8.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

(1)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (2) (edaspidi „Schengeni konventsioon”)) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1 + on tähtsad vahendid Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamiseks.

(2)

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (3) ning otsusele 2001/886/JSK (4). Mõlemad õigusaktid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2008. Käesolev määrus peaks seega nimetatud õigusakte täiendama kuupäevani, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (5).

(3)

SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (6). Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide sätete kohaldamist.

(4)

Teatud SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (7) ja otsuses nr 2008/173/EÜ (8).

(5)

SIS II tuleks edasi arendada ja lõplikult viimistleda nõukogu poolt 6. juunil 2008 kinnitatud SIS II rakendamise üldise ajakava raames.

(6)

SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Pärast testimise läbiviimist tuleks see vastavalt määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatule esimesel võimalusel valideerida.

(7)

Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(8)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise abi üksus (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise abi üksusest ja ühtsest siseriiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise abi üksus hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(9)

Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua Schengeni infosüsteemi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(10)

Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(11)

Komisjon peaks jääma vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja edasiarendamise jätkamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühiseid tegevusi. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele keskse SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivabi, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(12)

Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jääma vastutama oma siseriiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(13)

Prantsusmaa peaks jääma vastutama SIS 1+ tehnilise abi üksuse eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(14)

Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(15)

Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks austada SISi suhtes kohaldatavaid andmekaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige 1990. aasta Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust ning arvestama asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(17)

Euroopa andmekaitseinspektor, kes on ametisse nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) (11) kohaselt, on pädev kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Schengeni konventsioon sisaldab erisätteid isikuandmete kaitse ja turvalisuse kohta.

(18)

Kuna migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(20)

Schengeni konventsiooni tuleks muuta, et lubada süsteemi SIS 1+ integreerimist migratsiooniks vajalikku ajutisse arhitektuuri.

(21)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(22)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (12). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (13). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(24)

Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(25)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (15) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(26)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (16) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) (17) artikliga 3.

(27)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, mida loetakse koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist) (18) artikliga 3,

a)

„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise abi üksus, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)

„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksus, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM).

c)

„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ siseriiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

d)

„N.SIS II” – süsteemi SIS II siseriiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

e)

„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonid;

f)

„igakülgne testimine” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)

„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid täiendava teabe vahetamise testimiseks.

a)

SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)

SIS II igakülgne testimine;

c)

täiendava teabe vahetamise testimine;

d)

konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)

migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)

migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

a)

C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)

süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

c)

N.SIS;

d)

keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

e)

N.SIS II;

f)

konverter.

1.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 92A

1.   Alates nõukogu määruse (EÜ) nr 1104/2008 (19) ja nõukogu otsuse 2008/839/JSK (20) jõustumisest ning tuginedes käesoleva määruse artiklis 2 esitatud mõistetele, võib Schengeni infosüsteemi tehnilist arhitektuuri täiendada järgnevaga:

2.   Käesoleva konventsiooni artiklis 92 nimetatud siseriikliku osa võib asendada süsteemiga N.SIS II ja sellisel juhul ei pea liikmesriigid siseriiklikku andmefaili säilitama.

3.   Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

4.   Kui liikmesriik asendab oma siseriikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise abi üksuse kohustuslikud ülesanded seoses kõnealuse siseriikliku osaga kohustuslikeks ülesanneteks seoses keskse SIS II-ga, ilma et see piiraks otsuses 2008/839/JSK ning määruse (EÜ) nr 1104/2008 artikli 5 lõikes 1 ja, artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

5.   Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

6.   Prantsusmaa, kes vastutab tehnilise abi üksuse eest, teised liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd tagamaks, et otsing süsteemi N.SIS II andmefailides või SIS II andmebaasis annab tulemuse, mis on võrdne artikli 92 lõikes 2 nimetatud siseriikliku osa andmefailis tehtud otsingu tulemusega.

2.

Artikli 119 esimese lõike esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid kannavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse loomisega Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, ning kulud, mis tulenevad nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 Prantsusmaale määratud ülesannetega seonduvate tegevuste täitmisest.”

3.

Artikli 119 teine lõige asendatakse järgmisega:

„Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa paigaldus- ja tegevuskulud ning nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 siseriiklikele süsteemidele määratud ülesannete täitmisest tulenevad kulud kannab iga liikmesriik iseseisavalt.”