29.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 206/5

1.1

taunib seda, et viimastel aastatel on merekeskkonna ja sellega seotud ökosüsteemi kvaliteet märkimisväärselt halvenenud, sest inimsekkumine ja ülepüük jätab ELi merekeskkonnale tugeva jälje;

1.2

märgib, et kuuendas keskkonnaalases tegevuskavas kutsutakse Euroopa Komisjoni üles koostama merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilist strateegiat, mille selgeks eesmärgiks on mere ökosüsteemide säästva kasutuse ja säilitamise edendamine ja saavutamine;

1.3

ootab ELi uue merenduspoliitika arengut käsitleva rohelise raamatu esitlemist, mis on kavandatud 2006. aasta esimesele poolele. Rohelises raamatus tuleks arvestada Euroopa merendusmõõtme majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju;

1.4

märgib, et kõnealune strateegia on positiivne ja tervitatav samm selle suunas, et tunnistataks merekeskkonna ning mere ökosüsteemide mitmekesisuse kaitse ja säilitamise olulisust;

1.5

arvab, et strateegia on ELi uue merenduspoliitika keskkonna valdkonna oluline sammas;

1.6

rõhutab seda, et merekeskkonnal ning selle kaitsel ja säilitamisel on märkimisväärne mõju kohalikele ja piirkondlikele majandustele ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oma roll strateegias seatud eesmärkide elluviimisel.

2.1

on teadlik tõsiasjast, et merekeskkond on äärmiselt vajalik elu jätkusuutlikkuseks ning sellest sõltuva rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks;

2.2

on teadlik Euroopa merekeskkonna halvenemisest, mille on peamiselt põhjustanud inimsekkumine, sh merede reostus ja saastatus ning mittejätkusuutliku kutselise kalapüügi mõju;

2.3

rõhutab, kui oluline on edendada säästvat lähenemisviisi olemasolevate mereressursside kasutuse suhtes, seda nii praeguste kui tulevaste põlvede huvides;

2.4

on teadlik sellest, et kui esimesel võimalusel ei võeta vajalikke abinõusid, võib juhtuda, et Euroopa mere ökosüsteemidele tekitatakse taastamatut kahju;

2.5

rõhutab, kui oluline on kiiresti võtta meetmeid, et peatada ja ümber pöörata merekeskkonna halvenemisprotsess;

2.6

märgib, et selline lähenemisviis on vajalik nii puhtalt keskkondlike kui ka majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste seisukohalt.

3.1

märgib, et merekeskkond ei vasta olemasolevatele geopoliitilistele piiridele;

3.2

on teadlik sellest, et Euroopa merekeskkonna kaitse parandamise teel eksisteerivad institutsionaalsed tõkked nii globaalsel, ELi kui riiklikul tasandil ning et kehtivad täitemehhanismid on sageli nõrgad ja ebapiisavad;

3.3

nõustub sellega, et olemasolevate institutsioonide, meetmete ja konventsioonide kaudu tehtavate edusammude ärakasutamiseks ning edasise edasimineku tagamiseks tuleb välja töötada selge kõikehõlmav kontseptsioon merekeskkonna ja sellega seotud poliitikavaldkondade jaoks;

3.4

rõhutab, et on oluline töötada välja tugev ELi poliitika merenduse reguleerimise osas, mille eesmärgiks on tagada ka olemasolevate mereressursside säästev kasutus ning seega kiirendada merekeskkonna kaitse edendamist.

4.1

märgib, et hea poliitika sõltub kõrgekvaliteedilisest teabest;

4.2

on teadlik sellest, et Euroopas olemasolevad seire- ja hindamisprogrammid ei ole ühtlustatud ega täielikud ning eksisteerib märkimisväärne teabepuudus Euroopa merekeskkonna olukorra kohta;

4.3

tervitab üleskutset järgida uut lähenemisviisi merendusvaldkonna seirele ja hindamisele, mis on suunatud suurema ühtlustatuse, andmete laiema levitamise ja kasutuse ning riiklikul tasandil kättesaadava teabe vahetamise saavutamisele, tuues kaasa suurema efektiivsuse.

5.1

nõustub, et selleks, et efektiivselt ära hoida bioloogilise mitmekesisuse edasist vähenemist ja merekeskkonna halvenemist ning edukalt taastada mere bioloogiline mitmekesisus, on tarvis integreeritud lähenemisviisi merekeskkonna kaitseks ja taastamiseks;

5.2

arvab, et sellise integreeritud poliitika õnnestumiseks on vaja arvestada kõiki huve ja seada selged eemärgid.

6.1

avaldab heameelt, et strateegia eesmärk on kaitsta ja taastada Euroopa ookeane ja meresid ning tagada edasise inimtegevuse toimumine säästlikul viisil;

6.2

kinnitab, et praegustel ja tulevastel põlvedel on õigus bioloogiliselt mitmekülgsele ja dünaamilisele merekeskkonnale, mis on turvaline, puhas, terve ja produktiivne;

6.3

on teadlik sellest, et tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mida ei ole reaalsuses lihtne saavutada, ning et tulemusi on võimalik näha alles pikaajalises perspektiivis;

6.4

kinnitab, et strateegia eesmärgid on võimalik saavutada ainult juhul, kui kaasatakse kõik sidusrühmad;

6.5

märgib, et eesmärgid tuleks määratleda riigiülesel tasandil; tervitab aga kavatsust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tagada meetmete tegelik planeerimine ja elluviimine merepiirkondade vastutusalas, st arvesse võetakse iga piirkonna tingimusi, probleeme ja vajadusi;

6.6

on siiski mures, et teatud puhkudel, eriti kui merepiirkond piirneb mitme mitteliikmesriigiga, võib strateegia tegelik elluviimine olla probleemne osapoolte koordineerimise ja pühendumuse puudumise tõttu.

7.1

nõustub, et kui Euroopa tahab oma merekeskkonda kaitsta ja säilitada, tuleb tegutseda kiiremini;

7.2

toetab strateegias esitatud tugevdatud koostöö raamistikku, mille eesmärk on tagada Euroopa merekeskkonna kõrgetasemeline kaitse parema teadmistebaasi, integreeritud ja majanduslikult tasuvate meetmete ning tõhusate seire- ja hindamissüsteemide abil;

7.3

tervitab subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvat paindlikku lähenemisviisi, mille vahendid hoolimata ambitsioonikusest ei ole liigselt ettekirjutavad, arvestades seega iga piirkonna tingimusi.

8.1

leiab, et arvestades olemasolevaid tõendeid Euroopa merekeskkonna kiire halvenemise kohta, tuleb võtta kiiresti meetmeid, tagamaks kavandatud eesmärgi – Euroopa merekeskkonna hea seisundi – saavutamine enne planeeritud 2021. aastat;

8.2

arvab, et piisava hea tahtega on võimalik saavutada merekeskkonna hea seisund palju lühema aja jooksul;

8.3

tervitab ideed rajada Euroopa merepiirkonnad ja allpiirkonnad, et tagada meetmete tegelik elluviimine;

8.4

arvab, et uue piirkonnana tuleks nüüdsest strateegiasse lisada Must meri, mis on tähtis merepiirkond ja mis piirneb kahe liitujariigi (Rumeenia ja Bulgaaria) ning Türgiga, kellega liitumisläbirääkimised toimuvad;

8.5

usub, et Euroopa Liidu geograafilisse alasse kuuluvad erinevad saared ja piirkonnad, mis asuvad väljaspool loodud merepiirkondi ja allpiirkondi, peaksid samuti mahtuma kõnealuse poliitika raamidesse;

8.6

märgib, et kavandatud eesmärkide edukaks saavutamiseks peavad liikmesriigid ja iga merepiirkond üksteise ja Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd tegema;

8.7

märgib, et kui liikmesriikide või merepiirkondade avastatud probleemid langevad ühenduse pädevusvaldkonda, tuleks Euroopa Komisjoni mitte ainult teavitada ja komisjoniga konsulteerida, vaid komisjon peaks kõnealuses protsessis ise tegutsema kõige olulisema partnerina ja kooskõlastama poliitikameetmete rakendamist;

8.8

arvab, et liikmesriigi poolt teabe ja tõendite esitamine Euroopa Komisjonile, tõendamaks liikmesriigi väidet, et antud probleemi ei saa lahendada riiklikul tasandil võetud meetmetega, ei ole piisav;

8.9

soovitab, et sellistel juhtudel võtaks Euroopa Komisjon endale ülesande ise teostada vajalik hindamine, seire ja rakendamine antud küsimuse lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab samuti täpsustama seda, millised on tagajärjed, kui liikmesriigi eesmärgid ja meetmed ei ole piisavad ning komisjon neid seetõttu heaks ei kiida;

8.10

peab oluliseks, et Euroopa Komisjon säilitab teatud rolli strateegia tegeliku elluviimise seires ning vajadusel sekkub, kui on vaja koordineerida ja vahendada ühes merepiirkonnas olevate erinevate riikide ja osapoolte strateegia ühist elluviimist;

8.11

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et strateegiates, mis liikmesriigid peavad välja töötama, arvestataks teisi, nendele kuuluvates merepiirkondades olemasolevaid bioloogilisi kooslusi, nagu vetikaid ja merikilpkonni;

8.12

kutsub Euroopa Komisjoni üles tunnistama mõju, mida võib tekitada geneetiliselt muundatud organismide sisseviimine merekeskkonnale, ja selle ettenägematuid tagajärgi;

8.13

kutsub liikmesriike üles järgima täpselt direktiivi artiklis 4 sätestatud nõudeid hindamise läbiviimise, keskkonnaalaste eesmärkide seadmise ja programmide seire osas;

8.14

arvab, et selles kontekstis peaksid ka iga merepiirkonna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema otseselt kaasatud hindamiste koostamisse, eesmärkide seadmisse ning programmide seiresse;

8.15

kahtleb, kas direktiivi artiklis 4 sätestatud ajakava on kohane, seda eriti meetmeprogrammide vastuvõtmise osas;

8.16

kuna piisavaid tulemusi on reaalselt võimalik saavutada ainult pikaajaliselt, toetab regulaarse ja ajakohastatava rakendusprotsessi ideed, mis arvestab seireprogrammidest saadud uute andmetega, uute arengutega ning sisseviidud meetmete mõjuga. Nii on võimalik vajadusel võtta kohe lühiajalised või keskmise tähtajaga heastavad meetmed, et parandada negatiivseid tagajärgi merekeskkonna olukorrale;

8.17

märgib, et kuigi lühikeses ja keskpikas perspektiivis võib tekkida märkimisväärseid sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi, kaalub eeldatavalt pikaajaline keskkonna-, sotsiaalne ja majanduslik kasu need tunduvalt üle;

8.18

arvab siiski, et lühi- ja keskpikaajalisi kulutusi ei tohiks kanda riiklikud või piirkondlikud valitsused – või veelgi vähem üksikisikud või kogukonnad – üksi;

9.1

on teadlik kasvavast vajadusest tervikliku lähenemisviisi järele, et saavutada sobiv tasakaal sageli üksteisega konkureerivate keskkonna ja majanduse huvide vahel;

9.2

on teadlik Euroopa uue merenduspoliitika väljatöötamise tähtsusest, eriti Lissaboni ja Göteborgi strateegia ambitsioonikate eesmärkide valgel;

9.3

märgib, et üldise haldusraamistiku küsimusega, mille abil reguleerida ookeanide ja merede kasutajaid ja kasutust, tuleb tegeleda Euroopa uue merenduspoliitika teemalises rohelises raamatus. Komisjoni jaoks on tähtis tagada, et merenduspoliitika raames käsitletakse keskkonnaküsimusi ning et ookeanide ja merede kasutajaid ja kasutust puudutav üldine haldusraamistik on rahuldaval viisil reguleeritud;

9.4

märgib samuti, et strateegia on kavandatud viisil, mis toetab olemasolevaid meetmeid ja algatusi ning põhineb neil, kuigi viimased ei ole spetsiaalselt merekeskkonna kaitsele suunatud, aga annavad sellesse oma panuse;

9.5

tervitab ulatusliku raamstrateegia väljatöötamist, mis toimiks Euroopa uue merenduspoliitika keskkonnasambana;

9.6

märgib, et merekeskkonna kaitse osas aitab strateegia ELil ja liikmesriikidel paremini täita mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi ja ülesandeid;

9.7

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et strateegiad, mis liikmesriigid peavad välja töötama, sisaldaks oma meetmeprogrammides rannikualade haldamisega seotud aspekte, lähtudes asjaolust, et enamus merekeskkonna mõjutustest lähtub rannikualadest.

10.1

teeb ettepaneku, et tähtaeg Euroopa hea merekeskkonna olukorra saavutamiseks peaks olema hiljemalt 2018;

10.2

teeb ettepaneku, et tähtaeg meetmeteprogrammi väljatöötamiseks oleks 2013 ja programmi elluviimiseks 2015;

10.3

kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama strateegiasse Musta mere piirkonda eraldi merepiirkonnana;

10.4

ootab komisjonilt “hea merekeskkonna olukorra” kriteeriumide määratlemist, mis on ambitsioonikad, selged, asjakohased ja võrreldavad ning mis aitavad kaasa “hea keskkonnaolukorra” püsivalt kõrge taseme saavutamisele kogu Euroopa Liidus samaaegselt;

10.5

arvab, et oluline on teostada pidevat järelevalvet rakendusmeetmete üle ning saadud tulemusi ja andmeid regulaarselt avaldada;

10.6

kutsub Euroopa Komisjoni üles teostama järelevalvet meetmete tegeliku elluviimise üle erinevates merepiirkondades ning võtma endale efektiivse koordinaatori ja kaasaaitaja rolli, toimides vahendajana vastava merepiirkonna erinevate osapoolte vahel;

10.7

loodab, et Euroopa Komisjon esitab regulaarselt hindamisaruanded strateegia rakendamise ja direktiivi mõju kohta, milles toob välja parimad tavad;

10.8

loodab, et kõik Euroopa Komisjoni aruanded esitatakse nii Regioonide Komiteele kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

10.9

loodab samuti, et Euroopa Komisjon lisab oma aruannetesse komitee esitatud kommentaarid ja vastused antud valdkonnas;

10.10

on kindel, et teabe piisava levitamise kaudu on võimalik saavutada avalikkuse aktiivne kaasatus ja toetus;

10.11

on teadlik, et lühi- ja keskpikaajalised kulud võivad mõjutada kogukondade või üksikisikute sotsiaalmajanduslikku heaolu, mis omakorda võib mõjutada avalikkuse kaasatust ja toetust, mis on äärmiselt vajalik; seetõttu kutsub üles töötama välja abiprogramme Euroopa tasandil, mis oleksid suunatud kõige rohkem mõjutatud isikute ja kogukondade aitamisele, et leevendada negatiivseid tagajärgi;

10.12

kutsub üles kõiki poliitikakujundajaid, sealhulgas liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja erasektorit, võtma vastu pikaajaline kava, millega suurendatakse märkimisväärselt merekeskkonna teadusuuringutele eraldatavaid rahalisi vahendeid ning seega tagatakse merekeskkonna uurimise piisav rahastamine;

10.13

arvab, et kohalikud ja piirkond omavalitsused, olles kodanikele kõige lähemal, võivad saavutada märkimisväärseid tulemusi avalikkuse teavitamises ja avalikkuse toetuse kogumises;

10.14

sellest tulenevalt teeb ettepaneku, et komitee võiks mängida olulist rolli komisjoni ja liikmesriikide partnerina ning ellu viia kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasava pikaajalise ELi rahastatav teabekampaania.