12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/20

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tegevuskava terviklikku lähenemisviisi ja on juba väljendanud oma seisukohta paljude meetmete kohta üheteistkümnest kavandatud meetmest, mille rakendamine nõuab siiski aega ja vajab erinevaid, sh majanduslikke toetusmeetmeid.

1.2

Komitee arvates on oht, et mõned meetmetest jäetakse tähelepanuta või neid ei viida täielikult ellu, kuna ei ole arvestatud majanduskriisi põhjustatud tagajärgedega sektorile, eriti kokkuhoiumeetmetest kõige rohkem mõjutatud riikides.

1.3

Seoses tegevuskava rakendamisega soovitatakse arvestada ja väärtustada mitmekesisust, mis sageli ilmneb VKEde ja mikroettevõtete vormis.

1.4

Komitee kiidab heaks ettepaneku luua jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelev alaline töörühm ning loodab, et rühma koosseisu võivad kuuluda ka Euroopa sotsiaalpartnerid ning tarbijaorganisatsioonide ja VKEde esindajad.

1.5

Komitee soovitab muuta olulise ja usaldusväärse teabe mitte ainult kättesaadavaks, vaid ka tarbija jaoks reaalselt mõistetavaks, esitades teabe kokkuvõtlikul ja hõlpsasti arusaadaval kujul (loobudes tehnilistest ja õiguslikest mõistetest).

1.6

Komitee arvates tuleks ergutada liikmesriike määrama, millised jaekaubanduse vormid võiksid olla hõlmatud teenuste direktiivis käsitletud (sotsiaalsete ja kultuuriliste) üldhuvidega.

1.7

Komitee kutsub üles ergutama ettevõtteid ühendama e-kaubanduse ja tavakaubanduse, mis praegu on paljudel juhtudel veel üksteist välistavad alternatiivid, ka selleks, et saada üle poodide lahtiolekuaegade ja -päevadega seotud probleemidest.

1.8

Jaekaubanduse ülemäärane koondumine põhjustab mitmeid probleeme, sh objektiivsed raskused tõelise konkurentsi tagamisel.

1.9

Komitee soovitab, nagu juba ühes teises arvamuses (1), tegeleda ELi tasandil siirdehindade kuritarvitamisega, mille käigus fikseeritakse grupisisesed tehinguhinnad grupi tulumaksunõuetega seotud hinnangukriteeriumide alusel, selle asemel et lähtuda normaalsetest turutingimustest.

1.10

Komitee soovitab taotleda kaubanduse jätkusuutlikkust ja jäätmete vähendamist, muu hulgas soodustades toodete lahtisel kujul müümise levitamist, vähendades sellega keskkonda saastavate pakendite hulka.

1.11

Komisjonil tuleks aktiivselt jätkata uuenduste ja muudatustega, kasutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, kuna konkurents on küll muudatuste eeltingimus, kuid mitte nende otsene põhjustaja.

1.12

Komitee peab esmatähtsaks nõutavate erialaste teadmiste vastavust töötajate oskustele ning usub, et ettevõtete osalemine ei tohiks piirduda üksnes õppe sisu kindlaksmääramisega, vaid nad peaksid tegema ka sihipäraseid investeeringuid.

1.13

Kaubanduspersonali oskuste Euroopa nõukogu (European Skills Council for Commerce) kogemuste valguses kutsub komitee liikmesriike üles looma sotsiaalpartnerite kahepoolseid organeid kutseõppe arendamiseks (oskuste vastavusse viimine vajadustega, õppekavad, rahastamine, koolitusvajaduste kindlakstegemine ja koolitusalane tagasiside).

1.14

Komitee toetab komisjoni algatust käivitada dialoog kõigi asjast huvitatud isikutega, et määrata ELi tasandil kindlaks tulemuslikud meetmed varimajanduse ja mitteametliku töötamise vastu võitlemiseks. Komitee loodab näha liikmesriikide tugevat poliitilist tahet, mida komisjon saaks tugevdatud partnerluse abil koordineerida.

2.1

Jaekaubanduse siseturu saavutamiseks strateegia „Euroopa 2020” raames esitatakse viiest prioriteedist ja üheteistkümnest 2014. aastaks rakendatavast meetmest koosnev tegevuskava. Komisjon tagab nende üle teostatava järelevalve ja esitab 2015. aastal aruande tehtud edusammude kohta.

2.2

Jaekaubandus on Euroopa Liidus keskse tähtsusega majanduskasvu, töökohtade loomise ning uuenduslike ja säästlikumate tarbimismudelite soodustamiseks. Sektor moodustab 11 % SKPst ja ligikaudu 15 % tööhõivest, mis vastab 36 miljonile töötajale rohkem kui 6 miljonis ettevõttes, mis omakorda moodustab 29 % ettevõtete koguarvust ning mille seas on suur protsent VKEsid ja mikroettevõtteid.

2.3

Tegevuskavas tuuakse esile, kuidas jaekaubanduse sidemed teiste majandussektoritega muutuvad üha tihedamaks ning muutub üha raskemaks neid üksteisest eristada. Juhitakse tähelepanu tõigale, et endiselt püsivad tõkked, mis takistavad tõhusa, konkurentsivõimelise ja integreeritud jaekaubanduse siseturu loomist. Seetõttu on vaja suurendada sektori konkurentsivõimet ja tootlikkust ning parandada sektori majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi, võttes arvesse üldiselt sektori mitmekesisust ning eriti VKEde ja mikroettevõtete olukorda.

2.4

Komitee rõhutab, et sektoris viimase 20 aasta jooksul toimunud ajakohastamisest hoolimata on paljud kaubandusega tegelevad VKEd praegu kadumas – mitte ainult suurenenud hinnakonkurentsi ja kasumimarginaalide vähenemisega seotud põhjustel, vaid ka majanduskriisi tõttu, millega on kaasnenud tarbimise märkimisväärne vähenemine ja endisest väiksem valmisolek ostude tegemiseks.

2.5

Finantskriisi, toorainete hindade tõusu, rahvastiku vananemise ning vajadusega suurema jätkusuutlikkuse ja tehnoloogilise innovatsiooni järele (nt e-maksed, iseteeninduskassad) kaasnevad põhjalikud muutused nii suurte jaekaubandusettevõtete kui ka VKEde äriprotsessides ja -mudelites.

2.6

Komitee kiidab heaks ettepaneku luua jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelev alaline töörühm (kuhu kuuluvad liikmesriigid, asjaomased sidusrühmad ja VKEd) eesmärgiga asetada sektori probleemid Euroopa poliitilise arutelu keskmesse, selgitada välja arengusuunad, jälgida tehtavaid edusamme ja sõnastada soovitusi. Komitee palub kaasata rühma koosseisu sektori üleeuroopalised sotsiaalpartnerid (UNI Europa Commerce ja Eurocommerce), kes 1980. aastate lõpust saadik on pidanud konstruktiivset sotsiaaldialoogi, ning samuti kodanikuühiskonna, sh tarbijaorganisatsioonide ja VKEde esindajad.

2.7

Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja soodustada kõiki õiglasi ja tasakaalustatud viise koostöö tegemiseks ja kaubanduspartnerluste sõlmimiseks sõltumatute kaubandusettevõtete vahel ning nende ja suurte jaekaubandusettevõtete vahel selgeid ja tasakaalustatud tagatisi sisaldavate lepingute alusel.

3.1

Õigused on tõelised õigused vaid siis, kui neid kasutatakse, mis omakorda eeldab, et neid tuntakse. Teavitamine ei võrdu teadmisega, mis on tarbijate esimene õigus, mis võimaldab neil oma tarbimist vabalt suunata, taotledes heaolu ning soodsaid individuaalseid ja kollektiivseid tingimusi. Praegu kaasneb ostuvaliku tegemisega sageli tohutu suur hulk kättesaadavat teavet.

3.2

Sektori teravaimate probleemide hulka kuulub praegu suurte jaekaubandusettevõtete turustusstrateegia, mis on peaaegu täielikult keskendunud tarbija makstavale müügihinnale, jättes tahaplaanile kvaliteedi ja hinna suhte. Paljudes liikmesriikides on see viinud toiduainete kvaliteedi languseni, muu hulgas looduslike koostisainete asendamise tõttu asendusainetega. Kõnealune nähtus vähendab tarbijate valikuvõimalusi, kuigi nad oleksid sageli valmis maksma kõrgemat hinda kvaliteettoote eest, kuid sellist pakkumist nad lihtsalt ei leia.

3.3

Toodete omaduste tundmine võimaldab kodanikel teha teadlikke ostuotsuseid, juhtides seeläbi pakkumist kvaliteedi, mitmekesisuse ja parema teenindamise suunas. Ent rohkem kättesaadavat teavet ei tähenda veel suuremat teaduslikkust, vaid tulemus on sageli pigem vastupidine: ülemäärase teabega silmitsi seisev tarbija otsustab selle lugemisest loobuda, kuna tal napib selleks aega ning teave on sõnastatud liiga tehniliselt ja raskesti arusaadavalt.

3.4

Lisaks heade tavade suuniste ja/või käitumisjuhendite väljatöötamisele (meede 1) (2) tuleks komisjonil ette näha tõhusaid instrumente, mis kohustavad tootjaid ja turustajaid teavitama tarbijaid hõlpsasti arusaadavas keeles oma toodete, teenuste ja hindade kõigist omadustest, mis on esmatähtsad muul sotsiaalsel, keskkonnaalasel, piirkondlikul ja majanduslikul otstarbel. Lisaks tuleks kõik vajalik teave teha kättesaadavaks lühikeses ja hõlpsasti arusaadavas vormis. Sel viisil saaksid tarbijad vabalt otsustada, kas eelistada üht või teist esitatud omadustest, ja nad ei pea tuginema üksnes turustusteabele.

3.5

Toodete pakkumise süsteem annab tarbijatele palju ostuvalikute tegemiseks kasulikke teadmisi, mis on aga enamasti keskendunud nendele toote aspektidele, mis on seotud selle ostmise ja esialgse kasutamisega, pöörates põhitähelepanu klientide esialgsele rahulolule ja jättes unarusse toote olelusringi hilisemad etapid (pakendimaterjali ringlussevõetavus, toimimisaeg, abiteenuste ja vahetuse võimalus, toote väärtus võimalikul müümisel kasutatud tootena, müügijärgsed teenused).

3.6

Lisaks metoodika väljapakkumisele toodete ja organisatsioonide üldise mõju mõõtmiseks ja sellest teavitamiseks (meede 2) (3) tuleks komisjonil tegeleda ülesandega täiendada teadmisi, millele tuginedes tarbijad teevad oma ostuvalikuid (4). Seega peaks kõnealuse meetme rakendamine andma selged juhised järgmiste aspektide kohta:

3.7

Seetõttu teeb komitee ettepaneku rakendada kõnealust meedet tõhusalt ja realistlikult nii tarbijate kaitse parandamiseks kui ka selleks, et ettevõtjad, sh VKEd, teaksid, kuidas meede praktikas ka ellu viia.

4.1

Teenuste direktiivis sätestatakse keeld nõuda vastavust teatavatele nõuetele, kuid see keeld ei puuduta „planeerimisnõudeid, millel ei ole majanduslikku eesmärki, kuid mis on seotud olulise avaliku huviga seotud põhjustega”, ning direktiiv „ei mõjuta liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas ühenduse õigusega kindlaks, milliseid teenuseid nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks”. Olulise avaliku huviga seotud põhjustena on direktiivis selgesõnaliselt mainitud „rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamist” ning „sotsiaal- ja kultuuripoliitika eesmärke”.

4.2

Teatavad jaekaubanduse vormid iseloomustavad asjaomase piirkonna kultuuri ja elustiili. Kõnealused vormid – ja ainult need – peavad saama omavahel konkureerida sarnaste ettevõtete süsteemis, kus tarbijate huvides püüeldakse pidevalt parema kvaliteedi ja suurema tõhususe poole. Selliste kaubandusettevõtete ohustamine suurte jaekaubandusettevõtete agressiivsete käitumistavadega võib küll tähendada vaba turu põhimõtete lühiajalist elluviimist, ent selle tagajärjel kaob ära raskesti taastatav kultuuri- ja elustiilipärand, tuues endaga kaasa ka asjaomase kogukonna ja piirkonna majandusliku nõrgenemise.

4.3

Konkurentsi tõttu on jaekaubandusettevõtted pidanud parandama pakutavate teenuste kvaliteeti ja oma tootmistõhusust. On esmatähtis, et komisjon teeks vahet sarnaste ettevõtjate vahelise eluterve konkurentsi (mis tarbijate kasu nimel ergutab pidevale kvaliteediparandamisele ja tõhustamisele) ning ettevõtjatevaheliste majandus-kaubanduslike konfliktide muude vormide vahel.

4.4

Seega on oluline tagada piirkondades eluterve konkurents sektori ettevõtete vahel sõltumata nende suurusest, ent pidades silmas mitte agressiivseid käitumistavasid, vaid võimet stimuleerida üksteist positiivses mõjuringis. See tähendab teenuste parandamist, tootevaliku laiendamist, struktuuride mugavamaks muutmist, soodsamaid hindu ja kohaliku kogukonna identiteedi loomist.

4.5

Kui suurtel jaekaubanduskettidel õnnestub tänu oma majanduslikule tugevusele turult välja suruda traditsioonilised poed, tuleb tunnistada, et tegemist on kahjuga, kuna hävitatakse osa kultuuri- ja elustiili pärandist ning kohalik ja piirkondlik majandus- ja sotsiaalstruktuur, mis iseloomustab asjaomast piirkonda ja kogukonda ning millel on suurem väärtus kui vaid tarbijatele pakutavates tootevaliku- ja hinnaeelistes.

4.6

Seoses meetmetega 3 ja 4 peab komisjon kooskõlas teenuste direktiiviga ergutama liikmesriike hindama, kas ja milliste jaekaubanduse vormide abil võidakse saavutada need sotsiaal- ja kultuuripoliitilised eesmärgid. Seetõttu peaks komisjon edendama traditsioonilise ja sõltumatu kohaliku jaekaubanduse hõlmamist üldhuvi alla seal, kus selle vormides väljenduvad piirkonna eripära ja omadused. Sellegipoolest tuleb õigusega vältida olukorda, kus piirkondlikke erihuvisid üritatakse edendada kogukonna üldiste, sh keskkonna- ja linnaplaneerimise alaste huvide kattevarjus. Selleks peab komisjon väga selgelt kindlaks määrama, millised on piirkonna heakskiidetavad üldhuvid, paludes vajadusel igalt piirkonnalt konkreetselt nende kolme prioriteetse huvi pingerea kindlaksmääramist, mida tuleb järgida uute kaubandusettevõtete hindamisel.

4.7

E-kaubandus ei saa asendada füüsilist jaekaubandust, vaid mõlemad mudelid peavad leidma ühinemise vormid, eelkõige selle pärast, et jaekaubandusel on esmatähtis sotsiaalne ülesanne, mis ei piirdu üksnes kaupade ja teenuste tarnimisega soodsaima hinnaga.

4.8

Komitee palub komisjonil edendada liikmesriikidega kooskõlastatult ja koostöös VKEde organisatsioonidega VKEdes koolitusmeetmeid erinevate traditsioonilist müüki täiendavate müügivormide kasutamise kohta.

4.9

E-kaubanduse arengupotentsiaali on võimatu ennustada, kuna see sõltub sellest, kuidas turud ja institutsioonid seda hakkavad reguleerima. Komisjonil tuleks toetada ja soodustada kõiki meetmeid, mille eesmärk on väärtustada e-kaubanduse osutatavaid müügiväliseid (non-sale) teenuseid (mis ei ole otseselt mõne konkreetse ostuga seotud).

4.10

Poodides osutatakse klientidele praegu palju teenuseid tasuta (nt pilkupüüdev vaateakende kujundus), nende kulud aga makstakse kinni müügimarginaali arvelt. Sellepärast takistavad tootjad sageli müüki netipoes, sundides klienti ostma tavapoest. Ent üha suuremal arvul tarbijatel on praeguseks välja kujunenud harjumus kombineerida netipoest (toodete ja hindade võrdlemine) ja tavapoest (toodete käega katsumine ja proovimine) ostmist. Komitee soovitab saada üle kõnealusest e- ja tavakaubanduse konkurentsist, soodustades tavapoes osutatavate teenuste integreerimist ja väärtustamist, kuna füüsiline ostude tegemine loob reaalseid sotsiaalseid suhteid, mida ei saa digitaalseks suhtluseks muuta. Vaja on kaks asja ühendada, mitte asendada üks teisega.

4.11

Komitee märgib, et liikmesriikides kehtivad erinevad õigusnormid jaekaupluste lahtiolekuaegade ning pühapäevase ja öise töötamise kohta. Lisaks on sellised õigusnormid vaidlusi tekitanud ka paljude riikide siseselt seoses konkurentsiga sõltumatute kaupluste, VKEde ja mikroettevõtete vahel ning seoses tagajärgedega töötajate jaoks. Komitee kutsub komisjoni üles kõrvaldama kõnealuse takistuse ühtse turu saavutamise ja Euroopa sotsiaalmudeli elluviimise teelt, kasutades selleks ka e- ja tavakaubanduse integreerimist.

5.1

Komitee arvates kuulub jaekaubandus kõige enam koondunud sektorite hulka. Tegelikult on igas liikmesriigis turg kolme kuni viie – sageli rahvusvahelise – ettevõtte kontrolli all. See on väga suur probleem konkurentsi seisukohast, kuna sektor on muutunud liiga mõjukaks võrreldes tarnijatega, kelle arv on palju suurem.

6.1

Komitee toetab meedet 6, mille eesmärk on toetada jaekaubanduse ettevõtjaid, et nad võtaksid meetmeid toidujäätmete vähendamiseks (6), ning kiidab heaks otsuse võtta 2013. aastal vastu säästvat toitu käsitlev teatis.

6.2

Komitee toetab komisjoni esitatud meedet 7, mille eesmärk on „muuta tarneahelaid keskkonnasõbralikumaks ning säästvamaks” kõikvõimalike meetmete abil, millega vähendatakse energiatarbimist ja saasteainete teket. Seoses saasteainetega soovitab komitee ühe meetmena edendada laiatarbekaupade lahtisel müügil põhinevat mudelit pakendatud toodete müümise alternatiivina. Jäätmeteks muutuva pakendimaterjali vähendamiseks võetava meetme konkreetseks rakendamiseks palub komitee komisjonil konsulteerida kõigi asjaomaste pooltega.

6.3

Kõnealust tava kasutatakse praegu vaid piiratud ulatuses ja vaid väga väheste toodete puhul, ent võimalusi selle laiendamiseks on palju.

6.4

Kirjeldatud mudelit kasutatakse praegu harva, nt värske piima müümisel, seevastu on nt autokütuse müük automaadist juba väga levinud nähtus. Kõnealune toode kui selline ei ole eriti keskkonnasõbralik, ent selle turustamisel ei tekitata grammigi plasti ega toote ülejääki.

6.5

Kõnealuse mudeliga kaasnevad muutused müügipunktide struktuuris, mis tuleks varustada kaupa laost riiulile tarnivate torudega või vähemalt mahutite täitmise süsteemidega. Igal juhul ei oleks poeriiulid enam staatilised ja igavad.

6.6

Mudeli muutmist saadaks edu vaid siis, kui seda edendaksid suured jaekaubandusettevõtted, kes turustavad suurimat osa tarbekaupu, kuna neil oleksid vajalikud võimalused ja ressursid kõnealuste suurte muutuste käivitamiseks. Sellega seoses peavad võtmerollis olema ka VKEd.

6.7

Komisjon võiks aidata kaasa kõnealuse muutuse käivitamisele, selgitades selle sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eeliseid ning kasutades kõiki tema käsutuses olevaid, sh ka majanduslik-finantsalaseid vahendeid konkreetsete algatuste ja projektide edendamiseks ja soodustamiseks.

7.1

Reaalmajanduse taastumine sõltub ka uuendustegevusest (meede 8), mida sektor on võimeline arendama, ning määrava tähtsusega on VKEde senisest suuremad ja hõlpsamad võimalused saada pangalaenu, et käivitada projekte ja uuendustegevust.

7.2

Erinevalt USAs tehtust on esmatähtis, et ettevõtjate investeeringutega uuendustegevusse kaasneksid töötajate kaitse ja tööhõive kvaliteet.

7.3

Komisjon tundub ootavat kõnealuseid muutusi „jaekaubanduse suurenenud konkurentsivõimelt”, mille edendamine olla teatises väljapakutud meetmete ainus eesmärk. Ent kuigi konkurentsi puudumine on muudatustele takistuseks, konkurents üksi veel muudatusi ei taga.

7.4

Komisjon hindab jaemüüjaid „innovatsiooni edendajatena” ja tunnistab sellega, et jaekaubanduses tegutsevad VKEd, kellel on palju otsesemad kontaktid tarbijatega, kes tajuvad palju paremini uusi vajadusi ning kellel – olles ka suurtest ettevõtetest paindlikumad – õnnestub paremini kohandada tootevalikut muutuvale ja mitmekesisele nõudlusele.

7.5

Siiski eeldavad teatavad süsteemides või mudelites tehtavad muudatused projekteerimisvõimet ja eelkõige mõjuvõimu läbirääkimistel, mille tõttu tulebki kaasata ka suurettevõtted. Komisjonil tuleb teha kõikvõimalikud jõupingutused, et kaasata uuendusprotsessidesse ja muudatustesse kõik ettevõtjad – nii väikesed ja keskmise suurusega kui ka suured.

7.6

Komitee tervitab sellise andmebaasi loomist, mis sisaldab kõiki ELi ja liikmesriikide toiduainete märgistamise eeskirju (meede 9) (7).

7.7

Komitee toetab komisjoni tema kavatsuses tagada kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu integratsioon (meede 10) (8) ning loodab, et see kiirendab kõnealuste maksete levimist.

8.1

Oskuste vastavus nõudmistele on esmatähtis tööhõive kvaliteedi parandamiseks (9) kõnealuses sektoris, mis sageli kujutab endast küll esimest võimalust tööturule sisenemiseks või naasmiseks, ent seda ei peeta sageli ja mitte kõikjal atraktiivseks ja huvitavaks sektoriks, kus veeta terve oma tööelu.

8.2

Jaekaubanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamiseks on esmatähtis senisest tihedam seos nõutavate erialaste teadmiste ja töötajate oskuste vahel (meede 11). Töötajatele tuleb pakkuda võimalusi erialase võime suurendamiseks, muu hulgas pidades silmas kasvavat automatiseerimist.

8.3

Komisjon kavatseb tugevdada koostööd sotsiaalpartnerite vahel, et tõhustada koolitus- ja ümberõppemeetmeid, ka ELi valdkondlike oskuste nõukogu kaudu.

8.4

Vaatamata tehnoloogilisele innovatsioonile on sektori tootlikkus endiselt pigem madal ja VKEdel on raske investeerida uutesse tehnoloogiatesse, uuendustegevusse ja oma töötajate erialakoolitusse.

8.5

Sellegipoolest ei tohi tegevuskavas mööda vaadata tõigast, et siseturul kannatab sektor sotsiaaldumpingu ja ebaausa konkurentsi all jaekaubandusettevõtjate vahel sõltumata nende suurusest, kuna töösuhted ja kollektiivläbirääkimised on liikmesriigiti erinevad, millest tulenevad erinevad arengumudelid ja erinevad investeerimispoliitilised meetmed.

8.6

Tehtud analüüs ei ole ammendav, kuna selles viidatakse üksnes nõutavate erialaste teadmiste ja olemasolevate oskuste vastavusele, jättes tähelepanuta kõik problemaatilised küsimused, mis praegu takistavad sektori integreeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa siseturu tõelist väljakujundamist. Need hõlmavad töötingimusi, töö korraldamist, madalat töötasu, paindlikkust, ebakindlaid töösuhteid ja näiliste FIEde tavapärasest suuremat osakaalu.

8.7

Teatises tehakse ettepanek investeerida kutseõppesse, mille eest vastutaksid valitsused, üksikisikud ja haridussüsteem, ning ettevõtjaid kutsutakse üles võtma endale olulist rolli uute õppekavade ja koolitusprogrammide ning ametipraktikate väljatöötamise etapil. Komitee arvates ei tohiks ettevõtjate kaasamine piirduda üksnes koolitusalaste vajaduste väljaselgitamisega, vaid nad peaksid proaktiivselt osalema, tehes sihipäraseid investeeringuid nõutavate oskuste omandamisse (10).

8.8

Kõnealused avaliku ja erasektori investeeringud koos ei aitaks mitte ainult noortel siseneda tööturule, vaid abistaksid ka inimrühmi, kellel on raskusi tööturule naasmisel (pikaajalised töötud, eakad töötajad, sisserändajad ja puudega inimesed). Erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste tööhõivele, kuna naised on ümberkorraldusprotsesside tagajärjel suuremas tööturult väljasurumise ohus ja neil on raskem ühitada era- ja tööelu.

8.9

Oskuste vastavusse viimine nõudmistega ning koolide ja ettevõtjate partnerluse ja õpipoisiõppega seotud väljaõppe tugevdamine saavad anda soovitud tulemusi töötajate liikuvuse ja sektori tootlikkuse suurendamise osas vaid siis, kui samaaegselt tunnustatakse kogu Euroopas diplomeid, ametipraktikaid, kutsekvalifikatsioone ja omandatud oskusi.

8.10

Riikide tasandil tehtud jõupingutustest hoolimata on ebaseaduslik ja mitteametlik töö ikka veel suur probleem, mis seab ettevõtjad omavahel ebaausasse konkurentsi töökulude osas. Mitteametlikus majanduses tegutsevad töötajad ei ole mitte ainult ravi- ja sotsiaalkindlustusega hõlmamata, vaid neil puudub ka võimalus osaleda koolituses ja teha ametipraktikaid, millega kaasnevad ilmselged negatiivsed tagajärjed nende võimalustele omandada oskusi ja erialaseid teadmisi.

8.11

Seetõttu on tervitatav komisjoni algatus käivitada kõigi asjaomaste pooltega dialoog hindamaks mitteametliku majanduse mõju töötingimustele ja määratlemaks ELi tasandil tõhusaid meetmeid mitteametliku majanduse vastaseks võitluseks. Komitee arvates osutub selline algatus seda tulemuslikumaks, mida suuremat vastavat poliitilist tahet liikmesriigid sellega seoses üles näitavad, ning komisjon võiks seda tahet kooskõlastada tugevdatud partnerluse kaudu.

8.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab esmatähtsaks, et meetmed ebaseadusliku ja mitteametliku töö vastu võitlemiseks oleksid pidevalt päevakorras sektori sotsiaalpartnerite arutelus Euroopa sotsiaaldialoogi raames (11).