15.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 43/59

1.1

Euroopa Liidu toiduainetööstuse tooted on ainulaadsed oma kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest. Ent avatud maailmaturul ei piisa hea turupositsiooni tagamiseks vaid suurepäraste toiduainete ja jookide tootmisest. Kui selgitada tarbijatele ELi põllumajandustoodete kõrgeid kvaliteedistandardeid, soodustada eksporti ning teavitamis- ja müügiedendusprogramme, võib see aidata Euroopa tootjatel toime tulla väljakutsetega, mis tekivad üha tihedama konkurentsiga maailmas.

1.2

Praeguse põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise poliitikaga on saavutatud häid tulemusi, ent Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et seda tuleks veelgi lihtsustada ja parandada, et vastata paremini Euroopa ja maailma turgude nõudlusele ning rahuldada Euroopa tootjate vajadusi.

1.3

Komiteel on heameel dokumendi „Roheline raamat põllumajandustoodete edendamise ja neist teavitamise kohta: Euroopa suure lisandväärtusega strateegia Euroopa maitsete edendamiseks” üle. Komitee soovitab komisjonil muuta toiduainetööstuse toodete edendamise poliitika tulevastel aastatel üheks komisjoni poliitiliseks prioriteediks nii sise- kui ka välisturul.

1.4

Komitee toetab uue, sihtturule suunatud edendamispoliitika kahte põhimõttelist eesmärki: ühelt poolt tarbijate teavitamine ja nende teadlikkuse suurendamine ELi turul nii, et hinnatakse kõrgemaid tagatisi märgistamise, jälgitavuse ja toiduohutuse alal ning keskkonnakaitse, loomade heaolu ja töötajate õigustest kinnipidamise rangemaid nõudeid ning teiselt poolt ekspordi edendamine välisturul.

1.5

Komitee tunnistab praegusest finantskriisist tulenevaid piiranguid, ent leiab, et väga oluline on suurendada eelarvet põllumajandustoodetest teavitamise ja nende edendamise meetmetele sise- ja välisturul. Näiteks eelarveaastani 2012 eraldatakse USAs aasta jooksul 200 miljonit dollarit turulepääsu programmi (Market Access Program) jaoks.

1.6

Komitee soovitab lihtsustada haldusmenetlusi müügiedendusprogrammide koostamisel ja järelevalvel, seejuures tuleks eelkõige vähendada komisjoni nõutavate aruannete arvu. Eriti tähtis on halduskoormuse vähendamine.

1.7

Komitee arvates on äärmiselt oluline tagada suurem läbipaistvus programmide valimisel liikmesriikide tasandil ning komisjon peaks liikmesriikidele koostama selleks selged suunised. Programmide hindamist tuleks parandada range hindamissüsteemi abil, kus on konkreetsed näitajad, näiteks turu kasvu kohta. Valikumenetluse kestust tuleks lühendada. Lisaks on oluline, et programmidel oleks Euroopa ja lisandväärtusepõhine visioon, mis hõlmaks töökohtade loomist, ning et soodsama rahastamissüsteemiga (50 % asemele 60 %) peetaks prioriteetseks mitut riiki ja mitut toodet hõlmavaid programme.

1.8

Vaja on suuremat paindlikkust, et programme saaks rakendusetapis kohandada muutuvatele turutingimustele. Selleks tuleks vähendada programmide ettepanekute detailsuse taset.

1.9

Komitee soovitab komisjonil võtta arvesse erinevusi vanade ja uute liikmesriikide kutseorganisatsioonide suutlikkuses. Ebapiisav kogemus ja väike suutlikkus piiravad uute liikmesriikide kutseliitude võimalusi osaleda edendamismeetmetes täiel määral. Komitee soovitab komisjonil kaaluda sellistele organisatsioonidele suuremate ettemaksete maksmist (nt 30 % aastakuludest).

1.10

Komitee arvates tuleks müügiedendamist käsitlevates õigusaktides selgitada kaubamärkide rolli ning tasakaalu üldise müügiedendamise ja kaubamärgi edendamise vahel eelkõige ELi mittekuuluvates riikides. Täieliku ja läbipaistva teabe huvides peaks toote päritolust teavitamine olema lubatud, sh nende toodete puhul, mis ei ole kaitstud päritolunimetused ega kaitstud geograafilised tähised.

1.11

Liikmesriikide ja komisjoni vahel ning samuti liikmesriikide endi vahel tuleb parandada teabevahetust ja kooskõlastamist. Konverentsidel ja seminaridel tuleks üksteisele tutvustada häid tavasid ja oskusteavet.

1.12

Komiteel on hea meel idee üle luua Euroopa platvorm heade kogemuste vahetamiseks professionaalide vahel. See võib olla väärtuslik vahend, millega toetada edenduskampaaniate väljatöötamist. ELi tasandil toimuv kogemuste vahetamise teenus (õpitoad, veebisait jne), mis oleks kättesaadav kõigile toiduainetööstuse teavitamis- ja edendamispoliitikas osalejatele, aitaks eelkõige luua mitut riiki hõlmavaid programme, mis oleksid hästi üles ehitatud ja kooskõlastatud.

1.13

Erinevate käimasolevate müügiedendusprogrammide vahel tuleb luua koostoime. Programmide soovitud mõju saavutamiseks on järjepidevus äärmiselt oluline. Edukat edendusprogrammi peaks olema võimalik uuesti läbi viia. Luua tuleks tõeline aktiivne müügiedendusvõrgustik.

1.14

Komitee soovitab komisjonil koostada kõikehõlmava ja lihtsa käsiraamatu, mis aitaks abisaajatel järgida müügiedendusvaldkonna eeskirju ja menetlusi.

1.15

Edenduspoliitika peab toetama ELi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eksporditegevust, et kasu saada tärkava turumajandusega riikide tarbimise kasvust. Eksporditegevus ei hõlma ainult uusi turge, vaid on väga oluline ka ettevõtete tulemuste parandamise seisukohast. Seetõttu soovitab komitee komisjonil toetada katseprojekte, mis on suunatud ekspordistrateegiate väljatöötamisele, mis võiksid pakkuda ettevõtete konkreetsetele ekspordistrateegiatele ja vajadustele kohandatud raamistiku või võrgustiku, lihtsustades sel viisil ELi toiduainetööstuse toodete sisenemist välisturgudele.

1.16

Õigusaktides käsitletavate toodete nimekirja tuleks laiendada, et võimaldada edendada kõiki tooteid, mis edastavad Euroopa tootmiskvaliteedi sõnumit või saavad seda tugevdada. Samuti tuleb lahendus leida muude toodete, näiteks nagu starterkultuuride jaoks.

1.17

Komitee soovib, et ELi toiduainetööstuse toodete toitumis- ja tervisemõõtme kasutuselevõtu kaudu pandaks suurt rõhku toodete toitumisalasele kasule ja tervislikule toitumisele. Käivitada tuleks algatused, millega edendada rohkem tasakaalustatud toitumist. Selles suhtes võiks keskenduda põhiliste tervisealaste sõnumite edendamisele, toonitades seejuures tootekvaliteeti.

1.18

Komitee usub, et volitused võtta vastu delegeeritud ja rakendusakte, nagu see on sätestatud komisjoni ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3/2008 (KOM(2011) 663 lõplik), parandavad põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete sidusust ning aitavad kaasa nende ühtsele rakendamisele. Komitee soovitab komisjonil säilitada korrapärased kontaktid sidusrühmadega ning ettepaneku teinud organisatsioonidega ning reageerida asjakohaselt nende ettepanekutele.

2.1

Euroopa Liidu toiduainetööstuse toodete edendamissüsteem on horisontaalne poliitika, mis hõlmab kõiki toiduainetööstuse sektoreid ja milles rõhutatakse ühise põllumajanduspoliitika üldisi omadusi ja lisaväärtust. See täiendab era- ja avaliku sektori edendamisjõupingutusi liikmesriigi tasandil.

2.2

Euroopa Komisjon eraldab ligikaudu 50 miljonit eurot aastas, et toetada Euroopa Liidu toiduainetööstuse toodete ja tootmismeetodite edendamiskampaaniaid. Tavaliselt antakse kõnealust toetust elukutselistele tootjaorganisatsioonidele või liitudele, kes edendavad kvaliteetset Euroopa toiduainetööstust.

2.3

Edendamiskampaaniatega rõhutatakse ELi põllumajandustoodete kvaliteeti, toiteväärtust ja ohutust ning juhitakse tähelepanu lisaväärtusele, mis tuleneb muu hulgas tootmismeetoditest, märgistusest, loomade heaolust ja keskkonnakaitsest.

2.4

Kampaaniaid võib rakendada Euroopa Liidu sees või väljaspool selle piire, kui eesmärk on avada uusi turge. Ajavahemikul 2000–2008 korraldati Euroopa Liidu kaasrahastamisel 458 edendamisprogrammi ning kõik liikmesriigid said neist meetmetest kasu. Edendamistegevus võib hõlmata reklaamikampaaniaid meedias, pakkumisi müügipunktis, osalemist näitustel ja messidel ning tervet rida muid tegevusi.

2.5

ELi rahastamisega kaetakse kuni pool kampaania kogukulust. Vähemalt 20 % kuludest peab eraldama ettepaneku teinud organisatsioon ning ülejäänu võib tulla riiklikelt ametiasutustelt või teistest allikatest.

2.6

Programmid peaksid eelistatavalt olema mitmeaastased ning nende rakendusala peaks olema piisav, et avaldada märkimisväärset mõju sihtturgudele. Eelistatakse mitme liikmesriigi organisatsioonide väljapakutud programme või neid, millega nähakse ette meetmed mitmes liikmesriigis või kolmandates riikides.

2.7

Enam kui kaks kolmandikku kõigist viimase viie aasta jooksul heaks kiidetud Euroopa Liidu toiduainetööstuse teavitamis- ja edendamiskampaaniatest on olnud suunatud siseturule. Vaid 8 % heakskiidetud programmidest hõlmavad mitut riiki ning enam kui pooled kõigist ajavahemikul 2006–2010 laekunud taotlustest lükati tagasi.

2.8

Alates edendamissüsteemi loomisest on seda korrapäraselt jälgitud komisjoni aruannetes nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Euroopa Kontrollikoda esitas samuti soovitusi selle parandamiseks oma eriaruandes 2009. aastal.

3.1

Vaatamata saavutatud edule seisab Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektor silmitsi märkimisväärsete probleemidega. ELi tootjate jõupingutused tervishoiu, keskkonna ja loomade heaolu valdkonnas ei ole alati leidnud tunnustust. Turule on tulnud uued konkurendid nii ELi traditsioonilistel turgudel kui ka tärkava majandusega riikides. Lisaks vajaks täielikku väärtustamist Euroopa väga mitmekesine kulinaarne kultuuripärand.

3.2

2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) käimasoleva reformi eesmärk on tagada, et ÜPP aitaks täielikult kaasa Euroopa 2020. aasta strateegiale, edendades põllumajandussektorit kui toiduga kindlustatuse, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja maapiirkondade dünaamilisuse tagatist. Samaaegselt ÜPP reformiga algatas komisjon laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise protsessi, et määratleda Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori sihipärasema ja ambitsioonikama edendamise strateegia põhijooned.

3.3

Konkreetsed eesmärgid määratakse kohaliku, Euroopa ja maailmaturu puhul kindlaks hiljem, et suunata paremini igal turul rakendatavaid meetmeid. Reformitud teavitamis- ja edendamispoliitika üldeesmärgid hõlmavad järgmisi aspekte:

3.4

Roheline raamat on jaotatud nelja ossa, milles käsitletakse ja tõstatatakse küsimusi teavitamis- ja edendamispoliitika eri aspektide kohta: selle lisaväärtus Euroopale, eesmärgid ja meetmed siseturul (k.a piirkondlik ja kohalik turg) ja välisturgudel ning samuti sisu ja haldusalaseid lähenemisi puudutavad üldised aspektid.

3.5

Rohelises raamatus rõhutatakse piirkondlike ja kohalike turgude potentsiaali liiga vähest kasutamist. Tuleks näha ette meetmed, mille kaudu rahastada baasteenuseid, näiteks kaubanduskeskuste, kaupluste või turgude väljaarendamist. Kui pärast 2013. aastat oleks meede LEADER ühisesse põllumajanduspoliitikasse paremini integreeritud, siis võiks see mängida olulist rolli lühikeste tarneahelate edendamisel.

3.6

Liikmesriikidevahelist koostööd tuleks ergutada, et soodustada koostoime tekkimist, hoolitsedes selle eest, et liikmesriikide ja/või erasektori korraldatud teavitamis- ja edendamiskampaaniad täiendaksid teineteist.

3.7

Praegu saavad ettepanekuid esitada kutseorganisatsioonid või tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis esindavad asjaomaseid sektoreid ühes või mitmes liikmesriigis või Euroopa tasandil. Rohelises raamatus tehakse ettepanek laiendada juurdepääsu rahastamisele lisaks kutseorganisatsioonidele ka muudele struktuuridele, näiteks ettevõtetele või kaubanduskodadele, selleks et hõlmata ka neid sektoreid, millel ei ole kõigis riikides struktureeritud kutseorganisatsiooni.

3.8

Praegu rakendatakse ühte kindlat toodet või kvaliteedisüsteeme hõlmavaid programme (nt teavitamine piima ja selle toiteväärtuslike omaduste kohta). Rohelises raamatus tehakse ettepanek uuele, paindlikumale ja võib-olla ka veenvamale lähenemisele, mis keskenduks esmalt olulistele Euroopa tasandil väljatöötatud sõnumitele ning seejärel täiendaks neid toodetega illustreeritult, et näidata Euroopa pakkumise mitmekesisust, rikkust ja omavahelist täiendavust.

3.9

Rohelises raamatus rõhutatakse, et rakendamine peaks toimuma lihtsa menetluse läbi. Valikuprotsess on kahejärguline (liikmesriigid ja Euroopa Komisjon) ja pikaajaline (seitse kuud liikmesriigile esitamise tähtajast komisjoni otsuse tähtajani), mis piirab pragmaatiliste ja mõjuvate kampaaniate väljatöötamise võimalusi.

3.10

Samuti esitas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3/2008, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Ettepanekus määratakse kindlaks komisjoni volitused võtta vastu delegeeritud ja rakendussakte nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 puhul ning kehtestatakse delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastuvõtmise menetlus. Ettepanekuga lisatakse määrusesse (EÜ) nr 3/2008 ka teatud volitused, mida komisjon on seni täitnud.

4.1

Euroopa põllumajanduspoliitika ees seisvad peamised väljakutsed on seotud kliimamuutuste ning finants- ja majanduskriisiga, ebavõrdsusega ELi vanade ja uute liikmesriikide vahel ning nendevahelisest ebaausast konkurentsist tulenevate pingetega, ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevate dumpinguhindadega, samuti töökohaga seotud ebakindluse ning turgude ebastabiilsuse ja suure kõikumisega. Kõnealuseid väljakutseid silmas pidades on üha olulisem edendada Euroopa Liidu toiduainetööstuse tooteid, et aidata neil end kehtestada kui suure lisaväärtusega tooteid ning säilitada ELi juhtpositsioon toiduainetarnijana.

4.2

ELi edendamispoliitikas rõhutatakse Euroopa toodangu eeliseid eelkõige kvaliteedi, hügieeni, ja toiduohutuse osas tänu arenenud märgistamise ja jälgitavuse süsteemile ning töötajate õiguste, loomade heaolu ning keskkonna austamisele. Selline tegevus eeldab ka vastavat rahalist toetust.

4.3

Toiduainetööstuse tarneahel vastab toiduohutuse, taime- ja loomatervise, loomade heaolu ja keskkonnakaitse rangetele nõudmistele. Teabevahetus- ja edendamiskampaaniad on tõhus viis tunnustada põllumajandustootjate, töötlejate ja kauplejate jõupingutusi. Seetõttu peaks edendamispoliitikal olema antud kontekstis kaks põhieesmärki:

4.4

Edendamispoliitikas tuleks kasutada ka uusi kommunikatsioonivahendeid (nt veebilehti), et teavitada tarbijaid kohalike tootjate algatustest ja juurdepääsust otsemüügis olevatele toodetele. Lühikeste turustamisahelate arendamine vastab ühiskonna uutele ootustele.

4.5

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud anda sihipärast tehnilist tuge tootjatele,

4.6

Mis puudutab komisjoni ettepanekut laiendada edendamisprogrammidest kasu saajate hulka, siis leiab komitee, et kesksele kohale tuleb seada kutseorganisatsioonid, kuna nemad koondavad ettevõtjaid ning kaasrahastavad tegevusi.

4.7

Komitee leiab, et teatud traditsioonilised tooted, kaubamärgid või päritolunimetused võivad avada turud teistele Euroopa toodetele ja seda eelkõige välisturgudel. Tootmisharusiseste ja/või tootmisharudevaheliste organisatsioonide esitatud edendamisprogrammide raames võiks väärtustada toodete Euroopa iseloomu, mis ei tähenda, et päritolutähis või kaubamärk tuleks kõrvale jätta, tagades samas, et Euroopa sõnum oleks kaubamärgi suhtes selgelt esirinnas. Täieliku ja läbipaistva teabe huvides peaks toote päritolust teavitamine olema lubatud, sh nende toodete puhul, mis ei ole kaitstud päritolunimetused ega kaitstud geograafilised tähised.

4.8

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 komisjoni vastutus suureneb. Komitee usub, et volitused võtta vastu delegeeritud ja rakendusakte, nagu see on sätestatud komisjoni ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3/2008 (KOM(2011) 663 lõplik), parandavad põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete sidusust ning aitavad kaasa nende ühtsele rakendamisele. Komitee soovitab komisjonil säilitada korrapärased kontaktid sidusrühmadega ning ettepaneku teinud organisatsioonidega ning reageerida asjakohaselt nende ettepanekutele, mis puudutavad lihtsustatud ja sujuvat teavitamisprotsessi ja müügiedendusmeetmeid siseturul ja kolmandates riikides.

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb komisjonile ettepaneku muuta ELi sektori organisatsioonid ettepaneku esitavateks organisatsioonideks.

5.2

ELi põllumajandustoodete edendamine kolmandates riikides aitaks ELi põllumajandustootjatel ja töötlejatel siseneda muu hulgas Brasiilia, Venemaa, Hiina, India, Põhja-Ameerika, Austraalia ja Lähis-Ida turgudele. Sihipärane ELi edendamispoliitika kolmandates riikides võiks kaasa tuua Euroopa Liidu toiduainetööstuse toodete müügi märkimisväärse kasvu väljaspool Euroopa Liitu.

5.3

2010. aasta ülemereturgude õitseng on põhitegur ELi ettevõtjate võimaluste määratlemisel.

5.4

ELi konkurentsipositsiooni tugevdamiseks teeb komitee komisjonile ettepaneku:

5.5

Euroopa Liidu tegevuse optimeerimiseks välisturgudel soovitab komitee:

5.6

Komitee kutsub komisjoni üles toetama tervishoiukriiside ajal ja selle järel raskustes olevaid sektoreid, et taastada usaldus või edendada toodete tarbimist. Dünaamilised ja kohesed ühekordsed teavitamis- ja teabevahetuskampaaniad võivad olla väga kasulikud tarbijate usalduse taastamisel.

5.7

Komitee leiab, et haruorganisatsioonidele, kes on edendamisprogrammid edukalt ellu viinud, tuleks anda võimalus pürgida toetust saavaks organisatsiooniks ning täitevasutuseks vastavalt lihtsustatud menetlusele.

5.8

Komitee kustub komisjoni üles korraldama üritusi/kampaaniad, et julgustada ELi liikmesriikide haruorganisatsioone osalema veelgi aktiivsemalt väljapoole Euroopa Liitu suunatud edendamisprogrammides, et tutvustada ELi toiduainetööstuse toodete maitse, traditsioonide ja kvaliteedi parimat poolt. Seoses sellega tuleb soodsama rahastamissüsteemiga (50 % asemele 60 %) prioriteediks seada mitut riiki ja mitmeid tooteid hõlmavad programmid, kuna need tooted annavad programmile tõelise Euroopa mõõtme ja nõuavad ka ELi toetust. Lisaks sellele peaksid tähelepanu keskpunktis olema riigid vastavalt nende turupotentsiaalile. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon peaks suurendama oma panust programmide puhul, mida viiakse ellu tärkava majandusega riikides.

5.9

Komitee soovitab komisjonil täita lihtsustaja ja toetaja rolli ELi väiketootjate ja -töötlejate jaoks nende juurdepääsul kolmandate riikide turgudele.

5.10

Siseturuprogrammidel peab olema Euroopa ja lisaväärtusele tuginev kuvand, mis ulatub kaugemale puhtalt riiklikust lähenemisviisist: mida suurem on tegevusulatus toodete ja turgude näol, seda parem on programm. Lisaks sellele peavad programmid üksteist täiendama või looma koostoimet teiste riiklike või piirkondlike programmidega, et vältida tegevuse dubleerimist või vastukäivaid sõnumeid. Haridus- ja tervishoiuvaldkonna potentsiaali võib ja tuleb ära kasutada, et suurendada teavitamismeetmete tõhusust. Lõpetuseks tuleks toiduainetööstuse toodete tulevaste teavitamis- ja edendamiskampaaniate väljatöötamisel ja elluviimisel arvesse võtta mõju tööhõivele.