Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52017IR6209

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Vähese ühtekuuluvuse hind ja ohud: ühtekuuluvuspoliitika strateegiline väärtus aluslepingute eesmärkide saavutamisel Euroopa piirkondade ees seisvate uute probleemide valguses“

COR 2017/06209

ELT C 247, 13.7.2018, p. 16–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/16

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Vähese ühtekuuluvuse hind ja ohud: ühtekuuluvuspoliitika strateegiline väärtus aluslepingute eesmärkide saavutamisel Euroopa piirkondade ees seisvate uute probleemide valguses“

(2018/C 247/04)

Raportöör:

Mieczysław Struk (PL/EPP), Pomorze vojevoodkonna marssal

Viitedokument:

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne“

COM(2017) 583 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

 väljendab heameelt seitsmenda ühtekuuluvusaruande avaldamise kui olulise lähtepunkte üle arutelus uue ühtekuuluvuspoliitika üle pärast 2020. aastat. Komitee rõhutab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikuks 2014–2020 peaks oodatavalt näiteks looma rohkem kui 7,4 miljonit töökohta, tagama ligikaudu 9 miljonile inimesele paremad oskused ja ca 15 miljonile majapidamisele lairibainterneti, ent ka toetama 1,1 miljonit VKEd ja investeerima 16 miljardit eurot digitaalmajandusse. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu vähese ühtekuuluvuse hindamatule kulule, võttes arvesse, et Euroopa territoriaalne lähenemine on Euroopale ja tema kodanikele, tema majandusele ning linnadele ja piirkondadele olulisem kui kunagi varem;

2.

 hindab asjaolu, et Euroopa Parlament kaardistab regulaarselt Euroopa mõõtme puudumise hinda, kuna see näitab, et ühise tegevuse puudumine Euroopa tasandil teatud valdkondades vähendab märkimisväärselt majanduse tõhusust ning piirab oluliste avalike hüvede kättesaadavust;

3.

 peab selles kontekstis kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon ei ole oma analüüsides ja otsustusprotsessides seni arvestanud vähese ühtekuuluvuse hinna küsimust;

4.

 tänab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki Bulgaariat komiteele esitatud taotluse eest koostada arvamus teemal „Vähese ühtekuuluvuse hind ja ohud“, mis annab komiteele suurepärase võimaluse alustada laiemat arutelu ühtekuuluvuspoliitika strateegilise rolli üle;

5.

 tuletab meelde olulist tõsiasja, et ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on üks liidu põhieesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174. Seepärast rõhutab komitee, et ühtekuuluvuspoliitika peab ka edaspidi täitma oma ülesannet, milleks on siduda vähim arenenud ja probleemsemate alade abistamine kõikide piirkondade toetamisega, et võtta arvesse nende vastavaid piirkondlikke väljakutseid võimalusi ning edendada ELi kui terviku harmoonilist arengut, näidates kodanikele kohapeal selgelt ELi rahastamise lisaväärtust. Komitee meenutab sellega seoses ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud territoriaalseid iseärasusi;

6.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa investeerimispoliitika, mille eesmärk on saavutada aluslepingu eelnimetatud eesmärgid, samuti edendada innovatsiooni, hallata kliimamuutuste mõju ja üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning leevendada majanduselu asümmeetrilisi vapustusi, kindlustades piirkondades kasvu soodustavad avaliku sektori investeeringud, aidates vähendada noorte ja pikaajalist töötust ja edendada sotsiaalset kaasatust. Sellest tulenevalt kordab komitee oma kindlat toetust ühtekuuluvuspoliitika alliansile (#CohesionAlliance) (1);

7.

 märgib, et ühtekuuluvuspoliitikal on ELi poliitikavaldkondade seas üks kõige paremini välja töötatud tulemusraamistik ja see on kõige täpsemini jälgitud ja paremini hinnatud ELi poliitikavaldkond, mille tõhusus on viimasel kümnendil üha paranenud;

Majanduslik ühtekuuluvus

8.

 peab kiiduväärseks seitsmendas ühtekuuluvusaruandes esitatud tähelepanekuid, et ELi majandus on majanduskriisist taastumas ning et piirkondlikud erinevused on hakanud taas kahanema. Kuna paljudes piirkondades aga on ikka veel SKP elaniku kohta väiksem ja tööhõive määr madalam kui enne kriisi ning lisaks seisid nad silmitsi ka avaliku sektori investeeringute märkimisväärse mahajäämusega, ei ole majanduskriisi mõjud ikka veel ületatud;

9.

 tervitab esitatud tõendeid selle kohta, et 2000. ja 2015. aasta vahel jõudis SKP elaniku kohta paljudes vähem arenenud piirkondades järele ELi keskmisele, mis puudutab just eelkõige enamikku EL13 riikidest. Komitee märgib siiski murelikult, et paljudes piirkondades, peamiselt Lõuna-Euroopas, ei ole olukord paranenud ja on isegi halvem kui kriisieelsel ajal;

10.

 juhib tähelepanu sellele, et majanduskasv oli palju kiirem piirkondades, kus SKP oli juba ELi keskmisest tunduvalt kõrgem, ja eelkõige paljudes suurlinnapiirkondades, mis on piirkondliku konkurentsivõime peamine liikumapanev jõud. Teisest küljest tuleb märkida, et piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on ELi keskmise lähedal, on jäänud kinni nn keskmise sissetuleku lõksu, kus kasvumäärad on ELi keskmisest oluliselt madalamad;

11.

 väljendab muret suurte erinevuste pärast innovatsiooni tulemuslikkuses. Innovatsioon mitte üksnes ei koondu endiselt territoriaalselt enim arenenud piirkondadesse ELi loodeosas, vaid see lõhe kipub ka jätkuvalt süvenema sedamööda, kuidas juhtivad piirkonnad parandavad oma suutlikkust ning äärepoolsete, vähem arenenud ja üleminekupiirkondade suutlikkus väheneb. See tõestab alt-üles kohapõhise lähenemisviisi tähtsust, mida esindavad aruka spetsialiseerumise strateegiad, piirkondade innovatiivse suutlikkuse toetamisel;

Sotsiaalne ühtekuuluvus

12.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et koos majanduse elavnemisega paraneb ELis ka tööhõive olukord. Sellest hoolimata on piirkondlikud erinevused töötuse määrades endiselt märkimisväärsed, kuna lõunapoolsete liikmesriikide mitmetes piirkondades on töötuse määr üle 20 %;

13.

 märgib murega, et noorte töötuse määr on endiselt pakiline probleem, sest see ületab ikka veel kriisieelset taset ning on enam kui kaks korda kõrgem kui üldine töötuse määr. Vähem arenenud ja üleminekupiirkondades on olukord eriti murettekitav;

14.

 juhib tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, keda vaatamata mõningatele positiivsetele arengutele on endiselt lubamatult palju;

15.

 rõhutab, et paljudes piirkondades, peaasjalikult EL13 piirkondades ja maapiirkondades, on rahvastik märkimisväärselt vähenenud, mille põhjuseks on nii loomulikud muutused kui ka väljaränne, samas kui teistes piirkondades on täheldatud rahvaarvu suurt kasvu. ELi alates 2015. aastast saabunud rändajate ja pagulaste suurel arvul on samuti märkimisväärne mõju teatud liikmesriikide, piirkondade ja linnade demograafiale ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

Territoriaalne ühtekuuluvus

16.

 rõhutab, kui oluline on säästva arengu keskkonnamõõde Euroopa linnade ja piirkondade kestlikule arengule ning kodanike tervisele ja heaolule. Aina enam keskkonnategureid – kliimamuutused ja neist tulenev looduskatastroofide suurem sagedus ja intensiivsus, inimasulate, hoonestatud alade ja tööstustegevuse laienemine, elurikkuse vähenemine ja elupaikade killustumine ning muu surve keskkonnale, näiteks õhu ja vee saastamine – võivad avaldada kahjustavat mõju ELi majandusele ja ühiskonnale. Vaatamata edusammudele keskkonnakoormuse vähendamisel, väljendab komitee oma muret selle pärast, et põhilised keskkonnaeesmärgid on endiselt täitmata iseäranis ELi kesk- ja idaosas;

17.

 väljendab heameelt märkimisväärsete edusammude üle energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, kuid märgib samuti, et osaliselt on selle edu taga üksnes tegevuse vähenemine majanduslanguse ajal, mis tähendab, et vaja on täiendavaid jõupingutusi, et saavutada üleminek puhastele, sh taastuvatele energiaallikatele ning energiatõhusamale majandusele, sealhulgas vähesaastavale transpordile;

18.

 juhib tähelepanu kliimamuutuste ja kliimast tingitud looduskatastroofide territoriaalsele mõõtmele, mille mõju eri piirkondadele on erinev. Komitee rõhutab seetõttu, kui olulised on Euroopa linnade ja piirkondade jaoks kohanemismeetmed, põhjalikud haavatavuse hindamised ning rohelise taristu loomine;

19.

 rõhutab, et ELi transpordivõrk, peamiselt raudteesüsteem, on kaugel optimaalsest, eelkõige EL13 piirkondades. Komitee rõhutab sellega seoses, et TEN-T ja iseäranis peamisi transpordisõlmi ühendava põhivõrgu lõpuleviimine ja selle integreerimine riiklikesse ja piirkondlikesse transpordisüsteemidesse ei ole vajalik mitte ainult kitsaskohtade kõrvaldamiseks, reisiaegade lühendamiseks ja mõnede piirkondade perifeerse asukoha negatiivsete mõjude leevendamiseks, vaid ennekõike selleks, et soodustada majanduse arengut kogu ELis, muutes ühtse turu tõhusamaks. Samadel põhjustel rõhutab komitee, et digitaalne üleminek on suur väljakutse, millega seisavad silmitsi kõik ELi piirkonnad, ning toonitab, kui olulised on suuremad investeeringud lairibataristusse ja digitaaloskustesse;

20.

 on seisukohal, et peaaegu üks kolmandik ELi kodanikest elab ja töötab piirialadel, mille majanduslikud näitajad on tavaliselt halvemad kui teistes piirkondades. Hoolimata viimastel aastakümnetel tehtud edusammudest, pärsivad piirid endiselt kaupade, teenuste, inimeste, kapitali, ja ideede vaba liikumist. See takistab integratsiooni eeliste täielikku ärakasutamist. Piiridest tulenevate takistuste kaotamine annaks piirialadele märkimisväärset kasu SKP mõistes, samuti vähendaks see piirist tulenevaid kulusid;

Linnade ja piirkondade probleemid

21.

 märgib, et demograafilised muutused on üks suuremaid ELi ees seisvaid väljakutseid, millel on laialdane majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju. See hõlmab elanikkonna vananemise küsimust, noorte arvu vähenemist, madalamat sündimust, aktiivse tööjõu vähenemist ja ajude äravoolu (talentide lahkumist). See tähendab, et rahvastiku kasv sõltub suuresti rändevoogudest, mis ELis piirkonniti oluliselt erinevad. See tasakaalustamatus avaldab olulist sotsiaal-majanduslikku mõju nii väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele – peamiselt üleminekupiirkondadele –, kus on sageli täheldatav nihe mittekaubeldavate kohalike teenuste suunas, mis piirab nende ekspordi-, kasvu- ja innovatsioonipotentsiaali, kui ka suurtele linnakeskustele, kuhu siirdub elama aina rohkem inimesi. Komitee rõhutab seetõttu, et ühtekuuluvuspoliitika peaks etendama jõulisemat rolli sotsiaalsete probleemide lahendamisel, mis hõlmavad vananemist, heaoluühiskonna haigusi ja töötust, eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte hulgas, samuti rändajate ja pagulaste integreerimist, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

22.

 rõhutab, et äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine ja nende mõju suurenemine on tõenäoline kogu Euroopas. Kliimamuutuste mõju on piirkonniti väga erinev, kuid suurõnnetuste ohu suurenemine suurendab ka võimalikke kahjusid, eriti tiheda asustusega aladel;

23.

 rõhutab, kui oluline on piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, ELi piirkondade vahelise solidaarsuse edendamiseks ning märkimisväärse lisaväärtuse andmiseks ELi eesmärkidele;

24.

 juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonnad ja linnad seisavad silmitsi enneolematute väljakutsetega alates ülemaailmsest konkurentsist, digiüleminekust ja murranguliste tehnoloogiate esilekerkimisest, demograafilistest muutustest ja rändest, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust kuni energiajulgeolekuni, kliimamuutusteni ja elurikkuse vähenemiseni. Kõigil neil väljakutsetel on tugev territoriaalne mõju seoses kasutegurite ja kulude ebaühtlase jaotusega piirkondade ja kogukondade majandusele üle kogu Euroopa, mida kinnitab ka seitsmes ühtekuuluvusaruanne, viidates nn piirkondlike arengurühmade tekkele. Nende väljakutsete potentsiaal Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset maastikku vastavalt kas tugevdada või negatiivses suunas muuta on tohutu ja võib märkimisväärselt kaasa aidata olemasoleva ebavõrdsuse süvendamisele, mis töötab vastu aluslepingus sätestatud ELi ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärgi saavutamisele;

25.

 rõhutab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tuleb jätkuvalt investeerida kõigisse ELi piirkondadesse, kuna nende kohandamine eelnimetatud suurtele vapustustele nõuab pikaajalisi kohapõhiseid ja kohast sõltuvaid strateegiaid, mille abil integreerida majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset mõõdet ning kasutada ära kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja teiste ELi instrumentide koosmõju. Seetõttu kordab komitee kindlalt oma vastuseisu sotsiaalse mõõtme ning Euroopa Sotsiaalfondi käsitlemisele ühtekuuluvuspoliitikast eraldi, kuna sellel võib olla kahjulik mõju. Samal ajal kinnitab komitee oma seisukohta seoses kasvava rolliga, mida Euroopa Sotsiaalfond peaks täitma piirkondade sotsiaalse lähenemise edendamisel, ja vajadusega tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa Sotsiaalfondi kavandamisel ja haldamisel;

26.

 juhib ELi toimimise lepingu artikli 174 alusel tähelepanu sellele, et otsustavalt tähtis on võtta arvesse riikliku sekkumise territoriaalset mõju, ja kordab seepärast territoriaalse mõju hindamiste olulisust kõigi ELi avalike poliitikameetmete koostamisel nende tõhususe maksimeerimiseks;

Ühtekuuluvuspoliitika roll

27.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema kesksel kohal arutelus selle üle, kuidas kõigi ELi osade potentsiaal saaks anda oma panuse majanduskasvu ja kuidas kõik ELi kodanikud saaksid kaasaval viisil kasu Euroopa integratsioonist, samuti arutades küsimust, kuidas tagada, et kõik ELi osad saaksid ära kasutada üleilmsest muutusest tulenevaid võimalusi. Seetõttu kordab komitee oma toetust tugeva ja parema ühtekuuluvuspoliitika tagamisele kõigile piirkondadele pärast 2020. aastat ning rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks etendama olulist rolli ELi tulevikus ka edaspidi, nagu on esitatud komitee arvamuses „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“ (2);

28.

 tuletab meelde, et liikmesriikide regionaalmeetmete toel elluviidava ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on tagada võrdsed tingimused, mis võimaldaksid kogu ELil täielikult ära kasutada ühtse turu eeliseid, mis – koos territoriaalse vastupanuvõimega – on ELi konkurentsipositsiooni oluline tegur ülemaailmsel tasandil. Komitee rõhutab samas, et kuigi ühtne turg on olnud edukas „lähendamismasin“ ELi jaoks, ei jaotu sellest saadud kasu ühtlaselt ega jõua automaatselt ebasoodsas olukorras piirkondadeni – kaasa arvatud konkreetsete geograafiliste probleemidega piirkonnad – ja elanikkonnarühmadeni. Seega on endiselt oht suurendada majandusliku ja sotsiaalse sidususe puudumist ELi majanduskasvu „mootorite“ ja muude piirkondade vahel;

29.

 rõhutab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika ülesanne on endiselt äärmiselt aktuaalne, kuna see võimaldab kõigil ELi kodanikel, eelkõige vähem arenenud piirkondades, saada kasu ELi integratsiooni eelistest. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil saavad vähem arenenud piirkonnad oma potentsiaali realiseerida ja kasutada, samal ajal kui tugevamad piirkonnad on paremini valmis vastama ülemaailmsetele väljakutsetele. Sellega seoses väljendab ühtekuuluvuspoliitika kõige käegakatsutavamal viisil Euroopa solidaarsust, pakkudes võrdseid võimalusi ning paremat elukvaliteeti inimestele kõigis ELi piirkondades. Komitee rõhutab seetõttu, et tulevast ühtekuuluvuspoliitikat ei tohiks käsitada kui kingitust, vaid kui ühtse turu hädavajalikku alustala, mis ühendab erinevaid ebaühtlase arengutasemega riike ja piirkondi;

30.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa poliitikavaldkond, millega võideldakse territoriaalse tasakaalustamatuse vastu ja eri probleemidest tulenevate arengupuudujääkide vähendamise eest. Ühtekuuluvuspoliitika on andnud edukalt märkimisväärse panuse positiivsetesse majanduslikesse, sotsiaalsetesse ja territoriaalsetesse muutustesse ELis, tulenevalt valdkondadevahelisest lähenemisviisist, mille eesmärk on muu hulgas toetada innovatsiooni, VKEsid, vähese CO2-heitega majandust, transporditaristut, linnade taaselustamist, tööstuse ümberkujundamist, maaelu mitmekesistamist, samuti haridust ja oskusi, tööhõivet, kultuuri, ja sotsiaalset taristut ning sotsiaalset kaasatust. Komitee toonitab sellega seoses vajadust tagada suurem sünergia ja koordineerimine ühtekuuluvuspoliitika ning ELi valdkondlike poliitikate ja programmide vahel;

31.

 rõhutab tõsiasja, et pidades silmas paljusid väljakutseid ja nende ulatuslikku territoriaalset mõõdet, on rohkem kui kunagi varem vaja tugevat ja tõhusat ühtekuuluvuspoliitikat kõigile ELi piirkondadele, et Euroopa Liit oleks tugev ja tõhus. Komitee kinnitab taas, et ühtekuuluvuspoliitika on võimeline paindlikult ja kohast sõltuvalt reageerima aktuaalsetele ja esilekerkivatele probleemidele, eriti neile, mis tulenevad üleilmastumisega seotud akuutsest kriisiolukorrast. Samas rõhutab komitee, et esmane eesmärk ehk majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt tugev Euroopa ja tugevam territoriaalne ühtekuuluvus on saavutatav vaid juhul, kui nii linna- kui ka maapiirkonnad teineteist täiendavate funktsionaalsete ruumidena muutuvad tugevamaks asjakohase sihipärase toetuse abil;

32.

 juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tuleks edaspidi parandada, eesmärgiga neid lihtsustada ja suurendada nende suutlikkust reageerida uutele väljakutsetele, ent nad ei tohi muutuda liiga keerukaks, kuna ei ole eriti võimalik kombineerida majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamist, majandustsüklite ohjeldamist, eelarvedistsipliini tagamist ja poliitilise õõnestamise ennetamist. Komitee kordab selles kontekstis oma toetust diferentseeritud lähenemisviisile, et lihtsustada ja tugevdada ühtekuuluvuspoliitika juhtimis- ja kontrollisüsteemi;

33.

 rõhutab vajadust tugevdada Euroopa territoriaalse koostöö rolli, kõrvaldades piiridega seotud takistused ning tugevdades piiriülest koostööd eesmärgiga saavutada konkreetseid tulemusi ELi kodanike jaoks. Komitee soovib sellega seoses, et tulevased territoriaalse koostöö programmid oleksid piisavalt paindlikud, et arvestada eri piirialade konkreetseid vajadusi ja oleksid sealhulgas kohandatavad inimestevahelistele ja väikesemahulistele projektidele. Komitee näeb lisaks vajadust kaotada merekoostöö puhul vahemaa ülempiir 150 km, samuti vajadust proportsionaalsema lähenemise järele riigiabi, auditi ja kontrollinõuetele territoriaalse koostöö programmides (3). Komitee viitab ka kasvavale vajadusele kasutada paremini ära makropiirkondlikke strateegiaid, mida tuleks ELi teiste poliitikasuundade kõrval toetada ka ühtekuuluvuspoliitika vahenditest;

34.

 kutsub Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles töötama välja nn vähese ühtekuuluvuse hinna metoodika, et esitada täiendavaid kvantifitseeritavaid tõendeid ühtekuuluvuspoliitika Euroopa lisaväärtuse kohta;

Ühtekuuluvuspoliitika alusväärtused

35.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel on palju positiivseid ülekanduvaid mõjusid, kuna see aitab parandada valitsemise kvaliteeti ja luua paremaid institutsioone paljudes piirkondades. See ei ole mitte ainult majanduskasvu põhiline eeltingimus, vaid ka ühiskonna üldise heaolu, sealhulgas kodanike usalduse ja ELi poliitilise legitiimsuse kindel alus. Komitee leiab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jätkuvalt edendama piirkondades uut halduskultuuri, tugevdades mitmetasandilist valitsemist, partnerluse põhimõtet, majanduse planeerimist keskpikas perspektiivis, mitmeaastast programmitööd ja rahastamist, integreeritud kohapõhiseid lähenemisviise ja vahendeid, samuti läbipaistvat ja tõenduspõhist otsustusprotsessi, eeltingimusi, tulemustele suunatust, temaatilist keskendumist, stiimulipõhiseid mehhanisme, täiustatud haldussüsteeme ning teavitusmeetmeid, et edastada selle kõige otsest mõju kodanikele;

36.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on kõige tõhusam ELi poliitika poliitilisest killustumisest ülesaamiseks. Sellest võib saada peamine liikumapanev jõud ELi struktuursel ümberkujundamisel, mis ühendab eri valdkondlikud poliitikasuunad integreeritud, kohapõhiste ja aruka spetsialiseerumise strateegiate abil, mis pakuvad kohandatud lahendusi, tuginedes vastava piirkonna suhtelistele eelistele, arenguvõimalustele ja väljakutsetele, nii nagu neid määratlevad kodanikud, ettevõtjad ja haldusasutused kohapeal;

37.

 juhib sellega seoses tähelepanu tõsiasjale, et ühtekuuluvuspoliitika võib olla palju tõhusam, kui liikmesriigid on otsustanud rakendada selliseid struktuurireforme ja eeltingimusi, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika jaoks parema rakendamiskeskkonna loomisele, sh institutsioonilise suutlikkuse tõhustamisele. Samuti on komitee seisukohal, et mis tahes muu seos, sealhulgas rahaline seos struktuurireformide ja ühtekuuluvuspoliitika vahel, eeldaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset osalemist Euroopa poolaasta käitumisjuhendi kaudu, et suurendada asjaomase protsessi tõhusust ja selle eest vastutuse võtmist. Iga struktuurireformi jaoks on samuti vältimatu läbida eelnev Euroopa lisaväärtuse test ja kinnitada selle otsene seos aluslepingu eesmärkidega (4);

38.

 märgib, et ühtekuuluvuspoliitika on tõestanud, et piirkondlike ja kohalike osalejate mõjuvõimu suurendamine on struktuuriliste muudatuste lihtsustamisel otsustava tähtsusega. Lisaks on uuringud näidanud, et piirkondade suutlikkuse parandamises peitub riigi tootlikkuse suurendamise ärakasutamata potentsiaal. Seetõttu rõhutab komitee, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peavad olema tugevamad seosed aruka ja tugeva ühtekuuluvuspoliitikaga, osana keerukate ja jõuliste arengustrateegiate laiapõhjalisest edendamisest. See peaks andma ELile legitiimsuse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, muutes Euroopa integratsiooniprotsessi kodanike jaoks konkreetsemaks;

Vähese ühtekuuluvuse hind ja ohud Euroopa Liidu jaoks: varajase hoiatamise teated

39.

 rõhutab, et ülimalt oluline on luua poliitiline raamistik strateegia „Euroopa 2020“ jätkamiseks, et jätkata ühtekuuluvuspoliitika temaatilist keskendumist ja tagada selle territoriaalne reageerimisvõime ka pärast 2020. aastat;

40.

 rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika taseme alandamise või killustamisega näiteks selliselt, et piirdutakse teatud piirkondade kategooriatega või seotakse see Euroopa Sotsiaalfondist lahti, kaasneksid suured poliitilised ohud, seades kahtluse alla ELi suutlikkuse täita aluslepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärke, kuna paljudes piirkondades puudub toetuse kriitiline mass, mis ühtlasi tähendab ka väiksemaid investeeringuid kesksetesse Euroopa eesmärkidesse;

41.

 rõhutab sellega seoses oma muret, et vähene ühtekuuluvus Euroopa Liidus võib halvimal juhul viia:

a)

majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemiseni piirkondade vahel ja suuremate pingeteni liikmesriikide vahel;

b)

ühtse turu lagunemiseni ja ELi majanduse vähem tõhusa juhtimiseni;

c)

Euroopa sotsiaalõiguste samba mitteelluviimiseni;

d)

tõsiste takistusteni rändeküsimuse käsitlemisel;

e)

kindlustunde ja usalduse vähenemiseni ELi poliitiliste institutsioonide ja demokraatia enda vastu, mis toob omakorda kaasa populismi ja natsionalismi kasvu ning tekitab seega lõppkokkuvõttes poliitilist ebastabiilsust ja võib viia ELi lagunemiseni;

42.

 on seepärast seisukohal, et endiselt püsiva majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lõhe ületamine ELis kujutab endast olulisimat pikaajalist väljakutset Euroopa Liidule tervikuna;

43.

 kordab selles kontekstis, et ühtekuuluvuspoliitika ei tohi sõltuda ELi tasandi eeltingimustest, mida ei saa mõjutada kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused või mis võivad nad muuta riikide valitsuste poliitika vangiks.

Brüssel, 22. märts 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1)  www.cohesionalliance.eu

(2)  ELT C 306, 15.9.2017, lk 8.

(3)  Euroopa Regioonide Komitee seminar Euroopa territoriaalse koostöö lihtsustamise teemal (https://cor.europa.eu/Documents/Migrated/Events/ETC-WORKSHOP-FINAL-REPORT.pdf).

(4)  Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse muutmine struktuurireformide toetuseks“, COR-2017-06173-00–00-RES.

Top