Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AE2470

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll““ (COM(2018) 268), „Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta“ (COM(2018) 270 – 2018/0126 (NLE)), „Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta“ (COM(2018) 271– 2018/0127 (NLE)) ja „Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises“ (COM(2018) 272 – 2018/0128 (NLE))

EESC 2018/02470

ELT C 62, 15.2.2019, p. 136–141 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/136

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll““

(COM(2018) 268)

„Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta“

(COM(2018) 270 – 2018/0126 (NLE))

„Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta“

(COM(2018) 271– 2018/0127 (NLE))

ja

„Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises“

(COM(2018) 272 – 2018/0128 (NLE))

(2019/C 62/23)

Raportöör:

Tatjana BABRAUSKIENĖ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

18.10.2018

Täiskogu istungjärk nr

538

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

117/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee:

1.1.

 tervitab kõnealust algatust kui sammu Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise suunas, et tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. See on oluline liikmesriikide edasise ja tihedama koostöö seisukohast, tagades samal ajal nende riikliku pädevuse hariduses, koolituses ja elukestvas õppes,

1.2.

 usub, et uus algatus peaks olema osa ELi haridus-, koolitus- ja elukestva õppe poliitika pikaajalisest nägemusest strateegia „Euroopa 2020“ ja HK 2020 strateegilise raamistiku raames ning aitama ette valmistada ELi uusi strateegiaid. See hõlmab kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse visioone ja strateegiaid;

1.3.

 rõhutab, et haridus peaks keskenduma ennekõike terviklikule õppimisele, demokraatlikule kodakondsusele ja ühistele Euroopa väärtustele, et tagada rahu, julgeolek, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, solidaarsus ja vastastikune austus, avatud turud, jätkusuutlik majanduskasv ja sotsiaalne kaasatus ning õiglus, austades ja rikastades samal ajal kultuurilist mitmekesisust ja edendades kuuluvustunnet;

1.4.

 juhib tähelepanu sellele, et hariduse, koolituse ja elukestva õppe ülesanne on valmistada noori ja täiskasvanuid ette olema vastutustundlikud demokraatlikud kodanikud ja tööturul konkurentsivõimelised õiglastel tingimustel, kvaliteetsetel ja produktiivsetel töökohtadel ning omama asjakohaseid oskuseid;

1.5.

 usub, et Euroopa haridusruum peaks olema kõiki kaasav, ja julgustab seetõttu valitsusi tegema samme reaalse kaasatavuse saavutamiseks formaalses ja mitteformaalses õppes, informaalse õppe edendamiseks ja väärtustamiseks;

1.6.

 juhib valitsuste tähelepanu jätkuvatele vajakajäämistele sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate laste, eriti vähemusrühmade, sisserändajate, puuetega laste ja Euroopa eri piirkondades maal elavate laste võrdsel juurdepääsul kvaliteetsele haridusele. On oluline, et Euroopa haridusruum toetaks aktiivselt sisserändajate ja pagulaste integreerimist haridussüsteemi ja tööturule, keskendudes eelkõige nende hariduse, koolituste ja töökogemuste valideerimisele ja tunnustamisele;

1.7.

 on arvamusel, et kõnealuse algatuse eesmärkide saavutamiseks on vaja, et igas liikmesriigis investeeritaks jätkusuutlikku riiklikku haridusse üle 5 % SKPst ja eraldataks toetusi olemasolevatest ELi rahastamisvahenditest, sealhulgas Erasmus+ programmist ja Euroopa poolaasta protsessi raames;

1.8.

 usub, et Euroopa põhipädevuste raamistiku osana peaks keeleõpet ning mitteformaalselt ja informaalselt omandatud keeleoskuse tunnustamist toetama riigi jätkusuutlikest rahalistest vahenditest. Keeleõpe peaks olema suunatud kõigile, noortele ja täiskasvanutele, ning toetama neid, kes seda vajavad; samal ajal edendades seda perepõhise õppe osana ja osana formaalsest ja mitteformaalsest õppest;

1.9.

 toetab ettepanekus sisalduvat üleskutset investeerida rohkem keeleõpetajate esmasesse ja jätkuvasse erialasesse arengusse, et ületada kvalifitseeritud keeleõpetajate puudus;

1.10.

 kiidab heaks asjaolu, et ettepaneku eesmärk on julgustada valitsusi veelgi parandama alushariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Kindlasti on vaja täiendavaid jõupingutusi töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, et kvaliteetne, taskukohane alusharidus ja lapsehoid oleks kõigi laste õigus, ning kaaluda perepõhise õppe olulist osatähtsust, mis aitab vanematel olla oma rollis kindel ja aitab panustada täiskasvanuõppesse;

1.11.

 toetab ettepanekut, et alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajatel oleks toetav töökeskkond ja et nende professionaalsust suurendataks; nõuab tungivalt õpetajate elukutse atraktiivsuse ning ka soolise tasakaalu ja soolise võrdõiguslikkuse tagamist;

1.12.

 tunnistab õppeperioodide piiriülese tunnustamise tähtsust kõigi kesk- ja kõrghariduse vormide ja üldiste keskharidusjärgselt omandatud kvalifikatsioonide ning kutsehariduse omandamise ja koolituse puhul, mis annavad kodumaal juurdepääsu kõrghariduse omandamisele. Õpiliikuvus on ülioluline aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ja tööturul ning seda tuleks suurendada, tõstes usaldust programmide ja kvalifikatsioonide vastu, ning see peaks põhinema hästi välja töötatud kvaliteedi tagamise süsteemidel;

1.13.

 juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kõrg- ja kutsehariduse töövahendid, rahalised vahendid ja põhimõtted peaksid üksteist täiendama ja toetama (EQF, ECVET, EQAVET, EQAR jne), samas tuleb Euroopas täielikult rakendada õpitulemuste põhimõtet, et saavutada automaatne õpiliikuvuse tunnustamine Euroopas;

1.14.

 rõhutab, et algatus peaks keskenduma ka formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamisele välismaal ning tunnustama sidusrühmade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna rolli õpitulemuste tunnustamisel ja nõustamispersonali rolli protsessi toetamisel; julgustab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma ja Cedefopi parandama Euroopa mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise andmekogu (VNFIL) ja VNFILi Euroopa suuniseid valitsustele, sotsiaalpartneritele ja sidusrühmadele valideerimisprotsessi parandamiseks;

1.15.

 rõhutab, et kvaliteetse ja kaasava alushariduse ja lapsehoiu saavutamine, keeleõppe parandamine ja keskkooli lõputunnistuste vastastikuse tunnustamise tagamine tuleb valitsuste, tööandjate ja ametiühingute vahel läbi arutada tulemuslikus sotsiaaldialoogis, kaasates ka teised sidusrühmadega.

2.   Poliitiline kontekst

2.1.

 Esmane vastutus haridus- ja kultuuripoliitika eest lasub liikmesriikidel. Aastate jooksul on Euroopa Liit siiski etendanud olulist täiendavat rolli, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165. Kõikidel liikmesriikidel on ühine huvi kasutada ära hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse tõukejõudude täielik potentsiaali. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimaluse kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses.

2.2.

 Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel novembris 2017 kuulutati välja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, milles sätestati õigus võrdsele juurdepääsule haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, juhindudes komisjoni teatisest COM(2017) 673. Selle tulemuseks olid Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldused, milles kutsuti liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles minema edasi Göteborgis arutatud tegevuskavaga.

2.3.

 Niinimetatud Euroopa haridusruumi esimeses paketis tehti ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus COM(2018) 23, (mis võeti vastu 22. mail 2018), mis toetub haridusministrite 2015. aasta Pariisi deklaratsioonile kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu. See kuulutati välja komisjoni 14. juuni 2016. aasta teatises COM(2016) 379.

2.4.

 22. mail avaldas komisjon teise hariduspaketi, milles sisalduvad täiendavad ettepanekud Euroopa haridusruumi loomiseks aastaks 2025.

2.5.

 Käesolevas komitee arvamuses käsitletakse teist hariduspaketti, milles keskendutakse edasistele probleemidele, mis tuleb lahendada kvaliteetse ja kõikehõlmava Euroopa haridusruumi saavutamiseks, näiteks keeleõpe, teise taseme õpingute automaatne vastastikune tunnustamine ja kvaliteetne algharidus.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Komitee leiab, et Euroopa haridusruumi loomine liikmesriikide vaheliseks edasiseks koostööks, tagades samal ajal liikmesriikide riikliku pädevuse hariduses, koolituses ja elukestvas õppes, on põhistrateegia sotsiaalsele, majanduslikule, demograafilisele, keskkonnaalasele ja tehnoloogilisele arengule reageerimiseks ja selle edendamiseks, et saavutada Euroopa kui majandusruumi konkurentsivõimeline integreerumine, tagades samas tugeva sotsiaalse mõõtme.

3.2.

 Algatus on suurepärane järgmine samm Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise suunas, et tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale üld- ja kutseharidusele ning juhendamine inimeste elus, (1) ning selles juhindutakse komisjoni Euroopa haridusruumi väljakuulutamist käsitlevast teatisest COM(2017) 673.

3.3.

 Komitee rõhutab, et meie ühine eesmärk on see, et haridus keskenduks terviklikule haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, pöörates erilist tähelepanu demokraatlikule kodakondsusele ning ühistele Euroopa väärtustele ja Euroopa identiteedile, et tagada rahu, julgeolek, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, solidaarsus ja vastastikune austus, jätkusuutlik majanduskasv, sotsiaalne kaasatus ja õiglus, austades ja rikastades samal ajal kultuurilist mitmekesisust ja ELi kuuluvust.

3.4.

 Rõhutades hariduse, koolituse ja elukestva õppe olulist rolli, et valmistada noori ja täiskasvanuid ette demokraatlikeks kodanikeks kujunemisel nii, et nad töötaksid õiglastel tingimustel kvaliteetsetel töökohtadel, peaks Euroopa haridusruum kaasama kõiki, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja julgustades valitsusi astuma samme reaalse kaasatuse saavutamiseks formaalses, mitteametlikus ja mitteformaalses õppes, pidades seejuures kinni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.

3.5.

 Tuletades meelde oma arvamust, (2) leiab komitee sellega seoses, et Euroopa haridusruum peaks samuti soovitama valitsustele, kuidas aktiivselt toetada sisserändajate ja pagulaste integreerimist haridussüsteemi ja tööturule, keskendudes eelkõige nende hariduse, koolituste ja töökogemuste valideerimisele ja tunnustamisele.

3.6.

 Haridus- ja koolitussüsteemid vajavad aega reformide ja kohandamiste ellu viimiseks. Komitee soovib, et uus algatus moodustaks osa ELi haridus-, koolitus- ja elukestva õppe poliitika pikaajalisest visioonist, mis kannab pealkirja „Euroopa elukestva õppe ruum 2025“, kuuluks strateegia „Euroopa 2020“ ja HK 2020 strateegilisse raamistikku ja valmistaks ette ELi uusi strateegiaid.

3.7.

 Kvaliteetse ja kaasava alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks, keeleõppe parandamiseks ja keskkooli lõputunnistuste vastastikuse tunnustamiseks tuleb nende algatuste üle arutleda tõhusa sotsiaaldialoogi raames kõigil tasanditel, kaasates valitsused, tööandjad ja ametiühingud ning teised sidusrühmad, eeskätt õpetajad ja teised haridustöötajad, lapsevanemad, juhendad ja õppurid, aga ka kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.8.

 Komitee võtab algatuse „Euroopa ülikoolid“ teadmiseks kui alt ülespoole suunatud protsessi, millega soovitakse motiveerida ülikoole looma võrgustikke, et luua ühiseid kraade, parandada õppurite liikuvust ja lihtsustada keeleõpet. Tuletades meelde oma arvamust (3) julgustab komitee õpetajate, teadustöötajate ja üliõpilaste võrgustike loomisel pidama silmas kaasamist ja mitmekesisust ning avada võrgustike loomise võimaluse kõigile Bologna protsessi ülikoolidele.

3.9.

 Kaaludes Euroopa üliõpilaspileti ideed, pooldab komitee seda, et see algatus põhineks edukal üliõpilaspileti süsteemil ja ajakohastaks juba olemasolevaid üliõpilaspileteid. Viidates oma arvamusele (4) tuletab komitee meelde, et uue pileti lisaväärtus peab olema selgelt määratletud ja see peab täiendama olemasolevaid üliõpilaspileteid.

3.10.

 Euroopa haridusruumi eesmärkide saavutamiseks on vaja, et igas riigis investeeritaks jätkusuutlikku riiklikku haridusse üle 5 % SKPst ja eraldataks toetusi järgmise mitmeaastase finantsraamistikku kuuluvatest ELi rahastamisvahenditest, sealhulgas Erasmus+ programmist ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist. Komitee soovib, et tulevase Erasmus+ programmi ja tulevase noortestrateegia prioriteedid hõlmaksid terviklikku ja kaasavat haridust, koolitust ja elukestvat õpet. Komiteel on heameel Euroopa poolaasta rolli üle struktuurireformide toetamisel, et parandada hariduspoliitikat kooskõlas kõnealuse algatusega.

3.11.   Õpetamise ja keeleõppe parandamine

3.11.1.

 Komitee usub, et kõnealune algatus on oluline, kuna kohustusliku haridustee lõpus on õppijate keeleoskuse tase üldiselt madal ja liikmesriikide vahel on väga suured erinevused (5). Euroopasisese liikuvuse suurenemise ning erinevaid keeli rääkivate, kolmandatest riikidest saabuvate kooliõpilaste enneolematu arvukuse tõttu peame me uuesti kaaluma väljakutseid ja võimalusi, et muuta mitmekeelsus ELi tõeliseks väärtuseks. Keeled peaksid olema võrdsed, seetõttu tuleks toetada nii ELi keelte kui ka ELi ametlike keelte hulka mittekuuluvate keelte õpet.

3.11.2.

 Koole on vaja toetada mitmekeelse õpikeskkonna loomisel, leides samas õige tasakaalu võõrkeeleõppe ning emakeel(t)e kõrgetasemelise kirjutamis-, lugemis- ja suhtlusoskuse vahel. Lõimitud aine- ja keeleõpe võib edendada liikuvust ja integratsiooni. Ülimalt oluline on keeleõppega seotud digitaalsete ja veebipõhiste vahendite tõhusam kasutamine. Selleks on vaja tagada nende kvaliteet ja sertifitseerimine ning juurdepääsetavus, kasutajatugi ja taskukohasus kõigile, võttes arvesse asjaolu, et inimestel võib olla vaja toetust, et nad saaksid sobivaid vahendeid endale lubada, oskaksid neid valida ja kasutada.

3.11.3.

 Komitee tervitab rõhuasetust keeleõppele vastastikuse mõistmise, liikuvuse ja seega ka Euroopa kodakondsuse edendamise seisukohast. 64 miljonit madala kvalifikatsiooniga täiskasvanut peavad parandama oma põhioskusi, sealhulgas oma keeleoskust, (6) et olla aktiivsed Euroopa kodanikud, säilitada töökohad ja parandada oma tööhõive võimalusi. Üksikisikute jaoks loob keeleõpe isiklikke ja tööalaseid võimalusi, ühiskonna jaoks soodustab kultuurilist teadlikkust, vastastikust mõistmist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, ning ettevõtetel aitavad keele- ja kultuuridevahelise pädevusega töötajaid saavutada edu ja kasvada maailmaturul.

3.11.4.

 Keeleõpe peaks olema suunatud kõigile ja toetama neid, kes seda vajavad; samas tuleb parandada keeleõpet kui formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe osa; keeleõpet tuleb rakendada Euroopa põhipädevuste raamistiku osana ning seda tuleb toetada riigi jätkusuutlike rahaliste vahendite kaudu.

3.11.5.

 2018. aasta tööhõivesuunistes (7) tehti ettepanek „edendada õppijate ja töötajate liikuvust, et parandada tööalase konkurentsivõimega seotud oskusi ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu võimalused“. Keeleoskuste puudumist võib pidada liikuvuse peamiseks takistuseks. Komitee rõhutab, et ettepanek ei peaks keskenduma ainult õppuritele, kelle suhtes kehtib koolikohuslus, ja toonitab keele õpetamise olulisust kõigile, alates noorest east kuni pensionärideni, pöörates erilist tähelepanu kutseõppele ja täiendõppele, kõrgharidusele ja täiskasvanuharidusele.

3.11.6.

 Keeleõppepoliitika eesmärk peaks olema õpetamine läbi tegevuse käigus õppimise, õpilasvahetuste, vabatahtlike ja muude tegevuste nagu näiteks Euroopa solidaarsuskorpus, mida toetatakse praegusest ja tulevasest Erasmus+ programmist.

3.11.7.

 Kvalifitseeritud keeleõpetajate puudus on tõepoolest tõsine probleem ja komitee tervitab ettepanekus sisalduvat üleskutset suurendada investeeringuid keeleõpetajate esmasesse ja jätkuvasse erialasesse arengusse, et täita ELi liikmesriikide kutsekvalifikatsiooninõudeid.

3.12.   Kvaliteetsed alusharidus- ja lapsehoiusüsteemid

3.12.1.

 HK 2020 strateegias Euroopa sihttasemena määratletud eesmärk, mille kohaselt peaks 95 % lastest alates neljandast eluaastast kuni kohustusliku põhihariduse alustamise vanuseni saama alusharidust, on peaaegu saavutatud. 17 miljonil lapsel ELi üle 32 miljoni lapsest, kes on kohustusliku koolihariduse eelses vanuses, puudub juurdepääs alushariduse teenustele. Lisaks on esineb endiselt vajakajäämisi sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate laste, eriti vähemusrühmade, sisserändajate, puuetega laste ja Euroopa eri piirkondades maal elavate laste võrdsel juurdepääsul kvaliteetsele haridusele.

3.12.2.

 Komiteel on heameel, et ettepaneku eesmärk on julgustada valitsusi veelgi parandama alushariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Kindlasti on vaja täiendavaid jõupingutusi tagamaks, et kvaliteetne taskukohane alusharidus ja lapsehoid oleks kõikide laste ja perekondade õigus. Kvaliteetsetel teenustel on otsustav roll hariduse tulemuste parandamises, sh sotsiaalsete pädevuste arendamises. Kvaliteetses alushariduses ja lapsehoius osalemine aitab kaasa põhioskuste paremale omandamisele ja on kaalukas meede haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks.

3.12.3.

 Komisjon rõhutab, et kõnealune ettepanek on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega. Komitee hindab eelkõige seost direktiivi ettepanekuga, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist, (8) tunnistades vajadust kvaliteetsete ametliku hoolduse teenuste pakkumise järele kogu Euroopas. Komitee on toetanud seda vastastikust koostoimet paljudes oma arvamustes, et suurendada naiste osalust tööturul ja vähendada põhjendamatut palgalõhet, samuti selleks, et kaaluda perepõhise õppe olulist osa, mis aitab vanematel olla oma rollis kindel ja aitab panustada täiskasvanuõppese.

3.12.4.

 Alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajaid tuleb toetada, et suurendada nende professionaalsust ja saavutada toetav töökeskkond. Alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas töötavate õpetajate esmaharidus ja erialane täiendkoolitus peaksid olema kõrge kvaliteediga, rahuldades haridustöötajate ja õpilaste vajadusi, (nt kaasatuse tagamine) ning õpetades demokraatlikke väärtusi.

3.12.5.

 Vastavalt OECD (2015) (9) andmetele valitseb õpetajaametis suur sooline tasakaalustamatus, sest seitse õpetajat kümnest on naised. OECD riikides on 2015. aasta andmetel 97 % alghariduse õpetajatest ja 83 % algkooli õpetajatest naised, samas kui kolmanda taseme haridusasutustes on naisi vaid 43 %. Töötajaskonna hulgas soolise tasakaalu puudumine ja noorte meessoost õpetajate tööle meelitamine, et tagada lastele alushariduse ja lastehoiusüsteemis meessoost eeskujud, on teemad, mis vajavad endiselt kiirete meetmete võtmist. Sooline tasakaalustamatus on seotud selle valdkonna õpetajate ameti praeguse staatuse, palga ja töötingimustega.

3.13.   Diplomite ja välismaal õppimise perioodide automaatne vastastikune tunnustamine

3.13.1.

 Komitee tervitab ettepaneku eesmärki tagada, et iga üliõpilase, praktikandi või õpilase puhul, kes on saanud õppimiskogemuse välismaal kas kvalifikatsiooni omandamiseks või õpirände raames, tunnustatakse seda kogemust edasiste õpingute puhul automaatselt. Õpiliikuvus suurendab asjatundlikkust ja kogemusi, mis on väga olulised, et inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja tööturul, ning seda tuleks suurendada, edendades usaldust õppeprogrammide ja kvalifikatsioonide vastu.

3.13.2.

 Selleks et vältida kogu õppeaasta/perioodi kordamist, rõhutab komitee õppeperioodide piiriülese tunnustamise tähtsust kõigi kesk- ja kõrghariduse vormide puhul, mis annavad kodumaal juurdepääsu kõrghariduse omandamisele.

3.13.3.

 Komitee rõhutab, et algatuses tuleks keskenduda ka välismaal läbitud formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamisele ning tunnustada sidusrühmade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna rolli õpingute ja õpitulemuste tunnustamisel (10). Seoses sellega tuletab komitee meelde nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise loetelu (VNFIL) ja riiklike valideerimissüsteemide edasise täiustamise kohta. Komitee julgustab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma ja Cedefopi tõhustama VNFILi Euroopa andmekogu (11) ning parandama VNFILi Euroopa suuniseid (12) valitsuste, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade kvaliteedistandarditena, et parandada valideerimisprotsessi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et mõistetaks VNFILi ning juhendamis- ja nõustamisteenuste koordineerimise parandamiseks vajalikke tingimusi, koostoimet ja eeliseid (13).

3.13.4.

 Üleminek kutseharidusest kõrgharidusse ja vastastikune usaldus on endiselt piiriülene väljakutse, mis on probleemiks ka riigisiseselt. Akadeemiline ja kutseharidus peaksid olema võrdselt väärtustatud. Euroopa kõrg- ja kutsehariduse töövahendid, rahalised vahendid ja põhimõtted peaksid üksteist täiendama ja toetama (EQF, ECVET, EQAVET, EQAR jne), samas tuleb õpitulemuste põhimõtet täielikult rakendada, et saavutada automaatne õpiliikuvuse tunnustamine Euroopas.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Luca JAHIER

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

(1)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 1.

(2)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 19.

(3)  ELT C 71, 24.2.2016, lk 11.

(4)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 55.

(5)  Eurydice: Key Data on Teaching Languages at School in Europe – 2017.

(6)  Cedefop (2017). „Investing in skills pays off: The economic and social cost of low-skilled adults in the EU“. Luxembourg: väljaannete talitus. Cedefopi uurimistöö nr 60.

(7)  https://ec.europa.eu/info/publications/2018-european-semester-employment-guidelines_en.

(8)  COM(2017) 253 final – 2017/085 (COD).

(9)  OECD: Education at a Glance, 2017.

(10)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 49.

(11)  http://www.cedefop.europa.eu/en/events-and-projects/projects/validation-non-formal-and-informal-learning/european-inventory.

(12)  http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3073.

(13)  Cedefop (valmimisel) „Mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimine ja karjäärinõustamine“.

Top