31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/131

1.1

Käesolev arvamus on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uusim ELi majanduspoliitika teemaline arvamus. Alusdokument on komisjoni teatis „ELi majandus: 2007. aasta ülevaade — tootlikkuse suurendamine Euroopas” KOM(2007) 721 lõplik.

1.2

2007. aasta ülevaade algab tõdemusega, et ehkki Euroopa Liidu majandus on üks maailma kõige arenenumaid ja tootlikumaid majandusi, erineb endiselt märkimisväärselt ELi ja maailma kõige arenenuma majandusega riigi — Ameerika Ühendriikide — elatusstandard, mõõdetuna SKTs elaniku kohta. Peamine põhjus on tootlikkuse diferentseeritud areng eri tööstussektorites ja liikmesriikides.

1.3

Kuigi andmed USA kohta pakuvad kasulikku võrdlusalust liikmesriikide suhtelise tootlikkuse mõõtmiseks, keskendutakse arvamuses ELi riikide võrdlemisele. Sellised tegurid nagu sotsiaalmudelid, tööaeg ja töökoha otsustusprotsessis osalemise määr mõjutavad atlandiüleseid võrdluseid, kuid käesolevas arvamuses neid ei käsitleta. Arvamuses vastatakse küsimusele, miks mõnes ELi riigis luuakse suuremat heaolu ja rohkem töökohti kui teistes.

1.4

Komisjoni aruande keskne mõte seisneb selles, et Lissaboni tegevuskava elluviimine aitab liikmesriikidel samaaegselt suurendada tööhõivet ja heaolu. Mitmete võtmeküsimuste lahendamine võib anda olulise panuse. Nende eesmärk peab olema järgmine:

1.5

Kõnealune poliitika muutub veelgi olulisemaks pärast 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu globaalses majanduses toimunud muutuste valguses. Uute väljakutsete hulka kuuluvad lisaks praegusele finantskriisile ka fossiilkütuste nõudluse ja pakkumise tasakaal, tõendusmaterjal kliimamuutuste kohta, toidupuuduse suurenemine ja suur nõudlus kaupade järele üldiselt. Nimetatud küsimused muudavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning maailmatasemel teadustegevuse veelgi olulisemaks. Need toovad esile vajaduse konkurentsivõimelise ühtse turu järele, mis toetub paindlikkuse ja turvalisuse sätetele tööturul ning kvaliteetsele riigi rahandusele.

1.6

Makromajanduslikke tegureid on nii pakkumise kui ka nõudluse poolelt käsitletud põhjalikult komitee eelmistes arvamustes ELi majanduspoliitika kohta, millele viidatakse sissejuhatuses, milles komitee rõhutab, et konkurentsivõime tõstmise pakkumisele suunatud meetmetega peab kaasnema makromajanduslik poliitikakogum, mis edendab sissetulekuid, nõudlust ja tööhõivet. Käesoleva arvamuse keskne eesmärk on näidata, et hoolimata nõudlust mõjutavatest teguritest valitseb märkimisväärne seos Lissaboni tegevuskava pakkumispoole reformide ja SKT kasvu vahel.

1.7

Hiljuti avaldatud Lissaboni protsessi tulemuskaardil 2007. aasta kohta (1) toodi välja seitse parimat riiki: Taani*, Rootsi*, Austria*, Madalmaad*, Soome*, Iirimaa* ja Ühendkuningriik* (2), kellele järgnesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Uutest liikmesriikidest osutusid parimaks Sloveenia* ja Eesti*. 15-liikmelise ELi viimased olid Hispaania, Kreeka, Portugal ja Itaalia. Madalmaad, Austria ja Eesti leidsid tunnustamist Lissaboni strateegia eriti eduka elluviimise eest. Kreeka ja Itaalia panust hinnati kõige vähem tõhusaks. Kuidas mõjutab Lissaboni kava edukas elluviimine tootlikkust ja tööhõivet?

1.8

Kuigi on ka palju muid asjakohaseid tegureid, lubab käesolevas arvamuses esitatud analüüs järeldada, et Lissaboni tegevuskava eesmärkide elluviimine on tõepoolest tihedalt seotud nii suurema tööhõive kui ka kasvava SKTga elaniku kohta. Ka vastupidine seos on üldiselt tõene: halvasti läheb riikidel, mis ei tule toime Lissaboni reformide elluviimisega. Sellest tulenevalt innustab komitee liikmesriike viima Lissaboni kava ellu täies mahus nii kiiresti kui võimalik.

1.9

Tuleb rõhutada programmi iga elemendi tähtsust. Komitee jaoks on eriti tähtis näha suuremaid investeeringuid teadmistesse, haridusse ning teadus- ja arendustegevusse. Ei ole kahtlust, et konkurents innustab uuendustegevust. Seega peab ELi liikmesriikide majandus olema konkurentsivõimeline, et vastata globaliseerumise väljakutsetele. Tootmistegurite ümberpaigutamine madalaseisus olevatest tööstusharudest ja sektoritest tärkavatesse ja õitsvatesse tööstusharudesse ja sektoritesse on vajalik selleks, et suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust. See tähendab omakorda liikmesriikide vahendite eraldamist paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtte arendamiseks. On selge, et liikmesriikide majanduse tulemuslikkus on tugevalt seotud riigi rahanduse hea haldusega.

1.10

Komitee arvamuses, mis esitati 2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Ülemkogule (3), sedastati järgmist: „Oleme veendunud, et Euroopas on olemas vajalik innovatsioon, loovus, teadmised ja ettevõtlikkus, et pakkuda silmapaistvaid tulemusi uues paradigmas (st infoühiskonnas). Kuid need võimed tuleb valla päästa. Takistused peab asendama võimalustega. Karistused peab asendama innustamisega. Viimane aastakümme oli tunnistajaks Euroopa tööstuse liberaliseerimisele. Nüüd tuleb meil vabastada Euroopa meeste ja naiste energia.” 2008. aastal on ikka veel palju ära teha, kuid Lissaboni tegevuskava on õige tee edasi.

2.1

Käesolev arvamus on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uusim ELi majanduspoliitika teemaline arvamus. Arvamus koostati vastusena komisjoni teatisele KOM(2007) 721 lõplik, mille pealkiri on „ELi majandus: 2007. aasta ülevaade — tootlikkuse suurendamine Euroopas”. Eelmine, 2007. aasta septembri arvamus käsitles 2006. aasta ülevaadet — Euroala tugevdamine: poliitika põhilised prioriteedid.

2.2

Käesolevas arvamuses on komitee püüdnud seostada liikmesriikide tööhõive kasvu ja SKTd elaniku kohta komisjoni teatises esitatud erinevate poliitiliste soovitustega. Selles osas erinevad järeldused märkimisväärselt eelmise, 2006. aasta ülevaate kohta esitatud järeldustest, mis käsitlesid riikide sotsiaalmajanduslikke tingimusi ja vastuolulisi poliitilisi eesmärke, millest liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad.

2.3

Varasemates arvamustes (oktoober 2006 (4) ja veebruar 2006 (5)) käsitleti majanduspoliitika põhijooni aastatel 2005–2008, 2004. aasta veebruari arvamuses esitati komitee seisukoht majanduspoliitika üldsuuniste kohta 2003–2005. aastal (6). Komiteeni on jõudnud komisjoni soovitused majanduspoliitika üldsuuniste kohta 2008–2010, kuid peab nentima, et need ei erine 2005.–2008. aasta omadest. Võttes arvesse oma varasemat tööd majanduspoliitika üldsuuniste alal, otsustas komitee lähtuda käesoleva arvamuse koostamisel ELi majanduse 2007. aasta ülevaatest.

2.4

2006. aasta oktoobris vaatles komitee eeskirju, millel on mõju sellistele üldeesmärkidele nagu hinnastabiilsus, majanduskasv ja tööhõive. Käesolevas arvamuses keskendume rohkem poliitikale kui eeskirjadele. Komitee avaldas 2006. aasta veebruaris arvamuse majanduspoliitika üldsuuniste kohta 2005–2008. Ehkki kõnealune arvamus oli laiahaardeline, anti selles üldine heakskiit samale poliitilisele tegevusele tööhõive ja tootlikkuse kasvu nimel, mis on aluseks ka käesolevale arvamusele. Mõlemas arvamuses käsitles komitee nõudlust mõjutavaid majandustegureid. Käesolevas arvamuses käsitleme komisjoni ettepanekuid pakkumispoole reformide kohta.

2.5

Siiski rõhutab komitee, et konkurentsivõime tõstmise pakkumisele suunatud meetmetega peab kaasnema makroökonoomiline poliitikakogum, mis edendab sissetulekuid, nõudlust ja tööhõivet. Mõistliku poliitikakogumi küsimust käsitles komitee oma endiselt aktuaalses 2004. aasta veebruari arvamuses.

2.6

Komisjoni dokument „European Economy” nr 8/2007 sisaldab teatist „Tootlikkuse suurendamine Euroopas” ja nelja peatükki, mida on kokku 149 lehekülge.

Komitee avaldab kahetsust, et komisjon piirdub konkurentsivõime tugevdamise osas ainult pakkumist käsitlevate soovitustega.

Käesolevas arvamuses antakse hinnang 4. peatükis käsitletud poliitikale.

3.1

2007. aasta ülevaade algab tõdemusega, et ehkki Euroopa Liidu majandus on üks maailma kõige arenenumaid ja tootlikumaid majandusi, erineb endiselt märkimisväärselt ELi ja maailma kõige arenenuma majandusega riigi — Ameerika Ühendriikide — elatusstandard mõõdetuna SKTs elaniku kohta. Peamine põhjus on tootlikkuse diferentseeritud areng erinevates tööstussektorites ja liikmesriikides.

3.2

Lissaboni strateegia vastuvõtmisega 2000. aastal seadis EL prioriteediks tootlikkuse kasvu ELis koos tööhõive tugeva kasvuga. Strateegia peamised elemendid olid teadmiste loomine, konkurentsi tugevdamine ja paindlikkuse suurendamine.

3.3

Teadmiste loomiseks on vaja rohkem ja paremini investeerida teadus- ja arendustegevusse ning inimkapitali. Kogu Euroopa Liidus on vaja tagada tulemuslik ja kulutõhus haridus.

3.4

Konkurentsi edendamine mõjutab oluliselt nii tootlikkuse taset kui ka kasvumäära. Empiirilised uuringud kinnitavad, et turgude avamine avaldab positiivset mõju mitte ainult tootlikkusele ja majanduskasvule vaid ka tööhõivele.

3.5

On vaja suuremat paindlikkust, et tootmisstruktuuride täiendav spetsialiseerimine ja laienemine uutesse suhtelise eelisega valdkondadesse oleks sujuv. Viimastel aastatel on ELi liikmesriigid võtnud meetmeid hõlbustamaks ettevõtjate ja tööjõu liikuvust, kuid on vaja võtta rohkem ja laiaulatuslikumaid meetmeid.

3.6

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõtlemist on vaja muuta. Mitmete võtmeküsimuste lahendamine võib anda olulise panuse. Nende eesmärk peab olema järgmine:

3.7

Ümber on lükatud mitu laialt levinud arusaama: tehnoloogia valdkonna liidrid ei pea olema ainult suured riigid ja suured ettevõtjad, kaubandus ei ole peamine tehnoloogia levitaja, väikesed riigid saavad olla spetsialiseeritud valdkondade liidrid, uusi tehnoloogiaid võtavad kasutusele tihti väikesed ettevõtjad ning tehnoloogia levitamisel on peamine töötajate ja finantskapitali rahvusvaheline liikuvus.

3.8

Praegu on tekkimas laialdane üksmeel tootlikkuse kasvu takistavate tegurite ja tootlikkust suurendavate meetmete osas. Töö- ja tooteturuga seotud piirangud, vähene avatus otsestele välisinvesteeringutele, takistused uute tehnoloogiate kasutamisel või loomisel ja nende levitamisel võivad olla peamised tootlikkuse kasvu pikas perspektiivis takistavad tegurid.

3.9

Kuna halvima tootlikkusega üksuste lahkumine turult mõjutab tootlikkuse kasvu saavutamist, muutub oluliseks ressursside ümberjagamist edendav poliitika. Kui tootlikkuse kasvuga kaasneb suurem sissetulek, kaldub tarbijate nõudlus eeldatavasti teenuste poole. Kuni paljud teenindussektori ettevõtted pakuvad suurt lisaväärtust ja tootlikkust, on majandusel võimalik luua uusi töökohti ka tõeliselt madala tootlikkusega sektorites.

4.1

SKT elaniku kohta sõltub enamast kui Lissaboni strateegia. Seda mõjutavad tegurid on näiteks tärkava majandusega riikide esilekerkimine (Ida-Euroopa ja Venemaa), energia- ja tarbekaupade hindade ja turgude suundumused, tehnoloogilised muutused ja globaliseerumine üldiselt. Kodumaist nõudlust mõjutab nii palga- ja tööhõivetase kui ka ostujõud. Nõudluse reguleerimine kuulub paljuski fiskaal- ja rahapoliitika valdkonda, samas kui ettevõtete ja tarbijate nõudluse määravad lõppkokkuvõttes keskpangad. Kuni rahaturgudel kestab kriisiolukord ja laenuressurssidest tõenäoliselt ei piisa, kannatab nõudlus ning mõju kandub SKTle.

4.2

Makromajanduslikke tegureid on käsitletud põhjalikult komitee eelmistes arvamustes ELi majanduspoliitika kohta, millele viidatakse sissejuhatuses. Käesoleva arvamuse keskne eesmärk on näidata, et hoolimata nõudlust mõjutavatest teguritest esineb märkimisväärne seos Lissaboni strateegia pakkumispoole reformide ja SKT kasvu vahel.

4.3

Suhteline SKT elaniku kohta on esitatud tabelis 1. Võrdluseks on valitud kaks aastat: 1999, mil võeti kasutusele euro, ja 2007. Uute liikmesriikide jaoks jääb sellesse vahemikku ühinemine Euroopa Liiduga. Kõnealuses ajavahemikus on USA osakaal 27-liikmelise ELi suhtes vähenenud 161,8 %-lt 150,9 %-le. Siiski ei ole nn vanad liikmesriigid suutnud USA suhtelist langust ära kasutada, sest 15-liikmelise ELi osakaal 27-liikmelise ELi suhtes on vähenenud 115,3 %-lt 111,7 %-le ja euroala oma vastavalt 114,5 %-lt 109,8 %-le.

4.4

SKT andmeid silmas pidades: mida ütleb meile tööhõivestatistika? Tabelis 2 on toodud tööhõiveandmed 1998. (siis alustati ühinemisläbirääkimisi uute liikmesriikidega) ja 2006. aasta kohta (uusimad kättesaadavad andmed). Töötuse kohta esitatud andmed pärinevad 2007. aastast. USAs vähenes töötava elanikkonna tööhõive kõnealuses ajavahemikus 73,8 %-lt 72 %-le samas kui töötus suurenes 4,5 %-lt 4,6 %-le. Samal ajal hakkas euroala tööhõive osas järele jõudma, sest tööhõive suurenes 59,2 %-lt 64,5 %-le ja töötus vähenes 10,1 %-lt 7,4 %-le. 15-liikmelise ELi näitajad on euroala omadest natuke paremad, 25-liikmelisel ELil natuke halvemad.

4.5

Hiljuti avaldatud Lissaboni tulemuskaardil 2007. aasta kohta toodi välja seitse parimat riiki: Taani*, Rootsi*, Austria*, Madalmaad*, Soome*, Iirimaa* ja Ühendkuningriik*, kellele järgnesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Uutest liikmesriikidest osutusid parimaks Sloveenia* ja Eesti*. 15-liikmelise ELi viimased olid Hispaania, Kreeka, Portugal ja Itaalia. Madalmaad, Austria ja Eesti leidsid tunnustamist Lissaboni strateegia eriti eduka elluviimise eest. Kreeka ja Itaalia panust hinnati kõige vähem tõhusaks. Kuidas mõjutab Lissaboni programmi edukas elluviimine tootlikkust ja tööhõivet?

4.6

Suhteline SKT elaniku kohta on Luksemburgis ja Norras suurem kui USAs. USA suhtes 20 % piires on Iirimaa* (silmapaistev), Madalmaad*, Austria*, Rootsi*, Taani*, Belgia ja (napilt) Ühendkuningriik* ning Soome*. EList väljaspool jäävad Island, Šveits ja Jaapan kõik USA suhtes 20 % piiresse. Uute liikmesriikide seas on 27-liikmelise ELi keskmisele kõige lähemal Küpros ja Sloveenia*. Samas on tohutuid edusamme teinud Eesti*, kellele järgnevad Läti, Leedu, Ungari ja Slovakkia.

4.7

Tööhõive valdkonnas võib tuua mitmeid paralleele SKT olukorraga. USA tööhõive on 70 % töötavast elanikkonnast. Tabelis esitatud kõikides ELi mitte kuuluvates riikides, sh Jaapanis ja kolmes euroalasse mitte kuuluvas riigis (Taani*, Rootsi*, Ühendkuningriik*), on tööhõive üle 70 %. Euroalas on vaid Madalmaade* ja Austria* tööhõive üle 70 %; Iirimaa* ja Soome* jäävad üsna piiri peale. Uutest liikmesriikidest on parimad Küpros ja Eesti*, kelle näitaja on 70 % lähedal.

4.8

USAs on töötus 4,6 %. USAst paremad on Iirimaa*, Madalmaad*, Austria*, Taani*, Küpros ja Leedu, samuti Norra. Luksemburg, Ühendkuningriik*, Tšehhi Vabariik, Eesti* ja Sloveenia* jäävad kõik USA suhtes ühe protsendipunkti piiridesse. Rootsi*, Läti ja Malta vahe USAga on kaks protsendipunkti.

4.9

Ülaltoodud analüüsist nähtub, et strateegiate ja suundumuste osas peaksime pöörama oma pilgu Lissaboni tulemuskaardi tipus olevate riikide (Taani*, Rootsi*, Austria*, Madalmaad*, Soome*, Iirimaa* ja Ühendkuningriik*) ja uute liikmesriikide parimate (Eesti* ja Sloveenia*) suunas. Käesolevas arvamuses moodustavad need riigid nn jälgimisrühma ning need on märgitud tärniga (*). Uurime, mil määral on teadmiste, konkurentsi, uuenduste ja riigi rahandusega seotud poliitika aidanud kaasa nimetatud riikide edule. Hispaania, Kreeka, Portugali ja Itaalia vastavat poliitikat käsitletakse nn kontrollrühmas. Lisaks on ELi jaoks jätkuvalt olulised suurriikide Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilised algatused. Mõlemat riiki iseloomustab vastandlik poliitiline tegevus, mis on teinud raskeks reformide läbiviimise, kuid mõningaid tulemusi võib nüüd juba täheldada.

5.1

PISA on OECD õppetulemuste rahvusvaheline hindamisprogramm. Tabelis 3 on esitatud 2006. aasta uuringu tulemused OECD ja teiste riikide 15-aastaste õpilaste lugemisoskuse ning teadmiste kohta matemaatikas ja loodusteadustes.

5.2

Peale Korea, Jaapani ja Šveitsi olid ühtlaselt hea tasemega riigid Soome* (selgelt parim), Madalmaad*, Belgia ja Eesti*. Kahes valdkonnas paistsid silma Tšehhi Vabariik, Austria*, Sloveenia* ja Iirimaa*. Ühes valdkonnas näitasid häid tulemusi Taani*, Rootsi*, Ühendkuningriik*, Saksamaa ja Poola. Saksamaa ja Ühendkuningriik said häid tulemusi loodusteadustes. Ühendkuningriik oli loodusteadustes 6. pädevustasemel paremuselt kolmas Sloveenia* ja Soome* järel. Kõik jälgimisrühma riigid saavutasid häid tulemusi. Kontrollrühma kuuluvad riigid olid koos USAga pingerea lõpus.

5.3

Võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide haridussüsteemi tulemuslikkuse ja majandusliku toimetuleku vahel valitseb selge seos, arvab komitee, et komisjon käitub tõepoolest õigesti, kui seab hariduse kvaliteedi ELi poliitika põhisuunaks.

5.4

Jiao Tongi ülikool Shanghais on töötanud välja meetodi ülikoolide paremusjärjestuse koostamiseks. Ülikoolide pingeritta seadmiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, kuid Jiao Tongi oma on kooskõlas ELi keskse tähelepanuga teadusele ja teadusuuringutele.

5.5

PISA-uuringus kajastatud USA koolisüsteemi tulemused olid üsna keskpärased. USA-l on konkurentsieelis just kõrghariduse vallas. Tabel 4 on väljavõte Jiao Tongi ülikooli pingereast. 20 parima ülikooli hulgas on 17 USA, kaks Briti ja üks Jaapani ülikool. Jälgimisrühma kuuluval Ühendkuningriigil on esimese saja hulgas kümme ülikooli. ELi mitte kuuluvatest riikidest on pingereas Jaapan (6 ülikooli), Kanada (4 ülikooli), Austraalia (2 ülikooli), Šveits (3 ülikooli), Norra (1 ülikool) ja Iisrael (1 ülikool). Viis jälgimisrühma kuuluvat riiki on esindatud saja esimese hulgas: Ühendkuningriik*, Madalmaad* (2 ülikooli), Taani* (1 ülikool), Rootsi* (4 ülikooli) ja Soome* (1 ülikool). Kontrollrühmast ei ole esindatud ükski. Bologna, Salamanca ja Coimbra ülikoolil on aeg endine hiilgus taastada. Lisaks on esindatud 6 ülikooli Saksamaalt ja 4 Prantsusmaalt.

5.6

Peale Ühendkuningriigi olid saja esimese ülikooli seas vaid veel kuue liikmesriigi ülikoolid, 20 ELi liikmesriiki puudusid nimekirjast. Komisjoni poliitika näib olevat, et sellise lõhe kaotamiseks asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut. Kuigi komitee toetab seda projekti, on raske mõista, kuidas see saaks olla edukas, nõrgendamata samas ELi esindatust esisajas. Üks võimalus on läbi vaadata ja muuta liikmesriikide poliitikat oma tippülikoolide arendamiseks. Suurim vajadus tihedama koostöö järele on ülikoolide ja tööstussektori vahel, et arendada välja teadmised ja oskused, mille abil saaks 21. sajandi teaduse ja tehnoloogia kaasata heaolu ja tööhõive loomisse.

5.7

Teine viis liikmesriikide ülikoolihariduse mõõtmiseks on Eurostati andmed kõrgkoolilõpetanute kohta loodusteaduste ja tehnika erialadel tuhande elaniku kohta 20–29-aastaste noorte seas. USA vastav näitaja on 10,6. Sellest kuni ühe protsendipunkti piiresse jäävad Belgia, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Austria*, Poola, Rumeenia, Sloveenia* ja Slovakkia. Märgatavalt paremad tulemused on Taanil* (14,7), Iirimaal* (24,5), Prantsusmaal (22,5), Leedul (18,9), Soomel* (17,7), Rootsil* (14,4) ja Ühendkuningriigil* (18,4). Kõik tärniga (*) märgitud riigid kuuluvad jälgimisrühma. Itaalia ja Kreeka on ainsad kontrollrühma riigid nende hulgas. Loodusteaduste ja tehnika erialade lõpetajate arvu suurendamine peab olema iga liikmesriigi kesk- ja kõrgharidussüsteemide keskmes.

5.8

Lissaboni projekti üks eesmärk on tõsta ELi kulutusi teadus- ja arendustegevuseks 3 %-ni SKTst. Sellest 2 % peaks pärinema erasektorist. Üle 3 % kulutavad kaks jälgimisrühma riiki: Rootsi* ja Soome*. Veel kaks — Taani* ja Austria* — kulutavad 2 ja 3 % vahel, nagu ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Kulutused jäävad 1 % ja 2 % vahele Belgias, Tšehhi Vabariigis, Eestis*, Iirimaal*, Madalmaades*, Sloveenias*, Hispaanias ja Ühendkuningriigis*, kellest enamik kuulub jälgimisrühma. Kõik ülejäänud liikmesriigid kulutavad alla 1 % (välja arvatud Ungari ja Itaalia, kes mõlemad kulutavad 1 %). Itaalia ja Hispaania kuuluvad kontrollrühma. Lõhe kaotamiseks tundub mõistlik, kui valitsused eraldaksid teadus- ja arendustegevuseks tõepoolest 1 % SKTst. Ideaalis suunatakse see ülikoolidesse ja uurimisasutustesse, et aidata tõsta nende mainet ja parandada nende esindatust ülemaailmsetes teadusringkondades. 15-liikmelise ELi valitsused eraldavad 0,30 % kuni 0,40 %, uute liikmesriikide valitsused aga 0,50 % kuni 0,60 %. Saab ja tuleb teha rohkem. Eriti tuleks arendada neid loodusteadusi, mis aitaksid lahendada kliimamuutuste ja reostusega seotud probleeme.

5.9

Erasektori teadus- ja arendusprojektide maksusoodustuste kohta on komitee komisjonile juba arvamuse esitanud (7). Komitee arvates peaksid kõik liikmesriigid rakendama häid tavasid ja viima sisse maksusoodustused, et innustada erasektorit, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid rohkem investeerima teadus- ja arendustegevusse.

5.10

Haridus, teadus- ja uuendustegevus, tehnilised teadmised ja tööhõive suundumused on omavahel korduvas seoses. Positiivse ringina tõmbab riigi teadmiste ja oskuste baas ligi riigisiseseid investeeringuid, teadmiste edasiandmist ja sisserännet. Kui see alus puudub, on kvalifitseeritud inimestel kiusatus otsida teadmiste keskkonda, kus nende oskusi kõige rohkem hinnatakse. See võib tuua kaasa väljarände nõiaringi ja ajude äravoolu.

5.11

Järeldus haridus- ja teaduspoliitika kohta on järgmine: paljude liikmesriikide kesk- ja kõrgharidussüsteeme on vaja põhjalikult muuta, samuti peavad valitsused suurendama teadus- ja arendustegevuseks tehtavaid kulutusi. Poliitika tõhususe ning tööhõive ja tootlikkuse vahel valitseb selge seos, mida kinnitavad nii jälgimis- kui ka kontrollrühma andmed.

6.1

Komisjoni teatises tuuakse välja kolm võimalust konkurentsi edendamiseks. Need on võrgutööstuste liberaliseerimine ja reguleerimine, konkurentsipoliitika ja siseturu positiivse mõju ärakasutamine.

6.2

Siseturust saadav kasu hõlmab stiimulit uuendustegevuseks, mis tuleneb avatusest väliskonkurentsile; mastaabisäästu tootmisel, levitamisel ja turustamisel, mis on kättesaadavad tänu laiemale turule, ning tehnoloogia ülekandmist, mille tingib avatus välisinvesteeringutele.

6.3

ELi liikmesriigid ei ole olnud ühtmoodi huvipakkuvad ja avatud otsestele välisinvesteeringutele. Tehnoloogiasiirde, juhtimismeetodite, turul püsimise ja kapitaliinvesteeringute osas on ebasoodsas olukorras olnud need liikmesriigid, kes ei ole saanud kasutada otseseid välisinvesteeringuid. Konsultatsioonifirma Ernst & Young andmed otseste välisinvesteeringute kohta näitavad, et 1997.–2006. aastal oli projektide arvu alusel Euroopa esikümme järgmine:

6.4

Otsesed välisinvesteeringud on olnud uute liikmesriikide majanduskasvu oluline tegur. Kuna konkurents otseinvesteeringute pärast kasvab erinevates maailma riikides, sh India ja Hiina, peavad uued liikmesriigid teaduspõhise majanduse omaks võtma, et tagada majanduskasv ja töökohtade loomine. Aasia riigid on PISA pädevuste testis esirinnas ning sajad tuhanded lõpetavad bakalaureuse või magistrikraadiga nende ülikoolide loodusteaduste ja tehnika erialadel.

6.5

Võrgutööstuste liberaliseerimine ja reguleerimine võivad suure tõenäosusega alandada kulusid ja parandada tootlikkust majanduses tervikuna. Kõnealune poliitika on kolmetasandiline: esmalt erastamine, seejärel reguleerimine, et anda uutele ettevõtetele võimalus esitada väljakutse turuliidritele, ja lõpuks omandiõiguse jagamine võrgustike ja võrguteenuste vahel. Komisjoni teatises „Aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edendamise kohta” (8) käsitletakse tõhusa konkurentsi õhutava meetmena seda, kui kliendid vahetavad tarnijat. Seda illustreerib alljärgnev tabel.

Üldiselt on konkurents kõige arenenum mõningates jälgimisrühma kuuluvates riikides, kuigi edusamme on teinud ka Itaalia ja Hispaania.

6.6

Konkurentsipoliitika rakendamisel püütakse soodustada tõhusust ja tootlikkust, millest saab kasu tarbija. Kõnealune poliitika on kooskõlas tasakaaluga, mida komitee soovib osalevate huvirühmade vahel säilitada.

6.7

Teatises tehakse järeldus, et konkurentsi edendamine mõjutab oluliselt nii tootlikkuse taset kui ka kasvumäära. On tähelepanuväärne, et jälgimisrühma kuuluvate riikide majandus on kõige avatum majandus ELis. Nende tootlikkus ja tööhõivemäär on kõige kõrgemad ning nende võime võtta vastu võõrtöötajaid on kõige suurem. Liikmesriikide valitsuste poolt oleks viga püüda seada konkurentsi kartuses tõkkeid oma majandusele.

7.1

Ressursside ümberjagamise all peab komisjon silmas hääbuvate tööstuste ja sektorite tootmistegurite ümberpaigutamist uutesse ja õitsvatesse tööstustesse ja sektoritesse.

7.2

Teatise põhiväide on, et majanduse struktuuri tuleb muuta proportsionaalselt majanduskasvu õhutava tehnoloogilise piiri laienemisega. Uute kõrgtehnoloogiasektorite turuosa võib suureneda kahanevate sektorite arvelt. Uutest ettevõtetest võivad kujuneda olulised osalejad ning juba olemasolevaid ettevõtteid võidakse sundida kohanema või kaduma.

7.3

Kuna majanduse struktuuris toimuvad niikuinii muutused, on majanduse kohanemisvõime ülioluline tehnoloogilisest muutusest ja teadmiste liikuvusest võimalikult suure kasu saamiseks. Siiski leiab komisjon, et liikmesriikide kohanemisvõime on piiratud tööturuinstitutsioonide ja -eeskirjade vähese paindlikkuse tõttu.

7.4

Teatises tehakse ettepanek nelja peamise poliitikameetme kohta ressursside ümberjagamise parandamiseks: turule sisenemise lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine, tööturu reguleerimine ja finantsturu integratsioon.

7.5

Turule sisenemise lihtsustamise poliitika hõlmab mitmeid meetmeid, mille kohta komitee on juba arvamusi koostanud. Need hõlmavad ettevõtte loomisega seotud halduskoormuse vähendamist, mitmeid toetussüsteeme uute VKEde jaoks ning pankrotti reguleerivate õigusaktide muutmist. Juurdepääs rahastamisele ning konkurentsipoliitika, mille abil tagatakse võistlevad turud, on vajalikud elemendid igas strateegias, mida kasutatakse ressursside ümberjagamiseks uue ettevõtte loomise kaudu.

7.6

Halduskuludega võivad silmitsi seista nii suured kui ka väikesed ettevõtted, kuid halduskoormus on palju suurem väiksemate ettevõtete jaoks nende väiksema suuruse tõttu. Halduskoormuse vähendamine on üks ELi viiest kõige olulisemast eesmärgist, kuid nagu teatises tunnistatakse, on reguleerimise ja halduskulude vähendamine keeruline, kuna enamik meetmeid võeti kasutusele konkreetsetel eesmärkidel. Need aitavad ka parandada turutõrkeid, kaitsta turul osalejaid või anda teavet poliitikakujundajatele (10). Paljud ELi ringkonnad väidavad, et nimetatud regulatsioonile toetuv sotsiaalkaitse on ühenduse seadustiku võtmeelement. Sellegipoolest põhjustab sellise reguleerimise koondmõju suuri majanduskulusid.

7.7

Ühendkuningriigis asuva parema reguleerimise rakkerühma (Better Regulation Task Force) läbi viidud uurimus, mida kinnitab Madalmaade riikliku planeerimisameti (Dutch Central Planning Bureau) tehtud töö, näitab, et kulud võivad moodustada 3–4 % SKTst (11). On hinnatud, et halduskulude vähendamine ELis 25 % võrra tooks esialgu kaasa SKT reaalkasvu 1 % võrra. Pikemas perspektiivis oleks mõju veelgi suurem. Selliste kulude vähendamine on väga soovitatav, kuid ei ole mingit märki, et kõnealune algatus teostuks. Kuna ELi institutsioonid tunnevad muret võimalike turutõrgete pärast, on selliste paranduste elluviimine ebatõenäoline. Lisaks ei toeta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõenäoliselt halduskulude märkimisväärset vähendamist, arvestades tema soovi pakkuda kõikvõimalikku kaitset turul osalejatele.

7.8

Tööturu struktuuridel on oluline mõju tööjõu ümberpaigutamisele. Kui tööturud on paindlikud, on turureformide mõju tootlikkusele ja tööhõivele suurem. Samas kui usaldusväärsed uurimused tööturu paindlikkuse kohta puuduvad, on jälgimisrühma kuuluvate riikide tööhõivemäärad kindlasti nende tööõigusaktide muutustega kohanemise võime mõõdupuu.

7.9

Töökaitsealased õigusaktid ELis on arusaadavalt vastuolulised. Tähtajatute lepingutega antava kaitse parandamise asemel on paljud liikmesriigid kehtestanud samaaegselt ajutised lepingud. Just need ajutised lepingud moodustavad suure osa eespool punktis 4 käsitletud tööhõive suurenemisest. Kuigi andmed ei anna täpset ülevaadet täistööajaga ametikohtadest, on tööhõive kasvumäär innustav ning struktuuriline tööpuudus väheneb.

7.10

Loomulikult on vaja leevendada katkestusi, mis tulenevad sellest, et tööõigusaktid on piisavalt paindlikud ressursside ümberjagamise optimeerimiseks. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles paralleelselt kehtestama toetavad poliitikameetmed. Paindlikkuse ja turvalisuse põhimõte on kõnealuses protsessis otsustava tähtsusega. Vahendid tuleb teha kättesaadavaks selliselt, et elukestev õpe tugevdaks kohanemisvõimet ja tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalkindlustussüsteemid saaksid pakkuda stiimuleid tööjõus osalemiseks ning lihtsustada ümberpaigutamist, samas kui tööturupoliitika peaks aitama inimestel toime tulla muutustega ja uuele, kindlale töökohale asumisega seotud tööpuudusega. Sellised poliitikameetmed on äärmiselt vajalikud, kui töökoha turvalisust vähendatakse.

7.11

Finantsturu integreerimine on ümberjagamise poliitikavaldkondadest viimane. Üldiselt võib ELi finantssüsteemi tugevat killustatust vaadelda kui tootlikkuse ja tööhõive takistavat tegurit, eriti alustavate ettevõtete puhul. Neid puudusi käsitletakse finantsteenuste direktiivis. Käesoleva arvamusega samal ajal koostab komitee arvamust riskikapitalifondide piiriülese tegevuste kohta (12). Tõhusa finantssüsteemi roll struktuurimuutustes ilmneb kõige paremini alustavate ettevõtete rahastamisel.

8.1

Tabelis 5 on toodud Eurostati andmed liikmesriikide rahanduse kohta. 12 liikmesriigiga euroala valitsemissektori võlg on keskmiselt 68,8 % SKTst, mis ületab nii Euroopa majandus- ja rahaliidu lähenemiseesmärgi 60 % kui ka 15-liikmelise (63 %) ja 25-liikmelise (61,9 %) ELi keskmise. Üldiselt on valitsemissektori võlg jälgimisrühma kuuluvates riikides alla 50 % SKTst ning paljudel juhtudel veelgi madalam. Erand on Austria* (61,7 %). Lisaks on ajavahemikus 1999–2006 kõik jälgimisrühma kuuluvad riigid valitsemissektori võlga vähendanud. Eriti drastiline vähenemine on toimunud Iirimaal*, Madalmaades* ja Rootsis*. Kontrollrühma kuuluvatest riikidest on üksnes Hispaania valitsemissektori võlg alla 50 % SKTst tulenevalt nimetatud ajavahemikus toimunud drastilist vähenemisest. Viimaste hulka kuuluvad Itaalia (106,8 %) ja Kreeka (95,3 %).

8.2

15-liikmelises ELis on positiivne eelarvetasakaal Belgial, Iirimaal*, Hispaanial, Luksemburgil, Madalmaadel*, Soomel*, Taanil* ja Rootsil*. Ülejäänud riikidel oli negatiivne tasakaal alla 3 %, välja arvatud Itaalial (– 4,4 %) ja Portugalil (– 3,9 %). Uutest liikmesriikidest on positiivne eelarvetasakaal Bulgaarial ja Eestil, kuid Ungaril, Poolal ja Slovakkial on negatiivne tasakaal rohkem kui – 3 %. Vaid – 1,2 %-se negatiivse tasakaaluga paistavad silma Küpros ja Sloveenia*. Jälgimisrühma kuuluvatest riikidest on negatiivne eelarvetasakaal – 2,7 % ummikusse sattunud Ühendkuningriigil. Ühendkuningriigil ei õnnestunud eelarvet tasakaalu viia aastaid kestnud soodsa majandustegevuse tingimustes, mis nüüd ohustab tema kohta juhtivate riikide hulgas. Kontrollrühmas paistab tulemuslikkusega silma Hispaania, samas kui Itaalia ja Portugal kinnitavad oma üldiselt nõrka positsiooni.

8.3

Oma iga-aastastes arvamustes ELi majanduse kohta on komitee pooldanud usaldusväärset riigi rahandust. Jälgimis- ja kontrollrühma kuuluvate riikide suhtelised tulemused näitavad, et usaldusväärne riigi rahandus on liikmesriikide tööhõive ja tootlikkuse oluline osa.

8.4

Jälgimis- ja kontrollrühma suhtelist tulemuslikkust uurides tekib küsimus maksude mõju kohta. Eurostati aruandest ELi maksude kohta 2005. aastal nähtub, et keskmine maksumäär protsendina SKTst oli 27-liikmelises ELis 39,6 %. See on u 13 protsendipunkti rohkem kui USA ja Jaapani maksumäärad. Kõikide OECD liikmesriikide hulgas, mis ei kuulu ELi, on vaid Uus-Meremaa maksumäär üle 35 %. Pärast liikmesriikide katset maksukoormust vähendada, on suundumus olnud vastupidine ning keskmine maksumäär on nüüd uuesti 1995. aasta tasemel.

8.5

Maksukoormuse poolest kuuluvad esiviisikusse Rootsi*, Taani* ja Soome* ning Belgia ja Prantsusmaa. Järgmise viie hulka kuuluvad Austria* ja Sloveenia koos Itaaliaga. Madalmaad* ja Ühendkuningriik* on vastavalt 12. ja 13. kohal. Märkimisväärselt madal maksumäär on vaid Eestis (22) ja Iirimaal (23), mis on vastavalt 22. ja 23. kohal. Kontrollrühmas on Itaalia maksukoormus madalam kui viies jälgimisrühma riigis või nendega võrdne. Hispaanias, Portugalis ja Kreekas on maksukoormus madalam kui kõikides jälgimisrühma riikides, välja arvatud Iirimaa ja Eesti. Ühtegi ilmset väidet kontrollrühma riikide ülemaksustamise kohta ei ole.

8.6

EL on kõrgemalt maksustatud kui konkureerivad piirkonnad. Konkreetsete liikmesriikide maksusüsteeme mõjutab tugevalt see, kui palju raha kulutatakse sotsiaalkaitsele. Puhtalt ELi seisukohast on keerukas makse vähendada, kui ELi juhtivatel majandustel on kõrged maksumäärad. Globaalsest seisukohast on aga konkureerivatel piirkondadel madalamad maksumäärad, mis annab tõenäoliselt panuse nende uuendustegevuse ja ettevõtluse kõrgesse tasemesse.