EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32014R1222
Commission Delegated Regulation (EU) No 1222/2014 of 8 October 2014 supplementing Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards for the specification of the methodology for the identification of global systemically important institutions and for the definition of subcategories of global systemically important institutions Text with EEA relevance
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1222/2014, 8. oktoober 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1222/2014, 8. oktoober 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad EMPs kohaldatav tekst
ELT L 330, 15.11.2014, p. 27–36
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/12/2021
|
15.11.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 330/27 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1222/2014,
8. oktoober 2014,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 131 lõiget 18,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2013/36/EL antakse liikmesriikide pädevatele või määratud asutustele õigus kehtestada globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele suuremad omavahendite nõuded, et kompenseerida suuremat riski, mida nad endast finantssüsteemile kujutavad, ning nende maksejõuetuse potentsiaalset mõju maksumaksjatele. Kõnealuses direktiivis on sätestatud teatavad aluspõhimõtted, mida tuleb globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja nende süsteemse olulisuse põhjal alakategooriatesse liigitamise metoodikas järgida. Vastavalt kõnealusele liigitusele määratakse neile täiendav esimese taseme põhiomavahendite nõue, st globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja liigitamise metoodika põhineb viiel kategoorial, millega mõõdetakse panga süsteemset olulisust ülemaailmse finantsturu seisukohast, ja seda täpsustatakse käesoleva määrusega veelgi. |
|
(2) |
Direktiivi 2013/36/EL lähenemisviisi järgimiseks tuleks käesolevas määruses võtta arvesse Baseli pangandusjärelevalve komitee standardeid globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamise metoodika kohta ja kahju katmise võime suurema nõude kohta, mis põhinevad globaalsete süsteemselt oluliste finantsasutuste raamistikul, mille on kehtestanud finantsstabiilsuse nõukogu aruande „Süsteemselt oluliste finantsasutuste moraaliriski vähendamine — finantsstabiilsuse nõukogu soovitused ja ajakava” põhjal. |
|
(3) |
Direktiivis 2013/36/EL on selgelt sätestatud, et kindlaksmääramise ja liigitamise metoodika ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides kasutatakse ühtseid ja läbipaistvaid parameetreid, mille alusel määratakse kindlaks üksuse üldpunktisumma, et mõõta tema süsteemset olulisust. Tagamaks, et liidu pankade ja pangagruppide ning kolmandates riikides tegevusloa saanud pankade ja pangagruppide valim, mida kasutatakse ülemaailmset finantssüsteemi kajastava võrdlusalusena, on kogu liidus ühtne, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kõnealuse valimi kindlaks määrama. Usaldusväärse järelevalvealase otsusega kõnealusest valimist välja arvamine või sellesse lisamine peaks rangelt põhinema sellel, et see kajastab kontrollväärtust, mitte muudel kaalutlustel. |
|
(4) |
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise kord peaks põhinema võrreldavatel andmetel ja võtma arvesse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks peaks olema selge, kas ja millises summas kohaldatakse nende suhtes puhvri nõuet, ning seepärast tuleks metoodikaga ette näha kõnealuse korra tähtajad ja menetlused. Kuna globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramine peaks põhinema suurte ülemaailmsete pangagruppide (kellest mõni on saanud tegevusloa kolmandates riikides) valimi ajakohastatud andmetel, ei ole vajalikud andmed kättesaadavad enne iga aasta teist poolt. Selleks et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks võimalik täita globaalse süsteemselt olulise ettevõtja staatusest tulenevaid nõudeid, peaks puhvri nõue jõustuma ligikaudu üks aasta pärast seda, kui nad määrati kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad. |
|
(5) |
Direktiivis 2013/36/EL on sätestatud viis kategooriat, mis mõõdavad süsteemset olulisust ja koosnevad kvantitatiivsetest näitajatest. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks on kõnealused kategooriad samad nagu need, mida kasutab Baseli pangandusjärelevalve komitee. Kvantitatiivsete näitajate täiendaval määratlemisel tuleks käesolevas määruses järgida sama lähenemisviisi. Näitajad tuleks valida nii, et need kajastaksid üksuse maksejõuetuse võimaliku negatiivse välismõju erinevaid aspekte ja tema olulisi funktsioone finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast. Süsteemse olulisuse hindamise võrdlussüsteemiks peaksid olema ülemaailmsed finantsturud ja maailmamajandus. |
|
(6) |
Selleks et sätestada täpne metoodika globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks vastavalt direktiivis 2013/36/EL sätestatud põhieeskirjadele, on oluline selgelt sõnastada mõisted „asjaomane üksus”, „näitaja väärtus”, „nimetaja” ja „piiritlev punktisumma”, määratledes need käesolevas määruses. |
|
(7) |
Iga pangagrupi süsteemset olulisust, mida mõõdetakse näitajatega konsolideeritud alusel, tuleks kajastada asjaomase aasta individuaalse üldpunktisummana, mis mõõdab tema seisundit teiste valimisse kuuluvate üksuste suhtes. Kõnealuse üldpunktisumma alusel tuleks pangad määrata kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ja liigitada need alakategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse erinevaid kapitalipuhvri nõudeid. Kategooriate punktisummade keskmise arvutamisel peaks viiest kategooriast iga kategooria kaal olema 20 %. Üldpunktisumma arvutamisel tuleks asendatavuse kategooria suhtes kohaldada ülempiiri, võttes arvesse, et 2013. aasta ja sellele eelnenud aastate andmete analüüsi põhjal selgus, et kõnealusel kategoorial on ebaproportsionaalselt suur mõju selliste pankade punktisummale, mis on domineerival positsioonil makse-, väärtpaberite emissiooni tagamise ja varade hoidmise teenuste osutamisel. |
|
(8) |
Asjaomastel asutustel peaks olema võimalus määrata usaldusväärse järelevalvealase otsusega globaalne süsteemselt oluline ettevõtja madalamast alakategooriast kõrgemasse alakategooriasse või määrata globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana kindlaks üksus, mille üldpunktisumma on väiksem kui madalaima alakategooria piiritlev punktisumma. Kuna kõnealusel järelevalvealase otsuse kohasel kindlakstegemisel on sama eesmärk mis punktisumma tavapärase kindlaksmääramise puhul, peaks kõnealuse otsuse tegemise kriteerium olema samuti panga süsteemne olulisus ülemaailmse finantsturu ja maailmamajanduse seisukohast, kooskõlas Baseli pangandusjärelevalve komitee kasutatava metoodikaga. Panga maksejõuetuse risk ei tohiks olla kriteerium, kuna seda on juba arvesse võetud muudes usaldatavusnõuetes, sealhulgas koguriskipositsioonis ja vajaduse korral täiendatavates omavahendite nõuetes nagu süsteemse riski puhver. |
|
(9) |
Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
|
(10) |
EBA on läbi viinud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult. |
|
(11) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, kuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 4 kohast globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri hoidmise nõuet hakatakse järk-järgult kohaldama 1. jaanuarist 2016. Sellega seoses ja selleks, et teatada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele õigeaegselt globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kohaldamisest nende suhtes ja anda neile piisavalt aega nõutava kapitali kaasamiseks, tuleks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad kindlaks määrata hiljemalt 2015. aasta alguses. |
|
(12) |
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue tuleks kehtestada järk-järgult kolme aasta jooksul vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõikele 5: direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõike 5 punktis a osutatud nõude esimest etappi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2016 selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, mille on kindlaks määranud asjaomased asutused 2015. aasta alguses, kasutades andmeid enne 2014. aasta juulit lõppenud majandusaastate lõpu seisuga. Direktiivi 2013/36/EL artikli 162 lõike 5 punkti b kohast globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõude teist etappi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2017 selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes, mille on kindlaks määranud asjaomased asutused 2015. aasta lõpuks või hiljemalt 2016. aasta alguses, kasutades andmeid enne 2015. aasta juulit lõppenud majandusaastate lõpu seisuga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja reguleerimisala
Käesolevas määruses täpsustatakse metoodika, mille kohaselt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 1 kohane liikmesriigi ametiasutus (edaspidi „asjaomane asutus”) määrab konsolideeritud alusel kindlaks asjaomase üksuse kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja, samuti metoodika globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriate kindlaksmääramiseks ja globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liigitamiseks kõnealustesse alakategooriatesse nende süsteemse olulisuse alusel ning metoodika osana kindlaksmääramisel kasutatavad tähtajad ja andmed.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „asjaomane üksus”– ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
(2) „näitaja väärtus”– artiklis 6 sätestatud iga näitaja ja valimisse kuuluva iga asjaomase üksuse puhul näitaja individuaalne väärtus ning kolmandas riigis tegevusloa saanud iga panga puhul võrreldav individuaalne väärtus, mis on avalikustatud vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele;
(3) „nimetaja”– iga näitaja puhul valimisse kuuluvate asjaomaste üksuste ja kolmandates riikides tegevusloa saanud pankade näitajate väärtuste koguväärtus;
(4) „piiritlev punktisumma”– punktisumma, millega määratakse kindlaks madalaim piir ja viie alakategooria vahelised piirid, nagu on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikes 9.
Artikkel 3
Metoodika ühised parameetrid
1. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) määrab kindlaks selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide valimi, kelle näitajate väärtusi kasutatakse kontrollväärtustena, mis punktisummade arvutamise eesmärgil kajastavad ülemaailmset pangandussektorit, võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, eelkõige Baseli pangandusjärelevalve komitee kasutatavat valimit globaalsete süsteemselt oluliste pankade kindlakstegemiseks, ja teavitab sellest iga aasta 31. juuliks valimisse kuuluvate asjaomaste üksuste asjaomaseid asutusi.
Valim koosneb asjaomastest üksustest ja kolmandates riikides tegevusloa saanud pankadest ning hõlmab neist 75 suuremat artikli 6 lõikes 1 määratletud koguriskipositsiooni põhjal, samuti asjaomaseid üksusi, kes määrati eelmisel aastal kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, ja kolmandate riikide pankasid, kes määrati eelmisel aastal kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised pangad.
EBA arvab valimist välja või lisab sinna asjaomaseid üksuseid ja kolmandates riikides tegevusloa saanud pankasid, kui ja sel määral, mil see on vajalik süsteemse olulisuse hindamise asjakohase võrdlussüsteemi tagamiseks, mis kajastab ülemaailmset finantsturgu ja maailmamajandust, võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, sealhulgas Baseli pangandusjärelevalve komitee kasutatavat valimit.
2. Asjaomane asutus esitab EBA-le hiljemalt iga aasta 31. juuliks iga sellise asjaomase üksuse näitajate väärtused, kes on saanud tegevusloa tema jurisdiktsioonis ja kelle riskipositsiooni näitaja on üle 200 miljardi euro. Asjaomane asutus tagab, et näitajate väärtused on samad nagu need, mis esitati Baseli pangandusjärelevalve komiteele ja mille kõnealune asjaomane üksus avalikustas vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 1030/2014 (3). Asjaomane asutus kasutab kõnealuses rakendusmääruses sätestatud vorme.
3. EBA arvutab asjaomase asutuse poolt vastavalt lõikele 2 esitatud näitajate väärtuste alusel nimetajad, võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, eelkõige Baseli pangandusjärelevalve komitee poolt kõnealuse aasta jaoks avaldatud nimetajaid, ja edastab need asjaomastele asutustele. Näitaja nimetaja on selliste näitajate väärtuste kogusumma kõigi valimisse kuuluvate asjaomaste üksuste ja kolmandates riikides tegevusloa saanud pankade lõikes, mille on esitanud asjaomased üksused vastavalt lõikele 2 ja avalikustanud kolmandates riikides tegevusloa saanud pangad asjaomase aasta 31. juuliks.
Artikkel 4
Kindlaksmääramise menetlus
1. Asjaomane asutus arvutab hiljemalt iga aasta 15. detsembriks selliste asjaomaste üksuste punktisummad, kes kuuluvad EBA esitatud valimisse ja kes on saanud tegevusloa asjaomase asutuse jurisdiktsioonis. Kui asjaomane asutus määrab usaldusväärse järelevalvealase otsusega asjaomase üksuse kindlaks kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 10 punktile b, edastab asjaomane asutus EBA-le hiljemalt iga aasta 15. detsembriks kirjalikult üksikasjalikud põhjendused oma hinnangu kohta.
2. Asjaomase üksuse kindlaksmääramine globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana ja selle liigitamine alakategooriasse jõustub sellisele kalendriaastale järgneva teise aasta 1. jaanuaril, mil nimetajad määrati kindlaks vastavalt artiklile 3.
Artikkel 5
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kindlaksmääramine, punktisummade kindlaksmääramine ja globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liigitamine alakategooriatesse
1. Näitajate väärtused põhinevad asjaomase üksuse poolt eelneva majandusaasta lõpu seisuga konsolideeritud alusel esitatud andmetel ning kolmandates riikides tegevusloa saanud pankade puhul andmetel, mis on avalikustatud vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele. Asjaomased asutused võivad selliste asjaomaste üksuste puhul, kelle majandusaasta lõpeb 30. juunil, kasutada nende 31. detsembri seisuga andmetel põhinevaid näitajate väärtusi.
2. Asjaomane asutus määrab valimisse kuuluva iga asjaomase üksuse punktisumma kindlaks kategooria punktisummade aritmeetilise keskmisena, kohaldades asendatavust mõõtva kategooria puhul ülempiiri 500 baaspunkti. Iga kategooria punktisumma arvutatakse selliste väärtuste aritmeetilise keskmisena, mis saadakse kõnealuse kategooria iga näitaja väärtuse jagamisel EBA esitatud näitaja nimetajaga. Punktisummad esitatakse baaspunktides ja ümardatakse lähima täisbaaspunktini.
3. Väikseim piiritlev punktisumma on 130 baaspunkti. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad liigitatakse alakategooriatesse järgmiselt:
|
a) |
alakategooria 1 hõlmab punktisummasid 130–229 baaspunkti; |
|
b) |
alakategooria 2 hõlmab punktisummasid 230–329 baaspunkti; |
|
c) |
alakategooria 3 hõlmab punktisummasid 330–429 baaspunkti; |
|
d) |
alakategooria 4 hõlmab punktisummasid 430–529 baaspunkti; |
|
e) |
alakategooria 5 hõlmab punktisummasid 530–629 baaspunkti. |
4. Asjaomane asutus määrab asjaomase üksuse kindlaks kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja, kui kõnealuse üksuse punktisumma on võrdne väikseima piiritleva punktisummaga või sellest suurem. Otsus määrata asjaomane üksus kindlaks kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja usaldusväärse järelevalvealase otsusega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 10 punktile b põhineb hinnangul selle kohta, kas tema maksejõuetusel oleks oluline negatiivne mõju ülemaailmsele finantsturule ja maailmamajandusele.
5. Asjaomane asutus määrab globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alakategooriasse vastavalt tema punktisummale. Otsus määrata globaalne süsteemselt oluline ettevõtja madalaimast alakategooriast kõrgemasse alakategooriasse usaldusväärse järelevalvealase otsusega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 10 punktile a põhineb hinnangul selle kohta, kas tema maksejõuetusel oleks oluline negatiivne mõju ülemaailmsele finantsturule ja maailmamajandusele.
6. Lõigetes 4 ja 5 osutatud otsuste tegemisel võib arvesse võtta lisanäitajaid, mis ei ole asjaomase üksuse maksejõuetuse tõenäosuse näitajad. Kõnealused otsused hõlmavad hästi dokumenteeritud ja kontrollitavat kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet.
Artikkel 6
Näitajad
1. Konsolideerimisgrupi suurust mõõtev kategooria koosneb ühest näitajast, mis võrdub konsolideerimisgrupi koguriskipositsiooniga, nagu on täpsustatud lisas.
2. Konsolideerimisgrupi vastastikust seotust finantssüsteemiga mõõtev kategooria koosneb kõigist järgmistest näitajatest, nagu on täpsustatud lisas:
|
a) |
finantssüsteemisisesed varad; |
|
b) |
finantssüsteemisisesed kohustused; |
|
c) |
lunastamata või tagasiostmata väärtpaberid. |
3. Konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste või finantsinfrastruktuuri asendatavust mõõtev kategooria koosneb kõigist järgmistest näitajatest, nagu on täpsustatud lisas:
|
a) |
hoiul olevad varad; |
|
b) |
maksetegevus; |
|
c) |
võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud. |
4. Konsolideerimisgrupi keerukust mõõtev kategooria koosneb kõigist järgmistest näitajatest, nagu on täpsustatud lisas:
|
a) |
börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus; |
|
b) |
vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1255/2012 (4) õiglase väärtuse mõõtmisel 3. tasemesse kaasatud varad; |
|
c) |
kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid. |
5. Konsolideerimisgrupi piiriülest tegevust mõõtev kategooria koosneb järgmistest näitajatest, nagu on täpsustatud lisas:
|
a) |
jurisdiktsiooniülesed nõuded; |
|
b) |
jurisdiktsiooniülesed kohustused. |
6. Muudes valuutades kui euro esitatud andmete puhul kasutab asjaomane asutus asjaomast vahetuskurssi, võttes arvesse Euroopa Keskpanga avaldatud ametlikku vahetuskurssi 31. detsembri seisuga ja rahvusvahelisi standardeid. Lõike 3 punktis b osutatud maksetegevuse näitaja puhul kasutab asjaomane asutus asjaomase aasta keskmist vahetuskurssi.
Artikkel 7
Üleminekusätted
Erandina artikli 3 lõike 1 esimesest lõigust määrab EBA valimi, mille alusel määratakse asjaomane üksus kindlaks kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, 2014. aasta puhul kindlaks 14. jaanuariks 2015. Asjaomased asutused esitavad kõnealusesse valimisse kuuluvate asjaomaste üksuste näitajate väärtused EBA-le 21. jaanuariks 2015, kasutades andmeid enne 2014. aasta juulit lõppenud majandusaastate lõpu seisuga. Kõnealuste näitajate väärtuste alusel arvutab EBA 2014. aasta jaoks nimetajad 30. jaanuariks 2015. Asjaomased asutused määravad kõnealuste nimetajate alusel kindlaks asjaomaste üksuste 2014. aasta punktisummad. Samuti määravad nad kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ja liigitavad need alakategooriatesse. Samal ajal teavitavad asjaomased asutused kindlaks tehtud globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ja EBA ning avaldavad nende nimed koos vastavate 2014. aasta punktisummadega 28. veebruariks 2015.
Erandina artikli 4 lõikest 2 kohaldatakse asjaomase üksuse kindlaksmääramist globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana ja tema liigitamist alakategooriasse 2014. aasta punktisummade põhjal alates 1. jaanuarist 2016.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. oktoober 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014, 29. september 2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste näitajate väärtuste avalikustamise ühtse vormingu ja kuupäevaga, mille alusel määratakse kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 14).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 1255/2012, 11. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 12, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 1 ja 13 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 20 (ELT L 360, 29.12.2012, lk 78).
LISA
Artikli 6 kohaldamisel määratakse näitajad kindlaks järgmiselt:
1. Koguriskipositsioon
Koguriskipositsioon on kõigi bilansiliste kirjete, tuletisinstrumentide ja bilansiväliste kirjete kogusumma konsolideeritud alusel (mis hõlmab ka raamatupidamise, kuid mitte riskipõhisel regulatiivsel eesmärgil konsolideeritud üksusi), millest on maha arvatud regulatiivsed korrigeerimised.
Koguriskipositsiooni puhul järgitakse raamatupidamislikku riskipositsiooni näitajat (kasutades siiski laiemat konsolideerimise kohaldamisala) järgimiste põhimõtete kohaselt:
|
— |
bilansilisi riskipositsioone, mis ei ole tuletisinstrumendid, võetakse riskipositsiooni näitajas arvesse pärast spetsiifiliste eraldiste ja väärtuse korrigeerimiste (nt krediidiväärtuse korrigeerimine) mahaarvamist; |
|
— |
laenude ja hoiuste tasaarvestus ei ole lubatud; |
|
— |
füüsiline tagatis või finantstagatis, garantiid või krediidiriski ostetud maandus ei vähenda bilansilist riskipositsiooni. |
Bilansilised kirjed on järgmiste summa:
|
a) |
tuletislepingute vastaspoole riskipositsioon; |
|
b) |
väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutoväärtus; |
|
c) |
väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspoole riskipositsioon; |
|
d) |
üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem: i) muud varad, millest on maha arvatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varadena, ning ii) null. |
Bilansivälised kirjed on järgmiste summa:
|
a) |
tuletislepingute potentsiaalne tuleviku riskipositsioon; |
|
b) |
0 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus, millest on maha arvatud 100 % tingimusteta tühistatavatest krediitkaartide krediidilimiitidest ja 100 % muudest tingimusteta tühistatavatest limiitidest; |
|
c) |
10 % tingimusteta tühistatavatest krediitkaartide krediidilimiitidest; |
|
d) |
10 % muudest tingimusteta tühistatavatest siduvatest kohustustest; |
|
e) |
20 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus; |
|
f) |
50 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus; |
|
g) |
100 % ümberhindlusteguriga bilansiväliste kirjete tinglik väärtus. |
Raamatupidamise, kuid mitte riskipõhisel regulatiivsel eesmärgil konsolideeritud üksuste puhul suurendatakse näitaja väärtust järgmiste kogusumma võrra:
|
a) |
bilansilised varad; |
|
b) |
tuletislepingute potentsiaalne tuleviku riskipositsioon; |
|
c) |
10 % tingimusteta tühistatavatest limiitidest; |
|
d) |
muud bilansivälised siduvad kohustused; |
|
e) |
millest on maha arvatud konsolideeritud üksustesse tehtud investeeringute väärtus. |
2. Vastastikune seotus
Vastastikuse seotuse näitajate puhul käsitatakse finantsasutustena pankasid ja muid hoiuseid kaasavaid asutusi, finantsvaldusettevõtjaid, väärtpaberivahendajaid, kindlustusandjaid, usaldusfonde, riskifonde, pensionifonde, investeerimispankasid ja keskseid vastaspooli. Finantsasutuste hulgast arvatakse välja keskpangad ja muud avaliku sektori üksused (nt mitmepoolsed arengupangad), kuid nende hulka arvatakse riigi omanduses olevad kommertspangad.
2.1. Finantssüsteemisisesed varad
Finantssüsteemisisesed varad on järgmiste summa: teistes finantsasutustes hoiustatud või teistele finantsasutustele laenatud rahalised vahendid, teistele finantsasutustele võimaldatud kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid, teiste finantsasutuste emiteeritud hoitavad väärtpaberid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute praegune positiivne netopositsioon ja teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on positiivne õiglane netoväärtus.
a) Teistes finantsasutustes hoiustatud või teistele finantsasutustele laenatud rahalised vahendid ja kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid
Teistes finantsasutustes hoiustatud või teistele finantsasutustele laenatud rahalised vahendid ja kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid on järgmiste summa:
|
(1) |
teistes finantsasutustes hoiustatud või teistele finantsasutustele laenatud rahalised vahendid, sealhulgas hoiusesertifikaadid; |
|
(2) |
teistele finantsasutustele võimaldatud kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid. |
b) Teiste finantsasutuste emiteeritud hoitavad väärtpaberid
See kirje kajastab kõiki teiste finantsasutuste emiteeritud hoitavaid väärtpabereid. Hoitavate väärtpaberite kogusummat kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavate väärtpaberite ja müügivalmis väärtpaberite puhul õiglases väärtuses; tähtajani hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses.
Teiste finantsasutuste emiteeritud hoitavad väärtpaberid on järgmiste summa:
|
(1) |
tagatud võlaväärtpaberid; |
|
(2) |
kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlaväärtpaberid; |
|
(3) |
allutatud võlaväärtpaberid; |
|
(4) |
kommertsväärtpaberid; |
|
(5) |
üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem: aktsiad, sealhulgas liht- ja eelisaktsiate nimiväärtus ja ülekurss, millest on maha arvatud asjaomaste aktsiatega seotud tasakaalustavad lühikesed positsioonid, ning null. |
c) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud on teiste finantsasutustega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute praegune positiivne kogunetopositsioon.
Kajastatav väärtus ei pea tingimata kajastama bilansilisi summasid. See peab kajastama ühte õiguslikult võlgnetavat summat tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta. Tasaarvestust kasutatakse ainult juhul, kui tehingud on kaetud õiguslikult täitmisele pööratava tasaarvestuskokkuleppega. Kui kõnealused kriteeriumid ei ole täidetud, võetakse arvesse bilansilist brutosummat. Tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehinguid arvesse ei võeta.
d) Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on positiivne õiglane netoväärtus.
Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on positiivne õiglane netoväärtus, on järgmiste summa:
|
(1) |
positiivne õiglane netoväärtus, sealhulgas hoitav tagatis, kui see on hõlmatud tasaarvestuse raamlepinguga; |
|
(2) |
potentsiaalne tuleviku riskipositsioon. |
2.2. Finantssüsteemisisesed kohustused
Finantssüsteemisisesed kohustused kokku on finantsasutuste hoiuste, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on negatiivne õiglane netoväärtus.
a) Finantsasutuste hoiused
Finantsasutuste hoiused on järgmiste summa:
|
(1) |
hoiuseid kaasavate asutuste hoiused; |
|
(2) |
hoiuseid mittekaasavate finantsasutuste hoiused; |
|
(3) |
teistelt finantsasutustelt saadud kasutamata krediidi- ja likviidsusliinid. |
b) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud on teiste finantsasutustega tehtud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute praegune negatiivne kogunetopositsioon.
c) Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on negatiivne õiglane netoväärtus
Teiste finantsasutustega tehtud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, millel on negatiivne õiglane netoväärtus, on järgmiste summa:
|
(1) |
negatiivne õiglane netoväärtus, sealhulgas antud tagatis, kui see on hõlmatud tasaarvestuse raamlepinguga; |
|
(2) |
potentsiaalne tuleviku riskipositsioon. |
2.3. Lunastamata või tagasiostmata väärtpaberid
See näitaja kajastab asjaomase üksuse emiteeritud lunastamata või tagasiostmata väärtpaberite raamatupidamislikku väärtust. Finantssüsteemisisest ja muud tegevust ei eristata.
Lunastamata või tagasiostmata väärtpaberid kokku on järgmiste summa:
|
a) |
tagatud võlaväärtpaberid; |
|
b) |
kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlaväärtpaberid; |
|
c) |
allutatud võlaväärtpaberid; |
|
d) |
kommertsväärtpaberid; |
|
e) |
hoiusesertifikaadid; |
|
f) |
lihtaktsiad; |
|
g) |
eelisaktsiad ja mis tahes muud laadi allutatud rahastamisvahendid, millele ei ole osutatud punktis c. |
3. Konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste või finantsinfrastruktuuri asendatavus
3.1. Maksetegevus
Kogu maksetegevus on aruandeaasta jooksul tehtud maksed, välja arvatud grupisisesed maksed.
Asjaomane makseväärtus on kõigi selliste rahaliste maksete kogubrutoväärtus, mille aruandev konsolideerimisgrupp on edastanud suurte rahaliste vahendite ülekandmise süsteemide kaudu, pluss korrespondentpanga kaudu (nt korrespondent- või nostrokontot kasutades) edastatud kõigi rahaliste maksete brutoväärtus. Arvesse võetakse rahalisi makseid, mis on tehtud asjaomase üksuse nimel, samuti klientide, sealhulgas finantsasutuste ja muude äriklientide nimel. Jaemaksesüsteemide kaudu tehtud makseid arvesse ei võeta. Arvesse võetakse ainult väljaminevaid makseid. Väärtust arvutatakse eurodes.
3.2. Hoiul olevad varad
Hoiul olevate varade väärtus on kõigi selliste varade, sealhulgas piiriüleste varade väärtus, mida aruandev konsolideerimisgrupp kontohaldurina hoiab oma klientide, sealhulgas muude finantsasutuste kui aruandev konsolideerimisgrupp nimel. Mis tahes valitsetavaid või hallatavaid varasid, mida ei käsitata ka hoiul olevate varadena, arvesse ei võeta.
3.3. Võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud
Võlakirja- ja aktsiaturgudel tehtud emissiooni tagamise tehingud kokku on omakapitaliinstrumentide emissioonide tagamise tegevuse ja võlainstrumentide emissioonide tagamise tegevuse summa.
Arvesse võetakse kõik emissiooni tagamised, mille puhul pank on kohustatud ostma müümata jäänud väärtpaberid. Kui emissiooni tagamine toimub parimal võimalikul viisil (st pank ei ole kohustatud ülejäänud jääki ostma), võetakse arvesse ainult tegelikult müüdud väärtpabereid.
4. Konsolideerimisgrupi keerukus
4.1. Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus
See näitaja mõõdab aruandva konsolideerimisgrupi osalemist börsiväliste tuletisinstrumentide tehingutes ning hõlmab kõiki riskikategooriate ja instrumentide liike. Tuletisinstrumentide tingliku väärtuse kajastamisel ei arvata maha tagatise väärtust.
Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus kokku on keskse vastaspoole kaudu kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide ja kahepoolselt arveldatud börsiväliste tuletisinstrumentide summa.
4.2. 3. taseme varad
3. taseme varade väärtus on kõigi selliste varade väärtus, mida on korduvalt hinnatud mõõtmisel kasutatavate 3. taseme sisendite alusel.
4.3. Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid
Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid on raamatupidamiskategooriates „kauplemise eesmärgil hoitavad finantsinstrumendid” ja „müügivalmis finantsinstrumendid” olevate väärtpaberite summa, millest on maha arvatud see osa kõnealustesse kategooriatesse kuuluvatest hoitavatest väärtpaberitest, mis on aktsepteeritavad liigitamiseks kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena.
5. Konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus
5.1. Jurisdiktsiooniülesed nõuded
Jurisdiktsiooniüleste nõuete väärtus on kõigis sektorites olevate kõigi selliste nõuete väärtus, mis lõppriski alusel on piiriülesed nõuded, välismaiste sidusettevõtjate kohalikud nõuded välisvaluutas või välismaiste sidusettevõtjate kohalikud nõuded kohalikus valuutas, välja arvatud tuletisinstrumentidega seotud tegevus. Piiriülesed nõuded on ühe riigi pangakontori nõuded teise riigi laenuvõtja vastu. Välismaiste sidusettevõtjate kohalikud nõuded välisvaluutas ja kohalikus valuutas on kohaliku pangakontori nõuded kohalike laenuvõtjate vastu.
5.2. Jurisdiktsiooniülesed kohustused
Jurisdiktsiooniülesed kohustused kokku on järgmiste summa, millest on maha arvatud punkti b kohased mis tahes välismaised kohustused seotud kontorite ees.
|
a) |
kohalikud kohustused kohalikus valuutas; |
|
b) |
välismaised kohustused (välja arvatud kohalikud kohustused kohalikus valuutas). |