12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/15

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab ühist lähenemist tolli riskijuhtimisele ja tarneahela turvalisusele väga oluliseks, tagamaks, et kõik asjaomased asutused kohaldaksid kogu tolliliidu territooriumil, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 järgi Euroopa Liidu ainupädevusse, ELi eeskirju ühtselt ja mittediskrimineerivalt.

1.2

Komitee toetab kindlalt komisjoni ettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et riskijuhtimine ja kaupade liikumine ELi piiride kaudu oleks tänu ühisele strateegiale, kus kasutatakse ELi tasandi riskijuhtimiseks asjakohaseid IT-süsteeme, tõhusam ja tulemuslikum.

1.3

Komitee tunneb suurt muret asjaolu pärast, et Rooma lepinguga 1957. aastal loodud ja 1968. aastal ellu viidud tolliliidu kohta – mis loodi ühise poliitikana, et tagada ühtne kaubanduspiirkond, kus inimesed ja kaubad saavad vabalt liikuda ning mis toetub kogu ELis kõigi kaubandusettevõtjate tolliformaalsusi käsitlevale diskrimineerimisvabale ühtse kontrollpunkti süsteemile – on ikka esitatud erinevaid suuniseid ja rakendusi, mis takistavad tõhusat ja tulemuslikku tolli riskijuhtimist, aeglustades nii kaubavahetusvooge ja ELi kaupade vaba liikumist.

1.4

Komitee peab esmatähtsaks parandada kõikjal ELi territooriumil tolli suutlikkust tagada kogu tolliliidus kõrge riskijuhtimise tase seoses määratluste ja klassifikatsioonide ühtse rakendamisega ning andmete kogumise ja edastamisega ELi andmebaasi, tehes seda selgete ühiste kriteeriumide alusel, mis on kontrollitud kvaliteedi tagamise ühtse süsteemi kaudu, ning karistades eeskirjade rikkujaid.

1.5

Komitee soovitab töötada välja ühised tehnilis-regulatiivsed standardid, et rakendada ELi kõigil välispiiridel ühtlaselt kvaliteetset riskijuhtimist, mida toetaksid ELi püüded tagada asjaomastele spetsialistidele kõrgetasemeline koolitus, kus võetakse arvesse ka riikide eripäraga seotud eri kohustusi.

1.6

Komitee rõhutab, et tuleks tagada Euroopa turujärelevalve süsteemis olevate eri andmebaaside täielik koostalitusvõime, kasutades selleks ühist strateegiat ja pakkudes tehnilisele arengule tugevat toetust ELi programmidest, et tagada eri ametiasutuste ja eri tasandite vahel reaalajas teabe jagamine ning tugevdada võitlust tervishoiu- ja keskkonnaalase ning sotsiaalse dumpingu võimalike riskide vastu.

1.7

Komitee kutsub ELi üles tugevdama meetmeid kvalifitseeritud inimressursside arendamiseks ja haldussuutlikkuse parandamiseks, sh tagades parema tasakaalu kontrolliülesannete jaotusel ja luues tolli ühistöörühma, mis reageerib kiiresti kriisiolukordadele, kui talt seda palutakse.

1.8

Komitee arvates on hädavajalik tugevdada tolliametite, vedajate ja volitatud ettevõtjate partnerlust, tugevdades nende staatust ja eeliseid, et tagada riskijuhtimisel optimaalne koostöö tänu andmete edastamisele ühtsesse andmebaasi ilma tarbetu bürokraatia dubleerimiseta.

1.9

Komitee kutsub üles viima ellu uuendatud juhtimissüsteemi, mis hõlmaks kõik liikmesriikide ja ELi asjakohased ametiasutused, agentuurid ning ELi hoiatus- ja teabesüsteemid, tagamaks, et toll ja muud siseturul tegutsevad ametiasutused teeksid struktureeritumat ja süstemaatilisemat koostööd.

1.10

Komitee kutsub üles turujärelevalve mitmeaastases kavas määratletud meetmepaketti sidusalt ja kooskõlastatult ellu viima, et vältida kontrollide dubleerimist, erinevate kriteeriumide kohaldamist, samade andmete mitmekordset küsimist, turu eri kontrolli- ja järelevalveasutuste erinevaid visioone ning ebapiisavat koostalitusvõimet.

2.1

Tolliliit kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 järgi ELi ainupädevusse.

2.2

Juba 2004. aastal rõhutas komitee vajadust „muuta strateegilist lähenemist tolliteenuste poliitikale, kus on alates laienemisest põhjendatult pandud rohkem rõhku ühise tollipoliitika elluviimisega seotud väljakutsetele ELi uutel välispiiridel. Komitee tunnistab ka, et kontekst on muutunud, kuna ELi kodanike kaitsmist silmas pidades on kerkinud uued mured turvamenetluses, eelkõige pärast Ameerika Ühendriikides toimunud sündmusi” (1).

2.3

Seoses tolliliidu tõsiste toimimishäiretega, millega tolliliit seisab vastamisi ELi eeskirjade erineva kohaldamise tõttu, mis võib ebatõhususe, raiskamise ning vajaduse ja olemasolevate ressursside ebakõlaga seada ohtu üldise tõhususe, on komitee rõhutanud, et tuleks järgida „ühtsetel, ajakohastatud, läbipaistvatel, tõhusatel ja lihtsustatud menetlustel põhinevat ühtset tollipoliitikat, millega oleks võimalik anda panus ELi majanduslikku konkurentsivõimesse ülemaailmsel tasandil” (2).

2.4

Tolliliit viib ellu suure osa ELi kaubanduspoliitika meetmetest ja mitmeid ELi kaubandusvoogudega seotud rahvusvahelisi kokkuleppeid, toetades liikmesriikide administratsiooni abil olulisi horisontaalseid andmehalduse, kaubandusettevõtjate juhtimise ning riskijuhtimise, sh rahvusvahelise kaubavahetusega seotud arvukate eri liiki ja tasemega riskide kindlakstegemise, hindamise, analüüsimise ja maandamise protsesse (3).

2.5

Võttes ühise lähenemise riiki sisenemise ja sealt väljumise integreeritud riskijuhtimise suhtes, täidetakse järgmisi eesmärke:

3.1

Nagu tolliliidu olukorda käsitlevas 2012. aasta lõpu komisjoni teatises öeldakse, on tolliamet „ainus avalik institutsioon, kellel on olemas täielik ülevaade kõigist ELi välispiire ületavatest kaupadest, mis mõnes ELi tollis vabasse ringlusse lastuna võivad liikuda vabalt ELi tolliterritooriumi mis tahes osas, ning kes vastutab kontrolli eest selliste kaupade üle” (4).

3.2

Tänu sellele unikaalsele positsioonile vastutavad tolliametid eelkõige ELi rahvusvahelise kaubanduse haldamise eest ja aitavad kaasa siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja muu kaubanduse ja kogu tarneahela turvalisusega seotud poliitika rakendamisele.

3.3

Komitee on rõhutanud, et „tõhus tolliliit [on] Euroopa integratsiooni vältimatu eeltingimus, et kindlustada […] kaupade vaba liikumine, kaitstes tarbijaid ja keskkonda võimalikult suurel määral ning võideldes pettuste ja võltsimiste vastu tõhusalt ja ühtlaselt kogu Euroopa Liidu territooriumil” (5), ning on soovitanud järgida ühtsetel, ajakohastatud, läbipaistvatel, tõhusatel ja lihtsustatud menetlustel põhinevat ühtset tollipoliitikat.

3.4

Kuigi tolliliidu töökorraldus põhineb ühistel õigusaktidel ja poliitikal, on see keeruline ja seda viib ikka ellu 27 erinevat ELi administratsiooni, kus tulevad rahvusvahelise kaubavahetuse ja tarneahela turvalisusega seotud tollivormistuses ja -kontrollis, andmete, kaubandusettevõtjate ja eri riskitasemete haldamisel ja käsitlemisel mängu eri tasandite inim-, tehnilisi ja finantsfaktorid.

3.5

Komitee rõhutab, et tuleks vältida olukorda, kus liikmesriikidel oleks tollieeskirjade kohaldamisel nö käed kinni seotud, et nad saaksid jätkuvalt arvestada asjaomaste kaubandusvoogude mahtu. Sellega seoses tõdeb komitee, et liikmesriigid on kaubavahetuse lihtsustamiseks võtnud väga palju meetmeid: digitaliseerinud haldusvorme, lihtsustanud menetlusi ning kohaldanud volitatud ettevõtja staatust.

3.6

Igasugune ühtlustamine peab tuginema parimatele tavadele, mitte Euroopa keskmisele tasemele.

3.7

Kui soov on kulusid ratsionaliseerida, tööd tulemustele orienteerida (rahalisest aspektist ka seoses sissetulekuga) ja saavutada konkreetseid edusamme, siis on komitee arvates asjakohane kontrolle läbi viia mitte ainult üksiktehingute põhjal, vaid metoodilisema süsteemi alusel (systems-based approach), mis tugineb riskide hindamisele.

4.1

Järjest suuremate kaubandusvoogude ning järjest keerukamate ja järjest kiirema rütmiga uute mudelite kontekstis on tolliliidu töökorraldus üha suurema surve all ning tema ülesannete hulk ning sidusrühmade ootused suurenevad kiiresti. Tema operatiivsete ülesannete kaasajastamine eeldab digitaalses tollikeskkonnas:

4.2

Tõhusate ühiste analüüsi-, kontrolli- ja riskijuhtimisstrateegiate loomiseks on teiste agentuuride ja rahvusvaheliste partneritega koos korraldatava riskijuhtimise raames (eelkõige julgeoleku, tervishoiu ja keskkonna valdkonnas) vaja kõigis asjaomastes administratsioonides hoiakute muutust ühiste strateegiliste eesmärkide ja töömeetodite suhtes.

4.3

Eelkõige nõuab tõhus riskijuhtimine riigi ja ELi tasandil tolliametite ja turu järelevalveasutuste tihedamat koostööd, kuna ilma selleta oleks ühiste riskikriteeriumide ja konkreetsete riskiprofiilide loomine tõsiselt takistatud.

4.4

Riiki sisenemisel ja sealt väljumisel riskijuhtimise ühtse lähenemise kasutusele võtmisel tuleb meeles pidada, et tollile antakse praegu kontrollivolitused rohkem kui 60 õigusaktiga (6), samas kui järelevalveasutused on vastutavad ahela eest, kus on omavahel sõltuvad protsessid alates inspektsioonidest, proovivõttudest, laboritestidest, tulemuste tõlgendamisest, riski hindamisest kuni parandus- ja karistusmeetmete võtmiseni, mille eesmärk on ühtse turu aktis I (7) ja II (8) kavandatu kohaselt parandada turul ringlevate toodete ohutust.

4.5

Riski hindamise meetodid tuleks koondada eri tasandite tolliametite ja turujärelevalve asutuste ühisesse süsteemsesse platvormi (mh halduskoostöörühmade abil) ning nende puhul peaks saama kasutada mitmesugustes valdkondades kasutatavate andmebaasidega saadud kogemusi.

4.6

Tolliametid ja turujärelevalveasutused peaksid ressursse ja oskusi koondama, et „kohaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kasulikke meetodeid” (9), sh peaksid mõlemad asutused kohaldama suuniseid, tugevdama kooskõlastamist ja koostööd, teabe jagamist ja ühistegevust, et hallata sihipäraselt kõrge riskiga saadetisi.

5.1

Tolliametite, kaubandusettevõtjate ja vedajate partnerlus on esmatähtis selleks, et tagada tarneahela terviklikkus kodanike, ettevõtjate ning valitsemissektori huvides.

5.2

Selline partnerlus peaks põhinema tugevatel vastastikuse usalduse mehhanismidel, kus

5.3

Hoolimata püüetest süstemaatilisi kontrolle tugevdada, eelkõige pärast 11. septembri 2001. aasta sündmusi, nähti juba Maailma Tolliorganisatsiooni tolliprotseduuride lihtsustamist käsitlevas muudetud Kyoto konventsioonis (10) ette pealetükkivate kontrollide piiramine ning see on ka kaubanduse hõlbustamise üle käivate WTO läbirääkimiste eesmärk (11).

5.4

Tuleks võidelda teabevoogude killustatusega, kõrvaldada liikmesriikide erineva riskijuhtimisvõimekusega seotud probleemid, et tagada elektroonilise riskijuhtimise ja riskianalüüsi ühtne tase: selle alus on ikka Euroopa ühise riskijuhtimise ja tarnekindluse kultuuri kujundamine.

6.1

Euroopa Liidu mitmeaastased programmid – eelkõige seitsmes raamprogramm, kuid ka IDABC (12) ja ISA (13) haldusasutuste koostalitusvõime vallas – on pakkunud mitmesugustele riskijuhtimisteemalistele ühisprojektidele aluse koos uute vahenditega, millega saab vältida IT-infrastruktuuride ja rakenduste riigiti väga erinevaid riiklikke protsesse ja domeene.

6.2

On väga oluline, et innovatsioonis ning teadus- ja arendustegevuses riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse teemal tehtavaid pingutusi kooskõlastataks ELis, et tagada tehnoloogia kiire levik ja turustamine. Eelkõige on tehnoloogia tööstuslikul tasandil leviku jaoks hädavajalikud kontseptsiooni tõestamise projektid ja tootmise katseliinid. Avaliku ja erasektori partnerlused võivad neid algatusi struktuurifondide abil, programmi „Horisont 2020” raames ja teiste ELi programmide abil rahastada.

7.1

Komitee on ka hiljuti rõhutanud vajadust teha „tihedamat koostööd tolliametite, turujärelevalveasutuste, komisjoni talituste ja Euroopa agentuuride vahel, et paremini kontrollida üle piiri toodavate kaupade kvaliteeti” (14) ning pakkuda asjakohast teavet ja ühiskoolitust.

7.2

Komisjoni arvates on ELi tasandil „paremini vaja koondada liikmesriikide suutlikkust ja vahendeid, et saavutada tõhusamalt ELi riskijuhtimiseesmärgid kõigis välispiiril asuvates tollipunktides”, mis võiks hõlmata näiteks „mõne elektroonilise riskianalüüsivahendi kasutuselevõttu reaalajas”, mis tugevdaks suutlikkust ELi tasandil.

7.3

Komitee arvates on koostöö ja kooskõlastamise küsimus riskijuhtimises üks komisjoni ettepaneku põhipunktidest ja seda mitte ainult liikmesriikide asutuste süstemaatilise kooskõlastamise seisukohast, vaid ka ELi enda tasandil eri peadirektoraatide ja tegutsevate agentuuride vahel.

8.1

Komitee kiidab komisjoni algatust, mille eesmärk on tagada, et riskijuhtimine ja kaupade piiriülene liikumine oleks tõhus ja tulemuslik tänu ühisele eri tasandite strateegiale. Selle strateegia abil tehakse ELi eri asutuste kooskõlastamise raamistikus ühtse lähenemise ja eelnevalt sätestatud ühiste kriteeriumide alusel kindlaks riskitüüp ja -tase ning võimalikud lahendused.

8.2

Komitee on veendunud elektroonilise tollivormistusprotsessi tsentraliseerimise vajaduses. Sel eesmärgil antakse komisjonile asjakohased IT-süsteemid ELi riskijuhtimiseks, mis toimub koostalitusvõimeliste andmebaasivõrgustike alusel ja kasutades süstemaatiliselt standarditud töömeetodeid, millega kaitstakse töötajaid, tarbijaid ja ettevõtjaid tervishoiu- ja keskkonnalase ning sotsiaalse dumpingu riskide eest.

8.3

Komitee arvates on esmatähtis parandada tolli suutlikkust, et kogu ELi territooriumil oleks tagatud samasugune riskijuhtimise tase, mida hinnatakse selgete ühiste kriteeriumide alusel, mis on kontrollitud kvaliteedi tagamise ühtse süsteemi kaudu ning mille üle teostatakse järelevalvet, kohaldades eeskirjade rikkujate suhtes karistusi.

8.4

Komitee leiab, et see küsimus tuleks korralikult siduda turujärelevalve mitmeaastase kavaga, kus on sätestatud 20 konkreetset meedet  (15), mis tuleks ellu viia 2015. aastaks. Eelkõige tuleks aga

8.5

Komitee leiab, et tollikontrolli ja turujärelevalve juhtimist ei saa käsitleda eraldi ning et asjaomased asutused peaksid otsima koos ühise ELi tasandi lähenemise määratlust ning võrgustikus olevate andmete analüüsi-, kogumis- ja käitlemisvahendite täielikku koostalitusvõimet.

8.6

Komitee toetab liikmesriikide riskijuhtimissuutlikkuse suurendamise toetamissüsteemi, tagamaks ühtsed kvaliteedistandardid, ELi kontrolli- ja järelevalvemehhanismi ning karistused, kuid ka selle, et EL teeb rohkem pingutusi kvalifitseeritud spetsialistide koolitamiseks, eelkõige piirkondades, kus kohustused ja kulud on suuremad, näiteks Schengeni piiril.

8.7

Sellega seoses kutsub komitee üles tugevdama ELi meetmeid kvalifitseeritud inimressursside arendamiseks ja haldussuutlikkuse tugevdamiseks, sh luues tolli ühistöörühma, mis reageerib kiiresti kriisiolukordadele.

8.8

Selleks, et kogu ühtsel turul oleks tagatud selliste selgete ja sidusate ühiste standardite kohaldamine, millega tagatakse samasugune ohutus, kutsub komitee tungivalt üles tegema tolliametite, turujärelevalveasutuste, komisjoni talituste ja Euroopa agentuuride vahel (kõrgete ühiste standardite alusel) tihedamat koostööd ja teabejagamist, et paremini kontrollida üle piiri toodavate kaupade kvaliteeti.

8.9

Komitee kiidab heaks nõukogu järeldused tolliliidu arengustrateegia edenemise kohta (16) seoses tolliliidu juhtimise parandamisega, tolliliidu suutlikkusega hinnata enda mõju ja edendada õigusaktide ühtset kohaldamist, parandada agentuuride koostööd ja eelkõige „võtta terviklikum lähenemisviis rahvusvahelise tarneahela suhtes”, hõlbustada kaubavahetust ja „pakkuda volitatud ettevõtjatele tegelikke ja käegakatsutavaid hüvesid”.