15.2.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 43/25

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni aruanne: 2010. aasta konkurentsipoliitika aruanne”

KOM(2011) 328 lõplik

2012/C 43/06

Raportöör: Paulo BARROS VALE

10. juunil 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni aruanne – 2010. aasta konkurentsipoliitika aruanne”

KOM(2011) 328 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 10. novembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 476. istungjärgul 7.–8. detsembril 2011 (7. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 116, erapooletuks jäi 7.

1.   Kokkuvõte ja järeldused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab igal aastal Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika aruannet, kasutades võimalust esitada tähelepanekuid ja soovitusi, mida asjaomased asutused on aja jooksul arvesse võtnud, aidates kaasa mitmesugustele kohandustele, mis on toonud kaasa suurema kogetud tõhususe. Käesolevat analüüsi tehakse ajal, mil Euroopa projekti ees seisavad suured probleemid, arvestades killustumise ohtu, või nagu paljud ütlevad, ohtu veidi enam kui poole sajandi jooksul saavutatud erakordse integratsiooni püsimajäämisele. Kahe inimpõlve vältel on eurooplastel õnnestunud hoida suurepärast rahu ja jõukuse perioodi, tuginedes solidaarsusele riikide ja piirkondade vahel ning ühise poliitika pikale loomeprotsessile. Kuna meil on valida kas ettearvamatu tagasilanguse või ajaloolise progressi vahel, siis tuleb meil selle taustal analüüsida Euroopa eri poliitikavaldkondi, eriti konkurentsipoliitikat. Kriisist tingitud võimalik poliitika riiklikule tasandile tagasiviimine ja võimalikud konfliktid liikmesriikide vahel, lisaks protektsionistlike meetmetega majandusse sekkuvad valitsused on stsenaariumid, mis avaldaksid tõsist mõju siseturule ja konkurentsipoliitikale, mis vähemalt ELi siseselt on tõestanud oma märkimisväärset väärtust.

1.2   Viimane aruanne tähistab konkurentsipoliitika aruande 40. aastapäeva. Selles tuuakse välja konkurentsipoliitika peamised arengud ja nende olulisus ELi eesmärkide saavutamisel: ühtse turu ülesehitamine, selle eeliste viimine tarbijate kui sellest kõige enam kasu saava rühmani ning konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse saavutamine. Komitee tunnustab komisjoni kõnealuse aruande ja selle saavutuste eest viimase 40 aasta jooksul, kuid märgib, et see mõjub komisjoni tööd kiitva dokumendina, milles – nagu aruandes öeldakse – heidetakse pilk tänapäevastelt kiireloomulistelt probleemidelt korraks tagasi. Kahtlemata on dokument positiivne, ent see oleks tegelikult palju kasulikum, kui praeguse enesekiituse asemel viidaks selles läbi tehtud töö tugevate ja nõrkade külgede analüüs ja hindamine, mis võiks sisaldada ka ELi liikmesriikide ja teiste peamiste riikide võrdlevat analüüsi. 40. aastapäev oleks olnud komisjonile suurepärane võimalus teha korraliku ajaloolise analüüsi alusel ettepanekuid konkurentsipoliitika moderniseerimiseks ja laiendamiseks, hinnates globaliseerumise kasvust põhjustatud arenguid ning analüüsides muutuste ja ümberpaigutamiste kahjulikke mõjusid Euroopale, mis on tingitud inimeste, materjalide ja keskkonnaressursside ohjeldamatust ärakasutamisest maailma neis piirkondades, kus ei rakendata samu väärtusi nagu Euroopa ühiskondades, kuid mis kasutavad ära ostujõudu, mille Euroopa on suutnud oma kodanikele tagada.

1.3   Majandus- ja finantskriisi tugev mõju jätkus 2010. aastal ning lisaks sellele kerkis esile riigivõla kriis. Komitee juhib tähelepanu võimalikele konkurentsimoonutustele, mida võivad põhjustada kriisi jätkumine ja sellega võitlemiseks võetavad ajutised meetmed, ning rõhutab, et oluline on selle range järelevalve ja sobivate paranduste tegemine esimesel võimalusel. Oluline on kontrollida riiklike majanduse taastamise kavade rakendamist ja nende mõju konkurentsile, hinnates võetud meetmeid. See on ainus viis tagada teadlike otsuste langetamine selliste ajutiste kriisivastaste meetmete tuleviku kohta, mis jäävad püsima.

1.4   Komitee toetab rahvusvahelise koostöö arenguid, kuid rõhutab veel kord, et otsustava tähtsusega on tagada õiglane väliskaubandus, tagades, et kolmandad riigid ei saa sotsiaalse või keskkonnaalase dumpingu kasutamise kaudu kaubanduse liberaliseerimisest ebakohasel viisil kasu. Tuleb tagada rahvusvahelise õiglase kaubanduse ning põhiliste keskkonnakaitse-eeskirjade, samuti asutamisvabaduse ja ettevõtete ühenduste eeskirjade järgimine ning Euroopal on siinkohal otsustav roll. Samuti peab Euroopa Liit tagama WTO eeskirjade range kohaldamise igasuguse tegevuse vastu, mis võib takistada Euroopa ettevõtete juurdepääsu eri turgudele, töötades välja eeskirjad võrdsete võimaluste edendamiseks sõltumata ettevõtete suurusest, asukohast või maksuraamistikust. ELi konkurentsipoliitika peab astuma uude etappi, kehtestades uued prioriteedid, määratledes uued vahendid ja võttes tõhusamaid meetmeid kaubavahetuses kolmandate riikidega. Komitee on sügavalt pettunud, et tema varasemad asjaomased üleskutsed ei ole toonud kaasa ELi lähenemisviisi moderniseerimist ega laiendamist selles valdkonnas.

1.5   Tuleb tagada ametiühinguõigusi ja -vabadusi, laste tööjõu kasutamist ja ebainimlikke töötingimusi ning streikimisõigust käsitlevate ILO põhikonventsioonide kõigi aspektide järgimine. Sisetasandil tuleb ühtlustada liikmesriikide riiklikud õigusaktid tööhõive ja võrdsete võimaluste valdkonnas, et vältida konkurentsimoonutusi. Kriisist raskelt kahjustatud tööturg nõuab hoolikat tähelepanu, et töökohtade säilitamist ja loomist ning liikuvust edendades saavutada kaasava majanduskasvu eesmärk, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia üks prioriteet.

1.6   Seoses Euroopa 2020. aasta strateegiaga – mille sektoripõhised arengud ja vahendid on aruandes välja toodud – viidatakse mitmetele sündmustele. Juhitakse tähelepanu energiasektori liberaliseerimise ohtudele nii tarnete kvaliteedi ja järjepidevuse kui ka hindade osas. Digitaalse tegevuskava puhul on rõhk sellel, kui oluline on tõsta elektrooniliste sideteenuste haldajate ja kasutajate teadmiste taset, et nad saaksid kõnealuses valdkonnas tehtavatest jõupingutustest maksimaalset kasu.

1.7   Tarbekaupade hindadega spekuleerimine on avaldanud mõju, kuid aruandes seda teemat ei käsitleta. Oluline on toetada turgu, kavandades või rakendades vahendeid, millega on võimalik kontrollida hindade kõikuvust ja pehmendada selle mõju konkurentsile.

1.8   Komitee on mures, et riiklikud konkurentsiasutused ei ole suutnud täita oma rolli reguleerijatena teatud sektorites, kus tooraine hindade muutused mõjutavad tugevalt hindu ja kus tooraine kulude suurenemine on otseselt ja vahetult mõjutanud lõpphindu, kuid kus seesuguste kulude vähenemisel ei ole olnud vastupidist mõju. Arvestades nende lähedust turgudele, peavad riiklikud konkurentsiasutused olema konkurentsipoliitika peamine sekkumisvahend, keskendudes oma tegevuses piirkondlikele turgudele.

1.9   Komitee juhib tähelepanu riiklike konkurentsiametite järelevalve olulisusele suurte jaeettevõtjate sektoris, kus suurte majanduslike rühmade läbirääkimisjõud võib domineeriva positsiooni kuritarvitamisest tingituna põhjustada tõsiseid konkurentsimoonutusi. Kuigi ettevõtted saavad vabalt otsustada oma toodete turustamisviisi üle, on põhjust karta, et tegelikkuses võib kokkulepetega kaasneda hindade dikteerimine suurte ostjate poolt, rikkudes selgelt läbirääkimiste tasakaalu reegleid, põhjustades järk-järgult tootmissektori ja väikeste hulgi- ja jaemüüjate hävimise.

1.10   Seoses 2008. aasta valge raamatu algatusega EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme ning tarbijate õigused selles valdkonnas on muutunud veelgi nõrgemaks, tarbijate õiguste rikkumised on sagenenud ning jäävad karistamata. Vaja on kiiresti koostada vajalikud ELi ettepanekud selles valdkonnas, et tagada tõhus hüvitamine kollektiivse või ulatusliku kahju korral. Õiglane kaubandus ja õiglane konkurents on tarbijate jaoks äärmiselt olulised. Tarbijate õiguste tagamiseks peab teave toodete ja teenuste kvaliteedi kohta olema asjakohane ning kaebuste esitamise menetlused tuleb muuta lihtsamaks.

1.11   Komitee toetab tööd Euroopa patendi kui omandi kaitsele juurdepääsu lihtsustamise vahendi kehtestamiseks, mis on oluline stiimul investeeringutele teadustegevusse ja innovatsiooni. Komitee loodab, et selle uue omandikaitse süsteemi vastuvõtmisel saavutatakse üksmeel.

1.12   Enesereguleerimine võib olla tõhus vahend arengu stimuleerimiseks teatud turgudel, mis edendavad õiglast kaubandust. See on juba osutunud sündmuste tagajärgedega toimetulekuks turgudel ning nende toodete ja teenuste jaoks tõhusamaks ja paindlikumaks vahendiks kui mõned eeskirjad või seadused. Komisjoni aruandes ei mainita seda võimalust, mida tuleks analüüsida ja arvesse võtta.

1.13   Kesksetele turgudele juurdepääsuks vajalikud transpordikulud on sageli takistus tervele konkurentsile ELi äärepoolsete ja saarepiirkondade ettevõtjate jaoks võrreldes nendega, kellel on parem asukoht. Sellistel juhtudel on vaja hüvitisi ja vahendeid võrdsete võimaluste edendamiseks.

1.14   Komitee tervitab komisjoni kavatsust viia sisse muudatused konkurentsipoliitika aruandes, liikudes lihtsalt üldteada faktide loetlemiselt selles suunas, et anda vastused erinevatele komitee esitatud ettepanekutele. Esile tasub tõsta aruande sisus võetava strateegilisema lähenemisviisi olulisust, mis sillutab teed arutelule konkurentsipoliitika, mitte niivõrd konkurentsiõiguse üle.

1.15   Komitee küsib siiski, miks ei ole Euroopa Komisjoni aruandes mainitud seda, et avaliku sektori asutused, kes osalevad erasektori ettevõtetele avatud hankemenetlustes, peaksid ELi aluslepingute kohaselt järgima konkurentsieeskirju.

2.   2010. aasta konkurentsipoliitika aruande sisu

2.1   Aruanne on jagatud kuude ossa: konkurentsipoliitika vahendid, poliitika valdkonnasisene rakendamine, Euroopa konkurentsivõrgustik ja koostöö liikmesriikide kohtutega, rahvusvaheline tegevus, ühised algatused tarbijaorganisatsioonidega, institutsioonidevaheline koostöö.

2.2   Konkurentsipoliitika vahendid

2.2.1   Ajutise kriisiaegse riigiabi raamistiku rakendamise järelmeetmed

2.2.1.1   Vastusena riigivõla kriisi põhjustatud raskustele finantssektoris laiendati abimeetmete kohaldamist, et lihtsustada pankade juurdepääsu rahastamisvõimalustele. Riigitagatiste väljastamine nimetatud juurdepääsu lihtsustamiseks osutus tõhusaks vahendiks.

2.2.1.2   Samuti laiendati toetusmeetmeid, et lihtsustada äriühingute juurdepääsu rahastamisele, kuigi meetmeid oli piiratud hulgal ja need piirdusid VKEdega.

2.2.1.3   Tungivalt vajalik on teha kindlaks nende meetmete mõju ja kasu. Selle alusel saaks hinnata seesuguste toetuste andmise positiivseid ja negatiivseid külgi ja nende mõju konkurentsile, samuti kõnealuse abi jätkamise asjakohasust 2012. aastal.

2.2.2   Majanduse kohandamise programmid

2.2.2.1   Kreeka ja Iirimaa majanduse kohandamise programmides kehtestati konkurentsialased meetmed. Kreeka puhul hõlmasid need konkurentsiameti ümberkorraldamist, suletud elukutsete liberaliseerimist ja uut investeerimisseadust. Iirimaal hõlmasid need meetmed õigusaktide muutmist, et kõrvaldada kaubandus- ja konkurentsipiirangud riigi õigusaktidega kaitstud sektorites.

2.2.2.2   Liiga suur riigivõlg põhjustab eeskätt konkurentsimoonutust, sest see soodustab teatud majandusosalejate tegevust. Teiseks, kui kodanikelt nõutakse suuremate jõupingutuste tegemist, mis on vajalikud riigi rahanduse tasakaalustamiseks, siis asetatakse nad teistega võrreldes nõrgemale positsioonile. Toetus Kreekale ja Iirimaale, samuti Portugalile, peab jätkuma ning sealjuures nõuab hoolikat tähelepanu nende meetmete võimalik konkurentsi moonutav mõju.

2.2.3   Konkurentsieeskirjade kohaldamine

2.2.3.1   Konkurentsieeskirjade kohaldamine oli intensiivne, kuna komisjon viis sisse muudatused nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid kokkuleppeid käsitlevatesse grupierandi määrustesse.

2.2.3.2   Seoses 2008. aasta valge raamatuga EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta – ning vastupidiselt mitmetes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustes antud soovitusele luua kollektiivsete õiguskaitsevahendite ja hüvitamise menetlus (kollektiivhagi ELi tasandil) – otsustati käivitada järjekordne avalik konsultatsioon, mille puhul ei ole tõenäoline, et määratletakse ühised põhimõtted, mida tuleks arvesse võtta kollektiivset hüvitamist käsitlevate õigusakti ettepanekute koostamisel. Sellega seoses on vaja kiiresti leida õiguslikud lahendused tarbijate ja ettevõtete kaitsmiseks.

2.2.3.3   Esile tasub tuua seitset kartelle käsitlevat otsust, millega määrati trahvid 70 ettevõtjale (27 rohkem kui 2009. aastal), ning esimest konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevat otsust tervishoiuteenuste turul.

2.2.3.4   Võitluses turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu on tehtud neli otsust energiasektoris ja algatatud mitu menetlust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris.

2.2.4   Ühinemiste kontrollimine

2010. aastal oli ühinemiste arv majanduskriisi tõttu üsna väike. Komisjonile teatati 274 tehingust, 16 otsuse puhul kehtestati teatavad tingimused ja ühtegi keelavat otsust ei tehtud.

2.2.5   Riigiabi kontroll

2.2.5.1   Enamik 2010. aastal heakskiidetud abimeetmetest oli seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate horisontaalsete eesmärkidega (kultuuri edendamine ja kultuuripärandi säilitamine, piirkondlik ühtekuuluvus, keskkonnakaitse, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ja loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamine).

2.2.5.2   Tähelepanu juhitakse käsiraamatu „ELi riigiabiõiguse täitmise tagamine liikmesriikide kohtutes” avaldamisele, mille eesmärk on aidata liikmesriikide kohtunikel menetleda üha suurenevat hulka liikmesriikide kohtutesse jõudvaid riigiabiga seotud juhtumeid.

2.3   Valdkonnasisene areng

2.3.1   Finantsteenuste sektoris oli peamine konkurentsialane tegevus ajutise reguleeriva raamistiku rakendamine sektoris. Uuriti väiksemat arvu ühinemiste juhtumeid, mis olid seotud riigiabi andmise tingimuste ümberkorraldamisega. Jõupingutused finantsstabiilsuse saavutamiseks on väga olulised ja peavad jätkuma, ent alahinnata ei tohi turul spekuleerimise riskist tulenevaid ohtusid, et vältida USAs tekkinud olukorda.

Varasemale tööle tuginedes muutis komisjon siduvaks Visa väljapakutud kohustused seoses mitmepoolsete vahendustasudega.

2.3.2   2010. aasta novembris esitas komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia raames järgmise kümne aasta energiastrateegia, mille eesmärk on ühtse turu loomine energiasektoris. Avatud, konkurentsivõimelise turu loomine kõnealuses sektoris on selgelt tarbijate huvides, ent rõhutada tuleb tarbijate muresid seoses energiavarustuse kvaliteedi ja järjepidevusega, eriti juhtudel, kui teenuseid osutavad ettevõtted asuvad väljaspool asjaomast riiki.

Jätkuvalt edendati taastuvenergia tootmise, energiasäästu ja saastatud alade puhastamisega seotud meetmeid kooskõlas 2020. aasta strateegias kehtestatud kliima- ja energiavaldkonna eesmärkidega.

2.3.3   Osana 2020. aasta strateegiast käivitas komisjon Euroopa digitaalse tegevuskava, mille peamine eesmärk on luua sideteenuste ühtne turg. Eelkõige rõhutatakse selles rändlustariifide ja siseriiklike tariifide vahelise erinevuse kaotamist ja lairibaühenduse tagamist kõigile Euroopa kodanikele. Peamine sellega seoses esilekerkiv väljakutse on saavutada konkurentsi tasakaal e-kaubanduse ettevõtjate ja väikeettevõtjate vahel ning kaitsta tarbijaid ebaausate tavade vastu. Suurendada tuleb tarbija usaldust ettevõtjate õiguspärasuse, maksete turvalisuse ja isikuandmete kaitse vastu.

2.3.4   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turul oli komisjoni tegevus keskendatud sellele, et luua koostöökokkuleppeid käsitlevad suunised vahendina konkurentsi edendamiseks turul, mis annaksid seega panuse Euroopa 2020. aasta strateegia ühe eesmärgi saavutamisse, s.o tõhusate toodete ja teenuste pakkumine. Kõnealuses valdkonnas tuleb tähelepanu pöörata nii operaatorite kui ka lõppkasutajate koolitamisele, et suurendada nende oskusi.

2.3.5   Meedia valdkonnas jätkas komisjon analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku toetamist.

2.3.6   Pidades silmas tungivat vajadust luua ühenduse patent, jätkub töö ELi ühtlustatud patendisüsteemi loomiseks farmaatsiatööstuses. Samuti kuulutati välja inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise korra miinimumeeskirju sätestava nn läbipaistvusdirektiivi läbivaatamine.

2.3.7   Tervishoiusektoris uuriti mitut kaebust, mille esitasid eraõiguslikud tervishoiuteenuste osutajad enda väidetavalt ebaõiglase kohtlemise kohta võrreldes avalik-õiguslike tervishoiuteenuste osutajatega. Nende kaebuste tulemusi aga ei mainita.

2.3.8   2009. aastal kriisist tõsiselt tabatud transpordisektori jaoks oli 2010. aasta taastumise aasta, mil hinnad tõusid suurel määral kriisieelse tasemeni.

2.3.8.1   Lennutranspordi sektoris muudeti õiguslikult siduvaks British Airways'i, American Airlines'i ja Iberia võetud kohustused Atlandi-üleste lendude osas ning kiideti heaks British Airways'i ja Iberia ning United Airlines'i ja Continental Airlines'i ühinemised.

2.3.8.2   Raudtee- ja riigisisese transpordi valdkonnas võeti vastu ettepanek sõnastada uuesti esimene raudteepakett eesmärgiga suurendada konkurentsi, luues ühtse Euroopa raudteepiirkonna.

2.3.8.3   Meretranspordi valdkonnas kiideti heaks abi andmine meremagistraalide projektile, tuginedes nii sektori suunistele kui ka täiendavat abi käsitlevatele suunistele. Eesmärk on haarata endale osa maismaatranspordist Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Komisjon käivitas ka uuringu sadamate toimimise ja nende infrastruktuuri riikliku rahastamise kohta.

2.3.9   Postiteenuste turu täieliku avamise tähtaega pikendati üheteistkümne liikmeriigi jaoks. Komisjon jätkas liberaliseerimise jälgimist, tagades, et avalike teenuste osutajatele ei anta ebaõiglaseid eeliseid.

2.3.10   Autotööstuse peamised konkurentsialased probleemid on sektori vajalik ümberkujundamine ja keskkonnasäästlikumate autode väljatöötamise edendamine.

Järelturgude ja uute sõidukite müügiturgude kohta võeti vastu grupierandi määrus, mis puudutab sõidukitootjaid ja nende volitatud turustajaid, remonditöökodasid ja varuosade müüjaid. Teavitati 15 ühinemisest autotööstuse sektoris.

2.3.11   Loodi toiduainete tarneahela toimimise parandamise kõrgetasemeline foorum, mis tegeleb tarnijate ja ostjate erinevast läbirääkimispositsioonist tulenevate konkurentsiprobleemidega toiduainete turustamisel.

Üha rohkem valitsevad sektoris suured rühmad, mis on selgelt kahjulik nii väikesemahulisele kaubandusele, mis ei suuda hindades konkureerida, kui ka väikestele jaemüüjatele, tootjatele ja turustajatele, kelle kasumimarginaali piirab suurte rühmade jõud. Kõnealuses sektoris puuduvad riiklike konkurentsiasutuste ennetavad meetmed turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamise vastu, mis on turu jaoks äärmiselt kahjulik. Heade tavade näidete väljatoomisest ei piisa: tegevus peaks olema suunatud järelevalvele ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist soodustavate tavade karistamisele.

2.4   Euroopa konkurentsivõrgustik ja koostöö liikmesriikide kohtutega

Euroopa konkurentsivõrgustik jätkas oma tegevust, tõestades oma olulisust arutelus ELi konkurentsieeskirjade jõustamise üle ja asjaomaste heade tavade vahetamisel. Loodi ühinemiste töörühm ning vaadati läbi horisontaalsete kokkulepete ja vertikaalsete piirangute alased grupierandi määrused ja neile lisatud suunised.

2.5   Rahvusvaheline tegevus

2.5.1   Jätkati tööd konkurentsialase rahvusvahelise koostöö valdkonnas ning komisjon jätkas osalemist rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus ja OECD konkurentsikomitees. Tehti tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega ja käivitati läbirääkimised Šveitsi Konföderatsiooniga konkurentsi valdkonnas. Märkimist väärib, et prioriteet on koostöö Hiinaga ja arutelud monopolidevastase seaduse üle, samuti tasub esile tõsta konkurentsi peadirektoraadi koostööd Indiaga konkurentsi piiravate kokkulepete, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja ühinemiste kontrolli valdkonnas.

2.5.2   Horvaatiaga algatati ühinemisläbirääkimised konkurentsipeatüki üle ning Türgi parlament võttis vastu riigiabiseaduse.

2.6   Dialoog tarbijaorganisatsioonide ja sidusrühmadega

2.6.1   Konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avati tarbijatele mõeldud lehekülg, mis on kättesaadav kõigis ametlikes keeltes ja kus selgitatakse konkurentsipoliitika rolli ning selle peamisi algatusi ja eesmärke.

2.6.2   Euroopa tarbijate nõuanderühm avaldas arvamuse kahju hüvitamise hagide kohta ning rühmaga konsulteeriti vertikaalsete piirangute osas.

2.7   Institutsioonidevaheline koostöö

2.7.1   Oktoobris jõustus uus raamkokkulepe Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel.

2.7.2   Euroopa Parlament võttis vastu resolutsioonid 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande, mootorsõidukite blokierandi määruse, horisontaalsete kokkulepete ja konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemiseks riigiabi andmist käsitleva nõukogu otsuse kohta.

2.7.3   Komisjon teavitas nõukogu algatustest konkurentsi valdkonnas, eelkõige kriisiga seoses rakendatavatest riigiabimeetmetest.

2.7.4   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee andis oma panuse konkurentsipoliitika valdkonnas, võttes vastu arvamused 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande, konkurentsivõimetute söekaevanduste, laevaehituse ja mootorsõidukite grupierandi määruse kohta.

---