52012AR0034

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52012AR0034 - EN

Document 52012AR0034

Help

Regioonide Komitee arvamus „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond”

ELT C 391, 18.12.2012, p. 84–109 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 391/84

Regioonide Komitee arvamus „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond”

2012/C 391/10

REGIOONIDE KOMITEE

—	kiidab heaks uue fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomise ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning leiab, et on oluline säilitada piisav eelarve ühisest kalanduspoliitikast tulenevate muutustega sammupidamiseks;

—	tervitab uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames tehtud lihtsustamist, mis tuleneb enamiku ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika finantsvahendite ümberpaigutamisest. Need vahendid jagunesid enne mitme fondi vahel;

—	soovib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskenduks kalandusele ning mitte eelkõige selle asendamisele muude tegevustega, nagu seda on mitmel puhul kinnitatud, ning leiab, et kaluri ameti atraktiivsuse suurendamine on oluline;

—

väljendab muret andmete kogumiseks ette nähtud eelarve vähendamise pärast, kuna tegelikult on vaja lisavahendeid, sest täielike ja juhtimiseesmärkidel täiendatud andmete omamine peab ühest küljest olema ühisele kalanduspoliitikale soodne ja teisest küljest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarveprioriteet;

—	taunib igasuguse laevastiku kohandamismeetmete tühistamist, samas kui ühise kalanduspoliitika uute eesmärkide, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse järkjärguliseks saavutamiseks on vaja laevastike tegevuse lõpetamist või ajutise katkestamise rahalist toetamist;

—	arvab, et tagasiheite järkjärguliseks vähendamiseks tuleb kohaneda, laevu ajakohastada ja teha asjakohaseid investeeringuid sadamatesse;

—	väljendab imestust ettenähtud mitmeaastaste kavade väljatöötamise rahastamise puudumise üle;

—	soovitab suurel määral toetada tehnoloogilist innovatsiooni ja investeeringuid, millega suurendatakse püügiseadmete selektiivsust;

—	leiab, et ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane.

Raportöör

Pierre MAILLE (FR/PES), Finistère’i departemangu üldnõukogu esimees

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]

COM(2011) 804 final

I POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.	on rahul, et komisjon soovib säilitada ühise kalanduspoliitika, arvestades kalanduse tähtsust paljude Euroopa Liidu piirkondade jaoks;

2.	kiidab heaks uue fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomise ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning leiab, et on oluline säilitada piisav eelarve ühisest kalanduspoliitikast tulenevate muutustega sammupidamiseks;

3.	arvab, et ühise kalanduspoliitikaga peaks esmajärjekorras taastama jätkusuutlikud majandustingimused kalanduseks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi raames, saavutades maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, ning tagama Euroopa tarbijate varustatuse, püüeldes enda toiduainetega varustatuse poole;

4.	tervitab uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames tehtud lihtsustamist, mis tuleneb enamiku ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika finantsvahendite ümberpaigutamisest. Need vahendid jagunesid enne mitme fondi vahel;

5.	kiidab heaks integreeritud merenduspoliitika kaasamise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, sest majandustegevus, keskkonnahoidlikkus, teadmiste omandamine ja andmete kogumine, seire ja kontroll on omavahel seotud;

6.	soovib siiski, et integreeritud merenduspoliitika otsese juhtimise tingimused oleksid paremini määratletud eraldiste sihtkoha ja abi saavate organite täpsustamiseks;

tunnistab huvi ühtekuuluvusfondide (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) ühise strateegilise raamistiku vastu, mis peaks võimaldama nende fondide juhtimiskorra lihtsustamist, ühtlustamist ja ühiskasutamist;

8.	taotleb, et Euroopa Liit koostaks eelarve, mille suurus tagaks ühtekuuluvuspoliitika tõhususe ja mis vastaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;

9.	märgib rahuloluga liikmesriikide ja piirkondade võimalust pöörduda Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi poole kalanduse ja kalanduspiirkondade arengu vallas tegutsemiseks;

10.

soovitab tungivalt kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega ja pädevusvaldkondade riiklikku jaotumist silmas pidades, et iga liikmesriigi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid täies ulatuses kaasatud erinevate, sh integreeritud merenduspoliitikaga seotud strateegiliste dokumentide koostamisse, nende üle peetavatesse läbirääkimisse, nende rakendamisse ja läbivaatamisse;

11.	on vastu ettepanekutele, mille eesmärk on siduda ühtekuuluvuspoliitika stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga: makromajanduslikul tingimuslikkusel on tegelikult teised eesmärgid kui ühtekuuluvuspoliitikal;

12.	avaldab oma toetust eeltingimuslikkuse põhimõttele, millega tagatakse, et ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused täidetakse eelnevatele kogemustele tuginedes;

13.	soovib, et hinnataks liikmesriikidele vahendite jaotamise kriteeriumite muutmise tagajärgi, sest need kriteeriumid erinevad varem Euroopa Kalandusfondi puhul kasutatutest;

14.	tuletab meelde, et oma arvamuses ühise kalanduspoliitika reformi kohta oli komitee vastu nõudele kohustada iga liikmesriiki rajama ülekantavad püügikontsessioonid ning soovitas vette tagasiheitmise järk-järgulist vähendamist;

15.

kiidab heaks teadmiste parandamise ja andmete kogumise tähtsustamise ning rõhutab kalurite ja teadlaste partnerluse olulisust. Täielike ja juhtimiseesmärkidel täiendatud andmete omamine peab ühest küljest olema ühisele kalanduspoliitikale soodne ja teisest küljest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarveprioriteet;

16.

taunib igasuguse laevastiku kohandamismeetmete tühistamist, samas kui ühise kalanduspoliitika uute eesmärkide, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse järkjärguliseks saavutamiseks on vaja laevastike tegevuse lõpetamist või ajutise katkestamise rahalist toetamist. Soovib, et vähemalt mõnes püügipiirkonnas oleks võimalik rangete raamistike, eelkõige püügiõiguste puhul toetusi lõpuks järk-järgult vähendada vastavalt varude olukorrale;

17.	leiab, et kaluri ameti atraktiivsuse suurendamine on oluline ning seda tuleks teha, parandades töötingimusi, hügieeni ja ohutust pardal, tehes vajalikke investeeringuid ning piirdumata vaid ühe projektiga laeva kohta;

18.	arvestab ülekantavate püügikontsessioonide vabatahtlikkusega. Komitee leiab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks seega toetama nende loomist nõustamise rahastamise, kogemuste vahetamise ja üleminekumeetmetega;

19.	väljendab imestust ettenähtud mitmeaastaste kavade väljatöötamise rahastamise puudumise üle, sest ühise kalanduspoliitika määrusega loodud kavad on olulised tegurid ressursside ja merekeskkonna nõuetekohases haldamises;

20.	kiidab heaks tagasiheite ja soovimatu saagi vähendamise ning soovitab suurel määral toetada tehnoloogilist innovatsiooni ja investeeringuid, millega suurendatakse püügiseadmete selektiivsust;

21.

arvab, et tehnoloogilised uuendused võivad aidata ühte ja sama laeva mitmel moel selektiivsuse parandamisel, merekeskkonnale avaldatava mõju vähendamisel ja meremeestele kõrge ohutustaseme pakkumisel, tingimusel, et asjaomased seadmed on vajalikud ning kujutavad endast sammu edasi, suurendamata seejuures püügikoormust;

22.

kiidab heaks toetuse andmise merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitsmisel ja taastamisel osalevatele kaluritele. See toetus peaks võimaldama nende kaasamist kalavarude majandamise meetmetesse, eelkõige Natura 2000 aladel ja merekaitsealadel ning kaitsma ajutiste töökatkestuste eest, lubade andmisel jne. Kuna merekeskkonna kaitsmine ei ole üksnes kalurite ülesanne, ei tohiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist otseselt rahastada nende piirkondade haldamist või keskkonnaalast seiret;

23.

leiab, et kalatööstus peab ka panustama kliima soojenemise ja saastuse vastasesse võitlusesse. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peab suutma toetada teadus- ja uuendustegevust suurema energiatõhususe ja vähema CO2 heite saavutamisel, eelkõige kütuse hinnast tuleneva tegevuse konkurentsivõime vähenemisel. Seega tuleb toetada laevadele uute mootorite paigaldamist ning võimaldada kalandusvaldkonnas tehnoloogilistest uuendustest kasusaamist;

24.	arvab, et tagasiheite järkjärguliseks vähendamiseks tuleb kohaneda, laevu ajakohastada ja teha asjakohaseid investeeringuid sadamatesse;

25.	kutsub üles tegema innovaatilisi jõupingutusi erinevat tüüpi tagasiheite nõuetekohaseks määratlemiseks, et saaks võtta meetmeid tagasiheite vähendamiseks ja selle asjakohase kasutamise tagamiseks;

26.

tervitab komisjoni pühendumust kalanduspiirkondade kohalikule arengule. Komitee soovib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskenduks kalandusele ning mitte eelkõige selle asendamisele muude tegevustega, nagu seda on mitmel puhul kinnitatud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama palju tasakaalustatumat lähenemisviisi, eraldamata üksteisest mitmekesisust ning otseste ja kaudsete töökohtade säilitamist ning unustamata töökohtade loomise vajadust. Eelkõige tuleb määrusega võimaldada toetuse andmist püügitegevust alustavatele noortele, nagu on ette nähtud vesiviljeluses, samas võib ülekantavate püügikontsessioonide loomine muuta sellele ametile juurdepääsu veelgi keerulisemaks;

27.

leiab, et kohalik areng saab toimuda ainult kohalike sidusrühmade, valitud esindajate ja kohalike omavalitsuste, ametiühingute, kalurite ühenduste jne kaasamise ja tugeva partnerlusega. Selle olulise partnerluse võib saavutada kalandusvaldkonna kohalike tegevusrühmade leviku või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendite raames loodud kohalike tegevusrühmade hulga suurendamisega, et katta ka kalandusküsimused. Kalandusvaldkonna kohalike tegevusrühmade haldamise ülesanne peab jääma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes koos piirkondadega peavad olema olulisel kohal kohaliku arengu strateegia eesmärkide määratlemisel ja rakendamisel ning vahendite haldamisel;

28.

soovitab, et toodete väärtustamise innustamise ja järgtööstuse struktuuri tugevdamise eesmärgil arvestataks kala hulgimüügi ja töötlemisettevõtete toetamisel kindlasti ka tehnoloogiliste uuendustega ja tootlikkuse kasumlikkusega, mida tuleks soodustada, piirdumata vaid ühe toetusega ettevõtte kohta;

29.	soovitab seada kaugeleulatuvad eesmärgid meresaaduste Euroopa märgistuse arendamisel: tarbija peab saama kindlaks määrata Euroopa kalandustooted ning teadvustada bioloogilise mitmekesisuse ja ühisest kalanduspoliitikast tulenevate sanitaarsete kvaliteedistandardite järgimiseks tehtud jõupingutusi;

30.	leiab, et ühise turukorralduse meetmetega tuleks panustada ühise kalanduspoliitika eesmärkide rakendamisse. Seetõttu soovitab komitee tungivalt meetmete rakendamist maksimaalse jätkusuutliku saagikuse üleminekumõjude piiramiseks ja Euroopa kalandustoodete kohalike turgude säilitamiseks;

31.	leiab, et ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane, sest tootmise ja turustamisega seotud ebakindlus on kutselise püügi puhul suur;

32.	tervitab olulist poolehoidu vesiviljelusele ja seda toetavatele arvukatele meetmetele: tegevust alustavatele noortele, innovatsioonile, investeeringutele, juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenustele, kindlustusele jne;

33.	nõuab rangemaid keskkonnastandardeid, kalakasvatuse paremat tundmaõppimist ja ulatuslikumat keskkonnamõju hinnangut;

34.	leiab, et vesiviljelus peab jääma kalavalgu tootjaks ning ei tohiks viia kasvatatud kala toitmiseks sobivate liikide varude ülepüügini, mis kahjustaks toiduahelat ning ohustaks bioloogilist mitmekesisust;

35.	toetab võimalust julgustada vetikate tootmist kas toiduks või muul otstarbel;

36.	arvab, et äärepoolseimad piirkonnad on kõik keerulisemas olukorras kui ülejäänud Euroopa. Seetõttu tuleks teha rohkem kui toetada toodete turustamist, et katta lisakulud, millega nende piirkondade kalandus- ja vesiviljelussektor silmitsi seisavad;

37.	nõuab lisaks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võtaks tegelikult arvesse vajadust arendada kalandust äärepoolseimates piirkondades, võimaldades neile toetust laevastiku uuendamiseks;

38.	arvab, et toetusmeetmete rakendamine peibutuspüügivahendite paigaldamiseks on oluline jätkusuutliku rannapüügi arenguks äärepoolseimates piirkondades;

39.	soovitab luua spetsiaalse piirkondliku nõuandekomisjoni äärepoolseimatele piirkondadele vastavalt Mandri-Euroopas juba olemasolevale mudelile;

40.	juhib tähelepanu sellele, et vaja on tõhusamaid kontrollimeetmeid tagamaks, et kõik järgivad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Usaldusväärse kontrolli tagamiseks tuleb asjaomast eelarvet vastavalt kohandada ja teha kindlaks uued tõhusad kontrollimeetodid;

41.

väljendab muret andmete kogumiseks ette nähtud eelarve vähendamise pärast, kuna tegelikult on vaja lisavahendeid, sest maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks kõigi varude puhul on vaja lisaandmete kogumist, sest olemas on palju vähetuntud varusid. Komitee soovitab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond rahastaks 80 % selle valdkonna toetuskõlblikest kuludest;

42.	arvab, et piirkondlikud nõuandekomisjonid vajavad kindlat ja püsivat toetust, eelkõige ettepanekute tegemiseks teadusuuringute valdkonnas või püügipiirkondade probleemidega kohandatud juhtimismeetmete toetamiseks, et piirkonnastamise eesmärke saaks täielikult rakendada;

43.	on pühendunud Euroopa Liidu kodanike ja tarbijate teavitamisele ELi poliitikameetmete ja selle finantsvahendite kasutamise kohta. Komitee kiidab heaks läbipaistvuse, mis saavutati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud tegevuste, toetusesaajate ja tulemuste teabe avalikustamisega veebisaidil;

44.	arvab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi uute mehhanismide alase teabe edastamine võimalikele toetusesaajatele on oluline fondi vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks;

45.	leiab, et komisjonipoolne delegeeritud aktide kasutamine on üleliigne, ning soovitab koostada rakendusmääruse, mis käsitleks enamikku või isegi kõiki rakenduseeskirju;

46.

juhib tähelepanu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi mõjutavate erinevate otsuste vastuvõtmise ajakavaga seotud raskustele:

a)	arutelud komisjoni ettepaneku üle mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014-2020 ei ole veel lõppenud. Oluline on säilitada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve praegune tase;

ühise kalanduspoliitika suunised ei ole lõplikult määratletud ning paljud teemad on arutlusel (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine, vette tagasiheitmise keeld, kohustus luua ülekantavad püügikontsessioonid, kalalaevade tegevuse lõpetamise plaanide või ajutise katkestamise toetamise keeld jne.);

47.	leiab, et praegust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse eelnõu tuleb enne vastuvõtmist veel põhjalikult täiendada.

II MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks hiljemalt 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika määrusega soovitakse saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus võimalusel 2015. aastaks. Selles punktis tasuks seda nüanssi meelde tuletada.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 37

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
[ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust, pidades silmas võimekuse loomist ning parimate tavade vahetamist.	[ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust võimekuse ning parimate tavade vahetamis.

Motivatsioon

Ülekantavad püügikontsessioonid peaksid olema vabatahtlikud ning jätma liikmesriikidele valikuvabaduse.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine peaks muutma sektori konkurentsivõimelisemaks. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus uuteks karjäärivõimalusteks väljaspool kalandustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama mitmekesistamist ja töökohtade loomist, toetades ennekõike alustavaid ettevõtteid ja laevade kasutuselevõttu merendustegevusteks, mis ei hõlma väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade püügitegevust. Viimati nimetatud tegevus näib olevat sobiv, kuna väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatele laevadele ei kehti ülekantavate püügikontsessioonide süsteemid.

Motivatsioon

Ülekantavad püügikontsessioonid peaksid olema vabatahtlikud ning jätma liikmesriikidele valikuvabaduse.

Noorte kalurite tegevuse alustamise toetamine on oluline põlvkondade uuenemise tagamiseks ning uute, paremini koolitatud ja ressursside majandamise probleemidest teadlikumate meremeeste julgustamiseks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, on osutunud ebaefektiivseks. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, . Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.

Motivatsioon

Kalandustööstuse kohandamise plaane, mis puudutavad toetusi laevastike tegevuse lõpetamiseks, ei tohi kõrvale jätta. Toetust saanud laevastike tegevuse lõpetamisega on võimalik vähendada püügivõimsust keerulises olukorras (ressursside nappuse puhul jne) ja seega vältida tegevuse suundumist tervetesse püügipiirkondadesse. Sellise toetuse säilitamine on sobiv juhul, kui tähelepanu pööratakse kalandustegevuse vähendamise tingimustele, mis võimaldavad toetuse eraldamist püügiõiguse kehtetuks tunnistamisel.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(41)	Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.

(41)	Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.

(42)

Ühise kalanduspoliitika elluviimisel on ülioluline kaitsta veeökosüsteeme kogu nende keerukuses ja seostes, arvestades üleminekuvete ning jõgede ja järvede ökokoridoride haavatavust ning pöörates eritähelepanu väljasuremisohus väärtuslike liikide, eelkõige anadroomsete ja katadroomsete liikide säilitamisele ja nende varude täiendamisele

Motivatsioon

Jõgede ja järvede ökokoridoride tähtsust on oluline suurendada, muu hulgas eemaldades jõgedes voolutakistused, et võimaldada kala rändliikidel läbida kogu elutsükkel.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 62

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(62)

Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust. Ladustusabi ning tootmis- ja turustamiskavade toetus tuleks järk-järgult kaotada, kuna seda tüüpi toetuse olulisus on kaotanud huvitavuse liidu vastavatele toodetele mõeldud turu areneva struktuuri ja tugevate tootjaorganisatsioonide kasvava tähtsuse valguses.

(62)	Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust.

Motivatsioon

Ladustusabi vähendamine ei ole asjakohane, sest ühise kalanduspoliitika määruse artikli 15 kohaselt peavad laevad järk-järgult maale viima kogu saagi, sealhulgas tagasiheite. Seega tundub ladustusabi eraldamine kasulik, et võimaldada organisatsioonidel lossitud varusid majandada enne nendele väärtuse andmist.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 3

Muudatusettepanek 8

Artikli 6 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4) Jätkusuutliku ja ressursitõhusa kalanduse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;

(a)	kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;

(b)	merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine.

(b)	merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine

Motivatsioon

Leitakse, et mõnes olukorras, kus kalavarud on liiga palju vähenenud, on vaja kasutada kalakasvatust.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Järgmised tegevused ei ole EMKFi toetuse kõlblikud:

a)	tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

a)	tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

b)	uute kalalaevade ehitus, kalalaevade tegevuse lõpetamine või nende sissevedu;

c)	püügitegevuse ajutine katkestamine;

d)	eksperimentaalpüük;

e)	ettevõtte omandi üleminek;

f)	otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selge sõnaga ettenähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

)	otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selge sõnaga ettenähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

Motivatsioon

Tuleb toetada laevade ehitamist äärepoolseimates piirkondades, sest need piirkonnad peavad oma töövahendeid ajakohastama, et laevad vastaksid nii ressursside majandamise kui ka toodete sanitaarse kvaliteedi standarditele.

Toetust saanud laevastike tegevuse lõpetamisega on võimalik vähendada püügivõimsust keerulises olukorras (ressursside nappus jne.) ja seega vältida tegevuse suundumist tervetesse püügipiirkondadesse. Sellise toetuse säilitamine on sobiv juhul, kui tähelepanu pööratakse tegelikele küsimustele, miks kalandustegevust on vähendatud. Toetust eraldatakse püügiõiguste paremaks haldamiseks.

Ajutise püügi katkestamise rahastamine võimaldab hüvitada laevade töö sunnitud katkestused, mis on tingitud saastatusest, või anda kokkulepitud bioloogilise taastumise aega teatud liikidele (nagu seda tehti anšoovisega). Rahastamise puudumisel võib juhtuda, et vastavad laevad suunavad oma tegevuse muudele kalaliikidele ja mõjutavad nende varusid.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Perioodil 2014-2020 ulatuvad EMKFi käsutuses olevad vahendid kulukohustuste jaoks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5 520 000 000 euroni jooksevhindades kooskõlas II lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

2. Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II ja III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.

2. Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.

3. Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 477 000 000 eurot artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.

4. Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 358 000 000 eurot artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.

5. V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene aasta lõikes:

—	4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;

—	4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;

—	5 800 000 eurot Kanaari saartele;

—	5 800 000 eurot Kanaari saartele;

—	4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile.

—	4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile

—

6. Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse perioodil 2014–2018 (k.a) 45 000 000 eurot artiklis 72 viidatud säilitusabile.

Motivatsioon

Selles artiklis ei kajastata kindlasti eksituse tõttu kõnealuse määruse V jaotisega ette nähtud turustamis- ja üleminekumeetmete rahastamist. Vastavalt ühise kalanduspoliitika määrusele tuleb hüvitiste eraldamisel arvestada kõigi äärepoolseimate piirkondadega. Määratleda tuleb Guadeloupe’ile, Martinique’ile ja Mayotte’ile eraldatav summa.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 26

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteete.	Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteete.

Motivatsioon

Kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 käsitletakse tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamist. Need eesmärgid tuleb kindlasti lisada püügipiirkondade jätkusuutlikku arengut käsitlevasse peatükki.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 31

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. EMKF võib inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks toetada:

(a)	elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

(a)	elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

(b)	suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

(b)	suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

(c)	kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(c)	kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2. Lõikes 1 viidatud toetust antakse ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele või - siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel - füüsilisest isikust kalurite kooselupartneritele, kes ei ole ei töötajad ega äripartnerid, kuid osalevad siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel pidevalt füüsilisest isikust kalurite tegevuses, täites abiülesandeid.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 32

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. EMKF võib kalandusvälise mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:

1. EMKF võib mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:

a)	kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

b)	väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtotstarve kalandusväliseks tegevuseks.

)	kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

)	väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks

2. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kaluritele, kes:

2. Lõike 1 punkti kohast toetust antakse kaluritele, kes:

a)	esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

a)	esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

b)	kellel on piisavad erialased oskused, mida võib omandada artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt finantseeritavate tegevuste abil.

b)	kellel on piisavad erialased oskused, mida võib omandada artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt finantseeritavate tegevuste abil.

3. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.

3. Lõike 1 punkti kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.

4. Lõikes 1 viidatud toetusesaajad ei tohi kutselises kalapüügis osaleda viimase toetusmakse saamise päevale järgneva viie aasta jooksul.

5. Lõike 1 punkti b kohased kõlblikud kulud piirduvad laeva muutmise kuludega, mis on tehtud laeva sihtotstarbe muutmiseks.

5. Lõike 1 punkti kohased kõlblikud kulud piirduvad laeva muutmise kuludega, mis on tehtud laeva sihtotstarbe muutmiseks.

6. Lõike 1 punkti a alusel antud rahalise toetuse summa ei ületa 50 % äriplaanis igaks tegevuseks ettenähtud eelarvest ja ei ületa maksimumsummat 50 000 eurot iga tegevuse kohta.

—

Lõike 1 punkti alusel antud rahalise toetuse summa ei ületa 50 % äriplaanis igaks tegevuseks ettenähtud eelarvest ja ei ületa maksimumsummat 50 000 eurot iga tegevuse kohta.

Motivatsioon

Muutuste rahastamist tuleb täiendada toetustega laevastiku lammutamisele tegevuse lõpetamisel, nagu oli ette nähtud eelmises fondis (Euroopa Kalandusfondis). See meede võimaldab pärast püügiõiguste tegelikku kaotamist vähendada üldist püügivõimekust.

Lisaks tuleb kindlasti eraldada toetusi noorte kalurite tegevuse alustamiseks, et tagada põlvkondade uuenemine ning julgustada uusi, paremini koolitatud ja ressursside majandamise probleemidest teadlikumaid meremehi.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 33

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liikmesriikide või liidu õiguses ettenähtud standardid.	1. EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liidu õiguses ettenähtud standardid.
2. Toetust antakse kaluritele või kalalaevade omanikele.	2. Toetust antakse kaluritele või kalalaevade omanikele.
3. Kui tegevuseks on kalalaeva pardal tehtav investeering, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul. Kui tegevuseks on investeering individuaalsesse varustusse, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul.	3.
4. Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.	Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.

Motivatsioon

Toetusest ei tohiks ilma jätta nende riikide kalureid, kus on juba kõrged tervishoiu- ja ohutusstandardid. Kalurite vahel võrdsuse tagamiseks tuleb eelkõige arvestada Euroopa standarditega.

Lisaks ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühe korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse saavutada meremeeste paremaid ohutustingimusi.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 33 a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Motivatsioon

Ajutise püügi katkestuste rahastamine võimaldab hüvitada laevade sunnitud katkestused, mis on tingitud saastatusest, või anda kokkulepitud bioloogilise taastumise aega teatud liikidele (nagu seda tehti anšoovisega). Rahastamise puudumisel võib juhtuda, et vastavad laevad suunavad oma tegevuse muudele liikidele. Eelmise fondi puhul (Euroopa Kalandusfondi) kasutati seda meedet edukalt mitmel korral.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 35

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. EMKF võib [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks toetada:

a)	[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

a)	[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

b)	[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.

b)	[ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.

2. Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult riiklikele asutustele.

Motivatsioon

Määruse artiklites 17 ja 21 sätestatud mitmeaastaseid kavasid ja muid kaitsemeetmeid tuleb toetada ka nende koostamise ajal, kusjuures toetust tuleb anda ka piirkonnastamisel olulistele nõuandekomisjonidele.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 36

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada investeeringuid varustusse, millega:

a)	parandatakse püügivahendite silma suuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

a)	parandatakse püügivahendite silma suuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

b)	vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;

b)	vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;

c)	piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale.

c)	piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale

2 Samale liidu kalalaevale ja samaliigilisele varustusele ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

3. Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.

Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.

4. Toetust antakse:

Toetust antakse:

a)	aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

a)	aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

b)	kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;

b)	kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;

c)	liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

c)	liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

Motivatsioon

Võimalikult kiiresti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalike püügimeetodite arendamiseks tuleb soodustada püügivahendite ja laevade ajakohastamist ning ühise kalanduspoliitika määruses sätestatud tehniliste meetmete rakendamist. Lisaks ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse tõepoolest saavutada jätkusuutlikumaid püügimeetodeid.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 38

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
2. Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusvälised organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.	2. Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusväliseid organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 52 ja sellele järgnevates artiklites sätestatakse piirkondlike nõuandekomisjonide tihedam kaasamine juhtimismeetmetesse ning antakse neile suuremad võimalused ettepanekute tegemiseks. Seega tuleb nõuandekomisjonidele võimaldada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus nende tegevuste abistamiseks.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 39

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
2. Toetus ei aita asendada või moderniseerida põhi- või lisamootoreid. Toetust antakse ainult kalalaevade omanikele ja samale kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

Motivatsioon

Mootori vahetamise rahastamist tuleb lubada, sest mootorite uuendamise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusest ilmajätmine on väga üllatav või isegi paradoksaalne. Tegelikult on mootorid peamine vahend saastava heite või kütuse tarbimise vähendamise jõupingutuste toetamisel.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaselt ei anta samale kalalaevale või samale toetusesaajale toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

Motivatsioon

Toodete kvaliteedi tõeliseks parandamiseks ja uuendamiseks tuleb laevade muutmist suunata merekeskkonna ja ressursi säästmisele. Seega ei ole mõistlik piirata toetuse eraldamist vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat, kui soovitakse tõepoolest saavutada jätkusuutlikumaid püügimeetodeid.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 41

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
4. Toetus ei hõlma uute sadamate, uute lossimiskohtade ega uute oksjonihoonete ehitamist.

Motivatsioon

Rahastamist tuleb võimaldada nendes piirkondades, kus vastavat varustust veel ei ole, et võtta arvesse laevade tööpiirkondade vältimatuid ja ilmseid arenguid.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 42

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 42

Kalapüük sisevetel

Artikkel 42

Kalapüük sisevetel

1. EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada töötingimusi:

(a)	kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse, millele on osutatud artiklis 33 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(a)	kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse, millele on osutatud artiklis 33 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(b)	investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(b)	investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(c)	kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad, mis on ette nähtud artikliga 39 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(c)	kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad, mis on ette nähtud artikliga 39 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(d)	investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

(d)	investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

2 Lõike 1 kohaldamisel on:

(a)	artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele - viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

(a)	artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele - viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

(b)	artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale - viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad

(b)	artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale - viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad

3. EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada sisevete kalapüügiga tegelevate laevade sihtotstarbe muutmist tegutsemiseks kalandusvälises valdkonnas.

4. Lõike 3 kohaldamisel on artiklis 32 tehtud viited kalalaevadele viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele.

5. EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada siseveekalurite osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist.

6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

Motivatsioon

On asjakohane võõrandada kalapüügiõigused ehk endisaegsed asjaõigused, mis takistavad riigiasutustel veekogusid hallata ja vähendavad kalurite sissetulekut. Jõgede ja järvede ökokoridoride tähtsust on oluline suurendada, muu hulgas eemaldades jõgedest voolutakistused, et võimaldada kala rändliikidel läbida kogu elutsükkel.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 45

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. EMKF võib vesiviljelusega seoses innovatsiooni stimuleerimiseks toetada:

(a)	uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;

(a)	uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;

(b)	uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.

(b)	uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.

2. Käesoleva artikli kohased tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.

3. Toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

3. Käesoleva artikli alusel toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

Motivatsioon

On rajatisi, kus uute teadmiste või tehniliste vahendite kasutuselevõtmine ei ole nende füüsilise struktuuri või õiguslike takistuste tõttu võimalik, mistõttu peaks sõnastus jätma võimaluse luua uusi rajatisi, kus neid võimsamaid ja uuenduslikumaid vahendeid oleks võimalik kasutada.

Ametlikud vesiviljeluskeskused on vesiviljelussektori jaoks võrdlusaluseks, mida ei tohiks selle toetuse saamise võimalusest välja jätta.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 46

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 46 Investeeringud avamere vesiviljelusesse ja toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse	Artikkel 46 Investeeringud avamere vesiviljelusesse toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse
1. EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.	1. EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.
2. Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks tegevusliigid ja toetuskõlblikud kulud.	2. Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks tegevusliigid ja toetuskõlblikud kulud.

Motivatsioon

Vahetades pealkirjas sõna „ja” sõnaga „või” avanevad kõrge kasvupotentsiaaliga vesiviljelusele, millega ei tegeleta avamerel, mitmesugused võimalused.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 48

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
4. Vesiviljelusettevõtted ei saa programmitöö perioodil nõuandeteenuste eest toetust üle ühe korra iga teenuseliigi kohta, mis on hõlmatud lõike 2 punktides a-e.

Motivatsioon

Vesiviljeluses suurema jätkusuutlikkuse saavutamiseks ei ole mõistlik piirata nõuandeteenuse võimalust vaid ühele korrale ühe Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmi raames, mille kestus on 7 aastat.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 62

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad

1. EMKFi tähenduses määratakse kohalikud tegevusrühmad, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis b kalanduse kohalike tegevusrühmadena.

2. Kalanduse kohalikud tegevusrühmad teevad ettepaneku integreeritud kohaliku arengu strateegia kohta, mis põhineb vähemalt artiklis 61 sätestatud koostisosadel, ja vastutavad selle rakendamise eest.

3. Kalanduse kohalikud tegevusrühmad:

a)	peegeldavad laialdaselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse kaudu, sealhulgas erasektor, avalik sektor ja kodanikuühiskond;

a)	peegeldavad laialdaselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse kaudu, sealhulgas erasektor, avalik sektor ja kodanikuühiskond;

b)	tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

b)	tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

4. Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, luuakse EMKFi toetatavate projektide jaoks konkreetne valikuorgan kooskõlas lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega.

5. Kalanduse kohalike tegevusrühmade miinimumülesanded on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 30 lõikes 3.

6. Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad samuti täita muid ülesandeid, mille neile delegeerivad juhtimisasutus ja/või maksev asutus.

7. Kalanduse kohalike tegevusrühmade, juhtimisasutuse / maksva asutuse rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.

Motivatsioon

Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad mõnel juhul olla teiste maaelu arengu rühmade jätk, mille kaudu laiendatakse geograafilist tegevusvaldkonda. Nii saaks arendada senisest terviklikumaid arenguprojekte, millega kaasnevad väiksemad halduskulud ning väiksemad kontrollimise ja järelevalve kulud.

Muudatusettepanek 27

Artikkel 69

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. EMKF võib toetada [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.	1. EMKF [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

Motivatsioon

Iga tootjaorganisatsioon koostab ja esitab liikmesriigi pädevatele asutustele kalandusaasta rakenduskava. Siinkohal tuleks selgemini väljendada toetust nendele vahenditele, mis võimaldavad paremat ressursside haldamist ning seega tuleks püügikoormust kohandada vastavalt tarbijate vajadustele.

Muudatusettepanek 28

Artikkel 70

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalatooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklitega 35 ja 36:

a)	ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

a)	ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

b)	ladustamisabi toetuskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

b)	ladustamisabi toetuskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

aastas antav rahaline toetus ei ületa allpool toodud protsendimäärasid turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009–2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009–2001 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust:

—	2014. aastal 1 %

—

—	2015. aastal 0,8 %

—

—	2016. aastal 0,6 %

—

—	2017. aastal 0,4 %

—

—	2018. aastal 0,2 %

—

2. 2019. aastaks lõpetatakse lõikes 1 viidatud toetuse maksmine.

Motivatsioon

Ladustamisabi vähendamine ei ole asjakohane, sest ühise kalanduspoliitika määruse artikli 15 kohaselt peavad laevad järk-järgult maale viima kogu saagi, sealhulgas tagasiheite. Seega tundub ladustamisabi eraldamine kasulik, et võimaldada organisatsioonidel lossitud varusid majandada enne nendele väärtuse andmist.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 71

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Turustusmeetmed

1. EMKF võib toetada kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:

(a)	parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:

(a)	parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:

i)	üleliigsed või vähe püütud liigid;

i)	üleliigsed või vähe püütud liigid;

ii)	soovimatu püük, mis lossitakse kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 lõike b teise taandega;

iii)	tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;

ii)	tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;

(b)	edendada kvaliteeti, hõlbustades:

(b)	edendada kvaliteeti, hõlbustades:

i)	teatava toote taotluse registreerimist kooskõlas nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta)34 tingimustega[1];

i)	teatava toote taotluse registreerimist kooskõlas nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta)34 tingimustega[1];

ii)	sertifitseerimist ja edendamist, sealhulgas jätkusuutlike kalandus- ja vesiviljelustooted ning keskkonnasõbralikud töötlemismeetodid;

ii)	sertifitseerimist ja edendamist, sealhulgas jätkusuutlike kalandus- ja vesiviljelustooted ning keskkonnasõbralikud töötlemismeetodid;

iii)	kalatoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite poolt.

iii)	kalatoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite poolt.

(c)	suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid;

(c)	suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid;

(d)	koostada ühenduse õigusega kooskõlas olevaid vormikohaseid lepinguid;

(d)	koostada ühenduse õigusega kooskõlas olevaid vormikohaseid lepinguid;

(e)	luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tegevusalasiseseid organisatsioone, mida tunnustatakse [kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse] II peatüki III jao alusel;

(e)	luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tegevusalasiseseid organisatsioone, mida tunnustatakse [kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse] II peatüki III jao alusel;

(f)	viia ellu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete piirkondlikke, üleriigilisi või riikidevahelisi edenduskampaaniaid.

(f)	viia ellu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete piirkondlikke, üleriigilisi või riikidevahelisi edenduskampaaniaid.

2. Lõike 1 punkti b alusel võetavad toimingud võivad hõlmata tarneahela tootmise, töötlemise ja turustustegevuste ühendamist.

Motivatsioon

Kogu saagi lossimist ei peaks siinkohal nimetama, sest see ei ole tegelikult lahendus. Ainus alternatiiv kogu saagi lossimisele on innustada selektiivsemate püügivahendite arendamist ja kasutuselevõttu. Muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla komitee arvamusega kalanduspoliitika määruse kohta, milles esitati muudatusettepanek kogu saagi lossimist käsitleva artikli 15 kohta.

Muudatusettepanek 30

V peatükk, pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek

Muudatusettepanek 31

Artikkel 73

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. EMKF võib toetada hüvituskava, mis kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 791/2007 Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude kohta.	1. EMKF hüvituskava teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude kohta.

Motivatsioon

Määrus (EÜ) nr 791/2007 tunnistatakse kehtetuks 2013. aasta lõpus, mil jõustub käesolev Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määrus. Tuleb arvestada kõigi äärepoolseimate piirkondade eripäradega piirkondi eristamata, sest nad on sarnases olukorras. Sama kehtib ka ühise kalanduspoliitika määruse kohta.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 75 a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Motivatsioon

Äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad kalapüügist suurel määral ning tihti on kalalaevad väga väikesed. Tähtis on varustamise ja ehituse toetamine, et laevad vastaksid nii ressursside majandamise kui ka toodete sanitaarse kvaliteedi standarditele.

Rannikuäärse püügivõimsuse vähendamiseks tuleb võimaldada avamerele paigaldatud seadmete rahastamist, kui nende ehitus ja paigaldus on toimunud koostöös mõne teadusasutusega.

Muudatusettepanek 33

Artikkel 85

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 85

Teadusnõustamine ja -teadmised

Artikkel 85

Teadusnõustamine ja –teadmised

1. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada teadustulemusi, eelkõige rakendusuuringute projekte, mis on otseselt seotud teaduslike arvamuste ning soovituste esitamisega, et ühise kalanduspoliitika raames võetavad kalamajandust käsitlevad otsused oleksid usaldusväärsed ja tõhusad.

2. Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised tegevused:

(a)	uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed säästva kalamajanduse tehnikad;

(a)	uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed säästva kalamajanduse tehnikad;

(b)	teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;

(b)	teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;

(c)	ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevatel kohtumistel ning ekspertide töörühmades ja rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandusekspertide teadmisi;

(c)	ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevatel kohtumistel ning ekspertide töörühmades ja rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandusekspertide teadmisi;

(d)

komisjoni kantud kulud andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud teenuste kasutamisel, kalandusekspertide kohtumiste korraldamisel ja juhtimisel ning kalanduse teadusliku ja tehnilise pädevusega seonduvate tööprogrammide juhtimisel, andmekõnede ja andmestike töötlemisel, ettevalmistustöö tegemisel teaduslike arvamuste ja soovituste esitamiseks;

(d)

(e)

liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalamajandust.

(e)

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika raames uuritakse põhjalikult raskusi, millega merekalapüük ülepüügi, kütuse hinna ja haldusraskuste tõttu kokku puutub. Seetõttu peavad ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud uuringud ja katseprojektid hõlmama lisaks kalandusele ka vesiviljelust, sest see on toiduainete tootmise allikas, millel on Euroopa Liidus suur arengupotentsiaal.

Muudatusettepanek 34

Artikkel 88

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib katta [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 52 kohaselt loodud nõuandekomisjonide tegevuskulud.	1. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 52 kohaselt loodud nõuandekomisjonide kulud.

Motivatsioon

Ühise kalanduspoliitika üldeeskirjad ja juhtpõhimõtted koostatakse kaasotsustusmenetlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel (keskkonnaalased eesmärgid, sektori toetusmehhanismid, turu ühine korraldus jne). Seega tuleb konkreetsed meetmed määratleda püügipiirkondade tasandil (konkreetsed tehnilised meetmed ja mitmeaastased juhtimiskavad). Seetõttu tuleb määruses ette näha nõuandekomisjonide suurem kaasamine otsustusprotsessi.

Selline institutsiooniline korraldus oleks palju kasulikum võrreldes praeguse olukorraga. Selline korraldus on struktureeritud vastavalt ökosüsteemidele, sellega lihtsustakse kohandatud juhtimist, paigutatakse prioriteedid tähtsuse järjekorda, võimaldatakse võimu läbipaistvamat jaotumist ning soodustatakse osapoolte kaasamist.

Tugev piirkondlik nõuandekomisjon oleks väikesearvuline ning koosneks 4-5 alalisest ametikohast.

Muudatusettepanek 35

Artikkel 100

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Kulukohustuste vabastamine	Kulukohustuste vabastamine
Komisjon vabastab kõik programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 98 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.	Komisjon vabastab kõik programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 98 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Motivatsioon

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käivitamine toimub tõenäoliselt aeglaselt, arvestades eelkõige praeguse Euroopa Kalandusfondi aeglast rakendamist ja võimalust jätkata sellest fondist kulukohustuste ja maksete tegemist 2015. aasta lõpuni. Lisaks nimetatud kattuvusele ei loo valitsemissektori majandus- ja finantsseis ning pankadele seatud erasektori projektijuhtidele laenude andmise piirangud majanduslikku arengurütmi, mis oleks kooskõlas N+2 reegliga. Seetõttu tuleks reegel paindlikumaks muuta, kasutades N+3 reeglit vähemalt esimese kolme aasta (2014–2016) jooksul seni, kuni programm on asjakohase hoo sisse saanud.

Brüssel, 9. oktoober 2012

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO

Top

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 3 Mõisted	Artikkel 3 Mõisted
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 5, [määruse kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.	1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 5, [määruse kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:	2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ühine teabejagamiskeskkond (CISE)”- detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud eri sektorite kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;	1) „ühine teabejagamiskeskkond (CISE)”- detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud eri sektorite kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;
2) „sektoriülene tegevus”– Euroopa Liidu toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;	2) „sektoriülene tegevus”– Euroopa Liidu toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;
3) „elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)”– nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 15, 24 ja 63 viidatud süsteem andmete elektrooniliseks registreerimiseks ja aruandluseks;	3) „elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)”- nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 15, 24 ja 63 viidatud süsteem andmete elektrooniliseks registreerimiseks ja aruandluseks;
4) „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk”- võrk, millega integreeritakse riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;	4) „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk”- võrk, millega integreeritakse riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;
5) „kalanduspiirkond”- mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;	5) „kalanduspiirkond”- mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;
6) „kalur”- liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;	6) „kalur”- liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;
7) „integreeritud merenduspoliitika (IMP)”- liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;	7) „integreeritud merenduspoliitika (IMP)”- liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;
8) „integreeritud mereseire”- ELi algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;	8) „integreeritud mereseire”- ELi algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;
9) „eeskirjade eiramine”- nõukogu määruse 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade eiramine;	9) „eeskirjade eiramine”- nõukogu määruse 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade eiramine;
10) „kalapüük sisevetel”- üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;	10) „kalapüük sisevetel”- üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;
11) „rannikualade integreeritud majandamine”- strateegiad ja meetmed, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses (2002/413/EÜ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks;	11) „rannikualade integreeritud majandamine”- strateegiad ja meetmed, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses (2002/413/EÜ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks;
12) „merenduse integreeritud juhtimine”- ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;	12) „merenduse integreeritud juhtimine”- ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;
13) „merepiirkonnad”- nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;	13) „merepiirkonnad”- nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;
14) „mereala ruumiline planeerimine”- protsess, milles riigiasutused analüüsivad ja reguleerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;	14) „mereala ruumiline planeerimine”- protsess, milles riigiasutused analüüsivad ja reguleerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;
15) „meede”- tegevuste kogum;	15) „meede”- tegevuste kogum;
16) „riiklikud kulud”- mis tahes panus tegevuse rahastamisse liikmesriikide eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste või Euroopa Liidu eelarvest ja mis tahes sarnased kulud. Riiklikuks toetuseks loetakse igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) kohaselt tegutseva avalik-õigusliku asutuse või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust asutusest koosneva ühenduse eelarvest;	16) „riiklikud kulud”- mis tahes panus tegevuse rahastamisse liikmesriikide eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste või Euroopa Liidu eelarvest ja mis tahes sarnased kulud. Riiklikuks toetuseks loetakse igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) kohaselt tegutseva avalik-õigusliku asutuse või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust asutusest koosneva ühenduse eelarvest;
17) „mere vesikonna strateegia”- teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;	17) „mere vesikonna strateegia”- teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;
18) „väikesemahuline rannapüük”- kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri, mis ei kasuta veetavaid püüniseid ja mis on loetletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta;	18) „väikesemahuline rannapüük”- kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri, mis ei kasuta veetavaid püüniseid ja mis on loetletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta;
19) „sisevetel tegutsevad kalalaevad”- laevad, mis tegelevad sisevetel kutselise kalapüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse.	19) „sisevetel tegutsevad kalalaevad”- laevad, mis tegelevad sisevetel kutselise kalapüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse
	-
	-
	-