15.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 43/94

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku, eelkõige aga Euroopa enim puudust kannatavatele isikutele 2012.–2013. aastal Euroopa toiduabiprogrammi kohaldamiseks pakutud õigusliku aluse laiendamise. Nii on programmi eesmärk saavutada ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ning tugevdada samal ajal ELi sotsiaalset ühtekuuluvust. See muudatus on seda olulisem, et see on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega.

1.2

Komitee peab vajalikuks jätkata 2012. –2013. aastal programmi rakendamist ja praegusel tasemel ühise põllumajanduspoliitika eelarvest rahastamist. Solidaarsus kehval järjel olevate inimrühmadega on alati olnud väärtus, mida EL on oma poliitikas kaitsnud, ja see peab nii jääma.

1.3

Komitee jaoks on see abi väga oluline, arvestades, et majandus- ja finantskriisi tõttu vajab sellest programmist abi üha enam inimesi.

1.4

Kodanikuühiskonna esindajana toetab komitee seda ettepanekut ka seetõttu, et liikmesriikides osalevad selle rakendamisel paljud vabatahtlikud ja humanitaarorganisatsioonide liikmed, kes ei mõistaks seda, kui Euroopa toiduabiprogrammi vahendeid 2011.–2012. aastal 75 % võrra vähendataks või kui sekkumisvarude puudumise tõttu programm 2013. aastal praktiliselt ära kaoks. Komitee arvates võimaldab see Euroopa Liidu fondidest rahastatav programm jätta eurooplastele EList positiivse mulje.

1.5

Komitee tunnustab komisjoni ka selle eest, et ta on arvesse võtnud mõningaid komitee eelmises, 2011. aasta jaanuari arvamuses (1) esitatud soovitusi, nt seda, et 2012.–2013. aastal rahastatakse programmi jätkuvalt 100 % ühise põllumajanduspoliitika eelarvest ning humanitaarorganisatsioonidel on jätkuvalt võimalik taotleda mõningate haldus-, transpordi- ja ladustamiskulude hüvitamist.

1.6

Komitee toetab liikmesriikidele jäetud võimalust eelistada EList pärit tooteid. Nii aitab programm mitte ainult siseturgu stabiliseerida, vaid tagab samal ajal, et tarnitavad tooted vastavad ELi tootjatele kehtivatele rangetele nõuetele.

2.1

Tuletagem meelde, et toiduaineid hakati ELis enim puudustkannatavatele isikutele tasuta jagama 1986.–1987. aastal, kui oli eriti karm talv. Toiduained, mida humanitaarorganisatsioonid liikmesriikides jaotasid, pärinesid sekkumisvarudest.

2.2

Hiljem ametlikuks tehtud sekkumisvarude kasutamine võimaldas püüelda kahe eesmärgi poole: aidata ELis enim puudustkannatavaid isikuid ja taastada samas mingil määral põllumajandusturgude stabiilsuse.

2.3

1992. aastal alanud järjestikuste ühise põllumajanduspoliitika reformide tõttu on sekkumisvarud märkimisväärselt vähenenud. Varem struktuurilistest varudest said järk-järgult konjunktuurilised varud. Varude praegune tase ei ole viimastel aastatel enam võimaldanud üksi toiduabi vajadust täita.

2.4

Juba 1995. aastal võimaldas programmi kohandamine korvata sekkumisvarudest pärit toodete puudujäägi turult ostetud toiduainetega.

2.5

Komisjon pidi Euroopa Liidu laienemise tõttu programmi 2009. aastal kohandama, suurendades sellele eraldatavat eelarvet.

2.6

2008. aastal algatas komisjon täheldatud arengu tõttu mõttevahetuse enim puudustkannatavate isikute toiduabiprogrammi üle. Selle tulemusel tehti nõukogu määruse ettepanek, et muuta enim puudustkannatavate isikute abiprogramm alaliseks.

2.7

Ettepanekuga tehti kehtivates eeskirjades mitmeid muudatusi seoses varustamisallikate, olemasoleva tootevaliku laiendamise, toiduainete jaotamise kolmeaastase kava, liikmesriikides tegevusprioriteetide seadmise, kaasrahastamise järkjärgulise kasutuselevõtu ja olemasoleva eelarve kasvuga. Blokeeriv vähemus lükkas ettepaneku nõukogus tagasi.

2.8

Komisjon võttis 17. septembril 2010 vastu muudetud ettepaneku, milles ta võttis osaliselt arvesse esialgse ettepaneku kohta esitatud parlamendi arvamust (26. märtsi 2009. aasta arvamus) seoses kaasrahastamise määraga, ELi abi piiramisega 500 miljonile eurole aastas ja liikmesriikidele jäetava võimalusega eelistada Euroopa päritolu tooteid.

2.9

27. novembril 2010. aastal toimunud arutelud põllumajandus- ja kalandusnõukogus lõppesid sellega, et peale jäi taas blokeeriv enamus.

2.10

Komitee esitas muudetud ettepaneku kohta 20. jaanuaril 2011 taas arvamuse (2).

2.11

Euroopa Kohus tegi 13. aprillil 2011 otsuse kohtuasjas T-576/08, kus Saksamaa oli esitanud hagi 2009. aasta programmi vastu seoses sekkumisvarudest pärit toiduainete jagamisega liidus enim puudustkannatavatele isikutele. Sekkumisvarudest pärit abikoguseid ei seatud kahtluse alla, kuid kehtetuks tunnistati igasugune ostmine turult.

2.12

Seetõttu nägi komisjon 2012. aastaks ette palju väiksema eelarve, kuna sai arvestada ainult sekkumisvarudega.

2.13

20. septembri 2011. aasta põllumajanduse ja kalandusnõukogus ei saavutatud piisavalt suurt enamust 17. septembri 2010. aasta ettepaneku toetuseks.

2.14

20. oktoobril 2011 tutvustati põllumajanduse ja kalandusnõukogul uut, 3. oktoobril 2011. aastal muudetud ettepanekut, kuid hoolimata algsesse ettepanekusse tehtud lisandustest, oli blokeeriv enamus ikka selle vastu. Just selle uue ettepaneku kohta paluti komiteel kiiresti arvamus esitada.

3.1

Üle 20 aasta on enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi antud sekkumisvarudest. Kui algselt olid varud suured, siis ühise põllumajanduspoliitika järjestikuste reformide tõttu on need märkimisväärselt vähenenud. Nad on muutunud struktuurilistest varudest konjunktuurilisteks varudeks.

3.2

Ühise põllumajanduspoliitika algne eesmärk tootlikkust tõsta on järk-järgult põllumajandustegevuse jätkusuutlikkuse ning sellega seotud pakkumise ja nõudluse parema tasakaalu saavutamise kõrvalt kadunud. Uue suuna pärast on vaja Euroopa toiduabiprogrammi õiguslikku raamistikku kohandada.

3.3

Järjestikused laienemised, toiduainete hinnatõus ja viimase aja majanduskriis on abivajadust märkimisväärselt suurendanud. Nimelt suureneb puudustkannatavate isikute arv ELis pidevalt. 2008. aastal sai abiprogrammist kasu rohkem kui 13 miljonit inimest. 2010. aastal oli abisaajaid 20 liikmesriigis, kus Euroopa toiduabiprogrammi rakendatakse, juba üle 18 miljoni.

3.4

Kuigi praegune Euroopa toiduabiprogramm põhineb ikka ELi sekkumisvarudest pärit toodete jagamisel, on nende arengute tõttu kavas anda ajutiselt luba toiduainete ostmiseks turult, et korvata täheldatud varude puudujääke.

3.5

2011. aasta aprillis, mil sekkumisvarud olid vähenenud, tühistati Euroopa Liidu Kohtu kohtuotsusega 2009. aasta jaotuskava sätted, millega nähti ette toiduainete ostmine turult.

3.6

Kohtuotsuse tulemusel hoolitses komisjon oma rakendusmääruses selle eest, et 2012. aasta toiduabiprogrammi varustataks ainult sekkumisvarudest. See tähendab konkreetselt seda, et 113 miljoni euroga moodustab abikava 2012. aasta eelarve vaid veerandi eelmiste aastate kavade eelarvest.

3.7

Komiteele arvamuse esitamiseks edastatud ettepanekus võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni, milles parlament kutsub komisjoni ja nõukogu üles välja töötama ajutist lahendust praeguse finantsraamistiku järelejäänud aastate jaoks, et ära hoida toiduabi järsku vähenemist ning tagada, et toiduabist sõltuvad inimesed ei kannataks toidupuuduse all.

3.8

Komisjoni uus ettepanek tugineb kahel õiguslikul alusel: see viitab mitte ainult aluslepingu ühist põllumajanduspoliitikat käsitletavatele artiklitele, vaid ka majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevale artiklile.

3.9

Ettepanek sisaldab mitmeid juba 2010. aasta ettepanekus olnud sätteid, nagu liikmesriikidele antud võimalus eelistada EList pärit tooteid või otsustada hüvitada mõned määratud organisatsioonide kantud haldus-, transpordi- ja ladustamiskulud, tehes seda muidugi saadaval olevate vahendite piires.

3.10

2008. aasta algses ettepanekus olnud ja 2010. aasta ettepanekus kinnitatud idee võtta kasutusele kaasrahastamine on uuest ettepanekust välja jäetud. Uue ettepaneku kohaselt rahastataks programmi jätkuvalt 100 % ELi eelarvest, nagu seda tehakse praeguses Euroopa toiduabiprogrammis. Säilitatakse aastane ELi rahastamise ülempiir suurusega 500 miljonit eurot.

4.1

Komitee tuletas oma eelmises arvamuses meelde järgmist: „Enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jaotamise programm käib 20-s liikmesriigis. […] abisaajatele [jagatakse] toiduaineid partnerluses valitsusväliste organisatsioonide[ga]”.

4.2

Nendes organisatsioonides töötab palju vabatahtlikke. Neil oleks raske mõista, et kui Euroopa tasandil ei jõuta kiiresti kokkuleppele, siis võib nende humanitaartöö väheneda 25 %-ni eelmiste aastate tegevusest. Ometigi on abivajadus kohapeal suurem kui kunagi varem.

4.3

1992. aastal alanud järjestikuste ühise põllumajanduspoliitika reformide tõttu on sekkumisvarudest saanud järk-järgult konjunktuurilise iseloomuga vahend. Tõenäoliselt jäävad reformide tulemusel ja turuperspektiivide valguses varud tulevikus piiratuks või mõne toote puhul teatud perioodiks isegi olematuks.

4.4

Sellises olukorras peab komitee väga vajalikuks, et võimalikult kiiresti tehtaks ettepanek, mis võimaldaks liikmesriikidel osta ebapiisavate sekkumisvarude täiendamiseks toiduaineid turult. See võimalus on komitee silmis seda olulisem, et toiduabi palub üha rohkem inimesi.

4.5

Komitee leiab, et selleks, et Euroopa toiduabiprogrammis raames jagatavad toiduained ei väheneks järsult enne 2014. aastat, mil on oodata 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus uusi sätteid, tuleks punktis 4.4 väljendatud üleskutse ellu viia võimalikult kiiresti.

4.6

Euroopa kodanikuühiskonda selle mitmekesisuses esindav komitee ei mõista, kuidas saab EL vähendada toetust enim puudustkannatavatele isikutele, eriti praeguses majandus- ja finantskriisis. Tuletagem meelde, et Euroopa toiduabiprogrammist sai 2008. aastal abi 13 miljonit inimest 18 liikmesriigis ja et 2010. aastal oli see arv juba 18 miljonit.

4.7

Sellega seoses tunneb komitee heameelt, et eesistujariik Poola soovib 20. oktoobri 2011. aasta põllumajanduse ja kalandusnõukogu tõrjuvast seisukohast hoolimata jätkata jõupingutusi lahenduse leidmiseks selleks, et Euroopa toiduabiprogrammile 2012. aastal eraldatavaid vahendeid ei vähendataks 75 % ja et ebapiisavate sekkumisvarude tõttu ei kaoks enim puudustkannatavate isikute toiduabiprogramm 2013. aastal täielikult ära.

4.8

Komitee peab suurepäraseks, et ettepanek, mida küll kohaldatakse ainult 2012. ja 2013. aastale, tugineb nüüdsest kahel õiguslikul alusel. Toiduabiprogramm ei ole mõeldud mitte ainult ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, nt elanikkonna toiduga kindlustamise tagamiseks, vaid ka ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

4.9

Need kaks aspekti on Euroopa 2020. aasta strateegia lahutamatud osad. Sotsiaalse ühtekuuluvusega seoses tuletab komitee meelde strateegia vaesusega võitlemise teemalist peatükki. Õigus piisavale ja tasakaalustatud toidule on kõikide tõrjutusega võitlemise programmide aluseks.

4.10

Komitee tunneb heameelt, et komisjon tegi jätkuvalt ettepaneku võimaldada hüvitada mõned määratud organisatsioonide kantavad haldus-, transpordi- ja ladustamiskulud. Kuid ta pöörab tähelepanu asjaolule, et kulude hüvitamine vähendab programmi rakendamiseks olemasolevat rahastamispaketti.

4.11

Nii nagu Euroopa Parlamentki, toetab komitee liikmesriikidele jäetud võimalust eelistada pakkumismenetlustes EList pärit tooteid. See abiprogramm, millel on nii sotsiaalne kui ka majanduslik eesmärk, aitab ühelt poolt siseturgu stabiliseerida; teiselt poolt ei oleks asjakohane, kui Euroopa toiduabiprogrammile mõeldud toodete puhul ei pakuta vajalikku garantiid, et kinni peetakse ELi tootjatele kehtestatud rangetest nõuetest.

4.12

Komitee märgib rahuloluga, et erinevalt eelmisest muudatusettepanekust kavandatakse programmi kaasrahastamise asemel seda jätkuvalt 100 % ELi eelarvest rahastada. See vastab ühele komitee eelmises arvamuses tehtud soovitustest. See on seda olulisem, et praeguses majandus- ja finantskriisis võib mõningatel liikmesriikidel, kelle rahalised võimalused on väiksemad, olla võimatu programmi kaasrahastada, kui eelmises versioonis kavandatud protsendid oleks säilitatud.