30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/35

(1)

20. oktoobril 2007 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärinevate teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes. (2)4. juulil 2008 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 642/2008 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) HRVst pärinevate teatavate tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 6. septembril 2007 esitas Hispaania puu- ja köögiviljakonservide tootjate ühenduste riiklik föderatsioon (FNACV) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid vaatlusaluse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 12 sätestatule hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Komisjon kehtestas 9. novembril 2007 HRVst pärineva nimetatud toote registreerimiskohustuse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1295/2007. (4)

(5)

Meenutatakse, et kuni 8. novembrini 2007 kehtisid nimetatud toote suhtes kaitsemeetmed. Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1964/2003 (5) ajutised kaitsemeetmed teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete või konservide impordi suhtes. Hiljem kehtestati lõplikud kaitsemeetmed määrusega (EÜ) nr 658/2004 (6) („kaitsemeetmete määrus”). Nii ajutiste kui ka lõplike kaitsemeetmete sisuks oli tariifikvoot, st tollimaksukohustus tekkis pärast tollimaksuvaba impordimahu ammendamist.

(6)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(7)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi uurimise ühenduse huvide aspektide suhtes. Selleks tehti kontrollkäike järgmiste ühenduse sõltumatute importijate juurde:

(8)

Kõiki osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitust võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(9)

Mõned importijad tegid vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 6 ettepaneku korraldada kõigi huvitatud isikute kohtumine, kuid üks neist keeldus sellest võimalusest.

(10)

Kaaluti kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi, mida võimaluse korral arvesse võeti.

(11)

Kaks EÜ sõltumatut importijat väitsid, et vaatlusaluse toote määratlusest tuleks teatavat liiki mandariinid välja jätta kas nende magusustaseme või ekspordipakendi tõttu. Tuleb märkida, et nende väidete toetuseks ei esitatud kontrollitavat teavet ega andmeid, mis tõestaks kõnealuste liikide erinevust vaatlusalusest tootest. Samuti tuleb märkida, et pakendi erinevusi ei saa lugeda määravaks vaatlusaluse toote määratlemisel, eriti kui pakendi formaate on asjaomase toote määratlemisel juba arvesse võetud, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 16. Seepärast lükatakse need väited tagasi.

(12)

Kaks ühenduse sõltumatut importijat väitsid, et valimisse võetud Hiina eksportivad tootjad esindavad 60 % kogu ekspordist ühendusse. Siiski ei suutnud nad esitada kontrollitavat teavet, mis suutnuks kummutada koostööd tegevate eksportivate Hiina tootjate esitatud ja edasise uurimise käigus suures osas kinnitust leidnud väljavõtteliste andmete täpsust. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(13)

Kolm koostööd tegevat eksportivat Hiina tootjat esitasid märkusi, milles nad väitsid, et nende sidusettevõtted on vaatlusaluse toote eksportivad tootjad, mistõttu nad tuleks kaasata lisas esitatud koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja. Need väited loeti põhjendatuks ning otsustati asjaomast lisa vastavalt muuta. Üks EÜ sõltumatu importija väitis, et hulgimüüjate kaudu toimuv eksport EÜsse peaks automaatselt kasu saama eksportivate Hiina tootjate suhtes kohaldatavatest meetmetest. Sellega seoses tuleb märkida, et dumpinguvastaseid meetmeid võetakse uurimisaluse riigi eksportivate tootjate toodetud toodete suhtes, mida eksporditakse EÜsse (olenemata sellest, milline äriühing nendega kaupleb), ja mitte ainult kaubandusega tegelevate äriühingute suhtes. Seetõttu lükati väide tagasi.

(14)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist ei esitanud koostööd tegevad eksportivad Hiina tootjad märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29 kuni 33.

(15)

Kuna puuduvad asjaomased märkused, kinnitatakse individuaalset kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 34 kuni 37.

(16)

Meenutatakse, et normaalväärtuse määramine põhines ühenduse tootmisharu esitatud andmetel. Nimetatud andmeid kontrolliti koostööd tegevate ühenduse tootjate valdustes.

(17)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist seadsid kõik kolm valitud koostööd tegevat eksportivat Hiina tootjat ja kaks sõltumatut EÜ importijat kahtluse alla ühenduse tootmisharu hindade kasutamise põhjendatuse normaalväärtuse arvutamiseks. Väideti, et normaalväärtus oleks tulnud arvutada HRV tootmishindade alusel, võttes arvesse asjakohaseid kohandusi seoses EÜ ja HRV turgude erinevustega. Selles suhtes tuleb märkida, et mitte-turumajanduslikult riigilt, ja eriti äriühingutelt, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, saadud teabe kasutamine oleks vastuolus algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Samuti väideti, et arvestades koostöö puudumist võrdlusriigiga oleks mõistliku lahendusena saanud kasutada kõigi muude importivate riikide hinnateavet või asjaomast avaldatud teavet. Kuid sellise üldise teabe täpsust ei oleks saanud, erinevalt komisjoni kasutatud andmetest, kontrollida algmääruse artikli 6 lõike 8 nõuete kohaselt. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Ei esitatud ühtki muud argumenti, mille abil oleks suudetud seada kahtluse alla asjaolu, et komisjoni kasutatud metoodika on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, ja eriti, et see on antud juhtumi puhul ainus mõistlik normaalväärtuse arvutamise alus.

(18)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 kuni 45.

(19)

Pärast esialgsete meetmete võtmist märkis üks valimisse võetud koostööd tegev eksportiv Hiina tootja, et tema ekspordihinda tuleks teatavate kulude (eriti vedu üle ookeani) arvessevõtmiseks kohandada. Tuleb märkida, et selle küsimusega tegeleti kohapealse kontrollimise ajal nii kõnealuses äriühingus kui ka muudes valimisse võetud äriühingutes. Tookord esitasid kõik äriühingud teabe kõnealuste kulude kohta. Summa, mille kõnealune äriühing nüüd esitas, on algselt teatatust oluliselt suurem. Olgu märgitud, et uus nõue põhineb lihtsalt ekspediitori väitel ega peegelda tegeliku tehingu andmeid. Ükski teine valimisse võetud eksportiv tootja kasutatud meretranspordi arvandmeid küsimuse alla ei seadnud. Lisaks ei saa seda nõuet hilise esitamise tõttu tõestada. Konkreetselt ei seostu kohandus toimikus juba olevate andmetega. Sellegipoolest vaatas komisjon pärast nõude esitamist läbi asjaomase kulu summa, võttes arvesse selle konkreetse kulu osatähtsust äriühingu teatatud eksporditehingute puhul EÜsse. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et on asjakohasem kasutada kõigi valimisse valitud Hiina äriühingute kohapeal kontrollitud keskmist meretranspordikulu. Äriühingu ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(20)

Üks teine valimisse võetud koostööd tegev eksportiv Hiina tootja juhtis tähelepanu kahele veale tema ekspordihinna arvutuses tema esitatud ekspordiandmetes. See väide loeti põhjendatuks ja tootja asjaomast ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(21)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 46.

(22)

Kuna selle kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(23)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

Kõik teised äriühingud – 139,4 %.

(24)

Põhjendatud märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 52 kuni 54 esitatud järeldused.

(25)

Üks eksportija väitis, et kaitsemeetmete määruses (EÜ) nr 658/2004 sätestatud tarbimistase ja ajutises määruses sätestatud tase ei ole kooskõlas. Tuleks rõhutada, et tarbimistaseme erinevus on põhjustatud praeguse uuringu erinevast tootevalikust ja erinevast liikmesriikide arvust kahes kõnealuses uuringus. Täiendavat ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 55 kuni 57 sätestatud järeldused. Sellest järelduvalt on kinnitust leidnud ka analüüsi järgnevad osad, milles kasutatakse tarbimisandmeid.

(26)

Mõned huvitatud isikud vaidlesid turuosa suhtes vastu põhjenduses 58 esitatud komisjoni väitele, milles osutati dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisele. Nad väitsid, et vastupidiselt komisjoni järeldustele on Hiina importkauba turuosa vähenenud. Hinnang HRV impordi mahule ja turuosale kontrolliti üle. Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 58, vähenes Hiina impordi turuosa vaid ühel aastal. Vaadeldud perioodi ülejäänud osas oli Hiina impordi osatähtsus püsivalt suur. Seetõttu on algetapis esitatud järeldused kinnitust leidnud.

(27)

Mõned isikud väitsid, et hindamaks, kas import Hiinast kasvab, tuleks vaadelda ka uurimisperioodi-järgseid mahtusid. Tuleb märkida, et Hiinast importimise trende hinnati perioodil 2002/2003 kuni 2006/2007 ning täheldati ilmset suurenemist. Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodi-järgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Igal juhul, nagu väidetakse põhjenduses 48, vaadeldi ka uurimisperioodi-järgset importi ning selle maht leiti olevat märkimisväärne.

(28)

Kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat vaidlustasid komisjoni järeldused hindade allalöömise kohta. Üks neist vaidles vastu hindade allalöömise arvutamisel kasutatud meetodile ja soovis korrektsiooni, mis peegeldaks hulgimüüjate kulusid kaudsel müügil. Põhjendatuse korral arvutusi korrigeeriti. Täiendatud võrdlus näitas, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust toodet ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest 18,4 % kuni 35,2 % võrra madalamad, võttes aluseks valimis osalenud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmed.

(29)

Kaks importijat ja importijate ühendus vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 79 osutatud pakendamishooaja kestuse. Nad väitsid, et Hispaanias kestab pakendamishooaeg ainult kolm kuud ajutises määruses osutatud nelja kuni viie kuu asemel. Kuid see väide on seotud (olemuselt muutliku) saagi ja toodetava kogusega ning ei mõjuta komisjoni talituste analüüsi kohaselt mingil juhul kahjustavaid tegureid.

(30)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta muud põhjendatud teavet ega märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 63 kuni 86.

(31)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned importijad ja eksportivad tootjad, viidates ajutise määruse põhjendustele 83 kuni 86, et andmed, mida komisjon kasutas kahjutaseme kindlakstegemiseks, olid väärad ja neid hinnati subjektiivselt. Nad väitsid, et peaaegu kõigi kahjudega seotud näitajate trend oli positiivne ja seetõttu ei leidu tõendeid kahjudest.

(32)

Sellega seoses olgu märgitud, et isegi kui mõnede näitajate puhul võib märgata teatavat paranemist, tuleb hinnata olukorda ühenduse tööstusharus tervikuna ja võttes arvesse asjaolu, et kuni uurimisperioodi lõpuni olid kasutusel kaitsemeetmed. Seda küsimust on üksikasjalikult uuritud ajutise määruse põhjendustes 51 ja 86. Põhjalik ümberkorraldusprotsess, mida need meetmed võimaldasid ja mis põhjustas tootmisvõimsuse suure languse, oleks tavaolukorras oluliselt parandanud ühenduse tootjate üldist olukorda, kaasa arvatud tootmine, müük ning hindade ja kulude erinevus. Selle asemel on mahunäitajad jäänud väikseks, varud on märgatavalt kasvanud ja finantsnäitajad on püsinud negatiivsena, mõned isegi halvenenud.

(33)

Sellest tulenevalt leiti, et ajutises määruses ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(34)

Mõned isikud väitsid, et Hiina impordi maht on olnud pärast 1982. aastat stabiilne, mistõttu nad ei ole saanud kahjusid põhjustada, nagu selgitatakse ajutises määruses (vt põhjendus 58). Hiina import on vaadeldud perioodil tõepoolest suurenenud, vähendades sellega ELi tootmisharu turuosa, nagu selgitatud eespool põhjenduses 26. Pealegi viitab vastuväide impordi arengule, mis väljub kõnealuse perioodi piiridest. Seetõttu on väide tagasi lükatud.

(35)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 28, on lõplikult otsustatud, et uurimisperioodi kestel lõid valimisse võetud eksportivate Hiina tootjate impordi hinnad ühenduse tootmisharu keskmisi hindu alla 18,4 % kuni 35,2 % võrra. Hindade allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 100 ja 101 tehtud järeldusi.

(36)

Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist väitsid mõned importijad ikka, et vahetuskurss mõjutab hinnataset negatiivselt. Nad väitsid, et vahetuskursi tase on peamine kahjustav tegur. Sellele vaatamata viidatakse komisjoni hinnangus lihtsalt hinnatasemete erinevusele, ilma nõudeta analüüsida hinnataset mõjutavaid tegureid. Selle tulemusena tuvastati selge põhjuslik seos kõrge dumpingutaseme ja ühenduse tööstusele tekitatud kahju vahel, mistõttu võib kinnitada ajutise määruse põhjenduse 95.

(37)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju ei põhjusta niivõrd dumpinguhinnaga import, kuivõrd värske puuvilja, s.o konserveeritud mandariinide tooraine vähesus.

(38)

Hispaania Põllumajandusministeeriumi ametlikud andmed kinnitavad aga, et konservitööstusele kättesaadav kogus on rohkem kui küllaldane Hispaania tootjate tootmisvõimsuse katmiseks.

(39)

Tootjad võistlevad värske puuvilja pärast teatud määral värske toodangu otsese tarbijaturuga. See võistlus ei kõrvalda aga põhjuslikku seost. Ühenduse tööstuse suhteliselt väikse toodangu, müügi ja turuosa selge ja oluline põhjus on pigem Hiina massiivse impordi surve. Selles olukorras, ja arvestades, et turuhinna dikteerib üle 70 % turuosaga import, mis lööb hinnad alla, oleks ebamajanduslik rohkem toota, kui ei ole eeldusi toodet arvestatavat kasumit tagava hinnaga müüa. Seega suudaks Hispaania tööstus pakkuda oluliselt suuremaid koguseid tingimusel, kui turuhind ei rikuks nende majandustulemusi.

(40)

Veel üks seda analüüsi kinnitav asjaolu on märkimisväärsete varude pidev olemasolu ühenduse tootjatel, mis rõhutab, et ühenduse tööstuse kahjustatud olukorda ei põhjustanud ebapiisav tootmine, vaid toodang, mida Hiina impordi surve tõttu ei saa müüa.

(41)

Tooraine kui põllumajandussaaduse hinda mõjutavad hooajalised kõikumised. Sellegipoolest täheldas komisjon viieaastasel, madalamate ja kõrgemate hindadega saake hõlmanud analüüsiperioodil, et kahjud (näiteks rahalised) tekivad neist kõikumistest sõltumatult ja ühenduse tööstuse majandustulemused ei ole seetõttu selliste hooajaliste kõikumistega otseselt seotud.

(42)

Mõned isikud väitsid, et Hiina toodangu kvaliteet oli ühenduse omast parem. Sellest tulenevad hinnaerinevused ei olnud aga piisavalt põhjendatud, samuti ei olnud tõendeid selle kohta, et tarbija väidetav Hiina toodete eelistus olnuks nii tugev, et halvendada ühenduse tööstuse olukorda. Igal sellisel juhul oli hinnaerinevus Hiina toote kasuks, mis suurendas hindade allalöömise/alla turuhinna müümise taset. Täiendavat uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendus 99.

(43)

Mõned isikud väitsid, et kahju põhjustas teatavate tootjate kulude kasv. Need väited ei olnud piisavalt põhjendatud. Komisjoni analüüs ei tuvastanud ühtki sellist sündmust, mis võinuks põhjuslike tegurite hinnangut muuta või mõjutada kahju kõrvaldamise taseme arvutamist.

(44)

Mõned isikud esitasid märkusi kasvanud tootmiskulude kohta ja ühenduse tööstuse võimetuse kohta neid vähendada. Teatavad elemendid (näiteks energiakulud) on suurenenud, kuid nende mõju ei ole selline, mis murraks põhjusliku seose olukorras, kus oluline kogus dumpinguhinnaga Hiinast eksporditud kaupa vähendab müüki ja tootmist (suurendades seega ühenduse tööstuse toodangu ühikuhinda) ning ühenduse tööstuse hindu.

(45)

Väideti, et EÜ toetuskavad põhjustasid töötlemise kunstliku kasvu EÜs ja stimuleerisid vaatlusaluse toote tooraine pakkumise taseme alanemist. See väide oli üldine ja piisavalt põhjendamata. Igal juhul muudeti kõnealuseid kavasid 1996. aastal, kui toetus suunati vaatlusaluse toote töötlejatelt ümber põllumajandustootjatele. Komisjoni analüüs ei ole tuvastanud uurimisperioodil mingeid põhjuslikku seost lõhkuda võivaid jääkmõjusid. Tarnimisele on osutatud eespool põhjendustes 40 ja 41.

(46)

Kuna uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjendused 87 kuni 101.

(47)

Kooskõlas eespool öelduga loetakse ajutine järeldus põhjusliku seose kohta ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitatuks.

(48)

Vastavalt komisjoni 5. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1295/2007, millega kehtestatakse registreerimise nõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jmt) impordi suhtes (edaspidi „registreerimismäärus”), (7) kehtestati alates 9. novembrist 2007 HRVst lähtuvale impordile registreerimiskohustus. Selle eesmärk oli võimaldada dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine tagasiulatuvalt. Seetõttu on erandina analüüsitud ka uurimisperioodi-järgseid sündmusi. Eurostati andmed kinnitavad, et import Hiinast on püsivalt märkimisväärne, ja seda on kinnitanud teatavad importijad. Kümne uurimisperioodi-järgse kuu impordi maht oli 74 000 tonni tasemel ja sealjuures püsivalt madalate hindadega.

(49)

Mitmed isikud on märkinud Hispaania toodangu vähesust, mis on nende väitel ebapiisav ühenduse turu varustamiseks. Kuigi on õige, et ühenduse tööstus ei varusta praeguses olukorras kogu ELi turgu, tuleb märkida, et see, nagu eespool selgitati, on seotud kahjustava impordiga. Igal juhul ei ole meetmete kavandatud tulemus ühenduse turu sulgemine Hiina impordile, vaid kahjustava dumpingu kõrvaldamine. Võttes muu hulgas arvesse, et kõnealuse toote allikaid on vaid kaks, loetakse, et juhul, kui kehtestatakse lõplikud meetmed, jätkub ühenduse turul nõudlus Hiina toodete järele.

(50)

Üks importijate ühendus väitis, et ükski kogusepiiranguteta dumpinguvastane meede ei kaitseks Hispaania tööstust, vaid põhjustaks automaatselt ebaseaduslikku kaubandust. See väide osutab pigem vajadusele, et institutsioonid tagaksid meetmete rakendamise nõuetekohase järelevalve, kui meetmete kasule ühenduse tootjatele.

(51)

Üks teine importija väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei parandaks Hispaania tootjate olukorda ELi importijate kogutud suurte varude tõttu, mis suudaks rahuldada turunõudlust lähemas tulevikus. Varude suurust ja nende kogumist kinnitas veel üks importija. Need märkused kinnitavad komisjoni analüüsi ajutises määruses ja käesolevas määruses. Samas tuleb meenutada, et meetmed on mõeldud kahjustava dumpingu mõju leevendamiseks mitte ühe, vaid viie aasta jooksul.

(52)

Kuna muud uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103 kuni 106 ja 115 ühenduse tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

(53)

Koostööd tegevad importijad väljendasid üldist huvi vaatlusaluse toote kahe tarneallika – Hispaania ja Hiina – säilitamise vastu, et säilitada konkurentsivõimeliste hindadega tarnekindlus.

(54)

Sellegipoolest eelistaks enamik importijaid lõplike meetmete kehtestamisel selliseid meetmeid, mis sisaldaksid ka koguselist elementi. Nagu selgitatakse põhjenduses 86, ei peeta seda asjakohaseks.

(55)

Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ning need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid nii uurimisperioodil kui ka aastatel 2004–2008 keskmiselt 10 % ületava kasumlikkuse taseme.

(56)

Eespool öeldu rõhutab, et importijate/hulgimüüjate suhtes võetavate meetmete võimalik mõju ei oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende positiivse mõjuga.

(57)

Üks kasutaja, kes esindab alla 1 % tarbimisest, esitas üldisi märkusi mandariinide vähenenud saadavuse kohta ELis ja Hiina toote parema kvaliteedi kohta. Ta kutsus üles edasisele koostööle, jättes oma isikuandmed, kuid ei põhjendanud oma väiteid. Üks teine jaemüüja, peamise importijate ühenduse liige, oli üldiselt hinnatõusu vastu. Muid arvamusi kasutajate/jaemüüjate huvide kohta uurimise käigus ei laekunud. Olukorras, kus kasutajad/jaemüüjad ühtegi põhjendatud märkust ei esitanud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 109 kuni 112.

(58)

Vastupidiselt ühe importija väidetele võeti tarbijate huve algetapis arvesse. Ülevaade komisjoni järeldustest on esitatud ajutise määruse põhjendustes 113 ja 114. Muud isikud arvasid, et mõju tarbijatele oleks märkimisväärne. Samas ei pakutud mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla nimetatud põhjendustes öeldu. Isegi kui tollimaksude kehtestamise tulemusel tarbijahinnad tõuseksid, ei vaidlustanud keegi asjaolu, et kõnealune toode moodustab leibkonna söögikuludest väga väikese osa. Seega on nimetatud põhjendused tarbijate märkuste ning muu uue ja põhjendatud teabe puudumisel kinnitust leidnud.

(59)

Eespool nimetatud kõigi asjaosaliste huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud esialgseid järeldusi. Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ja need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid rahuldava keskmise kasumi nii uurimisperioodil kui ka vaadeldud 2004.–2008. aastal. Seega on meetmete mõju importijatele minimaalne. Samuti on kindlaks tehtud, et rahaline mõju lõpptarbijale oleks tühine, arvestades et tarbijariikides ostetakse toodet inimese kohta väga väikeses koguses. Ollakse seisukohal, et ajutises määruses ühenduse huvide kohta tehtud järeldused ei ole muutunud. Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutises määruses esitatud järeldused lõplikult.

(60)

Üks importija väitis, et algetapis viitena kasutatud 6,8 % kasumimarginaal oli üle hinnatud. Selle kohta tuleks märkida, et sama taset kasutati ja tunnustati kaitsemeetmete puhul kui ühenduse tööstuse tegelikku saavutatud kasumit perioodil 1998/1999 kuni 2001/2002. See on viide ühenduse tootjate kasumile tavalises kaubavahetuses enne tööstusharule kahjustavalt mõjunud impordi suurenemist. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(61)

Ühenduse tootjad väitsid, et ajutiste tollimaksude puhul ei arvestatud konserveeritud mandariinide turu erilist olukorda, kus tootmine on koondunud ainult ühte riiki ja valdav osa müügist ja impordist teise Euroopa riiki. Seetõttu paluti, et lõpparvutustes võetaks arvesse tootjariigist tarbijariiki transportimise kulu. Väide oli õigustatud ja arvutusi kohandati nii, et need peegeldaks müüki ühenduse asjaomastes piirkondades.

(62)

Üks isik esitas märkusi hindade allalöömise ja alla turuhinna müümise arvutuse kohta. Kui see oli asjakohane, tehti korrektsioone lõppetapis.

(63)

Saadud kahjumarginaalid, milles võeti vajadusel arvesse huvitatud isikute soove, väljendatuna protsendimäärana iga valimisse võetud Hiina eksportija kogu CIF-impordihinnast olid väiksemad kui leitud dumpingumarginaalid:

Kõik teised äriühingud – 100,1 %.

(64)

Nagu täpsustatud põhjenduses 4, kehtestas komisjon ühenduse tööstusharu taotlusel 9. novembril 2007 HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi registreerimise kohustuse. Nimetatud taotlus on tagasi võetud ja seetõttu ei ole seda teemat rohkem vaadeldud.

(65)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale leitud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel.

(66)

Eelnimetatu alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu Teatajas L 258 (8) avaldatud parandustega, peaks lõpliku tollimaksu suurus olema järgmine:

Kõik muud äriühingud – 531,2 eurot tonni kohta.

(67)

Mitmed isikud taotlesid hinna- ja koguseelemente ühendavaid meetmeid, mille kohaselt algse impordimahu puhul ei peaks tollimaksu tasuma või peaks tasuma vähendatud tollimaksu. Teatavatel juhtudel seostati see litsentsisüsteemiga.

(68)

Seda võimalust kaaluti, kuid lükati tagasi järgmistel põhjustel. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatakse põhjusel, et ekspordihind on normaalväärtusest madalam. Ühendusse eksporditavad kogused on olulised, et analüüsida, kas dumpinguhinnaga import põhjustab kahju. Kuid need kogused on tavaliselt ebaolulised määratava tollimaksu seisukohalt. Teisisõnu – kui tuvastatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju, saab dumpingu mõju neutraliseerida tollimaksuga, mis kehtib alates esimesest imporditavast saadetisest pärast tollimaksu jõustumist. Kui tuvastatakse, et ühenduse huvides on mingi aja jooksul importida tooteid ilma dumpinguvastast tollimaksu võtmata, võimaldab algmääruse artikli 11 lõige 4 teatud tingimustel maksustamise peatada.

(69)

Mõned isikud väitsid, et mis tahes vormis meetmed, kui neis ei ole koguselist piirangut, viivad tollimaksu tasumisest hoidumiseni. Need isikud viitasid taas varude kogumisele, mis juhtus Euroopa Liidu 1. mail 2004. aastal toimunud laienemise eel. Komisjoni talituste tehtud analüüs kinnitas, et see oli ilmne katse hoiduda tollimaksu tasumisest. Võttes arvesse neid kinnitusi ja ajutises määruse põhjendustes 123 ja 125 kirjeldatud fakte, jälgib komisjon sündmuste arengut, et võtta vajalikke meetmeid nõuetekohase jõustamise tagamiseks.

(70)

Muud isikud on väitnud, et meetmed ei peaks hõlmama mahtusid, mida on käsitletud juba müügilepingutes. See tähendaks praktikas tollimaksust vabastamist, mis kahjustaks meetme parandavat mõju, ja on seetõttu tagasi lükatud. Osutatakse ka põhjendusele 51 ja 52 eespool.

(71)

Ajutise määrusega kehtestati igale äriühingule dumpinguvastane koguseline tollimaks. Selle suurus saadakse, kohaldades uurimisperioodil dumpingu arvutamiseks kasutatud ekspordihindade suhtes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali. Meetod on kinnitatud lõplike meetmete tasandil.

(72)

Mitu HRV eksportivat tootjat pakkusid uurimise lõppstaadiumis hinnakohustuse võtmist. Arvestades kõnealuse toote hinna suurt kõikuvust, tollimaksu vältimise ja sellest hoidumise ohtu kõnealuse toote puhul (vt ajutise määruse põhjendusi 124 ja 125) ning asjaolu, et Hiina ametiasutuste pakkumine lubada piisavalt jälgida äriühinguid, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ei sisaldanud mingeid garantiisid, ei peetud nimetatud pakkumist vastuvõetavaks.

(73)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud ajutise tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Eksportivate tootjate puhul, kelle jaoks lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest kõrgemad, tuleks ajutiselt tagatiseks antud summad sisse nõuda tasemel, mis määrati kindlaks ajutises määruses vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 3,