Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm“

(COM(2018) 434 final – 2018/0227 (COD))

(2019/C 62/46)

Raportöör:	Norbert KLUGE
Kaasraportöör:	Ulrich SAMM

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotlus, 14.6.2018 nõukogu konsulteerimistaotlus, 25.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 172, artikli 173 lõige 3 ja artikkel 304
Komitee juhatuse otsus	19.6.2018
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	212/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks asjaolu, et komisjon on koostanud digitaalse Euroopa programmi. Programmis rõhutatakse kavatsust muuta Euroopa silmapaistvaks tegutsejaks digitaliseerimise valdkonnas ja tugevdada tema majanduslikku võimsust ülemaailmses konkurentsis. Digitaalse Euroopa programmi eesmärk on digitaalse ühtse turu võimaldamine ning digiülemineku positiivseks muutmine kõigi Euroopa kodanike jaoks. Programm võib kujuneda mõjusaks ja edukaks, kuid vaid juhul, kui programmi seni selgitamata üksikasjad korrektselt välja töötatakse.

1.2.

Teadlased kuuluvad sotsiaalse ja majandusliku arengu ajendajate hulka. Oskused ja pädevused on teadusuuringute kõrge taseme ning samuti programmi praktilise rakendamise eeltingimus. Seega mõjutavad need programmi edukust. Komitee märgib, et teadus- ja arendustegevuse edendamisel on programmis seetõttu oluline koht.

1.3.

Komitee soovib tugevdada dialoogi teaduse, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et tagada teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasu jõudmine kõigi Euroopa Liidu kodanikeni ja tulemuste levitamine. Keerulisi teemasid tuleb käsitleda nii, et neid suudaksid mõista ja jälgida ka mitteasjatundjad. Komitee teeb ka ettepaneku siduda kõnealune programm „Horisont 2020“ („Euroopa horisont“) programmi kaudu teadusuuringute toetamise põhimõtetega, mis põhinevad mh Euroopa teadlaste harta ning vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni põhimõtete austamisel ning avatud teadusel.

1.4.

Komitee tunneb heameelt, et digioskuste edendamine moodustab programmi põhiosa. Digitaalsed teadmised ja oskused on eeldus selleks, et täita neli ülejäänud erieesmärki. On kahetsusväärne, et selle erieesmärgi eelarve on väiksem kui teiste erieesmärkide eelarve. Komitee toetab seetõttu Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada eelarvet 700 miljonilt eurolt (7,6 % kogueelarvest) 830 miljoni euroni (9 % kogueelarvest). Komitee rõhutab aga ka seda, et koolituse küsimustes on vastutus eelkõige liikmesriikidel ja riiklikel eelarvetel. Komitee märgib, et ELi liikmesriikide eelarved digioskuste arendamiseks on väga erinevad. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles viitama liikmesriikide suurele vastutusele kõnealuses valdkonnas, tagamaks, et kõik inimesed saaksid digiteerimisest võrdselt kasu.

1.5.

Komitee tunnistab vajadust koolitada ja meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud talente, et parandada nende jaoks ülemaailmses konkurentsis Euroopa atraktiivsust töökohana. Komitee rõhutab aga, et programmi keskmes ei tohi olla üksnes erilised jõupingutused kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste digioskuste ja digitaalse võimekuse saavutamiseks. Tuleb soodustada põhilise ja ka kõrgetasemelise digitehnoloogia juurutamist ettevõtjate, töötajate ja tarbijate hulgas. See on hädavajalik töökohtade hulga ja kvaliteedi ning Euroopa konkurentsivõime seisukohalt. Komitee märgib, et tänapäeval puuduvad ikka veel paljudel ettevõtjatel, töötajatel ja kodanikel põhilised tehnilised seadmed ja oskused. Komitee viitab selles kontekstis Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustele, mille kohaselt peaks digioskustesse investeerimise eesmärk olema „võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua“ (1).

1.6.

Digitaalse Euroopa programm kujuneb selles valdkonnas edukaks, kui see toimib juhtprogrammina ning peab silmas sarnaste eesmärkidega teisi ELi rahastamisprogramme. Vajalike meetmete rahastamisse tuleb kaasata vahendeid nt Euroopa Sotsiaalfond Plussist.

1.7.

Komitee soovib, et digitaalse innovatsiooni keskuste rakendamisse kaasataks süstemaatiliselt sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, et võimaldada neile juurdepääs eelnimetatud keskustele. Valitsusväliste organisatsioonidena saavad nad innovatsioonikeskuste tegevust nähtavamaks muuta ja parandada nende aktsepteerimist. Komitee soovib juba algusest peale vältida võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust programmi rakendamises. Kuna digiteerimine mõjutab kõiki eluvaldkondi ja inimesi, on ülioluline, et kõik ELi kodanikud sellest kasu saaksid. Komitee peab seetõttu oluliseks kujundada programm sellisel viisil, et digitaalse Euroopa eelised ja võimalused oleksid avatud kogu Euroopa ühiskonnale. Digiteerimine Euroopas tuleb kujundada kaasavaks. Inimesi ei tohi selliste tegurite tõttu nagu sugu, sotsiaalne staatus, madalam haridustase, kvalifikatsioon, digioskused, päritolu, vanus või puue digitaalvaldkonna edusammudest kõrvale jääda. Tekkiv digitaalne tulu tuleb asjakohaste poliitikameetmete kaudu õiglaselt jaotada. See ei tohi anda eeliseid ainult mõnele sidusrühmale. Programmi rakendamist käsitlevates meetmetes tuleb arvestada ELi põhimõtet, et iga inimene on oma andmete omanik ja selleks ka jääb.

1.8.

Komitee soovib siduda programmi tugevamini ühiskondlike oludega. Arvesse tuleb võtta tööturupoliitika mõjusid ning digiteerimise erinevaid mõjusid piirkondadele. Seetõttu näeb ta programmi õnnestumise olulise kriteeriumina seda, et digiteerimine edendaks majanduslikku kaasatust ja töökohtade loomist ning et see toimuks kõigis Euroopa piirkondades.

1.9.

Komitee soovib, et ELi nähtaks maailmas kui teadmiste vahendajat ning et ta suudaks rahvusvahelises konkurentsis Hiina ja USAga sammu pidada. See tähendab ka seda, et ettevõtjad ja töötajad usaldavad tehnoloogiat. Digitaalse Euroopa programm võib luua lisaväärtust eelkõige seal, kus üksikud riigid üksi ei suuda palju teha. See kehtib eriti küberkuritegevuse kohta, et arendada ühiselt välja meetodid ja strateegiad väljastpoolt Euroopat tulevate küberrünnakute vastu. See hõlmab näiteks sõltumatu Euroopa mikrokiibitööstuse väljaarendamist.

1.10.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et kogu programmi raames toimuv tegevus on kooskõlas eetiliste põhimõtetega. Seejuures meenutab komitee oma nõudmist järgida põhimõtet „human in command“ (inimesele peab jääma kontroll masina üle), eelkõige tehisintellekti edasiarendamisel ja kasutamisel töömaailmas. Nendele eetilistele põhimõtetele toetudes on tarvis täiendavaid seadusandlikke meetmeid (nt vastutuse, andmekaitse, töötajate kaitse ja tarbijakaitse valdkonnas). Lõppude lõpuks on meie ühiskonna edasine digiteerimine edukas vaid siis, kui lisaks seadustele edendatakse ka kultuurilist arengut, mis tõstab teadlikkust digitaalsete arengute kasust ja ohtudest.

2.   Taust – digitaalse Euroopa programm

2.1.

2. mail 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta. Kõnealuse finantsraamistiku raames esitas komisjon 6. juunil 2018 määruse digitaalse Euroopa programmi kohta ajavahemikuks 2021–2027.

2.2.

Digitaalse Euroopa programmiga soovib komisjon sätestada digitaalse ühtse turu strateegia jaoks tugeva finantsraamistiku ja kõrvaldada investeerimislünga. Selleks on ta koostanud 9,2 miljardi euro suuruse kogueelarve. Programmi üldeesmärk on toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale. Kavas on suurendada digiteerimise eeliseid ning sellest peaksid saama kasu kõik ELi kodanikud, avaliku halduse asutused ja ettevõtjad.

2.3.

Digitaalse Euroopa programm hõlmab viit erieesmärki: 1) kõrgjõudlusega andmetöötlus; 2) tehisintellekt; 3) küberturvalisus ja usaldus; 4) kõrgema taseme digioskused; 5) digitehnoloogia laia kasutamise tagamine kogu majanduses ja ühiskonnas. Lisaks käsitletakse selles tööstuse digiteerimist.

2.4.

Esimese erieesmärgi (kõrgjõudlusega andmetöötlus) puhul luuakse nn superarvutite abil suutlikus töödelda paremini pidevalt suurenevaid andmekoguseid. 2,7 miljardi euro abil soovitakse programmiga tugevdada ELi suutlikkust kõrgjõudlusega ja tavapärase andmetöötluse valdkonnas ning tagada nende ulatuslik kasutamine kliimamuutuste vastu võitlemisel ning tervishoiu ja julgeoleku parandamisel.

2.5.

Tehisintellekti eesmärgi jaoks kavandatud 2,5 miljardit eurot kavatseb komisjon kasutada ELi suutlikkuse väljaarendamiseks ja tugevdamiseks selles valdkonnas. See hõlmab suurte andmekogumite ja algoritmide loomise, turvalise juurdepääsu ja ladustamise võimaldamist. Samuti soovitakse tugevdada olemasolevaid tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise asutusi liikmesriikides ning edendada asutuste koostööd. Tehnoloogilisi edusamme tuleks kasutada ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kaudu.

2.6.

Küberturvalisuse ja usalduse erieesmärgi puhul soovitakse 2 miljardi euro abil tagada liidu tehnoloogiline ja tööstuslik suutlikkus oma majanduse, ühiskonna ja demokraatia kindlustamiseks. Investeeringute eesmärk on samuti hankida koos liikmesriikidega kõrgema taseme küberturvalisuse seadmeid ja töövahendeid, tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste kasutuselevõtmine kõigis majandusvaldkondades, kasutada optimaalselt ära olemasolevaid Euroopa teadmisi ning tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust selles valdkonnas.

2.7.

Digitehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest kasu saamiseks on vaja suutlikku ühiskonda ja tööjõudu. 700 miljoni euro abil soovib komisjon neljanda erieesmärgi all edendada kõrgema taseme digioskusi, eelkõige kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia (nt plokiahel) ja küberturvalisuse valdkonnas. Õppurite, IT-spetsialistide ja töötajaskonna jaoks soovitakse välja töötada ja korraldada pikaajalisi koolitusi ja kursusi. Oluline on toetada ka lühiajalisi koolitusi ja kursusi ning töökohapõhist õpet. Oskuste edastamine peaks toimuma eelkõige digitaalse innovatsiooni keskustes.

2.8.

Viienda erieesmärgi kaudu toetatakse avaliku halduse asutusi ja teenuste osutamist avalikku huvi pakkuvates valdkondades. 1,3 miljardi euroabil on kavas nt tagada, et avalikus sektoris ja sellistes valdkondades nagu tervishoid ja hooldus, haridus, transport ning kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada ajakohast digitehnoloogiat. Lisaks soovitakse toetada avalikke haldusasutusi ja tööstust, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) digitehnoloogia juurutamisel.

3.   Üldised märkused

3.1.

Digiteerimine ja muutused töö- ja igapäevases elukeskkonnas, mis annavad tehnoloogilisi eeliseid, ulatuvad kõikjale. Väga vähesed eluvaldkonnad on sellest praegu puutumata.

3.2.

Komitee peab tervitatavaks digitaalse Euroopa programmi kehtestamist komisjoni poolt, sest see näitab, kui oluline see teema komisjoni jaoks on. Prioriteedi kindlaksmääramine võib tuua selget ELi lisaväärtust nüüdisaegse tipptasemel tehnoloogia edendamise kaudu, mis võib aidata tegeleda tänapäeva ühiskonna kõige keerulisemate küsimustega ning olla kasulik tööhõive, konkurentsivõime ja kodanike üldiste elutingimuste seisukohast. Seda kinnitab asjaolu, et teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta esitas komisjon digitaalvaldkonda tehtavate investeeringute kahekordistamise stsenaariumi (2). Komitee rõhutab ka vajadust sotsiaalsete investeeringute järele digiteerimise kontekstis, et digiteerimisest saaks kasu kogu ühiskond. Rõhutatakse, et inimesele peab alati jääma kontroll masina üle („human in command“) – eelkõige tehisintellekti valdkonnas.

3.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon edendab digitaalse Euroopa programmiga digioskuste kasutuselevõttu ja optimaalset kasutamist. Komitee nõustub komisjoniga, et digioskused on avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja majanduses innovatsiooni alus. Et digiteerimine ELis kulgeks positiivselt, on hädavajalik, et liidu käsutuses oleks juhtiv digitehnoloogia ja asjakohased oskused. Komitee hinnangul on kavandatud eelarve arvestatav, aga mitte võrreldav USA ja Hiina konkurentide eelarvetega. Komitee on küll veendunud, et selle eelarvega on võimalik seatud eesmärke saavutada, kuid manitseb, et Euroopa maailmatasemel hoidmiseks on vaja suurendada ka investeeringuid ELi liikmesriikides.

3.4.

Komitee jaoks on olulised maksimaalsed jõupingutused selleks, et Euroopa ühiskond tervikuna võiks tehnoloogia arengust osa saada. Digitaalse Euroopa programmi eesmärk peab olema tulevaste aastate ja aastakümnete jooksul eri valdkondades saadava digitaalse tulu õiglane jaotamine kogu Euroopa elanikkonna vahel, näiteks andmete omandiõiguse puhul. Kuna digiteerimine mõjutab kõiki eluvaldkondi ja inimesi, on oluline, et kõik sellest kasu saaksid. Digiteerimise täielikud majanduslikud ja sotsiaalsed eelised pääsevad mõjule üksnes siis, kui Euroopa suudab tagada suure läbilaskevõimega võrkude laialdase kasutuselevõtu nii maa- kui ka linnapiirkondades ja kogu ühiskonna ulatuses. Selleks on vaja avaliku sektori investeeringuid, kuna turg üksi ei hoolitse kõigi äärepoolseimate piirkondade võrku ühendamise eest ega taga ühiskonna haavatavatele liikmetele minimaalset digitaalset juurdepääsu.

3.5.

Komitee jaoks on oluline ka see, et ühendatud ja koordineeritud lähenemisviis kogu ELis võib lisada väärtust, mida ainuüksi üksikud riigid saavutada ei suuda. See hõlmab eelkõige sõltumatu Euroopa mikrokiibitööstuse loomist kõrgjõudlusega andmetöötluse toetusprogrammi (3) kaudu, väliste küberrünnakute vastaste meetodite ja strateegiate ühist arendamist, (4) digitaalse ühtse turu jaoks standardite loomist, Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse ranget kohaldamist ja selle edasi arendamist, eelkõige tehisintellekti (5) ja isejuhtivate sõidukite (6) kasutamiseks. Euroopa väärtuste (andmekaitse, privaatsuse kaitse, sotsiaalkaitse, jätkusuutlikkus) rakendamine tehisintellekti kasutamises võib kunagi muutuda konkurentsieeliseks, kui inimesed muutuvad üha teadlikumaks kolmanda osapoole andmekasutusmeetoditest (USA) ja tehisintellektisüsteemide järelevalvepotentsiaalist (Hiina).

3.6.

Komitee peab positiivseks seda, et digitaalse Euroopa programm on mitmel pool toonud tööstuse digiteerimise esiplaanile. On kindel, et digiteerimine õnnestub vaid siis, kui kõik ettevõtjad ja nende töötajad sellest kasu saavad. Seetõttu oleks soovitatav lisada see aspekt sidusamalt programmi, nii et edusamme, nt erinevas suuruses ettevõtjate digiteerimise näitajaid, oleks võimalik tuvastada.

3.7.

Tehnilise ja digivõimekuse parandamiseks suunatakse suurem osa eelarvest teadusprojektidesse ja innovatsiooniprogrammidesse. Komitee rõhutab vajadust siduda toetus tihedalt programmi „Horisont 2020“ („Euroopa horisont“) teadusuuringute rahastamise toetamise põhimõtetega, mis põhinevad Euroopa teadlaste hartal (7) ning vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni (8) ning avatud teaduse (9) põhimõtetel. Ainult nende põhimõtetega sidumine võimaldab tagada, et teadusuuringud teenivad inimkonna huve. Tulemused tuleb muuta mittespetsialistide jaoks arusaadavaks, neid tuleb levitada ja kasutada. Lühidalt öeldes peaksid teadusuuringud olema ühiskonna jaoks asjakohased.

3.8.

Teadusuuringute asjakohasuse tagamiseks kogu Euroopa ühiskonna jaoks peaksid toimuma regulaarsed dialoogiüritused. Nendel võivad teadlased omavahel, aga ka laiema ühiskonnaga mõtteid vahetada ja üksteist inspireerida.

3.9.

Selles mõttes on kiiduväärt, et programmi üks eesmärke on kaasata arendusse avaliku halduse asutusi ja ettevõtjaid. Komitee toetab kontakte erinevate osalejate vahel. Komitee kutsub komisjoni üles korraldama neid kontakte kõikides piirkondades, sektorites ja erineva suurusega ettevõtetes. Partnerlused ja hea tööstuskeskkond võivad hõlbustada arenenud tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes ja eriti VKEdes. Komitee soovib näha ka seda, et partnerluse põhimõttest peetakse kinni ja digitaalse Euroopa programmi rakendamisse kaasatakse sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Sotsiaalpartnerite vaheline sotsiaaldialoog toetab digitaalse Euroopa programmi rakendamist töövõtjate jaoks.

3.10.

Komitee tunnistab vajadust koolitada ja meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud talente, et parandada nende jaoks Euroopa atraktiivsust töökohana ülemaailmses konkurentsis. Komitee rõhutab, et digitaalse Euroopa programm ei peaks keskenduma üksnes kõrgelt kvalifitseeritud ja kõrgemal tasemel digioskustega töötajatele. Just seetõttu, et digitaalse Euroopa programmi eesmärk on muuta digitaalne ühtne turg võimalikuks ja muuta digiteerimine positiivseks, peaksid kõik ELi kodanikud ja töötajaskond saama kasu sellest tugevast toetusprogrammist. Kui see ebaõnnestub, on oht sotsiaalset lõhet Euroopas veelgi süvendada. Nagu komitee on muudes arvamustes sedastanud, on digitaalse ühtse turu saavutamiseks kõige olulisem oskuste lõhe ületamine, sh digioskuste valdkonnas (10). Oma programmis viitab komisjon seoses põhiliste digioskuste pakkumisega sellistele toetusprogrammidele nagu ESF+ või ERF. Kuna nende programmide struktuurid ei võimalda kogu Euroopat hõlmavat toetamist, peaks digitaalse Euroopa programm hõlmama võrdselt ka kõiki kvalifitseerituse tasemeid. Kui programmis ei piisa vajalikke vahendeid, et tagada digiteerimise eeliseid kõigile elanikele, tuleb need nõudmised esitada teistele programmidele, näiteks Euroopa Sotsiaalfond Plussile. Eesmärkide saavutamiseks peaks digitaalse Euroopa programm toimima juhtprogrammina ja pidama silmas teisi programme. Vastasel korral võib lõpuks erinevatest ELi toetusprogrammidest kasu saada ainult vähemus.

3.11.

Sellega seoses rõhutab komitee eesmärki saavutada kaasav ühiskond, kus edendatakse kõigi inimeste võrdsust. Inimesi ei tohi digitehnoloogiale üleminekul diskrimineerida selliste tegurite alusel nagu sugu, sotsiaalne staatus, haridus, kvalifikatsioon, digioskused, päritolu, vanus või puue.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee toetab komisjoni eesmärki lihtsustada ettevõtjate ja eelkõige VKEde juurdepääsu digioskustele ja -tehnoloogiale. Siiski ei pöörata programmis kõrgema taseme tehnoloogiale keskendumisel tähelepanu asjaolule, et paljud töötajad ja ettevõtjad vajavad tänapäeval esmalt abi digiteerimise põhivarustuse juures. Komitee rõhutab, et ettevõtjate ulatuslik toetamine nii põhilise kui ka kõrgel tasemel digitehnoloogia juurutamisel on määrava tähtsusega Euroopa konkurentsivõime ja töökohtade seisukohalt. Komitee innustab pidama sotsiaalpartnerite sotsiaaldialoogi ka programmist tehtavate investeeringute teemal.

4.2.

Komitee tervitab konkreetset rõhuasetust küberturvalisusele ja usaldusele programmi vastu. Küberturvalisus on oluline nii arengu kui ka meie demokraatia toimimise jaoks. Ettevõtjate ja töötajate usaldus küberturvalisuse vastu on programmi edu jaoks kriitilise tähtsusega.

4.3.

Programm tuleks võimalikult tugevasti siduda ühiskondlike oludega. Tuleb arvesse võtta tööturupoliitika mõju ning digiteerimise erinevat mõju eri piirkondadele. Komitee arvates on seetõttu oluline tuvastada programmi rakendamise käigus majandusliku osalemise võimalused ja digiteerimisest tulenevad töökohad. Väga oluline on neid võimalusi Euroopa piirkondades edendada. Selleks sobib kavandatav koostöö Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondiga. Vahetus digitaalse Euroopa programmi, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel peaks toimuma korrapäraselt. Lisaks peaksid piirkondades kohapeal loodud innovatsioonikeskused seadma eesmärgiks piirkondliku arengu.

4.4.

Neljas erieesmärk (kõrgema taseme digioskused) ja tööstuse digiteerimine tuleks ellu viia eelkõige innovatsioonikeskuste kaudu. Need toimivad kõige värskematele digivõimalustele juurdepääsu punktidena. Komitee täheldab rõõmuga selle programmi rakendamise ulatust. Komitee toetab igasse liikmesriiki vähemalt ühe digitaalse innovatsiooni keskuse loomist ja ELi äärepoolseimates piirkondades asuvatele liikmesriikidele rohkemate kohtade pakkumist. Komitee pooldab digitaalse innovatsiooni keskuste koostööd. Ent ta peab kriitiliseks suuri halduskulusid, mis on seotud innovatsioonikeskuste loomisega. Seejuures võib abi olla piiriülestest konsortsiumidest. Lisaks peaks digitaalse innovatsiooni keskuste eelduseks olema sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamine. Tänu kaasamisele saab keskuste tööd kohandada kohalike ettevõtjate, töötajate ja muude kasutajate vajadustele ning muuta kasu kättesaadavaks suurele osale elanikkonnast.

4.5.

Keskendumine kõrgema taseme digioskuste toetamisele on eesmärk, mis aitab saavutada ülejäänud nelja erieesmärki. Seetõttu on kahetsusväärne, et selle erieesmärgi eelarve on väiksem kui muude erieesmärkide eelarve. Komitee toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada eelarvet 700 miljonilt eurolt (7,6 % kogueelarvest) 830 miljoni euroni (9 % kogueelarvest) (11). Ent komitee rõhutab ka seda, et koolituse küsimustes kannavad vastutust eelkõige liikmesriigid oma riikliku eelarvega. Komitee kahtleb aga, kas komisjonil on võimalik kasutada kõiki vajalikke vahendeid, et suurendada liikmesriikide teadlikkust sellest, kui oluline on parandada kõigi elanikkonna rühmade digioskusi põhikoolist alates. Selleks ülesandeks eraldatud eelarved varieeruvad liikmesriigiti suuresti. Selleks et keegi ei jääks riikliku eelarve väiksuse tõttu täiendkoolitusprogrammidest kõrvale, peaks EL selle eesmärgi täitmist täpselt jälgima ja selle põhjal tehtud järeldused avalikustama.

4.6.

Komitee sedastab samuti nagu Euroopa Parlamentki, (12) et kogu programmi raames toimuv tegevus peaks lähtuma eetilistest põhimõtetest. Eelkõige tehisintellekti valdkonnas tehtava töö puhul tuleb järgida praegu olemasolevaid ja tulevikus alles kujundatavaid põhimõtteid (13). Sealjuures meenutab komitee oma üleskutset seoses põhimõttega „human in command“, mis tulevaste arenduste puhul peaks olema oluline orientiir. Nendest eetilistest põhimõtetest lähtudes on vältimatult vaja täiendavaid seadusandlikke meetmeid (nt vastutusküsimused, andmekaitse, tarbijakaitse). Lõppude lõpuks on meie ühiskonna edasine digiteerumine edukas vaid siis, kui lisaks seadustele edendatakse ka vastavat kultuurilist arengut kasu ja ohtude teadvustamiseks.

4.7.

Komitee soovib, et erieesmärgi „Tehisintellekt“ puhul keskendutaks – lisaks sellealase võimekuse tugevdamisele ja selle käsutusse andmisele – õigusliku vastutuse küsimusele tehisintellekti ja automaatsüsteemide kasutamisel. On hea näha, et andmebaasid tehakse ka VKEdele tasuta kättesaadavaks. Ligipääsu peab saama ka avalik sektor. Lisaks sellele tuleb ettevõtjad selleks tööks ette valmistada ja vaja on selgeid õiguslikke suuniseid selle kohta, kes on õnnetuste vms korral vastutav. Töötajate ning kodanike kaitse on sama oluline kui majandusliku kasu saamine.

---

(1)  EUCO 14/17 – Euroopa Ülemkogu kohtumine (19. oktoober 2017) – järeldused.

(2)  COM(2018) 98 final.

(3)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 89.

(4)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.

(5)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1, INT/851 „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 51) ja TEN/664 „Algatus, mis käsitleb veebiplatvormide probleeme seoses väärinfo levimisega“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 183).

(6)  TEN/673 „Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 274) ja INT/846 „Usaldus, privaatsus ja turvalisus tarbijate ja ettevõtjate jaoks asjade internetis“ (ELT C 440, 6.12.2018, 8).

(7)  https://euraxess.ec.europa.eu/jobs/charter.

(8)  https://ec.europa.eu/programmes/horizon2020/en/h2020-section/science-and-society.

(9)  https://ec.europa.eu/research/openscience/.

(10)  ELT C 71, 24.2.2016, lk 65.

(11)  Arvamuse eelnõu – 2018/0227 (COD).

(12)  Raporti projekt – 2018/0227 (COD).

(13)  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/high-level-expert-group-artificial-intelligence.