1.

Iga liikmesriik esitab komisjonile iga-aastase tegevusaruande liidu tasandil läbipaistvuse parandamiseks, ilma et see piiraks riiklike ekspordikrediidikavade üle järelevalvet teostavate liikmesriikide asutuste õigusi. Liikmesriigid teatavad kooskõlas riikliku õigusraamistikuga varadest ja kohustustest, makstud nõuetest ja sissenõuetest, uutest kohustustest, riskidest ja garantiipreemiatest. Kui tingimuslikud kohustused võivad tekkida seoses riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingutega, märgitakse need toimingud iga-aastasesse tegevusaruandesse.

2.

Iga-aastases tegevusaruandes kirjeldavad liikmesriigid, kuidas arvestavad nende ekspordikrediidiasutused riiklikult toetatavates ekspordikrediiditoimingutes keskkonnariskidega, millega võivad kaasneda muud samalaadsed riskid.

3.

Komisjon esitab nimetatud teabe alusel parlamendile aastaülevaate, milles hinnatakse ka ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele.

4.

Komisjon esitab vastavalt oma pädevusele Euroopa Parlamendile aastaaruande läbirääkimiste kohta rahvusvahelise koostöö foorumites, milles komisjonile on antud volitus osaleda, et luua ülemaailmsed standardid riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kohta.

Esimene aruandlusperiood on käesoleva määruse kohaselt 2011. aasta.

I PEATÜKK:

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

II PEATÜKK:

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

III PEATÜKK:

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

IV PEATÜKK:

1. JAGU:

40.

41.

42.

43.

2. JAGU:

44.

45.

3 JAGU:

46.

47.

4. JAGU:

48.

49.

50.

5. JAGU:

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

6. JAGU:

61.

62.

63.

7. JAGU:

64.

65.

66.

I LISA:

II LISA:

III LISA:

IV LISA:

V LISA:

VI LISA:

VII LISA:

VIII LISA:

XI LISA:

X LISA:

XI LISA:

a)

Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele.

b)

Kokkuleppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi riikliku toetuse osas, nagu määratletud punkti 5 alapunktis a, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

a)

Osalised kohustuvad jagama mitteosalistega teavet riiklikku toetust käsitlevate teatiste kohta, nagu sätestatud punkti 5 alapunktis a.

b)

Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele.

a)

Riikliku toetust võib anda mitmes vormis:

b)

Kokkulepet kohaldatakse seotud abi suhtes; IV peatükis sätestatud korda kohaldatakse ka kaubandusega liituva sidumata abi suhtes.

c)

Kokkulepet ei kohaldata sõjalise varustuse ega põllumajandustoodete ekspordi suhtes.

d)

Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on eelkõige soodsamate tagasimaksetingimuste saamiseks sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis.

a)

Kokkuleppe koosseisu kuuluvad järgmised sektorilepped:

b)

Sektorileppe osaline võib kohaldada selle leppe riiklikku toetust käsitlevaid sätteid kõnealuse sektorileppega hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes. Kui sektorilepe ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet, kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet.

a)

Osalised võivad kohaldada X lisas sätestatud tingimusi kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes nende tehingute puhul, mis vastavad X lisa 1. liites sätestatud kriteeriumidele.

b)

Punkti a ei kohaldata tsiviilõhusõidukite sektorileppega hõlmatud kaupade ja teenuste ekspordi suhtes.

a)

Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sissemakseid vähemalt 15 protsendi ulatuses ekspordilepingu väärtusest IX lisas määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda. Sissemaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata. Lubatud on finantseerimine/kindlustus 100 % ulatuses garantiipreemiast. Garantiipreemia võib arvata ekspordilepingu väärtuse hulka või mitte. Kõnealusteks sissemakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid.

b)

Selliseid sissemakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis.

c)

Välja arvatud punktides b ja d sätestatu, ei anna osalised riiklikku toetust rohkem kui 85 % ekspordilepingu väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarned, kuid välja arvatud kohalikud kulud.

d)

Osalised võivad anda riiklikku toetust kohalike kulude katteks tingimusel, et:

a)

I kategooriasse kuuluvad need riigid, mis on liigitatud Maailmapanga künnisloendisse (2). Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse. Maailmapank arvutab liigitusväärtuse igal aastal uuesti. Riik läheb ühest kategooriast teise alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi tegevuskriteeriume ja menetlusi.

a)

I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat, kusjuures punktis 45 sätestatud eelneva teatamise menetluse rakendamisel on võimalik kokku leppida kuni kaheksa ja poole aasta pikkuses tähtajas.

b)

II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat.

c)

Lepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte sihtriiki, peaksid osalised püüdma jõuda punktides 55–60 sätestatud korras ühisseisukohale, et leppida kokku sobivates tingimustes.

a)

Muude jõujaamade puhul kui tuumaelektrijaamad, on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat. Kui osaline kavatseb toetada pikemat kui punktis 12 ette nähtud tagasimaksetähtaega, teatab ta sellest ette punktis 45 sätestatud korras.

b)

Muud jõujaamad kui tuumaelektrijaamad on täielikud elektrijaamad või selle osad, mis ei toimi tuumkütuse abil, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sh töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Sinna hulka ei kuulu kulud, mille eest vastutab tavaliselt ostja, nt kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, samuti kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, kütuselaadimisluba), välja arvatud

a)

Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena.

b)

Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c)

Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib punktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni.

d)

Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib ekspordikrediiti anda muudel tingimustel kui eespool punktides a–c sätestatud. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saada oleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

e)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a)

Intressid ei sisalda

b)

Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressi nimiväärtusele või võtta seda eraldi maksena; kumbki tegur tuleb osalistele teatamisel eraldi välja tuua.

a)

Osalised, kes annavad riiklikku toetust fikseeritud intressimääraga laenudeks, kohaldavad miinimumintressimääradena asjakohaseid turuintressi viitemäärasid (CIRR). Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:

b)

Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast krediidiriski garantiipreemiat, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt punkti 23 sätetele.

a)

Alguses valib iga osaline, kes soovib kehtestada turuintressi viitemäära, oma vääringu jaoks ühe kahest järgmisest põhiintressimäärade süsteemist:

Põhiintressimäärasüsteemi erandid lepitakse osaliste vahel kokku.

b)

Turuintressi viitemäär on iga osalise põhiintressimäärast 100 baaspunkti võrra suurem, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

c)

Ülejäänud osalised rakendavad konkreetse vääringu suhtes kehtestatud turuintressi viitemäära juhul, kui nad otsustavad finantseerida nimetatud vääringus.

d)

Osaline võib vahetada oma põhiintressimäära süsteemi, teatades sellest kuus kuud ette ja olles eelnevalt konsulteerinud teiste osalistega.

e)

Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosaleja vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades punktide 55–60 kohast ühisseisukoha menetlust.

a)

Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenude puhul, ei lubata pankadel ega muudel finantseerimisasutustel pakkuda laenu kehtivusajal võimalust kohaldada turuintressi viitemäära (esialgse lepingu sõlmimisel kehtiv) või lühiajalist turuintressimäära, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

b)

Laenu või selle mis tahes osa vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitab laenuvõtja riiklikku finantseerimistoetust andnud valitsusasutusele kõik kulud ja kahjud, mis tulenevad kõnealusest ennetähtaegsest tagasimaksmisest, sealhulgas valitsusasutuse poolt fikseeritud määraga raha sissevoolu ennetähtaegsest tagasimaksmisest tingitud katkestusega seotud kulud.

a)

Kohaldatav garantiipreemia alammäär arvutatakse järgmiste tegurite järgi:

b)

Garantiipreemia alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi esimesel väljavõtukuupäeval. Garantiipreemia alammäärade arvutamiseks kasutatava matemaatilise valemi selgitus on toodud VI lisas.

c)

Punktis 25 sätestatud 0 kategooriasse liigitatud riikide puhul ei ole garantiipreemia alammäärasid kehtestatud, kuid osalised ei kohalda garantiipreemia määrasid, mis löövad alla eraturul kehtivad hinnad.

d)

7. kategooriasse kuuluvate „suurima riskiga” riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt sellele kategooriale kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; kõnealused garantiipreemiamäärad määrab riiklikku toetust andev osaline.

e)

Tehingu garantiipreemia alammäära arvutamisel kohaldatakse riigi laenuriskide puhul ostja riigi liigitust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

f)

Kriteeriumid ja tingimused, mis reguleerivad riigi laenuriskide liigituse kohaldamist vastavalt olukordadele, mida kirjeldatakse punkti 24 alapunkti e esimeses ja teises taandes, on sätestatud VII lisas.

g)

Kui riiklik toetus piirdub rangelt punkti 25 alapunktis a määratletud riigi laenuriskiga, st ostja/laenuvõtja riski kate on täielikult välistatud, vähendatakse garantiipreemia alammäära 10 % võrra – seda väljendatakse matemaatilise valemiga, mida kasutatakse garantiipreemia alammäärade arvutamiseks VI lisas.

h)

Garantiipreemia alammäära arvutamisel kasutatav riskiperioodi pikkus on pool väljamaksetähtajast pluss terve tagasimaksetähtaeg ning eeldab korrapärast ekspordikrediidi tagasimakseprofiili, st tagasimaksmist kord poolaastas võrdsete põhisumma osamaksetena, millele kuue kuu möödumisel krediiditähtaja algusest lisandub kogunenud intress. Mittestandardse tagasimakseprofiiliga ekspordikrediidi puhul arvutatakse samaväärne tagasimakseperiood (mida väljendatakse kord poolaastas tehtavate võrdsete osamaksetena) järgmise valemi abil: samaväärne tagasimakseperiood = (tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus –0,25) / 0,5.

i)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära eespool alapunkti e esimeses taandes viidatud juhul, mille puhul garantiipreemia määr on ostja riigi suhtes kohaldatavast garantiipreemia alammäärast madalam, teatab sellest punkti 44 alapunkti a kohaselt ette. Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära punkti 24 alapunkti a teises taandes või punkti 24 alapunktis g viidatud juhul, teatab sellest punkti 45 alapunkti a kohaselt ette.

a)

Riigi laenuriski viis tegurit on järgmised:

b)

Riigid liigitatakse ühte kaheksast riigi riskikategooriast (0–7). Garantiipreemia alammäärad on kehtestatud 1.–7. kategooria kohta, kuid mitte 0 kategooria kohta, kuna riigi laenuriski taset loetakse selle kategooria riikide puhul tähtsusetuks.

c)

Maailmapanga poolt kord aastas RKT alusel ühe inimese kohta määratletud suure sissetulekuga OECD riigid liigitatakse kategooriasse 0.

d)

Kõik riigid peale suure sissetulekuga OECD riikide (3) liigitatakse riigi laenuriskide liigitamise korra kohaselt, mis seisneb järgmises:

e)

Riigi laenuriskide liigitust jälgitakse pidevalt ja vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi laenuriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. Kui riik liigitatakse ümber riigi laenuriski madalamasse või kõrgemasse kategooriasse, kohaldavad osalised hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui sekretariaat on teatanud ümberliigitamisest, garantiipreemia määra, mis vastab riigi laenuriski uue kategooriaga seostatud garantiipreemia alammäärade tasemele või on sellest kõrgem.

f)

Sekretariaat avaldab kohaldatava riigi laenuriskide liigituse.

a)

Ekspordikrediidi toote kvaliteet sõltub sellest, kas tegemist on kindlustus-, garantii- või otselaenu-/finantseerimistootega, ning kindlustustoodete puhul sellest, kas intresside kate tagatakse ooteajal (st ajavahemikul ostja/laenuvõtja suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle päeva vahel, mil kindlustaja on kohustatud eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse tegema) ilma juurdemakseta.

b)

Kõik osaliste pakutavad ekspordikrediidi tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:

a)

Seoses valitud riigi laenuriski elementide välistamisega riikliku ekspordikrediidi garantiist:

b)

Seoses järgmiste riigi laenuriskide vähendamise meetoditega on kohaldatav garantiipreemia alammäär ning kriteeriumid ja tingimused, mille kohaselt võib MEFi kohaldada, sätestatud VIII lisas:

c)

Rohkem kui ühe punkti 28 alapunktis b kirjeldatud riigi laenuriskide vähendamise meetodi kohaldamine ei avalda kohaldatavale MEFile otsest kumulatiivset mõju. Asjakohase MEFi valimisel riigi laenuriskide vähendamise meetodite kajastamiseks võetakse arvesse kahe või enama meetodi võimaliku kattumise mõju identsetele riigi laenuriskidele. Kattumise korral võetakse asjakohase kohaldatava MEFi kindlaksmääramisel arvesse üksnes parima kvaliteediga tagatist.

d)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära punkti 28 alapunktides a–c viidatud juhtudel, teatab sellest punkti 44 alapunkti a kohaselt ette.

e)

Riigi laenuriskide vähendamise meetodite loend punkti 28 alapunktis b ei ole lõplik. Osalised jälgivad ja vaatavad punkti 66 kohaselt läbi nende meetodite, sealhulgas VIII lisas sätestatud kohaldatavate kriteeriumide, tingimuste, asjaolude ja MEFi, kasutamisega seotud kogemused.

a)

Garantiipreemiate alammäärade piisavuse hindamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks kasutatakse rööpselt kolme garantiipreemiaandmete allikat (PFT, Premium Feedback Tool), et jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid.

b)

Tekkepõhine PFT ja kassapõhine PFT on raamatupidamismeetodid, mis hindavad garantiipreemia alammäärade kehtivust koondnäitajate, riigi laenuriski kategooria ja riskiperioodi pikkuse alusel vastavalt osaliste tegelikele tulemustele seoses garantiipreemia alammääradega seotud ekspordikrediidi riigi laenuriski ja maksejõuetuse riskiga.

c)

Kolmas PFT koosneb neljast eraturu näitajate kogumist, (4) mis annavad teavet riigi laenuriski ja riigi maksejõuetuse riski hindade kohta turul.

a)

Osalised on kokku leppinud, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada.

b)

Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike institutsioonide abistamisprogrammide kohta.

c)

Need põhimõtted ei piira OECD arenguabikomitee (DAC) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedi kohta.

d)

Osaline võib nõuda lisateavet mis tahes vormis oleva abi seotuse kohta. Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub XI lisas sätestatud seotud abi määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on XI lisa määratluse kohaselt tegelikult „sidumata”.

a)

riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”;

b)

riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”, ja

c)

muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppekohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või

d)

mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:

a)

Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, nagu segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Nende kõikide põhijooned on järgmised:

b)

Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:

c)

Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:

a)

Seotud abi ei saa riigid, kellel ei ole vastavalt oma RKT-le elaniku kohta õigust saada Maailmapangalt laenu 17 aastaks. Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti (5). Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi.

a)

Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral.

b)

Sellise abi tingimustele vastavus sõltub

c)

Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 48–50 kirjeldatud konsulteerimise käigus tekivad eeldatavasti aja jooksul kogemused, mille abil saab eelnevalt täpsemalt määratleda nende kahe projektiliigi vahelise piiri nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks.

a)

tehniline abi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas väiksem kui 3 % tehingu koguväärtusest või väiksem kui ühe miljoni ühiku suurune laenueriõigus (SDR), olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ja

b)

väikeprojektid: tootmisvahendite hanked, mille väärtus on väiksem kui üks miljon SDRi ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest.

a)

Punktide 33 ja 34 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on 80 protsenti või rohkem, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 32 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

b)

Punkti 34 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on väiksem kui kahe miljoni ühiku suurune laenueriõigus (kaks miljonit SDRi), välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 32 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

c)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähim arenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 33 ja 34 sätteid.

d)

Ilma et see piiraks punktide 33 ja 34 kohaldamist, võib osaleja erandkorras anda toetust ühel järgmistest viisidest:

a)

Teatavas vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see muutus arvutatakse järgmiselt.

b)

Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on XI lisas määratletud krediiditähtaja algus.

c)

Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:

Soodustustaseme arvutamisel võetakse arvesse krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud makseid, mida ei peeta sissemakseteks.

d)

Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel.

e)

Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik.

f)

Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga.

g)

Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset.

h)

Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teatist. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teatises.

i)

Olenemata alapunktist g on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr.

a)

Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse punkti 47 kohaselt; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse, sõltuvalt asjaoludest kas punkti 46 või 47 kohaselt.

b)

Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastasi laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja krediidiliinide kehtivusaeg ühe aastaga, mis algab punkti 33 alapunkti b kohase ümberliigitamise päevast.

c)

Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 33 ja 34 sätetega kooskõlas pärast

Nendel asjaoludel võib olemasolevaid tingimusi kohaldada punktis 37 sätestatud diskontomäära muutumisest olenemata.

a)

Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 44–47 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest kõikidele teistele osalistele ja märgib teatise viitenumbri asjakohasele võlausaldajate teavitussüsteemi (CRS) vormile 1C.

b)

Punktide 52–54 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, millistel ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet.

a)

Enne tingimuste kohandamist osalise või mitteosalise vastavalt punktidele 18 ja 39 oletatavalt pakutavate finantseerimistingimustega teeb osaline kõik mõistlikud pingutused, kasutades vajaduse korral sealhulgas punktis 54 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, eesmärgiga veenduda, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult, ning täidab järgmisi tingimusi.

b)

Osaline, kes kavatseb pakkuda identseid finantseerimistingimusi neile, kellele on teatatud vastavalt punktidele 44 ja 45, võib seda teha siis, kui siinkohal sätestatud ooteaeg on läbi saanud. Osaline teatab võimalikult varakult oma kavatsusest.

a)

Osaline, kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (teatamise algatanud osalise) pakutavad finantseerimistingimused on kokkuleppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe kohe kättesaadavaks.

b)

Teatamise algatanud osaline selgitab oma pakkumise finantseerimistingimusi kahe tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c)

Pärast teatamise algatanud osalise selgitust võib iga osaline taotleda sekretariaadilt selle küsimuse arutamiseks osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku korraldamist viie tööpäeva jooksul.

d)

Riikliku toetusega seotud finantseerimistingimused ei jõustu enne osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku tulemuste selgumist.

a)

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist, kui kohaldatav garantiipreemia alammäär on kindlaks määratud vastavalt punkti 24 alapunkti e esimesele taandele või punktile 28 kooskõlas kokkuleppe V lisaga. Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva. Kui kohaldatav garantiipreemia alammäär pärast riskide vähendamist/välistamist on väiksem või võrdne 75 protsendiga garantiipreemia alammäärast, mis tuleneks ostja riigi laenuriski liigituse kohaldamisest ilma riskide vähendamise või välistamiseta, siis teatab teate esitanud osaline sellest kõikidele teistele osalistele vähemalt 20 kalendripäeva enne mis tahes nõusoleku andmist.

b)

Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist vastavalt punktile 66. Osalised säilitavad andmeid oma kogemuste kohta seoses garantiipreemiamääradega, millest on teatatud vastavalt eespool toodud alapunktile a.

a)

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kooskõlas kokkuleppe V lisaga oma kavatsusest

b)

Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda kõnealuse tehinguga seoses toetust või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

a)

Osaline teatab eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada

b)

Eelnev teatis edastatakse vähemalt 30 tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem.

c)

Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

d)

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse seotud abi suhtes, mis on osa punktis 32 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

a)

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul, nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust seotud abi puhul, mille väärtus on

b)

Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest.

c)

Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb finantseerimistingimusi kohandada tingimustega, millest on viivitamata teatatud.

a)

Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud IX lisas) esitamist.

b)

Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 49 kohast konsulteerimist teiste osalistega. Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 54 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse

a)

Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:

b)

Pärast konsulteerimise lõpulejõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 48 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teatise saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust.

a)

Doonorriik, kes soovib projekti ellu viia märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

b)

Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatisele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teatise saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele.

c)

Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi.

a)

Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi.

b)

Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c)

Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad.

d)

Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri.

a)

Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

b)

Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et

a)

Osaline nõustub kümne tööpäeva jooksul suuliste konsultatsioonide taotlustega.

b)

Suuliste konsultatsioonide taotlus esitatakse osalistele ja mitteosalistele. Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

c)

Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed, nt ühisseisukoha. Sekretariaat teeb konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavaks.

a)

Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OLISi teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b)

Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

c)

Punkti 33 alapunkti b punkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 33 alapunktis b sätestatust erineval viisil.

d)

Sekretariaat teeb kokkulepitud ühisseisukohad avalikkusele kättesaadavaks.

a)

Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b)

Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit ja tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek.

c)

Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a)

20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b)

Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c)

Kui osaline ei kiida heaks ühte või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega.

d)

Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 55 ja 56 sätestatud menetluste kohaselt. Sellisel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a)

Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. Punkti 33 alapunkti b punkti 4 kohaselt vastu võetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta.

b)

Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:

a)

Punkti 20 sätete kohaselt kindlaks määratavatest vääringute turuintressi viitemääradest teatatakse välksidevahendite abil vähemalt kord kuus sekretariaadile, kes edastab need kõikidele osalistele.

b)

Selline teatis peab jõudma sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast saadetava teabega hõlmatud kuu lõppu. Seejärel teatab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõikidele osalistele ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

a)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatusel uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, eristatud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi.

b)

See läbivaatus põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatuseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt 45 kalendripäeva enne läbivaatuse kuupäeva.

a)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi turuintressi viitemäärade kindlaksmääramise süsteemi eesmärgiga tagada, et teatatud määrad kajastavad valitsevaid turutingimusi ja vastavad nende määrade kehtestamise aluseks olevatele eesmärkidele. Sellised läbivaatused hõlmavad ka nende määrade kohaldamisel neile lisatavaid marginaale.

b)

Osaline võib esitada eesistujale põhjendatud taotluse erakorraliseks läbivaatuseks, kui ta leiab, et ühe või mitme vääringu turuintressi viitemäär ei kajasta enam valitsevaid turutingimusi.

a)

riigi laenuriskide hindamismudeli menetlusi, et uurida kogemuste põhjal mudeli sobivust;

b)

riigi laenuriskide ja riigi maksejõuetuse riskide garantiipreemia alammäärasid, et kohandada neid aja jooksul ja seega tagada, et need vastavad täpselt riskile, võttes arvesse kolme garantiipreemiaandmete allikat: tekke- ja kassapõhised raamatupidamisandmed ja vajaduse korral eraturu näitajad;

c)

garantiipreemia alammäärade eristust, milles võetakse arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiiprotsendi erinevust, ja

d)

riskide vähendamise ja/või välistamise rakendamisega seotud kogemusi, mis on sätestatud punktis 28, ning konkreetsete lubatud riskide vähendamise/välistamise tegurite pidevat kehtivust ja asjakohasust. Läbivaatuse hõlbustamiseks esitab sekretariaat aruanded kõikide teatiste kohta.