12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/82

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab suurt heameelt Euroopa tööstusele – tootmise ja teenuste sektorile – pööratud tähelepanu üle, mida väljendati komisjoni 2012. aasta oktoobri tööstuspoliitika ajakohastatud teatises, sealhulgas lisades esitatud analüüsis liikmesriikide tööstuspoliitika ja vajakajäämiste kohta. Paljud elemendid on kooskõlas seisukohtadega, mida komitee on korduvalt väljendanud (1). Tegelik lakmustest on selle poliitika elluviimine.

1.2

Tööstuspoliitika peaks ühena seitsmest strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusest olema ELi majanduskasvu algatuse ehituskivi, millest küll palju räägitakse, ent tõhusaid meetmeid võetakse liiga vähe. On tarvis õiget hoiakut ja ühtset lähenemisviisi. Poliitiline mõju on ilmne. Komitee kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tugevdama (järjekindlaid!) algatusi ja horisontaalseid poliitikameetmeid, mis aitavad vastata tööstustoodangu suurendamise tohutule väljakutsele kogu Euroopas

1.3

Tööstuspoliitika tegevuskava koostamist peaks hakkama juhtima Euroopa Ülemkogu. Komisjon tuleks sellesse täielikult kaasata. Nõukogu mitmesugustes koosseisudes (konkurentsivõime, teadusuuringud, keskkond, sotsiaalpoliitika), komisjonis ning Euroopa Parlamendis on tarvis suunatud ja ühtset lähenemisviisi ajakohaste poliitikameetmete määratlemisele ja edendamisele kogu Euroopas.

1.4

Tööstuspoliitika muutmiseks Euroopa edasiviivaks strateegiaks tuleb avalikkust selle meetmete, tegevuskavade ja tähtaegadega seotud otsustest laialdaselt teavitada, millest praegusel hetkel on suur puudus.

1.5

Lisaks on ELis tarvis liidu ja 27 liikmesriigi tööstuspoliitika omavahelist optimaalset ühtsust, mis paljude analüüside põhjal otsustades praegu täiesti puudub. Mitmekesisus on eelis, killustatus aga kahjulik. Geopoliitiline tasakaalustamatus tuleks kõrvaldada.

1.6

Paremad raamtingimused tähendavad eelkõige ELi siseturu väljakujundamist sotsiaalse turumajanduse raames, mille tagavad täpsed hindamised, õigusaktid ja rakendamine kogu liidus. Siseturgu peavad toetama avaliku sektori investeeringud piiriülestesse ühendustesse, näiteks maanteedesse, veeteedesse, sadamatesse, lennujaamadesse ja raudteedesse.

1.7

Kuna tööpuudus on kasvanud rohkem kui 26 miljoni inimeseni, majanduskasv on aeglane ja eelarved kahanevad, vajavad tööstus ja innovatsioon stimuleerivad väljavaated ja tingimusi. Tuleb saavutada õige tasakaal eelarve konsolideerimise (kokkuhoiumeetmete), riiklike reformikavade ja tööstuspoliitika vahel, et hoogustada investeeringuid ja töökohtade loomist ning suurendada kindlustunnet.

1.8

ELi iga algatus peaks toetama Euroopa positsiooni konkurendi ja partnerina maailmatasandil. Väga ambitsioonikas eesmärk suurendada tootmist 2020. aastaks 20 % võrra nõuab ulatuslikke investeeringuid ja olulisi poliitilisi kohandusi. Väga vajalik on tootlikkuse suurendamine.

1.9

Tööstusele arukate tingimuste loomine on midagi palju enamat kui tehnilised seadmed ja kohandused. Need arukad tingimused on seotud kogu tööstuskeskkonnaga, eelkõige ühtse ja prognoositava pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga, millega konkurentsivõimelist tööstuslikku alust toetada. Tingimused peaksid toetama suurepäraste tulemuste saavutamist ning edendama uusi tööstusvaldkondi.

1.10

ELi poliitikavaldkonnad peavad olema erivajadusi arvestavad ja sektorispetsiifilised ning põhinema alt üles hinnangutel, mis tehnilist ja majanduslikku võimekust ning väljakutseid kõige paremini käsitlevad. Neid põhimõtteid tuleks kohaldada ka ressursitõhususe juhtalgatuse eesmärkide elluviimisel, mis on suunatud tõhususe suurendamisele tooraine kasutamisel, püüdes samal ajal edendada innovatsiooni ja suurendada Euroopa ettevõtete vastupidavust.

1.11

Tööstuspoliitikal on tugev sotsiaalne mõõde, mis mõjutab kõiki ühiskonnakihte: kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kõiki ettevõtteid, tööjõudu kiiresti muutuvates töökeskkondades (digitaliseerimine, robotiseerimine, teenustega seotud tootmine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), haridussektorit ja ülikoole, tarbijaid ja kodanikke. Tööstuspoliitika on seotud nii restruktureerimisega kui ka prognoosimisega. See peaks pakkuma kaasaegset haridust, koolitust ja teavet ning edendama tehnoloogiat, innovatsiooni, loomingulisust ja ettevõtlust. Demograafilist arengut tuleb samuti ennetada ja sellele asjakohaselt reageerida.

1.12

Ambitsioonikad piirkonnad hoogustavad tööstustegevust. EL ja liikmesriigid peaksid julgustama nende iseseisvaid tavasid, sealhulgas spetsialiseerumist ja vastavaid uurimisprogramme, kvalifikatsioone ja klastreid. Sellega võib väga palju saavutada.

1.13

Tuleb esile tõsta algatusi ja projekte, aga ka liikmesriikide ja piirkondade edukaid näiteid, mis suurendavad rahva ja majandusvaldkonna osalejate kindlustunnet. Tuleb intensiivistada ELi ja liikmesriikide partnerluslepingute sõlmimist ning liikmesriikide ja piirkondade võrgustike arendamist. Euroopa poolaasta annab palju võimalusi pidevaks seireks.

1.14

ELi tööstuspoliitika peaks olema ELi ja liikmesriikide ühiste visioonide ja pädevuste jagamise protsess, samuti peaks see olema ühistegevus, milles äriringkondi ja ametiühinguid tunnustatakse täieõiguslike partneritena. Muud sidusrühmad, näiteks haridussektor, ülikoolid (teadusuuringud), valitsusvälised organisatsioonid, tarbijad ja teised, peaksid igal sobival juhul olema sama pühendunud.

1.15

Hoolimata majandustoodangu olulistest erinevustest liikmesriikide vahel peaksid kõik parimatest tavadest ning toetavatest seisukohtadest ja lähenemisviisidest kasu saama.

1.16

Komitee teeb järjepidevalt ettepanekuid sektorite ja tööstuspoliitika kohta (vt lisa). Käesolevas arvamuses käsitletakse pigem oluliste teemade sidusust ning koordineerimise ja viimistlemisega saavutatavat tõhusat haldust.

2.1

Komisjoni analüüsis on öeldud, et tööjõukulud näivad moodustavat üha väiksema osa toodangu kogukuludest (2). Väga oluline tegur on tootlikkus. Osa tootmisest pöördub Euroopasse tagasi, kuid konkurents tugevneb muudes valdkondades, nagu majanduse infrastruktuuri paranemine BRICS-riikides, euro kallinemine ning energiahinnad, mis stimuleerivad investeeringuid välismaale

2.2

Lisaks on Euroopa innovatsiooni tulemuslikkuse ja tehnoloogilise spetsialiseerumise osas USAst ja Jaapanist maha jäänud. Euroopa on USAst tugevamini esindatud kesktaseme tehnoloogiatööstuses, kuid traditsiooniline lõhe kõrgtehnoloogia alal on kahe maailmajao vahel viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

2.3

Valge Maja ja USA kongress demonstreerivad tugevat pühendumist tootmissektori taaselustamisele riikliku konkurentsistrateegiaga ajavahemikuks 2014–2018 (3). Keskseks probleemiks on tootmise roll ja väärtus USA majanduses, julgeolekus ja globaalses juhtpositsioonis.

2.4

Avaliku ja erasektori partnerlus tugevdab tehnoloogilist ja innovaatilist infrastruktuuri. Kaitse-, energeetika- ja kaubandusministeerium on otseselt kaasatud, samuti USA Rahvuslik Teadusfond ja NASA, mis hoogustab paljude riiklike teadusasutuste ja ülikoolide tööd.

2.5

See on märkimisväärne areng riigi kohta, kus alles hiljuti propageeriti postindustriaalset majandust. Hiina ja teiste riikide kasvav konkurentsivõime mõjub äratuskellana. Arusaamad on muutumas. Ennustatakse, et Hiina hõivab maailma esimese majandusjõu positsiooni aastaks 2030 ning USA säilitab globaalse liidrirolli, samas kui Jaapan ja Euroopa jäävad tükk maad tahapoole (4).

2.6

Uute nafta- ning eelkõige kildagaasiuuringute tulemusel saavutab USA eeldatavalt energiasõltumatuse. Arvatakse, et need uuringud vallandavad USA energeetikas revolutsiooni, mis toob kaasa USA tööstusliku uuestisünni ja geopoliitilised nihked Siiski tuleb veel tegeleda keskkonna- ja tervishoiuprobleemidega (5).

2.7

Hiina, Brasiilia ja India tõus jätkub. Ka Venemaa on tõusuteel. Nende kiiluvees järgnevad kiiresti teised Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid. Juba aastaid on kasvunäitajad tärkava majandusega riikides olnud keskmisest palju kõrgemad, seda eriti Aasias. Värskelt rajatud haridussüsteemid valmistavad tohutul hulgal ette hea hariduse ja kõrge kvalifikatsiooniga tehnikuid ja insenere. Samal ajal on rajatud suuri teaduskeskusi. Kaupade kvaliteet ja uuendusprotsessid paranevad kõigis valdkondades. Transpordivõrgud ja teenuste infrastruktuur jõuavad kiiresti järele.

2.8

Hiinas on tekkimas riigikapitalismi ja vaba turumehhanismi segasüsteem (6). See on tihedalt läbi põimunud olemasolevate kultuuri- (ja poliitika-)traditsioonidega. Jõukuse loomine ei käi käsikäes demokraatia, inimõiguste ega töötajate õigustega. Keskkonna- ja tervishoiutingimused on endiselt vähe arenenud, kuigi toodangu kvaliteet tõuseb. Tagasilöögid ei ole üksnes kujuteldavad – kaugel sellest. Kuid on aus tunnistada, et riigikapitali sekkumine suunab ka edaspidi teatavat liiki toodangut, mis on kooskõlas rahvuslike ambitsioonidega. Riiklike investeerimisfondide investeeringud võivad samas suunas mõjutada nii väljaminevaid kui ka sissetulevaid investeeringuid.

2.9

Paljudele riikidele, kellel on ELi omast palju sujuvam juhtimisstruktuur, tuleb see tavaliselt kasuks asjaolu tõttu, et neil on üks peamine otsustuskeskus, ühtne strateegia ja kokkulepitud eesmärgid avalikus sektoris.

2.10

Ka mõnes Aafrika osas toimub kiire arenguprotsess. Hiina teeb sinna suuri investeeringuid, pööramata tähelepanu ühiskondlikule mõjule.

2.11

Ülemaailmne kontekst ja geopoliitilised tingimused on lakkamatus muutumises. Teave on ülima tähtsusega, et muuta avalik ja poliitiline arvamus märksa tundlikumaks. Komitee soovitab pidada iga-aastast ELi tulemustabelit paljude sotsiaal-majanduslike, tehnoloogiliste ja töökohtadega seotud arengusuundade kohta asjakohastes maailma paikades.

2.12

Komisjoni süvaanalüüsid suundumustest Euroopas ja igas üksikus liikmesriigis näitavad teadlikkuse tõusu sellest, et on tarvis tootmissektorit.

2.13

Olukord on riigiti väga erinev, alates Saksamaast, kus asub peaaegu 30 % Euroopa tootmissektorist, suuremate ja väiksemate riikideni, kus see protsent on märkimisväärselt madalam või väga väike. Mõnes liikmesriigis on viimase 20 aasta jooksul investeeringud tööstusesse oluliselt vähenenud. Osal juhtudel on põhjuseks olnud suuremahuline ümberstruktureerimine, mõnel muul juhul aga ka teatav tähelepanematus (7).

2.14

Erinevate liikmesriikide hulgas, kes püüavad olukorda parandada, on mõned osutunud teistest selgelt edukamaks. Tööhõive tööstuses väheneb järjekindlalt. Kõige tipuks on 2008. aastast alates kadunud praeguse kriisi tõttu tootmissektoris üle 4 miljoni töökoha.

2.15

Miski ei viita, et liikmesriigid oleksid poliitikat, vahendeid või parimaid tavasid omavahel arutanud. Tööstus- ja uuenduspoliitika riiklikud käsitlused on ajendatud eelkõige riikide traditsioonidest ja menetlustest ning määratletud riiklike raamistikega ning suhetega avaliku ja erasektori vahel, mille hulka kuuluvad ka ettevõtted, teadusasutused ja ülikoolid, ametiühingud ja muud.

2.16

Sellest tulenevalt on paljud poliitikasuunad ja neile vastavad rahastamiskorrad eelkõige riikliku suunitlusega, mis ei soosi siseturgu ega ka eri valdkondi hõlmavaid piiriüleseid projekte.

2.17

Kui välja arvata mõne riigi väga edukad tulemused, toob see kaasa siseturu ebasoovitava killustumise, nagu komisjon väga õigesti väidab, mis pärsib potentsiaalseid kasvutegureid.

2.18

Loominguline mitmekesisus on Euroopa suur väärtus, ent see saab kõigile eurooplastele kasu tuua üksnes siis, kui lähenemine ühiste eesmärkide saavutamiseks on tagatud. Tuleks leida optimaalne tasakaal liikmesriikide loomingulise mitmekesisuse ning läbipaistva ja veenva lähenemise vahel.

2.19

Nagu USA näide demonstreerib, võib selline koondumine viljakas olla eelkõige kasvupotentsiaaliga VKEde üleeuroopalistele võrgustikele.

3.1

Siseturule on tarvis anda uut hoogu. Kuigi varjatud protektsionism on käinud tõusuteed ning taasriigistamine ja killustumine ikka veel õitsevad, on ELil õnnestunud siseturg säilitada ja mitte lasta avatud turumajanduse põhimõtet mõjutada, kuid rakendamine jääb pigem nõrgaks kohaks.

3.2

Teenäitajaks peaks olema strateegia „Euroopa 2020”, millega nähakse ette jagatud pädevus ELi ja liikmesriikide vahel. Riikide eriomaseid lähenemisviise ja meetodeid respekteerides saab see pakkuda vahendeid, mille abil üldise Euroopa tasandi eelistest kasu saada. Sellise sihipärase juhtimise võimalikke hüvesid ei ole süstemaatiliselt käsitletud.

3.3

Samuti on pakiline vajadus nähtavate tulemuste järele edukate uuendusprotsesside käivitamisel ja uute töökohtade loomisel vastavalt tootmise, turustamise ja teenuste muutuvatele mudelitele.

3.4

On tarvis restruktureerimise kaalutletud prognoosimist. See suurendab kohanduste tunnustamist, soodustab tööjõu oskuste parandamist ja ümberõpet ning aitab piirata ebakindlate töökohtade arvu (8).

3.5

Euroopa Komisjoni 2010. aasta teatises pannakse juba alus sellistele algatustele nagu „Horisont 2020”, konkurentsivõime kontroll, tööstuslikud uuendused, ressursitõhusus, oskused ja haridus, juurdepääs rahastamisvõimalustele, tööstuse ja teenuste vastastoime ning nende kahe vahelise selge eraldusjoone hägustumine, paranenud teadlikkus raskustest rahvusvahelistes investeeringutes ja tehnoloogiasiirdes.

3.6

On üllatav, et kuni viimase ajani on liikmesriigid läbipaistvaid vastastikuseid hindamisi korraldanud väga harva. Komisjoni rolli järelevalves tuleks seejuures laiendada.

3.7

Sellised vastastikused hindamised võiksid esile tuua vananenud struktuurid tööstuses ja otsuste tegemises. Need võiksid aidata kiirendada moderniseerimist edukate lähenemisviiside kasutamisega ning olla näitajateks Euroopa lähendamisel nii avaliku kui ka erasektori tippudele.

3.8

Komisjoni töödokumendid sisaldavad riikide kaupa tööstusarenguga seotud soovitusi (9). Neile riigipõhistele soovitustele tuleb riiklikes reformikavades suuremat tähelepanu pöörata, nagu liikmesriigid ja komisjon on Euroopa poolaasta raames arutanud.

3.9

Siiski oleks suur viga jätta kogu see tegevus üksnes komisjonile. See oleks ka esmane ülesanne liikmesriikide endi pädevatele asutustele, kes vastutavad ELi õigusaktide või meetmetega hõlmamata poliitika kujundamise eest. Peale selle peavad need asutused tagama ka ELi õigusaktide täpse rakendamise.

3.10

Euroala finantspoliitika nõuab hoolikat kooskõlastamist Euroopa Liidu institutsioonide ja riikide ametiasutuste vahel. See ei ole põhjus, miks ei võiks saavutada võrreldavat kooskõlastamist tööstuse, uuendustegevuse ja töökohtade loomise raamtingimuste tugevdamisel, saades innustust ühisest ettekujutusest.

3.11

Komisjoni töödokumendid võivad aidata liikmesriikidel omavahel teha ka kahe- või kolmepoolseid hindamisi sellistes tööstusega seotud valdkondades nagu oskused ja haridus, tehnoloogia ja innovatsioon, halduskoormus, maksupoliitika ja riigiabi. Iga riik saab hõlpsasti teha järeldusi oma soovitavate riigisiseste poliitikameetmete kohta ühises Euroopa perspektiivis. Kohaldatud meetmete põhjalik hindamine peaks igal juhul riiklikesse programmidesse kuuluma.

3.12

Kuna neid suundumusi peab toetama kogu ühiskond, on ettevõtete ühendustel ja ametiühingutel väga oluline tegutseda selles protsessis täieõiguslike partneritena. See kehtib vajaduse korral ka muude sidusrühmade, näiteks haridussektori, valitsusväliste organisatsioonide, tarbijate ja teiste kohta. Konsensuslik lähenemisviis tasub ennast ära. Sotsiaalsed dialoogid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, aga ka sektorites ja ettevõtetes, pakuvad väärtuslikku tuge.

4.2.1

Tööstuslikud uuendused vajavad tugevat euroopalikku tehnoloogilist alust, mida toetavad piiriülene koordineerimine ning teadusasutuste ja ülikoolide vaheline koostöö, rakendustehnoloogia ja ettevõtted.

4.2.2

Võtmetehnoloogiatel ja muudel valdkondadeülestel tehnoloogiatel on otsustav tähtsus ELi ja liikmesriikide teadus- ja arendusprogrammidele. Neist saavad kasu mitmed järgmiste etappide tegevused, aga ka infrastruktuuri ja säästvat arengut puudutav avaliku sektori poliitika. Oluliselt tähtis on ELi avaliku ja erasektori konsulteerimis- ja koostööraamistik, eelkõige ELi tehnoloogiaplatvormide kaudu. Ka riigihanked peaksid tekitama stiimuleid uuendustegevuse hoogustamiseks.

4.2.3

Tehnoloogia on tuleviku lahinguväli. Rahvusvaheliste (suur)projektide edendamist peaksid juhtima komisjon ja teadusnõukogu, toetades tehnoloogia siseturgu ja piiriüleseid projekte. Edukas teadus- ja arendustegevus ning Euroopa patendid peaksid toetama innovaatilisi investeeringuid ja kvaliteetseid töökohti.

4.2.4

Komitee rõhutab, et teadus- ja arendustegevuseks ning piiriülesteks projektideks ettenähtud ELi rahastamisvahendid on väga olulised. Programm „Horisont 2020” peaks kiiresti laiendama oma pingutusi teistesse riikidesse. Kuigi Euroopal on endiselt hea positsioon, hakkab ta traditsiooniline juhiroll vähenema. Programmi „Horisont 2020” eelarve kärpimine annab soovitule vastupidiseid tulemusi.

4.2.5

Kõrghariduse ja sellega seotud uurimistegevuse võtmeroll peaks olema enesestmõistetav. Programme ja haldust tuleks vajaduse korral kohandada.

4.2.6

Soovitav on avaliku ja erasektori investeeringute kohta võtmetehnoloogiatesse igal aastal teavet anda.

4.2.7

Innovatsioon mõjutab paljusid muidki valdkondi. See puudutab uut dünaamikat ettevõtluses ja töökohtadel: olemasolevate tootmismeetodite muutmist, iganenud toimimisviiside ümberkorraldamise vajadust, väärtusahelate ja uute sektorite arendamist, tööstuse ja teenuste vahelise eraldusjoone ähmastumist. Innovatsioon puudutab ühiskonna moderniseerimist ja loovust. Nõnda tuleb seda ka võtta.

4.2.8

Komisjon rõhutab vajadust muuta tehnoloogia ja innovatsioon kõigi oma talituste horisontaalseks prioriteediks. Oleks hea, kui liikmesriikide valitsused selle meetodi üle võtaksid.

4.3.1

Tehnoloogia, innovatsioon, muutunud tootmisprotsessid, tööstuse ja teenuste integreerumine, uued ühiskondlikud vajadused ja prioriteedid – kõik see muudab asjakohased oskused ja kvalifikatsioonid läbinisti ülioluliseks valdkonnaks.

4.3.2

Kõigi tasandite ajakohased haridussüsteemid on keskse tähtsusega. ELi tähelepanu haridusele, väljaõppele ja koolitusele on viimastel aastatel nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil õigusega kasvanud. Haridus on põhitingimus ning peab olema kättesaadav kõigile.

4.3.3

ELi majanduskasvu iga algatus nõuab pidevat tähelepanu pööramist kogu haridusspektrile. Oluliste erinevuste tõttu liikmesriikide vahel osutub heade tavade vahetus hindamatuks eelkõige noorte tööpuudusega tegelemisel.

4.3.4

Võtmeroll on sidusrühmadel. Kõigil tasanditel – ettevõtte (sh töönõukogud), kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil – tuleks sotsiaaldialoogis käsitleda haridust, õppepraktikat, duaalset haridust, koolitust tööstuses ning (elukestvat) täiendõpet, et parandada pädevust ja tööalast konkurentsivõimet vastavalt tööturu nõudmistele. Reegliks peaks saama pädevuse ja kvalifikatsiooni piiriülene tunnustamine, millega edendada rahvusvahelist liikuvust.

4.3.5

Kooskõlas OECDga tuleks komisjonile anda volitused teha liikmesriikides haridussüsteemide ja nende tulemuste vastastikuseid hindamisi. Sellised hindamised võiksid luua kasulikke näitajaid vajalike paranduste tegemiseks, nagu ilmneb paljudes teistes valdkondades.

4.3.6

Ettevõtluses ja ühiskonnas nõutav pädevuse tase tõuseb pidevalt. Tehniline haridus ja teenused tootmises on prioriteedid, alustades kõige madalama kvalifikatsiooniga ja lõpetades kõrgharidusega. Tehnilistel keskastme koolidel ning kutsehariduse ja -koolituse süsteemidel on väga tähtis roll.

4.3.7

Kõrghariduse puhul tuleb tegelda teadlaste, inseneride ja matemaatikute – nii üliõpilaste kui ka uurijate – struktuurilise puudujäägiga, et võidelda pakkumise ja nõudluse mittevastavusega tööturul.

4.3.8

Igal töötajal peaks olema õigus kutseõppele. Eriti vajalik on see erioskustega töötajatele ja käsitöölistele, kes töötavad VKEdes ja käsitööettevõtetes.

4.3.9

Püsiva tööhõive loomine, mis põhineb kaasaegsetel töötingimustel ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimustel, on osa tööstuse moderniseerimisprotsessiks vajaliku hoiaku kujundamisest. Paranenud konkurentsivõime peaks käima käsikäes asjakohaste töötingimustega ja töötajate õiguste väärtustamisega.

4.3.10

Eritähelepanu tuleb pöörata mõjule, mida avaldab ELi vananev rahvastik tööjõu pakkumisele tööstuses. Vananevate töötajate töötingimused peavad olema sellega kohandatud, samuti ka koolituse ja elukestva õppe struktuur ja suutlikkus.

4.4.1

Rahastamise kättesaadavus on endiselt suur probleem. Tööstussektor on panganduskriisi tõttu palju kannatada saanud. Endiselt annavad pangad laene üsna vastumeelselt. See kriis on soodustanud äriprotsesside taasriigistamist. Traditsioonilist riskikartlikkust on süvendanud omakapitali rangemad rahvusvahelised eeskirjad ja eeldatavasti ka ELi finantsalased õigusaktid. Õnneks võib laenude andmist tõkestavaid Basel III õigusakte hakata järk-järgult leebemalt kohaldama.

4.4.2

VKEd vajavad sobivamat finantskorraldust ja uusi rahastamisvahendeid, näiteks kindlustusseltse ja pensionifonde. Üks peamistest eesmärkidest on riske hajutada või vähendada, muu hulgas ka hoiuste tagamise skeemide või valitsuse fondide kaudu. Paremaid väljavaateid peaksid avama ühisrahastamisprojektid.

4.4.3

Vahepeal tuleb suurendada erasektori või pangandusvälist rahastamist. Tuleks esile tõsta eraalgatusi liikmesriikides. Kõnekas on suur vahe USAga: USAs tuleb 2/3 investeeringutest väljastpoolt finantssektorit, Euroopas ainult 1/3. ELi ja liikmesriikide õigusaktidega tuleks julgustada suundumust suurendada erainvesteeringuid ja erakapitali osalust, seda eelkõige innovatsiooni toetuseks.

4.4.4

Subsidiaarsus toob Euroopas kaasa väga erinevaid maksupoliitikaid, samuti toetus- ja laenusüsteeme. Komitee nõuab, et komisjon koostaks riiklike vahendite kohta hinnanguid ja viiks läbi vastastikuseid eksperthinnanguid, pidades silmas vahendite lähendamist

4.4.5

Euroopa Investeerimispank ja komisjon töötavad välja uut põlvkonda kogu ELi hõlmavaid vahendeid, millel on suurem toime ja võimendav mõju kui toetustel. ELi fondide riskitaluvusvõime kombineerimisel Euroopa Investeerimispanga rahastamisvõimega on kavas tulemuseks saada hulk võimalusi tööstuslike eesmärkidega finantsinstrumentide loomiseks ja rakendamiseks.

4.4.6

Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni vahel kooskõlastatud käibefondid, mida kohaldatakse programmis „Horisont 2020”, COSME, mitmeaastases raamistikus ja regionaalpoliitikas, peavad tulemusi mitmekordistama. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selle nähtavamaks muutmisele, kes mille eest vastutab. Komitee rõhutab vajadust säilitada tugev ja hästi hallatud ELi eelarve, mis on vastavuses edukalt (ümber)korraldatud riiklike krediidivahenditega. Projektivõlakirjade ja keskkonnasäästlikele toodetele antavate laenude kasutamist tuleb laiendada.

4.4.7

ELi kehtivad eeskirjad on liiga karmid ja bürokraatlikud. Komitee kordab, et ELi vahendid peavad olema turu eripärale kohandatud ja hõlpsasti rakendatavad. Need peavad kiiresti muutuvate turutingimuste, uuenduslike ettevõtete ning väikeste, silmatorkamatute mikromajanduslike projektide suhtes paindlikud olema. Vahendite usaldusväärse haldamise ja turuvajaduste vahel tuleb leida uus tasakaal.

4.5.1

Liikmesriikidevahelistest märkimisväärsetest erinevustest hoolimata integreeritakse üha sagedamini ettevõtete strateegiatesse ning tootmisprotsessi ette- ja lõppetappidesse säästev areng ja ressursitõhusus. Säästvad ärimudelid suurendavad Euroopa ettevõtete vastupidavust. Avaliku ja erasektori osalejad peavad üksteise peale lootma.

4.5.2

Erijuht selles küsimuses on kliimamuutused ja CO2-heited. Püsivas süsinikdioksiidi lekke ja investeeringute kaotamise ohus nõuab komitee, et uuesti hinnataks ELi poliitikat kui alust säästvaks üleminekuks vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele.

4.5.3

Ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks vajalik kulutõhusus ja tehniline teostatavus on eelduseks jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks ELis. Ainult siis saab luua sünergiat keskkonnaeesmärkide ja tööstustegevuse vahel.

4.5.4

Tehnoloogiapõhine üleminek vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele peaks olema ka sotsiaalselt õiglane tööjõu kõigi põlvkondade suhtes.

4.5.5

Rahvastiku vananemine tähendab seda, et eakamad kodanikud moodustavad suurema osa tarbijatest ja tööstuslik tootmine peab kohanduma nende teistsuguste tarbimisharjumustega. See pakub ka uutele ettevõtjatele võimalusi ja ruumi innovatsiooniks, näiteks funktsionaalne toit, eluaseme ja transpordi kohandamine, samuti uued tehnoloogiad tervishoius ja pikaajalises hoolduses.

4.5.6

ELi programmid ja õiguslikud sätted peaksid andma tõuke säästvaks innovatsiooniks, muu hulgas vastavalt ressursitõhususe juhtalgatuses sätestatule. Võttes arvesse sellega seotud tohutuid tööstuslikke huvisid, on äärmiselt olulised samaväärsed, stabiilsed ja prognoositavad keskkonnatingimused kogu liidus. Nõuetekohaselt tuleks hinnata ökodisaini (10) ning tööstuse toorainete kasutamise piirmäärade kehtestamise tõhusust.

Ülereguleerimine on kahjulik ka innovatsioonile ja investeerimisele ning võib põhjustada turuosa kahjumit. Komisjon ja nõukogu peaksid kaitsma Euroopa (energiamahukat) põhitööstust ja kõrvaldama konkurentsimoonutused seoses kolmandate riikidega.

4.6.1

Teenused moodustavad 70 % Euroopa majandusest, hõivates suurima osa tööjõust. Teenused on lahutamatult põimunud ka tööstusprotsessidega ja tugevdavad nende alust. Siiani on teenuste direktiivi rakendamine siiski puudulik olnud. Lisaks on ettevõtlusteenused peaaegu kogu Euroopa Liidus jätkuvalt väljaarendamata.

4.6.2

Integreeritud teenusteturu puudumine – silmatorkav, kuid ignoreeritav probleem – avaldab kahjulikku mõju nii Euroopa sisekaubandusele kui ka tootlikkusele. Mõlemas valdkonnas on juhtpositsioonil USA, kuna USA teenusteturg on palju integreeritum. Teenustes on ikka veel märkimisväärne tendents piirduda koduturuga, mida toetavad piiriülestele teenustele tehtavad takistused. „Mida vähem kauplemist, seda väiksem konkurents: ELi teenusteturud on ikka veel olemuselt üldjoontes riigipõhised, mis takistab tootlikkuse kasvu.” (11)

4.6.3

See vilets areng on takistuseks konkurentsivõimelisele IKT-sektorile Euroopas, raskendades teedrajavaid algatusi ja tõkestades tootlikkuse kasvu. Järelikult peaks EL tagama vaba teenusteturu arengu ning edendama ettevõtlusteenuseid ja sellega kaasnevat uute töökohtade loomist kogu Euroopas.

4.7.1

Haldustõkete üle kurdetakse kogu aeg. Siiski on selle tulemuseks liikmesriikide eeskirjade liiga vähene süstemaatiline ümberhindamine, mille kohta oleks äärmiselt soovitav läbi viia mõjuhindamisi, nii nagu seda teeb komisjon oma poliitikameetmete puhul. Liikmesriikide tegevus jääb tavaliselt kooskõlastamata. Haldustõkked ja takistused kahjustavad paljusid püüdlusi VKEde loomiseks ja arendamiseks.

4.7.2

Varjatud protektsionism selles valdkonnas kasvab. Komitee nõuab järjepidevaid ja läbipaistvaid hindamisi. Komisjonile tuleks anda volitused läbi viia uurimisi ja eksperdihinnanguid tuleks arutada nõukogus. Nõukogu peaks kindlaks määrama eesmärgid ja tähtajad.

4.8.1

VKEsid on palju erinevaid liike, mis sageli ei omavahel võrreldavad. Mõnes sektoris, näiteks jaemüügis, on nad tugeva surve all. Teistes võtavad nad siiski üle suuremate ettevõtete tegevusi – allhankeid, väärtusahelaid jne. Toodete ja teenuste uuendamisel on nad tavaliselt olulise tähtsusega. VKEde uuendusjõu ja turuedu tõttu tuleb neid ELi tööstuspoliitikasse nähtavalt integreerida ning liikumapaneva jõuna esile tõsta.

4.8.2

Kuna VKEdele on omane dünaamilisus, interaktiivsus väärtusahelates ja paindlikkus, on nad sageli teerajajaiks erilahendustele ja uuendustele. Nad on ka väärtuslik allikas uute töökohtade loomiseks. VKEsid tuleks toetada nende jõupingutustes vähendada nappide ressursside ja energia kasutamist. See viib lõpuks kulude vähenemiseni, mis võimaldab neil saavutada suuremat tulemuslikkust ja luua töökohti.

4.8.3

Euroopa vajab noori ettevõtjaid. Tuleb juhtida tähelepanu ettevõtlusalasele haridusele – sealhulgas ka nähtusele „ettevõtlik ülikool”. Komitee kiidab heaks komisjoni ettevõtluse tegevuskava.

4.8.4

Vastloodud ettevõtete arv kasvab. Võrdlus USAga näitab siiski, et liiga väike arv ettevõtteid jõuab kasvada tugevaks. Selles on süüdi nii ebasoodne finantsolukord kui ka riiklikud takistused Euroopa turul.

4.9.1

Riikide energiapoliitikad viivad killustunud energiakogumi poliitikani liidus, mõjuvad kahjulikult energiahindadele, tehnoloogiale, suhetele kolmandate riikidega ja siseturule. Komitee nõuab ühise energiapoliitika kujundamist. Kuna energia mõjutab majandust väga tugevasti, ei saa tõsiseltvõetav tööstuspoliitika välja kujuneda enne, kui kogu Euroopas valitsevad teatavad ühised põhimõtted.

4.9.2

Nõukogu ei saa kauem kõrvale hoida strateegilisest arutelust pikaajaliste energiaväljavaadete ja nendega seotud poliitika üle, st soovitava energialiikide kombinatsiooni üle ELis, mis hõlmab fossiilset toorainet, aatomienergiat ja taastuvenergiat. Keskkonna-, tervise- ja ohutustingimused peaksid samuti päevakorras olema.

4.9.3

Otsuste langetamine on veelgi pakilisem praegu, mil arengud kildagaasi tootmisel USAs on ülemaailmset energiaolukorda parajasti pea peale pööramas.

4.9.4

ELi energiahinnad on oluliselt kõrgemad kui ta peamiste kaubanduspartnerite omad. USA gaasihind on 20 % Euroopa hinnast. See mõjutab märkimisväärselt keemia- ja terasesektorit ning võib olla kahjulik järgtööstusele. Mõju investeeringutele Euroopas ning vajadus ELi ja liikmesriikide kooskõlastatud tegevuse järele on põletavad küsimused, mis nõuavad tõhusat vastust.

4.9.5

Tööstus panustab taastusenergiale. Ent kõrge energiahinna tõttu on äärmiselt oluline leida tasakaal konkurentsivõime ja taastuvenergiaallikate rahastamise vahel, mis võib hõlmata nii maksude vähendamist kui ka kulutõhususe toetuskavade parandamist.

4.10.1

Välissuhted ulatuvad kaugemale sellistest ametlikest kokkulepetest nagu Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepped. Tööstuspoliitika välismõõtme väljaarendamisel peaksid EL ja liikmesriigid määratlema ühised seisukohad keeruliste probleemide käsitlemiseks, tagamaks eelkõige ülemaailmselt võrdsed tingimused. Kuna avatud turud hõlmavad vastastikkust, peaks EL tõsiselt tegelema konkreetsete moonutustega, mis kahjustavad Euroopa tööstuslikke huve.

4.10.2

Häireteta energiavarustus on eluliselt tähtis nii majanduslikel kui ka julgeoleku põhjustel. See probleem nõuab veelgi ühtsemat üleeuroopalist lähenemisviisi, arvestades USA praeguseid madalaid energiahindu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tootmisprotsessideks hädavajalikule toorainele.

4.10.3

Ülemaailmselt võrdsete tingimuste loomiseks on üliolulised rahvusvahelised sotsiaalsed, kliima- ja keskkonnastandardid või vastavad valdkondlikud lepingud. Need peavad tekitama tingimused tootmise väärtusahela säilitamiseks Euroopas.

4.10.4

Komitee rõhutab vajadust kaitsta intellektuaalomandi õigusi. Tuleks tagada juurdepääs riigihangetele välismaal.

4.10.5

Väga teretulnud on põhjalikult läbiräägitud ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingud, eelkõige USAga. Nende eeltingimuseks on põhjalik järelevalve.