(2)

Selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõime tugevdamisele, tuleks kehtestada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (edaspidi „programm“). Programmi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse, sealhulgas küberkaitse konkurentsivõimet, toetades ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusetapis. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja kahjustavad liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Arendusetapi toetamise kaudu aidataks programmiga kaasa kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremale rakendamisele ning see omakorda aitaks kaotada teadusuuringute ja tootmise vahelise lõhe ja edendada kõiki innovatsioonivorme. Programmiga tuleks täiendada meetmeid, mida võetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 182, ning sellega ei hõlmata kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tootmist.

(2)

Selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõime tugevdamisele ning ELi kaitsekulutuste üldise tõhususe suurendamisele, edendades seeläbi ELi strateegilist autonoomiat , tuleks kehtestada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (edaspidi „programm“). Programm peaks tagama, et edendatakse liidu kaitsetööstuse, sealhulgas küberkaitse konkurentsivõimet, toetades mitme riigi ettevõtjate , iseäranis VKEde koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusetapis. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja kahjustavad liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Arendusetapi toetamise kaudu aidataks programmiga kaasa kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremale rakendamisele ning see omakorda aitaks kaotada teadusuuringute ja tootmise vahelise lõhe ja edendada kõiki innovatsioonivorme. Programmiga tuleks täiendada meetmeid, mida võetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 182, ning sellega ei hõlmata kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tootmist.

(3)

Mastaabisäästu paremaks ärakasutamiseks kaitsetööstuses tuleks programmiga toetada ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel.

(3)

Mastaabisäästu paremaks ärakasutamiseks kaitsetööstuses tuleks programmiga toetada liikmesriikide ja ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel , edendades seeläbi sõjaliste süsteemide standardimist ja suurendades samal ajal nende koostalitlusvõimet .

(4)

Programm peaks hõlmama kaheaastast perioodi 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 ning programmi rakendamiseks nimetatud perioodil tuleks kindlaks määrata konkreetne summa.

(4)

Programm peaks hõlmama kaheaastast perioodi 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 ning programmi rakendamiseks nimetatud perioodil tuleks kindlaks määrata konkreetne summa. Et rahastada programmi ELi üldeelarvest, tuleks selleks eraldada jooksevhindades 500 miljoni euro suurune summa. Arvestades, et kõnealune programm on uus algatus, mida ei olnud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel veel kavandatud, ning et vältida negatiivset mõju kehtivate mitmeaastaste programmide rahastamisele, tuleks see summa eraldada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires mittesihtotstarbelistest varudest. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid lõpliku summa kinnitama iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

(5)

Programmi tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (6). Rahastamine võib toimuda eelkõige toetuste vormis. Vajaduse korral võib kasutada ka rahastamisvahendeid või korraldada avalikke hankeid.

(5)

Programmi tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (6). Rahastamine võib toimuda eelkõige toetuste vormis. Vajaduse korral võib kasutada ka rahastamisvahendeid või korraldada avalikke hankeid. Kasulikud võivad olla segarahastamismehhanismid.

(10)

Kuna programmi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet koostööprojektide arendusetapis esinevate riskide vähendamise kaudu, tuleks sellega toetada meetmeid, mis on seotud kaitseotstarbelise toote või kaitsetehnoloogia arendamisega, nimelt ühiste tehniliste kirjelduste koostamist, kavandamist, prototüüpide loomist, katsetamist, kvalifitseerimist ja sertifitseerimist, samuti teostatavusuuringute tegemist ja muid toetavaid meetmeid. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja olemasoleva kaitsetehnoloogia uuendamismeetmete suhtes.

(10)

Kuna programmi eesmärk on suurendada ELi strateegilist sõltumatust, tugevdades selle kaitsevõimet, ja toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet koostööprojektide arendusetapis esinevate riskide vähendamise kaudu, tuleks sellega toetada meetmeid, mis on seotud kaitseotstarbelise toote või kaitsetehnoloogia arendamisega, nimelt ühiste tehniliste kirjelduste koostamist, kavandamist, prototüüpide loomist, katsetamist, kvalifitseerimist ja sertifitseerimist, samuti teostatavusuuringute tegemist ja muid toetavaid meetmeid. See kehtib ka liikmesriikide väljatöötatud olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja olemasoleva kaitsetehnoloogia uuendamismeetmete suhtes.

(13)

Kuna programmi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tuleks toetuskõlblikuks lugeda ainult üksused, mis on asutatud liidus ja mis on liikmesriikide või nende kodanike tegeliku kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse tagamiseks ei tohiks programmi alusel rahastatavate meetmete rakendajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteliikmesriigi territooriumil.

(13)

Kuna programmi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tuleks toetuskõlblikuks lugeda ainult üksused, mis on asutatud liidus ja mis on liikmesriikide või nende kodanike tegeliku kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse tagamiseks ei tohiks programmi alusel rahastatavate meetmete rakendajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteliikmesriigi territooriumil.

Piiriülese koostöö puhul peavad ettevõtted, mis asuvad ELis, olema kaitstud kolmandate riikide ettevõtjate sekkumise eest.

(21)

Komisjon peaks kehtestama kooskõlas programmi eesmärkidega mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee (edaspidi „programmikomitee“). Pidades silmas liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) poliitikat, mis on ülimalt oluline majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja sotsiaalse lõimumise tagamiseks liidus, ning asjaolu, et toetatavad meetmed eeldavad üldiselt riikidevahelist koostööd, on tähtis, et tööprogrammis võetakse arvesse ja võimaldatakse VKEde piiriülest osalust ning et sellise tegevuse toetamiseks nähakse ette kindel osa kogueelarvest .

(21)

Komisjon peaks kehtestama kooskõlas programmi eesmärkidega mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee (edaspidi „programmikomitee“). Pidades silmas liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) poliitikat, mis on ülimalt oluline majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja sotsiaalse lõimumise tagamiseks liidus, ning asjaolu, et toetatavad meetmed eeldavad üldiselt riikidevahelist koostööd, on tähtis, et tööprogrammis võetakse arvesse ja võimaldatakse VKEde piiriülest osalust , kui toetuse suurus on vähemalt 20 % aasta üldeelarvest .

(26)

Komisjon peaks keskenduma territoriaalsele või asukohapõhisele lähenemisviisile, pakkudes kõigis liikmesriikides VKEdele, piirkondlikele klastritele ja piirkondadele teavet programmi kasutamise võimaluste ja kaitseprojektide muude rahastamisvõimaluste kohta, tuginedes eelkõige piirkondlike arukate spetsialiseerumisstrateegiate kaitsele.

a)

tugevdada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet, toetades meetmeid nende arendusetapis;

a)

tugevdada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet, toetades meetmeid nende arendusetapis;

b)

toetada ja võimendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostööd tehnoloogia või toodete arendamisel kooskõlas liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidega;

b)

toetada ja võimendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostööd tehnoloogia või toodete arendamisel kooskõlas liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidega;

c)

soodustada kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremat rakendamist ning aidata kaotada teadusuuringute ja arendustegevuse vaheline lõhe.

c)

soodustada kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremat rakendamist ning aidata kaotada teadusuuringute ja arendustegevuse vaheline lõhe;

d)

kaitse- ja julgeolekuvõime suurendamine ELi välispiiridel asuvates liikmesriikides .

a)

toetustena;

b)

rahastamisvahendite kaudu;

c)

avalike hangete kaudu.

a)

rakendamise tipptase;

a)

rakendamise tipptase;

b)

panus kaitsesektori innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse ning selle kaudu liidu tööstusliku autonoomia suurendamisse kaitsetehnoloogia valdkonnas;

b)

panus kaitsesektori innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse ning selle kaudu liidu tööstusliku autonoomia suurendamisse kaitsetehnoloogia valdkonnas;

c)

panus, mis antakse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide edendamisse, arendades kaitsetehnoloogiat ja aidates seeläbi kaasa liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetide rakendamisele;

c)

panus, mis antakse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide edendamisse, arendades kaitsetehnoloogiat ja aidates seeläbi kaasa liikmesriikide vahel liidu tasandil kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetide rakendamisele;

d)

elujõulisus, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et meetme ülejäänud kulud kaetakse muude rahastamisvahendite abil, näiteks liikmesriikide panustest;

d)

elujõulisus, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et meetme ülejäänud kulud kaetakse muude rahastamisvahendite abil, näiteks liikmesriikide panustest;

e)

artikli 6 lõike 1 punktides b–e kirjeldatud meetmete korral nende panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et liikmesriigid on võtnud kohustuse lõpptoode või -tehnoloogia ühiselt ja koordineeritud viisil toota ja hankida, sealhulgas teha vajaduse korral ühishange.

e)

artikli 6 lõike 1 punktides b–e kirjeldatud meetmete korral nende panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et liikmesriigid on võtnud kohustuse lõpptoode või -tehnoloogia ühiselt ja koordineeritud viisil toota ja hankida, sealhulgas teha vajaduse korral ühishange.

a)

rakendamise tipptase;

b)

julgeoleku- ja kaitsevaldkonna ettevõtete integreeritud süsteemi loomise potentsiaal;

c)

elujõulisus, mille tõendamiseks peavad toetusesaajad näitama, et ülejäänud kulud kaetakse muude rahastamisvahendite abil, näiteks liikmesriikide panustest.