02009L0065-20230101

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02009L0065-20230101 - EN

Document 02009L0065-20230101

Help

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

Access current version (09/01/2024) 09/01/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/2023-01-01

HTML

PDF

02009L0065 — ET — 01.01.2023 — 009.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ,

13. juuli 2009,

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 302 17.11.2009, lk 32)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL, 24. november 2010,	L 331	120	15.12.2010
M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/61/EL, 8. juuni 2011,	L 174	1	1.7.2011
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/14/EL, 21. mai 2013,	L 145	1	31.5.2013
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/91/EL, 23. juuli 2014,	L 257	186	28.8.2014
►M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017,	L 347	35	28.12.2017
►M6	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019,	L 188	106	12.7.2019
►M7	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034, 27. november 2019,	L 314	64	5.12.2019
►M8	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2162, 27. november 2019,	L 328	29	18.12.2019
►M9	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/2261, 15. detsember 2021,	L 455	15	20.12.2021

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 052, 27.2.2016, lk 37 (2014/91/EL)
►C2	Parandus, ELT L 154, 11.6.2016, lk 27 (2014/91/EL)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ,

13. juuli 2009,

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

SISUKORD
I PEATÜKK	SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
II PEATÜKK	EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE
III PEATÜKK	FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED
1. JAGU	Majandustegevuse alustamise tingimused
2. JAGU	Suhted kolmandate riikidega
3. JAGU	Tegevusnõuded
4. JAGU	Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus
IV PEATÜKK	NÕUDED DEPOSITOORIUMILE
V PEATÜKK	NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE
1. JAGU	Majandustegevuse alustamise tingimused
2. JAGU	Tegevusnõuded
VI PEATÜKK	EUROFONDIDE ÜHINEMINE
1. JAGU	Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine
2. JAGU	Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused
3. JAGU	Kulud ja jõustumine
VII PEATÜKK	EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED
VIII PEATÜKK	INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR
1. JAGU	Reguleerimisala ja heakskiitmine
2. JAGU	Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted
3. JAGU	Depositooriumid ja audiitorid
4. JAGU	Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated
5. JAGU	Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks
6. JAGU	Kohustused ja pädevad asutused
IX PEATÜKK	INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED
1. JAGU	Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine
2. JAGU	Muu teabe avaldamine
3. JAGU	Investorile esitatav põhiteave
X PEATÜKK	EUROFONDI ÜLDISED KOHUSTUSED
XI PEATÜKK	ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDILE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES
XII PEATÜKK	TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED
XIII PEATÜKK	DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED
XIV PEATÜKK	ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. JAGU	Erandid
2. JAGU	Ülemineku- ja lõppsätted
I LISA	A ja B loend
II LISA	Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded
III LISA
A osa	Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga
B osa	Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
IV LISA	Vastavustabel

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjatele (eurofondid), kes on asutatud liikmesriikide territooriumil.

Võttes arvesse artiklit 3, on eurofond käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja:

kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja/või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse ning mis tegutsevad riski hajutamise põhimõttel, ja

kelle osakud ostetakse või võetakse tagasi osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt nende ettevõtjate varast. Meetmeid, mida eurofond võtab kindlustamaks, et tema osakute börsiväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.

Liikmesriigid võivad lubada, et eurofond koosneb mitmest investeerimisüksusest.

Lõikes 2 osutatud ettevõtjat võib õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (unit trust) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).

Käesolevas direktiivis:

„lepingulised fondid” tähendavad ka usaldusfonde;

eurofondi „osakud” tähendavad ka eurofondi aktsiaid.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata äriühinguna asutatud fondide suhtes, mille vara on tütarettevõtjate vahendusel investeeritud põhiliselt muul viisil kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse.

Liikmesriigid keelavad eurofondidel, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, muuta end investeerimisfondideks, mille suhtes käesolev direktiiv ei kehti.

Vastavalt kapitali liikumist reguleerivatele ühenduse õiguse sätetele ning artiklitele 91, 92 ja artikli 108 lõike 1 teisele lõigule ei või liikmesriik teises liikmesriigis asutatud eurofondi või selle väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui kõnealune eurofond turustab oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada oma territooriumil asutatud eurofondide suhtes käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest rangemad nõuded või lisanõuded, tingimusel et need on üldkohaldatavad ega ole vastuolus käesoleva direktiiviga.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„depositoorium” – asutus, kes täidab artiklites 22 ja 32 osutatud ülesandeid ning kelle suhtes kohaldatakse muid IV ja V peatüki 3. jao sätteid;

„fondivalitseja” – äriühing, kelle korrapäraseks majandustegevuseks on eurofondi, st lepinguliste fondide või äriühinguna asutatud fondide valitsemine (eurofondi ühisportfelli haldamine);

„fondivalitseja päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on fondivalitseja registrijärgne asukoht;

„fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole fondivalitseja päritoluliikmesriik ning kus tal on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

„eurofondi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on eurofondile antud tegevusluba vastavalt artiklile 5;

„eurofondi vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik ning kus turustatakse eurofondi osakuid;

„filiaal” – tegevuskoht, mis on fondivalitseja osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis pakub teenuseid, mille osutamiseks fondivalitsejal on tegevusluba;

„pädevad asutused” – asutused, mille iga liikmesriik määrab vastavalt artiklile 97;

„märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud ühel järgmisel viisil:

osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist, või

ii)

kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet, nagu on määratletud 13. juuni 1983. aasta seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 1 ) artiklites 1 ja 2 ning direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud kõigil juhtudel, või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus fondivalitsejas, mis esindab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju selle fondivalitseja juhtimisele, milles osalust omatakse;

„algkapital” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b vahendid;

„omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 1. jaos osutatud omavahendid;

„püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab investoril isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;

„vabalt võõrandatavad väärtpaberid”:

äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega („aktsiad”);

ii)

võlakirjad ja muud väärtpaberistatud võlakohustused („võlakirjad”);

iii)

kõik muud kaubeldavad väärtpaberid, millega kaasneb õigus märkimise või vahetuse teel omandada nimetatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;

„rahaturuinstrumendid” – likviidsed instrumendid, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul ning mille väärtus on igal ajahetkel täpselt kindlaks määratav;

„ühinemine” – tegevus, mille puhul:

üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse ilma likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;

ii)

kaks või rohkem eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle tekkivale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;

iii)

üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinevad eurofondid” –, mis jätkavad tegevust, kuni kohustused on täidetud, kannavad kõik oma varad üle sama eurofondi teisele investeerimisüksusele, tekkivale eurofondile või teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele („ühendavale eurofondile”);

„piiriülene ühinemine”:

selliste eurofondide ühinemine, millest vähemalt kaks on asutatud eri liikmesriikides, või

ii)

samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine uueks moodustatud eurofondiks, mis on asutatud teises liikmesriigis;

„riigisisene ühinemine” – samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühest osalevatest eurofondidest on teavitatud vastavalt artiklile 93;

▼M4

„juhtorgan” – fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi lõpliku otsustusõigusega organ, mis hõlmab järelevalve- ja juhtimisülesandeid või üksnes juhtimisülesandeid, kui kõnealused kaks ülesannet on teineteisest eraldatud. Kui fondivalitsejal, äriühinguna asutatud fondil või depositooriumil on siseriikliku õiguse järgi eriomaste ülesannetega erinevad organid, siis kohaldatakse käesolevas direktiivis juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani suhtes sätestatud nõudeid ka fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi muude organite nendele liikmetele, kellele vastav ülesanne on kohaldatava siseriikliku õigusega määratud, või juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani asemel kõnealustele liikmetele;

„finantsinstrument” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 2 ) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid.

▼B

Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab fondivalitseja korrapärane majandustegevus II lisas osutatud ülesandeid.

Lõike 1 punkti g kohaldamisel käsitatakse ühe filiaalina kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis paikneva peakontoriga fondivalitseja on ühes liikmesriigis asutanud.

Lõike 1 punkti i alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena;

olukorras, kus kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut kontrollib alaliselt üks ja sama isik, käsitatakse nende isikute vahelist seost märkimisväärse seosena.

Lõike 1 punkti j kohaldamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 3 ) artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust.

Lõike 1 punkti l kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 2006/49/EÜ artikleid 13 kuni 16 mutatis mutandis.

Lõike 1 punkti n kohaldamisel ei hõlma vabalt võõrandatavad väärtpaberid artiklis 51 osutatud meetodeid ja instrumente.

Artikkel 3

Järgmised ettevõtjad ei ole käesoleva direktiivi tähenduses eurofondid:

kinnised investeerimisfondid;

investeerimisfondid, mis suurendavad kapitali ilma et nad pakuksid osakuid avalikult ühenduse piires või selle mis tahes osas;

investeerimisfondid, mille osakuid võib fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirja järgi avalikult pakkuda ainult kolmandates riikides;

seda liiki investeerimisfondid, mis on reguleeritud nende liikmesriikide poolt, kus nad on asutatud, ning arvestades nende investeerimis- ja laenupoliitikat ei ole neile VII peatükis ning artiklis 83 sätestatud nõuete kohaldamine asjakohane.

Artikkel 4

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse, et eurofond on asutatud oma päritoluliikmesriigis.

II PEATÜKK

EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE

Artikkel 5

Eurofond võib eurofondina tegutseda üksnes siis, kui talle on antud käesoleva direktiivi kohane tegevusluba.

Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

Lepingulisele fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud fondivalitseja taotluse kõnealust lepingulist fondi valitseda, fonditingimused ja depositooriumi valiku. Äriühinguna asutatud fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud nii tema põhikirja kui ka depositooriumi valiku ning vajaduse korral määratud fondivalitseja taotluse kõnealust äriühinguna asutatud fondi valitseda.

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, juhul kui eurofond ei ole asutatud fondivalitseja päritoluliikmesriigis, otsustavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja taotluse üle eurofondi valitseda vastavalt artiklile 20. Loa saamise tingimuseks ei tohi seada, et eurofondi valitseks fondivalitseja, kelle registrijärgne asukoht on eurofondi päritoluliikmesriigis, või et fondivalitseja tegutseks või annaks oma ülesanded edasi eurofondi päritoluliikmesriigis.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest, kui:

nad teevad kindlaks, et äriühinguna asutatud fond ei vasta V peatükis sätestatud tingimustele, või

fondivalitsejal ei ole oma päritoluliikmesriigis tegevusluba eurofondi valitseda.

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, teatatakse fondivalitsejale või vajaduse korral äriühinguna asutatud fondile kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest ka juhul, kui depositooriumi juhid ei ole laitmatu mainega või ei ole valitsetavat liiki eurofondide alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil edastatakse depositooriumite juhtide ning kõigi neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata pädevatele asutustele.

Juht on isik, kes seaduse või põhikirja alusel esindab depositooriumi või kes tegelikult juhib depositooriumi tegevust.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui eurofondi osakute turustamiseks selle päritoluliikmesriigis on õiguslikke takistusi (nt fonditingimused või põhikirja sätted).

Ilma eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiiduta ei tohi asendada fondivalitsejat ega depositooriumi, muuta fonditingimusi ega äriühinguna asutatud fondi põhikirja.

Liikmesriigid tagavad, et täielik teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud õigus- ja haldusnormide kohta, mis käsitlevad eurofondi asutamist ja toimimist, on lihtsasti kättesaadav vahemaa tagant või elektrooniliselt. Liikmesriigid tagavad, et kõnealune teave on kättesaadav vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, esitatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning on ajakohastatud.

▼M1

Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 4 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele eurofondi tegevusloa taotlemisel.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

▼B

III PEATÜKK

FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 6

Fondivalitseja võib majandustegevust alustada üksnes fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel. Käesoleva direktiivi kohaselt fondivalitsejale antud tegevusluba kehtib kõikides liikmesriikides.

▼M1

Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse kõigist antud tegevuslubadest ning ta avaldab tegevusloa saanud fondivalitsejate loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

▼B

Fondivalitseja ei tohi tegutseda muudel tegevusaladel kui käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemine, välja arvatud teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata investeerimisfondide täiendav valitsemine, mille puhul fondivalitseja suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, kuid mille osakuid ei tohi vastavalt käesolevale direktiivile turustada teistes liikmesriikides.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab eurofondide valitsemine II lisas osutatud ülesandeid.

Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejatel lisaks eurofondide valitsemisele osutada järgmisi teenuseid:

väärtpaberiportfellide, sealhulgas pensionifondide väärtpaberiportfellide valitsemine kliendi antud volituse alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt, kui sellised portfellid sisaldavad ühte või mitut direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumenti;

kõrvalteenustena:

investeerimisnõustamine seoses direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud ühe või mitme finantsinstrumendiga;

ii)

investeerimisfondi osakute hoidmine ja valitsemine.

Mingil juhul ei tohi fondivalitsejale anda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba üksnes käesolevas lõikes nimetatud teenuste või kõrvalteenuste osutamiseks, kui tal puudub tegevusluba esimese lõigu punktis a osutatud teenuste osutamiseks.

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 2 ning artikleid 12, 13 ja 19 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teenuste osutamise suhtes fondivalitsejate poolt.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud muid üldkohaldatavaid tingimusi, annavad pädevad asutused fondivalitsejale tegevusloa üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

fondivalitseja algkapital on vähemalt 125 000 eurot, võttes arvesse järgmist:

kui fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitsejalt nõudma täiendavate omavahendite olemasolu, mis moodustavad 0,02 % summast, mille võrra fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, ent nõutava algkapitali ja täiendavate vahendite kogusumma ei pea ületama 10 000 000 eurot;

ii)

käesoleva lõike kohaldamisel tuleb fondivalitseja portfellidena käsitada järgmisi portfelle:

—

fondivalitseja valitsetavad lepingulised fondid, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on edasi andnud, v.a portfellid, mille haldamine on talle edasi antud;

—

äriühinguna asutatud fondid, mille fondivalitsejaks kõnealune fondivalitseja on määratud;

—

teised fondivalitseja valitsetavad investeerimisfondid, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on edasi andnud, v.a portfellid, mille haldamine on talle edasi antud;

▼M7

iii)

olenemata kõnealuste kapitalinõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 5 ) artiklis 13 sätestatud summast;

▼B

fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivad isikud on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki eurofondide alal, mida fondivalitseja valitseb; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed on viivituseta edastatud pädevatele asutustele ja fondivalitseja majandustegevust juhivad vähemalt kaks kirjeldatud tingimustele vastavat isikut;

tegevusloa taotlusele on lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt fondivalitseja organisatsiooniline struktuur, ning

fondivalitseja peakontor ja registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmesriigis.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejal lisamata jätta kuni 50 % punkti a alapunktis i nimetatud täiendavatest omavahenditest, kui neil on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatutega.

Kui fondivalitseja ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui fondivalitsejaga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Pädevad asutused nõuavad, et fondivalitsejad esitaksid neile teabe, mis on vajalik selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes esitatud tingimuste täitmist.

Pädevad asutused teatavad taotlejale kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist tuleb põhjendada.

Fondivalitseja võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale fondivalitsejale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see fondivalitseja:

ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

ei vasta enam direktiivi 2006/49/EÜ sätetele, kui tegevusluba hõlmab ka käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalse portfellihalduse teenust;

on jämedalt ja/või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või

vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

▼M1

teavet, mida fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava;

lõike 2 kohaselt fondivalitseja suhtes kohaldatavaid nõudeid ning nõudeid, mida lõike 3 kohaselt esitatakse teates sisalduva teabe suhtes;

olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kohaldatavaid nõudeid, samuti täpsustada, millised asjaolud võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 ning direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõigetes 1 ja 2, vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 11.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused esimese lõigu punktides a ja b viidatud teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010* artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 8

Pädevad asutused ei anna tegevusluba fondivalitseja majandustegevuse alustamiseks enne, kui neile on teatatud kõigi kaudselt või otseselt fondivalitsejas olulist osalust omavate füüsilisest ja juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.

Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud esimeses lõigus osutatud aktsionäride või liikmete sobivuses.

Selliste fondivalitsejate filiaalide suhtes, mille registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust ja mis alustavad majandustegevust või juba tegutsevad, ei kohalda liikmesriigid sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks selliste fondivalitsejate filiaalidele, mille registrijärgne asukoht on liikmesriikides.

Teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne fondivalitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see fondivalitseja on üks järgmistest:

teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis;

teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja emaettevõtja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis, või

äriühing, mida kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kelle kontrolli all on mõni teine fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis.

2. JAGU

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 9

Suhteid kolmandate riikidega reguleerivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 asjaomased sätted.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 15 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”; direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 lõikes 1 osutatud fraas „investeerimisteenuseid osutama” tähendab „teenuseid osutama”.

▼M1

Liikmesriigid teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni ka kõikidest üldistest probleemidest, mis eurofondidel tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.

Komisjon uurib neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) aitab komisjoni selle ülesande täitmisel.

▼B

3. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 10

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et fondivalitseja, kellele nad on andnud tegevusloa, täidaks alati artikli 6 ning artikli 7 lõigete 1 ja 2 nõudeid.

Fondivalitseja omavahendite summa ei tohi langeda allapoole artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taset. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad asutused põhjendatud asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või oma tegevuse lõpetada.

Fondivalitseja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused olenemata sellest, kas fondivalitseja asutab filiaali või osutab teenuseid teises liikmesriigis või mitte; eelöeldu ei piira käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille alusel vastutavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 11

Fondivalitsejas omatava olulise osaluse puhul kohaldatakse nõudeid, mis on ette nähtud direktiivi 2004/39/EÜ artiklitega 10, 10a ja 10b.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 10 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”.

▼M1

Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10b lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, viitega ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 2 kohaldamist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused ning teha viide direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10 lõikele 4.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 12

Liikmesriigid kehtestavad usaldatavusnormatiivid, mida selles liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemisel järgima.

Eelkõige nõuavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas fondivalitseja valitsetavate eurofondide laadi, et fondivalitseja vastaks järgmistele tingimustele:

tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid (sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks või omal arvel finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja haldamise jaoks kehtestatud nõuded), mis tagavad vähemalt, et kõikide eurofondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, laadi ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et fondivalitseja valitsetavate eurofondide vara investeeritakse fonditingimuste või põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt;

ta on üles ehitatud ja korraldatud nii, et oleks miinimumini viidud risk, et huvide konflikt fondivalitseja ja tema klientide, kahe kliendi, kliendi ja eurofondi või kahe eurofondi vahel kahjustab eurofondide või klientide huve.

Fondivalitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalsete väärtpaberiportfellide haldamise teenust kliendi antud volituse alusel:

ei tohi investeerida investori kogu portfelli või osa sellest tema valitsetavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakutesse, kui klient ei ole selleks eelnevalt andnud üldist nõusolekut;

kuulub artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta ( 6 ) kohaldamisalasse.

▼M1

Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kord ja süsteemid ning lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti miinimumini viimiseks.

▼M1 —————

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagasmiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud menetluste, korra, struktuuri ja organisatsiooniliste nõuete osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 13

Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusaktid lubavad fondivalitseja majandustegevuse tõhustamiseks fondivalitsejatel ühe või mitu oma ülesannet edasi anda kolmandatele isikutele, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

fondivalitseja on oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi nõuetekohaselt teavitanud; fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad teabe edastama viivitamata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele;

volitus ei mõjuta fondivalitseja järelevalve tõhusust ega takista mingil juhul fondivalitseja tegevust ega eurofondide valitsemist oma investorite parimates huvides;

kui volitus seondub investeeringute valitsemisega, tohib volitada üksnes ettevõtjaid, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab vara valitsemist ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet; volitus peab olema kooskõlas fondivalitsejate korrapäraselt kehtestatavate investeeringute hajutamise kriteeriumidega;

kui volitus seondub investeeringute valitsemisega ning see antakse kolmanda riigi ettevõtjale, on tagatud asjaomaste järelevalveasutuste koostöö;

investeeringute valitsemiseks põhitegevusena ei tohi volitada depositooriumi ega ühtki muud ettevõtjat, kelle huvid võivad olla konfliktis fondivalitseja või osakuomanike huvidega;

olemas on meetmed, mis võimaldavad fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel alati tõhusalt jälgida volitatud ettevõtja tegevust;

volitus ei takista fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel andmast ettevõtjale, kellele tema ülesanded edasi anti, mis tahes ajal lisajuhiseid ning volitust viivitamata tagasi võtmast, kui see on investorite huvides;

edasiantavate ülesannete laadi silmas pidades peab volitatud ettevõtja olema pädev ning võimeline kõnealuseid ülesandeid täitma ja

eurofondi prospektis tuleb märkida, milliseid ülesandeid on fondivalitsejal lubatud käesoleva artikli kohaselt edasi anda.

Asjaolu, et fondivalitseja on teatavad ülesanded edasi andnud kolmandatele isikutele, ei mõjuta fondivalitseja ega depositooriumi vastutust. Fondivalitseja ei tohi oma ülesandeid edasi anda sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

Artikkel 14

Iga liikmesriik koostab tegutsemiseeskirjad, mida nimetatud liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad alati täitma. Kõnealustes eeskirjades rakendatakse vähemalt käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted tagavad, et fondivalitseja:

tegutseb ausalt ja õiglaselt, võttes majandustegevuses kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;

tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, võttes kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;

omab nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda ning kasutab neid tõhusalt;

püüab vältida huvide konflikti, ja kui see ei ole võimalik, tagab valitsetavatele eurofondidele õiglase kohtlemise, ja

järgib kõiki tema majandustegevust reguleerivaid nõudeid, et kõigiti edendada oma investorite huve ja turuterviklikkust.

▼M1

Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, tagamaks, et fondivalitseja täidab lõikes 1 kehtestatud kohustusi, eelkõige selleks, et:

▼B

kehtestada sellised asjakohased kriteeriumid ausalt ja õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega tegutsemiseks, mis arvestavad igati eurofondi huve;

täpsustada põhimõtted tagamaks, et fondivalitsejad rakendavad tõhusalt nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda, ja

sõnastada meetmed, mille võtmist võib fondivalitsejalt mõistlikult eeldada, et tuvastada, hoida ära, hallata ja/või avastada huvide konflikti, ning kehtestada asjakohased kriteeriumid määramaks kindlaks huvide konflikti tüübid, mille olemasolu võib kahjustada eurofondi huve.

▼M1 —————

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktid lõikes 2 osutatud kriteeriumide, põhimõtete ja meetmete osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼M4

Artikkel 14a

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestaksid tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda ning mis ei erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas nende valitsetavate eurofondide riskiprofiili, tingimuste või põhikirjaga, ega kahjusta fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides, ning rakendaksid sellist tasustamispoliitikat ja -tavu.

Tasustamispoliitika ja -tavad hõlmavad töötasu põhi- ja tulemustasu osa ja vabatahtlikke pensionihüvitisi.

Tasustamispoliitika ja -tavad kehtivad nendele töötajate kategooriatele, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmetele, riskide võtjatele, kontrolli teostajatele ja kõikidele töötajatele, kelle kogutöötasu kuulub samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele või finantsturu osapooltele suuniseid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud isikuid ning artiklis 14b osutatud põhimõtete kohaldamist. Nendes suunistes võetakse arvesse usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid, mis on esitatud komisjoni soovituses 2009/384/EÜ, ( 7 ) fondivalitsejate ja nende valitsetavate eurofondide suurust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Suuniste väljatöötamisel teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedalt koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 8 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalvega) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), et tagada ühtsus teiste finantsteenuste sektorite (eelkõige krediidiasutused ja investeerimisühingud) jaoks välja töötatud nõuetega.

Artikkel 14b

Artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel järgib fondivalitseja järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis on vastavuses tema suuruse ja sisemise korralduse ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega:

tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas fondivalitseja valitsetava eurofondi riskiprofiili, tingimuste või põhikirjaga;

tasustamispoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi ja selle investorite äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja huvidega ning sisaldab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;

tasustamispoliitika võtab vastu fondivalitseja järelevalveülesannet täitev juhtorgan ning kõnealune organ võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted, vaatab need vähemalt kord aastas läbi ning vastutab nende rakendamise eest ja teostab nende rakendamise üle järelevalvet; käesolevas punktis viidatud ülesandeid täidavad ainult need juhtorgani liikmed, kellel ei ole asjaomases fondivalitsejas ühtegi igapäevase juhtimise ülesannet ja kellel on riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas eriteadmised;

tasustamispoliitika rakendamise sõltumatu sisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas kesktasandil ning selle käigus kontrollitakse järelevalveülesannet täitva juhtorgani vastu võetud tasustamispoliitika ja -protseduuride järgimist;

kontrollifunktsiooni täitvatele töötajatele makstakse tasu vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

riskijuhtimise ja vastavuskontrolli ülesandeid täitvate kõrgema astme töötajate töötasu on töötasukomisjoni otsese järelevalve all, kui selline komisjon on olemas;

kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb töötasu kogusumma üksikisiku töötulemuste hindamisel üksikisiku ja asjaomase äriüksuse või eurofondi tulemuste ja nende riskide ning fondivalitseja majandustulemustel kogumis, võttes arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;

töötulemusi hinnatakse, tuginedes fondivalitseja valitsetava eurofondi investoritele soovitatud hoidmisaja seisukohast sobivale mitmeaastasele perspektiivile, tagamaks et hindamine põhineb eurofondi pikemaajalistel töötulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu tegelik väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule;

tagatud tulemustasu on erandlik ning seda makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel tööaastal;

kogutöötasu moodustava põhi- ja tulemustasu vahel valitseb sobiv tasakaal ja põhitasu moodustab kogutöötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult töötasu tulemustasu osakaalu puhul paindlikkuspoliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta tulemustasu maksmata;

lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumise eest;

töötulemuste hindamine, mida kasutatakse töötasu tulemustasu osa või tulemustasu osa reservi arvutamisel, sisaldab põhjalikku kohandamismehhanismi, et võtta arvesse kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske;

▼C1

sõltuvalt eurofondi õiguslikust struktuurist ning eurofondi tingimustest või põhikirjast koosneb tulemustasu oluline osa, mis on sellest vähemalt 50 %, asjaomase eurofondi osakutest või võrdväärsetest omandiõigustest või aktsiatega seotud instrumentidest või võrdväärsetest mitterahalistest vahenditest, millel on võrreldes muude käesolevas punktis osutatud instrumentidega sama tulemuslikud stiimulid, välja arvatud juhul, kui eurofondide valitsemine moodustab alla 50 % fondivalitseja kogu valitsemisportfellist, millisel juhul 50 % miinimum ei kehti.

▼M4

Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast säilituspoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla fondivalitseja, tema valitsetavate eurofondide ning nende investorite huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajaduse korral teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile n edasilükatud tulemustasu osa kui ka edasilükkamata tulemustasu osa suhtes;

oluline osa, mis on igal juhul vähemalt 40 % tulemustasust, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on asjaomase eurofondi investoritele soovitatud hoidmisaega arvestades sobilik ning mis on nõuetekohaselt kooskõlas kõnealuse eurofondi riskide laadiga.

Käesolevas punktis osutatud ajavahemik on vähemalt kolm aastat; edasilükkamiskorra alusel makstavaid töötasusid ei saada kiiremini kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid; juhul kui tulemustasu osa on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast;

tulemustasu, sealhulgas selle edasilükatud osa, makstakse või seda saadakse ainult juhul, kui see on fondivalitseja kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning äriüksuse, eurofondi ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.

Üldjuhul vähendatakse tulemustasude kogusummat oluliselt, kui fondivalitseja või asjaomase eurofondi finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust tasustamist kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas tulemustasu hilisema tagasinõudmise kaudu;

pensionipoliitika on kooskõlas fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

Kui töötaja lahkub fondivalitsejast enne pensionile jäämist, hoiab fondivalitseja vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul punktis m osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlikud pensionihüvitised töötajale välja punktis m osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust säilitamisperioodi;

töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riskimaandamise mõju;

tulemustasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmisest kõrvalehoidmist.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt teavet käesoleva direktiivi artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega tasustamispoliitikat käsitlevatesse suunistesse sätted selle kohta, kuidas kohaldada eri valdkondade tasustamispõhimõtteid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL ( 9 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ( 10 ) sisalduvaid põhimõtteid, kui töötajad või muu personal osutavad teenuseid, mille suhtes kohaldatakse eri valdkondade tasustamispõhimõtteid.

Lõikes 1 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse fondivalitseja makstud igasuguste hüvitiste, eurofondi poolt otse makstud summade, sealhulgas tulemustasude, ning eurofondi osakute või aktsiate mis tahes ülekandmise suhtes, mille puhul on kasusaajaks need töötajate kategooriad, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrolli teostajad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu kuulub samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

Oma suuruse või valitsetava eurofondi suuruse, oma sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest olulised fondivalitsejad moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et tal oleks võimalik teha pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riskijuhtimiseks loodud stiimulite kohta.

Töötasukomisjon, mis on asjakohasel juhul loodud kooskõlas artikli 14a lõikes 4 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistega, vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, mis mõjutavad asjaomase fondivalitseja või asjaomase eurofondi riski ja riskijuhtimist ning mille peab tegema järelevalveülesannet täitev juhtorgan. Töötasukomisjoni juhib juhtorgani liige, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega. Töötasukomisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega.

Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat. Oma otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.

▼B

Artikkel 15

Fondivalitseja või, kui see on asjakohane, äriühinguna asutatud fond võtab artikli 92 kohaselt meetmed ning kehtestab asjakohase korra tagamaks, et ta tegeleb investorite kaebustega nõuetekohaselt ning investoritel ei takistata kasutada nende õigusi, juhul kui fondivalitseja on saanud tegevusloa muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik. Kõnealused meetmed võimaldavad investoril esitada kaebusi tema liikmesriigi ametlikus keeles.

Fondivalitsejad kehtestavad asjakohase korra, et teha teave kättesaadavaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste või avalikkuse nõudel.

4. JAGU

Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus

Artikkel 16

Liikmesriigid tagavad, et oma päritoluliikmesriigilt tegevusloa saanud fondivalitseja saab nende territooriumidel tegelda tegevusloas märgitud alal, asutades filiaali või kasutades teenuste osutamise vabadust.

Kui selliselt tegevusloa saanud fondivalitseja kavatseb filiaali asutamata turustada liikmesriigis, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, üksnes enda valitsetava eurofondi osakuid, nagu on sätestatud II lisas, kavandamata muid tegevusi või muude teenuste osutamist, kohaldatakse turustamise suhtes ainult XI peatüki nõudeid.

Liikmesriigid ei tohi filiaali asutamiseks või teenuste osutamiseks nõuda tegevusluba, mis tahes asutamiskapitali või mõne muu samaväärse nõude täitmist.

Vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele võib eurofond vabalt määrata või eurofondi võib valitseda käesoleva direktiivi asjakohaste sätete kohaselt eurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja tingimusel, et fondivalitseja järgib:

artiklit 17 või 18 ja

artikleid 19 ja 20.

Artikkel 17

Lisaks artiklitega 6 ja 7 kehtestatud tingimuste täitmisele teatab fondivalitseja, kes soovib tegevusloas märgitud alal tegutsemiseks teise liikmesriigi territooriumil asutada oma filiaali, sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Liikmesriigid nõuavad igalt fondivalitsejalt, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil asutada filiaali, lõikes 1 ettenähtud teatamise raames järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:

liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;

tegevuskava, milles loetletakse kavandatavad tegevusalad ja teenused vastavalt artikli 6 lõigetele 2 ja 3 ning esitatakse filiaali organisatsiooniline struktuur ja fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus;

fondivalitseja aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada, ja

filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole põhjust kahelda fondivalitseja juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, võttes arvesse kavandatavaid tegevusi, edastavad nad kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kogu teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning teavitavad ühtlasi asjaomast fondivalitsejat. Nad edastavad ka kõik üksikasjad kõigi rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 osutatud teavet fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad sellise keeldumise põhjused asjaomasele fondivalitsejale kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on fondivalitsejal õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Fondivalitseja, kes tegutseb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil filiaali kaudu, järgib fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 14 kehtestatud nõudeid.

Fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõike 4 täitmise üle.

Enne kui fondivalitseja filiaal alustab majandustegevust, teevad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist ettevalmistusi järelevalve teostamiseks selle üle, kas fondivalitseja täidab nende vastutusvaldkonda kuuluvaid nõudeid.

Filiaali võib asutada ja see võib majandustegevust alustada pärast teate saamist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või, kui need asutused ei ole teadet saatnud, pärast lõikes 6 sätestatud tähtaja möödumist.

Juhul kui vastavalt lõike 2 punktidele b, c või d edastatud andmed muutuvad, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii oma päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid muudatuse osas teha lõike 3 kohase otsuse ja fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lõike 6 kohase otsuse.

▼M6

Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist fondivalitsejale, et seda muudatust ei tohi teha. Sellisel juhul annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatus on tehtud pärast seda, kui sellest on teise lõigu kohaselt teatatud, ja selle muudatuse tagajärjel ei vasta fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, võtavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kooskõlas artikliga 98 kõik asjakohased meetmed ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

▼B

Juhul kui vastavalt lõike 3 esimesele lõigule edastatud andmed muutuvad, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest tema vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kinnituses sisalduvat teavet ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

▼M1

10.

Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 1, 2, 3, 8 ja 9 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 9 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 18

Kui fondivalitseja soovib esimest korda alustada tegevusloas märgitud alal tegutsemist teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabadusele tuginedes, edastab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb tegutseda, ja

tegevuskava, milles loetletakse artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohased kavandatavad tegevusalad ja teenused ja esitatakse fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ka kõik üksikasjad võimalike rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Fondivalitseja võib seejärel alustada majandustegevust fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, kui artiklitest 20 ja 93 ei tulene teisiti.

Fondivalitseja, kes osutab teenuseid teenuste osutamise vabadusele tuginedes, järgib eeskirju, mille fondivalitseja päritoluliikmesriik on kehtestanud vastavalt artiklile 14.

Juhul kui lõike 1 punkti b kohaselt edastatud teabe sisu muudetakse, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele enne muudatuse rakendamist. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõikes 2 osutatud kinnituses sisalduva teabe ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

▼M1

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 2 ja 4 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 19

Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib fondivalitseja päritoluliikmesriigis fondivalitseja tegevuse korraldamise kohta kehtivaid nõudeid, sealhulgas ülesannete edasiandmise kord, riskijuhtimise protseduur, usaldatavusnormatiivid ja järelevalve, artiklis 12 osutatud kord ning fondivalitseja aruandlusnõuded. Need nõuded ei või olla rangemad kui ainult päritoluliikmesriigis tegutsevatele fondivalitsejatele kehtivad nõuded.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõikes 1 osutatu järgimise üle.

Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib eurofondi päritoluliikmesriigi nõudeid eurofondi asutamise ja toimimise kohta, nimelt nõudeid, mida kohaldatakse:

eurofondi asutamisele ja tegevusloa andmisele;

osakute ja aktsiate väljalaskmisele ja tagasivõtmisele;

investeerimispoliitikale ja piirmääradele, sealhulgas koguriski ja võimenduse arvutamisele;

laenuvõtmise, laenuandmise ja katteta müügi piirangutele;

eurofondi varade hindamisele ja raamatupidamisele;

väljalaske- ja/või tagasivõtuhinna arvutamisele ning vara puhasväärtuse arvutamisel tekkida võivate vigade ja sellega seoses investoritele makstava hüvitise kohta;

tulu jaotamisele või reinvesteerimisele;

eurofondi andmete avaldamisele ja aruandlusnõuetele, sealhulgas prospektile, investorile esitatavale põhiteabele ja perioodilistele aruannetele;

turustamise korrale;

suhetele osakuomanikega;

eurofondi ühinemisele ja ümberkujundamisele;

eurofondi tegevuse lõpetamisele ja likvideerimisele;

kui see on asjakohane, osakuomanike registri sisule;

eurofondiga seotud tegevusloa- ja järelevalvetasudele ja

osakuomanike hääleõiguse ja teiste punktidega a–m seotud osakuomanike õiguste kasutamisele.

Fondivalitseja täidab fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustusi ning prospektis sätestatud kohustusi, mis peavad olema kooskõlas lõigetes 1 ja 3 osutatud kohaldatava õigusega.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõigete 3 ja 4 täitmise üle.

Fondivalitseja otsustab ja vastutab korralduste ja organisatsiooniliste otsuste tegemise ja rakendamise eest, mis on vajalikud, et tagada eurofondi asutamise ja toimimisega seotud eeskirjade järgimine ning fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste ning prospektis sätestatud kohustuste täitmine.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest fondivalitseja korralduste ja tegevuse nõuetekohasuse üle, et fondivalitsejal oleks võimalik täita kõigi tema poolt valitsetavate eurofondide asutamise ja toimimisega seotud kohustusi ja eeskirju.

Liikmesriigid tagavad, et ühes liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejale ei kohaldata eurofondi päritoluliikmesriigis kehtivaid muid nõudeid käesoleva direktiiviga reguleeritavates küsimustes, välja arvatud juhtudel, millele on käesolevas direktiivis sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 20

Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, esitab fondivalitseja, kes taotleb teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemist, eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

▼M4

artikli 22 lõikes 2 osutatud kirjalik leping depositooriumiga;

▼B

teave II lisas osutatud investeeringute haldamise ja haldusega seotud ülesannete edasiandmise korra kohta.

Kui fondivalitseja juba valitseb teisi sama tüüpi eurofonde selle eurofondi päritoluliikmesriigis, piisab viitest juba esitatud dokumentidele.

Niivõrd kui see on vajalik nende vastutusvaldkonda jäävate eeskirjade täitmise tagamiseks, võivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuda fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt selgitusi ja teavet lõikes 1 osutatud dokumentide kohta ning artiklites 17 ja 18 osutatud kinnitusele tuginedes selle kohta, kas fondivalitseja tegevusluba laieneb seda tüüpi eurofondile, mille valitsemiseks tegevusluba taotletakse. Vajaduse korral annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma arvamuse 10 tööpäeva jooksul pärast esialgse taotluse esitamist.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad fondivalitseja taotluse rahuldamata jätta vaid juhul, kui:

fondivalitseja ei täida nõudeid, mis jäävad artikli 19 kohaselt tema vastutusalasse;

fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole fondivalitsejale andnud tegevusluba, et valitseda seda tüüpi eurofondi, milleks tegevusluba taotletakse, või

fondivalitseja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud dokumente.

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

Hilisematest olulistest muudatustest lõikes 1 osutatud dokumentides annab fondivalitseja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teada.

▼M1

Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määratleda teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemise loa taotlemisel.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakendusstandardite eelnõud, et kehtestada teabevahetuseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 21

Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib statistika eesmärgil nõuda, et fondivalitseja, kellel on filiaal selle liikmesriigi territooriumil, peab kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil toimuvast tegevusest korrapäraselt aru andma kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib nõuda tema territooriumil filiaali asutamise kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevatelt fondivalitsejatelt teavet, mis on vajalik, et jälgida, kuidas need järgivad nende suhtes kohaldatavaid fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi vastutusalasse kuuluvaid nõudeid.

Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille sama liikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu norme fondivalitsejad, kes on selles liikmesriigis tegevusloa saanud.

Fondivalitsejad tagavad, et artiklis 15 osutatud meetmed ja kord võimaldavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada otse fondivalitsejalt käesolevas lõikes nimetatud teavet.

Kui fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et fondivalitseja, kellel on filiaal või kes osutab teenuseid selle riigi territooriumil, rikub mõnda nende vastutusalasse kuuluvat nõuet, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt fondivalitsejalt rikkumise lõpetamist ja teavitavad sellest fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Kui asjaomane fondivalitseja keeldub andmast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teavet, mis jääb tema vastutusalasse, või ei astu vajalikke samme, et lõpetada lõikes 3 osutatud rikkumine, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus esitab fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletava teabe või lõpetab rikkumise. Nende meetmete laadist teatatakse fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

▼M1

Kui fondivalitseja keeldub jätkuvalt esitamast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletavat teavet või jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate samas lõikes märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta järgnevaid meetmeid:

pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas meetmeid artiklite 98 ja 99 alusel, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil saab fondivalitsejale kätte toimetada kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente. Kui fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis osutatav teenus on eurofondi valitsemine, võib fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik nõuda fondivalitsejalt kõnealuse eurofondi valitsemise lõpetamist; või

kui nende hinnangul on fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed ebapiisavad, teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

▼B

Lõigete 4 või 5 alusel tehtud otsuseid, mis sisaldavad meetmeid või karistusi, tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning neist teatatakse asjaomasele fondivalitsejale. Iga sellise meetme võib vaidlustada selle meetme võtnud liikmesriigi kohtutes.

▼M1

Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused eriolukorras võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaseid Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitusi.

▼B

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad enne fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamist eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Sellistel juhtudel võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused investorite huvide kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata otsuseid, millega takistatakse asjaomasel fondivalitsejal mis tahes uute tehingute alustamist liikmesriigi territooriumil.

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

▼M1

Liikmesriigid teatavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjonile, mitu korda ja mis tüüpi juhtudel nad on keeldunud tegevusloa andmisest artikli 17 alusel või jätnud rahuldamata taotluse artikli 20 alusel või on võtnud meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

▼B

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

IV PEATÜKK

NÕUDED DEPOSITOORIUMILE

▼M4

Artikkel 22

Äriühinguna asutatud fond ja iga valitsetava lepingulise fondi puhul fondivalitseja tagavad ühe depositooriumi nimetamise vastavalt käesolevale peatükile.

Depositooriumi nimetamist tõendab kirjalik leping.

Lepinguga reguleeritakse muu hulgas teabevoogu, mida peetakse vajalikuks, et võimaldada depositooriumil vastavalt käesolevas direktiivis ja muudes asjakohastes õigus- ja haldusnormides sätestatule täita oma ülesandeid selle eurofondi heaks, mille depositooriumiks ta on nimetatud.

Depositoorium:

tagab, et eurofondi osakute väljalaskmine, võõrandamine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele ning eurofondi tingimustele või põhikirjale;

tagab, et eurofondi osakute väärtus arvutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja eurofondi tingimuste või põhikirjaga;

täidab fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi juhiseid, kui need ei ole vastuolus kohaldatava siseriikliku õiguse või eurofondi tingimuste ega põhikirjaga;

tagab, et eurofondi varaga tehtavate tehingute puhul antakse vastusooritus eurofondile üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

tagab, et eurofondi tulu kasutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja eurofondi tingimuste või põhikirjaga.

Depositoorium tagab, et eurofondi rahavooge jälgitakse nõuetekohaselt, ja tagab eelkõige selle, et kõik eurofondi osakute märkimise käigus investorite poolt või nende nimel tehtud maksed on vastu võetud ja et kogu kõnealuse eurofondi raha on kantud sularahakontodele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

need on avatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel või eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel;

need on avatud komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ ( 11 ) artikli 18 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üksuses ning

neid hoitakse vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele.

Kui sularahakontod avatakse eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel, ei kajastata sellistel kontodel esimese lõigu punktis b osutatud üksuse rahalisi vahendeid ega depositooriumi enda rahalisi vahendeid.

Eurofondi vara antakse depositooriumile hoidmiseks järgmiselt:

finantsinstrumentide puhul, mida saab hoiule võtta, depositoorium:

võtab hoiule finantsinstrumente, mida võib kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ja kõiki selliseid finantsinstrumente, mida saab depositooriumile füüsiliselt üle anda;

ii)

tagab, et kõiki neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja nimel avatud eraldi kontodel vastavalt direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetele, nii et igal ajal on võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, et need kuuluvad kohaldatava õiguse kohaselt asjaomasele eurofondile;

muu vara puhul depositoorium:

kontrollib sellise vara kuulumist eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale, hinnates, kas eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale kuulub vara omandiõigus, mis põhineb asjaomase eurofondi või fondivalitseja esitatud teabel või dokumentidel ja välistel tõenditel, juhul kui need on olemas;

ii)

säilitab andmed sellise vara kohta, mille puhul ta on veendunud, et omandiõigus kuulub eurofondile või tema nimel tegutsevale fondivalitsejale, ning ajakohastab kõnealuseid andmeid.

Depositoorium esitab fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile korrapäraselt põhjaliku inventuuri eurofondi kogu vara kohta.

Depositooriumis hoiule võetud vara ei tohi depositoorium ega ükski kolmas isik, kellele hoiule võtmise ülesanne on edasi antud, oma arvel uuesti kasutada. Uuesti kasutamine hõlmab igasugust tehingut hoiule võetud varaga, sealhulgas, kuid mitte ainult, üleandmist, pantimist, võõrandamist ja laenamist.

Depositooriumis hoiule võetud vara on lubatud uuesti kasutusele võtta üksnes tingimusel, et:

uuesti kasutamine toimub eurofondi arvel;

depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi eurofondi nimel;

uuesti kasutamine toimub eurofondi kasuks ja osakuomanike huvides ning

tehing on kaetud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille eurofond on saanud omandiõiguse ülemineku kaudu.

Tagatise turuväärtus peab igal ajal ulatuma vähemalt uuesti kasutatava vara turuväärtuseni, millele lisandub ülekurss.

Liikmesriigid tagavad, et sellise depositooriumi ja/või liidus asuva kolmanda isiku maksevõimetuse korral, millele eurofondi vara hoiule võtmise ülesanne on edasi antud, ei saa hoiule võetud eurofondi vara jaotada sellise depositooriumi ja/või sellise kolmanda isiku võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida.

▼M4

Artikkel 22a

Depositoorium ei tohi artikli 22 lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesandeid kolmandatele isikutele edasi anda.

Depositoorium võib kolmandatele isikutele artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid edasi anda üksnes tingimusel, et:

ülesandeid ei anta edasi kavatsusega vältida käesoleva direktiivi nõuete täitmist;

depositoorium suudab tõendada, et ülesannete edasi andmiseks on objektiivne põhjus;

depositoorium on tegutsenud piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega sellise kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele ta kavatseb osa oma ülesannetest edasi anda, ning ta jätkab tegutsemist piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, et perioodiliselt kontrollida sellist kolmandat isikut, kellele ta on osa oma ülesannetest edasi andnud, ja kolmandale isikule edasi antud ülesannete täitmise korda ning et teostada nende üle korrapärast järelevalvet.

Artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid võib depositoorium edasi anda üksnes sellisele kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal alati järgmistele tingimustele:

tal on vajalikud struktuurid ja erialateadmised, mis on talle usaldatud eurofondi või tema nimel tegutseva fondivalitseja vara laadi ja keerukust arvestades piisavad ja proportsionaalsed;

artikli 22 lõike 5 punktis a osutatud vara hoiule võtmise ülesande puhul kohaldatakse tema suhtes:

tõhusaid usaldatavusnormatiive, sh miinimumkapitali nõudeid, ja järelevalvet asjaomases jurisdiktsioonis;

ii)

korrapärast välist auditeerimist, tagamaks et finantsinstrumendid on tema valduses;

ta eraldab depositooriumi klientide vara oma varast ja depositooriumi varast nii, et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomase depositooriumi klientidele;

ta võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kolmanda isiku maksevõimetuse korral ei saa kolmanda isiku juures hoiule võetud eurofondi vara jaotada kolmanda isiku võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida, ning

ta järgib artikli 22 lõigetes 2, 5 ja 7 ning artiklis 25 sätestatud üldisi kohustusi ja keelde.

Olenemata esimese lõigu punkti b alapunktist i, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoiule võtma kohalik üksus ja nimetatud punktis sätestatud edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium oma ülesanded edasi anda sellisele kohalikule üksusele üksnes nimetatud kolmanda riigi õigusega nõutud määral ja ainult seni, kuni puuduvad edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused, ning üksnes juhul kui:

asjaomase eurofondi investoritele selgitatakse enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt asjaolu, et selline ülesannete edasi andmine tuleneb kolmanda riigi õiguslikest piirangutest, ning neid teavitatakse edasi andmist õigustavatest asjaoludest ja ülesannete edasi andmisega seotud riskidest;

äriühinguna asutatud fond või eurofondi nimel tegutsev fondivalitseja on teinud depositooriumile ülesandeks anda selliste finantsinstrumentide hoiule võtmise ülesanne edasi asjaomasele kohalikule üksusele.

Kolmas isik võib need ülesanded omakorda edasi anda, tingimusel et täidetakse samu nõudeid. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes artikli 24 lõiget 2 mutatis mutandis.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata hoiule võtmise ülesande edasiandmisena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ ( 12 ) sätestatud teenuste osutamist väärtpaberiarveldussüsteemide poolt nimetatud direktiivi tähenduses või samalaadsete teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt.

▼B

Artikkel 23

Depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on eurofondi päritoluliikmesriigis.

▼M4

Depositoorium on:

riigi keskpank;

krediidiasutus, millele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL kohaselt, või

muu juriidiline isik, millele pädev asutus on siseriikliku õiguse alusel andnud loa tegutseda käesoleva direktiivi alusel depositooriumina, mille suhtes kohaldatakse kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis ei ole väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 13 ) artikli 315 või 317 kohaselt valitud meetodist sõltuvalt arvutatud nõuetest, ning mille omavahendid ei ole mingil juhul väiksemad direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitalist.

Esimese lõigu punktis c osutatud juriidilisele isikule kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja teostatakse pidevat järelevalvet ning ta peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

tal on vajalik infrastruktuur, et võtta hoiule finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol;

ta kehtestab nõuetekohase poliitika ja menetluse, mis on piisavad tagamaks, et juriidiline isik, sealhulgas tema juhtkond ja töötajad, täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi;

tal on usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamise kord, sisekontrollikord, tõhusad riskianalüüsi protseduurid ja infotöötlussüsteemide kontrolli ja järelevalve kord;

ta tagab ja rakendab kõigi asjakohaste meetmete võtmist, pidades silmas tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda, et vältida huvide konflikte;

ta korraldab kõigi oma teenuste, toimingute ja tehingute andmete säilitamise, nii et see oleks piisav, et võimaldada pädeva asutuse järelevalveülesande täitmist ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide täitmise tagamist;

ta võtab mõistlikke meetmeid, et tagada depositooriumi ülesannete täitmise jätkuvus ja korrapärasus, rakendades asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure, sealhulgas depositooriumi ülesannete täitmiseks;

tema juhtorgani ja kõrgema juhtkonna kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused;

tema juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista depositooriumi tegevust, sealhulgas peamisi riske;

tema juhtorgani ja kõrgema juhtkonna iga liige tegutseb ausalt ja usaldusväärselt.

Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõike 2 esimeses lõigus osutatud kategooriatesse kuuluvatest isikutest on õigus tegutseda depositooriumina.

Äriühinguna asutatud fondid või fondivalitsejad, kes tegutsevad nende valitsetava eurofondi nimel ning kes määrasid enne 18. märtsi 2016 depositooriumiks isiku, mis ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele, määravad depositooriumi, mis vastab kõnealustele nõuetele, enne 18. märtsi 2018.

▼M4 —————

▼M4

Artikkel 24

Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi osakuomanike ees kaotuse eest depositooriumis või kolmanda isiku poolt, kellele hoiule võetud finantsinstrumentide hoiule võtmise ülesanne on edasi antud artikli 22 lõike 5 punkti a kohaselt.

Hoiule võetud finantsinstrumendi kaotuse korral tagavad liikmesriigid, et depositoorium tagastab eurofondile või selle nimel tegutsevale fondivalitsejale viivitamata sama tüüpi finantsinstrumendi või sellele vastava summa. Depositoorium ei vastuta, kui ta suudab tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest nende ärahoidmiseks.

Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi investorite ees ka igasuguse muu neile tekitatud kahju eest, mis tuleneb depositooriumi poolt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste hooletust täitmisest või tahtlikult täitmata jätmisest.

Depositooriumi vastutust, nagu osutatud lõikes 1, ei mõjuta artiklis 22a osutatud edasiandmine.

Depositooriumi vastutust, nagu osutatud lõikes 1, ei saa välistada või piirata kokkuleppega.

Kõik lõikega 3 vastuolus olevad kokkulepped on õigustühised.

Eurofondi osakuomanikud võivad nõuda depositooriumilt tekitatud kahju hüvitamist otse või kaudselt fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi kaudu, tingimusel et see ei too kaasa topelthüvitisi ega osakuomanike ebavõrdset kohtlemist.

Artikkel 25

Ükski äriühing ei tohi tegutseda nii fondivalitseja kui ka depositooriumina. Ükski äriühing ei tohi tegutseda nii äriühinguna asutatud fondi kui ka depositooriumina.

Fondivalitseja ja depositoorium tegutsevad oma vastavate ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning üksnes eurofondi ja selle investorite huvides. Äriühinguna asutatud fond ja depositoorium tegutsevad oma vastavate ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning üksnes eurofondi investorite huvides.

Depositoorium ei tegele eurofondi või selle nimel tegutseva fondivalitsejaga seoses tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti eurofondi, selle investorite, fondivalitseja ja depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt huvide konflikti põhjustavatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, lahendatakse, jälgitakse ja need avalikustatakse eurofondi investoritele nõuetekohasel viisil.

Artikkel 26

Õigusaktides ja lepingulise fondi fonditingimustes sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

Õigusaktides ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

▼M4

Artikkel 26a

Depositoorium annab oma pädevatele asutustele nende taotluse korral kogu teabe, mille ta on saanud oma kohustuste täitmisel ja mis võib olla tema pädevate asutuste või eurofondi või fondivalitseja pädevate asutuste jaoks vajalik.

Kui eurofondi või fondivalitseja pädevad asutused ei ole samad, mis on depositooriumil, jagavad depositooriumi pädevad asutused saadud teavet viivitamata eurofondi ja fondivalitseja pädevate asutustega.

Artikkel 26b

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112a vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse järgmist:

andmed, mis tuleb lisada artikli 22 lõikes 2 osutatud kirjalikku lepingusse;

depositooriumi ülesannete täitmise tingimused artikli 22 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt, sealhulgas:

finantsinstrumentide liigid, mida depositooriumi ülesanne võtta hoiule vara artikli 22 lõike 5 punkti a kohaselt hõlmab;

ii)

tingimused, mille kohaselt võib depositoorium hoiule võtta keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente;

iii)

tingimused, mille kohaselt depositoorium hoiab artikli 22 lõike 5 punkti b kohaselt nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente;

depositooriumi hoolsuskohustused vastavalt artikli 22a lõike 2 punktile c;

eraldamise kohustus vastavalt artikli 22a lõike 3 punktile c;

meetmed, mida kolmas isik peab võtma vastavalt artikli 22a lõike 3 punktile d;

millistel tingimustel ja mis olukorras käsitatakse hoiule võetud finantsinstrumente kaotatuna artikli 24 kohaldamisel;

mida käsitada väliste sündmustena, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest nende ärahoidmiseks vastavalt artikli 24 lõikele 1;

artikli 25 lõikes 2 osutatud sõltumatuse nõude täitmise tingimused.

▼B

V PEATÜKK

NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 27

Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada üksnes äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel.

Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, millena äriühinguna asutatud fond tuleb asutada.

Äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht on äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 28

Äriühinguna asutatud fond ei või arendada muud kui artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevust.

Artikkel 29

Ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud üldkohaldatavaid tingimusi, ei anna pädevad asutused tegevusluba äriühinguna asutatud fondile, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui äriühinguna asutatud fondil ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.

Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

tegevusluba ei anta, kui tegevusloa taotlusele ei ole lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt äriühinguna asutatud fondi organisatsiooniline struktuur;

äriühinguna asutatud fondi juhid on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud seda liiki majandustegevuse alal, mida äriühinguna asutatud fond teostab; sellega seoses tuleb juhtide ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele; äriühinguna asutatud fondi majandustegevust peavad juhtima vähemalt kaks eespool nimetatud tingimustele vastavat isikut; „juhid” on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel äriühinguna asutatud fondi esindavad või selle tegevust tegelikult juhivad, ja

kui äriühinguna asutatud fondi ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui kõnealune märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad äriühinguna asutatud fondi pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui äriühinguna asutatud fondiga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või kui nimetatud õigus- või haldusnormide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et äriühinguna asutatud fondid esitaksid neile vajaliku teabe.

Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud fondivalitsejat, teavitatakse äriühinguna asutatud fondi kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse.

Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale äriühinguna asutatud fondile antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui kõnealune fond:

ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

on jämedalt või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või

vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

▼M1

Käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

teavet, mida äriühinguna asutatud fondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevatele asutustele, sealhulgas tegevuskava, ning

asjaolusid, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on ette nähtud lõike 1 punktis c.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 15 sätestatud korras.

▼B

2. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 30

▼M4

Artikleid 13 kuni 14b kohaldatakse mutatis mutandis nende äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.

▼B

Esimeses lõigus osutatud artiklite kohaldamisel tähendab mõiste „fondivalitseja” mõistet „äriühinguna asutatud fond”.

Äriühinguna asutatud fond võib valitseda ainult oma portfelli vara ning äriühinguna asutatud fondi ei tohi mingil juhul volitada valitsema kolmanda isiku vara.

Artikkel 31

Iga äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida äriühinguna asutatud fondid, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, peavad alati järgima.

Eelkõige nõuavad äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas ka äriühinguna asutatud fondi laadi, et tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks kehtestatud nõuded või algkapitali investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja valitsemise kohta, mis tagavad vähemalt, et kõikide fondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.

▼M4 —————

▼B

VI PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜHINEMINE

1. JAGU

Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine

Artikkel 37

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab eurofond investeerimisüksusi.

Artikkel 38

Liikmesriigid lubavad vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele ning olenemata sellest, millisel viisil on eurofond vastavalt artikli 1 lõikele 3 moodustatud, artikli 2 lõike 1 punktides q ja r määratletud piiriüleseid ja riigisiseseid ühinemisi vastavalt ühele või mitmele artikli 2 lõike 1 punktis p sätestatud ühinemisviisile.

Artikli 2 lõike 1 punktis q määratletud piiriüleste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses.

Artikli 2 lõike 1 punktis r määratletud riigisiseste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud selle liikmesriigi õiguses, milles eurofond on asutatud.

Artikkel 39

Ühinemisele peavad loa andma ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused.

Ühinev eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi poolt heaks kiidetud ühinemislepingu projekt;

ühendava eurofondi ajakohastatud prospekt ja artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, juhul kui eurofond on asutatud teises liikmesriigis;

nii ühineva kui ka ühendava eurofondi depositooriumi avaldus, millega kinnitatakse, et nad on vastavalt artiklile 41 kontrollinud artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja vastavate eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale, ja

kavandatavat ühinemist käsitlev teave, mille ühinev ja ühendav eurofond kavatsevad esitada oma asjaomastele osakuomanikele.

Nimetatud teave esitatakse sellisel viisil, et nii ühineva kui ka ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik lugeda seda liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad kohe pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist koopiad lõikes 2 osutatud teabest ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused hindavad kavandatud ühinemise võimalikku mõju vastavalt ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele, et anda hinnang selle kohta, kas osakuomanikele on antud asjakohast teavet.

Juhul kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad seda vajalikuks, võivad nad kirjalikult nõuda, et selgitatakse ühineva eurofondi osakuomanikele esitatavat teavet.

Juhul kui ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad vajalikuks, võivad nad 15 tööpäeva jooksul pärast kogu lõikes 2 osutatud teabe koopiate kättesaamist kirjalikult nõuda, et ühendav eurofond muudaks oma osakuomanikele esitatavat teavet.

Sellisel juhul annavad ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma rahulolematusest teada ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Nad teavitavad ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi 20 tööpäeva jooksul pärast teate saamist, kas nad on rahul ühendava eurofondi osakuomanikele esitatava muudetud teabega.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad kavandatud ühinemisele loa, kui täidetud on järgmised tingimused:

kavandatud ühinemine vastab kõigile artiklite 39–42 nõuetele;

ühendav eurofond on teatanud vastavalt artiklile 93, et ta turustab oma osakuid kõigis liikmesriikides, kus ühinevale eurofondile on antud tegevusluba või kus ta on teatanud, et ta turustab oma osakuid vastavalt artiklile 93, ja

ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on rahul osakuomanikele esitada kavatsetava teabega ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole väljendanud rahulolematust vastavalt lõike 3 neljandale lõigule.

Kui ühineva eurofondi pädevad asutused leiavad, et dokumentatsioon ei ole täielik, taotlevad nad lisateavet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe kättesaamist.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ühinevat eurofondi 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohaselt täieliku teabe esitamist, kas ühinemiseks antakse luba või mitte.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad oma otsusest samuti ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Liikmesriigid võivad vastavalt artikli 57 lõike 1 teisele lõigule teha ühendavale eurofondile erandi artiklitest 52 kuni 55.

Artikkel 40

Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond koostavad ühise ühinemislepingu projekti.

Ühises ühinemislepingu projektis tuuakse välja järgmised andmed:

ühinemise ja kaasatud eurofondide liigi täpsustamine;

kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;

kavandatud ühinemise võimalik mõju nii ühineva kui ka ühendava eurofondi osakuomanikele;

vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud osakute vahetuskursi arvutamise kuupäeval;

vahetuskursi arvutamise meetod;

ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;

varade ülekandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid ja

artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti ii ja, kui see on asjakohane, artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti iii kohase ühinemise korral uue ühendava eurofondi fonditingimused või põhikiri.

Pädevad asutused ei või nõuda muu teabe lisamist ühisesse ühinemislepingu projekti.

Ühinev ja ühendav eurofond võivad otsustada ühisesse ühinemislepingu projekti lisada täiendavaid punkte.

2. JAGU

Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused

Artikkel 41

Liikmesriigid nõuavad, et ühineva ja ühendava eurofondi depositooriumid kontrolliksid artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja asjaomaste eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale.

Artikkel 42

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õigus usaldab kas depositooriumi või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) ( 14 ) määratud sõltumatu audiitori hooleks järgmiste punktide kinnitamise:

vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeval;

vajaduse korral rahaline väljamakse osaku kohta ja

vahetuskursi arvutamise meetod ning arvutamise kuupäeval kindlaks määratud tegelik vahetuskurss, nagu osutatud artikli 47 lõikes 1.

Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ühineva eurofondi vannutatud audiitoreid või ühendava eurofondi vannutatud audiitorit sõltumatute audiitoritena.

Ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ja eurofondide asjaomastele pädevatele asutustele tehakse taotluse korral tasuta kättesaadavaks sõltumatu audiitori või vajaduse korral depositooriumi aruande koopia.

Artikkel 43

Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond esitaksid oma osakuomanikele asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et nad saaksid teadlikult hinnata kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule.

Teave esitatakse ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ainult pärast seda, kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kavandatud ühinemiseks andnud loa artikli 39 alusel.

Teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne artikli 45 lõikes 1 osutatud viimast kuupäeva, mil võib taotleda tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta.

Ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele esitatav teave sisaldab asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et osakuomanikud saaksid teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline on kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule, ning kasutada oma õigusi vastavalt artiklitele 44 ja 45.

Teave hõlmab järgmist:

kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;

kavandatud ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas, kuid mitte ainult, mis tahes olulised muutused seoses investeerimispoliitika ja -strateegia, kulude, oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning tulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, selgesõnaline hoiatus investoritele, et nende tulu maksustamislahendust võidakse ühinemise järel muuta;

kõik osakuomanike eriõigused seoses kavandatud ühinemisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, õigus saada lisateavet, õigus saada taotluse korral sõltumatu audiitori või depositooriumi aruande koopia ja õigus nõuda oma osakute tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta artikli 45 lõike 1 kohaselt ning kõnealuse õiguse kasutamise lõpptähtaeg;

asjakohased menetlusküsimused ja ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev ja

koopia ühendava eurofondi kohta investorile esitatavast põhiteabest, millele on osutatud artiklis 78.

Kui ühinevat või ühendavat eurofondi on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 3 osutatud teave vastava eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Tõlkimise eest vastutab eurofond, kellelt nõutakse teabe esitamist. Kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, täpsustades üksikasjalikult lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe sisu, vormi ning esitamise meetodi.

▼M1 —————

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide rakendamise tingimused käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe sisu ja vormi ning edastamise meetodi osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korrale.

▼B

Artikkel 44

Juhul kui liikmesriikide siseriikliku õigusega nõutakse, et osakuomanikud peavad eurofondide ühinemise heaks kiitma, tagavad liikmesriigid, et selliseks heakskiitmiseks ei ole vaja rohkem kui 75 % osakuomanike üldkoosolekul osakuomanike või nende esindajate poolt tegelikult antud häältest.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses ettenähtud kohalolekukvoorumi kohaldamist. Kui see on asjakohane, ei kohalda liikmesriigid piiriülestele ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui riigisisestele ühinemistele ega eurofondide ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui äriühingute ühinemistele.

Artikkel 45

Liikmesriikide õigusaktidega nähakse ette, et ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda igasuguse lisatasuta, v.a see, mille eurofond peab kinni kapitali vähendamise kulude katteks, oma osakute tagasiostmist või -võtmist, või võimaluse korral nende ümbervahetamist teise sellise eurofondi osakuteks, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu. See õigus kehtib alates sellest, kui ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele teatatakse kavandatud ühinemisest vastavalt artiklile 43 ning selle kehtivus lõppeb viis tööpäeva enne artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeva.

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid eurofondide ühinemise korral erandina artikli 84 lõikest 1 lubada pädevatel asutustel nõuda või lubada osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise ajutist peatamist, tingimusel et selline peatamine on osakuomanike huvide kaitse eesmärgil põhjendatud.

3. JAGU

Kulud ja jõustumine

Artikkel 46

Välja arvatud juhtudel, kui eurofond ei ole määranud fondivalitsejat, tagavad liikmesriigid, et ühinemise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud mis tahes õigusabi-, konsultatsiooni- ja halduskulusid ei kanna ühinev ega ühendav eurofond ega kõnealuste fondide osakuomanikud.

Artikkel 47

Riigisiseste ühinemiste puhul määratakse liikmesriikide õiguses kindlaks ühinemise jõustumise kuupäev ja kuupäev ühineva eurofondi osakute ühendava eurofondi osakuteks vahetamise kursi arvutamiseks ning vajaduse korral vara puhasväärtuse kindlaksmääramiseks rahaliste väljamaksete korral.

Piiriüleste ühinemiste puhul määratakse kuupäevad kindlaks ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral määratakse need kuupäevad kindlaks pärast ühinemise heakskiitmist ühendava eurofondi või ühineva eurofondi osakuomanike poolt.

Ühinemise jõustumine avalikustatakse ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktides sätestatud viisil, kasutades kõiki asjakohaseid vahendeid, ja sellest teavitatakse ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriikide pädevaid asutusi.

Lõike 1 kohaselt jõustunud ühinemist ei saa tunnistada õigustühiseks.

Artikkel 48

Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis i sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

ühineva eurofondi osakuomanikest saavad ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja

ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.

Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis ii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle uuele ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

ühineva eurofondi osakuomanikest saavad uue ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja

ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.

Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis iii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

kogu ühineva eurofondi netovara kantakse üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

ühineva eurofondi osakuomanikud muutuvad ühendava eurofondi osakuomanikeks ja

ühinev eurofond jätkab tegevust, kuni kohustused on täidetud.

Liikmesriigid tagavad sellise korra kehtestamise, mille kohaselt ühendava eurofondi fondivalitseja kinnitab ühendava eurofondi depositooriumile, et varad ja vajaduse korral kohustused on üle antud. Kui ühendav eurofond ei ole fondivalitsejat määranud, annab ta nimetatud kinnituse ühendava eurofondi depositooriumile ise.

VII PEATÜKK

EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

Artikkel 49

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade kohaldamisel käsitatakse enam kui ühest üksusest koosneva eurofondi iga investeerimisüksust eraldi eurofondina.

Artikkel 50

Eurofond investeerib üksnes järgmistesse väärtpaberitesse:

vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mida noteeritakse või millega kaubeldakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud reguleeritud turul;

vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, millega kaubeldakse liikmesriigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud;

vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis on kolmanda riigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või millega kaubeldakse kolmanda riigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud;

hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, tingimusel et:

väljalaske tingimused sisaldavad kohustust taotleda ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et selle väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud, ja

ii)

punktis i osutatud luba on tagatud aasta jooksul pärast väljalaset;

vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud eurofondide või muude artikli 1 lõike 2 punktide a ja b kohaste liikmesriigis või mujal asutatud investeerimisfondide osakud, tingimusel et:

kõnealused muud investeerimisfondid on saanud tegevusloa õigusaktide alusel, milles sätestatakse, et nende suhtes kohaldatakse järelevalvet, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud järelevalvega, ning et asutustevaheline koostöö on piisavalt tagatud;

ii)

muude investeerimisfondide osakuomanike kaitse tase on samaväärne eurofondide osakuomanikele ettenähtud kaitse tasemega ning eelkõige on varade eraldatuse, laenuvõtmise või laenuandmise ning vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide katteta müügiga seotud eeskirjad samaväärsed käesoleva direktiivi nõuetega;

iii)

muude investeerimisfondide majandustegevuse kohta esitatakse poolaasta- ja aastaaruanded, mis võimaldavad hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi, tulusid ning tehinguid, ja

iv)

eurofondi või muu investeerimisfondi varadest, mille osakute omandamist kavandatakse, võib asjaomaste fonditingimuste või põhikirja kohaselt muude eurofondide või muude investeerimisfondide osakutesse investeerida kokku kuni 10 %;

need hoiused krediidiasutustes, mis on nõudmisel tagastatavad või väljavõetavad ning mille tähtaeg on kuni 12 kuud, tingimusel et krediidiasutuse registrijärgne asukoht on liikmesriigis, või kui krediidiasutuse registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega;

tuletisinstrumendid, sealhulgas samaväärsed sularahas makstavad finantsinstrumendid, millega kaubeldakse punktides a, b ja c osutatud reguleeritud turul, või börsivälised tuletisinstrumendid, tingimusel et:

nende alusvaraks või hinda mõjutavaks teguriks on käesolevas lõikes käsitletavad instrumendid, finantsindeksid, intressimäärad, valuutakursid või valuutad, millesse eurofond võib investeerida vastavalt oma investeerimiseesmärkidele, mis on sätestatud tema fonditingimustes või põhikirjas;

ii)

börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute osapooled on asutused, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja kes kuuluvad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse, ning

iii)

börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse usaldusväärset ja kontrollitavat igapäevast hindamist ning neid on võimalik eurofondi algatusel igal ajal nende õiglase väärtusega müüa, rahaks vahetada või tasaarvestusega lõpetada või

muud artikli 2 lõike 1 punkti o alla kuuluvad rahaturuinstrumendid, mis ei ole reguleeritud turul kaubeldavad instrumendid, kui nende emiteerimine või emitent ise on reguleeritud investorite ja hoiuste kaitseks, tingimusel et nende:

emitent või tagaja on riiklik asutus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või liikmesriigi keskpank, Euroopa Keskpank, ühendus või Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või föderaalriigi puhul föderatsiooni üks liige või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik;

ii)

emitent on ettevõtja, mille väärtpaberitega kaubeldakse punktides a, b või c osutatud reguleeritud turul;

iii)

emitent või tagaja on üksus, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumidele vastavat usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, või üksus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega, ning need normatiivid on täidetud, või

iv)

emitendiks on eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse kuuluvad teised asutused, tingimusel et investeeringute suhtes neisse instrumentidesse kohaldatakse vähemalt samaväärset investorite kaitset, kui on ette nähtud punktidega i, ii ja iii, ning kui emitendiks on äriühing, kelle kapital ja reservid moodustavad vähemalt 10 000 000 eurot ning kes esitab ja avaldab oma aastaaruanded kooskõlas 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiiviga 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, ( 15 ) või üksus, mis tegeleb konsolideerimisgrupis, millesse kuulub üks või mitu äriühingut, mille väärtpaberid on börsil noteeritud, selle konsolideerimisgrupi finantseerimisega, või üksus, mis tegeleb panga likviidsusliini kasutavate väärtpaberistamisvahendite finantseerimisega.

Eurofond ei või:

üle 10 % oma varast investeerida muudesse, lõikes 1 osutamata vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse või

omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

Eurofondid võivad omada lisakäibekapitali.

Äriühinguna asutatud fond võib omandada kinnis- või vallasvara, mis on hädavajalik tema otseseks äritegevuseks.

▼M1

Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad varaliike, millesse eurofond võib vastavalt käesolevale artiklile ja selliste sätetega seoses komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele investeerida.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

▼M5

Artikkel 50a

Kui eurofondide valitsejatel või siseselt valitsetavatel eurofondidel tekib väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 ( 16 ) sätestatud nõuetele, tegutsevad nad asjaomase eurofondi investorite parimates huvides ja võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.

▼B

Artikkel 51

▼M3

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond rakendab riskijuhtimise protseduure, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju eurofondi portfelli üldisele riskiprofiilile. Eelkõige ei tugine fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond eurofondi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 17 ) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid.

▼B

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond järgib börsiväliste tuletisinstrumentide täpse ja sõltumatu hindamise korda.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava eurofondi kohta.

▼M1

Pädevad asutused tagavad, et kogu teave, mis saadakse kolmanda lõigu alusel ja mis koondatakse kõigi nende poolt kontrollitavate fondivalitsejate või äriühinguna asutatud fondide kohta, on süsteemsete riskide liidu tasandil jälgimise eesmärgil kättesaadav määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 18 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule nimetatud määruse artikli 15 kohaselt.

▼B

Liikmesriigid võivad eurofondil lubada kasutada liikmesriikide sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, arvestades vabalt võõrandatavate väärtpaberite ning rahaturuinstrumentidega seotud tehnikaid ja instrumente, tingimusel et selliseid tehnikaid ja instrumente kasutatakse portfelli tõhusaks haldamiseks.

Kui toimingud on seotud tuletisinstrumentide kasutamisega, peavad kõnealused tingimused ja piirmäärad olema kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.

Mingil juhul ei tohi need toimingud põhjustada eurofondi kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud eurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis.

Eurofond tagab, et tema tuletisinstrumentidega seotud üldrisk ei ületa tema portfelli puhasväärtust.

Riski arvutamisel võetakse arvesse tuletisväärtpaberite alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise aega. Seda kohaldatakse ka kolmanda ja neljanda lõigu suhtes.

Eurofond võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 52 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 52 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui eurofond investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, võivad liikmesriigid näha ette, et kõnealuseid investeeringuid ei tule arvesse võtta vastavalt artiklis 52 sätestatud piirmäärade kohaldamisel.

Kui vabalt võõrandatav väärtpaber või rahaturuinstrument sisaldab tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.

▼M3

3a.

Pädevad asutused jälgivad eurofondide tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes fondivalitsejate või äriühinguna asutatud fondide krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad lõike 1 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele viitamise kasutamist eurofondide investeerimispoliitikas ja kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.

▼M1

Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist võtab komisjon ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega määratakse kindlaks:

▼M3

kriteeriumid fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi poolt vastavalt lõike 1 esimesele lõigule rakendatavate riskijuhtimise protseduuride adekvaatsuse hindamiseks;

▼M1

üksikasjalikud eeskirjad börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise kohta; ning

üksikasjalikud nõuded teabe sisu ja järgitava korra kohta fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teabe edastamisel.

▼M3

Esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumid tagavad, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei tugine eurofondi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt lõike 1 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele.

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud kriteeriumide ja eeskirjade osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 52

Eurofond ei või:

ühe ja sama asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida rohkem kui 5 % oma varast või

ühte ja samasse asutusse hoiustena investeerida rohkem kui 20 % oma varast.

Eurofondi vastaspoole risk ei tohi börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtava tehingu puhul ületada:

10 % tema varast, kui vastaspooleks on artikli 50 lõike 1 punktis f osutatud krediidiasutus, või

5 % tema varast muudel juhtudel.

Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 protsendini. Sel juhul ei tohi kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.

Olenemata lõikes 1 sätestatud üksikutest piirmääradest, ei tohi eurofondil, juhul kui selle tagajärjel rohkem kui 20 % tema varadest on investeeritud ühte asutusse, samal ajal olla:

investeeringuid kõnealuse asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse;

hoiuseid kõnealuses asutuses või

börsiväliste tuletisinstrumentidega kõnealuse asutusega tehtavatest tehingutest tulenevaid riske.

Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid on emiteerinud või taganud liikmesriik, tema kohalik omavalitsus, kolmas riik või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik.

▼M8

Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 25 %-ni, kui võlakirjad emiteeriti enne 8. juulit 2022 ja need vastavad käesolevas lõikes sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval, või kui võlakirjad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punkti 1 kohasele pandikirjade määratlusele ( 19 ).

▼B

Kui eurofond investeerib üle 5 % oma varast esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on emiteerinud üks emitent, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 % eurofondi vara väärtusest.

▼M8 —————

▼B

Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40 % piirmäära kohaldamisel.

Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud piirmäärasid ei saa ühendada ning seega ei tohi lõigete 1 kuni 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse või tuletisinstrumentidesse ületada 35 % eurofondi varast, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on üks ja sama asutus.

Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi direktiivis 83/349/EMÜ või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud konsolideeritud aruannete koostamiseks, käsitatakse käesolevas artiklis esitatud piirmäärade arvutamisel ühe asutusena.

Liikmesriigid võivad lubada ühe konsolideerimisgrupi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku investeerida kuni 20 %.

Artikkel 53

Ilma et see piiraks artiklis 56 sätestatud piirmäärade kohaldamist, võivad liikmesriigid artikliga 52 ettenähtud piirmäärasid ühe ja sama asutuse emiteeritud aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendada kuni 20 protsendini, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on eurofondi investeerimispoliitika eesmärgiks järgida mõne sellise aktsia- või võlakirjaindeksi koostist, mida on tunnustanud pädev asutus, tingimusel et:

selle koostis on piisavalt hajutatud;

indeks kajastab adekvaatselt olukorda turul, millele ta osutab, ning

see avaldatakse nõuetekohasel viisil.

Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui see on tingitud erandlikest turutingimustest eelkõige sellistel reguleeritud turgudel, kus teatavad vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid tugevalt domineerivad. Kõnealuse piirmäärani investeerimine on lubatud üksnes ühe emitendi puhul.

Artikkel 54

Erandina artiklist 52 võivad liikmesriigid lubada eurofondidel, kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mille emitent või tagaja on liikmesriik, üks või mitu tema kohalikest omavalitsustest, kolmas riik või avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused lubavad sellist erandit ainult juhul, kui nad leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne osakuomanike kaitsega eurofondides, mis peavad kinni artiklis 52 sätestatud piirmääradest.

Selline eurofond valdab vähemalt kuue eri väljalaske vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt võõrandatavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema koguvarast.

Lõikes 1 osutatud eurofondid märgivad fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas selgelt ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väljalastud või tagatud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast.

Sellised fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikirja kinnitavad pädevad asutused.

Iga lõikes 1 osutatud eurofond lisab oma prospektile ja reklaamiteatele selgesti eristatava teate, et sellisele kinnitusele tähelepanu juhtida, ning märgib ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väärtpaberitesse ta kavatseb investeerida või on investeerinud üle 35 % oma varast.

Artikkel 55

Eurofond võib omandada artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud eurofondide või muude investeerimisfondide osakuid, tingimusel et ta ei investeeri ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse üle 10 % oma varast. Liikmesriigid võivad seda piirmäära suurendada kuni 20 protsendini.

Selliste investeerimisfondide osakutesse tehtud investeeringud, mis ei ole eurofondid, võivad kokku moodustada 30 % eurofondi varast.

Kui eurofond on omandanud teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid, võivad liikmesriigid sätestada, et asjaomaste eurofondide või muude investeerimisfondide vara ei pea arvesse võtma seoses artiklis 52 sätestatud piirmääradega.

Kui eurofond investeerib sellise teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse, mida valitseb otse või volituse alusel sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu, ei tohi see fondivalitseja või muu äriühing võtta väljalaske- ja tagasivõtmistasu eurofondi investeeringutelt selle teise eurofondi või investeerimisfondi osakutesse.

Eurofond, mis investeerib olulise osa oma varast teise eurofondi või investeerimisfondi, avaldab oma prospektis maksimaalsed valitsemistasud, mida võivad võtta tema ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida. Majandusaasta aruandes märgitakse valitsemistasude maksimaalne protsent, mida võivad võtta eurofond ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida.

Artikkel 56

Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei omanda hääleõigusega aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju emitendi juhtimisele.

Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õiguses sätestatud nõudeid, mis määratlevad esimeses lõigus sõnastatud põhimõtte.

Eurofond ei või omandada rohkem kui:

10 % ühe emitendi hääleõiguseta aktsiaid;

10 % ühe emitendi võlakirju;

25 % ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid artikli 1 lõike 2 punktide a ja b tähenduses või

10 % ühe emitendi rahaturuinstrumente.

Punktides b, c ja d sätestatud piirmäärasid võib omandamise ajal mitte arvestada, kui võlakirjade või rahaturuinstrumentide kogumaksumust või väljalastavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.

Liikmesriigid võivad loobuda lõigete 1 ja 2 kohaldamisest:

liikmesriigi või tema kohalike omavalituste väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;

kolmanda riigi väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;

vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes, mille emitendiks on avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki;

eurofondile kuuluvate sellise äriühingu aktsiate suhtes, mis on asutatud kolmandas riigis ja mis investeerib oma vara põhiliselt väärtpaberitesse, mille emitentide registrijärgne asukoht on selles riigis, juhul kui selle riigi õigusaktide alusel on selline osalus eurofondi ainus võimalus selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;

äriühinguna asutatud fondile või äriühinguna asutatud fondidele kuuluvate selliste tütarettevõtjate aktsiate suhtes, mille ainsaks tegevusalaks on osakuomanike taotlusel osakute tagasiostmisega seotud valitsemis-, nõustamis- või turundustegevus üksnes äriühinguna asutatud fondi või äriühinguna asutatud fondide nimel riigis, kus kõnealused tütarettevõtjad on asutatud.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud erand kehtib siiski ainult juhul, kui kolmanda riigi äriühing järgib oma investeerimispoliitikas artiklites 52 ja 55 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid. Juhul kui ületatakse artiklites 52 ja 55 sätestatud piirmäärasid, kohaldatakse artiklit 57 mutatis mutandis.

Artikkel 57

Käesolevas peatükis sätestatud piirmäärasid ei pea eurofond järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt võõrandatavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.

Tagades küll riskide hajutamise põhimõtte järgimise, võivad liikmesriigid lubada hiljuti tunnustatud eurofondi puhul teha erandi artiklitest 52 kuni 55 kuue kuu jooksul alates eurofondile tegevusloa andmise kuupäevast.

Kui lõikes 1 osutatud piirmäärad ületatakse eurofondist olenemata põhjustel või märkimisõiguse rakendamise tulemusena, likvideerib eurofond esmatähtsa ülesandena sellise olukorra, võttes igati arvesse osakuomanike huve.

VIII PEATÜKK

INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR

1. JAGU

Reguleerimisala ja heakskiitmine

Artikkel 58

Investor-eurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, millel on luba investeerida erandina artikli 1 lõike 2 punktist a, artiklitest 50, 52 ja 55 ning artikli 56 lõike 2 punktist c vähemalt 85 % oma varast teise eurofondi või selle investeerimisüksuse („ühiseurofond”) osakutesse.

Investor-eurofond võib hoida kuni 15 % oma varast järgmiselt:

lisakäibekapitalina vastavalt artikli 50 lõike 2 teisele lõigule;

tuletisinstrumentides, mida võib kasutada üksnes riskide maandamise eesmärgil, vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile g ning artikli 51 lõigetele 2 ja 3;

kinnis- ja vallasvaras, mis on oluline tema otseseks äritegevuseks, kui investor-eurofond on äriühinguna asutatud fond.

Artikli 51 lõike 3 järgimiseks võib investor-eurofond arvutada oma tuletisinstrumentidega seotud üldriski, kombineerides esimese lõigu punkti b kohast otsest riski:

ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või

ühiseurofondi fonditingimustes või põhikirjas sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule.

Ühiseurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab järgmistele tingimustele:

tema osakuomanike hulgas on vähemalt üks investor-eurofond;

ta ei ole ise investor-eurofond;

ta ei oma investor-eurofondi osakuid.

Ühiseurofondi suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

kui vähemalt kaks tema osakuomanikku on investor-eurofondid, ei kohaldata artikli 1 lõike 2 punkti a ja artikli 3 punkti b, mis annab ühiseurofondile võimaluse suurendada kapitali teiste investorite kaasamise teel;

XI peatükki ja artikli 108 lõike 1 teist lõiku ei kohaldata, kui ühiseurofond ei kaasa kapitali suurendamiseks investoreid liikmesriigis, kus ta ei ole asutatud, kuid tal on ainult üks või mitu investor-eurofondi kõnealuses liikmesriigis.

Artikkel 59

Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi, mis ületavad teistesse eurofondidesse tehtavatele investeeringutele artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, peavad investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma.

Investor-eurofondile teatatakse 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist, kas pädevad asutused on heaks kiitnud investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi.

Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad heakskiidu, kui investor-eurofond, selle depositoorium ja audiitor, samuti ühiseurofond, täidavad kõiki käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Selleks esitab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

investor-eurofondi ja ühiseurofondi fonditingimused või põhikiri;

investor-eurofondi ja ühiseurofondi prospekt ja artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave;

artikli 60 lõikes 1 osutatud kokkulepe investor- ja ühiseurofondi vahel või äritegevuse sise-eeskirjad;

võimaluse korral artikli 64 lõikes 1 osutatud teave osakuomanikele;

kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri depositooriumit, artikli 61 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste depositooriumite vahel;

kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri audiitorit, artikli 62 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste audiitorite vahel.

Kui investor-eurofond on asutatud ühiseurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis, esitab investor-eurofond ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kinnituse, et ühiseurofond on selline eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab artikli 58 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustele. Investor-eurofond esitab dokumendid investor-eurofondi päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

2. JAGU

Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted

Artikkel 60

Liikmesriigid nõuavad, et ühiseurofond esitaks investor-eurofondile kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on vajalik selleks, et investor-eurofond saaks täita käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Investor-eurofond sõlmib sel eesmärgil ühiseurofondiga kokkuleppe.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavaid piirmäärasid, seni kuni esimeses lõigus osutatud kokkulepe ei ole jõustunud. See kokkulepe peab olema soovi korral tasuta kättesaadav kõikidele osakuomanikele.

Juhul kui nii ühiseurofondil kui ka investor-eurofondil on sama fondivalitseja, võidakse leping asendada äritegevuse sise-eeskirjadega, millega tagatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine.

Investor- ja ühiseurofond võtavad asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada oma vara puhasväärtuse arvutamise ja avaldamise ajastamist, et hoida ära turu ajastamist oma osakute osas ning vältida arbitraaži võimalusi.

Ilma et see piiraks artikli 84 kohaldamist, võivad kõik ühiseurofondi investeerinud investor-eurofondid olenemata artikli 84 lõikes 2 sätestatud tingimustest peatada oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise samaks ajavahemikuks nagu ühiseurofond, kui ühiseurofond ajutiselt peatab oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise omal algatusel või pädevate asutuste nõudel.

Ühiseurofondi likvideerimise korral likvideeritakse ka investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad nõusoleku järgmisteks toiminguteks:

investeerida vähemalt 85 % investor-eurofondi varast teise ühiseurofondi osakutesse või

muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.

Ilma et see piiraks siseriiklike sundlikvideerimise sätete kohaldamist, ei või ühiseurofondi likvideerimine toimuda mitte varem kui kolme kuu jooksul pärast seda, kui ühiseurofond teatas kõigile oma osakuomanikele ja kõnealuse investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele siduvast otsusest likvideerida ühiseurofond.

Kui ühiseurofond ühineb teise eurofondiga või jaguneb kaheks või enamaks eurofondiks, likvideeritakse investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad investor-eurofondile nõusoleku järgmiseks:

jätkata pärast ühiseurofondi ühinemist või jagunemist ühiseurofondi või muu eurofondi investor-eurofondina;

investeerida vähemalt 85 % oma varast teise sellise ühiseurofondi osakutesse, mis ei ole seotud ühinemisega või jagunemisega, või

muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.

Ühiseurofondi ühinemine või jagunemine jõustub ainult juhul, kui ühiseurofond on esitanud kõigile oma osakuomanikele ja oma investor-eurofondide päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 60 päeva enne ühinemise või jagunemise kavandatud jõustumise kuupäeva artiklis 43 osutatud või sellega võrreldava teabe.

Välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku vastavalt esimese lõigu punktile a, annab ühiseurofond investor-eurofondile võimaluse osta või võtta enne ühiseurofondi ühinemise või jagunemise jõustumist tagasi kõik osakud ühiseurofondis.

▼M1

Komisjon võib võtta ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, täpsustades järgmist:

▼B

lõikes 1 osutatud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade sisu;

milliseid lõikes 2 osutatud meetmeid peetakse asjakohasteks ja

ühiseurofondi likvideerimise, ühinemise või jagunemise korral vastavalt lõikele 4 ja 5 nõutud nõusoleku taotlemise menetlused.

▼M1 —————

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 6 osutatud kokkulepete, meetmete ja menetluste osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

3. JAGU

Depositooriumid ja audiitorid

Artikkel 61

Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri depositooriumid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused depositooriumid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema depositooriumi kohustuste täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

Käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel ei riku ühiseurofondi ega investor-eurofondi depositooriumid teabe avaldamist piiravaid või andmekaitse eeskirju, kui sellised eeskirjad on sätestatud lepinguga või õigus- ja haldusnormidega. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks depositooriumile või selle nimel tegutsevale isikule.

Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitseja vastutab selle eest, et investor-eurofondi depositooriumile edastatakse mis tahes ühiseurofondi käsitlev teave, mida on vaja investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

Ühiseurofondi depositoorium teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, investor-eurofondile või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitsejale ja depositooriumile kõigist rikkumistest, mis ta tuvastab seoses ühiseurofondiga ning millel võib olla ebasoodne mõju investor-eurofondile.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega määratakse täpsustatakse täiendavalt:

üksikasjad, mis tuleb lisada lõikes 1 osutatud kokkuleppesse; ning

lõikes 2 osutatud rikkumised, millel on negatiivne mõju investor-eurofondile.

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 3 osutatud kokkulepete, meetmete ja rikkumiste osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 62

Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri audiitorid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused audiitorid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema audiitori kohustuste, sealhulgas lõike 2 nõuetele vastamiseks võetud meetmete täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

Auditi aruandes võtab investor-eurofondi audiitor arvesse ühiseurofondi auditi aruannet. Kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, koostab ühiseurofondi audiitor ad hoc aruande investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga.

Eelkõige märgib investor-eurofondi audiitor auditi aruandes kõik ühiseurofondi auditi aruandes märgitud eeskirjade eiramise juhud ja nende mõju investor-eurofondile.

Ühiseurofondi ega investor-eurofondi audiitorid ei riku käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele või andmekaitsele kehtestatud piiranguid. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks audiitorile ega tema nimel tegutsevale isikule.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse lõike 1 esimeses lõigus viidatud kokkuleppe sisu.

▼B

4. JAGU

Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated

Artikkel 63

Liikmesriigid nõuavad, et lisaks I lisa A loendis esitatud teabele sisaldab investor-eurofondi prospekt järgmist teavet:

avaldus, mille kohaselt investor-eurofond on konkreetse ühiseurofondi investor-eurofond, kes püsivalt investeerib 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse;

investeerimiseesmärk ja -poliitika, sealhulgas riskiprofiil ning kas investor-eurofondi ja ühiseurofondi tulemuslikkus on sama või mil määral ja mis põhjusel see erineb, ning artikli 58 lõike 2 kohaselt tehtud investeeringu kirjeldus;

ühiseurofondi, sealhulgas selle organisatsiooni, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskiprofiili lühikirjeldus ning teave selle kohta, kust saab ühiseurofondi ajakohastatud prospekti;

artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade kokkuvõte;

kuidas osakuomanikud võivad ühiseurofondi kohta saada lisateavet ning artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkulepe;

kõigi selliste investor-eurofondi makstavate tasude ja hüvitatavate kulude kirjeldus, mis on seotud ühiseurofondi osakutesse investeerimisega, samuti investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulud, ja

investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtavatest investeeringutest investor-eurofondile tuleneva maksumõju kirjeldus.

Lisaks I lisa B loendis esitatud teabele hõlmab investor-eurofondi aastaaruanne investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulude aruannet.

Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes osutatakse, kust saab vastavalt ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

Lisaks artiklites 74 ja 82 sätestatud nõuetele saadab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele prospekti, artikli 78 kohase investorile esitatava põhiteabe ja selle muudatused ning ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

Investor-eurofond avalikustab kõigis asjakohastes reklaamiteadetes, et ta investeerib püsivalt 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse.

Investorite nõudmisel annab investor-eurofond neile tasuta ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal.

5. JAGU

Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks ja ühiseurofondi vahetus

Artikkel 64

Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond, kes juba tegutseb eurofondina, sealhulgas teise ühiseurofondi investor-eurofondina, esitab kõigile oma osakuomanikele järgmise teabe:

avaldus, mille kohaselt investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku investor-eurofondi investeeringuteks kõnealuste ühiseurofondide osakutesse;

artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave investor-eurofondi ja ühiseurofondi kohta;

kuupäev, mil investor-eurofond alustab investeerimist ühiseurofondi, või kui ta on juba sellesse investeerinud, siis kuupäev, mil selle investeering ületab artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, ja

avaldus, mille kohaselt osakuomanikel on õigus nõuda 30 päeva jooksul oma osakute tagasiostmist või tagasivõtmist ilma igasuguse lisatasuta, v.a tasu, mille fond on kinni pidanud kapitali vähendamise kulude katteks; kõnealune õigus jõustub alates sellest, kui investor-eurofond esitab käesolevas lõikes osutatud teabe.

Kõnealune teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne esimese lõigu punktis c osutatud kuupäeva.

Kui investor-eurofondist on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 1 osutatud teave investor-eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Teabe tõlkimise eest vastutab investor-eurofond. Tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofond ei investeeri teatava ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, enne lõike 1 teises lõigus osutatud 30 päevase ajavahemiku möödumist.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:

lõikes 1 osutatud teabe esitamise viis ja vorm või

kui investor-eurofond kannab vastutasuks osakute eest kõik või osa oma varast üle ühiseurofondile, sellise makse hindamise ja auditeerimise kord ning investor-eurofondi depositooriumi roll kõnealuses protsessis.

▼M1

Teabe esitamise viisi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused lõikes 4 osutatud esitatava teabe vormi ja viisi ning menetluse osas.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

6. JAGU

Kohustused ja pädevad asutused

Artikkel 65

Investor-eurofond jälgib tõhusalt ühiseurofondi tegevust. Seda kohustust täites tugineb investor-eurofond ühiseurofondilt või vajaduse korral selle fondivalitsejalt, depositooriumilt ja audiitorilt saadud teabele ning dokumentidele, välja arvatud juhul kui on põhjust kahelda selle teabe või kõnealuste dokumentide õigsuses.

Kui investor-eurofond, tema fondivalitseja või mis tahes isik, kes tegutseb investor-eurofondi või investor-eurofondi fondivalitseja nimel, saab seoses ühiseurofondi osakutesse tehtavate investeeringutega levitamistasu, komisjonitasu või rahalist tulu, tuleb need tasud või rahaline tulu maksta investor-eurofondi varadesse.

Artikkel 66

Ühiseurofond teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele iga sellise investor-eurofondi andmed, kes investeerib ühiseurofondi osakutesse. Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriikides, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellisest investeeringust viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Ühiseurofond ei võta väljalaske- või tagasivõtmistasu investor-eurofondi investeeringutelt tema osakutesse või kõnealuste osakute võõrandamise eest.

Ühiseurofond tagab, et investor-eurofondile või vajaduse korral selle fondivalitsejale, samuti investor-eurofondi pädevatele asutustele, depositooriumile ja audiitorile on õigeaegselt kättesaadav kogu teave, mida nõutakse käesoleva direktiivi, muude ühenduse õigusaktide, kohaldatavate siseriiklike õigusaktide, fonditingimuste või põhikirjaga.

Artikkel 67

Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud samas liikmesriigis, teatavad pädevad asutused viivitamata investor-eurofondile kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga.

Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriigis, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga. Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad seejärel viivitamata investor-eurofondi.

IX PEATÜKK

INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED

1. JAGU

Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine

Artikkel 68

Äriühinguna asutatud fond, samuti fondivalitseja iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta, avaldavad järgimise teabe:

prospekt;

aastaaruanne iga majandusaasta kohta ja

poolaastaaruanne majandusaasta esimese kuue kuu kohta.

Aasta- ja poolaastaaruanded avaldatakse järgmiste ajavahemike jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu:

aastaaruande puhul neli kuud või

poolaastaaruande puhul kaks kuud.

Artikkel 69

Prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata.

Prospekt sisaldab selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta, sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse.

▼M4

Prospekt sisaldab kas:

ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasju, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, või

tasustamispoliitika kokkuvõtet ja avaldust, et ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasjad, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, on esitatud veebisaidil (sealhulgas viide kõnealusele veebisaidile) ning et taotluse korral tehakse tasuta kättesaadavaks paberkoopia.

▼B

Prospekt sisaldab vähemalt I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui kõnealune teave juba ei sisaldu artikli 71 lõike 1 kohaselt prospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.

Aastaaruanne sisaldab bilanssi või varade ja kohustuste aruannet, majandusaasta üksikasjalikku kasumiaruannet, majandusaasta tegevusaruannet, I lisa B loendis sisalduvat teavet ning kogu muud olulist teavet, mis võimaldab investoritel eurofondi tegevuse arengut ja tulemusi teadlikult hinnata.

▼M4

Aastaaruanne sisaldab ka järgmist:

fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi poolt oma personalile makstud tasude kogusumma majandusaasta kohta, tuues eraldi välja põhi- ja tulemustasud ning tasusaajate arvu, ning kui see on asjakohane, eurofondi enda poolt otse makstud summad, sealhulgas tulemustasud;

tasude kogusumma, esitatuna töötajate ja muu personali kategooriate kaupa, nagu on osutatud artikli 14a lõikes 3;

tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus;

artikli 14b lõike 1 punktides c ja d osutatud läbivaatamise tulemused, sealhulgas kõik esinenud kõrvalekalded;

vastuvõetud tasustamispoliitika sisulised muudatused.

▼B

Poolaastaaruanne sisaldab vähemalt I lisa B loendi I kuni IV jaos sisalduvat teavet. Kui eurofond on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ja makstud või kavandatud vahedividendid.

▼M1

Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätteid, mis käsitlevad prospekti sisu, I lisa kohast aastaaruannet ja poolaastaaruannet ning kõnealuste dokumentide vormingut.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 70

Prospektis märgitakse, millist liiki varasse on eurofondil lubatud investeerida. Selles märgitakse, kas tehingud tuletisinstrumentidega on lubatud, sellisel juhul sisaldab see selgesti eristatavat teadet, kas nimetatud tehinguid võib kasutada riskide maandamiseks või investeerimiseesmärkide saavutamiseks, ning tuletisinstrumentide kasutamise võimalikku mõju riskiprofiilile.

Kui eurofond investeerib peamiselt mõnesse artiklis 50 määratletud liiki varasse, v.a vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, või kui eurofond järgib vastavalt artiklile 53 mõnd aktsia- või võlakirjaindeksit, peab tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

Kui eurofondi vara puhasväärtus võib seoses fondi varade koosseisu või fondi varade haldamise meetodi tõttu tugevasti kõikuda, sisaldub tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele iseärasusele.

Investori taotlusel annab fondivalitseja lisateavet eurofondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimiseks valitud võtete ning peamiste instrumendiliikide riskide ja tulususe viimase aja suundumuste kohta.

Artikkel 71

Fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikiri moodustab prospekti lahutamatu osa ja lisatakse sellele.

Lõikes 1 osutatud dokumente ei ole vaja prospektile lisada juhul, kui investorile on teatatud, et tema nõudmisel saadetakse talle need dokumendid, või talle teatatakse koht, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, kus osakuid turustatakse.

Artikkel 72

Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

Artikkel 73

Aastaaruande andmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ. Auditi aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.

Artikkel 74

Eurofond saadab prospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega ning ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Eurofond esitab kõnealused dokumendid nõudmisel fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 75

Investorile esitatakse nõudmisel prospekt ning viimati avaldatud aasta- ja poolaastaaruanne tasuta.

Prospekti võib esitada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle paberkandjal prospekt tasuta.

Aasta- ja poolaastaaruanne on investoritele kättesaadav prospektis ja artiklis 78 osutatud investorile esitatavas põhiteabes täpsustatud viisil. Investorile esitatakse nõudmisel paberkandjal aasta- ja poolaastaaruanded tasuta.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, millega määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, mis peavad olema täidetud prospekti esitamise korral kas muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei loeta püsivaks andmekandjaks.

▼B

2. JAGU

Muu teabe avaldamine

Artikkel 76

Eurofond avaldab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus sobival viisil oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna.

Pädevad asutused võivad lubada eurofondil vähendada avaldamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.

▼M6 —————

▼B

3. JAGU

Investorile esitatav põhiteave

Artikkel 78

Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond ning fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta) koostavad lühikese dokumendi, mis sisaldab investoritele esitatavat põhiteavet. Käesolevas direktiivis osutatakse kõnealusele dokumendile kui „investorile esitatav põhiteave”. Kõnealuses dokumendis kasutatakse ühes artikli 94 lõike 1 punktis b osutatud keeles selgelt sõnu „investorile esitatav põhiteave”.

Investorile esitatav põhiteave hõlmab asjaomase eurofondi peamisi näitajaid käsitlevat asjakohast teavet, mis esitatakse investoritele nii, et investorid suudaksid piisavalt mõista neile pakutava investeerimistoote olemust ja tootega seotud riske, et teha põhjendatud investeerimisotsuseid.

Investorile esitatav põhiteave pakub asjaomase eurofondi kohta järgmist teavet:

▼M4

eurofondi ja eurofondi pädevat asutust identifitseerivad andmed;

▼B

eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;

varasemad tulemused või vajaduse korral tulemuste prognoosid;

kulud ja seotud tasud ja

investeeringu riski/tulu profiil, sealhulgas asjakohased juhised ja hoiatused seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega asjaomasesse eurofondi.

Loetletud teave peab investorile olema arusaadav viideteta muudele dokumentidele.

Investorile esitatavas põhiteabes täpsustatakse selgelt, kust ja kuidas saab kavandatavat investeeringut käsitlevat lisateavet, sealhulgas, kuid mitte üksnes, kust ja kuidas saab alati taotluse korral ja tasuta prospekti ning aasta- ja poolaastaaruande ning keel, milles kõnealune teave on esitatud.

▼M4

Investorile esitatav põhiteave sisaldab ka avaldust selle kohta, et ajakohastatud tasustamispoliitika üksikasjad, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, sealhulgas töötasukomisjoni koosseis, kui selline komisjon on olemas, on esitatud veebisaidil (sealhulgas viide kõnealusele veebisaidile) ning et taotluse korral tehakse tasuta kättesaadavaks paberkoopia.

▼B

Investorile esitatav põhiteave esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles. See koostatakse ühtses võrdlusi võimaldavas vormis, ja esitatakse nii, et see oleks arusaadav ka mittekutselisele investorile.

Investorile esitatavat põhiteavet kasutatakse ilma muudatuste või lisandusteta (välja arvatud tõlge) kõigis liikmesriikides, kus eurofondil lubatakse artikli 93 kohaselt oma osakuid turustada.

▼M1

Komisjon võtab ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu meetmed, millega täpsustatakse:

vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4 investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu;

järgmistel juhtudel investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu:

eri investeerimisüksustega eurofondide puhul teatava investeerimisüksuse osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave, sealhulgas teave selle kohta, kuidas vahetada investeerimisüksust ja millised on sellega seotud kulud;

ii)

eri klassi aktsiaid pakkuvate eurofondide puhul teatava klassi aktsiaid märkivale investorile esitatav põhiteave;

iii)

fond-fondis-struktuuri puhul sellisele investorile esitatav põhiteave, kes märgib teistesse eurofondidesse või artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud investeerimisfondidesse investeeriva eurofondi osakuid;

iv)

investor- ja ühiseurofondi struktuuri puhul investor-eurofondi osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave; ning

struktureeritud, kapitalikaitse ja muude samalaadsete eurofondide puhul investorile seoses sellise eurofondi eriomadustega esitatav põhiteave, ning

lõike 5 kohaselt investorile esitatava põhiteabe vormi ja esitluse üksikasjad.

▼M1

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks komisjoni poolt kooskõlas lõikega 7 vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise tingimused seoses lõikes 3 osutatud teabega.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 79

Investorile esitatava põhiteabe puhul on tegemist lepingueelse teabega. See on tõene, selge ja mitteeksitav. Investorile esitatav põhiteave on kooskõlas prospekti asjakohaste osadega.

Liikmesriigid tagavad, et isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainult investorile esitatava põhiteabe või selle mis tahes tõlke alusel, välja arvatud juhul kui investorile esitatav põhiteave või selle mis tahes tõlge on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospekti asjakohaste osadega. Investorile esitatavas põhiteabes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

Artikkel 80

Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes turustab eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investoritele kõnealuse eurofondi kohta investorile esitatava põhiteabe aegsasti enne sellise eurofondi osakute kavandatud märkimist.

Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes ei turusta eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investorile esitatava põhiteabe nõudmisel tootearendajale ja vahendajatele, kes nõustavad investorit või pakuvad talle võimalikku investeeringut sellisesse eurofondi või toodetesse, mille kaudu võetakse kõnealuses eurofondis risk. Liikmesriigid nõuavad, et vahendajad, kes pakuvad investorile võimalikku investeeringut eurofondi või nõustavad investorit, annavad oma kliendile või potentsiaalsele kliendile investorile esitatava põhiteabe.

Investorile esitatav põhiteave antakse investoritele tasuta.

Artikkel 81

Liikmesriigid lubavad äriühinguna asutatud fondidel, samuti fondivalitsejatel iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta, investorile esitatavat põhiteavet edastada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle see igal juhul paberkandjal tasuta.

Lisaks avaldatakse ajakohastatud investorile esitatav põhiteave äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja veebisaidil.

▼M1

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil võtta meetmeid, millega määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, mis peavad olema täidetud investorile esitatava põhiteabe esitamise korral kas muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei loeta püsivaks andmekandjaks.

▼B

Artikkel 82

Eurofond saadab investorile esitatava põhiteabe ja selles tehtavad muudatused oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Investorile esitatava põhiteabe olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

▼M9

Artikkel 82a

Liikmesriigid tagavad, et kui äriühinguna asutatud fond või mis tahes tema valitsetava lepingulise fondi puhul fondivalitseja koostab, esitab, vaatab läbi ja tõlgib põhiteabedokumendi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014 ( 20 ) põhiteabedokumentidele kehtestatud nõuetele, peavad pädevad asutused põhiteabedokumenti vastavaks käesoleva direktiivi artiklite 78–82 ja artikli 94 kohastele investorile esitatava põhiteabe nõuetele.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei nõua äriühinguna asutatud fondilt või mis tahes tema valitsetava lepingulise fondi puhul fondivalitsejalt investorile esitatava põhiteabe koostamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 78–82 ja artiklile 94, juhul kui ta koostab, esitab, vaatab läbi ja tõlgib põhiteabedokumendi, mis vastab määrusega (EL) nr 1286/2014 põhiteabedokumentidele kehtestatud nõuetele.

▼B

X PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 83

Laenu on keelatud võtta järgmistel isikutel:

äriühinguna asutatud fond;

lepingulise fondi või fondivalitseja nimel tegutsev depositoorium.

Eurofond võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu („back-to-back”-laen) abil.

Erandina lõikest 1 võib liikmesriik lubada eurofondil võtta laenu, tingimusel et selline laen:

on lühiajaline ja ei ületa:

—

10 % tema varast, kui on tegemist äriühinguna asutatud fondiga,

—

10 % fondi väärtusest, kui on tegemist lepingulise fondiga, või

võetakse selleks, et soetada otseseks äritegevuseks hädavajalikku kinnisvara, ning ei ületa 10 % tema varast, kui on tegemist äriühinguna asutatud fondiga.

Kui eurofondil on punkti a ja b kohaselt lubatud võtta laenu, ei tohi sellise laenu kogusumma ületada 15 % tema varast.

▼M1

Komisjonile on delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 84

Eurofond on osakuomaniku nõudmisel kohustatud oma osakud tagasi ostma või tagasi võtma.

Erandina lõikest 1:

võib eurofond kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga ajutiselt peatada oma osakute tagasiostmise või tagasivõtmise;

eurofondi päritoluliikmesriik võib osakuomanike või avalikkuse huvides anda oma pädevatele asutustele loa nõuda osakute tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist.

Punktis a osutatud ajutise peatamise võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning kui peatamine on õigustatud võttes arvesse osakuomanike huvisid.

Ajutise peatamise korral lõike 2 punkti a tähenduses on eurofond kohustatud oma otsusest viivitamata teatama oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja kõigi selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kus ta oma osakuid turustab.

▼M1

Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida eurofond peab täitma lõike 2 punkti a kohasel eurofondi osakute tagasiostmise või -võtmise ajutisel peatamisel, kui otsus peatamise kohta on tehtud.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 85

Eurofondi vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskehinna ja tagasiostu- või tagasivõtuhinna arvutamise reeglid sätestatakse kohaldatavas siseriiklikus õiguses, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.

Artikkel 86

Eurofondi tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub vastavalt õigusaktidele ja fonditingimustele või äriühinguna asutatud fondi põhikirjale.

Artikkel 87

Eurofondi osakut ei lasta välja juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent ei ole tavapärase tähtaja jooksul eurofondi varasse laekunud. See ei välistata tasuta osakute jaotamist.

Artikkel 88

Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 kohaldamist, ei tohi järgmised isikud anda laenu ega tegutseda kolmanda isiku käendajana:

äriühinguna asutatud fond;

lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.

Lõige 1 ei takista selles osutatud ettevõtjatel omandamast artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid finantsinstrumente, mille eest ei ole täielikult tasutud.

Artikkel 89

Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud finantsinstrumente ei tohi katteta müüa järgmised isikud:

äriühinguna asutatud fond;

lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.

Artikkel 90

Eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses või fonditingimustes sätestatakse tasud ja kulud, mida fondivalitsejal on õigus sisse nõuda lepinguliselt fondilt, ja sellise tasu arvutamise viis.

Õigusaktis või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas nähakse ette kululiigid, mille katab äriühinguna asutatud fond.

XI PEATÜKK

ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDIDE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 91

Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid tagavad, et eurofond saaks turustada oma osakuid nende territooriumil pärast teate esitamist vastavalt artiklile 93.

Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid ei kehtesta lõikes 1 osutatud eurofondile täiendavaid nõudeid või haldusmenetlusi käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

▼M6 —————

▼B

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab eurofond ka selle investeerimisüksusi.

▼M6

Artikkel 92

Liikmesriigid tagavad, et eurofond pakub igas liikmesriigis, kus tal on kavas oma osakuid turustada, võimalusi järgmiste ülesannete täitmiseks:

töödelda IX peatüki kohaselt nõutavates dokumentides ette nähtud tingimustel eurofondi osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise korraldusi ja teha osakuomanikele muid makseid;

anda investoritele teavet selle kohta, kuidas punktis a osutatud korraldusi teha ning kuidas toimub tagasiostetud või -võetud osakute eest saadava tulu väljamaksmine;

hõlbustada teabe käsitlemist ning artiklis 15 osutatud korra kasutamist seoses investorite õigustega, mis tulenevad eurofondi turustamise kohaks olevas liikmesriigis eurofondi investeerimisest;

teha investoritele artiklis 94 sätestatud tingimustel tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks IX peatüki kohaselt nõutav teave ja nõutavad dokumendid;

anda investoritele püsival andmekandjal teavet pakutavate võimalustega täidetavate ülesannete kohta; ning

suhelda pädevate asutustega, toimides kontaktpunktina.

Liikmesriigid ei nõua lõike 1 kohaldamisel eurofondilt vastuvõtvas liikmesriigis füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist.

Eurofond tagab, et lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliste vahendite abil täitmiseks, pakutavaid võimalusi

saab kasutada eurofondi turustamise kohaks oleva liikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles;

pakub eurofond ise või kolmas isik, kelle suhtes kohaldatakse täidetavaid ülesandeid reguleerivaid sätteid ja järelevalvet, või pakuvad neid mõlemad.

Kui ülesandeid täidab kolmas isik, tõendab punkti b kohaldamisel kolmanda isiku määramist kirjalik leping, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ülesannetest need, mida eurofond ise ei täida, ning see, et kolmas isik saab eurofondilt kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid.

▼B

Artikkel 93

Kui eurofond kavatseb osakuid turustada muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis, esitab ta kõigepealt teate oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Teade sisaldab teavet vastuvõtvas liikmesriigis eurofondi osakute turustamise korra kohta ning muu hulgas teavet aktsiaklasside kohta, kui see on asjakohane. Artikli 16 lõike 1 kontekstis lisatakse märge, et eurofondi osakuid turustab eurofondi fondivalitseja.

▼M6

Teates esitatakse ka vajalikud üksikasjad, sh aadress, mida on vaja arvete esitamiseks või vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt kohaldavatest regulatiivsetest tasudest teadaandmiseks, ning teave artikli 92 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks pakutavate võimaluste kohta.

▼B

Eurofond lisab lõikes 1 osutatud teatele viimase ajakohastatud versiooni järgmistest dokumentidest:

oma fonditingimused või põhikirja, oma prospekti ning vajaduse korral oma viimase aastaaruande ja sellele järgneva poolaastaaruande, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele c ja d, ja

artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele b ja d.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 esitatud dokumentatsioon on täielik.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast teate ja lõikes 2 nimetatud täieliku dokumentatsiooni kättesaamist lõigetes 1 ja 2 osutatud täieliku dokumentatsiooni sellise liikmesriigi pädevatele asutustele, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. Nad lisavad dokumentidele kinnituse selle kohta, et eurofond täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi.

Pärast dokumentide edastamist teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata eurofondile dokumentide edastamisest. Eurofond võib siseneda eurofondi vastuvõtva liikmesriigi turule alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teade ja lõikes 3 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, kui eurofondi päritoluliikmesriik ja vastuvõttev liikmesriik ei lepi kokku, et kõnealune teade ja kinnitus esitatakse mõlema liikmesriigi ametlikus keeles.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 3 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

Käesolevas artiklis sätestatud teatamise korra kohaldamisel ei nõua sellise liikmesriigi pädevad asutused, kus eurofond turustab oma osakuid, muud täiendavat dokumenti, tõendit või teavet, mida ei ole ette nähtud käesoleva artikliga.

Eurofondi päritoluliikmesriik tagab, et eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on elektrooniliste vahenditega juurdepääs lõikes 2 osutatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele. Päritoluliikmesriik tagab, et eurofond ajakohastab kõnealused dokumendid ja tõlked. Eurofond teavitab eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi mis tahes muudatustest lõikes 2 osutatud dokumentides, märkides, kust neid dokumente elektrooniliselt hankida saab.

▼M6

Kui eurofond soovib lõike 1 kohaselt esitatud teates sisalduvat teavet või turustatavaid aktsiaklasse muuta, annab ta vähemalt kuu aega enne muudatuse tegemist sellest teada oma päritoluliikmesriigi ning vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks eurofond enam käesolevale direktiivile, teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eurofondile 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha. Sellisel juhul annavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatus tehakse pärast teise lõigu kohast teabe edastamist ja kui eurofond ei vasta muudatuse tagajärjel enam käesolevale direktiivile, võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 98 kõik asjakohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral sõnaselgelt eurofondi turustamise, ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

▼M6

Artikkel 93a

Liikmesriigid tagavad, et eurofond võib selles liikmesriigis, millega seoses ta on esitanud teate vastavalt artiklile 93, fondi osakute või asjakohasel juhul aktsiaklasside turustamiseks võetud meetmeid puudutava teate tagasi võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

üldine pakkumine osta või võtta tagasi ilma tasusid rakendamata ja mahaarvamisi tegemata kõik sellised osakud, mida kõnealuse liikmesriigi investorid omavad, on üldsusele kättesaadav vähemalt 30 tööpäeva jooksul ning saadetakse otse või finantsvahendajate kaudu individuaalselt kõigile teadaolevatele kõnealuse liikmesriigi investoritele;

kavatsus kõnealuses liikmesriigis nende osakute turustamiseks võetud meetmed lõpetada avalikustatakse üldsusele juurdepääsetaval viisil, sh elektrooniliste vahendite abil, mis on eurofondide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele eurofondi investorile sobiv;

finantsvahendajatega või volitatud esindajatega sõlmitud lepingulisi kokkuleppeid muudetakse või need lõpetatakse alates teate tagasivõtmise kuupäevast, et vältida lõikes 2 osutatud teates nimetatud osakute uut või täiendavat otsest või kaudset mitteavalikku või avalikku pakkumist.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabes kirjeldatakse selgelt, mida see investoritele kaasa toob, kui nad osakute tagasivõtmise või -ostmise pakkumisega ei nõustu.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teave esitatakse selle liikmesriigi, millega seoses eurofond on artikli 93 kohase teate esitanud, ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Eurofond lõpetab nende osakute uue või täiendava otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise, mille puhul teade kõnealuses liikmesriigis tagasi võeti, alates esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast.

Eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teate, mis sisaldab lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teavet.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõikele 2 esitatud teade on täielik. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad täieliku teate hiljemalt 15 tööpäeva pärast selle saamist lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kohe kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on teate esimese lõigu kohaselt edastanud, annavad nad sellest eurofondile teada.

Eurofond esitab eurofondi tehtud investeeringud säilitanud investoritele ning eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele artiklites 68–82 ja artiklis 94 nõutud teabe.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele teabe kõikide muudatuste kohta, mis on tehtud artikli 93 lõikes 2 osutatud dokumentides.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatel asutustel on samad õigused ja kohustused kui eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 2, artikli 97 lõikes 3 ja artiklis 108. Ilma et see piiraks artikli 21 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud muud seiretegevust ja muid järelevalvevolitusi, ei nõua käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevad asutused alates kuupäevast, mil neile edastatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teave, et asjaomane eurofond tõendaks vastavust siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 ( 21 ) artiklis 5 osutatud turustusnõuded.

Liikmesriigid lubavad kasutada lõike 4 kohaldamisel elektroonilisi või muid kaugsidevahendeid, tingimusel et teave ja sidevahendid on investorile kättesaadavad tema asukohaliikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles.

▼B

Artikkel 94

Kui eurofond turustab oma osakuid eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis, esitab ta investoritele sellise liikmesriigi territooriumil kogu teabe ja kõik dokumendid, mida eurofond on IX peatüki kohaselt kohustatud esitama investoritele oma päritoluliikmesriigis.

Selline teave ja dokumendid esitatakse investoritele kooskõlas järgmiste sätetega:

ilma et see piiraks IX peatüki sätete kohaldamist, esitatakse selline teave ja/või dokumendid investoritele viisil, mis on ette nähtud eurofondi vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega;

artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave tõlgitakse eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde;

muud dokumendid või teave, mis ei ole artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, tõlgitakse eurofondi omal valikul kas eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavasse keelde, ja

punktide b ja c alusel teabe ja dokumentide tõlkimise eest vastutab eurofond ning kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka kõnealuses lõikes osutatud teabe ja dokumentide muudatuste suhtes.

Eurofondi osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna artikli 76 kohase avaldamise sagedus kehtestatakse vastavalt eurofondi päritoluliikmesriigi õigus- ja haldusnormidele.

▼M1

Artikkel 95

Komisjon võib ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil vastu võtta meetmed, millega täpsustatakse:

▼M6 —————

▼M1

eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artikli 93 lõikele 7 nõutud juurdepääsu lihtsustamine artikli 93 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabele ja dokumentidele.

Artikli 93 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

sellise teate ühtlustatud sisu ja näidisvorm, mida eurofond kasutab teate esitamiseks artikli 93 lõike 1 kohaselt, kaasa arvatud viide dokumendile, mille kohta tõlge on tehtud;

artikli 93 lõikes 3 osutatud ühtlustatud kinnituse vorm ja sisu, mida kasutavad liikmesriikide pädevad asutused;

pädevate asutuste vahelise sellise teabevahetuse, sealhulgas sellise elektroonilise teabevahetuse kord, mille abil teavitatakse artikli 93 alusel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 96

Eurofond võib eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks kasutada sama viidet oma õiguslikule vormile (näiteks äriühinguna asutatud fond või lepinguline fond), mida ta kasutab oma päritoluliikmesriigis.

XII PEATÜKK

TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 97

▼M1

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Nad teavitavad sellest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja komisjoni, näidates ära ülesannete jaotumise.

▼B

Pädevad asutused on riigiasutused või riigiasutuste poolt määratud organid.

Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused on pädevad korraldama järelevalvet eurofondi üle, sh vajaduse korral artikli 19 kohaselt. Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi asutused on pädevad kontrollima vastavust käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäävatele sätetele ning artiklites 92 ja 94 sätestatud nõuete täitmist.

Artikkel 98

Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Selliseid volitusi kasutatakse:

vahetult;

koostöös teiste asutustega;

pädevate asutuste vastutusel, delegeerides vastutuse üksustele, kellele ülesanded on edasi antud, või

suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

Lõike 1 alusel on pädevatel asutustel muu hulgas õigus:

tutvuda kõigi dokumentidega, olenemata nende vormist, ja saada nende dokumentide koopiad;

nõuda isikutelt teavet ning vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;

viia läbi kohapealseid kontrolle;

▼M4

nõuda:

siseriikliku õigusega lubatud ulatuses telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevaid olemasolevaid andmeliiklusandmeid, kui on piisav alus kahtlustada õigusrikkumist ja kui sellised andmed võivad olla asjakohased käesoleva direktiivi rikkumiste uurimisel;

ii)

eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate üksuste valduses olevaid telefonikõnede ja elektrooniliste sõnumite andmeid ja andmeliiklusandmeid;

▼B

nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud sätetega;

nõuda vara külmutamist või arestimist;

nõuda kutsetegevuse ajutist keelamist;

nõuda, et tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad ja depositooriumid esitavad teavet;

võtta vastu mis tahes meetmeid tagamaks, et äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad või depositooriumid täidaksid jätkuvalt käesoleva direktiivi nõudeid;

nõuda osakuomanike või avalikkuse huvides osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist;

tunnistada eurofondile, fondivalitsejale või depositooriumile antud tegevusluba kehtetuks;

anda asjad üle kriminaalmenetluse alustamiseks;

lubada audiitoritel või ekspertidel teostada kontrolli või uurimist.

▼M4

Artikkel 99

Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi, millele on osutatud artiklis 98, ja liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest äriühingutele ja füüsilistele isikutele kohaldatavaid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Kui liikmesriigid otsustavad mitte sätestada halduskaristusi, sest õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi kriminaalõigust, edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Hiljemalt 18. märtsiks 2016 teatavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus- ja haldusnormid, millega võetakse üle käesolev artikkel, sealhulgas asjaomased kriminaalõiguse sätted. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist kõnealuste õigus- ja haldusnormide hilisematest muudatustest.

Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas lõikega 1 näha nimetatud lõikes osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva direktiivi võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva direktiivi kohaldamisel üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

Pädevad asutused võivad teha koostööd ka muude liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada rahatrahvide sissenõudmist.

Käesoleva direktiivi toimimise üldise läbivaatamise osana vaatab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2017 läbi haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamise ning eelkõige vajaduse käesoleva direktiivi nõuete rikkumise eest sätestatud halduskaristuste edasise ühtlustamise järele.

Pädev asutus võib keelduda teabetaotluse või uurimisalase koostöötaotluse korral tegutsemast üksnes järgmistel erandjuhtudel, nimelt kui:

asjaomase teabe edastamine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi julgeolekut, eelkõige terrorismi- ja muude raskete kuritegude vastast võitlust;

taotlusele reageerimine kahjustab tõenäoliselt tema enda uurimist, õigusnormide täitmise tagamist või, kui see on kohaldatav, kriminaaluurimist;

sama teo ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi ametiasutustes või

taotluse saanud liikmesriigis on selliste isikute suhtes sama teo eest juba tehtud lõplik kohtuotsus.

Liikmesriigid tagavad, et kui kohustusi kohaldatakse eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide või depositooriumide suhtes, võib käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldada siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel halduskaristusi või muid haldusmeetmeid juhtorgani liikmete suhtes ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad õigusrikkumise eest.

Järgides siseriiklikku õigust, tagavad liikmesriigid, et kõigil lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võidakse kohaldada, vähemalt järgmist:

avalik teadaanne, milles nimetatakse õigusrikkumise eest vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks tegevuse kordamisest;

eurofondi või fondivalitseja puhul eurofondi või fondivalitseja tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;

fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi juhtorgani liikme või muu vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või, korduvate raskete õigusrikkumiste korral, alaline keeld täita ametikohustusi kõnealustes või muudes sellistes äriühingutes;

juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. septembri 2014. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, ( 22 ) siis on asjaomane aasta kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele aasta kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;

füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. septembri 2014. aasta seisuga;

alternatiivina punktidele e ja f, maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata, isegi kui see ületab punktides e ja f osutatud maksimumsummasid.

Liikmesriigid võivad siseriiklikus õiguses anda pädevatele asutustele õiguse kohaldada lisaks lõikes 6 osutatud karistustele muud liiki karistusi või määrata rahatrahve, mis ületavad lõike 6 punktides e, f ja g osutatud summasid.

▼M4

Artikkel 99a

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormides on ette nähtud karistused eelkõige järgmistel juhtudel:

eurofondina tegutsetakse ilma tegevusloata, millega seega rikutakse artiklit 5;

fondivalitsejana tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, millega seega rikutakse artiklit 6;

äriühinguna asutatud fondina tegutsetakse, saamata selleks eelnevalt tegevusluba, millega seega rikutakse artiklit 27;

otseselt või kaudselt omandatakse oluline osalus fondivalitsejas või olulist osalust fondivalitsejas suurendatakse nii, et selle tulemusena hääleõiguste või omatava kapitali osakaal küüniks 20 %, 30 % või 50 %ni või ületaks seda, või nii, et fondivalitsejast saaks tütarettevõtja (edaspidi „kavandatav omandamine”), ilma et teavitataks kirjalikult selle fondivalitseja pädevaid asutusi, kus kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;

otseselt või kaudselt võõrandatakse oluline osalus fondivalitsejas või otseselt või kaudselt vähendatakse fondivalitsejas olulist osalust, mille tulemusena hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal väheneks alla 20 %, 30 % või 50 %, või nii, et fondivalitseja ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;

fondivalitseja on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, millega seega rikutakse artikli 7 lõike 5 punkti b;

äriühinguna asutatud fond on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, millega seega rikutakse artikli 29 lõike 4 punkti b;

fondivalitseja, olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusena osalused ületavad mõne direktiivi 2014/65/EL artikli 11 lõikes 1 osutatud künnise või langevad alla selle, ei teata kõnealusest omandamisest või võõrandamisest pädevatele asutustele, millega seega rikutakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõiget 1;

fondivalitseja ei teata vähemalt korra aastas pädevatele asutustele nende aktsionäride ja liikmete nimesid, kes omavad olulist osalust, ning kõnealuste osaluste suurusi, millega seega rikutakse artikli 11 lõiget 1;

fondivalitseja ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikli 12 lõike 1 punkt a;

fondivalitseja ei täida struktuurilisi ja organisatsioonilisi nõudeid, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikli 12 lõike 1 punkt b;

äriühinguna asutatud fond ei järgi menetlusi ja korda, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artikkel 31;

fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei täida nõudeid, mis on seotud ülesannete edasi andmisega kolmandatele isikutele ning mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artiklid 13 ja 30;

fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei järgi tegevuseeskirju, mis on kehtestatud vastavalt siseriiklikule õigusele, millega võetakse üle artiklid 14 ja 30;

depositoorium ei täida oma ülesandeid vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle artikli 22 lõiked 3–7;

äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses eurofondide investeerimispõhimõtetega, mis on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega võetakse üle VII peatükk;

fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ei kasuta riskijuhtimisprotsessi või protsessi, millega täpselt ja sõltumatult hinnatakse börsiväliste tuletisinstrumentide väärtust, nagu on kehtestatud siseriiklike sätetega, millega võetakse üle artikli 51 lõige 1;

äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja iga valitsetava lepingulise fondi puhul ei täida korduvalt kohustusi seoses investoritele esitatava teabega, nagu on kehtestatud vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle artiklid 68–82;

fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond, kes turustab selle eurofondi osakuid, mida ta valitseb muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriigis, ei täida teatamise nõuet, mis on sätestatud artikli 93 lõikes 1.

Artikkel 99b

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma ametlikul veebisaidil kõik otsused halduskaristuste või -meetmete kohta, mis on mõistetud või võetud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, tehes seda viivitamata pärast seda, kui vastavast otsusest on teatatud isikule, kellele karistus mõisteti või kelle suhtes meede võeti. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning vastutavate isikute andmed. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, millega võetakse uurivat laadi meetmeid.

Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või kui nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad ühte järgmisest:

viivitavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse avaldamisega kuni ajani, mil vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad olemas olemast;

avaldavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse kohta anonüümsed andmed siseriiklikus õiguses sätestatud korras, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab isikuandmete tõhusa kaitse, või

jätavad karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse üldse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

et finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;

ii)

sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.

Kui karistuse mõistmine või muu meetme võtmise otsus otsustatakse avaldada anonüümselt, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest mõistetud, kuid lõike 1 teise lõigu punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest, sh nende edasikaebamisest ja edasikaebamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõplikest otsustest ning et nad esitavad kõnealuse teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Kõnealusele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste esitatud teabe põhjal.

Kui karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse saab asjakohasele õigusasutusele või muule asutusele edasi kaevata, avaldavad pädevad asutused viivitamata oma ametlikul veebisaidil ka sellise teabe ja hilisema teabe kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused karistuse mõistmise või meetme võtmise varasema otsuse tühistamise kohta.

Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

Artikkel 99c

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja haldustrahvi suuruse kindlaksmääramisel tagavad pädevad asutused, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

õigusrikkumise raskusaste ja kestus;

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab juriidilise isiku puhul näiteks tema kogukäive või füüsilise isiku puhul tema aastane sissetulek;

õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise tulemusena saadud kasu või välditud kahjumi olulisus, muudele isikutele tekitatud kahju ning asjakohasel juhul turgude toimimisele või majandusele üldiselt tekitatud kahju, kui seda saab kindlaks määrata;

õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd;

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised;

pärast õigusrikkumist õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt selle kordumise ärahoidmiseks võetud meetmed.

Pädevad asutused teevad artikli 99 kohaste karistuste mõistmise õigust kasutades tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimispädevus ning halduskaristused annaksid käesoleva direktiiviga taotletud tulemusi. Lisaks kooskõlastavad nad oma tegevust, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimispädevuste ning halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral kooskõlas artikliga 101.

Artikkel 99d

Liikmesriigid kehtestavad tõhusa ja usaldusväärse korra, et soodustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest teatamist pädevatele asutustele, sealhulgas turvalised sidekanalid sellistest õigusrikkumistest teatamiseks.

Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

õigusrikkumiste teadete vastuvõtmise erimenetlus ja teadete järelkontroll;

äriühinguna asutatud fondide, fondivalitsejate ja depositooriumide nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad neis üksustes toime pandud õigusrikkumistest, vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;

selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmavad nii isikut, kes teatab õigusrikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav õigusrikkumise toimepanemise eest, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ ( 23 );

selged õigusnormid, mis tagavad, et õigusrikkumisest teatanud isikule on konfidentsiaalsus igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui siseriiklikus õiguses nõutakse edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames andmete avalikustamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab vähemalt ühe turvalise sidekanali käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumistest teatamiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et kõnealused sidekanalid vastavad lõike 2 punktides a kuni d sätestatule.

Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud õigusrikkumistest teatamist äriühinguna asutatud fondi, fondivalitseja ja depositooriumi töötajate poolt ei käsitata lepingu või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning õigusrikkumisest teatanud isikule ei panda teatamisega seoses vastutust.

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejatel, äriühinguna asutatud fondidel ja depositooriumidel oleks kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad õigusrikkumistest asutusesiseselt sõltumatu ja autonoomse erikanali kaudu.

Artikkel 99e

Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 99 kohaselt kehtestatud karistuste ja võetud meetmete kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui pädev asutus on halduskaristused või -meetmed avalikustanud, teeb ta need halduskaristused või -meetmed samal ajal teatavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Kui avaldatud karistus või meede on seotud fondivalitsejaga või äriühinguna asutatud fondiga, lisab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viite avaldatud karistusele või meetmele artikli 6 lõike 1 kohaselt avaldatud fondivalitsejate nimekirjas.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabe esitamise kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▼B

Artikkel 100

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse tulemuslik ja tõhus kaebuste lahendamise ning kahju hüvitamise menetlus tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses eurofondide tegevusega, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi.

Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusnormid ei takista lõikes 1 osutatud asutustel teha tõhusat koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

Artikkel 101

Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et lihtsustada käesoleva lõikega ettenähtud koostööd.

Pädevad asutused kasutavad oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritava tegevuse puhul ei ole tegemist nende liikmesriigis kehtiva mis tahes õigusakti rikkumisega.

Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

▼M1

2a.

Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

▼B

Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on pannud teise liikmesriigi territooriumil toime käesoleva direktiivi sätetega vastuolus oleva teo või on sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest võimalikult konkreetsel viisil teise liikmesriigi pädevatele asutustele. Nimetatud asutused võtavad asjakohased meetmed ja teavitavad teavet edastanud pädevat asutust meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.

Ühe liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või teise liikmesriigi territooriumil läbiviidava uurimise puhul nende käesolevas direktiivis sätestatud volituste raames. Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta järgmiselt:

viib kontrolli või uurimise läbi ise,

lubab kontrolli või uurimist läbi viia taotleval asutusel või

lubab kontrolli või uurimist läbi viia audiitoritel või ekspertidel.

Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi sama liikmesriigi pädev asutus, võib koostööd taotlenud liikmesriigi pädev asutus nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda. Kontroll või uurimine viiakse läbi siiski selle liikmesriigi üldise kontrolli all, kelle territooriumil kõnealust kontrolli või uurimist läbi viiakse.

Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi teise liikmesriigi pädev asutus, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kontrolli või uurimist läbi viiakse, nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealses kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda.

Selle liikmesriigi, kus kontrolli või uurimist läbi viiakse, pädevad asutused võivad lõike 2 kohasest teabe vahetamisest või koostöötaotluse alusel lõike 4 kohase uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimisest keelduda ainult juhul kui:

selline uurimine, kohapealne kontroll või teabevahetus võib kahjustada kõnealuse liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

kõnealuses liikmesriigis on sama tegevuse ja samade isikute suhtes juba algatatud kohtumenetlus;

kõnealuses liikmesriigis on seoses samade isikute ja samade tegevustega lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.

Pädevad asutused teavitavad taotuse esitanud pädevaid asutusi kõigist lõike 6 alusel tehtud otsustest. Kõnealuses teatises põhjendatakse otsust.

▼M1

Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) olukordadest, kui:

artiklis 109 sätestatud taotlust teabe esitamiseks ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul;

artiklis 110 sätestatud kontrolli või uurimise läbiviimise taotlust ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul või

taotlust lubada pädeva asutuse ametnikul osaleda teise liikmesriigi pädevate asutuste ametnike läbiviidavates toimingutes ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esimeses lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega, ilma et see piiraks võimalusi keelduda teabe saamiseks või uurimise läbiviimiseks esitatud taotluse alusel toimida, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 6, ega Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võimet toimida sellistel juhtudel nimetatud määruse artikli 17 kohaselt.

Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja tehniliste rakenduslike standardite eelnõud, et kehtestada ühised menetlused pädevatele asutustele koostöö tegemiseks lõigetes 4 ja 5 osutatud kohapealse kontrolli ja uurimise läbiviimisel.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 102

Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti pädevate asutuste käest väljaõppe saanud audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust. See kohustus tähendab, et need isikud ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida nad oma ametikohustuste täitmisel saavad, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus eurofonde, fondivalitsejaid ja depositooriumeid („eurofondi äritegevusele kaasaaitavad äriühingud”) eraldi identifitseerida pole võimalik, ilma et see hõlmaks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid kohtuasju.

Samas võib eurofondi või selle äritegevusele kaasaaitava äriühingu pankroti või sundlikvideerimise puhul tsiviil- või ärimenetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei hõlma selle äriühingu päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.

▼M1

Lõikega 1 ei takistata liikmesriikide pädevatel asutustel teabe vahetamist vastavalt käesolevale direktiivile või eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute suhtes kohaldatavale muudele liidu õigusaktidele ega kõnealuse teabe edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

▼B

Käesoleva direktiivi alusel teiste pädevate asutustega teavet vahetavad pädevad asutused võivad teabe edastamise ajal märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada nende otsese nõusolekuta ja sellisel juhul võib kõnealust teavet vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.

Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või käesoleva artikli lõikes 5 ja artikli 103 lõikes 1 kindlaks määratud kolmandate riikide asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk on kõnealuste asutuste või organite järelevalvefunktsiooni täitmine.

Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

Lõigete 1 või 2 kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused võivad seda teavet kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel järgmistel eesmärkidel:

selleks et kontrollida, kas eurofondid või nende äritegevusele kaasaaitavad äriühingud täidavad majandustegevuse alustamise tingimusi, ning et hõlbustada ärijuhtimise, haldus- ja raamatupidamistoimingute ning sisekontrolli mehhanismide jälgimist;

selleks et rakendada karistusi;

pädevate asutuste otsuste peale esitatud halduskaebuste menetlemiseks ning

artikli 107 lõike 2 kohaselt algatatud kohtumenetluses osalemiseks.

Lõigetega 1 ja 4 ei välistata teabe vahetamist liikmesriigi siseselt või liikmesriikide vahel, kui teavet vahetavad pädevad asutused ja

asutused, kellel on krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate või muude finantseerimisasutuste üle riikliku järelevalve teostamise kohustus, või asutused, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest;

organid, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega või

kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest vastutavad isikud;

▼M1

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 24 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 25 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

▼B

Lõigetega 1 ja 4 ei takistata eespool nimetatud pädevatel asutustel järelevalveülesannete täitmist või teabe avalikustamist investori kaitse skeeme haldavatele organitele nende tööülesannete täitmiseks.

Esimese lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 103

Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid lubada teabe vahetamist pädeva asutuse ja

ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega;

ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine.

Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 1 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

teavet kasutatakse lõikes 1 osutatud kontrolli teostamiseks;

saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja

kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult teabe avaldanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

▼M1

Liikmesriigid teevad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste nimed, kes vastavalt lõikele 1 võivad teavet saada.

▼B

Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja selliste asutuste või organite vahel, kes õigusaktide kohaselt vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 4 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

teavet kasutatakse lõikes 4 osutatud ülesannete teostamiseks;

saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja

Punkti c kohaldamisel teatavad lõikes 4 osutatud asutused või organid teabe avalikustanud pädevatele asutustele selliste isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele kõnealune teave tuleb saata.

Kui liikmesriigi pädevad asutused või organid, millele on osutatud lõikes 4, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes avalikus sektoris ei tööta, võib kõnealuse lõikega ettenähtud teabevahetuse võimalust laiendada sellistele isikutele lõikes 5 sätestatud tingimustel.

▼M1

Liikmesriigid teevad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste või organite nimed, kes vastavalt lõikele 4 võivad teavet saada.

▼B

Artikkel 104

Artiklid 102 ja 103 ei takista pädeval asutusel edastamast keskpankadele ja teistele rahandusasutustena tegutsevatele samasuguseid ülesandeid täitvatele organitele nende tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet, samuti ei takista kõnealused artiklid nendel asutustel ega organitel edastamast pädevatele asutustele artikli 102 lõike 4 kohaldamiseks vajalikku teavet. Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artiklid 102 ja 103 ei takista pädevatel asutustel edastamast artikli 102 lõigetes 1–4 osutatud teavet arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale asutusele, kui pädevad asutused leiavad, et kõnealuse teabe edastamine on vajalik selleks, et tagada nende asutuste nõuetekohane toimimine, juhul kui turuosalised ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita.

Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 102 lõike 2 alusel saadud teavet ei avalikustata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaoludel ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste selgesõnalise nõusolekuta.

Olenemata artikli 102 lõigetest 1 ja 4, võivad liikmesriigid seaduses ettenähtud juhtudel anda teatava teabe avalikustamiseks loa teistele keskvalitsuse asutustele, kelle vastutusalasse jäävad eurofonde ja nende äritegevusele kaasaaitavaid äriühinguid, krediidiasutusi, finantseerimisasutusi, investeerimisühinguid ning kindlustusandjaid käsitlevad järelevalvealased õigusaktid, ning kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib teavet avalikustada siiski ainult selleks, et kontrollida usaldatavusnormatiivide täitmist.

Liikmesriigid sätestavad siiski, et artikli 102 lõigete 2 ja 5 alusel saadud teavet ei avalikustata käesolevas lõikes nimetatud asjaoludel kunagi ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste sõnaselge nõusolekuta.

▼M4

Artikkel 104a

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi alusel liikmesriikides toimuva isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ nõudeid.

Käesoleva direktiivi kohaselt isikuandmete töötlemisele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 ( 26 ).

▼M1

Artikkel 105

Käesoleva direktiivi kohaste teabevahetust käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks tingimused seoses pädevate asutuste vahelise teabevahetuse korraga ning pädevate asutuste ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vahelise teabevahetuse korraga.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 106

Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ tähenduses ning kes teevad eurofondis või selle äritegevusele kaasaaitavas äriühingus direktiivi 78/660/EMÜ artikli 51, direktiivi 83/349/EMÜ artikli 37 või käesoleva direktiivi artikli 73 kohaselt kohustuslikku auditit või täidavad muid õigusaktides sätestatud tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid asutusi kõikidest neile ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ja kõnealuse ettevõtjaga seotud asjaoludest või otsustest, mis võivad osutada järgmistele asjaoludele:

tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide oluline rikkumine;

eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute edasise tegevuse kahjustamine või

raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmine või märkustega esitamine.

Kõnealune isik on kohustatud teatama kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud punktis a kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt püsivad sidemed eurofondiga või selle äritegevusele kaasaaitava äriühinguga, kui ta täidab oma tööülesandeid kõnealuses äriühingus.

Juhul kui isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt, edastavad pädevatele asutustele kõikide lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta teavet heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangu rikkumisena ning kõnealused isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

Artikkel 107

Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult igat tegevusloa andmisest keeldumise otsust ja igat eitavat otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud üldmeetmete kohaldamisel, ning edastavad põhjendused taotlejale.

Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud õigus- ja haldusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja neid saab kohtusse kaevata, k.a juhul, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamisest otsust ei võeta vastu.

Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt siseriiklikule õigusele kindlaks määratud üks või mitu järgmist asutust võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaldamine:

avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;

tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta tarbijaid;

kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta oma liikmeid.

Artikkel 108

Kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme või fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud norme, on ainult eurofondi päritoluliikmesriigi asutustel õigus tema suhtes meetmeid võtta.

Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta juhul, kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil ning mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, või artiklites 92 ja 94 sätestatud nõudeid.

Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused teatavad eurofondi tegevusloa kehtetuks tunnistavast otsusest või tema suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest või igast tema suhtes rakendatavast osakute väljalaskmise, tagasiostu või tagasivõtu peatamisest viivitamata eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning, juhul kui eurofondi fondivalitseja on asutatud teises liikmesriigis, fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad võtta meetmeid fondivalitseja vastu, kui fondivalitseja rikub eeskirju nende vastutusalas.

Kui eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on selgeid tõendeid, mis annavad alust arvata, et eurofond, kelle osakuid turustatakse tema territooriumil, rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sellistest sätetest tulenevaid kohustusi, mis ei anna eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele volitusi, teatavad nad tuvastatud asjaoludest eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad asjakohased meetmed.

Kui hoolimata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või asjaolu tõttu, et sellised meetmed ei ole piisavad või asjaolu tõttu, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab eurofond tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus eurofondi vastuvõtva liikmesriigi investorite huvidega, võivad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused selle tagajärjel võtta ühe kahest järgmisest meetmest:

pärast eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada asjaomasel eurofondil jätkata oma osakute turustamist eurofondi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, või

▼M1

vajaduse korral teatatakse kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse viivitamata mis tahes meetmetest, mida on võetud esimese lõigu punkti a kohaselt.

▼B

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on õiguslikult võimalik kätte toimetada õigusdokumente, mida eurofondi vastuvõtval liikmesriigil võib olla vaja lõigete 2 kuni 5 kohaste meetmete rakendamiseks eurofondi osas.

Artikkel 109

Kui fondivalitseja tegutseb ühes või mitmes fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, osutades teenuseid või asutades filiaali, teevad kõikide asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd.

Taotluse korral annavad nad üksteisele kogu selliste fondivalitsejate juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitleva teabe, mis võib hõlbustada järelevalvet, ja kogu teabe, mis võib hõlbustada selliste fondivalitsejate jälgimist. Eelkõige teevad fondivalitseja päritoluliikmesriigi asutused koostööd tagamaks, et fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi asutused saaksid koguda artikli 21 lõikes 2 osutatud andmeid.

Niivõrd kuivõrd see on vajalik päritoluliikmesriigi järelevalvepädevuse teostamiseks, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõigist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artikli 21 lõikele 5 võetud meetmetest, mis hõlmavad fondivalitseja suhtes rakendatud meetmeid ja karistusi või fondivalitseja tegevuse piiramist.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata fondivalitseja tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi eurofondi suhtes, ja III peatükis sätestatud nõuete rikkumisest.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata eurofondi tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi või järgida käesoleva direktiivi nõudeid, mis on eurofondi päritoluliikmesriigi vastutusalas.

Artikkel 110

Iga fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik tagab, et kui teises liikmesriigis tunnustatud fondivalitseja tegutseb tema territooriumil filiaali kaudu, saavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused pärast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste teavitamist ise või selleks volitatud isikute kaudu artiklis 109 osutatud teavet kohapeal kontrollida.

Lõikega 1 ei mõjutata fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida selle liikmesriigi territooriumil asutatud filiaale.

XIII PEATÜKK

▼M1

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED

Artikkel 111

Komisjon võib võtta vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:

mõistete selgitamine käesoleva direktiivi järjepideva ühtlustamise ja ühtse kohaldamise tagamiseks kogu liidus või

terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate avatud investeerimisfonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.

Esimese lõigus osutatud meetmed võetakse vastu ►M4 kooskõlas artikliga 112a ◄ delegeeritud õigusaktide abil.

▼M4

Artikkel 112

Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. ( 27 )

Artikkel 112a

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklites 12, 14, 43, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011.

Artiklis 26b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 17. septembrist 2014.

Artiklis 50a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 21. juulist 2011.

Artiklis 51 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 20. juunist 2013.

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 14, 26b, 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

►C2 5.

Artiklite 12, 14, 26b, 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ◄ esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

▼M4 —————

▼B

XIV PEATÜKK

ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Erandid

Artikkel 113

Üksnes Taani eurofondide puhul käsitletakse Taanis väljalastud pantebrevei samaväärsena artikli 50 lõike 1 punktis b osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega.

Erandina artikli 22 lõikest 1 ja artikli 32 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada eurofondidel, millel oli kooskõlas siseriikliku õigusega 20. detsembril 1985 kaks või enam depositooriumit, säilitada olemasolevad depositooriumid juhul, kui kõnealused pädevad asutused saavad tagatise, et artikli 22 lõike 3 ja artikli 32 lõike 3 alusel ette nähtud ülesandeid tegelikult täidetakse.

Erandina artiklist 16 võivad liikmesriigid anda fondivalitsejatele loa välja lasta esitajasertifikaate, mis esindavad teiste äriühingute registreeritud väärtpabereid.

Artikkel 114

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud, kellel on tegevusluba üksnes kõnealuse direktiivi I lisa A jao punktides 4 ja 5 sätestatud teenuste osutamiseks, võivad käesoleva direktiivi alusel saada tegevusloa eurofondide valitsemiseks ning kvalifitseeruda fondivalitsejaks. Sel juhul loobuvad kõnealused investeerimisühingud direktiivi 2004/39/EÜ alusel saadud tegevusloast.

Fondivalitsejaid, kellele on enne 13. veebruari 2004 päritoluliikmesriigis direktiivi 85/611/EMÜ alusel antud tegevusluba eurofondi valitsemiseks, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel tegevusluba omavatena, kui selle liikmesriigi õigusaktides sätestatakse, et sellise tegevuse alustamiseks peavad nad vastama tingimustele, mis on samaväärsed artiklite 7 ja 8 tingimustega.

2. JAGU

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 115

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise aruande hiljemalt 1. juuliks 2013.

Artikkel 116

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 30. juuniks 2011 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et täita artikli 1 lõike 2 teist lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti b, artikli 2 lõike 1 punkte e, m, p, q ja r, artikli 2 lõiget 5, artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 kuni 4, 6 ja 7, artikli 6 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 13 lõike 1 punkte a ja i, artiklit 15, artikli 16 lõiget 1, artikli 16 lõiget 3, artikli 17 lõiget 1, artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 17 lõikeid 4 kuni 7, artikli 17 lõike 9 teist lõiku, artikli 18 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 18 lõike 1 punkti b, artikli 18 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku, artikli 18 lõikeid 3 ja 4, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 2 kuni 6, 8 ja 9, artikli 22 lõiget 1, artikli 22 lõike 3 punkte a, d ja e, artikli 23 lõikeid 1, 2, 4 ja 5, artikli 27 kolmandat lõiku, artikli 29 lõiget 2, artikli 33 lõikeid 2, 4 ja 5, artikleid 37 kuni 42, artikli 43 lõikeid 1 kuni 5, artikleid 44 kuni 49, artikli 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 50 lõiget 3, artikli 51 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 54 lõiget 3, artikli 56 lõiget 1, artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavat lauset, artikleid 58 ja 59, artikli 60 lõikeid 1 kuni 5, artikli 61 lõikeid 1 ja 2, artikli 62 lõikeid 1, 2 ja 3, artiklit 63, artikli 64 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 65 kuni 67, artikli 68 lõike 1 sissejuhatav osa ning punkt a, artikli 69 lõikeid 1 ja 2, artikli 70 lõikeid 2 ja 3, artikleid 71, 72 ja 74, artikli 75 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 77 kuni 82, artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a teist taanet, artiklit 86, artikli 88 lõike 1 punkti b, artikli 89 punkti b, artikleid 90 kuni 94, artikleid 96 kuni 100, artikli 101 lõikeid 1 kuni 8, artikli 102 lõike 2 teist lõiku, artikli 102 lõiget 5, artikleid 107 ja 108, artikli 109 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 110 ning I lisa. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 1. juulist 2011. aastal.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid direktiivile 85/611/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid näevad ette sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 117

Direktiiv 85/611/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Viiteid lihtsustatud prospektile käsitatakse viidetena artiklis 78 osutatud investorile esitatavale põhiteabele.

Artikkel 118

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 1, artikli 1 lõike 2 esimest lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti a, artikli 1 lõikeid 4–7, artikli 2 lõike 1 punkte a–d, f–l ning n ja o, artikli 2 lõikeid 2, 3 ja 4, 6 ja 7, artiklit 3, artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 7–11, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõike 1 punkte b–h, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 2, artikli 17 lõike 2 punkte a, c ja d, artikli 17 lõike 3 teist lõiku, artikli 17 lõiget 8, artikli 17 lõike 9 esimest lõiku, artikli 18 lõiget 1, välja arvatud sissejuhatav lause ning punkt a, artikli 18 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 21 lõikeid 1 ja 7, artikli 22 lõiget 2, artikli 22 lõike 3 punkte b ja c, artikli 23 lõiget 3, artiklit 24, artikleid 25 ja 26, artikli 27 esimest ja teist lõiku, artiklit 28, artikli 29 lõikeid 1, 3 ja 4, artikleid 30, 31 ja 32, artikli 33 lõikeid 1 ja 3, artikleid 34, 35 ja 36, artikli 50 lõike 1 punkte a kuni h, artikli 50 lõiget 2, artikli 51 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 51 lõikeid 2 ja 3, artikleid 52 ja 53, artikli 54 lõiget 1, artikli 54 lõiget 2, artiklit 55, artikli 56 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 56 lõiget 3, artiklit 57, artikli 68 lõiget 2, artikli 69 lõikeid 3 ja 4, artikli 70 lõiget 1, artikli 70 lõiget 4, artikleid 73 ja 76, artikli 83 lõiget 1, välja arvatud artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a, välja arvatud selle teist taanet, artikleid 84, 85, 87, artikli 88 lõiget 1, välja arvatud selle punkti b, artikli 88 lõiget 2, artiklit 89, välja arvatud selle punkti b, artikli 102 lõiget 1, artikli 102 lõike 2 esimest lõiku, artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artikleid 103–106, artikli 109 lõiget 1, artikleid 111, 112, 113, 117 ja II, III ja IV lisa kohaldatakse alates 1. juulist 2011. aastal.

Liikmesriigid tagavad, et eurofondid asendavad oma lihtsustatud prospektid, mis on koostatud vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ sätetele, artikli 78 kohaselt koostatud investorile esitatava põhiteabega võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast artikli 78 lõike 7 esimeses lõigus osutatud tähtaega kõigi rakendusmeetmete rakendamiseks siseriiklikus õiguses. Kõnealuse ajavahemiku jooksul jätkavad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lihtsustatud prospekti vastuvõtmist eurofondidelt, kes turustavad osakuid kõnealuste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 119

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

A LOEND

▼M4

Teave depositooriumi kohta:

2.1.	eurofondi depositooriumi nimi ja tema kohustuste kirjeldus ning tekkida võivad huvide konfliktid;

2.2.	depositooriumi poolt edasi antud vara hoidmise ülesannete kirjeldus, selliste isikute nimekiri, kellele ülesanded on edasi antud või sellise isiku poolt omakorda edasi antud, ning huvide konfliktid, mis võivad edasiandmise puhul tekkida;

2.3.	avaldus selle kohta, et punktide 2.1 ja 2.2 kohta tehakse ajakohastatud teave investoritele kättesaadavaks taotluse korral.

▼B

Teave konsultatsioonifirmade või välisnõustajate kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse eurofondi varast:

3.1.	konsultatsioonifirma nimetus või ärinimi või nõustaja nimi;

3.2.	fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondiga sõlmitud lepingu olulised tingimused, mis võivad olla osakuomanikele olulised, välja arvatud tasustamist käsitlevad tingimused;

3.3.	muu oluline tegevus.

Teave osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja eurofondi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist teavet tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus eurofond on asutatud. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki käsitlevat teavet kõnealuses liikmesriigis avaldatavas prospektis.

Muu investeerimisteave:

5.1.	eurofondi senised tulemused (võimaluse korral) – kõnealune teave võib olla esitatud prospektis või prospektile lisatud;

5.2.	sellise tüüpinvestori profiil, kelle jaoks eurofond on mõeldud.

Majandusteave:

6.1.	võimalikud muud kulud või tasud lisaks punktis 1.17 nimetatud tasudele, näidates eraldi osakuomaniku tasutavad kulud ja tasud ning eurofondi varast tasutavad kulud või tasud.

B LOEND

Teave, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes

I. Bilanss

—

vabalt võõrandatavad väärtpaberid,

—

pangakonto saldod,

—

muu vara,

—

varad kokku,

—

kohustused,

—

vara puhasväärtus.

II.	Ringluses olevate osakute arv

III.	Vara puhasväärtus osaku kohta

IV.

Väärtpaberiportfell järgmiselt liigitatuna:

väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

vabalt võõrandatavad väärtpaberid, millega kaubeldakse mõnel teisel reguleeritud turul;

artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud liiki hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades eurofondide investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) netovara protsendina; iga eespool nimetatud investeeringu puhul tuleks märkida selle osakaal eurofondi vara koguväärtuses.

Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruande perioodil.

Andmed eurofondi vara muutuste kohta aruande perioodil, sealhulgas:

—

investeeringute tulu,

—

muu tulu,

—

juhtimiskulud,

—

depositooriumi kulud,

—

muud kulud ja maksud,

—

puhastulu,

—

tulu jaotamine ning reinvesteeritud tulu,

—

kapitalikonto muutused,

—

investeeringute kallinemine või odavnemine,

—

mis tahes muud eurofondi vara ja kohustusi mõjutavad muutused,

—

tehingukulud, mis on eurofondi poolt seoses portfelliga tehtavate tehingutega kantud kulud.

VI.	Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta: — kogu vara puhasväärtus, — vara puhasväärtus osaku kohta.

VII.	Andmed tehinguliikide lõikes aruande perioodi jooksul eurofondi poolt artikli 51 tähenduses sooritatud tehingutest tulenevate kohustuste summa kohta.

II LISA

Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded:

—

Investeeringute haldamine.

—

Haldus:

õigusteenused ja fondivalitsemisega seotud raamatupidamisteenused;

klientide päringud;

väärtuse ja hinna määramine (sh maksudeklaratsioonid);

õigusnormidele vastavuse järelevalve;

osakuomanike registri pidamine;

tulu jaotamine;

osakute väljalaskmine ja väljaostmine;

lepingutega seotud arveldamine (sh tõendite saatmine);

dokumentide säilitamine.

—

Turustamine.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(osutatud artiklis 117)

Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3).
Nõukogu direktiiv 88/220/EMÜ (EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).	Ainult artikli 1 neljas taane, artikli 4 lõige 7 ja artikli 5 viies taane
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27).	Ainult artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/107/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/108/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).	Ainult artikkel 66
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).	Ainult artikkel 9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/18/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 42).

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 117)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
85/611/EMÜ	1. oktoober 1989	—
88/220/EMÜ	1. oktoober 1989	—
95/26/EÜ	18. juuli 1996	—
2000/64/EÜ	17. november 2002	—
2001/107/EÜ	13. august 2003	13. veebruar 2004
2001/108/EÜ	13. august 2003	13. veebruar 2004
2004/39/EÜ	—	30. aprill 2006
2005/1/EÜ	13. mai 2005	—

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 85/611/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b
—	Artikli 1 lõike 2 teine lõik
Artikli 1 lõike 3 esimene lõik	Artikli 1 lõike 3 esimene lõik
Artikli 1 lõike 3 teine lõik	Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt a
—	Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt b
Artikli 1 lõiked 4–7	Artikli 1 lõiked 4–7
Artikli 1 lõike 8 sissejuhatav lause	Artikli 2 lõike 1 punkti n sissejuhatav lause
Artikli 1 lõike 8 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktid i, ii, ja iii
Artikli 1 lõike 8 viimane lause	Artikli 2 lõige 7
Artikli 1 lõige 9	Artikli 2 lõike 1 punkt o
Artikli 1a sissejuhatav lause	Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 1a punkt 1	Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 1a punkti 2 esimene lauseosa	Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 1a punkti 2 teine lauseosa	Artikli 2 lõige 2
Artikli 1a punktid 3–5	Artikli 2 lõike 1 punktid c–e
Artikli 1a punkt 6	Artikli 2 lõike 1 punkt f
Artikli 1a punkti 7 esimene lauseosa	Artikli 2 lõike 1 punkt g
Artikli 1a punkti 7 teine lauseosa	Artikli 2 lõige 3
Artikli 1a punktid 8–9	Artikli 2 lõike 1 punktid h–i
Artikli 1a punkti 10 esimene lõik	Artikli 2 lõike 1 punkt j
Artikli 1a punkti 10 teine lõik	Artikli 2 lõige 5
Artikli 1a punkt 11	—
Artikli 1a punkt 12 ja punkti 13 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 punkti i alapunkt ii
Artikli 1a punkti 13 teine lause	Artikli 2 lõike 4 punkt a
Artikli 1a punktid 14 ja punkti 15 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 punktid k ja l
Artikli 1a punkti 15 teine lause	Artikli 2 lõige 6
—	Artikli 2 lõike 1 punkt m
Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 3 sissejuhatav lause
Artikli 2 lõike 1 esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 3 punktid a, b, c ja d
Artikli 2 lõige 2	—
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikli 4 lõiked 1–2	Artikli 5 lõiked 1–2
—	Artikli 5 lõige 3
Artikli 4 lõike 3 esimene lõik	Artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punktid a ja b
—	Artikli 5 lõike 4 teine lõik
Artikli 4 lõike 3 teine lõik	Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 4 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 5 lõike 4 neljas lõik
Artikli 4 lõige 3a	Artikli 5 lõige 5
Artikli 4 lõige 4	Artikli 5 lõige 6
—	Artikli 5 lõige 7
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt a	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkt a
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b esimene ja teine taane	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b alapunktid i ja ii
Artikli 5 lõike 3 teine lõik	Artikli 6 lõike 3 teine lõik
Artikli 5 lõige 4	Artikli 6 lõige 4
Artikli 5a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a esimene taane	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt i
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande punktid i, ii ja iii	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimene, teine ja kolmas taane
Artikli 5a lõike 1 punkti a kolmas ja neljas taane	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt iii
Artikli 5a lõike 1 punkti a viies taane	—
Artikli 5a lõike 1 punktid b–d	Artikli 7 lõike 1 punktid b–d
Artikli 5a lõiked 2–5	Artikli 7 lõiked 2–5
Artikkel 5b	Artikkel 8
Artikkel 5c	Artikkel 9
Artikkel 5d	Artikkel 10
Artikkel 5e	Artikkel 11
Artikli 5f lõike 1 esimene lõik	Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkt a	Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt a
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b esimene lause	Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt b
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b viimane lause	—
Artikli 5f lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 5f lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 12 lõike 2 punktid a ja b
—	Artikli 12 lõige 3
Artikkel 5g	Artikkel 13
Artikkel 5h	Artikli 14 lõige 1
—	Artikli 14 lõige 2
—	Artikkel 15
Artikli 6 lõige 1	Artikli 16 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 16 lõike 1 teine lõik
Artikli 6 lõige 2	Artikli 16 lõige 2
—	Artikli 16 lõige 3
Artikli 6a lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 6a lõige 2	Artikli 17 lõige 2
Artikli 6a lõige 3	Artikli 17 lõike 3 esimene ja teine lõik
—	Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik
—	Artikli 17 lõiked 4 ja 5
Artikli 6a lõiked 4–6	Artikli 17 lõiked 6–8
Artikli 6a lõige 7	Artikli 17 lõike 9 esimene lõik
—	Artikli 17 lõike 9 teine lõik
Artikli 6b lõige 1	Artikli 18 lõige 1
Artikli 6b lõige 2	Artikli 18 lõike 2 esimene ja teine lõik
—	Artikli 18 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 6b lõike 3 esimene lõik	Artikli 18 lõike 2 neljas lõik
Artikli 6b lõike 3 teine lõik	—
—	Artikli 18 lõige 3
Artikli 6b lõige 4	Artikli 18 lõige 4
Artikli 6b lõige 5	—
—	Artiklid 19–20
Artikli 6c lõige 1	Artikli 21 lõige 1
Artikli 6c lõike 2 esimene lõik	—
Artikli 6c lõike 2 teine lõik	Artikli 21 lõike 2 esimene ja teine lõik
—	Artikli 21 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 6c lõiked 3–5	Artikli 21 lõiked 3–5
Artikli 6c lõige 6	—
Artikli 6c lõiked 7–10	Artikli 21 lõiked 6–9
Artikkel 7	Artikkel 22
Artikkel 8	Artikli 23 lõiked 1–3
—	Artikli 23 lõiked 4–6
Artikkel 9	Artikkel 24
Artikkel 10	Artikkel 25
Artikkel 11	Artikkel 26
Artikkel 12	Artikli 27 esimene ja teine lõik
—	Artikli 27 kolmas lõik
Artikkel 13	Artikkel 28
Artikli 13a lõike 1 esimene lõik	Artikli 29 lõike 1 esimene lõik
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 29 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 29 lõike 1 teise lõigu punktid a, b ja c
Artikli 13a lõike 1 kolmas ja neljas lõik	Artikli 29 lõike 1 kolmas ja neljas lõik
Artikli 13a lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 13b	Artikkel 30
Artikkel 13c	Artikkel 31
Artikkel 14	Artikkel 32
Artikkel 15	Artikli 33 lõiked 1–3
—	Artikli 33 lõiked 4–6
Artikkel 16	Artikkel 34
Artikkel 17	Artikkel 35
Artikkel 18	Artikkel 36
—	Artiklid 37–49
Artikli 19 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punktid a–c	Artikli 50 lõike 1 punktid a–c
Artikli 19 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti d esimene ja teine taane	Artikli 50 lõike 1 punkti d alapunktid i ja ii
Artikli 19 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti e esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti e alapunktid i, ii, iii ja iv
Artikli 19 lõike 1 punkt f	Artikli 50 lõike 1 punkt f
Artikli 19 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti g esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti g alapunktid i, ii ja iii
Artikli 19 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti h esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktid i, ii, iii ja iv
Artikli 19 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 50 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 2 punkt a	Artikli 50 lõike 2 punkt a
Artikli 19 lõike 2 punkt c	Artikli 50 lõike 2 punkt b
Artikli 19 lõike 2 punkt d	Artikli 50 lõike 2 teine lõik
Artikli 19 lõige 4	Artikli 50 lõige 3
Artikli 21 lõiked 1–3	Artikli 51 lõiked 1–3
Artikli 21 lõige 4	—
—	Artikli 51 lõige 4
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik	Artikli 52 lõike 1 esimene lõik
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 52 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu esimene ja teine taane	Artikli 52 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b
Artikli 22 lõike 2 esimene lõik	Artikli 52 lõike 2 esimene lõik
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 52 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 52 lõike 2 teise lõigu punktid a, b ja c
Artikli 22 lõiked 3–5	Artikli 52 lõiked 3–5
Artikli 22a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 53 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 22a lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 53 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 22a lõige 2	Artikli 53 lõige 2
Artikkel 23	Artikkel 54
Artikkel 24	Artikkel 55
Artikkel 24a	Artikkel 70
Artikli 25 lõige 1	Artikli 56 lõige 1
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b, c ja d
Artikli 25 lõike 2 teine lõik	Artikli 56 lõike 2 teine lõik
Artikli 25 lõige 3	Artikli 56 lõige 3
Artikkel 26	Artikkel 57
—	Artiklid 58–67
Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 68 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 27 lõike 1 esimene taane	—
Artikli 27 lõike 1 teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 68 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 27 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 68 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 27 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 68 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 28 lõiked 1 ja 2	Artikli 69 lõiked 1 ja 2
Artikli 28 lõiked 3 ja 4	—
Artikli 28 lõiked 5 ja 6	Artikli 69 lõiked 3 ja 4
Artikkel 29	Artikkel 71
Artikkel 30	Artikkel 72
Artikkel 31	Artikkel 73
Artikkel 32	Artikkel 74
Artikli 33 lõike 1 esimene lõik	—
Artikli 33 lõike 1 teine lõik	Artikli 75 lõige 1
Artikli 33 lõige 2	Artikli 75 lõige 1
Artikli 33 lõige 3	Artikli 75 lõige 3
—	Artikli 75 lõige 4
Artikkel 34	Artikkel 76
Artikkel 35	Artikkel 77
—	Artiklid 78–82
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu lõpulause	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 36 lõike 1 teine lõik	Artikli 83 lõike 1 teine lõik
Artikli 36 lõige 2	Artikli 83 lõige 2
Artikkel 37	Artikkel 84
Artikkel 38	Artikkel 85
Artikkel 39	Artikkel 86
Artikkel 40	Artikkel 87
Artikli 41 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 41 lõike 1 esimene ja teine taane	Artikli 88 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 41 lõike 1 lõpulause	Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 41 lõige 2	Artikli 88 lõige 2
Artikli 42 sissejuhatav osa	Artikli 89 sissejuhatav lause
Artikli 42 esimene ja teine taane	Artikli 89 punktid a ja b
Artikli 42 lõpulause	Artikli 89 sissejuhatav lause
Artikkel 43	Artikkel 90
Artikli 44 lõiked 1–3	—
—	Artikli 91 lõiked 1–4
Artikkel 45	Artikkel 92
Artikli 46 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 93 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 93 lõike 1 teine lõik
Artikli 46 esimese lõigu esimene taane	—
Artikli 46 esimese lõigu teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 93 lõike 2 punkt a
Artikli 46 esimese lõigu viies taane	—
Artikli 46 teine lõik	—
—	Artikli 93 lõike 2 punkt b
—	Artikli 93 lõiked 3–8
Artikkel 47	Artikkel 94
—	Artikkel 95
Artikkel 48	Artikkel 96
Artikli 49 lõiked 1–3	Artikli 97 lõiked 1–3
Artikli 49 lõige 4	—
—	Artiklid 98–100
Artikli 50 lõige 1	Artikli 101 lõige 1
—	Artikli 101 lõiked 2–9
Artikli 50 lõiked 2–4	Artikli 102 lõiked 1–3
Artikli 50 lõike 5 sissejuhatav lause	Artikli 102 lõike 4 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 5 esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 102 lõike 4 punktid a, b, c ja d
Artikli 50 lõike 6 sissejuhatav lause ning punktid a ja b	Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 6 punkti b esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 6 punkti b lõpulause	Artikli 102 lõike 5 teine ja kolmas lõik
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 103 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 103 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 7 kolmas lõik	Artikli 103 lõige 3
Artikli 50 lõike 8 esimene lõik	Artikli 103 lõige 4
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 8 kolmas lõik	Artikli 103 lõige 6
Artikli 50 lõike 8 neljas lõik	Artikli 103 lõike 5 teine lõik
Artikli 50 lõike 8 viies lõik	Artikli 103 lõige 7
Artikli 50 lõike 8 kuues lõik	—
Artikli 50 lõiked 9–11	Artikli 104 lõiked 1–3
—	Artikkel 105
Artikli 50a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50a lõike 1 punkti a esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50a lõike 1 punkt b	Artikli 106 lõike 1 teine lõik
Artikli 50a lõige 2	Artikli 106 lõige 2
Artikli 51 lõiked 1 ja 2	Artikli 107 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 107 lõige 3
Artikli 52 lõige 1	Artikli 108 lõike 1 esimene lõik
Artikli 52 lõige 2	Artikli 108 lõike 1 teine lõik
Artikli 52 lõige 3	Artikli 108 lõige 2
—	Artikli 108 lõiked 3–6
Artikkel 52a	Artikkel 109 lõiked 1 ja 2
—	Artikkel 109 lõiked 3 ja 4
Artikli 52b lõige 1	Artikli 110 lõige 1
Artikli 52b lõige 2	—
Artikli 52b lõige 3	Artikli 110 lõige 2
Artikkel 53a	Artikkel 111
Artikli 53b lõige 1	Artikli 112 lõige 1
Artikli 53b lõige 2	Artikli 112 lõige 2
—	Artikli 112 lõige 3
Artikkel 54	Artikli 113 lõige 1
Artikkel 55	Artikli 113 lõige 2
Artikli 56 lõige 1	Artikli 113 lõige 3
Artikli 56 lõige 2	—
Artikkel 57	—
—	Artikkel 114
Artikkel 58	Artikli 116 lõige 2
—	Artikkel 115
—	Artikli 116 lõige 1
—	Artiklid 117–118
Artikkel 59	Artikkel 119
I lisa A ja B loend	I lisa A ja B loend
I lisa C loend	—
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

( 1 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 3 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

( 4 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

( 6 ) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

( 7 ) Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitus 2009/384/EÜ palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (ELT L 120, 15.5.2009, lk 22).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 11 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 14 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

( 15 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

( 17 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

( 18 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1).

( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55).

( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

( 24 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

( 25 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

( 27 ) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

Top

1. Teave lepingulise fondi kohta	1. Teave fondivalitseja kohta, muu hulgas selle kohta, kas fondivalitseja päritoluliikmesriik erineb eurofondi päritoluliikmesriigist.	1. Teave äriühinguna asutatud fondi kohta
1.1. Nimi	1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast.	1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast.
1.2. Lepingulise fondi asutamiskuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.	1.2. Fondivalitseja asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.	1.2. Äriühinguna asutatud fondi asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.
	1.3. Kui fondivalitseja haldab teisi lepingulisi fonde, siis kõnealused teised lepingulised fondid.	1.3. Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, märge nende üksuste kohta.
1.4. Koht, kust on võimalik saada fonditingimusi, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid.		1.4. Koht, kust võib saada äriühinguna asutatud fondi põhikirja, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid.
1.5. Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed lepingulise fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi lepingulise fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult.		1.5. Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed äriühinguna asutatud fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi äriühinguna asutatud fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult.
1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus.		1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus.
1.7. Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed.		1.7. Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed.
	1.8. Fondivalitseja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis fondivalitseja seisukohast.	1.8. Äriühinguna asutatud fondi haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis äriühinguna asutatud fondi seisukohast.
	1.9. Märgitud kapitali suurus, sissemakstud kapitali nimetamisega.	1.9. Kapital
1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — õiguse liik (asja-, võlanõude- või muu õigus), mida osak esindab, — originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontol, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguse kirjeldus, kui see on olemas, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla lepingulise fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega.		1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamis-kontol, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguste kirjeldus, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla äriühinguna asutatud fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega.
1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse.		1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse.
1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused.		1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused.
1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada.		1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, teave selle kohta, kuidas osakuomanik saab siirduda ühest üksusest teise ning sel juhul võetavate tasude kohta.
1.14. Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus.		1.14. Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus.
1.15. Lepingulise fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida lepingulise fondi juhtimises võib kasutada.		1.15. Äriühinguna asutatud fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida äriühinguna asutatud fondi juhtimises võib kasutada.
1.16. Vara hindamise eeskirjad.		1.16. Vara hindamise eeskirjad.
1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus.		1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus (1).
1.18. Teave lepingulise fondi poolt fondivalitsejale, depositooriumile või kolmandatele isikutele tasu maksmise ning kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta.		1.18. Teave äriühinguna asutatud fondi poolt oma juhtkonnale ja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, depositooriumile või kolmandatele isikutele makstava tasu maksmise ja kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta.
(1) Äriühinguna asutatud fondid käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 5 tähenduses märgivad ka: — osakute puhasväärtuse arvutamise meetodi ja sageduse, — kõnealuse puhasväärtuse avaldamise viisi, koha ja sageduse, — sellise väärtpaberibörsi osakuid turustavas riigis, mille noteering määrab selles riigis börsiväliste tehingute hinna.