29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 206/40

1.1

märgib, et Lissaboni strateegias määratleb Euroopa Liit elukestvat õpet kui inimarengu ja ametialase edasimineku põhielementi. Haridus ja koolitus on otsustava tähtsusega mitte ainult karjääriks valmistumisel vaid ka kogu tööelu jooksul; seda nii seoses tehnoloogiaalase uuendustegevuse, konkurentsivõime, töökohtade loomise kui loodud töökohtadele asuvate inimeste koolitusega;

1.2

rõhutab, et õppimine on tõhusam, kui seda kavandatakse ja viiakse läbi aktiivse uurimistegevusena, mitte niivõrd passiivse faktiteadmiste omandamisena. Täiskasvanute koolitusprogrammid on tõhusamad, kui nendega saavutatud muutus toob kaasa kaasaegse ühiskonna vajadustele vastavad oskused ja pädevused. Koolitatavad võivad siis üksikisikutena ja kodanikena teadlikult arendada isiklikke lähenemisviise ja tulevast karjääri. Koolitusprogrammides osalemine on õigustatud, kui üksikisikud muutuvad ise aktiivsemaks oma edasise karjääri ja elu kavandamisel, et aidata kaasa nii enda isiklikule kui ühiskonna arengule;

1.3

rõhutab, et välisriigis omandatud õpikogemus ja kutseharidus ning välisriigis töötamine on eriti tõhusad vahendid, innustamaks üksikisikuid uurima oma kognitiivseid süsteeme ja strateegiaid ning aitamaks neil oma oskuste erinevates keskkondades rakendamise ja kohandamise kaudu viimistleda nende lähenemist oma intellektuaalsete ressursside kasutamisele ning oma autonoomia ja suhtlemisoskuse arendamisele ja parandamisele;

1.4

teatab, et kutseõppel ja teises riigis töötamisel on palju suurem tähtsus kui lihtsalt üksikisiku kutseõppe edukal läbimisel ning palju suurem ulatus, eeldusel, et nad on piisavalt ettevalmistatud ning neid juhendatakse ja toetatakse piisavalt. Kui kultuuri ei peeta ainult teadmiste hulgaks, vaid vastava hulga inimeste käitumismudelite, väärtuste ja nendega seotud praktiliste teadmiste kogumiks, siis mis võiks tõelise Euroopa Liidu kultuuri arendamiseks paremini teed sillutada kui välismaa kogemus?

1.5

märgib, et arvestades, et töökohad ja koolitus pakuvad ideaalse keskkonna kultuuriliste erinevuste ja omaduste võrdlemiseks ja vastandamiseks, on erinevatele olukordadele kultuuridevahelise lähenemise puhul eelduseks kogemuste vahetamine ja empaatiatunne. Töökohtadest ja koolitusest lugupidamisega on võimalik ületada erinevad ja paindlikud ettevõtete vormid ja inimestevahelised suhted, eelarvamused ja üldistused;

1.6

arvab, et liikuvuse kvaliteedi parendamise mõjul loodaks tingimused üksikisikute rolli täielikuks tunnustamiseks teadmiste ja kvalifikatsioonide taseme tõstmisele kaasa aitamisel kodumaal ning uute ekspertteadmiste, kultuuriliste stiimulite, kommete ja keelte viimisel vastuvõtvasse riiki;

1.7

tervitab komisjoni ettepanekut, kuna see (kooskõlas siinkohal esitatud põhjendusega) aitab tõsta Euroopa koolituse üldist kvaliteeti, soovitades mudelit, mis tagab üksikisikule suunatud lähenemisega, et asjaomased üksikisikud ning ühiskond saaksid koolitusvõimalusest võimalikult palju kasu ning et sellel oleks võimalikult hea mõju;

1.8

rõhutab, et väärtus, mille üksikisikud oma kogemuste vahetamisele omistavad, peab vastama nende kodumaa ja vastuvõtva riigi poolt igale kogemusele ja kõigile liikuvusprogrammidele omistatud väärtusele. Liikuvust käsitlevas Euroopa kvaliteedihartas sätestatud juhised on seetõttu eeldus osalejate positiivsete kogemuste tagamiseks mitte ainult vastuvõtvas riigis, vaid ka koju tagasi pöördumisel. Kuna liikuvusprogramme kooskõlastatakse ja juhitakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, saab kõnealusele paradigmale paremini keskenduda;

1.9

arvab, et kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ja omavalitsused saavad tagada tõese teabe levitamise rohujuure tasandil, motiveerida inimesi kasutama võimalust reisida õppimise eesmärgil välisriikides ja tagamaks, et see oleks nende erialase arengukava lahutamatu osa ning et omandatud oskusi kohandatakse vastavalt töökohal valitsevatele tingimustele nende kodumaal. Seetõttu on kohalikel asutustel oluline roll liikuvusprogrammide kvaliteedi ja tõhususe määratlemisel;

1.10

märgib, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad kõige paremini rakendada avalikkusele ning eelkõige noortele suunatud teadlikkuse tõstmise meetmeid liikuvusega avanevate võimaluste kohta seoses kultuurilise ja kutsealase arenguga. Tegelikult tagab liikuvus, et üksikisiku ametialase eneseteostuse puhul ületatakse nii majanduslikud kui kultuurilised takistused;

1.11

usub lisaks, et üksikosalejatele tuleb pakkuda mitte ainult piisavat keelelist, haridusalast ja praktilist ettevalmistust, vaid ka juhendamisalast toetust eesmärgiga arendada nende endi kultuurilise ja ametialase arengu projekti. Euroopa ametialase liikuvuse programme tuleb nüüd rohkem kui kunagi varem suunata täielikult üksikisikule ning vaadelda kui tööturule toodavat ressurssi. Selles osas tuleb abi osutada siis, kui koolitusperiood on läbi, et omandatud oskusi kohandataks vastavalt töökohale, seda ka omandatud oskuste tunnustamiseks ja edendamiseks kavandatud olemasolevate instrumentide rakendamise osas (nt Europass – liikuvuse instrument);

1.12

on seisukohal, et lisaks kooskõlastamisele ja koostöö arendamisele vastuvõtvate riikide organisatsioonidega, kaitsmaks logistilise ja juhendamisalase toetuse kvaliteeti, on äärmiselt tähtis teostada hoolikat ja igakülgset järelevalvet ning hinnata liikuvuse kogemuse üldist mõju avalikkusele ning haridus- ja tootmissüsteemidele. Selles osas on äärmiselt oluline luua ettevõtete, koolitusasutuste, koolide ja ülikoolide vahelist sünergiat, et igaüks neist edendaks asjaomases valdkonnas osalejate omandatud ametlikke ja mitteametlikke ekspertteadmisi;

1.13

rõhutab, et ei tohi alahinnata tõsiasja, et liikuvuse Euroopa kvaliteediharta rakendamine loob teadmistevahetust ja võrdlust kohalike omavalitsuste ja spetsialistide teenuste vahel eri liikmesriikides viisil, mis võimaldab välja töötada ühiseid tegutsemisviise. Kahtlemata sillutavad kõnealused protsessid teed konstruktiivsetele projektidele paljudes eri valdkondades territoriaalsest majandusarengust koolituse ja töötajate vahetuseni, luues seeläbi uusi, usaldusel ja koostööl põhinevaid suhteid, mis panevad aluse vastastikusele tunnustamisele.