kahepoolselt teiste otseselt küsimusega seotud liikmesriikide pädevatele asutustele ka juhul, kui nende vastutusvaldkonda kuuluv AIFi valitseja või asjaomase AIFi valitseja valitsetav AIF võib kujutada endast krediidiasutusele või muudele süsteemselt olulistele asutustele teises liikmesriigis olulist vastaspoole riski allikat.
3.  
AIFi valitseja tõendab, et tema valitsetavatele AIFidele tema enda seatud finantsvõimenduse piirangud on mõistlikud ja et ta järgib alati kõnealuseid finantsvõimenduse piiranguid. Pädevad asutused hindavad riske, mis võivad tekkida, kui AIFi valitseja kasutab tema valitsetava AIFi puhul finantsvõimendust, ning kui seda peetakse finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks vajalikuks, kehtestavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral asjaomase AIFi pädevate asutuste teavitamist piirangud finantsvõimendusele, mida AIFi valitsejal on õigus kasutada, või muud asjaomase AIFi valitsemist käsitlevad piirangud, et piirata finantssüsteemis süsteemset riski või turuhäirete riske, mida finantsvõimenduse kasutamine tekitab. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad nõuetekohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja AIFi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi selles osas võetud meetmetest vastavalt artiklis 50 sätestatud korrale.
4.  
Lõikes 3 osutatud teavitamine peab toimuma vähemalt 10 tööpäeva enne seda, kui kavandatud meedet kavatsetakse jõustada või uuendada. Teatis sisaldab kavandatud meetme üksikasju, meetme võtmise põhjuseid ja teavet selle kohta, millal meede kavatsetakse jõustada. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad erandkorras otsustada, et kavandatud meede jõustub esimeses lauses osutatud ajavahemikul.
5.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanne on hõlbustada ja koordineerida ning eelkõige püüda tagada, et pädevad asutused oleksid pädevate asutuste poolt lõike 3 kohaselt kavandatud meetmete võtmisel järjepidevad.
6.  
Pärast lõikes 3 osutatud teatise saamist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kavandatud või võetud meetme kohta nõuande. Nõuanne võib eelkõige puudutada seda, kas tingimused meetme võtmiseks on täidetud, kas meede on asjakohane ja kui kaua meedet kohaldatakse.
7.  
Lõike 2 kohaselt saadud teabe alusel ja võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõuannet võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustada, et AIFi valitseja või AIFide valitsejate rühma kasutatav finantsvõimendus kujutab endast tõsist ohtu finantssüsteemi stabiilsusele ja terviklikkusele, ja esitada asjaomasele pädevale asutusele nõuandeid, määrates kindlaks parandusmeetmed, mida tuleb võtta (sh piirangud finantsvõimendusele, mida AIFi valitsejal või valitsejate rühmal on õigus kasutada). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab sellisest otsusest viivitamatult asjaomastele pädevatele asutustele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja komisjonile.
8.  
Kui pädev asutus teeb ettepaneku võtta lõikes 6 või 7 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandega vastuolus olev meede, teavitab pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja esitab oma põhjendused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib avaldada teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida tema nõuannet. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused selle kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuannet ei järgita. Asjaomastele pädevatele asutusele antakse sellisest avaldamisest eelnevalt teada.
9.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil meetmed, millega sätestatakse põhimõtted, mille abil täpsustatakse asjaolusid, mille korral pädevad asutused kohaldavad lõike 3 sätteid, võttes arvesse AIFide erinevaid strateegiaid, erinevaid turutingimusi, milles AIFid tegutsevad, ning asjaomaste sätete kohaldamisest tuleneda võivaid protsüklilisi mõjusid.



2.

JAGU

Nende AIFide valitsejate kohustused, kes valitsevad AIFe, mis omandavad kontrolli väärtpaberibörsil noteerimata äriühingute ja emitentide üle

Artikkel 26

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat jagu kohaldatakse AIFide valitsejate suhtes, kes:

a) 

valitsevad ühte või mitut AIFi, mis kas üksi või koos omandavad kontrolli omandamise lepingu alusel kontrolli väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus vastavalt lõikele 5;

b) 

teevad koostööd ühe või mitme teise AIFi valitsejaga lepingu alusel, mille kohaselt nende AIFide valitsejate poolt ühiselt valitsetavad AIFid omandavad kontrolli väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu üle vastavalt lõikele 5.

2.  

Käesolevat jagu ei kohaldata, kui väärtpaberibörsil noteerimata äriühingud on:

a) 

väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust) ( 9 ) lisa artikli 2 lõike 1 tähenduses või

b) 

eriotstarbelised ettevõtted, mis on loodud kinnisvara ostmiseks, valdamiseks või haldamiseks.

3.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kohaldatakse artikli 27 lõiget 1 ka selliste AIFide valitsejate suhtes, kes valitsevad AIFe, kes omandavad väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus vähemusosaluse.
4.  
Artikli 28 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artiklit 30 kohaldatakse ka AIFe valitsevate AIFi valitsejate suhtes, kes omandavad kontrolli emitentide üle. Kõnealuste artiklite kohaldamisel kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 mutatis mutandis.
5.  
Käesolevas jaos tähendab väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu kontroll rohkem kui 50 % äriühingu hääleõigustest.

Asjaomase AIFi hallatava hääleõiguse protsendi arvutamisel ei võeta arvesse mitte ainult otseselt asjaomase AIFi hääleõigust, vaid arvesse võetakse ka järgmist, kusjuures kontroll põhineb esimeses lõigus sätestatul:

a) 

AIFi poolt kontrollitava ettevõtja hääleõigus ning

b) 

sellise füüsilise või juriidilise isiku hääleõigus, kes tegutseb enda nimel, kuid AIFi või AIFi kontrollitava ettevõtja huvides.

Hääleõiguse protsenti arvutatakse hääleõigusega aktsiate alusel isegi juhul, kui hääleõiguse teostamine on peatatud.

Olenemata artikli 4 lõike 1 punktist i määratakse artikli 28 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 30 kohaldamisel emitentide kontroll vastavalt direktiivi 2004/25/EÜ artikli 5 lõikele 3.

6.  
Käesolevat jagu kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimuste ja piirangutega.
7.  
Käesolevat jagu kohaldatakse, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastu võetud rangemate eeskirjade kohaldamist seoses osaluse omandamisega nende territooriumil asuvas emitendis või väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus.

Artikkel 27

Teatamine väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus olulise osaluse ja kontrolli omandamisest

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab, müüb või valdab väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu aktsiaid, teatab sellist AIFi valitsev AIFi valitseja oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele AIFi valduses oleva väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu hääleõiguse osakaalu, kui see osakaal saavutab, ületab või langeb alla 10 %, 20 %, 30 %, 50 % ja 75 % künnise.
2.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab kas üksi või ühiselt väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu üle kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, teatab sellist AIFi valitsev AIFi valitseja kontrolli omandamisest:

a) 

väärtpaberibörsil noteerimata äriühingule;

b) 

aktsionäridele, kelle andmed ja aadressid on AIFi valitsejale kättesaadavad või võidakse teha talle kättesaadavaks kas asjaomase äriühingu või sellise registri poolt, millele AIFi valitsejal on juurdepääs või millele tal on võimalik juurde pääseda, ning

c) 

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.  

Lõikega 2 nõutav teatis sisaldab järgmist täiendavat teavet:

a) 

tekkiv hääleõiguste jagunemine;

b) 

tingimused, mille kohaselt kontroll omandati, sealhulgas teave tehingutes osalenud aktsionäride/osakuomanike, iga nende nimel hääleõiguse kasutamise õigusega füüsilise või juriidilise isiku ja, kui see on asjakohane, ettevõtjate keti kohta, mille kaudu tegelikult hääleõigust omatakse;

c) 

kontrolli omandamise kuupäev.

4.  
Väärtpaberibörsil noteerimata äriühingule esitatavas teatises nõuab AIFi valitseja, et äriühingu juhatus teavitaks põhjendamatu viivituseta töötajate usaldusisikuid või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajaid endid sellest, et AIFi valitseja valitsetav AIF omandas kontrolli, ja lõikes 3 osutatud teabest. AIFi valitseja teeb kõik, et juhatus teavitaks vastavalt käesolevale artiklile nõuetekohaselt töötajate usaldusisikuid või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajaid endid.
5.  
Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teatis tuleb esitada võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kümme tööpäeva pärast päeva, mil AIFi valitseja saavutas, ületas või jäi alla asjakohase künnise või omandas kontrolli väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu üle.

Artikkel 28

Teabe avaldamine kontrolli omandamise kohta

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab kas üksi või ühiselt väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus või emitendis kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, teeb sellist AIFi valitsev AIFi valitseja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe kättesaadavaks:

a) 

asjaomasele äriühingule;

b) 

äriühingu aktsionäridele, kelle andmed ja aadressid on AIFi valitsejale kättesaadavad või võidakse teha talle kättesaadavaks kas asjaomase äriühingu või sellise registri poolt, millele AIFi valitsejal on juurdepääs või millele tal on võimalik juurde pääseda, ning

c) 

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks ka väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu liikmesriigi pädevatele asutustele, mille liikmesriigid selleks otstarbeks võivad määrata.

2.  

AIFi valitseja teeb kättesaadavaks järgmise teabe:

a) 

andmed sellise AIFi valitseja kohta, kes eraldi või koos teise AIFi valitsejaga valitseb AIFi, kes on saavutanud kontrolli;

b) 

eelkõige AIFi valitseja, AIFi ja äriühingu vaheliste huvide konfliktide ennetamise ja juhtimise poliitika, sh teave konkreetsete kaitsemeetmete kohta, mille eesmärk on tagada, et AIFi valitseja ja/või AIFi ning äriühingu vaheline leping on sõlmitud sõltumatute partnerite vahel;

c) 

äriühingu sise- ja väliskommunikatsiooni poliitika eelkõige seoses töötajatega.

3.  
Lõike 1 punkti a kohaselt äriühingule esitatavas teatises nõuab AIFi valitseja, et äriühingu juhatus teavitaks põhjendamatu viivituseta töötajate usaldusisikuid või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajaid endid, lõikes 1 osutatud teabest. AIFi valitseja teeb kõik, et juhatus teavitaks vastavalt käesolevale artiklile nõuetekohaselt töötajate usaldusisikuid või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajaid endid.
4.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab kas üksi või ühiselt väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, avaldab sellist AIFi valitsev AIFi valitseja ise või tagab, et AIF avaldab teabe AIFi kavatsuste kohta väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu tuleviku osas, ja selle kohta, kuidas see tõenäoliselt mõjutab töötajaid (sh kõik olulised muudatused töötingimustes):

a) 

väärtpaberibörsil noteerimata äriühingule ja

b) 

väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu aktsionäridele, kelle andmed ja aadressid on AIFi valitsejale kättesaadavad või võidakse teha talle kättesaadavaks kas asjaomase väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu või sellise registri poolt, millele AIFi valitsejal on juurdepääs või millele tal on võimalik juurde pääseda.

Lisaks nõuab asjaomast AIFi valitsev AIFi valitseja ja püüab igati tagada, et väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu juhatus avaldaks esimeses lõigus sätestatud teabe väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu töötajate usaldusisikutele või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajatele endile.

5.  
Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, esitab sellist AIFi valitsev AIFi valitseja oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja AIFi investoritele teabe omandamise rahastamise kohta.

Artikkel 29

Erisätted seoses sellise AIFi aastaaruandega, kellel on väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus kontroll

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab kas üksi või ühiselt väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, siis sellist AIFi valitsev AIFi valitseja:

a) 

nõuab ja püüab igati tagada, et väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu aastaaruande koostamisel järgitaks lõiget 2 ja et äriühingu juhatus avaldaks aastaaruande kõigile töötajate usaldusisikutele või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajatele endile aja jooksul, mil aastaaruanne tuleb vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele koostada, või

b) 

lisab iga sellise AIFi puhul artiklis 22 ette nähtud aastaaruandesse lõikes 2 osutatud teabe asjaomase väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu kohta.

2.  

Äriühingu või AIFi aastaaruandes lõike 1 kohaselt esitatav lisateave sisaldab vähemalt äriühingu äritegevuse arengu erapooletut ülevaadet ja kajastab aastaaruandega hõlmatud perioodi lõpus valitsevat olukorda. Kõnealune aruanne sisaldab ka:

a) 

teavet oluliste sündmuste kohta, mis on aset leidnud pärast aruandeaasta lõppu;

b) 

teavet äriühingu tõenäolise arengu kohta tulevikus;

c) 

nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ ( 10 ) artikli 22 lõikes 2 ettenähtud teavet oma aktsiate soetamise kohta.

3.  

Asjaomast AIFi valitsev AIFi valitseja:

a) 

nõuab ja püüab igati tagada, et väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu juhatus avaldaks lõike 1 punktis b osutatud teabe asjaomase äriühinguga kohta asjaomase äriühingu töötajate usaldusisikutele või juhul, kui selliseid usaldusisikuid ei ole, töötajatele endile artikli 22 lõikes 1 osutatud tähtajaks, või

b) 

avaldab lõike 1 punktis a osutatud teabe, kui see on juba olemas, AIFi investoritele artikli 22 lõikes 1 osutatud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kuupäevaks, mil väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu aastaaruanne vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele on koostatud.

Artikkel 30

Varade jaotamine

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui AIF omandab kas üksi või ühiselt väärtpaberibörsil noteerimata äriühingus või emitendis kontrolli vastavalt artikli 26 lõikele 1 koostoimes kõnealuse artikli lõikega 5, siis 24 kuu jooksul AIFi poolsest kontrolli omandamisest äriühingus sellist AIFi valitsev AIFi valitseja:

a) 

ei tohi soodustada, toetada ega juhendada varade jaotamist, kapitali vähendamist, aktsiate tagasivõtmist ja/või äriühingupoolset oma aktsiate omandamist vastavalt lõikes 2 kirjeldatule;

b) 

ei tohi hääletada, juhul kui AIFi valitseja on volitatud äriühingu juhtorganite koosolekutel AIFi nimel hääletama, varade jaotamise, kapitali vähendamise, aktsiate tagasivõtmise ja/või äriühingupoolse oma aktsiate omandamise poolt vastavalt lõikes 2 kirjeldatule, ning

c) 

teeb kõik, et takistada varade jaotamist, kapitali vähendamist, aktsiate tagasivõtmist ja/või äriühingupoolset oma aktsiate omandamist vastavalt lõikes 2 kirjeldatule.

2.  

Lõikes 1 nimetatud AIFi valitseja kohustused puudutavad järgmist:

a) 

varade jaotamine aktsionäridele, kui netovara on äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt viimase majandusaasta viimasel päeval väiksem või muutub sellise varade jaotamise tõttu väiksemaks kui märgitud kapitali ja nende reservide summa, mida vastavalt õigusakti või põhikirjaga kehtestatud korrale ei tohi jaotada, kusjuures kui märgitud kapitali sissemaksmata osa ei kanta bilansi aktivapoolele, siis arvatakse see summa aktsiakapitali summast maha;

b) 

igasugune selline varade aktsionäridele jaotamine, mille summa oleks suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud kõik kahjumisiirded ja summad, mis on vastavalt õigusaktile või põhikirjale reservi paigutatud;

c) 

äriühingupoolne aktsiate omandamine, tingimusel et oma aktsiate omandamine on lubatud, kaasa arvatud eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiad, mis võivad põhjustada netovara vähenemist alla punktis a nimetatud summa.

3.  

Lõike 2 kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a) 

lõike 2 punktides a ja b kasutatud väljend „varade jaotamine” hõlmab eelkõige aktsiatega seotud dividendide ja intresside väljamaksmist;

b) 

kapitali vähendamise sätteid ei kohaldata märgitud kapitali vähendamise suhtes, mille eesmärk on katta tekkinud kahju või kanda rahasummad jaotamisele mittekuuluvasse reservi, tingimusel et sellise reservi suurus ei ületa selle toimingu järel 10 % vähendatud märgitud kapitalist, ja

c) 

lõike 2 punktis c sätestatud piirangu suhtes kohaldatakse direktiivi 77/91/EMÜ artikli 20 lõike 1 punkte b–h.



VI

PEATÜKK

ELI AIFI VALITSEJA ÕIGUSED TURUSTADA JA VALITSEDA ELI AIFE LIIDUS

▼M5

Artikkel 30a

ELi AIFi valitseja suhtes liidus eelturustamisel kehtivad tingimused

1.  

Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib tegeleda liidus eelturustamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele kutselistele investoritele esitatav teave:

a) 

on piisav selleks, et investorid saaksid teha otsuse omandada teatava AIFi osakuid või aktsiaid;

b) 

hõlmab märkimisvorme või muid sarnaseid dokumente kavandina või lõplikul kujul või

c) 

hõlmab veel asutamata või moodustamata AIFi asutamisdokumente või moodustamise dokumente, prospekti või pakkumisdokumente nende lõplikul kujul.

Prospekti või pakkumisdokumentide esitatavad kavandid ei tohi sisaldada teavet, millest investoritele piisaks investeerimisotsuse tegemiseks, ning nendes peab olema selgelt märgitud, et

a) 

nende puhul ei ole tegemist pakkumisega ega kutsega märkida AIFi osakuid või aktsiaid ning

b) 

neis esitatud teabe alusel ei tohiks teha otsuseid, sest see ei ole täielik ja seda võidakse muuta.

Liikmesriigid tagavad, et enne eelturustamise alustamist ei pea ELi AIFi valitseja teavitama pädevaid asutusi eelturustamisdokumentide sisust ja adressaatidest ega täitma muid tingimusi või nõudeid, mida ei ole käesolevas artiklis sätestatud.

2.  
ELi AIFi valitsejad tagavad, et investorid ei omanda eelturustamise käigus AIFi osakuid või aktsiaid ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad AIFi osakuid või aktsiaid omandada üksnes artiklis 31 või 32 lubatud turustamise käigus.

Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui ELi AIFi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud AIFi või eelturustamise tulemusel asutatud või moodustatud AIFi osakuid või aktsiaid, käsitatakse seda märkimisena turustamise tulemusel ning selle suhtes kehtib artiklites 31 ja 32 osutatud kohaldatav teavitamiskord.

Liikmesriigid tagavad, et ELi AIFi valitseja saadab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja. Kirjas märgitakse, millistes liikmesriikides ja millisel ajavahemikul eelturustamine toimub või on toimunud, esitatakse eelturustamise lühikirjeldus, sealhulgas teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta ning asjakohasel juhul loetelu eelturustatavatest või eelturustatud AIFidest ja AIFi investeerimisüksustest. ELi AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus ELi AIFi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eelturustamine toimub või on toimunud, võivad taotleda ELi AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tema territooriumil toimuva või toimunud eelturustamise kohta lisateavet.

3.  
Kolmas isik tegeleb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja nimel eelturustamisega üksnes siis, kui ta on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 11 ) kohase investeerimisühingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 12 ) kohase krediidiasutuse, direktiivi 2009/65/EÜ kohase eurofondi valitseja või käesoleva direktiivi kohase AIFi valitsejana või kui ta tegutseb direktiivi 2014/65/EL kohase seotud vahendajana. Sellise kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.
4.  
ELi AIFi valitseja tagab eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

▼B

Artikkel 31

ELi AIFi osakute või aktsiate turustamine AIFi valitseja päritoluliikmesriigis

1.  
Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib turustada iga tema valitsetava AIFi osakuid või aktsiaid kutselistele investoritele AIFi valitseja päritoluliikmesriigis kohe, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Juhul kui ELi AIF on alternatiivne investorfond, kohaldatakse esimeses lõigus osutatud turustamisõigust tingimusel, et alternatiive ühisfond on samuti ELi AIF, mida valitseb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja.

2.  
AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga ELi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Kõnealune teatis sisaldab III lisas sätestatud dokumente ja teavet.

3.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõuetekohase teatise saamist AIFi valitsejale, kas ta võib alustada lõikes 2 osutatud teatises märgitud AIFi turustamist. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad keelata AIFi turustamise vaid juhul, kui AIFi valitsemine asjaomase AIFi valitseja poolt on vastuolus või läheb vastuollu käesoleva direktiiviga või kui AIFi valitseja muus osas ei järgi või ei kavatse järgida käesolevat direktiivi. Positiivse otsuse korral võib AIFi valitseja alustada oma päritoluliikmesriigis AIFi turustamist päeval, mil pädevad asutused sellest teatavad.

Kui AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole samad mis AIFi pädevad asutused, teavitavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ka AIFi pädevaid asutusi sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist.

4.  
Kui vastavalt lõikele 2 esitatud andmed oluliselt muutuvad, esitab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad asjaomased pädevad asutused AIFi valitsejale põhjendamatu viivituseta, et ta ei või muudatust kohaldada.

Kui kavandatud muudatust kohaldatakse esimesest ja teisest lõigust olenemata või kui on asetleidnud ettenägematu muudatus, mille tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või kui AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik nõuetekohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral selgesõnaliselt AIFi turustamise.

5.  

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, mille abil määratakse kindlaks:

a) 

lõikes 2 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

b) 

lõikes 4 osutatud kirjaliku teate vorm.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

6.  
Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 1 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et AIFe, mida valitsevad ja turustavad AIFide valitsejad, turustataks üksnes kutselistele investoritele.

Artikkel 32

ELi AIFi osakute või aktsiate turustamine muus liikmesriigis kui AIFi valitseja päritoluliikmesriik

1.  
Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib turustada tema valitsetava ELi AIFi osakuid või aktsiaid kutselistele investoritele muus liikmesriigis kui AIFi valitseja päritoluliikmesriik kohe, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Juhul kui ELi AIF on alternatiivne investorfond, kohaldatakse esimeses lõigus osutatud turustamisõigust tingimusel, et alternatiivne ühisfond on samuti ELi AIF ja et seda valitseb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja.

2.  
AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga ELi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Teatis sisaldab IV lisas sätestatud dokumente ja teavet.

3.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 2 osutatud nõuetekohase teatise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast selle saamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus AIFi kavatsetakse turustada. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse selle kohta, et asjaomasel AIFi valitsejal on tegevusluba konkreetse investeerimisstrateegiaga AIFide valitsemiseks.

4.  
Pärast teatise edastamist teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest viivitamata AIFi valitsejale. AIFi valitseja võib alustada AIFi turustamist AIFi valitseja ühes või mitmes vastuvõtjaliikmesriigis alates kõnealuse teatamise kuupäevast.

Kui AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole samad mis AIFi pädevad asutused, teavitavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ka AIFi pädevaid asutusi sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja ühes või mitmes vastuvõtjaliikmesriigis.

5.  
IV lisa punktis h osutatud korra suhtes kohaldatakse AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi õigust ja järelevalvet.
6.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud AIFi valitseja teatis ja lõikes 3 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 3 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

7.  
Kui vastavalt lõikele 2 esitatud andmed oluliselt muutuvad, esitab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

▼M5

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi asjaomased pädevad asutused AIFi valitsejale 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha. Sellisel juhul annavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui kavandatud muudatus esimesest ja teisest lõigust olenemata ikkagi tehakse või kui on toimunud ettenägematu muutus, mille tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik vajalikud meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral sõnaselgelt AIFi turustamise, ja teavitavad sellest põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi.

Kui muudatuste tegemise tagajärjel saab AIFi valitseja endiselt valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja AIFi valitseja ei satu käesoleva direktiiviga muus osas vastuollu, annavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nendest muudatustest ühe kuu jooksul teada AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

▼B

8.  

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, mille abil määratakse kindlaks:

a) 

lõikes 2 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

b) 

lõikes 3 osutatud kinnituse näidisvorm ja -sisu;

c) 

lõikes 3 osutatud edastamise vorm ning

d) 

lõikes 7 osutatud kirjaliku teate vorm.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

9.  
Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 1 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et AIFe, mida valitsevad ja turustavad AIFide valitsejad, turustataks üksnes kutselistele investoritele.

▼M5

Artikkel 32a

Teatavate või kõigi ELi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmeid puudutava teatise tagasivõtmine muus liikmesriigis kui AIFi valitseja päritoluliikmesriik

1.  

Liikmesriigid tagavad, et ELi AIFi valitseja võib liikmesriigis, millega seoses ta on esitanud teatise vastavalt artiklile 32, teatavate või kõigi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmeid puudutava teatise tagasi võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

üldine pakkumine osta või võtta tagasi ilma tasusid rakendamata ja mahaarvamisi tegemata kõik sellised AIFi osakud või aktsiad, mida kõnealuse liikmesriigi investorid omavad, on üldsusele kättesaadav vähemalt 30 tööpäeva jooksul ning saadetakse otse või finantsvahendajate kaudu individuaalselt kõigile teadaolevatele kõnealuse liikmesriigi investoritele, välja arvatud kinniste AIFide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/760 ( 13 ) reguleeritavate fondide puhul;

b) 

kavatsus kõnealuses liikmesriigis teatavate või kõigi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmed lõpetada avalikustatakse üldsusele juurdepääsetaval viisil, sh elektrooniliste vahendite abil, mis on AIFide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele AIFi investorile sobiv;

c) 

finantsvahendajatega või volitatud esindajatega sõlmitud lepingulisi kokkuleppeid muudetakse või need lõpetatakse alates teatise tagasivõtmise kuupäevast, et vältida lõikes 2 osutatud teates nimetatud osakute või aktsiate uut või täiendavat otsest või kaudset mitteavalikku või avalikku pakkumist.

AIFi valitseja lõpetab liikmesriigis, millega seoses ta on lõike 2 kohase teate esitanud, tema poolt valitsetava AIFi osakute või aktsiate uue või täiendava otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise alates esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast.

2.  
AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teate, mis sisaldab lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teavet.
3.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas AIFi valitseja poolt vastavalt lõikele 2 esitatud teade on täielik. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad täieliku teate hiljemalt 15 tööpäeva pärast selle saamist lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kohe kui AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused on teate esimese lõigu kohaselt edastanud, annavad nad sellest AIFi valitsejale teada.

36 kuu jooksul alates lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast ei tohi AIFi valitseja lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigis teates osutatud ELi AIFi osakuid ja aktsiaid eelturustada ega viia ellu sarnaseid investeerimisstrateegiaid või -ideesid.

4.  
AIFi valitseja esitab ELi AIFi tehtud investeeringud säilitanud investoritele ning AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele artiklites 22 ja 23 nõutud teabe.
5.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele teabe kõikide muudatuste kohta, mis on tehtud IV lisa punktides b–f osutatud dokumentides ja teabes.
6.  
Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatel asutustel on samad õigused ja kohustused kui AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatel asutustel, nagu on sätestatud artiklis 45.
7.  
Ilma et see piiraks artikli 45 lõikes 3 osutatud muid järelevalvevolitusi, ei nõua käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevad asutused alates kuupäevast, mil neile edastatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teave, et asjaomase AIFi valitseja tõendaks vastavust siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 ( 14 ) artiklis 5 osutatud turustusnõuded.
8.  
Liikmesriigid lubavad kasutada lõike 4 kohaldamisel elektroonilisi või muid kaugsidevahendeid.

▼B

Artikkel 33

▼M2

Teises liikmesriigis asutatud ELi AIFi valitsemise ja teises liikmesriigis teenuste osutamise tingimused

1.  

Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib kas otse või filiaali asutamise kaudu:

a) 

valitseda teises liikmesriigis asutatud ELi AIFe, kui AIFi valitseja on saanud loa seda liiki AIFe valitseda;

b) 

osutada teises liikmesriigis artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuseid, mille osutamiseks ta on loa saanud.

2.  

AIFi valitseja, kes kavatseb teostada ja osutada vastavalt lõikes 1 osutatud tegevusi ja teenuseid esimest korda, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a) 

liikmesriik, milles ta kavatseb valitseda AIFi otse või asutada filiaali ja/või osutada artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuseid;

b) 

tegevuskava, milles märgitakse eelkõige ära teenused, mida ta kavatseb osutada, ja/või AIF, mida ta kavatseb valitseda.

▼B

3.  

Juhul kui AIFi valitseja kavatseb asutada filiaali, esitab ta lisaks lõikes 2 osutatule järgmise teabe:

a) 

filiaali organisatsioonistruktuur;

b) 

aadress AIFi päritoluliikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;

c) 

filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed.

4.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad nõuetekohase dokumentatsiooni pärast selle lõike 2 kohaselt saamist ühe kuu jooksul või lõike 3 kohaselt saamist kahe kuu jooksul AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi vastavalt käesolevale direktiivile ja kui AIFi valitseja muus osas järgib käesolevat direktiivi.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse selle kohta, et asjaomasel AIFi valitsejal on nende tegevusluba.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad koheselt AIFi valitsejat dokumentatsiooni edastamisest.

Pärast edastamisteatise kättesaamist võib AIFi valitseja alustada oma teenuste osutamist tema vastuvõtjaliikmesriigis.

5.  
AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriik ei kehtesta asjaomasele AIFi valitsejale täiendavaid tingimusi seoses käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustega.
6.  
Kui vastavalt lõikele 2 või vajaduse korral vastavalt lõikele 3 edastatud teave muutub, saadab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuste kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

▼M5

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi asjaomased pädevad asutused AIFi valitsejale 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha.

Kui kavandatud muudatus esimesest ja teisest lõigust olenemata ikkagi tehakse või kui on toimunud ettenägematu muutus, mille tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või oleks AIFi valitseja muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik vajalikud meetmed ja teatavad sellest põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

▼B

Kui muudatused on lubatavad, sest need ei mõjuta AIFi valitsemist AIFi valitseja poolt vastavalt käesolevale direktiivile ega AIFi valitseja vastavust muus osas käesolevale direktiivile, teavitavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi nendest muudatustest.

7.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2 ja 3 kohaselt esitada.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

8.  
Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada lõigete 2 ja 3 kohaselt teabe edastamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.



VII

PEATÜKK

ERIEESKIRJAD SEOSES KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 34

Tingimused ELi AIFi valitsejale, kes valitseb kolmanda riigi AIFi, mida liikmesriikides ei turustata

1.  

Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib valitseda kolmanda riigi AIFi, mida ei turustata liidus, tingimusel et:

a) 

AIFi valitseja vastab kõnealuste AIFide osas kõikidele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele (välja arvatud artiklid 21 ja 22) ning

b) 

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ning selle kolmanda riigi, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, järelevalveasutused on sõlminud asjakohased koostöökokkulepped, et tagada vähemalt tõhus teabevahetus, mis võimaldab AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid.

2.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, mis hõlbustaks kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised, et määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.

Artikkel 35

Tingimused ELi AIFi valitseja valitsetava kolmanda riigi AIFi turustamiseks liidus Euroopa tegevusloa alusel

1.  
Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib turustada liidus kutselistele investoritele tema valitsetavate kolmanda riigi AIFide osakuid või aktsiaid ning selliste ELi AIFide osakuid või aktsiaid, mis ei vasta artikli 31 lõike 1 teises lõigus osutatud nõuetele, niipea kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
2.  

AIFi valitseja vastab kõikidele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele (välja arvatud VI peatükk). Lisaks kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) 

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ning selle kolmanda riigi, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, järelevalveasutused on sõlminud asjakohased koostöökokkulepped, et tagada artikli 50 lõiget 4 arvesse võttes vähemalt tõhus teabevahetus, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid;

b) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise osas koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;

c) 

kolmas riik, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, on sõlminud tegevusloa saanud AIFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga, mille AIFi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud esimese lõigu punktide a ja b kohaldamise kohta, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

3.  
Kui AIFi valitseja kavatseb turustada kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid oma päritoluliikmesriigis, esitab AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga kolmanda riigi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Teatis sisaldab III lisas sätestatud dokumente ja teavet.

4.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad mitte hiljem kui 20 tööpäeva pärast lõike 3 kohase nõuetekohase teatise saamist AIFi valitsejale, kas ta võib alustada lõikes 3 osutatud teatises märgitud AIFi turustamist tema territooriumil. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad keelata AIFi turustamise vaid juhul, kui fondi valitsemine asjaomase AIFi valitseja poolt on vastuolus või läheb vastuollu käesoleva direktiiviga või kui AIFi valitseja muus osas ei järgi või ei kavatse järgida käesolevat direktiivi. Positiivse otsuse korral võib AIFi valitseja alustada oma päritoluliikmesriigis AIFi turustamist päeval, mil pädevad asutused sellest teatavad.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja päritoluliikmesriigis.

5.  
Kui AIFi valitseja kavatseb turustada kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mis pole tema päritoluliikmesriik, esitab AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga kolmanda riigi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Teatis sisaldab IV lisas sätestatud dokumente ja teavet.

6.  
AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 5 osutatud nõuetekohase teatise hiljemalt 20 tööpäeva pärast selle saamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus AIFi kavatsetakse turustada. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi vastavalt käesolevale direktiivile ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse, et asjaomasel AIFi valitsejal on tegevusluba konkreetse investeerimisstrateegiaga AIFide valitsemiseks.

7.  
Pärast teatise edastamist teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest viivitamata AIFi valitsejale. AIFi valitseja võib alustada AIFi turustamist AIFi valitseja ühes või mitmes asjaomases vastuvõtjaliikmesriigis alates pädevatelt asutustelt kõnealuse teatise saamise kuupäevast.

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja ühes või mitmes vastuvõtjaliikmesriigis.

8.  
IV lisa punktis h osutatud korra suhtes kohaldatakse AIFi valitseja ühe või mitme vastuvõtjaliikmesriigi õigust ja järelevalvet.
9.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 5 osutatud AIFi valitseja teatis ja lõikes 6 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 6 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

10.  
Kui vastavalt lõikele 3 või lõikele 5 esitatud andmed oluliselt muutuvad, esitab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused AIFi valitsejale põhjendamatu viivituseta, et ta ei või muudatust kohaldada.

Kui kavandatud muudatust kohaldatakse esimesest ja teisest lõigust olenemata või kui on asetleidnud ettenägematu muudatuse, mille tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või kui AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik nõuetekohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral selgesõnaliselt AIFi turustamise.

Kui muudatused on lubatavad, sest need ei mõjuta AIFi valitsemist AIFi valitseja poolt vastavalt käesolevale direktiivile ega AIFi valitseja vastavust muus osas käesolevale direktiivile, teavitavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kui muudatused puudutavad teatava AIFi või täiendava AIFi turustamise lõpetamist ja juhul, kui see on asjakohane, AIFi valitseja ühe või mitme vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi nendest muudatustest.

11.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, millega hõlbustatakse kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
12.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada suunised, et määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.
13.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepete minimaalne sisu, tagamaks et nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtjaliikmesriikide pädevad asutused saavad käesolevast direktiivist tulenevate järelevalve- ja uurimisvolituste täitmiseks piisavalt teavet.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

14.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada menetlusi, mida tuleb järgida AIFi pärisoluliikmesriigi pädeva asutuse ja vastuvõtjaliikmesriikide pädevate asutuste vahelisel koordineerimisel ja teabevahetusel.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

15.  
Kui pädev asutus lükkab teabevahetusnude kooskõlas lõikes 14 osutatud regulatiivsete tehniliste standarditega tagasi, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.
16.  

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, mille abil määratakse kindlaks:

a) 

lõikes 3 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

b) 

lõikes 5 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

c) 

lõikes 6 osutatud kinnituse näidisvorm ja -sisu;

d) 

lõikes 6 osutatud edastamise vorm;

e) 

lõikes 10 osutatud kirjaliku teate vorm.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

17.  
Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 1 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et AIFe, mida valitsevad ja turustavad AIFide valitsejad, turustataks üksnes kutselistele investoritele.

Artikkel 36

Tingimused ELi AIFi valitseja valitsetava kolmanda riigi AIFi turustamiseks liikmesriikides ilma Euroopa tegevusloata

1.  

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada tegevusloa saanud ELi AIFide valitsejatel turustada ainult oma territooriumil ja kutselistele investoritele nende valitsetavate kolmanda riigi AIFide osakuid või aktsiaid ning selliste ELi AIFide osakuid või aktsiaid, mis ei vasta artikli 31 lõike 1 teises lõigus osutatud nõuetele, tingimusel et:

a) 

AIFi valitseja vastab kõikidele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele (välja arvatud artikkel 21). AIFi valitseja tagab siiski, et artikli 21 lõigetes 7, 8 ja 9 osutatud ülesannete täitmiseks määratakse üks või mitu üksust. AIFi valitseja nimetatud ülesandeid ei täida. AIFi valitseja esitab oma järelevalveasutustele nende üksuste andmed, kes vastutavad artikli 21 lõigetes 7, 8 ja 9 osutatud ülesannete täitmise eest;

b) 

AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ning selle kolmanda riigi, kus kolmanda riigi AIF on asutatud, järelevalveasutused on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil rahvusvahelistele standarditele vastavad asjakohased koostöökokkulepped, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldab AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid;

c) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja.

2.  
Käesoleva artikli kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada AIFide valitsejatele rangemaid eeskirju kolmanda riigi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks investoritele nende territooriumil.
3.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, millega hõlbustatakse kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
4.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised, et määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.

Artikkel 37

Tegevusloa andmine kolmanda riigi AIFi valitsejale, kes kavatseb valitseda ELi AIFi ja/või turustada enda poolt valitsetavat AIFi liidus vastavalt artiklitele 39 või 40

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et kolmanda riigi AIFi valitseja, kes kavatseb valitseda ELi AIFi ja/või turustada enda poolt valitsetavat AIFi liidus vastavalt artiklitele 39 või 40, saab viidatava liikmesriigi pädevatelt asutustelt eelneva tegevusloa vastavalt käesolevale artiklile.
2.  

Kolmanda riigi AIFi valitseja, kes soovib saada lõikes 1 osutatud eelnevat tegevusluba, järgib käesolevat direktiivi (välja arvatud VI peatükk). Kui ja sellises ulatuses, mil käesoleva direktiivi järgimine toob kaasa vastuolu kolmanda riigi AIFi valitseja ja/või liidus turustatava kolmanda riigi AIFi suhtes kohaldatava õigusega, ei ole AIFi valitsejal kohustust käesolevat direktiivi täita, kui ta suudab tõendada, et:

a) 

käesoleva direktiivi sätte sellist täitmist ei ole võimalik ühitada kolmanda riigi AIFi valitseja ja/või liidus turustatava kolmanda riigi AIFi suhtes kohaldatava õiguse kohustusliku sättega;

b) 

kolmanda riigi AIFi valitseja ja/või kolmanda riigi AIFi suhtes kohaldatav õigus sätestab samaväärse eeskirja, millel on samasugune regulatiivne eesmärk ja mis pakub asjaomase AIFi investoritele samasugust kaitset, ja

c) 

kolmanda riigi AIFi valitseja ja/või kolmanda riigi AIF täidab punktis b osutatud samaväärset eeskirja.

3.  
Kolmanda riigi AIFi valitsejal, kes kavatseb taotleda lõikes 1 osutatud eelnevat tegevusluba, on oma viidatavas liikmesriigis asutatud seaduslik esindaja. Seaduslik esindaja on AIFi valitseja kontaktisik liidus ning kogu käesolevas direktiivis sätestatud ametlik kirjavahetus pädevate asutuste ja AIFi valitseja vahel ning asjaomase AIFi ELi investorite ja AIFi valitseja vahel toimub seadusliku esindaja kaudu. Seaduslik esindaja tagab koos AIFi valitsejaga, et AIFi valitseja valitsemis- ja turustustegevus vastab käesolevale direktiivile.
4.  

Kolmanda riigi AIFi valitseja viidatav liikmesriik määratakse järgmiselt:

a) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb valitseda ainult üht ELi AIFi või mitut ELi AIFi, mis on asutatud ühes ja samas liikmesriigis, ega kavatse liidus turustada ühtki AIFi vastavalt artiklile 39 või 40, loetakse selle AIFi või nende AIFide päritoluliikmesriigiks viidatav liikmesriik ja selle liikmesriigi pädevate asutuste pädevuses on tegevusloa andmine ja AIFi valitseja üle peetav järelevalve;

b) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb valitseda mitut ELi AIFi, mis on asutatud eri liikmesriikides, ega kavatse liidus turustada ühtki AIFi vastavalt artiklile 39 või 40, loetakse viidatavaks liikmesriigiks kas:

i) 

liikmesriik, kus on asutatud enamik AIFe, või

ii) 

liikmesriik, kus valitsetakse suurimas summas varasid;

c) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada ainult üht ELi AIFi ainult ühes liikmesriigis, loetakse viidatavaks liikmesriigiks:

i) 

juhul kui AIF on liikmesriigis saanud tegevusloa või seal registreeritud, siis AIFi päritoluliikmesriik või liikmesriik, kus AIFi valitseja kavatseb AIFi turustada;

ii) 

juhul kui AIF ei ole liikmesriigis saanud tegevusluba ega seal registreeritud, siis liikmesriik, kus AIFi valitseja kavatseb AIFi turustada;

d) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada ainult üht kolmanda riigi AIFi ainult ühes liidu liikmesriigis, loetakse viidatavaks liikmesriigiks kõnealune liikmesriik;

e) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada ainult üht ELi AIFi, kuid eri liikmesriikides, loetakse viidatavaks liikmesriigiks:

i) 

juhul kui AIF on liikmesriigis saanud tegevusloa või seal registreeritud, siis AIFi päritoluliikmesriik või üks nendest liikmesriikidest, kus AIFi valitseja kavatseb tegelikult turustamisega tegeleda, või

ii) 

juhul kui AIF ei ole liikmesriigis saanud tegevusluba ega seal registreeritud, siis üks nendest liikmesriikidest, kus AIFi valitseja kavatseb edendada tõhusat turustamist;

f) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada ainult üht kolmanda riigi AIFi, kuid eri liikmesriikides, loetakse viidatavaks liikmesriigiks üks kõnealustest liikmesriikidest;

g) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada mitut ELi AIFi liidus, loetakse viidatavaks liikmesriigiks:

i) 

juhul kui kõik need AIFid on saanud tegevusloa või registreeritud ühes ja samas liikmesriigis, siis nende AIFide päritoluliikmesriik või liikmesriik, kus AIFi valitseja kavatseb enamiku nende AIFide turustamisega tegelikult tegeleda;

ii) 

juhul kui need AIFid ei ole kõik saanud tegevusluba või registreeritud ühes ja samas liikmesriigis, siis liikmesriik, kus AIFi valitseja kavatseb enamiku nende AIFide turustamisega tegelikult tegeleda;

h) 

kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb turustada mitut ELi ja kolmanda riigi AIFi või mitut kolmanda riigi AIFi liidus, loetakse viidatavaks liikmesriigiks liikmesriik, kus AIFi valitseja kavatseb enamiku nende AIFide turustamisega tegelikult tegeleda.

Vastavalt esimese lõigu punktis b, punkti c alapunktis i, punktis e, punktis f ja punkti g alapunktis i sätestatud kriteeriumidele võib viidatavateks liikmesriikideks olla mitu liikmesriiki. Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, et kolmanda riigi AIFi valitseja, kes kavatseb valitseda ELi AIFi ilma seda turustamata ja/või turustada tema enda poolt valitsetavat AIFi liidus vastavalt artiklile 39 või 40, esitab kõigi selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes on vastavalt kõnealustes punktides sätestatud kriteeriumidele võimalikud viidatavad liikmesriigid, taotluse määrata omavahel kindlaks viidatav liikmesriik. Kõnealused pädevad asutused otsustavad ühiselt ühe kuu jooksul, milline riik loetakse sellise kolmanda riigi AIFi valitseja viidatavaks liikmesriigiks. Viidatavaks liikmesriigiks määratud liikmesriigi pädevad asutused teatavad määramisest põhjendamatu viivituseta kolmanda riigi AIFi valitsejale. Kui kolmanda riigi AIFi valitsejat ei ole asjaomaste pädevate asutuste otsusest seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest nõuetekohaselt teavitatud või kui asjaomased pädevad asutused ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, võib kolmanda riigi AIFi valitseja käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumide alusel ise valida oma viidatava liikmesriigi.

AIFi valitseja on suuteline tõendama oma kavatsust edendada tõhusat turustamist konkreetses liikmesriigis, avaldades oma turustamisstrateegia tema poolt nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele.

5.  
Liikmesriigid nõuavad, et kolmanda riigi AIFi valitseja, kes kavatseb valitseda ELi AIFi ilma seda turustamata ja/või turustada tema enda poolt valitsetavat AIFi liidus vastavalt artiklile 39 või 40, esitab viidatavale liikmesriigile tegevusloa taotluse.

Pärast tegevusloataotluse saamist hindavad pädevad asutused, kas AIFi valitseja on viidatava liikmesriigi määramisel järginud lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Kui pädevad asutused leiavad, et kriteeriume ei ole järgitud, lükkavad nad kolmanda riigi AIFi valitseja tegevusloataotluse tagasi ning selgitavad tagasilükkamise põhjuseid. Kui pädevad asutused leiavad, et lõike 4 kriteeriume on järgitud, teatavad nad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja taotlevad talt nõuannet nende hinnangu kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatavas teatises esitavad pädevad asutused talle selgituse, mille AIFi valitseja on esitanud viidatavat liikmesriiki puudutava pädevate asutuste hinnangu kohta, ning teabe AIFi valitseja turustamisstrateegia kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab ühe kuu jooksul pärast teises lõigus osutatud teatise saamist asjaomastele pädevatele asutustele nõuande seoses nende hinnanguga viidatava liikmesriigi kohta vastavalt lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib negatiivse nõuande esitada ainult sel juhul, kui ta leiab, et lõikes 4 sätestatud kriteeriumidest ei ole kinni peetud.

Artikli 8 lõikes 5 osutatud tähtaeg peatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolse läbivaatamise ajaks vastavalt käesolevale lõikele.

Kui pädevad asutused teevad ettepaneku anda tegevusluba vastupidiselt kolmandas lõigus osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele, teavitavad nad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja selgitavad oma põhjuseid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädevad asutused ei järgi või ei kavatse järgida tema nõuannet. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädevate asutuste põhjendused selle kohta, miks nad kõnealust nõuannet ei järgi. Pädevatele asutustele antakse sellisest avaldamisest ette teada.

Kui pädevad asutused teevad ettepaneku anda tegevusluba vastupidiselt kolmandas lõigus osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele ja AIFi valitseja kavatseb turustada tema poolt valitsetava AIFi osakuid või aktsiaid mõne muus liikmesriigis kui viidatav liikmesriik, teatavad viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest ka nende liikmesriikide pädevatele asutustele ja selgitavad oma põhjuseid. Kui see on asjakohane, teatavad viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest ka AIFi valitseja valitsetava AIFi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja selgitavad oma põhjuseid.

6.  
Kui liikmesriigi pädev asutus on eri meelt AIFi valitseja määratud viidatava liikmesriigi suhtes, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.
7.  

Ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist, ei anta tegevusluba, kui järgmised täiendavad tingimused ei ole täidetud:

a) 

AIFi valitseja on nimetanud viidatava liikmesriigi vastavalt lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja avaldanud lisaks turustamisstrateegia ning pädevad asutused on järginud lõikes 5 sätestatud menetlust;

b) 

AIFi valitseja on määranud viidatavas liikmesriigis asutatud seadusliku esindaja;

c) 

seaduslik esindaja on koos AIFi valitsejaga kolmanda riigi AIFi valitseja kontaktisik asjaomase AIFi investoritele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja pädevatele asutustele tegevuste osas, milleks AIFi valitsejale on antud liidus tegevusluba, ja tal on vähemalt piisavad vahendid käesolevale direktiivile vastavuse tagamiseks;

d) 

viidatava liikmesriigi pädevad asutused, asjaomase ELi AIFi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja selle riigi, kus on kolmanda riigi AIFi valitseja asukoht, järelevalveasutused on sõlminud asjakohased koostöökokkulepped, et tagada vähemalt tõhus teabevahetus, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid;

e) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on kolmanda riigi AIFi valitseja asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;

f) 

kolmas riik, kus on kolmanda riigi AIFi valitseja asukoht, on sõlminud viidatava liikmesriigiga kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh vajaduse korral mitmepoolsed maksustamisalased lepingud;

g) 

käesoleva direktiivi kohaste järelevalveülesannete tõhusat täitmist pädevate asutuste poolt ei takista AIFi valitseja suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid ega kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuste järelevalve- ja uurimisvolituste piirangud.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga, mille AIFi viidatava liikmesriigi pädevad asutused on andnud käesoleva artikli 7 punktide a–e ja g kohaldamise kohta, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

Kui ELi AIFi pädev asutus ei sõlmi mõistliku aja jooksul esimese lõigu punktis d sätestatud koostöökokkuleppeid, võivad viidatava liikmesriigi pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

8.  

Tegevusloa andmine toimub vastavalt II peatükile, mida kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste kriteeriumide alusel:

a) 

artikli 7 lõikes 2 osutatud teabele lisatakse:

i) 

AIFi valitseja selgitus viidatavat liikmesriiki puudutava hinnangu kohta vastavalt lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele koos turustamisstrateegiat käsitleva teabega;

ii) 

nimekiri käesoleva direktiivi sätetest, mida AIFi valitsejal on võimatu järgida, sest AIFi valitseja vastavus nendele sätetele ei ole vastavalt lõikele 2 ühitatav kolmanda riigi AIFi valitseja või liidus turustatava kolmanda riigi AIFi suhtes kohaldatava õiguse kohustusliku sätte järgimisega;

iii) 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud regulatiivsetel tehnilistel standarditel põhinev kirjalik tõend selle kohta, et asjaomase kolmanda riigi õiguses kohaldatakse samasuguse regulatiivse eesmärgiga ja asjaomase AIFi investoritele samasugust kaitset pakkuvat eeskirja, mis on samaväärne sätetega, mida ei ole võimalik järgida, ja et AIFi valitseja järgib seda samaväärset eeskirja; kirjalikule tõendile lisatakse õiguslik arvamus asjaomase ühitamatu kohustusliku sätte olemasolu kohta kolmanda riigi õiguses, sealhulgas kirjeldatakse sätte regulatiivset eesmärki ning selle sättega investoritele tagatavat kaitse laadi, ning

iv) 

AIFi valitseja seadusliku esindaja nimi ja asukoht;

b) 

artikli 7 lõikes 3 osutatud teabe puhul võidakse piirduda ELi AIFidega, mida AIFi valitseja kavatseb valitseda, ja AIFi valitseja valitsetavate AIFidega, mida ta kavatseb turustada liidus Euroopa tegevusloa alusel;

c) 

artikli 8 lõike 1 punkti a kohaldatakse, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist;

d) 

artikli 8 lõike 1 punkti e ei kohaldata;

e) 

käsitatakse, et artikli 8 lõike 5 teine lõik hõlmab järgmist viidet: „teave, millele on osutatud artikli 37 lõike 8 punktis a”.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu tegevusloaga, mille AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused on andnud, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

9.  
Kui viidatava liikmesriigi pädevad asutused on seisukohal, et AIFi valitseja võib lõike 2 alusel vabastada käesoleva direktiivi teatavate sätete järgimise nõudest, teatavad pädevad asutused sellest põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Nad lisavad sellele hinnangule AIFi valitseja poolt esitatud teabe vastavalt lõike 8 punkti a alapunktidele ii ja iii.

Ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teatise saamist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevatele asutustele nõuande ühitamatusest tuleneva erandi kohaldamise kohta käesoleva direktiivi järgimise osas vastavalt lõikele 2. Nõuanne võib eelkõige puudutada seda, kas AIFi valitseja poolt vastavalt lõike 8 punkti a alapunktidele ii ja iii esitatud teabe ja samaväärsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite alusel on tingimused sellise erandi kohaldamiseks täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve püüab luua ühtset Euroopa järelevalvekultuuri ja järjepidevaid järelevalvetavasid ning tagada, et pädevad asutused kohaldaksid käesolevat lõiget järjepidevalt.

Artikli 8 lõikes 5 osutatud tähtaeg peatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolse läbivaatamise ajaks vastavalt käesolevale lõikele.

Kui viidatava liikmesriigi pädevad asutused teevad ettepaneku anda tegevusluba vastupidiselt teises lõigus osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele, teavitavad nad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja selgitavad oma põhjuseid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädevad asutused ei järgi või ei kavatse järgida kõnealust nõuannet. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädevate asutuste põhjendused selle kohta, miks nad kõnealust nõuannet ei järgi. Asjaomastele pädevatele asutusele antakse avaldamisest ette teada.

Kui pädevad asutused teevad ettepaneku anda tegevusluba vastupidiselt teises lõigus osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele ja AIFi valitseja kavatseb turustada tema poolt valitsetava AIFi osakuid või aktsiaid mõnes muus liikmesriigi kui viidatav liikmesriik, teatavad viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest ka kõnealuste liikmesriikide pädevaid asutusi ja selgitavad oma põhjuseid.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga, mille AIFi viidatava liikmesriigi pädevad asutused on andnud käesoleva lõike kohaldamise kohta, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

10.  
Viidatava liikmesriigi pädevad asutused teatavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta esmase tegevusloa andmise menetluse tulemustest, AIFi valitseja tegevusloas tehtud muudatustest ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

Pädevad asutused teatavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tegevusloataotlustest, mille nad on tagasi lükanud, ning esitavad tegevusluba taotlenud AIFi valitseja andmed ja tegevusloa andmisest keeldumise põhjused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab selliste andmete kohta keskregistrit, mille andmeid saavad pädevad asutused taotluse alusel kasutada. Pädevad asutused töötlevad sellist teavet konfidentsiaalselt.

11.  
Viidatava liikmesriigi määramist AIFi valitseja edasine majanduslik areng liidus ei mõjuta. Kui AIFi valitseja siiski muudab oma turustamisstrateegiat kahe aasta jooksul pärast esmase tegevusloa saamist ja see muudatus oleks mõjutanud viidatava liikmesriigi määramist, kui turustamisstrateegia oleks olnud esmane turustamisstrateegia, teatab AIFi valitseja esmase viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele sellest muudatusest enne selle kohaldamist ja nimetab viidatava liikmesriigi vastavalt lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja uue strateegia alusel. AIFi valitseja selgitab oma hinnangut ja avaldab esmasele viidatavale liikmesriigile oma uue turustamisstrateegia. Samaaegselt esitab AIFi valitseja teabe selle kohta, kes on tema seaduslik esindaja, esitades muu hulgas ka tema nime ja asukoha. Seaduslik esindaja peab asuma uues viidatavas liikmesriigis.

Esmane viidatav liikmesriik hindab, kas AIFi valitseja toimis määramisel kooskõlas esimese lõiguga õigesti, ja teatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma hinnangust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab pädevate asutuste koostatud hinnangu kohta nõuande. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatavas teatises esitavad pädevad asutused AIFi valitseja selgituse viidatava liikmesriigi hinnangu kohta ja teabe AIFi valitseja uue turustamisstrateegia kohta.

Ühe kuu jooksul pärast teises lõigus osutatud teatise saamist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomastele pädevatele asutustele nende hinnangut käsitleva nõuande. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib negatiivse nõuande esitada ainult sel juhul, kui ta leiab, et lõikes 4 sätestatud kriteeriumidest ei ole kinni peetud.

Pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt nõuande saamist teatavad esmase viidatava liikmesriigi pädevad asutused kolmanda riigi AIFi valitsejale, selle algsele seaduslikule esindajale ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele oma otsusest.

Kui esmase viidatava liikmesriigi pädevad asutused nõustuvad AIFi valitseja hinnanguga, teatavad nad muudatusest ka uue viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele. Esmane viidatav liikmesriik edastab AIFi valitseja tegevusloa koopia ja järelevalvetoimiku põhjendamatu viivituseta uuele viidatavale liikmesriigile. Tegevusloa ja järelevalvetoimiku edastamise kuupäevast alates on AIFi valitsejale tegevusloa andmise menetlus ja tema üle peetav järelevalve uue viidatava liikmesriigi pädevate asutuste pädevuses.

Kui pädevate asutuste lõplik hinnang on vastuolus kolmandas lõigus osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandega:

a) 

teatavad pädevad asutused sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja selgitavad oma põhjuseid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida tema nõuannet. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädevate asutuste põhjendused kõnealuse nõuande mittejärgimise kohta. Asjaomastele pädevatele asutusele antakse avaldamisest ette teada;

b) 

kui AIFi valitseja turustab tema poolt valitsetava AIFi osakuid või aktsiaid mõnes muus liikmesriigis kui esmane viidatav liikmesriik, teatavad esmase viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest kõnealuste muude liikmesriikide pädevatele asutustele ja selgitavad põhjuseid. Kui see on asjakohane, teatavad viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest ka AIFi valitseja valitsetava AIFi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja selgitavad põhjuseid.

12.  
Kui AIFi valitseja tegelikust majanduslikust arengust liidus kahe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist nähtub, et AIFi valitseja poolt tegevusloa andmise ajal esitatud turustamisstrateegiat ei ole järgitud või et AIFi valitseja esitas selle kohta valeandmeid, või kui AIFi valitseja on oma turustamisstrateegiat muutes eiranud lõikes 11 sätestatut, nõuavad esmase viidatava liikmesriigi pädevad asutused, et AIFi valitseja nimetaks oma tegeliku turustamisstrateegia alusel viidatava liikmesriigi. Lõikes 11 sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis. Kui AIFi valitseja ei täida pädevate asutuste nõudmist, tunnistavad nad tema tegevusloa kehtetuks.

Kui AIFi valitseja muudab oma turustamisstrateegiat pärast lõikes 11 osutatud ajavahemikku ja kui ta kavatseb oma uue turustamisstrateegia alusel muuta oma viidatavat liikmesriiki, võib AIFi valitseja esitada esmase viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele taotluse viidatava liikmesriigi muutmise kohta. Lõikes 11 sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis.

Kui liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga viidatava liikmesriigi määramise kohta lõike 11 või käesoleva lõike alusel, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

13.  
Kõik vaidlused AIFi valitseja viidatava liikmesriigi ja AIFi valitseja vahel lahendatakse viidatava liikmesriigi õiguse ja selle jurisdiktsiooni kohaselt.

Kõik vaidlused AIFi valitseja või AIFi ja asjaomase AIFi ELi investorite vahel lahendatakse liikmesriigi õiguse ja selle jurisdiktsiooni kohaselt.

14.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse menetlust, mida võimalikud viidatavad liikmesriigid peavad järgima, kui nad määravad nende liikmesriikide hulgast viidatava liikmesriigi vastavalt lõike 4 teisele lõigule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
15.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõike 7 punktis d osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, millega hõlbustatakse kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
16.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada suunised, mille eesmärk on määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõike 7 punktis d osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.
17.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse lõike 7 punktis d osutatud koostöökokkulepete minimaalne sisu, tagamaks et nii viidatava liikmesriigi pädevad asutused kui ka vastuvõtjaliikmesriikide pädevad asutused saavad käesolevast direktiivist tulenevate järelevalve- ja uurimisvolituste täitmiseks piisavalt teavet.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

18.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada menetlusi, mida tuleb järgida AIFi viidatava liikmesriigi pädeva asutuse ja vastuvõtjaliikmesriikide pädevate asutuste vahelisel koordineerimisel ja teabevahetusel.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

19.  
Kui pädev asutus lükkab teabevahetusnõude kooskõlas lõikes 17 osutatud regulatiivsete tehniliste standarditega tagasi, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.
20.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edendab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 29 tõhusat kahepoolset ja mitmepoolset teabevahetust kolmanda riigi AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevate asutuste ja asjaomase AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriikide pädevate asutuste vahel, järgides täielikult liidu asjaomaste õigusaktidega kohaldatavaid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid.
21.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 31 kolmanda riigi AIFi viidatava liikmesriigi pädeva asutuse ja asjaomase AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriikide pädevate asutuste vahelise üldise koordineerijana. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib eelkõige:

a) 

hõlbustada asjaomaste pädevate asutuste vahelist teabevahetust;

b) 

määrata, millises ulatuses peab viidatava liikmesriigi pädev asutus asjaomastele vastuvõtjaliikmesriikide pädevatele asutustele teavet esitama;

c) 

võtta finantsturgude toimimist ohustavate sündmuste korral kõiki asjakohaseid meetmeid, et aidata kooskõlastada meetmeid, mida viidatava liikmesriigi pädev asutus ja vastuvõtjaliikmesriikide pädevad asutused kolmanda riigi AIFi valitseja suhtes on võtnud.

22.  
Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et määrata kindlaks lõike 12 teises lõigus osutatud taotluse vorm ja sisu.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

23.  

Selleks et tagada käesoleva artikli ühtlane kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud järgneva kohta:

a) 

viis, kuidas AIFi valitseja peaks järgima käesoleva direktiivi nõudeid, võttes arvesse, et AIFi valitseja on asutatud kolmandas riigis, ja eelkõige viis, kuidas esitada artiklites 22 - 24 nõutud teavet;

b) 

tingimused, mille kohaselt loetakse, et kolmanda riigi AIFi valitseja või kolmanda riigi AIFi suhtes kohaldatav õigus sisaldab samasugust regulatiivset eesmärki ja asjaomastele investoritele samasugust kaitset pakkuvat samaväärset eeskirja.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 38

Kolmanda riigi AIFi valitsejale tegevusloa andmise ja tema üle teostatava järelevalve vastastikune eksperdihinnang

1.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab kord aastas vastastikuse eksperdihinnangu pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta seoses kolmanda riigi AIFi valitsejale tegevusloa andmise ja tema üle peetava järelevalvega vastavalt artiklitele 37, 39, 40 ja 41, et järelevalvetulemusi veelgi ühtsemaks muuta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30.
2.  
Hiljemalt 22. juuliks 2013 töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda.
3.  

Vastastikune eksperdihinnang hõlmab eelkõige järgmise hindamist:

a) 

kolmanda riigi AIFide valitsejatele tegevusloa andmises ja nende üle peetavas järelevalves saavutatud järelevalvetavade ühtsuse tase;

b) 

kuidas aitavad järelevalvetavad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke saavutada;

c) 

tõhusus ja ühtluse tase, mis on saavutatud käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva direktiivi alusel välja töötatud tehniliste rakendusstandardite, sealhulgas haldusmeetmete ja käesoleva direktiivi eiramisel kolmanda riigi AIFi valitseja suhtes kehtestatud karistuste kohaldamisel.

4.  
Vastastikuse eksperdihinnangu järelduste alusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suuniseid ja soovitusi, et luua ühtsed, tõhusad ja mõjusad kolmanda riigi AIFi valitseja järelevalve tavad.
5.  
Pädevad asutused võtavad kõik meetmed, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.
6.  
Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse väljaandmist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või ei kavatse järgida, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning põhjendab oma otsust.
7.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks ta ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevale asutusele antakse sellisest avaldamisest ette teada.
8.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni käesoleva artikli kohaselt välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavatseb tagada, et kõnealused pädevad asutused tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgiks.
9.  
Komisjon võtab neid aruandeid nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi läbivaatamisel vastavalt artiklile 69 ja võimalikel edasistel hindamistel, mida ta läbi viib.
10.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastastikuste eksperdihinnangute alusel kindlaksmääratud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Lisaks võib teha üldsusele kättesaadavaks kõik muud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused, kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 39

Tingimused kolmanda riigi AIFi valitseja valitsetava ELi AIFi turustamiseks liidus Euroopa tegevusloa alusel

1.  
Liikmesriigid tagavad, et nõuetekohase tegevusloa saanud kolmanda riigi AIFi valitseja võib turustada tema valitsetava ELi AIFi osakuid või aktsiaid kutselistele investoritele liidus niipea, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
2.  
Kui AIFi valitseja kavatseb turustada ELi AIFi osakuid või aktsiaid viidatavas liikmesriigis, esitab AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga ELi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Kõnealune teatis sisaldab III lisas sätestatud dokumente ja teavet.

3.  
AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teatavad hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohase nõuetekohase teatise saamist AIFi valitsejale, kas ta võib alustada lõikes 2 osutatud teatises märgitud AIFi turustamist tema territooriumil. AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused võivad keelata AIFi turustamise vaid juhul, kui AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt on vastuolus või läheb vastuollu käesoleva direktiiviga või kui AIFi valitseja muus osas ei järgi või ei kavatse järgida käesolevat direktiivi. Positiivse otsuse korral võib AIFi valitseja alustada viidatavas liikmesriigis AIFi turustamist päeval, mil pädevad asutused sellest teatavad.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teatavad ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja AIFi pädevatele asutustele, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja viidatavas liikmesriigis.

4.  
Kui AIFi valitseja kavatseb turustada ELi AIFi osakuid või aktsiaid mõnes muus liikmesriigis kui viidatav liikmesriik, esitab AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga ELi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Kõnealune teatis sisaldab IV lisas sätestatud dokumente ja teavet.

5.  
Viidatava liikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 4 osutatud nõuetekohase teatise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast selle saamist nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus AIFi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi vastavalt käesoleva direktiivile ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse selle kohta, et asjaomasel AIFi valitsejal on luba valitseda konkreetse investeerimisstrateegiaga AIFe.

6.  
Pärast teatise edastamist teatavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused viivitamata AIFi valitsejale teatise edastamisest. AIFi valitseja võib alustada AIFi turustamist asjaomases vastuvõtjaliikmesriigis alates kõnealuse teatise kuupäevast.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teatavad ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja AIFi pädevatele asutustele, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigis.

7.  
IV lisa punktis h osutatud korra suhtes kohaldatakse AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi õigust ja järelevalvet.
8.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 4 osutatud AIFi valitseja teatis ja lõikes 5 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 6 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

9.  
Kui vastavalt lõikele 2 ja/või lõikele 4 esitatud andmed oluliselt muutuvad, esitab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta viidatava liikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused AIFi valitsejale põhjendamatu viivituseta, et ta ei või muudatust kohaldada.

Kui kavandatud muudatust kohaldatakse esimesest ja teisest lõigust olenemata või kui on asetleidnud ettenägematu muudatus, mille tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või kui AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik nõuetekohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral selgesõnaliselt AIFi turustamise.

Kui muudatused on lubatavad, sest need ei mõjuta AIFi valitsemist AIFi valitseja poolt vastavalt käesoleva direktiivile ega AIFi valitseja muus osas vastavust käesolevale direktiivile, teavitavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kui muudatused puudutavad teatava AIFi või täiendava AIFi turustamise lõpetamist ja juhul, kui see on asjakohane, ühe või mitme vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi kõnealustest muudatustest.

10.  

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, mille abil määratakse kindlaks:

a) 

lõigetes 2 ja 4 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

b) 

lõikes 5 osutatud kinnituse näidisvorm ja -sisu;

c) 

lõikes 5 osutatud edastamise vorm ja

d) 

lõikes 9 osutatud kirjaliku teate vorm.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

11.  
Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 1 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et AIFe, mida valitsevad ja turustavad AIFide valitsejad, turustatakse üksnes kutselistele investoritele.

Artikkel 40

Tingimused kolmanda riigi AIFi valitseja valitsetava kolmanda riigi AIFi turustamiseks liidus Euroopa tegevusloa alusel

1.  
Liikmesriigid tagavad, et nõuetekohase tegevusloa saanud kolmanda riigi AIFi valitseja võib turustada tema valitsetava kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid kutselistele investoritele liidus niipea, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
2.  

Lisaks käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele ELi AIFide valitsejate kohta tuleb kolmanda riigi AIFi valitseja puhul täita järgmisi tingimusi:

a) 

viidatava liikmesriigi pädevad asutused ning selle kolmanda riigi, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, järelevalveasutus on sõlminud asjakohased koostöökokkulepped, et tagada vähemalt tõhus teabevahetus, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid;

b) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja;

c) 

kolmas riik, kus on kolmanda riigi AIFi asukoht, on sõlminud AIFi valitseja viidatava liikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh mitmepoolsed maksustamisalased lepingud.

Kui teise liikmesriigi pädev asutus ei nõustu hinnanguga, mille AIFi viidatava liikmesriigi pädevad asutused on andnud esimese lõigu punktide a ja b kohaldamise kohta, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

3.  
AIFi valitseja esitab viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga kolmanda riigi AIFi kohta, mida ta kavatseb viidatavas liikmesriigis turustada.

Kõnealune teatis sisaldab III lisas sätestatud dokumente ja teavet.

4.  
AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teatavad hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 3 kohase nõuetekohase teatise saamist AIFi valitsejale, kas ta võib alustada lõikes 3 osutatud teatises märgitud AIFi turustamist tema territooriumil. AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused võivad keelata AIFi turustamise vaid juhul, kui AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt on vastuolus või läheb vastuollu käesoleva direktiiviga või kui AIFi valitseja muus osas ei järgi või ei kavatse järgida käesolevat direktiivi. Positiivse otsuse korral võib AIFi valitseja alustada viidatavas liikmesriigis AIFi turustamist päeval, mil pädevad asutused sellest teatavad.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teavitavad lisaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja viidatavas liikmesriigis.

5.  
Kui AIFi valitseja kavatseb turustada kolmanda riigi AIFi osakuid või aktsiaid ka mõnes muus liikmesriigis kui viidatav liikmesriik, esitab AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga kolmanda riigi AIFi kohta, mida ta kavatseb turustada.

Kõnealune teatis sisaldab IV lisas sätestatud dokumente ja teavet.

6.  
Viidatava liikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 5 osutatud nõuetekohase teatise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast selle saamist nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus AIFi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi vastavalt käesolevale direktiivile ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse selle kohta, et asjaomasel AIFi valitsejal on tegevusluba konkreetse investeerimisstrateegiaga AIFide valitsemiseks.

7.  
Pärast teatise edastamist teatavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused sellest viivitamata AIFi valitsejale. AIFi valitseja võib alustada AIFi turustamist AIFi valitseja asjaomases vastuvõtjaliikmesriigis alates kõnealuse teatise kuupäevast.

AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused teavitavad ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest, et AIFi valitseja võib alustada AIFi osakute või aktsiate turustamist AIFi valitseja ühes või mitmes vastuvõtjaliikmesriigis.

8.  
IV lisa punktis h osutatud korra suhtes kohaldatakse AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi õigust ja järelevalvet, kui vastuvõtjaliikmesriik ei ole sama kui viidatav liikmesriik.
9.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 5 osutatud AIFi valitseja teatis ja lõikes 6 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 6 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

10.  
Kui vastavalt lõikele 3 või lõikele 5 esitatud andmed oluliselt muutuvad, esitab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta viidatava liikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused AIFi valitsejale põhjendamatu viivituseta, et ta ei või muudatust kohaldada.

Kui kavandatud muudatust kohaldatakse esimesest ja teisest lõigust olenemata või kui on asetleidnud ettenägematu muudatus, mille tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või kui AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik nõuetekohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral selgesõnaliselt AIFi turustamise.

Kui muudatused on lubatavad, sest need ei mõjuta AIFi valitsemist AIFi valitseja poolt vastavalt käesolevale direktiivile ega AIFi valitseja vastavust muus osas käesolevale direktiivile, teavitavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kui muudatused puudutavad teatava AIFi või täiendava AIFi turustamise lõpetamist ja juhul, kui see on asjakohane, AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi nendest muudatustest.

11.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, millega hõlbustatakse kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
12.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada suunised, et määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.
13.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõike 2 punktis a osutatud koostöökokkulepete minimaalne sisu, tagamaks et nii viidatava liikmesriigi pädevad asutused kui ka vastuvõtjaliikmesriikide pädevad asutused saavad käesolevast direktiivist tulenevate järelevalve- ja uurimisvolituste täitmiseks piisavalt teavet.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

14.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada menetlusi, mida tuleb järgida AIFi viidatava liikmesriigi pädeva asutuse ja vastuvõtjaliikmesriikide pädevate asutuste vahelisel koordineerimisel ja teabevahetusel.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

15.  
Kui pädev asutus lükkab teabevahetusnõude kooskõlas lõikes 14 osutatud regulatiivsete tehniliste standarditega tagasi, võivad asjaomased pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.
16.  

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamiseks ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, mille abil määratakse kindlaks:

a) 

lõigetes 3 ja 5 osutatud teatise näidisvorm ja -sisu;

b) 

lõikes 6 osutatud kinnituse näidisvorm ja -sisu;

c) 

lõikes 6 osutatud edastamise vorm ja

d) 

lõikes 10 osutatud kirjaliku teate vorm.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

17.  
Ilma et see piiraks artikli 43 lõike 1 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et AIFe, mida valitsevad ja turustavad AIFide valitsejad, turustataks üksnes kutselistele investoritele.

Artikkel 41

Muus kui viidatavas liikmesriigis asuvate AIFide valitsemise tingimused kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt

1.  
Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud kolmanda riigi AIFi valitseja võib otse või filiaali kaudu valitseda muus kui viidatavas liikmesriigis asuvat ELi AIFi, eeldusel et AIFi valitsejal on tegevusluba kõnealust tüüpi AIFi valitsemiseks.
2.  

Kolmanda riigi AIFi valitseja, kes kavatseb esimest korda valitseda muus kui oma viidatavas liikmesriigis asuvat ELi AIFi, esitab oma viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a) 

liikmesriik, kus ta kavatseb valitseda AIFi otse või asutada selleks filiaali;

b) 

tegevuskava, milles märgitakse eelkõige ära teenused, mida ta kavatseb osutada, ning AIF, mida ta kavatseb valitseda.

3.  

Kui kolmanda riigi AIFi valitseja kavatseb asutada filiaali, esitab ta lisaks lõikes 2 nõutud teabele järgmise teabe:

a) 

filiaali organisatsioonistruktuur;

b) 

aadress AIFi päritoluliikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;

c) 

filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed.

4.  
Viidatava liikmesriigi pädevad asutused edastavad nõuetekohase dokumentatsiooni ühe kuu jooksul pärast selle saamist lõike 2 kohaselt või kahe kuu jooksul pärast selle saamist lõike 3 kohaselt AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele. Selline edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.

Viidatava liikmesriigi pädevad asutused lisavad kinnituse selle kohta, et asjaomasel AIFi valitsejal on nende tegevusluba.

Viidatava liikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata AIFi valitsejat dokumentatsiooni edastamisest. Pärast edastamisteatise saamist võib AIFi valitseja alustada oma teenuste osutamist AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigis.

Viidatava liikmesriigi pädevad asutused teavitavad ühtlasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, et AIFi valitseja võib asuda valitsema AIFi AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigis.

5.  
AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriik ei kehtesta asjaomasele AIFi valitsejale täiendavaid tingimusi seoses käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustega.
6.  
Kui vastavalt lõikele 2 või vajaduse korral vastavalt lõikele 3 edastatud teave muutub, saadab AIFi valitseja kõnealuse muudatuse kohta viidatava liikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kavandatud muudatuse kohaldamist või viivitamatult pärast ettenägematu muudatuse asetleidmist.

Kui kavandatud muudatuse tagajärjel oleks AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt käesoleva direktiiviga vastuolus või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad viidatava liikmesriigi pädevad asutused AIFi valitsejale põhjendamatu viivituseta, et ta ei või muudatust kohaldada.

Kui kavandatud muudatust kohaldatakse esimesest ja teisest lõigust olenemata või kui on asetleidnud ettenägematu muudatus, mille tagajärjel on AIFi valitsemine AIFi valitseja poolt vastuolus käesoleva direktiiviga või kui AIFi valitseja on muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik nõuetekohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral selgesõnaliselt AIFi turustamise.

Kui muudatused on lubatavad, sest need ei mõjuta AIFi valitsemist AIFi valitseja poolt vastavalt käesolevale direktiivile ega AIFi valitseja vastavust muus osas käesolevale direktiivile, teavitavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ilma põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi nendest muudatustest.

7.  
Et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2 ja 3 kohaselt esitada.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

8.  
Et tagada käesoleva artikli ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada lõigete 2 ja 3 kohaselt teabe edastamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 42

Tingimused kolmanda riigi AIFi valitseja valitsetava AIFi turustamiseks liikmesriikides ilma Euroopa tegevusloata

1.  

Ilma et see piiraks artiklite 37, 39 ja 40 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kolmandate riikide AIFide valitsejatel turustada kutselistele investoritele ainult oma territooriumil nende valitsetavate AIFide osakuid või aktsiaid, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

a) 

kolmanda riigi AIFi valitseja vastab artiklitele 22, 23 ja 24 iga AIFi puhul, mida ta turustab vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 26–30, kui käesoleva artikli kohaselt turustatav AIF kuulub artikli 26 lõike 1 kohaldamisalasse. Nimetatud artiklites osutatud pädevaid asutusi ja AIFide investoreid käsitatakse nende liikmesriikide pädevate asutuste ja investoritena, kus AIFe turustatakse;

b) 

nende liikmesriikide pädevad asutused, kus AIFi turustatakse, kui see on asjakohane, asjaomaste ELi AIFide pädevad asutused, selle kolmanda riigi järelevalveasutused, kus on kolmanda riigi AIFi valitseja asukoht, ja, kui see on asjakohane, selle kolmanda riigi järelevalveasutused, kus on kolmanda riigi AIF asukoht, on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil rahvusvahelistele standarditele vastavad asjakohased koostöökokkulepped, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldab vastavate liikmesriikide pädevatel asutustel täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid;

c) 

rahapesuvastane töökond ei ole kandnud seda kolmandat riiki, kus on kolmanda riigi AIFi valitseja või kolmanda riigi AIFi asukoht, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest koostööst keelduvate riikide ja territooriumide nimekirja.

Kui ELi AIFi pädev asutus ei sõlmi mõistliku aja jooksul esimese lõigu punktis b ettenähtud koostöökokkuleppeid, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus AIFi kavatsetakse turustada, pöörduda selles küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

2.  
Käesoleva artikli kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada kolmanda riigi AIFide valitsejatele rangemaid eeskirju AIFide osakute või aktsiate turustamisel investoritele nende territooriumil.
3.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega seotud meetmed, et kujundada ühtne raamistik, millega hõlbustatakse kõnealuste koostöökokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.
4.  
Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised, mille eesmärk on määrata kindlaks komisjoni poolt seoses lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetega vastu võetud meetmete rakendamise tingimused.



VIII

PEATÜKK

TURUSTAMINE JAEINVESTORITELE

Artikkel 43

AIFide turustamine AIFide valitsejate poolt jaeinvestoritele

1.  
Ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada AIFide valitsejatel turustada oma territooriumil jaeinvestoritele nende valitsetavate AIFide osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale direktiivile, olenemata sellest, kas AIFe turustatakse siseriiklikult või piiriüleselt, või sellest, kas tegemist on ELi või kolmanda riigi AIFidega.

Sellisel juhul võivad liikmesriigid kehtestada AIFi valitsejale või AIFile nõudeid, mis on rangemad nõuetest, mida käesoleva direktiivi kohaselt kohaldatakse nende liikmesriikide territooriumil kutselistele investoritele turustatavate AIFide suhtes. Liikmesriigid ei tohi siiski kehtestada teises liikmesriigis asuvatele ja piiriüleselt turustatavatele ELi AIFidele rangemaid või täiendavaid nõudeid võrreldes siseriiklikult turustatavate AIFidega.

2.  

Liikmesriik, kes lubab oma territooriumil jaeinvestoritele turustada AIFe, teatab komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt 22. juuliks 2014 järgmist:

a) 

selliste AIFide tüübid, mida AIFi valitseja võib jaeinvestoritele liikmesriigi territooriumil turustada;

b) 

kõik täiendavad nõuded, mille liikmesriik kehtestab seoses AIFide turustamisega jaeinvestoritele.

Liikmesriik teatab komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ka kõikidest esimese lõiguga seotud edasistest muudatustest.

▼M5

Artikkel 43a

Jaeinvestoritele pakutavad võimalused

1.  

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2015/760 artikli 26 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et AIFi valitseja pakub igas liikmesriigis, kus tal on kavas AIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele turustada, võimalusi järgmiste ülesannete täitmiseks:

a) 

töödelda AIFi dokumentides ette nähtud tingimustel investorite tehtavaid AIFi osakute või aktsiate märkimise, makse-, tagasiostmise või -võtmise korraldusi;

b) 

anda investoritele teavet selle kohta, kuidas punktis a osutatud korraldusi teha ning kuidas toimub tagasiostetud või -võetud osakute eest saadava tulu väljamaksmine;

c) 

hõlbustada teabe käsitlemist seoses investorite õigustega, mis tulenevad AIFi turustamise kohaks olevas liikmesriigis AIFi investeerimisest;

d) 

teha investoritele tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks artiklite 22 ja 23 kohaselt nõutav teave ja nõutavad dokumendid;

e) 

anda investoritele direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti m kohasel püsival andmekandjal teavet pakutavate võimalustega täidetavate ülesannete kohta; ning

f) 

suhelda pädevate asutustega, toimides kontaktpunktina.

2.  
Liikmesriigid ei nõua lõike 1 kohaldamisel AIFi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist.
3.  

AIFi valitseja tagab, et lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliste vahendite abil täitmiseks, pakutavaid võimalusi

a) 

saab kasutada AIFi turustamise kohaks oleva liikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles;

b) 

pakub AIFi valitseja ise või kolmas isik, kelle suhtes kohaldatakse täidetavaid ülesandeid reguleerivaid sätteid ja järelevalvet, või pakuvad nad mõlemad.

Kui ülesandeid täidab kolmas isik, tõendab punkti b kohaldamisel kolmanda isiku määramist kirjalik leping, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ülesannetest need, mida AIFi valitseja ise ei täida, ning see, et kolmas isik saab AIFi valitsejalt kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid.

▼B



IX

PEATÜKK

PÄDEVAD ASUTUSED



1.

JAGU

Määramine, volitused ja õiguskaitsemenetlus

Artikkel 44

Pädevate asutuste määramine

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud ülesandeid.

Nad teatavad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja komisjonile, näidates ära ülesannete jaotumise.

Pädevad asutused on riigiasutused.

Liikmesriigid nõuavad oma pädevatelt asutustelt asjakohaste meetodite kehtestamist, et kontrollida seda, kas AIFide valitsejad täidavad neile käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, vajaduse korral vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud suunistele.

Artikkel 45

Pädevate asutuste kohustused liikmesriikides

1.  
AIFi valitseja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, olenemata sellest, kas AIFi valitseja valitseb ja/või turustab AIFi teises liikmesriigis või mitte, kusjuures see ei piira käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, millega pannakse vastutus järelevalve eest AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.
2.  
Artiklites 12 ja 14 esitatud nõuete AIFi valitseja poolse täitmise järelevalve eest vastutavad AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused, juhul kui AIFi valitseja valitseb ja/või turustab AIFi kõnealuses liikmesriigis asuva filiaali kaudu.
3.  
Vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et AIFi valitseja, kes valitseb või turustab tema territooriumil AIFi, olenemata sellest, kas ta teeb seda filiaali kaudu, esitaks teabe, mis on vajalik teostamaks järelevalvet selle üle, kas AIFi valitseja järgib tema suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis kuuluvad kõnealuste pädevate asutuste vastutusalasse.

Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu eeskirju AIFide valitsejad, kelle päritoluliikmesriik ta on.

4.  
Kui AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et AIFi valitseja, kes valitseb ja/või turustab tema territooriumil AIFi, olenemata sellest, kas ta teeb seda filiaali kaudu, rikub mõnda eeskirja, mille täitmise järelevalve eest nad vastutavad, nõuavad kõnealused asutused, et asjaomane AIFi valitseja lõpetaks rikkumise, ning teavitavad sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.
5.  

Kui asjaomane AIFi valitseja keeldub andmast vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele teavet, mis kuulub nende vastutusalasse, või ei võta vajalikke meetmeid lõikes 4 osutatud rikkumise lõpetamiseks, teavitavad vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teevad võimalikult kiiresti järgmist:

a) 

võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomane AIFi valitseja esitab oma vastuvõtjaliikmesriigi pädevate asutuste poolt vastavalt lõikele 3 taotletud teabe või lõpetab lõikes 4 osutatud rikkumise;

b) 

taotlevad vajalikku teavet kolmandate riikide asjaomastelt järelevalveasutustelt.

Punktis a osutatud meetmete laadist teatatakse AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

6.  
Kui AIFi valitseja keeldub jätkuvalt esitamast vastuvõtjaliikmesriigi poolt vastavalt lõikele 3 taotletud teavet või jätkab vastuvõtjaliikmesriigis kehtivate lõikes 4 osutatud õigus- või haldusnormide rikkumist, vaatamata AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt artikli 5 kohaselt võetud meetmetele või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa asjaomases liikmesriigis rakendada, võivad AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas artiklites 46 ja 48 sätestatud meetmeid, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse AIFi valitseja edasiste tehingute tõkestamiseks tema vastuvõtjaliikmesriigis. Kui AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigis osutatavaks teenuseks on AIFide valitsemine, võib vastuvõtjaliikmesriik nõuda, et AIFi valitseja lõpetaks kõnealuste AIFide valitsemise.
7.  
Kui AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatel asutustel on selge ja tõendatav alus arvata, et AIFi valitseja rikub sellistest eeskirjadest tulenevaid kohustusi, mille täitmise järelevalve ei kuulu nende ülesannete hulka, teatavad nad sellest AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad asjakohased meetmed, sh vajaduse korral taotlevad täiendavat teavet kolmandate riikide asjaomastelt järelevalveasutustelt.
8.  
Kui vaatamata AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetele või seetõttu, need meetmed ei osutu piisavaks, või seetõttu, et AIFi valitseja päritoluliikmesriik ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab AIFi valitseja tegutsemist viisil, mis on asjaomase AIFi investorite huvidele, AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi finantstasakaalule või turu terviklikkusele selgelt kahjulik, võivad AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevad asutused pärast AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed asjaomase AIFi investorite ning vastuvõtjaliikmesriigi finantstasakaalu ja turu terviklikkuse kaitseks, sealhulgas takistada AIFi valitsejat vastuvõtjaliikmesriigis edaspidi asjaomase AIFi osakuid või aktsiaid turustamast.
9.  
Lõigetes 7 ja 8 sätestatud menetlust kohaldatakse ka juhul, kui vastuvõtjaliikmesriigi pädevatel asutustel on selge ja tõendatav alus vaidlustada viidatava liikmesriigi poolt kolmanda liikmesriigi AIFi valitsejale antud tegevusluba.
10.  
Kui asjaomased pädevad asutused ei nõustu pädevate asutuste poolt lõigete 4–9 kohaselt võetud meetmetega, võivad nad edastada küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.
11.  
Vajaduse korral hõlbustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva direktiivi kohaselt nõutavate liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vaheliste koostöökokkulepete üle peetavaid läbirääkimisi ja nende sõlmimist.

Artikkel 46

Pädevate asutuste volitused

1.  

Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Selliseid volitusi kasutatakse järgmiselt:

a) 

otse;

b) 

koostöös teiste ametiasutustega;

c) 

omal vastutusel delegeerimise teel üksustele, kellele on ülesanded delegeeritud;

d) 

vastava avalduse esitamisel pädevatele õigusasutustele.

2.  

Pädevatel asutustel on järgmised volitused:

a) 

tutvuda kõigi dokumentidega, olenemata nende vormist, ja saada nende dokumentide koopiad;

b) 

nõuda AIFi valitseja või AIFi tegevusega seotud isikutelt teavet ja vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;

c) 

õigus viia kohapeal läbi etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

d) 

õigus nõuda olemasolevaid telefonisuhtluse ja olemasolevaid andmeedastuse salvestusi;

e) 

nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud sätetega;

f) 

taotleda varade külmutamist või arestimist;

g) 

nõuda kutsetegevuse ajutist keelamist;

h) 

nõuda tegevusloa saanud AIFide valitsejatelt, depositooriumidelt või audiitoritelt teavet;

i) 

võtta vastu meetmeid tagamaks, et AIFide valitsejad või depositooriumid jätkavad neile kohaldatavate käesoleva direktiivi nõuete täitmist;

j) 

nõuda osakuomanike või avalikkuse huvides osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist;

k) 

tunnistada AIFi valitseja või depositooriumi tegevusluba kehtetuks;

l) 

suunata küsimusi edasi kriminaalmenetluse alustamiseks;

m) 

nõuda audiitoritelt või ekspertidelt kontrolli või uurimise teostamist.

3.  
Kui viidatava liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et tegevusloa saanud kolmanda riigi AIFi valitseja rikub talle käesoleva direktiiviga pandud kohustusi, teatab ta sellest võimalikult kiiresti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades kõik põhjused.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on volitused võtta vajaduse korral meetmeid, et tagada turgude nõuetekohane toimimine juhul, kui ühe või mitme AIFi tegevus finantsinstrumentide turul võib ohustada kõnealuse turu nõuetekohast toimimist.

Artikkel 47

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused ja pädevus

1.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib välja töötada ja regulaarselt läbi vaadata liikmesriikide pädevatele asutustele mõeldud suunised, mis käsitlevad nende tegevusloa andmise volituste teostamist ja käesoleva direktiiviga kehtestatud aruandluskohustusi.

Ühtlasi on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel vajalikud volitused talle käesoleva direktiiviga pandud ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud artikli 48 lõikes 3 loetletud volitused.

2.  
Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
3.  
Kogu käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 15 ) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel vahetatavat teavet loetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
4.  

Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 9 ja kui kõik lõikes 5 toodud tingimused on täidetud, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuda, et pädev asutus või pädevad asutused võtaksid vastavalt vajadusele järgmised meetmed:

a) 

keelatakse kolmanda riigi AIFi valitseja valitsetava AIFi või ELi AIFi valitseja valitsetava kolmanda riigi AIFi osakute või aktsiate turustamine liidus ilma artiklis 37 nõutud tegevusloata või ilma artiklites 35, 39 ja 40 nõutud teatamiseta või vajaduse korral ilma asjaomaste liikmesriikide tegevusloata vastavalt artiklile 42;

b) 

kehtestatakse piirangud kolmanda riigi AIFi valitsejale seoses AIFi valitsemisega, kui tegemist on riski liigse piiriülese koondumisega konkreetsele turule;

c) 

kehtestatakse piirangud kolmanda riigi AIFi valitsejale seoses AIFi valitsemisega, kui ta tegevus võib kujutada endast krediidiasutusele või muudele süsteemselt olulistele asutustele olulist vastaspoole riski allikat.

5.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib teha lõike 4 kohaselt otsuse, tingimusel et võetakse arvesse lõikes 6 sätestatud nõudeid ning kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

on olemas AIFi valitsejast lähtuv või tema tegevuse tulemusel suurenenud märkimisväärne oht finantsturu nõuetekohasele toimimisele või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele ja selle tagajärjed on piiriülesed ning

b) 

asjaomane pädev asutus või pädevad asutused ei ole võtnud meetmeid ohu kõrvaldamiseks või võetud meetmetest ei piisa ohu kõrvaldamiseks.

6.  

Pädeva asutuse või pädevate asutuste poolt lõike 4 kohaselt võetud meetmed:

a) 

peavad tõhusalt vastama finantsturu nõuetekohast toimimist või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust ähvardavale ohule või oluliselt suurendama pädevate asutuste võimet ohtu jälgida;

b) 

ei või põhjustada õigusnormide erinevuste ärakasutamise ohtu;

c) 

ei tohi kahjustada finantsturu tõhusust, sealhulgas vähendada turu likviidsust või tekitada turuosaliste seas ebakindlust viisil, mis on meetmetest saadava kasu suhtes ebaproportsionaalne.

7.  
Enne kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab pädevalt asutuselt lõikes 4 osutatud meetme võtmist või uuendamist, konsulteerib ta vajaduse korral Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega.
8.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab asjaomase kolmanda riigi AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevatele asutustele ja kolmanda riigi AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriikide pädevatele asutustele otsusest nõuda pädevalt asutuselt või pädevatelt asutustelt lõikes 4 osutatud meetme võtmist või uuendamist. Teates täpsustatakse vähemalt järgmised üksikasjad:

a) 

AIFi valitseja ja tegevus, mille suhtes meetmeid võetakse, ning meetmete kestus;

b) 

põhjendus, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab meetmete kehtestamist vajalikuks, vastavalt käesoleva artikli tingimustele ja nõuetele, sealhulgas nende põhjenduse aluseks olevad tõendid.

9.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab oma lõikes 4 osutatud meetmed läbi sobivate ajavahemike järel ning igal juhul vähemalt iga kolme kuu möödudes. Kui meedet kolmekuulise ajavahemiku möödumisel ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Meetmete uuendamisel kohaldatakse lõikeid 5–8.
10.  
Asjaomase kolmanda riigi AIFi valitseja viidatava liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma otsuse läbi vaataks. Kohaldatakse määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud menetlust.

Artikkel 48

Halduskaristused

1.  
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad meetmete ja karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade täitmine. Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või kohaldada halduskaristusi, ilma et see piiraks tegevusloa kehtetuks tunnistamise korda või liikmesriikide õigust kohaldada kriminaalkaristusi. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused meetmed oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.  
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad avalikustada meetmed ja karistused, mis määratakse käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge, kahjustaks investorite huve või tekitaks asjaosalistele ebaproportsionaalset kahju.
3.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab aastaaruande haldusmeetmete ja karistuste kohaldamise kohta juhul, kui on rikutud käesoleva direktiivi rakendamisel eri liikmesriikides vastu võetud sätteid. Pädevad asutused edastavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele selleks vajaliku teabe.

Artikkel 49

Kaebuse esitamise õigus

1.  
Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult iga AIFi valitsejale AIFi valitsemiseks ja/või turustamiseks tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust ja iga negatiivset otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi kohaldamiseks võetud meetmete rakendamisel, ning edastavad põhjendused taotlejale.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ning nende peale saab esitada kaebuse kohtule.

Samuti kehtib kohtusse pöördumise õigus seoses tegevusloa taotlusega, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava taotluse esitamisest ei võeta vastu otsust.



2.

JAGU

Pädevate asutuste koostöö

Artikkel 50

Koostöökohustus

1.  
Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks või käesolevast direktiivist või siseriiklikest õigusaktidest tulenevate volituste teostamiseks vajaduse korral koostööd üksteise ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.
2.  
Liikmesriigid aitavad käesoleva jao kohasele koostööle kaasa.
3.  
Pädevad asutused kasutavad oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritava tegevuse puhul ei ole tegemist nende liikmesriigi kehtiva õigusakti rikkumisega.
4.  
Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata teavet, mida on vaja käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad koopia asjaomastest koostöökokkulepetest, mille nad on sõlminud vastavalt artiklitele 35, 37 ja/või 40 asjaomase AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriikidele. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad AIFi valitsejat puudutava teabe, mille nad on kolmandate riikide järelevalveasutustelt nendega sõlmitud koostöökokkulepete alusel saanud, artikli 35 lõikes 14, artikli 37 lõikes 17 või artikli 40 lõikes 14 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites kehtestatud menetluse kohaselt või vajaduse korral artikli 45 lõigete 6 või 7 kohaselt asjaomase AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et koostöökokkuleppe sisu, mille asjaomase AIFi valitseja päritoluliikmesriik on artiklite 35, 37 ja/või 40 kohaselt sõlminud, ei vasta kohaldatavatele regulatiivsetele tehnilistele standarditele, võivad asjaomased pädevad asutused edastada küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

5.  
Kui ühe liikmesriigi pädevatel asutustel on selged ja tõendatavad põhjused kahtlustada, et nende järelevalve alla mittekuuluv AIFi valitseja on pannud toime käesoleva direktiiviga vastuolus oleva teo või on sellist tegu toime panemas, teatavad nad sellest võimalikult konkreetsel viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning asjaomase AIFi valitseja päritolu- ja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele. Teabe saanud asutused võtavad asjakohased meetmed ning teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja teavet edastanud pädevaid asutusi kõnealuste meetmete lõpptulemusest ja võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.
6.  
Et tagada käesoleva direktiivi teabevahetust käsitlevate sätete ühtne kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et määrata kindlaks kohaldamise tingimused seoses pädevate asutuste teabevahetuse korraga ning pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahelise teabevahetuse korraga.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 51

Isikuandmete edastamine ja säilitamine

1.  
Isikuandmete edastamisel pädevate asutuste vahel kohaldavad need asutused direktiivi 95/46/EÜ. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab isikuandmeid liikmesriigi või kolmanda riigi pädevatele asutustele, teeb ta seda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.
2.  
Andmeid säilitatakse kõige rohkem viis aastat.

Artikkel 52

Teabe avaldamine kolmandatele riikidele

1.  
Liikmesriigi pädev asutus võib edastada andmeid ja andmeanalüüse kolmandale riigile juhtumipõhiselt, kui on täidetud direktiivi 95/46/EÜ artiklites 25 või 26 sätestatud tingimused ja kui liikmesriigi pädev asutus on veendunud, et andmeedastus on käesoleva direktiivi kohaldamisel vajalik. Kolmas riik ei edasta andmeid teisele kolmandale riigile ilma liikmesriigi pädeva asutuse selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.
2.  
Liikmesriigi pädev asutus avaldab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teavet kolmanda riigi järelevalveasutusele ainult juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud pädevalt asutuselt ja kui teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks nimetatud pädev asutus nõusoleku andis.

Artikkel 53

Teabevahetus seoses AIFi valitseja tegevuse võimalike süsteemsete tagajärgedega

1.  
Käesoleva direktiivi kohaselt AIFi valitsejale tegevusloa andmise ja/või tema üle järelevalve teostamise eest vastutav liikmesriigi pädev asutus edastab teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe, kui see on vajalik kontrollimiseks ja reageerimiseks ühe või mitme AIFi valitseja tegevuse võimalikule mõjule süsteemselt oluliste finantsinstitutsioonide stabiilsusele ning nende turgude nõuetekohasele toimimisele, kus AIFi valitseja tegutseb. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitatakse samuti, kusjuures nad edastavad selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
2.  
AIFi valitseja pädevad asutused esitavad koondatud teabe nende vastutusalasse kuuluva AIFi valitseja tegevuse kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud tingimustele.
3.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse lõike 1 kohaselt vahetatava teabe sisu.
4.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse lõike 1 kohaselt vahetatava teabe üksikasjad ja sagedus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 54

Järelevalvealane koostöö

1.  
Ühe liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või teise liikmesriigi territooriumil läbiviidava uurimise jaoks nende käesolevas direktiivis sätestatud volituste raames.

Kui pädevad asutused saavad kohapealse kontrolli või uurimise taotluse, toimivad nad ühel järgmistest viisidest:

a) 

viivad kontrolli või uurimise läbi ise;

b) 

lubavad kontrolli või uurimist teostada taotleval asutusel;

c) 

lubavad kontrolli või uurimist viia läbi audiitoritel või ekspertidel.

2.  
Lõike 1 punktis a osutatud juhul võib koostööd taotleva liikmesriigi pädev asutus paluda, et tema töötajad abistavad kontrolli või uurimist läbiviivaid töötajaid. Kontroll või uurimine viiakse läbi siiski selle liikmesriigi üldise kontrolli all, kelle territooriumil kõnealust kontrolli või uurimist läbi viiakse.

Lõike 1 punktis b osutatud juhul võib selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kontrolli või uurimist läbi viiakse, taotleda, et tema töötajad abistavad kontrolli või uurimist läbiviivaid töötajaid.

3.  

Pädevad asutused võivad teabe vahetamisest või uurimise või kohapealse kontrolli alasest koostöötaotlusest keelduda üksnes järgmistel juhtudel:

a) 

uurimine, kohapealne kontroll või teabevahetus võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

b) 

taotluse saanud liikmesriigi asutustes on sama tegevuse ja samade isikute suhtes juba algatatud kohtumenetlus;

c) 

taotluse saanud liikmesriigis on seoses samade isikute ja samade tegevustega lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.

Pädevad asutused teavitavad taotlevat pädevat asutust igast esimese lõigu kohasest otsusest, märkides selle põhjused.

4.  
Et tagada käesoleva artikli ühtne kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada ühised menetlused pädevatele asutustele koostöö tegemiseks seoses kohapealse kontrolli ja uurimisega.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Artikkel 55

Vaidluste lahendamine

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva direktiiviga nähakse ette rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või kooskõlastamine, võivad pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.



X

PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 21. juulist 2011 õigus võtta vastu artiklites 3, 4, 9, 12, 14–25, 34–37, 40, 42, 53, 67 ja 68 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 57 tagasi võtab.
2.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3.  
Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimusi.

Artikkel 57

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 4, 9, 12, 14–25, 34–37, 40, 42, 53, 67 ja 68 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2.  
Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.
3.  
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 58

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
2.  
Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.  
Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 59

Rakendusmeetmed

1.  
Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 16 ). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 60

Teabe avaldamine erandite kohta

Kui liikmesriik kasutab erandit või võimalust, mis on ette nähtud artiklites 6, 9, 21, 22, 28, 43 ja artikli 61 lõikes 5, teavitab ta sellest ja kõikidest sellega seotud täiendavatest muudatustest komisjoni. Komisjon avalikustab teabe veebilehel või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil.

Artikkel 61

Üleminekusäte

1.  
AIFide valitsejad, kelle tegevus kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse enne 22. juulit 2013, võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid siseriiklikke õigusakte ning esitavad aasta jooksul pärast nimetatud tähtaega tegevusloa taotluse.
2.  
Artikleid 31, 32 ja 33 a ei kohaldata selliste AIFide osakute või aktsiate turustamise suhtes, mida pakutakse üldsusele prospekti alusel, mis on koostatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ enne 22. juulit 2013, kuni kõnealuse prospekti kehtivuse lõpuni.
3.  
AIFi valitsejad, kes valitsevad kinniseid AIFe enne 22. juulit 2013 ja kes ei tee pärast 22. juulit 2013 täiendavaid investeeringuid, võivad siiski jätkata selliste AIFide valitsemist ilma käesolevale direktiivile vastava tegevusloata.
4.  
AIFide valitsejad, kes valitsevad kinniseid AIFe, mille investoritele määratud märkimisperiood on lõppenud enne käesoleva direktiivi jõustumist ja mis on moodustatud ajavahemikuks, mis lõpeb hiljemalt kolm aastat pärast 22. juulit 2013, võivad siiski jätkata selliste AIFide valitsemist, ilma et neil tuleks järgida käesolevat direktiivi, välja arvatud selle artikkel 22 ja vajadusel artiklid 26–30, või esitada käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa taotlust.
5.  
AIFi päritoluliikmesriigi pädevad asutused või juhul, kui AIF ei ole reguleeritud fond, AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad lubada kuni 22. juulini 2017 määrata depositooriumiks asutusi, millele on osutatud artikli 21 lõike 3 punktis a ja mis asuvad teises liikmesriigis. Käesolev säte ei piira artikli 21 täielikku kohaldamist, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 5 punkt a depositooriumi asukoha kohta.

▼M3 —————

▼B

Artikkel 63

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) 

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 50a

Selleks et tagada valdkonnaülene järjepidevus ja kõrvaldada huvide vastuolud ettevõtjate vahel, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (algatajad), ja kõnealustesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeerivate eurofondide vahel, võtab komisjon vastavalt artiklile 112a ning artiklites 112b ja 112c sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega sätestatakse nõuded järgmistes valdkondades:

a) 

nõuded, mida algataja peab täitma, et eurofond tohiks investeerida seda tüüpi väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse, mis on emiteeritud alates 1. jaanuarist 2011, sealhulgas nõuded, millega tagatakse, et algatajal on vähemalt 5 % suurune majanduslik huvi;

b) 

kvalitatiivsed nõuded, mida kõnealustesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeeriv eurofond peab täitma.”;

2) 

artikli 112 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  
Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011 õigus võtta vastu artiklites 12, 14, 23, 33, 43, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 50a osutatud delegeeritud õigusakte neljaks aastaks alates 21. juulist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 112a tagasi võtab.”;
3) 

artikli 112a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 14, 23, 33, 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.”

Artikkel 64

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.  
Direktiivis 2006/48/EÜ määratletud krediidiasutused, direktiivis 2004/39/EÜ määratletud investeerimisühingud, kindlustusseltsid, mille suhtes kohaldatakse esimest nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( *1 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivis 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) ( *2 ) määratletud elukindlustusseltsid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivis 2005/68/EÜ (mis käsitleb edasikindlustust) ( *3 ) määratletud edasikindlustusseltsid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( *4 ), määratletud eurofondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tööandjapensioni kogumisasutused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivis 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) ( *5 ) määratletud alternatiivsed investeerimisfondid võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada ainult liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.

Artikkel 65

Määruse (EL) nr 1095/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „edaspidi vastuvõetavad seadusandlikud aktid, mis käsitlevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) ( *6 ).

Artikkel 66

Ülevõtmine

1.  
Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 22. juuliks 2013. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning käesoleva direktiivi ja nende normide vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
2.  
Liikmesriigid kohaldavad lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnorme alates 22. juulist 2013.
3.  
Piiramata lõike 2 kohaldamist, kohaldavad liikmesriigid artiklite 35 ja 37–41 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme vastavalt komisjoni poolt artikli 67 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile ning selles aktis sätestatud kuupäevast alates.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et nende poolt kooskõlas artiklitega 36 ja 42 vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaldamine lõpetatakse vastavalt komisjoni poolt artikli 68 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile ning selles aktis sätestatud kuupäevast alates.
5.  
Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.
6.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 67

Delegeeritud õigusakt artikli 35 ja artiklite 37 kuni 41 kohaldamise kohta

1.  

Hiljemalt 22. juuliks 2015 esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile:

a) 

arvamuse ELi AIFe valitsevate ja/või turustavate ELi AIFide valitsejate Euroopa tegevusloa toimimise kohta vastavalt artiklitele 32 ja 33, kolmandate riikide AIFide liikmesriikides turustamise toimimise kohta ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide liikmesriikides valitsemise ja/või turustamise kohta kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt vastavalt kohaldatavale siseriiklikule korrale, nagu on ette nähtud artiklites 36 ja 42, ning

b) 

nõuande Euroopa tegevusloa kohaldamise kohta kolmandate riikide AIFide turustamisel liikmesriikides ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide valitsemisel ja/või turustamisel liikmesriikides kolmandate riikide AIFide poolt, vastavalt artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirjadele.

2.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamus ja nõuanne Euroopa tegevusloa kohaldamise kohta kolmandate riikide AIFide turustamisel liikmesriikides ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide valitsemisel ja/või turustamisel liikmesriikides kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt põhinevad muu hulgas järgmisel:

a) 

ELi AIFe valitsevate ja/või turustavate ELi AIFide valitsejate Euroopa tegevusloa toimimine:

i) 

Euroopa tegevusloa kasutamine;

ii) 

raskused seoses järgmisega:

— 
pädevate asutuste tõhus koostöö;
— 
teatamissüsteemi tõhus toimimine;
— 
investorite kaitse;
— 
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahendustegevus (kaasa arvatud juhtude arv ja vahendamise tulemuslikkus);
iii) 

teabe kogumise ja jagamise tulemuslikkus seoses süsteemsete riskide järelevalvega riiklike pädevate asutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt;

b) 

kolmandate riikide AIFide turustamine liikmesriikides ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide valitsemine ja/või turustamine liikmesriikides kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt vastavalt kohaldatavale siseriiklikule korrale:

i) 

kõigi käesoleva direktiivi nõuete, välja arvatud artikkel 21, täitmine ELi AIFide valitsejate poolt;

ii) 

iga turustatava AIFi puhul artiklite 22, 23 ja 24 täitmine ning, kui see on asjakohane, artiklite 26–30 täitmine kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt;

iii) 

rahvusvahelistele standarditele vastavate süsteemsete riskide järelevalve koostöökokkulepete olemasolu ja tõhusus vastavalt vajadusele selle liikmesriigi pädevate asutuste, kus AIFi turustatakse, ELi AIFide päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus kolmanda riigi AIFi valitseja asub, ning, vastavalt vajadusele, selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus kolmanda riigi AIF asub;

iv) 

võimalikud investorite kaitsega seotud küsimused;

v) 

kolmanda riigi reguleeriva ja järelevalveraamistiku võimalikud omadused, mis võivad takistada pädevaid asutusi neile käesoleva direktiiviga antud järelevalveülesandeid täitmast;

c) 

võimalikud turuhäired ja konkurentsimoonutused (võrdsete tingimuste tagamine) mõlema süsteemi toimimisel või mis tahes üldised või konkreetsed raskused, mida ELi AIFide valitsejad kohtavad tegutsema asumisel kolmandates riikides või nende valitsetavate AIFide turustamisel kolmandates riikides.

3.  
Selleks edastavad liikmesriikide pädevad asutused alates käesoleva direktiivi täitmiseks vajalike siseriiklike õigus- ja haldusnormide jõustumisest ning kuni lõike 1 punktis a osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse avaldamiseni käesolevas direktiivis ette nähtud Euroopa tegevusloa korra või oma siseriikliku korra kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele igas kvartalis teabe AIFide valitsejate kohta, kes nende järelevalve all AIFe valitsevad ja/või turustavad, ning teabe, mis on vajalik lõikes 2 osutatud asjaolude hindamiseks.
4.  
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et investorite kaitse, turuhäirete, konkurentsi ja süsteemse riski järelevalve valdkonnas puuduvad olulised takistused Euroopa tegevusloa kohaldamiseks kolmandate riikide AIFide turustamisel liikmesriikides ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide valitsemisel ja/või turustamisel liikmesriikides kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt vastavalt artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirjadele, esitab ta selle kohta positiivse nõuande.
5.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse vastavalt lõikele 2 vahetatava teabe sisu.
6.  
Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt positiivse nõuande ja arvamuse saamist, võttes arvesse lõikes 2 loetletud kriteeriume ning käesoleva direktiivi eesmärke, nagu siseturg, investorite kaitse ja süsteemsete riskide tõhus järelevalve, võtab komisjon vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakti, määrates kindlaks tähtaja, millest alates tuleb kõigis liikmesriikides kohaldada artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirju.

Kui esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti suhtes esitatakse artikli 58 kohaselt vastuväide, võtab komisjon delegeeritud õigusakti, mille kohaselt artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirjad muutuvad kõikides liikmesriikides kohaldatavaks, vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel uuesti vastu talle sobivana tunduval hilisemal ajal, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning käesoleva direktiivi eesmärke, nagu siseturg, investorite kaitse ja süsteemsete riskide tõhus järelevalve.

7.  
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita nõuannet lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, taotleb komisjon nõuande esitamist uue ajavahemiku jooksul.

Artikkel 68

Delegeeritud õigusakt artiklite 36 ja 42 kohaldamise lõpetamise kohta

1.  

Kolm aastat pärast artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist, mille kohaselt artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirjad on muutunud kõikides liikmesriikides kohaldatavaks, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile:

a) 

arvamuse liidus kolmandate riikide AIFe turustavate ELi AIFide valitsejate Euroopa tegevusloa toimimise kohta vastavalt artiklile 35, ELis AIFe valitsevate ja/või turustavate kolmandate riikide AIFide valitsejate Euroopa tegevusloa toimimise kohta vastavalt artiklitele 37–41 ning kolmandate riikide AIFide liikmesriikides turustamise toimimise kohta ELi AIFide poolt ja AIFide liikmesriikides valitsemise ja/või turustamise kohta kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt vastavalt kohaldatavale siseriiklikule korrale, nagu on sätestatud artiklites 36 ja 42, ning

b) 

nõuande artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud eeskirjade kohase Euroopa tegevusloaga paralleelse, artiklites 36 ja 42 sätestatud siseriikliku korra kehtetuks tunnistamise kohta.

2.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamus ja nõuanne artiklites 36 ja 42 sätestatud siseriikliku korra kehtetuks tunnistamise kohta põhinevad muu hulgas järgmisel:

a) 

liidus kolmandate riikide AIFe turustavate ELi AIFide valitsejate ning liidus AIFe valitsevate ja/või turustavate kolmandate riikide AIFide valitsejate Euroopa tegevusloa toimimine:

i) 

Euroopa tegevusloa kasutamine;

ii) 

raskused seoses järgmisega:

— 
pädevate asutuste tõhus koostöö;
— 
teatamissüsteemi tõhus toimimine;
— 
märge viidatava liikmesriigi kohta;
— 
pädevate asutuste järelevalveülesannete tõhusa täitmise tõkestatus AIFi valitsejat haldava kolmanda riigi õigus- ja haldusnormide tõttu või kolmanda riigi järelevalveasutuste järelevalve- ja uurimisvolituste piiratuse tõttu;
— 
investorite kaitse;
— 
investorite juurdepääs liidus;
— 
mõju arenguriikidele;
— 
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahendustegevus (kaasa arvatud juhtude arv ja vahendamise tulemuslikkus);
iii) 

nõutavate koostöökokkulepete üle läbirääkimine, nende sõlmimine, olemasolu ja tõhusus;

iv) 

teabe kogumise ja jagamise tulemuslikkus seoses süsteemsete riskide järelevalvega riiklike pädevate asutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt;

v) 

artiklis 38 nimetatud vastastikuste eksperdihinnangute tulemused;

b) 

kolmandate riikide AIFide turustamine liikmesriikides ELi AIFide valitsejate poolt ning AIFide valitsemine ja/või turustamine liikmesriikides kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt vastavalt kohaldatavale siseriiklikule korrale:

i) 

kõigi käesoleva direktiivi nõuete, välja arvatud artikkel 21, täitmine ELi AIFide valitsejate poolt;

ii) 

iga turustatava AIFi puhul artiklite 22, 23 ja 24 täitmine ning, kui see on asjakohane, artiklite 26–30 täitmine kolmandate riikide AIFide valitsejate poolt;

iii) 

rahvusvahelistele standarditele vastavate süsteemsete riskide järelevalve koostöökokkulepete olemasolu ja tõhusus vastavalt vajadusele selle liikmesriigi pädevate asutuste, kus AIFi turustatakse, asjaomase ELi AIFi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus kolmanda riigi AIFi valitseja asub, ning, vastavalt vajadusele, selle kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel, kus kolmanda riigi AIF asub;

iv) 

võimalikud investorite kaitsega seotud küsimused;

v) 

kolmanda riigi reguleeriva ja järelevalveraamistiku võimalikud omadused, mis võivad takistada liidu pädevaid asutusi neile käesoleva direktiiviga antud järelevalveülesandeid täitmast;

c) 

võimalikud turuhäired ja konkurentsimoonutused (võrdsete tingimuste tagamine) mõlema süsteemi toimimisel ning võimalik kahjulik mõju investorite juurdepääsule või arenguriikides või nende kasuks tehtavatele investeeringutele;

d) 

kvantitatiivne hinnang kolmandate riikide arvu kohta, kus asuvad AIFide valitsejad, kes turustavad mõnes liikmesriigis AIFi kas artiklis 40 osutatud Euroopa tegevusloa korra või artiklis 42 osutatud siseriikliku korra kohaselt.

3.  
Selleks edastavad liikmesriikide pädevad asutused alates artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest ning kuni käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse esitamiseni käesolevas direktiivis ette nähtud Euroopa tegevusloa korra või oma siseriikliku korra kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele igas kvartalis teabe AIFide valitsejate kohta, kes nende järelevalve all AIFe valitsevad ja/või turustavad.
4.  
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et investorite kaitse, turuhäirete, konkurentsi ega süsteemsete riskide järelevalve valdkonnas ei ole olulisi takistusi artiklitele 36 ja 42 vastava siseriikliku korra kehtetuks tunnistamisele ning kehtestamaks Euroopa tegevusluba (mille alusel ELi AIFide valitsejad saavad liidus kolmandate riikide AIFe turustada ja kolmandate riikide AIFide valitsejad saavad liidus AIFi valitseda ja/või turustada, vastavalt artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud tingimustele) ainsa AIFide valitsejate niisugust tegevust võimaldava korrana liidus, esitab ta selle kohta positiivse nõuande.
5.  
Komisjon võtab vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse vastavalt lõikele 2 vahetatava teabe sisu.
6.  
Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt positiivse nõuande ja arvamuse saamist ja võttes arvesse lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning käesoleva direktiivi eesmärke, nagu siseturg, investorite kaitse ja süsteemsete riskide tõhus järelevalve, võtab komisjon vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakti, määrates kindlaks tähtaja, mil artiklites 36 ja 42 sätestatud siseriiklikud korrad tuleb kehtetuks tunnistada ning artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud Euroopa tegevusloa kord muutub kõigis liikmesriikides kohaldatavaks ainsaks ja kohustuslikuks korraks.

Kui esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti suhtes esitatakse artikli 58 kohaselt vastuväide, võtab komisjon delegeeritud õigusakti, mille kohaselt artiklites 36 ja 42 sätestatud siseriiklikud korrad tunnistatakse kehtetuks ning artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud Euroopa tegevusloa kord muutub kõigis liikmesriikides kohaldatavaks ainsaks ja kohustuslikuks korraks, vastavalt artiklile 56 ning artiklites 57 ja 58 sätestatud tingimustel uuesti vastu talle sobivana tunduval hilisemal ajal, võttes arvesse lõikes 2 loetletud kriteeriume ning käesoleva direktiivi eesmärke, nagu siseturg, investorite kaitse ja süsteemsete riskide tõhus järelevalve.

7.  
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita nõuannet lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, taotleb komisjon nõuande esitamist uue ajavahemiku jooksul.

Artikkel 69

Läbivaatamine

1.  

Hiljemalt 22. juulil 2017 alustab komisjon avalike konsultatsioonide alusel ning pädevate asutustega peetud arutelusid arvesse võttes käesoleva direktiivi kohaldamise ja reguleerimisala läbivaatamist. Läbivaatamise käigus analüüsitakse käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemusi, mõju investoritele, AIFidele või AIFide valitsejatele nii liidus kui ka kolmandates riikides, samuti seda, millises ulatuses käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud. Komisjon teeb vajaduse korral sobivad muudatusettepanekud. Läbivaatamine hõlmab ka üldist ülevaadet käesoleva direktiivi eeskirjade toimimisest ning nende kohaldamisel saadud kogemustest, kaasa arvatud:

a) 

kolmandate riikide AIFide turustamine liikmesriikides siseriikliku korra alusel ELi AIFide poolt;

b) 

AIFide turustamine liikmesriikides siseriikliku korra alusel kolmandate riikide AIFide poolt;

c) 

liidus AIFide valitsemine ja turustamine käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud AIFide valitsejate poolt vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa tegevusloa korrale;

d) 

AIFide turustamine liidus muude isikute või üksuste poolt või nimel kui AIFide valitsejad;

e) 

AIFidesse investeerimine Euroopa kutseliste investorite poolt või nende nimel;

f) 

artiklis 21 sätestatud depositooriume käsitlevate eeskirjade mõju liidu depositooriumiturule;

g) 

artiklites 22–24, 28 ja 29 sätestatud läbipaistvus- ja teavitamisnõuete mõju süsteemse riski hindamisele;

h) 

võimalik kahjulik mõju jaeinvestoritele;

i) 

käesoleva direktiivi mõju börsiväliste ja riskikapitalifondide tegevusele ning elujõulisusele;

j) 

käesoleva direktiivi mõju investorite juurdepääsule liidus;

k) 

käesoleva direktiivi mõju investeeringutele arenguriikides või arenguriikide kasuks;

l) 

käesoleva direktiivi mõju börsil noteerimata äriühingute või emitentide kaitsele, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 26–30, ning võrdsetele tingimustele AIFide ja muude investorite vahel pärast börsil noteerimata äriühingus või emitendis olulise osaluse või kontrolli omandamist.

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud AIFide turustamise ja/või valitsemise läbivaatamisel analüüsib komisjon, kas on asjakohane usaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele selles valdkonnas täiendavaid järelevalvekohustusi.

2.  
Lõikes 1 osutatud läbivaatamise eesmärgil annavad liikmesriigid komisjonile igal aastal teavet AIFide valitsejate kohta, kes valitsevad ja/või turustavad nende järelevalve all AIFe kas käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa tegevusloa korra või siseriikliku korra alusel, kusjuures esitatakse ka kuupäev, millest alates Euroopa tegevusloa kord on nende jurisdiktsiooni üle võetud ja, kui see on asjakohane, millal selle kohaldamist alustati.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile teabe kõigi kolmandate riikide AIFide valitsejate kohta, kes on artikli 37 kohaselt tegevusloa saanud või seda taotlenud.

Esimeses ja teises lõigus osutatud teave hõlmab järgmist:

a) 

teave selle kohta, kus asjaomane AIFi valitseja on asutatud;

b) 

vajaduse korral nende ELi AIFide nimed, mida AIFi valitseja valitseb ja/või turustab;

c) 

vajaduse korral nende kolmandate riikide AIFide nimed, mida ELi AIFi valitseja valitseb, kuid mida ta liidus ei turusta;

d) 

vajaduse korral liidus turustatavate kolmandate riikide AIFide nimed;

e) 

teave kohaldatava (riikliku või liidu) korra kohta, mille alusel asjaomased AIFide valitsejad tegutsevad, ning

f) 

muu teave, mis on vajalik, et mõista, kuidas AIFide valitsejate valitsetavate AIFide valitsemine ja/või turustamine liidus praktiliselt toimib.

3.  
Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse muutusi rahvusvahelisel tasandil ning arutelusid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
4.  
Pärast läbivaatamise lõpetamist esitab komisjon asjatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud, sealhulgas käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud, võttes arvesse käesoleva direktiivi eesmärke ja selle mõju investorite kaitsele, turuhäireid ja konkurentsi, süsteemsete riskide järelevalvet ning võimalikku mõju investoritele, AIFidele või AIFide valitsejatele nii liidus kui ka kolmandates riikides.

▼M5

Artikkel 69a

Tegevusloa korra hindamine

Enne kui jõustuvad artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktid, mille kohaselt hakatakse kohaldama artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud norme, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab arvesse käesolevas direktiivis sätestatud tegevusloa korra hindamise tulemusi, sh kõnealuse korra kohaldamisala laiendamist kolmandate riikide AIFi valitsejatele. Kohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

▼B

Artikkel 70

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 71

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

1. Minimaalsed investeeringute valitsemise ülesanded, mida AIFi valitseja AIFi valitsemisel täidab:

a) 

portfellihaldus;

b) 

riskijuhtimine.

2. Muud ülesanded, mida AIFi valitseja võib AIFi kollektiivsel valitsemisel täiendavalt täita:

a) 

haldustegevus:

i) 

õigusteenused ja fondivalitsemisega seotud raamatupidamisteenused;

ii) 

klientide päringud;

iii) 

hindamine ja hindade määramine (k.a maksudeklaratsioonid);

iv) 

õigusnormidele vastavuse järelevalve;

v) 

osaku- või aktsiaomanike registri pidamine;

vi) 

tulu jaotamine;

vii) 

osakute/aktsiate emiteerimine ja tagasivõtmine;

viii) 

lepingutega seotud arveldamine (sh tõendite saatmine);

ix) 

dokumentide säilitamine;

b) 

turustamine;

c) 

AIFi varadega seonduvad tegevused, nimelt teenused, mis on vajalikud, et täita AIFi valitseja usalduskohustusi, hallata rajatisi ja kinnisvara, nõustada ettevõtjaid kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes, anda nõu ja osutada teenuseid seoses ettevõtjate ühinemise ja ostuga, ning teiste teenuste osutamist, mis seonduvad AIFi ning selliste äriühingute ja muude varade valitsemisega, millesse AIF on investeerinud.




II LISA

TASUSTAMISPOLIITIKA

1. Kehtestades ja kohaldades poliitikat kogu töötasu, kaasa arvatud palkade ja vabatahtlike pensionihüvitiste kohta, töötajate kategooriate, sealhulgas kõrgema juhtkonna, riskivõtjate, kontrollifunktsioonide täitjate ja kõikide töötajate suhtes, kelle kogu töötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema astme juhtkonna ja riskivõtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt AIFi valitseja või tema valitsetavate AIFide riskiprofiili, järgib AIFi valitseja alljärgnevaid põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab tema suurusele ja sisemisele korraldusele ning tema tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:

a) 

tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas tema valitsetava AIFi riskiprofiilide, tingimuste või põhikirjaga;

b) 

tasustamispoliitika on kooskõlas AIFi valitseja ja tema valitsetava AIFi või selle investorite äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja huvidega ning sisaldab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;

c) 

AIFi valitseja juhtimisorgan võtab oma järelevalveülesannet täites vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;

d) 

tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste järgimist, mille juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites vastu võttis;

e) 

kontrolliülesandeid täitvatele töötajatele makstakse tasu vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

f) 

riskijuhtimise ja eeskirjade järgimise kontrolli ülesandeid täitvate kõrgemate ametnike töötasu on töötasukomisjoni otsese järelevalve all;

g) 

kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb tasu kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse või AIFi ja AIFi valitseja töö kogutulemuste kombinatsiooni hindamisel, ning üksikisiku tulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui mittefinantskriteeriume;

h) 

töötulemusi hinnatakse AIFi valitseja valitsetava AIFi äritsükli seisukohast sobiliku mitmeaastase raamistiku alusel, tagamaks, et hindamine põhineb pikemaajalistel töötulemustel ja tegelik maksete tegemine tulemustasu alusel jaotub üle ajavahemiku, mille puhul võetakse arvesse AIFi valitseja valitsetavate AIFide tagasivõtmispoliitikat ja investeerimisriske;

i) 

tagatud muutuvtasud on erandlikud ning neid tasutakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel aastal;

j) 

kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb sobiv tasakaal ja põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent maksmata;

k) 

lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;

l) 

töötulemuste hindamine, mida kasutatakse tasu muutuvosade või tasu muutuvosade reservi arvutamisel, sisaldab põhjalikku kohandamismehhanismi, et võtta arvesse kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske;

m) 

sõltuvalt AIFi õiguslikust struktuurist ning AIFi tingimustest või põhikirjast koosneb töötasust suur osa, mis on igal juhul vähemalt 50 % igast töötasude muutuvkomponendist, asjaomase AIFi osakutest või aktsiatest või võrdväärsest omandiõigusest või aktsiatega seotud instrumentidest või võrdväärsetest mitterahalistest vahenditest, välja arvatud juhul, kui AIFi valitsemine moodustab vähem kui 50 % AIFide valitseja kogu valitsemisportfellist, millisel juhul 50 % miinimum ei kehti.

Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast säilituspoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla AIFide valitseja, tema valitsetavate AIFide ning nende investorite huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile n edasilükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;

n) 

suur osa, mis on igal juhul vähemalt 40 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on asjaomase AIFi äritsüklit ja tagasivõtmispoliitikat arvestades sobilik ning mis on nõuetekohaselt kooskõlas kõnealuse AIFi riskide laadiga.

Käesolevas punktis osutatud ajavahemik on vähemalt kolm kuni viis aastat, välja arvatud juhul, kui asjaomase AIFi äritsükkel on lühem; edasilükkamiskorra alusel makstavaid töötasusid ei saada kiiremini kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid; juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti kõrge, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast;

o) 

muutuvtasusid, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse või neid saadakse ainult juhul, kui see on AIFi valitseja kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning äriüksuse, AIFi ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.

Kogu tasu muutuvosa on tavaliselt oluliselt väiksem, kui AIFi valitseja või asjaomase AIFi finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, võttes arvesse nii praegust tasustamist kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise abil;

p) 

pensionipoliitika on kooskõlas AIFi valitseja ja tema valitsetava AIFi äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

Kui AIFi valitseja töötaja lahkub enne pensionile jäämist, hoiab AIFi valitseja vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul nende instrumentide kujul, mis on kindlaks määratud punktis m. Kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlikud pensionihüvitised välja instrumentide kujul, mis on kindlaks määratud punktis m, kohaldades viie aasta pikkust säilitamisperioodi;

q) 

töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riskimaandamise mõju;

r) 

muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis lihtsustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise vältimist.

2. Lõikes 1 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse AIFi valitseja makstud iga liiki tasude, otseselt AIFi enda makstud iga summa, sh teenitud intress, ja AIFi osakute või aktsiate mis tahes ülekandmise suhtes, mille puhul on kasusaajaks need töötajate kategooriad, sealhulgas kõrgema astme juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsioonide täitjad ja kõik töötajad, kelle töötasu kokku on sama suur kui kõrgema juhtkonna liikmetel ja riskide võtjatel, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt AIFide valitsejate riskiprofiili või nende valitsetavate AIFide riskiprofiili.

3. Oma suuruse või valitsetava AIFi suuruse, oma sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest märkimisväärne AIFi valitseja moodustab töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et tal oleks võimalik teha pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riskijuhtimiseks loodud stiimulite kohta.

Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste eest, mis mõjutavad asjaomase AIFi valitseja või asjaomase AIFi riski ja riskijuhtimist ning mille peab tegema juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites. Töötasukomisjoni juhib juhtimisorgani liige, kes ei täida asjaomases AIFi valitsejas ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Töötasukomisjoni liikmed on juhtimisorgani liikmed, kes ei täida asjaomases AIFi valitsejas ühtegi täidesaatvat funktsiooni.




III LISA

DOKUMENDID JA TEAVE, MIS ESITATAKSE AIFI VALITSEJA PÄRITOLULIIKMESRIIGIS TURUSTAMISE KAVATSUSE KORRAL

a) 

teatis, sealhulgas tegevuskava, milles esitatakse selle AIFi andmed, mida AIFi valitseja kavatseb turustada, ning AIFi asukoht;

b) 

AIFi tingimused või põhikiri;

c) 

AIFi depositooriumi andmed;

d) 

AIFi kirjeldus või teave, mis on investoritele AIFi kohta kättesaadav;

e) 

teave selle kohta, kus alternatiivne ühisfond on asutatud, juhul kui AIF on alternatiivne investorfond;

f) 

artikli 23 lõikes 1 osutatud täiendav teave iga AIFi kohta, mida AIFi valitseja kavatseb turustada;

g) 

kui see on asjakohane, teave korra kohta, millega välditakse kõnealuse AIFi osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele, sealhulgas juhul, kui AIFi valitseja tegevus tugineb sõltumatute üksuste tegevusele, kes pakuvad investeerimisteenuseid seoses kõnealuse AIFiga.




IV LISA

DOKUMENDID JA TEAVE, MIS ESITATAKSE MUUS KUI AIFI VALITSEJA PÄRITOLULIIKMESRIIGIS TURUSTAMISE KAVATSUSE KORRAL

a) 

teatis, sealhulgas tegevuskava, milles esitatakse selle AIFi andmed, mida AIFi valitseja kavatseb turustada, ning AIFi asukoht;

b) 

AIFi tingimused või põhikiri;

c) 

AIFi depositooriumi andmed;

d) 

AIFi kirjeldus või teave, mis on investoritele AIFi kohta kättesaadav;

e) 

teave selle kohta, kus alternatiivne ühisfond on asutatud, juhul kui AIF on alternatiivne investorfond;

f) 

artikli 23 lõikes 1 osutatud täiendav teave iga AIFi kohta, mida AIFi valitseja kavatseb turustada;

g) 

liikmesriik või liikmesriigid, kus ta kavatseb kutselistele investoritele turustada asjaomase AIFi osakuid või aktsiaid;

h) 

teave AIFi turustamise korra kohta ning, kui see on asjakohane, teave korra kohta, millega välditakse kõnealuse AIFi osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele, sealhulgas juhul, kui AIFi valitseja tegevus tugineb sõltumatute üksuste tegevusele, kes pakuvad investeerimisteenuseid seoses kõnealuse AIFiga;

▼M5

i) 

üksikasjalikud andmed, sh aadress, mida on vaja arvete esitamiseks või vastuvõtjaliikmesriigi pädevate asutuste kohaldavatest regulatiivsetest tasudest teadaandmiseks;

j) 

teave artiklis 43a osutatud ülesannete täitmiseks pakutavate võimaluste kohta.



( 1 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

( 2 ) ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.

( 3 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

( 5 ) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

( 6 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

( 8 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

( 9 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 10 ) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55).

( 15 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

( 16 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

( *1 ) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

( *2 ) EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

( *3 ) ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

( *4 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

( *5 ) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1”.

( *6 ) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.”

Top