LISA

Kontrollikava ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks vastavalt artikli 1 lõikele 2

1.   Proovide võtmise sagedus ja tingimused

a)	Valikuraami kuuluvad kõik määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaldamisalasse kuuluvad broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjad.

b)

Kalkunikarjadest võetakse proove toidukäitleja algatusel ja pädeva asutuse meetmena. i) Toidukäitleja algatatud proovivõtmine broilerkalkunite ja aretuskalkunite karjadest toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõikele 3 kolme nädala jooksul enne lindude tapamajja viimist. Tulemused kehtivad ainult kuus kuud pärast proovide võtmist, seetõttu võib olla vajalik samast karjast korduvalt proove võtta. ii) Toidukäitleja algatatud proovivõtmine broilerkalkunite ja aretuskalkunite karjadest toimub järgmiselt: — tootmiskarjades: ühe päeva vanuselt, nelja nädala vanuselt ja kaks nädalat enne munemisperioodi algust või munemisüksusesse üleviimist; — täiskasvanud karjades: vähemalt iga kolmas nädal munemisperioodil ettevõttes või haudejaamas. iii) Pädev asutus võtab proove vähemalt: — korra aastas kõikidest karjadest 10 % nendest ettevõtetest, kus on vähemalt 250 täiskasvanud aretuskalkunit vanuses 30–45 nädalat, kuid igal juhul kõikidest ettevõtetest, kus on avastatud Salmonella enteritidis’t või Salmonella typhimurium’i viimase 12 kuu jooksul, ning ettevõtetest, kus on aretuskalkunite vanavanavanavanemate, vanavanavanemate ja vanavanemate põlvkonnad; proovivõtt võib toimuda ka haudejaamas; — kõikidest ettevõtte karjadest, kui Salmonella enteritidis’t või Salmonella typhimurium’i on avastatud toidukäitleja haudejaamast võetud proovist või ametliku kontrolli raames nakkuse päritolu selgitamiseks; — korra aastas kõikidest karjadest 10 % nendest ettevõtetest, kus on vähemalt 500 broilerkalkunit, kuid igal juhul: — kõikidest ettevõtte karjadest, kui üks kari on toidukäitleja võetud proovide puhul andnud Salmonella enteritidis’e või Salmonella typhimurium’i suhtes positiivse tulemuse, välja arvatud juhul, kui nende karjade kalkunite liha ette nähtud tööstuslikuks kuumtöötlemiseks või muuks töötlemiseks, mille puhul Salmonella hävib, ning — kõikidest ettevõtte karjadest, kui üks kari osutus Salmonella enteritidis’e või Salmonella typhimurium’i suhtes positiivseks toidukäitleja viimati võetud proovi puhul ning — iga kord kui pädev asutus seda vajalikuks peab. Pädeva asutuse läbi viidud proovide võtmine võib asendada käitleja algatusel tehtavat proovide võtmist.

2.   Proovivõtmise menetlus

2.1.   Proovide võtmine haudejaamas

Proovide võtmine haudejaamas toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1003/2005 (1) lisa punktis 2.2.1. sätestatule.

2.2.   Proovide võtmine ettevõttes

2.2.1.   Aretuskalkunid

Proovide võtmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1003/2005 lisa punktis 2.2.2. sätestatule.

2.2.2.   Broilerkalkunid

Proove võetakse vähemalt kahe paari proovivõtujalatsite/-sokkidega. Vabapidamisel karjade puhul peaks proove võtma ainult broilerkalkunite kasvatushoone sees. Kõik proovivõtujalatsite/-sokkidega võetud proovid kogutakse üheks prooviks.

Väikestes karjades (nt vähem kui 100 kalkuniga karjades), kus ei ole võimalik kasutada proovivõtujalatseid/-sokke, sest broilerkalkunite kasvatushoonetele ei ole ligipääsu, võib asendada need käsitsi võetud proovidega – proovivõtujalatsid või -sokid tõmmatakse kinnastes kätele ja hõõrutakse nendega üle värske väljaheitega saastunud pindade, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse mõnda muud konkreetses olukorras sobivat väljaheitest proovi võtmise meetodit.

Enne proovivõtujalatsite või -sokkide peale tõmbamist niisutatakse nende pinda lahjendusvedelikuga (0,8 % naatriumkloriid, 0,1 % steriilne deioniseeritud peptoonvesi) või steriilses vees või mõnes muus lahjendusvedelikus, mille on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 11 osutatud riiklik tugilabor. Vältida tuleks põllumajandusettevõttest pärit vee kasutamist, mis sisaldab antimikroobikume või desinfektsioonivahendeid. Proovivõtujalatseid on soovitav niisutada nii, et valada vedelik enne jalgatõmbamist nende sisse. Proovivõtujalatseid või -sokke võib ka autoklaavi kottides või purkides enne kasutamist lahjendusvedelikuga autoklaavida. Lahjendusvahendit saab kanda peale ka pärast seda, kui jalatsid on jalga pandud, kasutades pritsi või pesupudelit.

Tuleb tagada, et proove võetakse kõikidest hoone osadest proportsionaalsetes kogustes. Iga proovivõtujalatsi/-soki paariga võetakse proove 50 % ulatuses hoonest.

Alternatiivina võib pädev asutus otsustada kasutada ühte paari proovivõtujalatseid/-sokke, millega käiakse läbi 100 % kasvatushoonest, kombineerituna tolmuprooviga, mis on võetud kasvatushoone mitmest eri kohast, pindadelt, millel on nähtav kogus tolmu.

Pärast proovi kogumise lõpetamist eemaldatakse proovivõtujalatsid ettevaatlikult, et vältida nende küljes oleva aine kadu. Proovivõtujalatsid võib kogutud aine säilitamiseks ümber pöörata. Need pannakse kotti või nõusse ja varustatakse sildiga.

Pädev asutus juhendab toidukäitlejate koolitamist, et tagada proovivõtumenetluse nõuetekohane järgimine.

Kui pädev asutus otsustab võtta proove ettevõttes asuva karja salmonelloosi nakatumise kahtluse põhjal või mõnel muul olulisel põhjusel, viib ta vajadusel läbi lisakontrolli, et tagada, et proovide tulemusi ei mõjutaks asjaomastes kalkunikarjades kasutatud mikroobivastased ained.

Kui ei avastata Salmonella enteritidis’t ja Salmonella typhimurium’i, küll aga mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiv toime, loetakse seda kalkunikarja nakatunud karjaks artikli 1 lõikes 2 nimetatud ühenduse eesmärgi mõistes.

3.   Proovide analüüsimine

3.1.   Proovide transport ja ettevalmistamine

Võimalusel saadetakse proovid 24 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Kui proove ei saadeta 24 tunni jooksul, tuleb neid säilitada jahutatuna. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning 96 tunni jooksul alates proovi võtmisest.

Proovivõtujalatsite/-sokkide paar(id) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud fekaali mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette. Proovivõtujalatsid/-sokid peavad olema puhverdatud peptoonveega täielikult kaetud, vajadusel võib puhverdatud peptoonvett lisada.

Võimalusel tuleks tolmuproovi analüüsida eraldi. Siiski võib pädev asutus analüüsimise eesmärgil otsustada selle liita proovivõtujalatsite või -sokkidega.

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2. osutatud avastamismeetodil.

Muude proovide (nt haudejaamast võetud proovide) ettevalmistamine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1003/2005 lisa punktis 2.2.2. sätestatule.

Kui väljaheidete ettevalmistamisel salmonelloosi avastamiseks lepitakse kokku kasutada ISO standardeid, siis kohaldatakse proovide ettevalmistamisel neid standardeid käesolevas punktis nimetatud sätete asemel.

3.2.   Avastamismeetod

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse referentlabori soovitatud meetodit salmonelloosi avastamiseks.

Meetodit kirjeldatakse ISO 6579 (2002) D lisas: „Salmonella liikide avastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”. Kasutada tuleb D lisa viimast versiooni.

Selle meetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

3.3.   Serotüüpide määramine

Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

3.4.   Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva määruse lisa punktides 3.1., 3.2. ja 3.3. sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, avastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada määruse (EÜ) nr 882/2004 (2) artiklis 11 sätestatud analüüsimeetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardile EN/ISO 16140/2003.

3.5.   Tüvede säilitamine

Laborid tagavad, et pädev asutus eraldab oma kogutud proovidest vähemalt ühe tüve asjaomase hoone ja aasta kohta ning säilitab seda võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimise jaoks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt 2 aastaks.

4.   Tulemused ja aruandlus

4.1.   Salmonella enteritidis’e ja/või Salmonella typhimurium’i avastamine

Labor teatab viivitamatult Salmonella enteritidis’e ja/või Salmonella typhimurium’i avastamisest pädevale asutusele ning edastab ettevõtte ja karja andmed.

4.2.   Esinemissageduse arvutamine ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks

Ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamisel loetakse kalkunikari nakatunuks, kui Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium (välja arvatud vaktsiinitüved) avastatakse asjaomase karja mis tahes proovis.

Nakatunud kalkunikarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust, ning esitatakse aruandes ainult sel aastal, kui võeti esimene positiivse tulemuse andnud proov.

Levimust arvestatakse eraldi broilerkalkunite ja aretuskalkunite karjade puhul.

4.3.   Iga-aastaste aruannete esitamine

Iga-aastane aruanne sisaldab järgmist:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja kontrollitud broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade koguarv;

b)	Salmonella enteritidis’e või Salmonella typhimurium’iga nakatunud broilerkalkunite või aretuskalkunite karjade koguarv;

c)	kõik salmonelloosi serotüüpide isolaadid (ka muud kui Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium) ja nakatunud karjade arv serotüübi kaupa;

d)	tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada direktiivi 2003/99/EÜ (3) artikli 9 lõikes 1 sätestatud arengute ja allikate aruande osana.

4.4.   Lisateave

Iga kontrollitud kalkunikarja kohta peab kas riiklikul tasandil analüüsimiseks või Euroopa Toiduohutusametile taotluse korral esitamiseks olema kättesaadav vähemalt järgmine teave:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja võetud proovid;

b)	ajakohastatud andmed asjaomase ettevõtte kohta;

c)	ajakohastatud andmed asjaomase kasvatushoone kohta;

d)	proovivõtmise kuu.

---

(1)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 12.

(2)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.