EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0821
Regulation (EU) 2021/821 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 setting up a Union regime for the control of exports, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-use items (recast)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/821, 20. mai 2021, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/821, 20. mai 2021, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)
PE/54/2020/REV/2
ELT L 206, 11.6.2021, p. 1–461
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 16/12/2023
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32009R0428 | Osaline kehtetuks tunnistamine | 09/09/2021 | ||
Repeal | 32011R1232 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32012R0388 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32014R0599 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32014R1382 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32015R2420 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32016R1969 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32017R2268 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32018R1922 | 09/09/2021 | |||
Implicit repeal | 32019R0496 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32019R2199 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32020R1749 | 09/09/2021 | |||
Repeal | 32020R2171 | 09/09/2021 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32021R0821R(01) | (DA) | |||
Corrected by | 32021R0821R(02) | (BG, DE) | |||
Corrected by | 32021R0821R(03) | (PL) | |||
Corrected by | 32021R0821R(04) | (ES) | |||
Modified by | 32022R0001 | Asendamine | lisa I | 07/01/2022 | |
Modified by | 32022R0001 | Asendamine | lisa IV | 07/01/2022 | |
Modified by | 32022R0699 | Väljajätmine | lisa II jagu C osa 2 taane | 05/05/2022 | |
Modified by | 32022R0699 | Väljajätmine | lisa II jagu D osa 2 taane | 05/05/2022 | |
Modified by | 32022R0699 | Väljajätmine | lisa II jagu E osa 2 taane | 05/05/2022 | |
Modified by | 32023R0066 | Asendamine | lisa I | 12/01/2023 | |
Modified by | 32023R0996 | Asendamine | lisa I | 26/05/2023 | |
Modified by | 32023R2616 | Asendamine | lisa I | 16/12/2023 |
11.6.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 206/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/821,
20. mai 2021,
millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009 (2) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse, tulemuslikkuse ja tõhususe huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et liit ja selle liikmesriigid võtavad kahesuguse kasutusega kaupade valdkonnas täiel määralt arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi. Asjakohased kaalutlused hõlmavad rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid, asjaomastest sanktsioonidest tulenevaid kohustusi, riikliku välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (3), sealhulgas inimõigused, ning kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused. Käesoleva määruse kaudu näitab liit võetud kohustust säilitada kahesuguse kasutusega kaupade suhtes ranged õiguslikud nõuded ning tugevdada asjaomase teabe vahetamist ja suurendada läbipaistvust. Küberseirekaupade puhul peaksid liikmesriikide pädevad asutused hindama eelkõige ohtu, et neid võidakse kasutada seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega. |
(3) |
Käesoleva määruse eesmärk on ka tugevdada eksportijatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antavaid suuniseid vastutustundlike tavade kohta, kahjustamata seejuures nende kahesuguse kasutusega kaupade eksportijate või muude seotud tööstusharude või akadeemiliste ringkondade, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, üleilmset konkurentsivõimet. |
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu 28. aprillil 2004 vastu võetud resolutsioonis 1540 (2004) leiti, et kõik riigid peavad võtma ja jõustama tulemuslikke meetmeid, et kehtestada riigisisene kontroll tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, sealhulgas asjakohase kontrolli kehtestamise kaudu nendega seotud materjalide, seadmete ja tehnoloogia üle. Kontrollid on nõutavad ka selliste rahvusvaheliste kokkulepetega nagu keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (edaspidi „keemiarelvade keelustamise konventsioon“ või „CWC“) ning bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (edaspidi „bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon“ või „BWC“) ning kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korra raames võetud kohustustega. |
(5) |
Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi ühist tulemuslikku kontrollisüsteemi on seega vaja selleks, et tagada, et liikmesriigid ja liit täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid. eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse valdkonnas. |
(6) |
12. detsembri 2003. aasta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegias (edaspidi „massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia“) rõhutatakse liidu eesmärki tagada tugev riiklik ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll. |
(7) |
Väga oluline on, et eksportijad, vahendajad, tehnilise abi osutajad ja muud asjaomased sidusrühmad aitaksid kaasa kaubanduskontrolli üldisele eesmärgile. Selleks et nad saaksid tegutseda kooskõlas käesoleva määrusega, tuleb määrusega hõlmatud tehingutega seotud riske hinnata ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide raames tehingute järelevalve meetmete abil, mida tuntakse ka nõuetekohase hoolsuse põhimõttena. Sellega seoses tuleb ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta eelkõige eksportijate suurust ja organisatsioonilist struktuuri. |
(8) |
Selleks et vähendada riski, et isikud, kes on olnud kaasosalised tõsistes inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistes või vastutavad nende korraldamise või toimepanemise eest, võivad teatavaid liidu tolliterritooriumilt eksporditud loetlemata küberseirekaupu väärkasutada, on asjakohane selliste kaupade ekspordi kontroll . Kaasnevad riskid on seotud eelkõige juhtumitega, kus küberseirekaubad on spetsiaalselt kavandatud info- ja telekommunikatsioonisüsteemidesse sissetungimiseks või nende andmepakettide süvaseireks, et füüsilisi isikuid varjatult jälgida nendes süsteemides sisalduvate andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel. Kaupu, mida kasutatakse puhtäriliseks otstarbeks, nagu arveldamine, turundus, kvaliteediteenused, kasutajate rahulolu või võrguturve, ei peeta üldiselt selliste riskidega seotuks. |
(9) |
Loetlemata küberseirekaupade ekspordi tulemusliku kontrolli tugevdamiseks on oluline veelgi ühtlustada lauskontrolli kohaldamist kõnealuses valdkonnas. Selleks kohustuvad liikmesriigid sellist kontrollimist toetama, jagades omavahel ja komisjoniga teavet, eelkõige küberseirekaupade tehnoloogia arengu kohta, ning olles valvsad selliste kontrollide kohaldamisel, et edendada teabevahetust liidu tasandil. |
(10) |
Selleks et liit saaks kiiresti reageerida olemasoleva tehnoloogia tõsisele väärkasutamisele või kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud uutele riskidele, tuleks luua mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel uue riski tuvastamise korral oma tegevust kooskõlastada. Kooskõlastamisele peaksid järgnema algatused samaväärsete kontrollide korraldamiseks mitmepoolsel tasandil, et laiendada reageerimist tuvastatud riskile. |
(11) |
Samuti tuleks kontrollida kahesuguse kasutusega tarkvara ja tehnoloogia edastamist elektrooniliste andmekandjate kaudu või faksi või telefoni teel liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvatesse sihtkohtadesse. Selleks et vähendada eksportijate ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust, tuleks teatava edastamise, näiteks andmete pilve edastamise puhul ette näha üld- või koondload või sätete ühtlustatud tõlgendused. |
(12) |
Arvestades tolliasutuste olulist rolli ekspordikontrolli jõustamisel, peaksid käesolevas määruses kasutatud mõisted olema võimalikult suurel määral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (4) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) sätestatud määratlustega. |
(13) |
Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti võivad olla kaasatud eri isikute kategooriad, sh sellised füüsilised isikud nagu teenuseosutajad, teadlased, konsultandid ja isikud, kes edastavad kahesuguse kasutusega kaupu elektrooniliselt. On oluline, et kõik sellised isikud oleksid teadlikud riskidest, mis on seotud tundlike kaupade ekspordi ja nendega seotud tehnilise abi osutamisega. Eelkõige võib teatavaid raskusi tekkida akadeemilistel ja teadusasutustel, mis muu hulgas tuleneb nende üldisest pühendumisest vabale mõttevahetusele, tipptehnoloogia sagedasest kasutamisest teadustöös, organisatsioonilisest struktuurist ja teadusvahetuse rahvusvahelisest iseloomust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral suurendama akadeemiliste ja teadusringkondade teadlikkust ning andma neile kohandatud suuniseid nende konkreetsete raskuste lahendamiseks. Kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korraga peaks kontrolli rakendamine võimaldama võimalikult suures ulatuses kasutada ühist lähenemisviisi teatavate sätete suhtes, mis käsitlevad eelkõige akadeemiliste ringkondadega seotud kontrollivabastuse märkusi „fundamentaalteaduslikud uuringud“ ja „üldkasutatav“. |
(14) |
Vahendaja määratlus tuleks läbi vaadata, et see hõlmaks juriidilisi isikuid ja partnerlusi, kellel ei ole liikmesriigis elu- ega asukohta ja kes osutavad vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt. |
(15) |
Lissaboni lepingus selgitatakse, et piiriülest liikumist hõlmava tehnilise abi osutamine kuulub liidu pädevusse. Seepärast on asjakohane lisada tehnilise abi määratlus ja täpsustada, kuidas abi osutamist kontrollitakse. Lisaks tuleks tulemuslikkuse ja järjekindluse tagamiseks tehnilise abi osutamise kontrolle ühtlustada. |
(16) |
Nagu määruses (EÜ) nr 428/2009 peaks liikmesriigi asutustel olema teatavate asjaolude korral võimalik keelata liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiit juhul, kui neil on luureteenistustelt või muudest allikatest saadud teabe põhjal piisavalt alust kahtlustada, et kõnealune kaup on ette nähtud või võib olla ette nähtud tervikuna või osaliselt sõjaliseks lõppkasutuseks riigis, mille suhtes kohaldatakse relvaembargot, või massihävitusrelvade või nende kandevahendite levitamiseks. |
(17) |
Lubade andmise tingimusi ja nõudeid tuleks asjakohasel juhul ühtlustada, et hoida ära konkurentsimoonutused ning tagada kogu liidu tolliterritooriumil järjekindel ja tulemuslik kontroll. Selleks on kõigis kontrolliolukordades vaja ka selgelt kindlaks määrata liikmesriikide pädevad asutused. Otsuse tegemine ühekordsete, koond- või riiklike üldiste ekspordilubade, vahendusteenuste osutamise lubade ja tehnilise abi, liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiidi ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidu tolliterritooriumi piires edasitoimetamise lubade kohta on liikmesriigi asutuste ülesanne. |
(18) |
Tuleks kehtestada suunised ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide kohta, et aidata luua võrdseid võimalusi eksportijate jaoks ning soodustada tulemuslikku kontrolli. Suunistes tuleks arvesse võtta erinevusi eksportijate ja tütarettevõtjate suuruses, ressurssides, tegevusvaldkondades ning muudes omadustes ja tingimustes, nagu kontsernisisesed nõuetele vastavuse struktuurid ja standardid, vältides seega ühe mudeli kohaldamist kõigile ning aidates igal eksportijal leida oma lahendused nõuetele vastavuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peaksid rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muude asjaolude tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud. |
(19) |
Kasutusele tuleks võtta täiendavad liidu üldised ekspordiload, et vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja ametiasutuste halduskoormust, tagades samal ajal asjaomaste kaupade ja nende sihtkohtade piisava kontrolli. Vajaduse korral võivad liikmesriigid anda eksportijatele juhiseid üldiste lubade kohaldamise kohta. Kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, võivad nad kasutusele võtta ka riiklikud üldised ekspordiload madala riskiga ekspordi jaoks. Suurte projektide jaoks tuleks kehtestada koondluba, et viia lubade andmise tingimused kooskõlla tööstuse erivajadustega. |
(20) |
Komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega peaks välja töötama suunised ja/või soovitused parimate tavade kohta, et aidata kontrolle praktikas kohaldada. Suuniste ja/või soovituste koostamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse VKEde teabevajadusi. |
(21) |
Kahesuguse kasutusega kaupade, sihtkohtade ja suuniste ühised loetelud on tulemusliku ekspordikontrolli korra oluline osa. |
(22) |
Liikmesriigid, kes koostavad käesoleva määruse kohaselt riiklikud kontrolliloetelud, peaksid sellistest loeteludest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Samuti peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest loa andmisest keeldumise otsustest ekspordi puhul, milleks riikliku kontrolliloetelu alusel luba nõutakse. |
(23) |
Selleks et liit saaks kiiresti tegutseda liidu üldiste ekspordilubade alusel toimuva ekspordi tundlikkuse hindamisega ning tehnika ja äri arenguga seotud olukorra muutumisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu deleeritud õigusakte käesoleva määruse I , II ja IV lisa muutmise kohta. Otsused I lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, peaksid olema kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mille liikmesriigid või liit on võtnud asjakohaste massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolse ekspordikontrolli korra osalistena või asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. Kui I lisa muudetakse seoses kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on esitatud samuti II või IV lisas, tuleks kõnealuseid lisasid vastavalt muuta. Otsused II lisa jagudes A–H esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühise loetelu ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, tuleks teha võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud hindamiskriteeriume. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
(24) |
Komisjon peaks avaldama I lisa ajakohastatud versioonid delegeeritud õigusaktidega kõigis liidu ametlikes keeltes. |
(25) |
Komisjon peaks avaldama liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi kõigis liidu ametlikes keeltes ja seda ajakohastama. |
(26) |
Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti reguleerivad riigisisesed sätted ja otsused tuleks vastu võtta ühise kaubanduspoliitika ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/479 (6) raames. Teabe piisav vahetamine riigisiseste sätete ja otsuste kohta ning sellealased konsultatsioonid peaksid tagama kontrollide tulemusliku ja järjekindla kohaldamise kogu liidu tolliterritooriumil. |
(27) |
Kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise eelduseks liidu tolliterritooriumil on ühise kontrollisüsteemi olemasolu. |
(28) |
Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks säilitavad liikmesriigid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 36 ja kõnealuse artikli piires ning kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õiguse kontrollida teatavate kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamist liidu tolliterritooriumil. Võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste kohustuste muutumist ning tehnoloogia ja kaubanduse arengut edasitoimetamise tundlikkuse hindamise osas, tuleks IV lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse liidusisesel edasitoimetamisel kontrolle, korrapäraselt läbi vaadata. Otsused IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks tuleks teha võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja ja avaliku julgeoleku huve. |
(29) |
Liikmesriigid ja komisjon kirjutasid 22. septembril 1998. aastal alla liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheliste asjakohaste kaitsemeetmete kokkulepete lisaprotokollidele, mis muu hulgas kohustavad liikmesriike andma teavet eriseadmete ja mittetuumamaterjalide edasitoimetamise kohta. Liidusisesel edasitoimetamisel tehtavad kontrollid peaksid võimaldama liidul ja tema liikmesriikidel täita kõnealustest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. |
(30) |
Kontrolli ühtseks ja järjekindlaks kohaldamiseks kogu liidus on asjakohane laiendada liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide ja teabevahetuse ulatust ning võtta kasutusele vahendid, millega toetada ühise ekspordikontrolli raamistiku arendamist kogu liidus, näiteks elektrooniline lubade andmise kord, tehnilised eksperdirühmad ja nõuete täitmise tagamise koordineerimise mehhanismi loomine. Eriti oluline on tagada, et kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm ja tehnilised eksperdirühmad konsulteerivad, kui see on kohane, eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, keda käesolev määrus puudutab. |
(31) |
Kuna tolliasutused kasutavad teiste tolliasutustega teatava teabe vahetamiseks kooskõlas liidu tollieeskirjadega riskijuhtimissüsteemi, on samuti asjakohane tagada tihe koostöö lubasid andvate asutuste ja tolliasutuste vahel. |
(32) |
On asjakohane selgitada, et niivõrd, kui see on seotud isikuandmetega, peaks teabe töötlemine ja vahetamine toimuma vastavalt kohaldatavatele normidele, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist ning on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 (7) ja (EL) 2018/1725 (8). |
(33) |
Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (9) ja (EL, Euratom) 2015/444 (10) ning nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (11). Eeskätt hõlmab see kohustust salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käsitleda. |
(34) |
Tulemusliku ekspordikontrolli korra olulised elemendid on erasektori, eelkõige VKEde kaasamine ja läbipaistvus. Seepärast on asjakohane ette näha, et käesoleva määruse kohaldamist toetavaid suuniseid arendatakse vajaduse korral pidevalt ja et kontrollide rakendamise kohta avaldatakse liidu iga-aastane aruanne. |
(35) |
Liidu iga-aastane aruanne kontrollide rakendamise kohta peaks sisaldama asjakohast teavet käesoleva määruse kohaste lubade andmise ja kontrollide jõustamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada teatavate andmete konfidentsiaalsuse kaitse, eelkõige juhul, kui loa andmete avaldamine võib mõjutada liikmesriikide tõstatatud riikliku julgeolekuga seotud probleeme või ohustada ärisaladust ning võimaldada liiduvälistel tarnijatel minna mööda liikmesriikide piiravatest lubade andmise otsustest. |
(36) |
Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks iga liikmesriik võtma meetmeid, et anda pädevale asutusele asjakohased volitused. |
(37) |
Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia kohaselt peaks iga liikmesriik määrama kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral rakendatavad tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Lisaks on asjakohane kehtestada sätted tulemusliku kontrolli tagamise toetamiseks, muu hulgas kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi kaudu. |
(38) |
Liidu tolliseadustik sisaldab muu hulgas kaupade eksporti ja reeksporti käsitlevaid sätteid. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil liidu tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ette nähtud ega neist tulenevaid volitusi. |
(39) |
Ekspordikontroll edendab rahvusvahelist julgeolekut ja mõjutab kaubandust kolmandate riikidega. Seepärast on asjakohane arendada kolmandate riikidega dialoogi, et soodustada võrdsete tingimuste loomist ja suurendada rahvusvahelist julgeolekut. Eelkõige peaksid liikmesriigid ja komisjon suurendama oma panust mitmepoolse ekspordikontrolli korraga seotud tegevusse. Liikmesriigid ja komisjon peaksid samuti toetama sellise korra raames tugeva ekspordikontrolli väljatöötamist, kuna see on rahvusvaheliste parimate tavade üleilmne alus ja mudel ning oluline vahend rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse tagamiseks. Panus tuleks anda siis, kui kõik liikmesriigid on tuvastanud küberseirekaupade valdkonnas uue riski, et tagada mitmepoolselt võrdsed tingimused. |
(40) |
Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1104/2011/EL (12), millega kehtestatakse spetsiifilised normid Galileo programmi raames pakutavate avalike reguleeritud teenuste (PRS) jaoks ette nähtud kaupade ekspordi kontrollimiseks. |
(41) |
Käesoleva määrusega austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid , |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA MÕISTED
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.
Artikkel 2
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kahesuguse kasutusega kaubad“ – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, mis hõlmab kaupu, mida saab kasutada tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade või nende kandevahendite kavandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, sealhulgas kõik kaubad, mida saab kasutada nii muul otstarbel kui plahvatuse tekitamiseks, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel; |
2) |
„eksport“ –
|
3) |
„eksportija“ –
|
4) |
„ekspordideklaratsioon“ – dokument, millega füüsiline või juriidiline isik või partnerlus väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata punkti 1 kohased kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile; |
5) |
„reekspordideklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 13 kohane toiming; |
6) |
„väljumise ülddeklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 10 kohane toiming; |
7) |
„vahendusteenused“ –
Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse käesolevast mõistest välja üksnes kõrvalteenuste osutamine. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus. ; |
8) |
„vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik või partnerlus , kes osutab vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile; |
9) |
„tehniline abi“ – tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse või muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe või tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas elektrooniliselt, telefoni teel või muus suulises vormis osutatav abi; |
10) |
„tehnilise abi osutaja“ –
|
11) |
„transiit“ – liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba veo sisenemine liidu tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool liidu tolliterritooriumi, kui kõnealune kaup :
|
12) |
„ühekordne ekspordiluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta; |
13) |
„ekspordi koondluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki; |
14) |
„suure projekti luba“ – ühekordne ekspordiluba või ekspordi koondluba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki teatava suuremahulise projekti jaoks ; |
15) |
„liidu üldine ekspordiluba“ – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad II lisa jagudes A–H loetletud tingimusi ja nõudeid; |
16) |
„riiklik üldine ekspordiluba“ – ekspordiluba, mis on määratletud riigisisestes õigusaktides vastavalt artikli 12 lõikele 6 ja III lisa jaole C; |
17) |
„liidu tolliterritoorium“ – liidu tolliterritoorium liidu tolliseadustiku artikli 4 tähenduses; |
18) |
„liiduväline kahesuguse kasutusega kaup“ – kaup, millel on liiduvälise kauba staatus liidu tolliseadustiku artikli 5 lõike 24 tähenduses; |
19) |
„relvaembargo“ – relvaembargo, mis on kehtestatud vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga; |
20) |
„küberseirekaubad“ – kahesuguse kasutusega kaubad, mis on spetsiaalselt kavandatud füüsiliste isikute varjatud jälgimiseks info- ja telekommunikatsioonisüsteemidest saadud andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel; |
21) |
„ettevõttesisene nõuetele vastavuse programm“ – eksportijate poolt käesoleva määruse sätete ja eesmärkide ning määruse kohaselt rakendatavate lubade andmise tingimuste ja nõuete täitmise hõlbustamiseks kasutusele võetud pidev, tulemuslik, asjakohane ja proportsionaalne poliitika ja protseduurid, mis muu hulgas hõlmavad nõuetekohase hoolsuse meetmeid, mille abil hinnatakse kaupade lõppkasutajatele eksportimise ja lõppkasutusega seotud riske; |
22) |
„põhimõtteliselt identne tehing“ – tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on sisuliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad. |
II PEATÜKK
KOHALDAMISALA
Artikkel 3
1. I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.
2. Vastavalt artiklile 4, 5, 9 või 10 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.
Artikkel 4
1. I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada:
a) |
keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks; |
b) |
sõjaliseks lõppkasutuseks, kui ostjariigi või sihtriigi suhtes kohaldatakse relvaembargot; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõjaline lõppkasutus“:
|
c) |
riigi sõjalise kaupade nimekirjas sisalduvate selliste sõjaliste kaupade osade või komponentidena, mis on teatava liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga. |
2. Kui eksportija kavatseb eksportida kahesuguse kasutusega kaupu, mis ei ole loetletud I lisas, ning on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliseks eksportimiseks on vaja luba.
3. Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.
4. Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude , teavitab sellest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealust loanõuet käsitleva asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades asjakohaseks.
5. Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.
6. Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.
7. Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Selline teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
8. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.
Artikkel 5
1. I lisas loetlemata küberseirevahendite eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada siserepressioonideks ja/või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisteks rikkumisteks.
2. Kui eksportija on nõuetekohase hoolsuse põhimõtte kohaselt tehtud järelduste põhjal teadlik, et küberseiretooted, mida ta kavatseb eksportida, ei ole I lisas loetletud ja need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab eksportija sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas nõuda asjaomaseks eksportimiseks loa taotlemist või mitte. Komisjon ja nõukogu teevad eksportijatele kättesaadavaks artikli 26 lõikes 1 osutatud suunised.
3. Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata küberseirekaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.
4. Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude, teavitab sellest kohe oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle loanõude kohta asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja üksuste kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades vajalikuks.
5. Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ja vaatavad selle lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel 30 tööpäeva jooksul läbi. Nad teavitavad oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi. Erandjuhul võib liikmesriik taotleda 30-päevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.
6. Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude kehtestamine põhimõtteliselt identsetele tehingutele võiks olla vajalik, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teataja C-seerias teabe küberseirekaupade ja vajaduse korral sihtkohtade kohta, mille suhtes kohaldatakse loanõudeid, millest liikmesriigid on sel eesmärgil teada andnud.
7. Liikmesriigid vaatavad lõike 6 kohaselt avaldatud teabe läbi vähemalt kord aastas, tuginedes komisjoni esitatud asjaomasele teabele ja analüüsidele. Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude avaldamist tuleks muuta või uuendada, muudab või uuendab komisjon vastavalt Euroopa Liidu Teataja C-seerias lõike 6 kohaselt avaldatud teavet.
8. Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on küberseirekaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.
9. Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
10. Liikmesriigid kaaluvad, kas toetada käesoleva artikli lõike 6 kohaselt avaldatud kaupade hõlmamist asjakohase tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra või ekspordikontrolli korraga, et kontrollimist laiendada. Komisjon analüüsib artikli 23 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaselt kogutud asjaomaseid andmeid.
11. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.
Artikkel 6
1. I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
2. Kui vahendaja kavatseb I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vahendusteenuseid osutada ning ta on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.
3. Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
4. Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuse osutamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
5. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.
Artikkel 7
1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad asuvad, võib igal ajal keelata nimetatud liiduväliste kaupade transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
2. Enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, võib pädev asutus kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui transiit toimub läbi mitme liikmesriigi territooriumi, võib iga asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus sellise transiidi oma territooriumi kaudu keelata.
Pädev asutus võib kehtestada loanõude füüsilisele või juriidilisele isikule või partnerlusele, kellel on leping kolmandas riigis asuva kaubasaajaga ja kellel on õigus otsustada liidu tolliterritooriumi läbivate kaupade saatmise üle.
Kui füüsilisel või juriidilisel isikul või partnerlusel ei ole liidu tolliterritooriumil elu- ega asukohta, võib pädev asutus kehtestada loanõude järgmiste isikute suhtes:
a) |
deklarant liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 15 tähenduses; |
b) |
vedaja liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 40 tähenduses; või |
c) |
füüsiline isik, kes veab transiidi eesmärgil kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub tema isikliku pagasi hulka . |
3. Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.
Artikkel 8
1. Tehnilise abi osutamiseks seoses I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega on vaja luba, kui pädev asutus on tehnilise abi osutajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes kasutuseks.
2. Kui tehnilise abi osutaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb tehnilist abi osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas sellise tehnilise abi osutamiseks on vaja luba.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tehnilist abi:
a) |
osutatakse II lisa jao A 2. osas loetletud riigi territooriumil või territooriumile või II lisa jao A 2. osas loetletud riigi residendile; |
b) |
osutatakse I lisas esitatud tehnoloogia üldmärkuste või tuumatehnoloogia märkuse tähendusesüldkasutatavat teavet või fundamentaalteaduslikke uuringuid edastades; |
c) |
osutavad liikmesriigi asutused või ametid seoses nende ametlike ülesannetega; |
d) |
osutatakse liikmesriigi relvajõududele neile antud ülesannete alusel; |
e) |
osutatakse otstarbeks, mis on nimetatud IV lisas raketitehnoloogia kontrollirežiimiga (MTCR tehnoloogia) hõlmatud kaupadele kohaldatavate erandite seas; või |
f) |
võib pidada vähimaks, mis on vajalik ekspordiloa saanud kaupade paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) või remondiks. |
4. Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
5. Liikmesriik võib võtta vastu või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse tehnilise abi osutamiseks luba, kui tehnilise abi osutajal, kes kavatseb osutada tehnilist abi kahesuguse kasutusega kaupade puhul, on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
6. Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.
Artikkel 9
1. Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku, sealhulgas terroriaktide ennetamise, või inimõigustega seotud kaalutlustel.
2. Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused. Kui meetmeks on riikliku kontrolliloetelu koostamine, teavitavad liikmesriigid kontrollitavate kaupade kirjeldusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest, sealhulgas nende riiklike kontrolliloetelude muudatustest.
4. Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teavitatud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Komisjon avaldab eraldi, viivitamata ja kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi. Kui liikmesriik teavitab oma riikliku kontrolliloetelu muutmisest, avaldab komisjon viivitamata ning kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude ajakohastatud kogumi.
Artikkel 10
1. I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja luba, kui mõni teine liikmesriik kehtestab nende kaupade ekspordiks loanõude kaupade riikliku kontrolliloetelu alusel, mille see liikmesriik on artikli 9 kohaselt kehtestanud ja komisjon artikli 9 lõike 4 kohaselt avaldanud, ning kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada avaliku julgeolekuga seotud eesmärkidel, sealhulgas terroriaktide ennetamiseks.
2. Liikmesriik, kes keeldub lõike 1 kohaselt nõutud loa andmisest, teavitab oma otsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.
3. Liikmesriik, kes vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kauba eksportimiseks, teavitab loanõudest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning kui see on asjakohane, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vajaliku teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.
Artikkel 11
1. IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu.
2. Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:
a) |
edasitoimetaja või pädev asutus teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool liidu tolliterritooriumi; |
b) |
see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4, 5, 9 või 10 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba ning |
c) |
ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 määratletud töötlemist või toimingut. |
3. Lõikes 1 ja 2 osutatud edasitoimetamise luba taotletakse liikmesriigis, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.
4. Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 14 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale edasitoimetamise luba kohe, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.
5. Liikmesriik, kes võtab vastu lõikes 2 osutatud loanõuet kehtestava õigusakti, teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
6. Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma liidu tolliterritooriumi sisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu liidu tolliterritooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.
7. Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.
8. Liikmesriik võib oma riigisisestes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 5. kategooria 2. osas loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade liidusisese edasitoimetamise korral sellest liikmesriigist esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.
9. I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisest edasitoimetamist käsitlevates äridokumentides märgitakse selgelt, et liidu tolliterritooriumilt eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Sellisteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.
III PEATÜKK
EKSPORDILUBA NING VAHENDUSTEENUSTE JA TEHNILISE ABI OSUTAMISE LUBA
Artikkel 12
1. Käesoleva määruse kohaselt võidakse väljastada või nähakse ette järgmist liiki ekspordiload:
a) |
ühekordne ekspordiluba; |
b) |
ekspordi koondluba ; |
c) |
riiklik üldine ekspordiluba; |
d) |
teatavate kaupade ekspordi puhul teatavatesse sihtriikidesse kindlatel kasutustingimustel liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud II lisa jagudes A–H. |
Käesoleva määruse kohaselt välja antud või ette nähtud load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.
2. Käesoleva määruse kohaseid ühekordseid ekspordilubasid ja ekspordi koondlubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on eksportija elu- või asukoht.
Ilma et see piiraks artikli 2 punkti 3 kohaldamist, annab käesoleva määruse alusel ühekordse ekspordiloa kahesuguse kasutusega kaupade asukohaliikmesriigi pädev asutus, juhul kui eksportija elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi.
Kõik ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki III lisa jaos A esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.
3. Ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload kehtivad kuni kaks aastat, juhul kui pädev asutus ei otsusta teisiti.
Suurte projektide load kehtivad pädeva asutuse kindlaks määratava aja jooksul, kuid mitte kauem kui neli aastat, välja arvatud juhul, kui see on projekti kestust arvestades asjakohaselt põhjendatud.
4. Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad andmed, et anda täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta.
Ühekordsete ekspordilubade saamiseks tuleb esitada aruanne lõppkasutuse kohta. Pädev asutus võib teatavad taotlused lõppkasutuse aruande esitamise kohustusest vabastada. Ekspordi koondloa saamiseks võib olla vaja esitada aruanne lõppkasutuse kohta, kui see on asjakohane.
Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peavad rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muu teabe tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.
Ekspordi koondloa kasutamisega seotud aruandluse nõuded ja ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi nõuded määrab kindlaks liikmesriik.
Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.
5. Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.
6. Riiklikud üldised ekspordiload:
a) |
ei kohaldu II lisa jaos I loetletud kaupadele; |
b) |
määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse või tava kohaselt; neid võivad kasutada kõik eksportijad, kelle elu- või asukoht on selliseid lube väljastavas liikmesriigis, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetele; load antakse välja kooskõlas III lisa jaos C sätestatud juhistega. |
c) |
ei ole kasutatavad juhul, kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid kavatsetakse kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks sellistel eesmärkidel. |
Riiklikke üldiseid ekspordilube võib kohaldada II lisa jagudes A–H loetletud kaupade ja sihtkohtade suhtes.
Liikmesriigid teatavad igast riikliku üldise ekspordiloa väljastamisest või muutmisest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab need teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
7. Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal liidu üldise ekspordiloa kasutamise, kui on põhjust kahelda, kas eksportija suudab sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.
Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellel on keelatud liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et eksportija ei püüa eksportida kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi. Teavet vahetatakse artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.
Artikkel 13
1. Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht. Kui vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, annab käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid selle liikmesriigi pädev asutus, kust vahendusteenuseid või tehnilist abi osutatakse.
2. Load vahendusteenuste osutamiseks antakse kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta ning nendes määratakse selgelt kindlaks asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht
Tehnilise abi osutamise loas peab olema selgelt märgitud lõppkasutaja ja tema täpne asukoht.
Load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.
3. Vahendajad ja tehnilise abi osutajad esitavad pädevale asutusele loa taotlemisel kõik andmed, mida käesoleva määruse kohaselt nõutakse, eelkõige üksikasjaliku teabe kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta, kaupade täpse kirjelduse ja täpse koguse, teabe tehinguga seotud kolmandate isikute kohta, sihtriigiks oleva riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha.
4. Pädevad asutused liikmesriikides vaatavad vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.
5. Kõik vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise load antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad vähemalt kõiki III lisa jaos B esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.
Artikkel 14
1. Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks II lisa jao A 2. osas loetlemata sihtkohta või – IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul – mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, tuleb see asjaolu taotluses ära märkida. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata asjaomase liikmesriigi (või -riikide) pädevate asutustega ja esitab selle teabe. Konsulteerida võib artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu. Liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.
Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriikidel vastuväited puuduvad.
Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.
2. Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb lõpule viia kümne tööpäeva jooksul. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilist süsteemi.
Artikkel 15
1. Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel luba anda või mitte või kas keelata transiit, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:
a) |
liidu ja liikmesriikide rahvusvahelised ülesanded ja kohustused, eriti ülesanded ja kohustused, mille nad on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel; |
b) |
nõukogu otsuse või nõukogu ühise seisukoha, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevad kohustused; |
c) |
riiklikud välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, sealhulgas need, mis sisalduvad ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP; |
d) |
kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused. |
2. Ekspordi koondloa taotluse hindamisel võtab liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele arvesse ka seda, kuidas eksportija rakendab ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi.
Artikkel 16
1. Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib pädev asutus ekspordiloa andmisest keelduda või enda väljastatud loa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui pädev asutus ekspordiloa andmisest keeldub, loa tühistab, peatab, kehtetuks tunnistab või seda oluliselt piirab või kui ta on otsustanud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.
2. Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata, jäävad kehtima ja need vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Kolmandal läbivaatamisel peab asjaomane liikmesriik selgitama jätkuva keeldumise põhjuseid.
3. Pädev asutus teatab artikli 7 kohaselt tehtud otsustest keelata kahesuguse kasutusega kaupade transiit viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Selline teade sisaldab kogu asjakohast teavet, sealhulgas kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.
4. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka artiklis 13 osutatud vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade suhtes.
5. Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel luba või mitte või kas keelata transiit, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Sel juhul konsulteerib ta selle liikmesriigi pädevate asutustega, kes on vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 ette nähtud korrale keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit.
Liikmesriigi pädevad asutused, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul, kas kõnealune tehing on nende hinnangul põhimõtteliselt identne. Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastust saadud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigi pädevad asutused ei pea kõnealust tehingut põhimõtteliselt identseks.
Kui kõnealuse tehingu nõuetekohaseks hindamiseks on vaja rohkem teavet, lepivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused kokku 10-päevase ajavahemiku pikendamises. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.
Kui pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.
6. Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
7. Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamine peab olema kooskõlas artikli 23 lõikega 5 teabe konfidentsiaalsuse kohta.
IV PEATÜKK
KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA SIHTKOHTADE LOETELUDE MUUTMINE
Artikkel 17
1. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta I ja IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusid järgmiselt:
a) |
I lisas sitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu muudetakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid ja kui see on kohaldatav, liit, on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel; |
b) |
kui I lisa muudatus hõlmab kahesuguse kasutusega kaupu, mis on loetletud ka II või IV lisas , muudetakse neid lisasid vastavalt. |
2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta II lisa, eemaldades kaupu ning lisades või eemaldades sihtkohti liidu üldise ekspordiloa kehtivusalalt; selleks konsulteerib komisjon kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, mis on moodustatud vastavalt artiklile 24, ning võtab arvesse ülesandeid ja kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames, näiteks kontrollitavate kaupade loetelu muudatusi, samuti asjaomaseid geopoliitilisi suundumusi. Kui liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.
Artikkel 18
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9 september 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 19
1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid artikli 18 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.
Artikkel 20
IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huve.
V PEATÜKK
TOLLIPROTSEDUURID
Artikkel 21
1. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.
2. Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.
3. Ilma et see piiraks talle liidu tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud või mittesaanud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist liidust tema territooriumi kaudu, kui:
a) |
on põhjust kahtlustada, et
|
b) |
liikmesriigil on asjakohast teavet, et võidakse kohaldada artikli 4 lõikes 1 sätestatud meetmeid. |
4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel konsulteerib selles artiklis osutatud liikmesriik viivitamata selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes on ekspordiloa andnud või kes võib võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, et see pädev asutus võiks võtta meetmeid artikli 4 lõike 1 või artikli 16 lõike 1 kohaselt. Kui see pädev asutus otsustab loa kehtima jätta või mitte võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 tööpäeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriigi pädev asutus teatab sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.
5. Komisjon võib töötada koos liikmesriikidega välja juhendi, et toetada asutustevahelist koostööd lube andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.
Artikkel 22
1. Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.
2. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad nõuetekohaste volitustega tolliasutused komisjonile teatavaks. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
VI PEATÜKK
HALDUSKOOSTÖÖ, RAKENDAMINE JA JÕUSTAMINE
Artikkel 23
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, sealhulgas:
a) |
liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri, kelle pädevuses on:
|
b) |
artikli 25 lõikes 1 osutatud meetmed. |
Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
2. Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada liidu ekspordikontrolli korra tõhusust ning tagada järjekindlate ja tulemuslike kontrollide rakendamine ja toimumine kogu liidu tolliterritooriumil. Teabevahetus võib hõlmata:
a) |
asjakohast teavet iga välja antud loa kohta (nt lubade väärtus ja liik ning seotud sihtkohad, üldlubade kasutajate arv) ; |
b) |
lisateavet kontrollide tagamise kohta, sh artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamine, ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi järgivate ettevõtjate arv ning võimaluse korral teave kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kohta muudes liikmesriikides; |
c) |
teavet analüüsi kohta, millel põhinevad artikli 9 kohaselt tehtud või kavandatud riikliku kontrolliloetelude täiendused; |
d) |
teavet kontrollide tagamise, sh riskipõhise auditeerimise kohta, teavet eksportijate kohta, kellelt on ära võetud õigus kasutada riiklikku või liidu üldist ekspordiluba, ning võimaluse korral rikkumiste, arestimiste ja muude karistuste kohaldamise juhtude arv; |
e) |
andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta. |
3. Teavet lubade väljastamise kohta vahetatakse vähemalt kord aastas, järgides artikli 24 kohaselt loodud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma suuniseid ning võttes arvesse õiguslikke nõudeid isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitse kohta, samuti kaitse- ja välispoliitika ja riikliku julgeolekuga seotud teabe kaitse kohta.
4. Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad korrapäraselt artikli 15 rakendamist, tuginedes käesoleva määruse kohaselt esitatud teabele ja selliste andmete analüüsile. Kõik teabevahetuses osalejad austavad arutelude konfidentsiaalsust.
5. Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (14) ja eelkõige selle teabe konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
6. Konsulteerides artikli 24 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, arendab komisjon turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi, et toetada vahetut koostööd ja teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste ja kui see on kohane, komisjoni vahel. Komisjon ühendab selle süsteemi võimaluse korral liikmesriikide pädevate asutuste elektroonilise lubade andmise süsteemiga sellises ulatuses, mis on otsese koostöö ja teabevahetuse hõlbustamiseks vajalik. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise ja toimimise kohta.
7. Isikuandmeid töödeldakse vastavalt normidele, mis on sätestatud määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.
Artikkel 24
1. Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja. Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada rühma juhataja või liikmesriigi esindaja.
2. Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.
3. Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob asjakohasel juhul liikmesriikide ekspertidest koosnevaid tehnilisi eksperdirühmi, et uurida konkreetseid küsimusi, mis on seotud kontrollide rakendamisega, sh küsimusi seoses I lisas esitatud liidu kontrolliloetelude ajakohastamisega. Kui see on kohane, konsulteerivad tehnilised eksperdirühmad eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude käesoleva määruse seisukohast asjakohaste sidusrühmadega.
4. Komisjon toetab liidu lubade andmise ja kontrollide jõustamise suutlikkuse suurendamise programmi ja töötab muu hulgas välja ühised koolituskavad liikmesriikide ametnikele, konsulteerides selleks kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga.
Artikkel 25
1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse või selle rakendamissätete rikkumise korral. Need karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi, et toetada teabevahetust ja otsest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseasutuste vahel (kontrollide tagamise koordineerimise mehhanism). Liikmesriigid ja komisjon vahetavad kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames asjakohast teavet, kui see on kättesaadav, sealhulgas lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamise, laadi ja mõju kohta, parimate tavade jõustamise kohta ning kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumise kohta.
Samuti vahetavad liikmesriigid ja komisjon kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames teavet jõustamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste parimate tavade kohta seoses riskipõhise auditeerimisega, kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi avastamise ja selle eest süüdistuste esitamisega ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumisega.
Teabe vahetamine kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames on konfidentsiaalne.
VII PEATÜKK
LÄBIPAISTVUS, TEAVITUSTEGEVUS, SEIRE JA HINDAMINE
Artikkel 26
1. Komisjon ja nõukogu annavad asjakohasel juhul suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta , et tagada liidu ekspordikontrolli korra tõhusus ja järjekindel rakendamine käesolevas määruses käsitletud valdkondades. Eksportijatele, vahendajatele ja tehnilise abi osutajatele jagab suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta nende elu- või asukohaliikmesriik. Neis suunistes ja/või soovitustes parimate tavade kohta võetakse eelkõige arvesse VKEde teabevajadusi.
2. Konsulteerides kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ning kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta. See iga-aastane aruanne on avalik.
Iga-aastane aruanne sisaldab teavet käesoleva määruse alusel antud lubade kohta, eelkõige nende arvu ja väärtuse kohta kaubaliikide ja sihtkohtade kaupa liidu ja liikmesriikide tasandil, samuti loa andmisest keeldumiste ja keelavate otsuste kohta. Aruanne sisaldab ka teavet administratsiooni kohta, eelkõige personali, nõuetele vastavuse ja teavitustegevuse kohta, lubade andmise või klassifitseerimise spetsiaalsete vahendite kohta ning kontrollide jõustamise kohta, eeskätt rikkumiste ja karistuste arvu.
Küberseirekaupade osas sisaldab iga-aastane aruanne konkreetset teavet lubade kohta, nimelt vastuvõetud taotluste arv toote kaupa, loa andnud liikmesriik ja taotlusega seotud sihtriik, ning taotluste üle tehtud otsuste kohta.
Iga-aastases aruandes sisalduv teave esitatakse vastavalt lõikes 3 sätestatud põhimõtetele.
Komisjon ja nõukogu teevad kättesaadavaks suunised andmete kogumise ja töötlemise metoodika kohta aastaaruande koostamiseks, sealhulgas tooteliikide kindlakstegemise ja jõustamisandmete kättesaadavuse kohta.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu aruande koostamiseks vajaliku teabe, võttes kohaselt arvesse õiguslikke nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Käesoleva artikli alusel vahetatud ja avaldatud teabele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 (15) Euroopa statistika kohta.
4. Ajavahemikus 10 september 2026 kuni 10 september 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Pärast 10 september 2024 hindab komisjon artiklit 5 ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
VIII PEATÜKK
KONTROLLIMEETMED
Artikkel 27
1. Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarveid, lastimanifeste ning veo- ja muid lähetusdokumente, mis sisaldavad piisavalt teavet, et teha kindlaks:
a) |
kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus; |
b) |
kahesuguse kasutusega kaupade kogus; |
c) |
eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress; |
d) |
kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada. |
2. Vahendajad ja tehnilise abi osutajad peavad vahendusteenuste või tehnilise abi teenuste kohta registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendusteenuste või tehnilise abi osutamisega hõlmatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendusteenuste osutamise ajavahemikku, kaupade ja teenuste sihtkohta ning seda, milliseid riike teenuse osutamine puudutas.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse või tehnilise abi teenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral pädevale asutusele.
4. I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.
Artikkel 28
Käesoleva määruse nõuete kohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädeval asutusel
a) |
koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta; |
b) |
teha kindlaks, kas ekspordi kontrollimeetmeid rakendatakse nõuetekohaselt; selleks võib eelkõige olla vaja õigust siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 6 sätestatud asjaoludel või tehnilise abi teenuste osutamisega artiklis 8 sätestatud asjaoludel. |
IX PEATÜKK
KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA
Artikkel 29
1. Komisjon ja liikmesriigid peavad asjakohasel juhul kolmandate riikidega dialoogi, et edendada kontrollide ühtlustamist kogu maailmas.
Dialoogiga võidakse toetada regulaarset ja vastastikust koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist, suutlikkuse suurendamist ja kolmandate riikidega suhtlemist. Dialoog võib ka julgustada kolmandaid riike järgima tugevat ekspordikontrolli, mis on välja töötatud mitmepoolse ekspordikontrolli korra tulemusena, et anda parima tava eeskuju rahvusvahelisel tasandil.
2. Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli vastastikust tunnustamist.
Läbirääkimised toimuvad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 ning kui see on kohane, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus kehtestatud korraga.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab otsust nr 1104/2011/EL.
Artikkel 31
Määrus (EÜ) nr 428/2009 tunnistatakse kehtetuks .
Enne 9 september 2021 esitatud lubade taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 428/2009 asjakohaseid sätteid.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 32
Käesolev määrus jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus.
(2) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).
(3) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 34).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(9) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).
(10) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
(11) ELT C 202, 8.7.2011, lk 13.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).
(13) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).
(14) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (ELT L 82, 22.3.1997, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
I LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU
Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).
SISUKORD
I osa – |
Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted |
II osa – 0-kategooria |
Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed |
III osa – 1. kategooria |
Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed |
IV osa – 2. kategooria |
Materjalide töötlemine |
V osa – 3. kategooria |
Elektroonika |
VI osa – 4. kategooria |
Arvutid |
VII osa – 5. kategooria |
Telekommunikatsioon ja „infoturve“ |
VIII osa – 6. kategooria |
Andurid ja laserid |
IX osa – 7. kategooria |
Navigatsiooni- ja lennuelektroonika |
X osa – 8. kategooria |
Merendus |
XI osa – 9. kategooria |
Kosmosesõidukid ja tõukejõud |
I OSA – Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted
ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA
1. |
Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.
|
3. |
Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu. |
4. |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)
(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)
Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.
„Tehno“ siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.
ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)
(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)
Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.
„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.
Märkus. |
See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“. |
„Tehno“ siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.
MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0-kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)
Käesoleva loetelu 0-kategooria D-osas ei kontrollita „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.
Märkus. |
Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“). |
ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)
Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:
a. |
üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna
|
b. |
„üldkasutatav“ või |
c. |
minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud. |
Märkus. |
„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“). |
ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)
„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.
EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED
Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:
— |
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,
|
Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.
AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
ABEC |
Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus) |
ABMA |
American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus) |
ADC |
Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur) |
AGMA |
American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus) |
AHRS |
Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid) |
AISI |
American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut) |
ALE |
Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia) |
ALU |
Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade) |
ANSI |
American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut) |
APP |
Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus) |
APU |
Auxiliary Power Unit (abijõuallikas) |
ASTM |
American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing) |
ATC |
Air Traffic Control (lennujuhtimine) |
BJT |
Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid) |
BPP |
Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis) |
BSC |
Base Station Controller (tugijaama kontroller) |
CAD |
Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine) |
CAS |
Chemical Abstracts Service |
CCD |
Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed) |
CDU |
Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul) |
CEP |
Circular Error Probable (tõenäolise vea ring) |
CMM |
Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin) |
CMOS |
Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht) |
CNTD |
Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine) |
CPLD |
Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade) |
CPU |
Central Processing Unit (keskseade) |
CVD |
Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine) |
CW |
Chemical Warfare (kemoründemürgid) |
CW (laserite kohta) |
Continuous Wave (pidevlaine) |
DAC |
Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur) |
DANL |
Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase) |
DBRN |
Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid) |
DDS |
Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees) |
DMA |
Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs) |
DME |
Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur) |
DMOSFET |
Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid) |
DS |
Directionally Solidified (suunatult tahkestatud) |
EB |
Exploding Bridge (lõhkamissild) |
EB-PVD |
Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
EBW |
Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed) |
ECM |
Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus) |
EDM |
Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus) |
EFI |
Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator) |
EIRP |
Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus) |
EMP |
Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss) |
ENOB |
Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv) |
ERF |
Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine) |
ERP |
Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus) |
ESD |
Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus) |
ETO |
Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor) |
ETT |
Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor) |
EL |
Euroopa Liit |
EUV |
Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett) |
FADEC |
Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine) |
FFT |
Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus) |
FPGA |
Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks) |
FPIC |
Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus) |
FPLA |
Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks) |
FPO |
Floating Point Operation (ujukomatehe) |
FWHM |
Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum) |
GLONASS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GNSS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GPS |
Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem) |
GSM |
Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem) |
GTO |
Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor) |
HBT |
Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid) |
HDMI |
High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides) |
HEMT |
High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor) |
ICAO |
International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) |
IEC |
International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) |
IED |
Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha) |
IEEE |
Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) |
IFOV |
Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli) |
IGBT |
Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor) |
IGCT |
Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor) |
IHO |
International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon) |
ILS |
Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem) |
IMU |
Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik) |
INS |
Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem) |
IP |
Internetiprotokoll |
IRS |
Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem) |
IRU |
Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik) |
ISA |
International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär) |
ISAR |
Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar) |
ISO |
International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) |
ITU |
International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit) |
JT |
Joule-Thomson |
LIDAR |
Light Detection and Ranging (laserlokaator) |
LIDT |
Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär) |
LOA |
Length Overall (kogupikkus) |
LRU |
Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul) |
LTT |
Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor) |
MLS |
Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem) |
MMIC |
Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused) |
MOCVD |
Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest) |
MOSFET |
Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor) |
MPM |
Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul) |
MRF |
Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine) |
MRF |
Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt) |
MRI |
Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine) |
MTBF |
Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus) |
MTTF |
Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni) |
NA |
Numerical Aperture (numbriline apertuur) |
NDT |
Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus) |
NEQ |
Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus) |
NIJ |
National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut) |
OAM |
Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine) |
OSI |
Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine) |
PAI |
Polyamide-imides (polüamidoimiidid) |
PAR |
Precision Approach Radar (täppislähenemisradar) |
PCL |
Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine) |
PDK |
Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt) |
PIN |
Personal Identification Number (isikukood) |
PMR |
Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio) |
PVD |
Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
ppm |
parts per million (miljondik) |
QAM |
Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon) |
QE |
Quantum Efficiency (kvantefektiivsus) |
RAP |
Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma) |
RF |
Radio Frequency (raadiosagedus) |
rms |
Root Mean Square (ruutkeskmine) |
RNC |
Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller) |
RNSS |
Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem) |
ROIC |
Read-out Integrated Circuit (väljundkiip) |
S-FIL |
Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia) |
SAR |
Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar) |
SAS |
Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator) |
SC |
Single Crystal (monokristall) |
SCR |
Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi) |
SFDR |
Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon) |
SHPL |
Super High Powered Laser (ülivõimas laser) |
SLAR |
Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar) |
SOI |
Silicon-on-Insulator (räni-isolaator) |
SQUID |
Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter) |
SRA |
Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat) |
SRAM |
Static Random Access Memory (staatiline muutmälu) |
SSB |
Single Sideband (ühe külgribaga) |
SRR |
Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar) |
SSS |
Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar) |
TIR |
Total indicated reading (kogu tulemus) |
TVR |
Transmitting Voltage Response (saatepinge koste) |
u |
Atomic mass unit (aatommassiühik) |
UPR |
Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus) |
UTS |
Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus) |
UV |
Ultraviolett |
VJFET |
Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor) |
VOR |
Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas) |
WHO |
World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon) |
WLAN |
Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk) |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED
II OSA – 0-kategooria
0-KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED
0A Süsteemid, seadmed ja komponendid
0A001 |
„Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
|
0B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
0B001 |
Järgmised seadmed „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
|
0B002 |
Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või nende abil kaitstud:
|
0B003 |
Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
|
0B004 |
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:
|
0B005 |
Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.
Tehniline märkus. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori“ kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis
|
0B006 |
„Tuumareaktoris“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.
|
0B007 |
Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:
|
0C Materjalid
0C001 |
Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;
|
0C002 |
„Lõhustuvad erimaterjalid“
|
0C003 |
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000. |
0C004 |
Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ‘booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris“ 1 kg ületavas koguses.
|
0C005 |
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega. |
0D Tarkvara
0D001 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
0E Tehnoloogia
0E001 |
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
III OSA – 1. kategooria
1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED
1A Süsteemid, seadmed ja komponendid
1A001 |
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:
|
1A002 |
Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:
|
1A003 |
Mitte „sulavatest“ aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:
|
1A004 |
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:
|
1A005 |
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:
|
1A006 |
Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
Tehniline märkus. Punkti 1A006.b tähenduses on ‘häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.
|
1A007 |
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:
Tehnilised märkused.
|
1A008 |
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:
Tehniline märkus. ‘Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju. |
1A102 |
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
1A202 |
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:
|
1A225 |
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks. |
1A226 |
Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1A227 |
Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:
Tehniline märkus. Punktis 1A227 tähendab ‘külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele. |
1B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
1B001 |
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali“ tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:
Tehnilised märkused.
|
1B002 |
Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
1B003 |
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks“ või „difusioonkeevitamiseks“ ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:
|
1B101 |
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks“, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
|
1B102 |
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed“ ja järgmised komponendid:
|
1B115 |
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
|
1B116 |
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa. |
1B117 |
Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
1B118 |
Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
1B119 |
Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad. |
1B201 |
Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:
|
1B225 |
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis. |
1B226 |
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.
|
1B228 |
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Punktis 1B228 tähendab ‘efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis. |
1B230 |
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:
|
1B231 |
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
1B232 |
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:
|
1B233 |
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:
|
1B234 |
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:
|
1B235 |
Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:
Tehniline märkus. Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid. |
1C Materjalid
Tehniline märkus.
Metallid ja sulamid:
kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ‘metall’ ja ‘sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:
töötlemata kujul:
|
anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid; |
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
a. |
survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat; |
b. |
valumaterjal, mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted. |
Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.
1C001 |
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:
|
1C002 |
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:
Tehnilised märkused.
|
1C003 |
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
1C004 |
Raua, nikli või vase baasil „põhiainega“ uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:
|
1C005 |
„Ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:
Tehniline märkus. Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul. |
1C006 |
Vedelikud ja määrdeained:
|
1C007 |
Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit“ materjalid kui „põhiained“ ja ‘lähteained’:
|
1C008 |
Mittefluoritud polümeersed ained:
Tehnilised märkused.
|
1C009 |
Töötlemata fluoritud ühendid:
|
1C010 |
„Kiud- või niitmaterjalid“:
Tehnilised märkused.
|
1C011 |
Metallid ja ühendid:
|
1C012 |
Järgmised materjalid:
Tehniline märkus. Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
|
1C101 |
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ‘rakettrelvades’, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
Tehniline märkus. Punktis 1C101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
1C102 |
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
1C107 |
Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:
|
1C111 |
Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:
|
1C116 |
Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse ‘rakettrelvades’ ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus 1. Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:
Tehniline märkus 2. Punktis 1C116 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
1C117 |
Materjalid ‘rakettrelvade’ komponentide valmistamiseks:
Tehniline märkus. Punktis 1C117 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
1C118 |
Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:
|
1C202 |
Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:
Tehniline märkus. Sulami ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust. |
1C210 |
„Kiud- või niitmaterjalid“ või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:
|
1C216 |
Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille ‘võimalik’ tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.
Tehniline märkus. Martensiitterase ‘võimalik’ tugevus tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust. |
1C225 |
Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud toodet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.
Tehniline märkus. Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti). |
1C226 |
Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1C227 |
Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1C228 |
Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1C229 |
Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1C230 |
Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.
|
1C231 |
Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed. |
1C232 |
Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.
|
1C233 |
Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.
Tehniline märkus. Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti). |
1C234 |
Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.
|
1C235 |
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
|
1C236 |
Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud ‘radionukliidid’, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:
Tehniline märkus. Punktis 1C236 on ‘radionukliidid’ vähemalt üks aine järgmistest: aktiinium-225 (225Ac) aktiinium-227 (227Ac) kalifornium-253 (253Cf) kuurium-240 (240Cm) kuurium-241 (241Cm) kuurium-242 (242Cm) kuurium-243 (243Cm) kuurium-244 (244Cm) einsteinium-253 (253Es) einsteinium-254 (254Es) gadoliinium-148 (148Gd) plutoonium-236 (236Pu) plutoonium-238 (238Pu) poloonium-208 (208Po) poloonium-209 (209Po) poloonium-210 (210Po) raadium-223 (223Ra) toorium-227 (227Th) toorium-228 (228Th) uraan-230 (230U) uraan-232 (232U) |
1C237 |
Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.
|
1C238 |
Kloortrifluoriid (ClF3). |
1C239 |
Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s. |
1C240 |
Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:
Tehniline märkus. Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore. |
1C241 |
Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
1C350 |
Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud“:
|
1C351 |
Inimeste ja loomsed patogeenid ja „toksiinid“:
|
1C353 |
‘Geneetilised elemendid’ ja ‘geneetiliselt muundatud organismid’:
Tehnilised märkused.
|
1C354 |
Taimpatogeenid:
|
1C450 |
Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud“:
|
1D Tarkvara
1D001 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
1D002 |
„Tarkvara“, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinik„põhiainega“ laminaatide või „komposiitide“„väljatöötamiseks“. |
1D003 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone. |
1D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks. |
1D103 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
1D201 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
1E Tehnoloogia
1E001 |
„Tehnoloogia“ üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide „väljatöötamiseks“ või „tootmiseks“. |
1E002 |
Järgmine muu „tehnoloogia“:
|
1E101 |
„Tehnoloogia“ üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
1E102 |
„Tehnoloogia“ üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara“„arenduseks“. |
1E103 |
„Tehnoloogia“ temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud „komposiitide“„tootmisel“. |
1E104 |
„Tehnoloogia“ pürolüüsi teel materjalide „tootmiseks“ valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa.
|
1E201 |
„Tehnoloogia“ üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
1E202 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade „väljatöötamiseks“ või „tootmiseks“. |
1E203 |
„Tehnoloogia“ üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud „tarkvara“„arendamiseks“. |
IV OSA – 2. kategooria
2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE
2A Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri. |
2A001 |
Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:
|
2A101 |
Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused:
|
2A225 |
Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:
|
2A226 |
Klapid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 ’nimimõõt’ väikseimat läbimõõtu. |
2B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Tehnilised märkused.
1. |
Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam). |
2. |
Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks“, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks
|
3. |
Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 „Industrial automation systems and integration - Numerical control of machines - Coordinate system and motion nomenclature“. |
4. |
Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse „kaldvõll“ pöördteljeks. |
5. |
‘Kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust“’ võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele ja see määratakse järgmiselt:
|
6. |
Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jääb töömasinate „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse“ mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvestamata. |
7. |
Punktide 2B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsete vahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim „ühesuunalise positsioneerimise korduvus“. |
2B001 |
Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või „komposiitmaterjale“ ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega „arvjuhtimiseks“, järgmiste näitajatega:
|
2B002 |
Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused. Punkti 2B002 tähenduses:
|
2B003 |
„Arvjuhtimisega“ tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B004 |
Kuum „isostaatpressid“, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
Tehniline märkus. Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.
|
2B005 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f tabeli esimeses veerus, ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:
|
2B006 |
Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed“:
|
2B007 |
„Robotid“, millel on mis tahes järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid“:
|
2B008 |
Järgmised ‘kombineeritud pöördlauad’ ja „kallutatavad spindlid“, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:
|
2B009 |
Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis“ mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena. |
2B104 |
„Isostaatpressid“, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B105 |
Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks. |
2B109 |
Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse „rakettrelvade“ tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) „tootmiseks“, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
Tehniline märkus. Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena. |
2B116 |
Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 2B116 tähistab ‘tühi aluslaud’ tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid. |
2B117 |
Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks. |
2B119 |
Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:
|
2B120 |
Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B121 |
Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B122 |
Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.
|
2B201 |
Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide“ töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks“:
Tehniline märkus. ISO 230-2:1988 (6) või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud asutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:
|
2B204 |
„Isostaatpressid“, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:
Tehniline märkus. Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees. |
2B206 |
Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:
Tehnilised märkused. Kõik punktis 2B206 esitatud mõõdetavate väärtustega näitajad on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust. |
2B207 |
Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid“, nende „tööorganid“ ja juhtimismoodulid:
|
2B209 |
Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:
|
2B219 |
Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:
|
2B225 |
Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ‘ülema-alluva’-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil. |
2B226 |
Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:
|
2B227 |
Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:
|
2B228 |
Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:
|
2B230 |
Kõik ‘rõhuandurid’, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
2B231 |
Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
2B232 |
Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem. |
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
2B233 |
Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:
|
2B350 |
Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:
Tehnilised märkused.
|
2B351 |
Mürgiste gaaside monitorid ja seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, sensorseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad sensorpadrunid:
|
2B352 |
Järgmised bioloogiatööstuse tootmis- ja käsitsemisseadmed:
|
2C Materjalid
Puuduvad.
2D Tarkvara
2D001 |
Järgmine „tarkvara“, mis erineb punktis 2D002 nimetatud „tarkvarast“:
|
2D002 |
Elektrooniliste seadmete „tarkvara“, ka „tarkvara“, mis asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida „arvjuhitavate“ moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks“.
|
2D003 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B002 nimetatud seadmete kasutamiseks, millega konverteeritakse optiline disain, töödeldava eseme mõõtmed ja materjali eemaldamise funktsioonid „arvjuhtimise“ käsklustesse, et saada soovitud töödeldava eseme vorm. |
2D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete „kasutamiseks“.
|
2D201 |
„Tarkvara“, mis on ette nähtud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
2D202 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.
|
2D351 |
Punktis 1D003 nimetamata „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 2B351 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
2E Tehnoloogia
2E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“.
|
2E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
2E003 |
Muu „tehnoloogia“:
|
2E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud „tarkvara“ või seadmete „kasutamiseks“. |
2E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B233, 2D201 või 2D202 nimetatud seadmete või „tarkvara“„kasutamiseks“. |
2E301 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks“.
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – MÄRKUSED
magnetketta ajurid ja magnetpead, ühekordse kasutusega kaupade tootmise seadmed, kraanide klapid, valjuhääldite akustilised membraanid, autode mootoriosad, lõiketerad, stantsimise-pressimise matriitsid, kontorite automatiseerimise seadmed, mikrofonid ning meditsiinitehnika või vormid vähem kui 5 %-lise berülliumi sisaldusega sulamitest toodetud plastide valamiseks või vormimiseks.
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – TEHNILINE MÄRKUS Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:
|
V OSA – 3. kategooria
3. KATEGOORIA – ELEKTROONIKA
3A Süsteemid, seadmed ja komponendid
Märkus 1. |
Punktis 3A001 või 3A002 (v.a punktides 3A001.a.3.–3A001.a.10. või 3A001.a.12.–3A001.a.14) nimetatud selliste seadmete ja komponentide kontrolli alla kuulumine, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudes seadmetes või millel on samad funktsionaalsed omadused mis muudel seadmetel, määratakse nende muude seadmete kontrolli alla kuulumisega. |
Märkus. |
Punktides 3A001.a.3–3A001.a.9. või 3A001.a.12.–3A001.a.14 nimetatud selliste integraallülituste kontrolli alla kuulumine, mis on püsiprogrammeeritud või projekteeritud muude seadmete spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks, määratakse nende seadmete kontrolli alla kuulumise alusel, milles neid kasutatakse.
|
Märkus 3. |
Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide kontrolli alla kuulumist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti 3A001.a, 3A001.b, 3A001.d, 3A001.e.4, 3A001.g, 3A001.h või 3A001.i näitajate põhjal. |
3A001 |
Järgmised elektroonilised kaubad:
|
3A002 |
Järgmised üldotstarbelised „elektroonilised koostud“, moodulid ja seadmed:
Tehnilised märkused.
|
3A003 |
Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente. |
3A101 |
Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:
|
3A102 |
‘Termopatareid’, projekteeritud või kohandatud ‘rakettrelvade’ jaoks.
Tehnilised märkused.
|
3A201 |
Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud;
|
3A225 |
Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
3A226 |
Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
3A227 |
Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
3A228 |
Järgmised lülitusseadmed:
|
3A229 |
Kõrgvoolu impulssgeneraatorid:
|
3A230 |
Kiired impulssgeneraatorid ja nende ‘impulssliidesed’, millel on mõlemad järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
3A231 |
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
3A232 |
Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:
|
3A233 |
Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 u või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:
Tehnilised märkused.
|
3A234 |
Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele järgmiste omadustega:
|
3B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
3B001 |
Järgmised seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed:
|
3B002 |
Testimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadiste testimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisavarustus:
|
3C Materjalid
3C001 |
Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud „põhimikest“:
|
3C002 |
Resistmaterjalid ja „põhimikud“, mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:
|
3C003 |
Järgmised orgaanilis-anorgaanilised ühendid:
|
3C004 |
Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna.
|
3C005 |
Järgmised suure takistusega materjalid:
|
3C006 |
Punktis 3C001 nimetamata materjalid, mis koosnevad punktis 3C005 nimetatud „põhimikest“, millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiiniumgalliumnitriidi kiht. |
3D Tarkvara
3D001 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b kuni 3A002.h või punktis 3B nimetatud seadmete „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
3D002 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni f., 3B002 või punktis 3A225 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
3D003 |
’Arvutusliku litograafia’„tarkvara“ mis on konkreetselt kavandatud EUV-litograafia maskide või niitvõrgustike mustrite „arendamiseks“.
Tehniline märkus. ’Arvutuslik litograafia’ – arvutipõhise modelleerimise kasutamine, et ennustada, korrigeerida, optimeerida ja verifitseerida litograafia pildinduse tulemuslikkust mitmesuguste mustrite, protsesside ja süsteemitingimuste puhul. |
3D004 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete „arendamiseks“. |
3D005 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud mikroarvutite, „mikroprotsessorite mikroskeemide“ või „mikroarvutite mikroskeemide“ normaalse töö taastamiseks 1 ms jooksul pärast elektromagnetimpulsist (EMP) või elektrostaatilisest laengust põhjustatud häiret, nii et töö pidevus ei katkeks. |
3D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
3D225 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele. |
3E Tehnoloogia
3E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 3A, 3B või 3C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks“ või „tootmiseks“.
|
3E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, muu kui punktis 3E001 nimetatud, „mikroprotsessor-mikroskeemide“, „mikroarvuti-mikroskeemide“ ja mikrokontroller-mikroskeemide südamike „arendamiseks“ või „tootmiseks“, mille aritmeetika-loogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on mis tahes järgmine omadus või funktsioon;
|
3E003 |
Muu „tehnoloogia“, mida kasutatakse järgmise „arendamiseks“ või „tootmiseks“:
|
3E004 |
„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“, et lõikuda, lihvida ja poleerida 300 mm läbimõõduga räniplaate, mille tulemusena saavutatakse ‘objekti esiosa vähimate ruutude vahemik’ (‘Site Front least sQuares Range’, ‘SFQR’), mis on kuni 20 nm mis tahes 26 mm × 8 mm suurusel objektil plaadi esipinnal ning serva arvestamata kuni 2 mm.
Tehniline märkus. Punkti 3E004 tähenduses on ‘SFQR’ maksimaalne kuni minimaalne kõrvalekalle võrdlustasandist, arvutatuna vähimruutude meetodil kõigi eespinna andmetega, sh objekti piir objekti piires. |
3E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„kasutamiseks“. |
3E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ettenähtud punktis 3D101 määratletud „tarkvara“„arendamiseks“. |
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A001.g, 3A201, 3A225–3A234 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
3E225 |
Koodide või võtmete kujul „tehnoloogia“ sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele. |
VI OSA – 4. kategooria
4. KATEGOORIA – ARVUTID
Märkus 1. |
Arvuteid, vastavaid seadmeid ja „tarkvara“, mis täidavad telekommunikatsiooni- või „kohtvõrgu“ ülesandeid, tuleb hinnata samuti 5. kategooria 1. osa sooritusnäitajate järgi (Telekommunikatsioon). |
Märkus 2. |
Juhtimismoodulid, mis ühendavad otseselt keskseadet, ‘põhimälu’ või ketta juhtseadet siinide või kanalitega, ei loeta 5. kategooria 1. osas (Telekommunikatsioon) nimetatud telekommunikatsiooniseadmeteks.
Tehniline märkus. ‘Põhimälu’ – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb „digitaalarvuti“ sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu. |
4A Süsteemid, seadmed ja komponendid
4A001 |
Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on mis tahes järgmised omadused, ning „elektroonikasõlmed“ ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid:
|
4A003 |
„Digitaalarvutid“, „elektroonikasõlmed“ ja nendega seotud seadmed nende jaoks ettenähtud komponentidega:
|
4A004 |
Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, „elektroonikasõlmed“ ja komponendid:
Tehnilised märkused.
|
4A005 |
Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara“ loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks. |
4A101 |
Analoogarvutid, „digitaalarvutid“ või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
4A102 |
Hübriidarvutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.
|
4B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Puuduvad.
4C Materjalid
Puuduvad.
4D Tarkvara
Märkus. |
Teistes kategooriates käsitletud seadmetele ettenähtud „tarkvara“ kontrolli alla kuulumist käsitleb vastav kategooria. |
4D001 |
Järgmine „tarkvara“:
|
4D002 |
Ei kasutata. |
4D003 |
Ei kasutata. |
4D004 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud „sissetungimistarkvara“ loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks.
|
4E Tehnoloogia
4E001 |
|
TEHNILINE MÄRKUS „KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE SOORITUSVÕIME“ KOHTA
„Korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime“ (adjusted peak performance, APP) on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiste või suuremate ujukomaarvudega liitmis- ja korrutustehteid.
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime“ ühik on kaalutud teraFLOPS (WT), mis on 1012 ujukomatehet sekundis.
Selles tehnilises märkuses kasutatud lühendid
n |
protsessorite arv „digitaalarvutis“ |
i |
protsessori järjekorranumber (i, … n) |
ti |
protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi) |
Fi |
protsessori taktsagedus |
Ri |
maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus |
Wi |
arhitektuurikoefitsient |
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime“ arvutusmeetodi ülevaade
1. |
Iga protsessori i jaoks leitakse maksimaalne 64bitiste või suuremate ujukomaarvude tehete arv FPOi, mis tehakse takti jooksul „digitaalarvuti“ protsessoris i.
|
2. |
Arvutatakse iga protsessori i ujukomatehte kiirus R valemiga Ri = FPOi/ti. |
3. |
Arvutatakse „korrigeeritud maksimaalne sooritusvõime“ valemiga „APP“ = W1 × R1 + W2 × R2 + … + Wn × Rn. |
4. |
‘Vektorprotsessorite’ puhul võetakse Wi = 0,9.Mitte-‘vektorprotsessorite’ puhul võetakse Wi = 0,3. |
Märkus 1. |
Kui protsessor teeb seotud tehteid (nt liitmine ja korrutamine) ühe takti jooksul, võetakse arvesse iga tehtud tehe. |
Märkus 2. |
Konveierprotsessori efektiivseks arvutuskiiruseks R võetakse suurim järgnevaist: kiirus konveieri maksimaalse komplekteerituse korral või kiirus mittekonveierrežiimi korral. |
Märkus 3. |
Enne protsessorite kombinatsiooni summaarse „korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime“ arvutamist leitakse iga kombinatsiooni kuuluva protsessori arvutuskiirus R selle maksimaalsel teoreetiliselt võimalikul kiirusel. Paralleelarvutused võetakse arvesse, kui paralleel- või üheaegsed operatsioonid on loetletud tootjapoolsetes spetsifikatsioonides. |
Märkus 4. |
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime“ arvutuses ei võeta arvesse protsessoreid, mis teostavad ainult sisend/väljundtoiminguid ja/või lisaseadmetega seotud funktsioone (nt ketta-, kommunikatsiooni- või videoseadmed). |
Märkus 5. |
„Korrigeeritud maksimaalset sooritusvõimet“ ei arvutata selliste protsessorite osas, mis on ühendatud „kohtvõrgu“ (Local Area Network, LAN), hajusvõrgu (Wide Area Networks) või ühiste sisend/väljundseadmete või „tarkvaraga“ loodud ühenduse kaudu. |
Märkus 6. |
„Korrigeeritud maksimaalse sooritusvõime“ väärtused tuleb arvutada selliste protsessorikombinatsioonide jaoks, mis sisaldavad protsessoreid, mis on spetsiaalselt ette nähtud sooritusvõime suurendamiseks liitmise, üheaegsete operatsioonide ja mälu ühiskasutamise teel.
Tehnilised märkused.
|
Märkus 7. |
‘Vektorprotsessor’ on protsessor, mille käsustik võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor – ühemõõtmeline 64bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt 2 vektori funktsionaalüksust ning milles on vähemalt 8 vähemalt 64bitiste elementidega vektorregistrit. |
VII OSA – 5. kategooria
5. KATEGOORIA – TELEKOMMUNIKATSIOON JA „INFOTURVE“
1. osa – TELEKOMMUNIKATSIOON
Märkus 1. |
Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud komponentide, katse- ja „tootmis“ seadmete ning nendele loodud „tarkvara“ kontrolli alla kuulumine määratakse kindlaks 5. kategooria 1. osas.
|
Märkus 2. |
„Digitaalarvuteid“, vastavaid seadmeid või „tarkvara“, mis on selles kategoorias nimetatud telekommunikatsiooniseadmete tööks või töö toetamiseks olulise tähtsusega, käsitletakse selleks ülesandeks spetsiaalselt kavandatud komponentidena tingimusel, et nad kujutavad endast tootja poolt üldjuhul tarnitavaid standardseid mudeleid. See hõlmab arvutisüsteemide tööd, haldamist, hooldust, ekspluatatsiooni või maksustamist. |
5A1 Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A001 |
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, -seadmed, -komponendid ja lisaseadmed:
|
5A101 |
Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud ‘rakettrelvade’ jaoks.
Tehniline märkus. Punktis 5A101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
|
5B1 Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B001 |
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:
|
5C1 Materjalid
Puuduvad
5D1 Tarkvara
5D001 |
Järgmine „tarkvara“:
Tehnilised märkused.
|
5D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A101 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
5E1 Tehnoloogia
5E001 |
Järgmine „tehnoloogia“:
|
5E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 5A101 nimetatud seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
2. osa – „INFOTURVE“
Märkus 1. |
Ei kasutata. |
Märkus 2. |
5. kategooria 2. osa ei hõlma tooteid, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
Märkus 3. |
Krüptograafiamärkus.
Punktid 5A002, 5D002.a.1, 5D002.b ja 5D002.c.1 ei hõlma järgmisi kaupu:
Märkus krüptograafiamärkuse kohta.
|
5A2 Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A002 |
Järgmised „infoturbe“ süsteemid, -seadmed ja nende osad:
|
5A003 |
Krüpteerimata „infoturbeks“ projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
|
5A004 |
„Infoturbe“ ületamiseks, nõrgestamiseks või eiramiseks projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
|
5B2 Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B002 |
Järgmised „infoturbe“ testimis-, kontrolli- ja „tootmis“ seadmed:
|
5C2 Materjalid
Puuduvad.
5D2 Tarkvara
5D002 |
Järgmine „tarkvara“:
|
5E2 Tehnoloogia
5E002 |
Järgmine „tehnoloogia“:
|
VIII OSA – 6. kategooria
6. KATEGOORIA – ANDURID JA LASERID
6A Süsteemid, seadmed ja komponendid
6A001 |
Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:
|
6A002 |
Järgmised optilised andurid või seadmed ja nende lisaseadmed:
|
6A003 |
Järgmised kaamerad, süsteemid või seadmed ja nende komponendid:
|
6A004 |
Järgmised optilised seadmed ja komponendid:
|
6A005 |
„Laserid“, muud kui punktis 0B001.g.5 või 0B001.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed:
Tehniline märkus. Punktis 6A005 nimetatud ‘pistikupesatõhusus’ (kasutegur) (wall-plug efficiency) määratletakse „laseri“ väljundvõimsuse või „keskmise väljundvõimsuse“ ning „laseri“ tööks vajaliku kogu elektrilise sisendvõimsuse (sh toiteallikate/võimsusmuundurite ja konditsioneerimise/soojusvahetite võimsuse) suhtena.
|
6A006 |
„Magnetomeetrid“, „magnetvälja gradiomeetrid“, „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“, veealused elektrivälja andurid, „kompensatsioonisüsteemid“ ning nende jaoks ette nähtud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 6A006 tähendab ‘tundlikkus’ (müratase) seadme tajutava müra taseme ruutkeskmist, mis on madalaim mõõdetav signaal. |
6A007 |
Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid:
|
6A008 |
Radarisüsteemid, -seadmed ja -sõlmed, millel on mis tahes järgmine omadus, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
Tehnilised märkused.
|
6A102 |
Kiirguskindlad ‘detektorid’, muud kui punktis 6A002 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettrelvadel“, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.
Tehniline märkus. Punktis 6A102 nimetatud ‘detektor’ on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel. |
6A107 |
Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:
|
6A108 |
Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid, muud kui punktis 6A008 nimetatud:
|
6A202 |
Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
6A203 |
Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid:
|
6A205 |
„Laserid“, „laser“ võimendid ja ostsillaatorid, muud kui punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005 nimetatud ja komponendid:
|
6A225 |
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.
|
6A226 |
Järgmised rõhuandurid:
|
6B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
6B002 |
Maskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 6A002.a.1.b või 6A002.a.1.d nimetatud optiliste andurite jaoks. |
6B004 |
Järgmised optilised seadmed:
|
6B007 |
Seadmed maapealse kasutusega gravimeetrite tootmiseks, reguleerimiseks ja kalibreerimiseks staatilise „täpsusega“, mis on parem kui 0,1 mGal. |
6B008 |
Impulssradari mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid.
|
6B108 |
Mõõtesüsteemid, muud kui punktis 6B008 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad ‘rakettrelvades’ ja nende alamsüsteemides.
Tehniline märkus. Punktis 6B108 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
6C Materjalid
6C002 |
Optiliste andurite materjalid:
|
6C004 |
Järgmised optilised materjalid:
|
6C005 |
Järgmised „laser“ materjalid:
|
6D Tarkvara
6D001 |
„Tarkvara“, mis on ette nähtud punktis 6A004, 6A005, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
6D002 |
„Tarkvara“, mis on ette nähtud punktis 6A002.b, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
6D003 |
Järgmine muu „tarkvara“:
|
6D102 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 6A108 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
6D103 |
„Tarkvara“, mis on ette nähtud lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, võimaldades kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ja on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud ‘rakettmürskude’ jaoks.
Tehniline märkus. Punktis 6D103 tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
6D203 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele. |
6E Tehnoloogia
6E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B, 6C või 6D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara“„arendamiseks“. |
6E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 6A, 6B või 6C nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks“. |
6E003 |
Järgmine muu „tehnoloogia“:
|
6E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 6A002, 6A007.b ja 6A007.c, 6A008, 6A102, 6A107, 6A108, 6B108, 6D102 või 6D103 nimetatud seadmete või „tarkvara“„kasutamiseks“.
|
6E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 6A003, 6A005.a.2, 6A005.b.2, 6A005.b.3, 6A005.b.4, 6A005.b.6, 6A005.c.2, 6A005.d.3.c, 6A005.d.4.c, 6A202, 6A203, 6A205, 6A225 või 6A226 nimetatud seadmete „kasutamiseks“.
|
6E203 |
„Tehnoloogia“ koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele. |
IX OSA – 7. kategooria
7. KATEGOORIA – NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA
7A Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Allveesõidukite automaatjuhtimisseadmete kohta vt 8. kategooria.
Radarite kohta vt 6. kategooria. |
7A001 |
Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
7A002 |
Güroskoobid ja nurkkiiruse andurid, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
|
7A003 |
„Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid“, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. ‘Asendi määramise abivahendid’ määravad sõltumatult asukoha ja hõlmavad järgmist:
|
7A004 |
Järgmised ‘tähtede jälgimise’ seadmed ja nende komponendid:
Tehniline märkus. ‘Tähtede jälgimise seadmeid’ nimetatakse ka güroastrokompassideks. |
7A005 |
Järgmiste omadustega ülemaailmsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide“ (GNSS) vastuvõtuseadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
7A006 |
Õhusõidukite altimeetrid (kõrgusmõõturid), mis toimivad muudel sagedustel kui 4,2–4,4 GHz (kaasa arvatud) ning millel on järgmised omadused:
|
7A008 |
Veealused hüdrolokaatornavigatsioonisüsteemid, mis kasutavad suunaallikaga kokkuehitatud Doppleri kiiruse või korrelatsioon-kiiruse logi ja mille asukoha määramise „täpsuse“„vea tõenäosusring“ (Circular Error Probable, „CEP“) on võrdne 3 % läbitud vahemaast või väiksem (parem), ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid.
|
7A101 |
Muud kui punktis 7A001 nimetatud lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks igat tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad rakettrelvades, ja millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
Tehnilised märkused.
|
7A102 |
Igat tüüpi güroskoobid, muud kui punktis 7A002 nimetatud, mis on kasutatavad ‘rakettrelvades’ ja mille nominaalne „triivi kiiruse“‘stabiilsus’ on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma korral või ruutkeskmiselt) tunnis, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
Tehnilised märkused.
|
7A103 |
Järgmised muud kui punktis 7A003 nimetatud seadmestikud, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 7A103 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
7A104 |
Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, muud kui punktis 7A004 nimetatud, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid. |
7A105 |
Muud kui punktis 7A005 määratletud vastuvõtuseadmed ‘satelliitnavigatsioonisüsteemide’ jaoks, millel on mis tahes järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 7A105 hõlmab ‘satelliitnavigatsioonisüsteem’ ülemaailmseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS; nt GPS, GLONASS, Galileo ja BeiDou) ning piirkondlikke sattelliitnavigatsioonisüsteeme (RNSS; nt NavIC, QZSS). |
7A106 |
Muud kui punktis 7A006 nimetatud kõrgusmõõturid, kas radar- või laserradartüüpi, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel. |
7A115 |
Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel.
|
7A116 |
kujutist esitavad andurseadmed (aktiivsed ja passiivsed). Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides või „rakettrelvades“:
|
7A117 |
„Rakettrelvadel“ kasutatavad „juhtimisseadmed“, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt ‘samavõrdne tõenäosusring’ (‘CEP’) 10 km või väiksem kaugusel 300 km).
Tehniline märkus. Punktis 7A117 on ‘võrdse tõenäosuse ring’ (Circular Error Probable või Circle of Equal Probability, ‘CEP’)selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest. |
7B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
7B001 |
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete jaoks.
Tehnilised märkused.
|
7B002 |
Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring „laser“ güroskoopide peeglite näitajate mõõtmiseks:
|
7B003 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete tootmiseks.
|
7B102 |
Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser“ güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem). |
7B103 |
„Tootmisrajatised“ ja „-seadmed“:
|
7C Materjalid
Puuduvad.
7D Tarkvara
7D001 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
7D002 |
„Lähtekoodid“, mis on vajalikud mis tahes inertsiaalsete navigatsiooniseadmete, kaasa arvatud punktides 7A003 või 7A004 nimetamata inertsiaalsete seadmete või ‘asendi ja suuna määramise süsteemide’ (‘AHRS’) kasutamiseks või hoolduseks.
Tehniline märkus. ‘AHRS’ erineb inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (INS) selle poolest, et ‘AHRS’ annab teavet suuna ja asendi kohta ning tavaliselt ei anna teavet kiirenduse, kiiruse ja asendi kohta, mida seostatakse INS-iga. |
7D003 |
Järgmine muu „tarkvara“:
|
7D004 |
„Lähtekood“, mis sisaldab punktis 7E004.a.2, 7E004.a.3, 7E004.a.5, 7E004.a.6 või 7E004.b määratletud „arendus“„tehnoloogiat“ vähemalt ühe jaoks järgmistest:
|
7D005 |
Valitsuse kasutuseks ettenähtud „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud globaalsete „satelliitnavigatsioonisüsteemide“ (GNSS) telemeetriasignaalide dekrüpteerimiseks. |
7D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A001-7A006, 7A101-7A106, 7A115, 7A116.a, 7A116.b, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
7D102 |
Järgmine integratsiooni „tarkvara“:
|
7D103 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete“ modelleerimiseks või simuleerimiseks või juhtimissüsteemi ühendamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide süsteemiga.
|
7D104 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A117 nimetatud „juhtimisseadmete“ kasutamiseks või hoolduseks.
|
7E Tehnoloogia
7E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 7A, 7B, 7D001, 7D002, 7D003, 7D005 ja 7D101 kuni 7D103 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“.
|
7E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
7E003 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 7A001-7A004 nimetatud seadmete parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks.
|
7E004 |
Järgmine muu „tehnoloogia“:
|
7E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115–7A117, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102, 7B103, 7D101–7D103 nimetatud seadmete kasutamiseks. |
7E102 |
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärinevate elektromagnetiliste impulsside (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:
|
7E104 |
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori. |
X OSA – 8. kategooria
8. KATEGOORIA – MERENDUS
8A Süsteemid, seadmed ja komponendid
8A001 |
Sukelaparaadid ja pealveesõidukid:
|
8A002 |
Järgmised meresüsteemid, seadmed ja komponendid:
|
8B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
8B001 |
Hüdrodünaamilised torud, mille ehituslik taustmüra on väiksem kui 100 dB (1 μPa ja 1 Hz suhtes) sagedusvahemikus 0–500 Hz ja mis on projekteeritud veevoolu tekitatud akustilise välja mõõtmiseks liikumapaneva jõu süsteemide mudelite ümber. |
8C Materjalid
8C001 |
‘Õõnestäidisvaht’, mis on valmistatud veealuseks kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. ‘Õõnestäidisvaht’ koosneb õõnsatest klaas- või plastmasskuulikestest, mis on viidud vaigust „põhiainesse“. |
8D Tarkvara
8D001 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
8D002 |
Spetsiifiline „tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuse müra vähendamiseks ette nähtud sõukruvide „arendamiseks“, „tootmiseks“, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
8E Tehnoloogia
8E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktides 8 A, 8 B või 8C nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
8E002 |
Järgmine muu „tehnoloogia“:
|
XI OSA – 9. kategooria
9. KATEGOORIA – KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD
9A Süsteemid, seadmed ja komponendid
NB! |
Tõukejõusüsteemide kohta, mis on kavandatud või arvestatud neutron- või ioniseeriva kiirguse siirdepulsi vastu, VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
9A001 |
Järgmised õhusõidukite gaasiturbiinmootorid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
9A002 |
‘Laevade gaasiturbiinmootorid’, mis on konstrueeritud kasutama vedelkütust ja millel on kõik järgmised omadused, samuti nende jaoks spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid:
Tehniline märkus. Punkti 9A002 tähenduses ‘kütuse korrigeeritud erikulu’ on mootori kütuse erikulu, mis on korrigeeritud laeva destillaatvedelkütusele alumisele kütteväärtusele 42MJ/kg (ISO 3977-2:1997). |
9A003 |
Sõlmed või komponendid, mis sisaldavad punktis 9E003.a, 9E003.h või 9E003.i nimetatud mis tahes „tehnoloogiat“ ning on spetsiaalselt kavandatud järgmistele õhusõidukite gaasiturbiinmootoritele:
|
9A004 |
Järgmised kanderaketid, „kosmosesõidukid“, „kosmosesõidukite siinid“, „kosmosesõidukite kasulikud lastid“, „kosmosesõidukite“ pardasüsteemid või -seadmed ja maapealsed seadmed:
|
9A005 |
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente.
|
9A006 |
Järgmised süsteemid ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemide jaoks:
|
9A007 |
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
9A008 |
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele:
|
9A009 |
Hübriidraketi tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
9A010 |
Järgmised spetsiaalselt kanderakettide, kanderakettide tõukejõusüsteemide või „kosmosesõidukite“ jaoks kavandatud komponendid, süsteemid ja tarindid:
|
9A011 |
Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või ‘kombineeritud tsükkelmootorid’ ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.
Tehniline märkus. Punkti 9A011 tähenduses kombineerivad ‘kombineeritud tsükkelmootorid’ kaks või enam järgmist mootoritüüpi:
otsevoolu-reaktiivmootor või ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor; rakettmootor (vedel-/geel-/tahkekütus ja hübriid). |
9A012 |
„Mehitamata õhusõidukid“, mehitamata „õhulaevad“, nendega seotud varustus ja komponendid järgmiselt:
|
9A101 |
Järgmised punktis 9A001 nimetamata turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid:
|
9A102 |
Spetsiaalselt punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukitele kavandatud ‘turbopropeller-mootorisüsteemid’ ning spetsiaalselt nendele kavandatud komponendid, mille ‘maksimaalne võimsus’ on suurem kui 10 kW.
Tehnilised märkused.
|
9A104 |
Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.
|
9A105 |
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid:
|
9A106 |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega või geelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid:
|
9A107 |
Muud kui punktis 9A007 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 841 MNs või suurem.
|
9A108 |
Muud kui punktis 9A008 nimetatud komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse ja hübriidkütuse tõukejõusüsteemide jaoks:
|
9A109 |
Hübriidrakettmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
|
9A110 |
Muud kui punktis 9A010 nimetatud komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks ‘rakettrelvades’ või punktides 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemides.
Tehniline märkus. Punktis 9A110 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9A111 |
Pulseerivad reaktiivmootorid või detonatsioonmootorid, mis on kasutatavad „rakettrelvadel“ või punktis 9A012 või 9A112.a määratletud mehitamata õhusõidukitel, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.
Tehniline märkus. Punktis 9A111 on detonatsioonmootorid sellised mootorid, mis kasutavad detonatsiooni põlemiskambris efektiivrõhu suurendamiseks. Detonatsioonmootorid on näiteks impulssdetonatsioonmootorid, rotatsioondetonatsioonmootorid ja pidevlaine-detonatsioonmootorid. |
9A112 |
Järgmised muud kui punktis 9A012 määratletud „mehitamata õhusõidukid“:
|
9A115 |
Järgmised startimisabiseadmed:
|
9A116 |
Järgmised „rakettrelvades“ kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid:
|
9A117 |
„Rakettrelvades“ kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.
VT KA PUNKT 9A121. |
9A118 |
Punktis 9A011 või 9A111 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettrelvades“ või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites. |
9A119 |
Muud kui punktis 9A005, 9A007, 9A009, 9A105, 9A107 või 9A109 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km. |
9A120 |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud vedela või geelja raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C111 nimetatud raketikütuste või ‘muude vedelate või geeljate raketikütuste’ jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat laadungit vähemalt 300 km kaugusele.
|
9A121 |
Spetsiaalselt punktis 9A004 nimetatud „rakettrelvade“, kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide jaoks projekteeritud teeninduskaablite ja astmete vaheseadmete elektriühendused.
Tehniline märkus. Punktis 9A121 nimetatud astmete vaheseadmete ühendused hõlmavad ka elektriühendusi, mis paigaldatakse „rakettrelva“, raketikandja või sondraketi ja nende laadungi vahele. |
9A350 |
Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele“ või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
Tehnilised märkused.
|
9B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
9B001 |
Järgmised seadmed, riistad ja kinnitusrakised:
|
9B002 |
On-line- (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, millel on kõik järgmised omadused:
|
9B003 |
Seadmed selliste gaasiturbiini harjatihendite „tootmiseks“ või katsetamiseks, mis on kavandatud tööks otste kiirusel üle 335 m/s ning temperatuuridel üle 773 K (500°C), ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja abiseadmed. |
9B004 |
Tööriistad, matriitsid või kinnitusrakised „supersulamist“, titaanist või punktis 9E003.a.3 või 9E003.a.6 nimetatud intermetallilistest ühenditest labade kinnitamiseks kettale tahkisliitmise teel. |
9B005 |
Reaalajalised juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks mis tahes järgmiste seadmetega:
|
9B006 |
Akustilise vibratsiooni katseseadmed, mis võimaldavad tekitada helirõhku 160 dB või rohkem (20 Pa suhtes), arvestusliku väljundvõimsusega 4 kW või rohkem katsekambri temperatuuril üle 1 273 K (1 000°C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud kvartsküttekehad.
|
9B007 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud rakettmootorite terviklikkuse kontrolliks ja mis kasutavad muid mittepurustavaid katsevõtteid (NDT) kui planaarne röntgenikiirgus või keemilised või füüsikalised alusanalüüsid. |
9B008 |
Seinakatte hõõrdetakistuse vahetu mõõtmise muundurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama katsevoolus (stagnatsiooni) temperatuuril üle 833 K (560°C). |
9B009 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud selliste turbiinmootorite pulbermetallurgiliste rootorikomponentide tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
9B010 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A012 nimetatud seadmete tootmiseks. |
9B105 |
‘Aerodünaamiliste katsete rajatised’‘rakettrelvade’ ja nende allsüsteemide katsetamiseks kiirusel vähemalt 0,9 Mach.
Tehnilised märkused.
|
9B106 |
Järgmised katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:
|
9B107 |
‘Aerotermodünaamiliste katsete rajatised’, mida kasutatakse järgmiste toodete katsetamiseks: ‘rakettrelvad’, ‘rakettrelvade’ tõukejõusüsteemid ning punktis 9A116 käsitletud atmosfääri taassisenevad sõidukid ja seadmed, millel on üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused.
|
9B115 |
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105–9A109, 9A111, 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
9B116 |
„Tootmisrajatised“, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A109, 9A111 või 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide või ‘rakettrelvade’ tootmiseks.
Tehniline märkus. Punktis 9B116 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9B117 |
Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:
|
9C Materjalid
9C108 |
Muu kui punktis 9A008 nimetatud lahtine „isolatsiooni“ materjal ja „sisekatend“, mis on ette nähtud raketimootorite korpuste jaoks ja mida kasutatakse „rakettrelvades“ või mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 9A007 või 9A107 nimetatud tahkekütuse rakettmootorite tarbeks. |
9C110 |
Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis 9A110 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus“ on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul“ on suurem kui 3,18 × 106 m.
|
9D Tarkvara
9D001 |
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119, 9B või 9E003 nimetatud seadmete või „tehnoloogia“„arendamiseks“. |
9D002 |
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata „tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
9D003 |
„Tarkvara“, mis sisaldab punktis 9E003.h nimetatud „tehnoloogiat“ ja mida kasutatakse „FADEC-süsteemides“ punktis 9A nimetatud süsteemide või punktis 9B nimetatud seadmete jaoks. |
9D004 |
Järgmine muu „tarkvara“:
|
9D005 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A004.e või 9A004.f nimetatud seadmete toimimiseks.
|
9D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9B105, 9B106, 9B116 või 9B117 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
9D103 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või punktis 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemide või „rakettrelvade“ modelleerimiseks, simuleerimiseks või ehitusse lisamiseks.
|
9D104 |
Järgmine „tarkvara“:
|
9D105 |
Muu kui punktis 9D004.e nimetatud „tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimise koordineerimiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 punktis nimetatud sondrakettides või ‘rakettrelvades’.
Tehniline märkus. Punktis 9D105 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9E Tehnoloogia
Märkus. |
Punktides 9E001–9E003 nimetatud gaasiturbiinmootorite „arendus“- või „tootmis“„tehnoloogia“ kuulub kontrolli alla ka siis, kui seda kasutatakse parandamise või kapitaalremondi eesmärgil. Kontrolli alla ei kuulu: tehnilised andmed, joonised või dokumentatsioon, mida vajatakse hooldetöödel ja mis on otseses seoses vigastatud või kasutamiskõlbmatute vahetatavate osade kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega, kaasa arvatud terve mootori või mootori moodulite asendamine. |
9E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A012, 9A350, 9B või 9D nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
9E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A011, 9A350 või 9B nimetatud seadmete „tootmiseks“.
|
9E003 |
Järgmine muu „tehnoloogia“:
|
9E101 |
|
9E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktides 9A005–9A011 nimetatud kaupade, punktis 9A012 nimetatud ‘mehitamata õhusõidukite’ või punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112.a, 9A115–9A121, 9B105, 9B106, 9B115, 9B116, 9B117, 9D101 või 9D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks“.
Tehniline märkus. Punktis 9E102. tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
(1) https://www.australiagroup.net/
(2) http://mtcr.info/
(3) http://www.nuclearsuppliersgroup.org/
(4) http://www.wassenaar.org/
(5) https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention
(6) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2:1997 või 230-2:2006, peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
(7) Numbrid sulgudes viitavad märkustele, mis on esitatud käesoleva tabeli järel.
II LISA
LIIDU ÜLDISED EKSPORDILOAD
Järgmistes jagudes sätestatakse teatava ekspordi jaoks liidu üldine ekspordiluba.
A. EKSPORT AUSTRAALIASSE, KANADASSE, ISLANDILE, JAAPANISSE, UUS-MEREMAALE, NORRASSE, ŠVEITSI, SEALHULGAS LIECHTENSTEINI, ÜHENDKUNINGRIIKI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDESSE
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU001
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Eksport Austraaliasse, Kanadasse, Islandile, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, sealhulgas Liechtensteini, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa – Kaubad
Käesolev luba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud käesoleva lisa jaos I loetletud kaubad.
2. osa – Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Ameerika Ühendriigid, |
— |
Austraalia, |
— |
Island, |
— |
Jaapan, |
— |
Kanada, |
— |
Norra, |
— |
Šveitsi, sh Liechtenstein. |
— |
Suurbritannia (ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (1) lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli (edaspidi „protokoll“) 2. lisa punktile 47, milles loetletakse protokolli artikli 5 lõikes 4 osutatud liidu õiguse sätted), |
— |
Uus-Meremaa. |
3. osa – Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportija deklareerib tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU001 alusel. |
3. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, teatab eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõikes sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
B. TEATAVATE KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE EKSPORTIMINE TEATAVATESSE SIHTKOHTADESSE
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU002
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Teatavate kahesuguse kasutusega kaupade eksportimine teatavatesse sihtkohtadesse
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
Käesolev luba hõlmab järgmisi I lisas täpsutatud kahesuguse kasutusega kaupu.
— |
1A001, |
— |
1A003, |
— |
1A004, |
— |
1C003.b, |
— |
1C003.c, |
— |
1C004, |
— |
1C005, |
— |
1C006, |
— |
1C008, |
— |
1C009, |
— |
2B008, |
— |
3A001.a.3, |
— |
3A001.a.6, |
— |
3A001.a.7, |
— |
3A001.a.9, |
— |
3A001.a.10, |
— |
3A001.a.11, |
— |
3A001.a.12, |
— |
3A002.c, |
— |
3A002.d, |
— |
3A002.e, |
— |
3A002.f, |
— |
3C001, |
— |
3C002, |
— |
3C003, |
— |
3C004, |
— |
3C005, |
— |
3C006. |
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Argentina, |
— |
Lõuna-Aafrika, |
— |
Korea, |
— |
Türgi. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportija deklareerib tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU002 alusel. |
3. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõikes sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
C. PARANDATUD VÕI ASENDATUD KAUPADE EKSPORT
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU003
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Parandatud või asendatud kaupade eksport
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
1. |
Käesolev luba hõlmab kõiki I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud käesoleva osa punktis 2 loetletud kaubad:
|
2. |
Luba ei kehti järgmiste kaupade suhtes:
|
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Albaania |
— |
Araabia Ühendemiraadid |
— |
Argentina, |
— |
Bosnia ja Hertsegoviina, |
— |
Brasiilia, |
— |
Hiina (sh Hongkong ja Macau), |
— |
India, |
— |
Kasahstan, |
— |
Lõuna-Aafrika, |
— |
Lõuna-Korea |
— |
Maroko, |
— |
Mehhiko, |
— |
Montenegro, |
— |
Põhja-Makedoonia, |
— |
Prantsusmaa ülemereterritooriumid, |
— |
Serbia, |
— |
Singapur, |
— |
Tšiili, |
— |
Tuneesia, |
— |
Türgi, |
— |
Venemaa |
— |
Ukraina. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolevat luba võib kasutada üksnes juhul, kui esialgne eksport toimus liidu üldise ekspordiloa alusel või kui esialgse ekspordiloa on andnud esialgse eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus, et eksportida kaupu, mida hiljem reimporditi liidu tolliterritooriumile hooldamiseks, parandamiseks või asendamiseks, nagu on määratletud allpool. Käesolev luba kehtib ainult algsele lõppkasutajale toimuva ekspordi puhul. |
2. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
3. |
Käesoleva loa alusel mis tahes kaupade eksportimisel teevad eksportijad järgmist:
|
4. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportijad, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
5. |
Käesolev luba hõlmab „parandamiseks“, „asendamiseks“ või „hooldamiseks“ mõeldud kaupu, sealhulgasesialgsete kaupade mittesihilikku paremaks muutmist, nt kui kasutatakse nüüdisaegseid varuosasid või tehakse usaldusväärsuse või julgeoleku kaalutlustel parandusi hilisemate normide alusel, tingimusel, et kaupade funktsioone ei muudeta paremaks ega lisata kaupadele uusi või lisafunktsioone. |
D. NÄITUSELE VÕI MESSILE AJUTISELT EKSPORDITAV KAUP
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU004
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Näitusele või messile ajutiselt eksporditav kaup
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
Käesolev luba hõlmab kõiki I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud
a) |
kõik käesoleva lisa jaos I loetletud kaubad; |
b) |
kõik I lisa jao D igas kategoorias loetletud kaubad (see ei hõlma tarkvara, mis on vajalik seadmete nõuetekohaseks toimimiseks esitlemise eesmärgil); |
c) |
kõik I lisa jao E igas kategoorias loetletud kaubad; |
d) |
järgmised I lisas täpsustatud kaubad:
|
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Albaania |
— |
Araabia Ühendemiraadid |
— |
Argentina, |
— |
Bosnia ja Hertsegoviina, |
— |
Brasiilia, |
— |
Hiina (sh Hongkong ja Macau), |
— |
India, |
— |
Kasahstan, |
— |
Lõuna-Aafrika, |
— |
Lõuna-Korea, |
— |
Maroko, |
— |
Mehhiko, |
— |
Montenegro, |
— |
Põhja-Makedoonia, |
— |
Prantsusmaa ülemereterritooriumid, |
— |
Serbia, |
— |
Singapur, |
— |
Tšiili, |
— |
Tuneesia, |
— |
Türgi, |
— |
Venemaa |
— |
Ukraina. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolev luba annab 1. osas nimetatud kaupade eksportimiseks loa tingimusel, et tegemist on ajutise ekspordiga näitusele või messile vastavalt käesoleva osa punkti 6 määratlusele ning kaubad reimporditakse terviklikult ja muutusteta 120 päeva jooksul pärast esialgset eksporti liidu tolliterritooriumile tagasi. |
2. |
Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib eksportija taotlusel loobuda punktis 1 sätestatud kaupade reimportimise nõudest. Sellest nõudest loobumiseks kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 sätestatud ühekordse loa menetlust. |
3. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
4. |
Eksportija deklareerib tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU004 alusel. |
5. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportijad, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
6. |
Käesoleva loa kohaldamisel tähendab „näitus“ või „mess“ konkreetse kestusega kaubandusüritust, kus eri osalejad esitlevad oma tooteid ärikülastajatele või üldsusele. |
E. TELEKOMMUNIKATSIOON
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU005
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Telekommunikatsioon
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
Käesolev luba hõlmab järgmisi I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu:
a) |
järgmised 5. kategooria 1. osas nimetatud kaubad:
|
b) |
punkti 5E001.a alla kuuluv tehnoloogia, mida on vaja punktis a nimetatud kaupade installeerimiseks, töötamiseks, hooldamiseks või parandamiseks ning mis on ette nähtud samale lõppkasutajale. |
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Argentina, |
— |
Hiina (sh Hongkong ja Macau), |
— |
India, |
— |
Lõuna-Aafrika, |
— |
Lõuna-Korea, |
— |
Türgi, |
— |
Venemaa, |
— |
Ukraina. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportijad deklareerivad tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU005 alusel. |
3. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumisest kuupäeva või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportijad, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
F. KEMIKAALID
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU006
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Kemikaalid
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
Käesolev luba hõlmab järgmisi I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu:
|
1C350:
|
|
1C450.a:
|
|
1C450.b:
|
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Argentina, |
— |
Lõuna-Korea, |
— |
Türgi, |
— |
Ukraina. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportijad deklareerivad tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU006 alusel. |
3. |
Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kõnealuse loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportijad, kellele see liikmesriik on elu- või asukohariik, registreeriks end enne kõnealuse loa esmakordset kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui käesoleva määruse artikli 12 lõikest 7 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
G. GRUPISISENE TARKVARA JA TEHNOLOOGIA EKSPORT
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU007
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Grupisisene tarkvara ja tehnoloogia eksport
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa – Kaubad
Käesolev luba hõlmab kogu I lisas täpsustatud tehnoloogiat ja tarkvara, välja arvatud käesoleva lisa jaos I loetletud kaubad ning punktides 4A005, 4D004, 4E001.c, 5A001.f and 5A001.j loetletud kaupadega seotud tehnoloogia ja tarkvara.
2. osa – Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil tarkvara ja tehnoloogia eksportimiseks järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Argentina, |
— |
Brasiilia, |
— |
Filipiinid, |
— |
Iisrael, |
— |
India, |
— |
Indoneesia, |
— |
Jordaania, |
— |
Lõuna-Aafrika, |
— |
Lõuna-Korea, |
— |
Malaisia, |
— |
Maroko, |
— |
Mehhiko, |
— |
Singapur, |
— |
Tai, |
— |
Tšiili, |
— |
Tuneesia . |
3. osa – Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolev luba annab eksportijale, kes on liikmesriigis asutatud juriidiline isik, loa 1. osas nimetatud tarkvara ja tehnoloogia eksportimiseks täielikult eksportijale kuuluvale ja tema kontrolli all olevale äriühingule (tütarettevõtja) või äriühingule, mis on otse ja täielikult eksportijaga sama emaettevõtja omanduses ja kontrolli all (sõsarettevõtja), järgmistel tingimustel:
|
2. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud tarkvara ega tehnoloogiat eksportida, kui
|
3. |
Käesolevat luba kasutada kavatsev eksportija rakendab ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi. |
4. |
Tarkvara või tehnoloogia füüsilise eksportimise puhul deklareerib eksportija tollideklaratsioonis, et kaupu eksporditakse liidu üldise ekspordiloa nr EU007 alusel. |
5. |
Eksportija, kes kavatseb käesolevat luba kasutada, registreerub enne käesoleva loa esmakordset kasutamist oma asukohaliikmesriigi pädevas asutuses.
Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. |
6. |
Käesolevat luba kasutav eksportija teatab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva enne esimese ekspordi kuupäeva. |
7. |
Käesolevat luba kasutav eksportija esitab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa kasutamist käsitleva aruande. Käesoleva loa kasutamist käsitlev aruanne esitatakse vähemalt üks kord aastas ja see sisaldab vähemalt järgmist teavet:
Lisateabe, mida selle loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. |
H. KRÜPTEERIMINE
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA NR EU008
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktis d)
Krüpteerimine
Väljaandja: Euroopa Liit
1. osa — Kaubad
1. |
Käesolev liidu luba hõlmab järgmisi I lisas täpsustatud kahesuguse kasutusega kaupu:
|
2. |
Käesolev luba kehtib ainult juhul, kui kaubad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
|
3. |
Käesolevat luba ei tohi kasutada, kui:
|
2. osa — Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidu tolliterritooriumil eksportimisel kõigisse sihtkohtadesse, välja arvatud
a) |
liidu üldise ekspordiloa nr EU001 alusel eksportimiseks kõlblikud sihtkohad; |
b) |
Afganistan, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Eritrea, Gruusia, Hiina (sh Hongkong ja Macau), Iisrael, Iraan, Iraak, Jeemen, Kambodža, Kasahstan, Katar, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kõrgõzstan, Liibanon, Liibüa, Lõuna-Korea, Lõuna-Sudaan, Malaisia, Mali, Mauritius, Mongoolia, Myanmar, Omaan, Pakistan, Venemaa, Saudi Araabia, Somaalia, Sudaan, Süüria, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Venezuela, Valgevene, Zimbabwe; |
c) |
mis tahes sihtkoht, välja arvatud punktis b loetletud sihtkohad, mille suhtes kohaldatakse relvaembargot või liidu piiravaid meetmeid kahesuguse kasutusega kaupade suhtes. |
3. osa — Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Kui nõutav on tollideklaratsioon, deklareerib eksportija tollideklaratsioonis, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa EU008 alusel. |
3. |
Eksportija, kes kavatseb käesolevat luba kasutada, registreerub enne käesoleva loa esmakordset kasutamist oma elu- või asukohaliikmesriigi pädevas asutuses. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. |
4. |
Registreeritud eksportija teatab oma elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 10 päeva jooksul enne esimese ekspordi toimumise kuupäeva. |
5. |
Eksportija esitab oma elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse taotlusel tehnilised andmed käesoleva loa alusel kavandatud või teostatud ekspordi kohta. Kui selliseid tehnilisi andmeid on taotletud konkreetse kauba kohta ja selle tehnilised andmed on muutunud, teatab eksportija sellest pädevale asutusele viivitamata. Tehnilised andmed sisaldavad kauba kohta vähemalt järgmist teavet:
|
6. |
Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib riikliku julgeoleku kaalutlustel keelata eksportijal kasutada käesolevat liidu üldist ekspordiluba kõigi 1. osas nimetatud kaupade puhul. Asjaomane liikmesriik teavitab selle sätte kasutamisest komisjoni ja teisi liikmesriike. |
7. |
Registreeritud eksportija esitab oma elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse taotlusel talle käesoleva loa kasutamist käsitleva aruande. Käesoleva loa kasutamist käsitlev aruanne esitatakse taotluse korral vähemalt üks kord aastas ja see sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
I KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 12 LÕIKE 6 PUNKTIS A NING KÄESOLEVA LISA JAGUDES A, C, D JA G OSUTATUD LOETELU
Kanded ei sisalda alati täielikke I lisas esitatud kaupade kirjeldusi ja nendega seotud märkusi. Täielik kaupade kirjeldus on esitatud üksnes I lisas.
Kauba nimetamine käesolevas jaos ei mõjuta I lisas esitatud tarkvara käsitleva üldmärkuse kohaldamist.
— |
Kõik IV lisas esitatud kaubad. |
— |
0C001 „Looduslik uraan“, „vaesestatud uraan“ või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid. |
— |
0C002 „Lõhustuvad erimaterjalid“, muud kui IV lisas nimetatud. |
— |
0D001 „Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud 0-kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „…“, kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 IV lisast välja arvatud kaupadega. |
— |
0E001 Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud 0-kategoorias esitatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „…“, kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 alla kuuluvate IV lisast välja arvatud kaupadega. |
— |
1A102 Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 esitatud kanderakettides või punktis 9A104 esitatud sondrakettides. |
— |
1C351 Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid“. |
— |
1C353 Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid. |
— |
1C354 Taimpatogeenid. |
— |
1C450.a.1 Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78-53-5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad; |
— |
1C450.a.2 PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382-21-8); |
— |
7E104 „Tehnoloogia“, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori. |
— |
9A009.a Hübriidsed raketi tõukejõusüsteemid, mille koguimpulss on üle 1,1 MNs. |
— |
9A117 „Rakettmürskudes“ kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed. |
(1) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
III LISA
LUBADE NÄIDISVORMID
A. Ühekordse ekspordiloa või ekspordi koondloa näidisvorm
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2)
Ekspordiloa andmisel püüavad liikmesriigid tagada, et ekspordilubade vormidel oleks selgelt näha, millise loaga on tegemist (ühekordne või koondluba).
See ekspordiluba kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides oma kehtivuse lõpuni.
EUROOPA LIIT |
KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE EKSPORT (määrus (EL) 2021/821) |
|||||||||
1 |
|
Nr |
|
|
||||||
LUBA |
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
Nr |
|||||||||
|
|
Kood |
||||||||
|
|
Kood |
||||||||
|
Kood |
|||||||||
1 |
|
Kood |
||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
|
||||||||||
Valmistrükitud teabe jaoks Liikmesriigi valikul |
||||||||||
|
Täidab väljaandev asutus Allkiri Väljaandev asutus |
Tempel |
||||||||
|
|
Kuupäev |
|
|||||||
1 a |
|
|
|
|||||||
LUBA |
|
|
|
|||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
Kood2 |
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
Märkus: tulba 24 väljale 1 kirjutada allesjäänud kaubakogus ning tulba 24 väljale 2 kirjutada sel puhul mahaarvatud kaubakogus |
||||||||||
|
|
|
||||||||
|
|
|
|
|||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
||||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
|
|||||||||
1. |
|
|
|
|||||||
2. |
B. Vahendamisteenuste / tehnilise abi osutamise loa näidisvorm
(osutatud käesoleva määruse artikli 13 lõikes 5)
EUROOPA LIIT |
VAHENDUSTEENUSTE / TEHNILISE ABI OSUTAMINE (määrus (EL) 2021/821) |
|||||||||
1 |
|
Nr |
|
|
||||||
LUBA |
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
Nr |
|||||||||
|
Kood (2) |
|||||||||
|
Kood (2) |
|||||||||
|
|
Kood (2) |
||||||||
|
|
|||||||||
1 |
|
|
||||||||
|
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
||||||||||
|
||||||||||
Valmistrükitud teabe jaoks Liikmesriigi valikul |
||||||||||
|
Täidab väljaandev asutus Allkiri Väljaandev asutus |
Tempel |
||||||||
|
|
Kuupäev |
|
C. Riiklike ekspordi üldlubade liikmesriikide ametlikes väljaannetes avaldamise ühisnõuded
(osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõike 6 punktis b)
1. |
Riikliku ekspordi üldloa nimetus |
2. |
Luba väljaandev asutus |
3. |
Kehtivus ELi territooriumil: kasutatakse järgmist teksti:
„Käesolev riiklik ekspordi üldluba vastab määruse (EL) 2021/821 artikli 12 lõike 6 nõuetele. Vastavalt nimetatud määruse artikli 12 lõikele 6 kehtib käesolev luba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.“ Kehtivus: vastavalt liikmesriigi tavale. |
4. |
Asjaomased kaubad: kasutatakse järgmist sissejuhatavat teksti:
„Käesolev ekspordiluba hõlmab järgmisi kaupu“ |
5. |
Asjaomased sihtkohad: kasutatakse järgmist sissejuhatavat teksti:
„Käesolev ekspordiluba kehtib järgmistesse sihtkohtadesse suunduva ekspordi puhul“ |
6. |
Tingimused ja nõuded |
(1) Vajaduse korral võib kirjelduse esitada käesoleva vormi ühe või mitme lisana (1a). Sel juhul märkida sellesse lahtrisse lisade täpne arv. Kirjeldus peaks olema võimalikult täpne ning sisaldama asjakohasel juhul CASi numbrit või muid viiteid, eelkõige keemiliste kaupade kohta.
(2) Vt määrus (EÜ) nr 1172/95 (EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10).
IV LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 11 LÕIKES 1 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE NIMEKIRI
Kanded ei sisalda alati I lisas esitatud täielikku kauba kirjeldust ja sellega seotud märkusi (1). Täielik kaupade kirjeldus esitatakse üksnes I lisas.
Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud masstooteid käsitlevate tingimuste kohaldamist.
Tavalistes jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.
I OSA
(võimalus kasutada liidusiseses kaubanduses riiklikku üldluba)
Varjamistehnoloogia hulka kuuluvad kaubad
Punkt 1C001 |
|
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid. NB! VT KA PUNKT 1C101. |
Punkt 1C101 |
|
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilisi signaale, ja mida kasutatakse 'rakettmürskudes', „rakettmürskude“ alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites. Märkus: punkt 1C101 ei hõlma materjale, kui need on ette nähtud vaid tsiviilrakenduste jaoks. Tehniline märkus. Punktis 1C101 tähendab ‘rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
Punkt 1D103 |
|
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
Punkt 1E101 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1C101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
Punkt 1E102 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1D103 nimetatud „tarkvara“„arendamiseks“. |
Punkt 6B008 |
|
Impulssradari mõõtesüsteemid, mille kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid. NB! VT KA PUNKT 6B108. |
Punkt 6B108 |
|
Mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad 'rakettmürskudes' ja nende alamsüsteemides. Tehniline märkus. Punktis 6B108 tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
Liidu strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad
Punkt 1A007 |
|
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja „suure siseenergiaga materjali“ sisaldavaid kehi lõhkama: NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI NING PUNKTID 3A229 JA 3A232.
Märkus: Punkt 1A007.b ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad üksnes initsieerivaid lõhkeained, nt pliiasiidi. |
||||||||||||
Punkt 1C239 |
|
Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s. |
||||||||||||
Punkt 1E201 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 1C239 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 3A229 |
|
Järgmised suure voolu impulssgeneraatorid … NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
||||||||||||
Punkt 3A232 |
|
Järgmised eespool punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid … NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
||||||||||||
Punkt 3E201 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 3A229 või 3A232 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 6A001 |
|
Akustika, üksnes järgmine: |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.1.b |
|
Objektide avastamise ja asukoha kindlaksmääramise süsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.2 |
|
Hüdrofonid … Sisaldavad … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.3 |
|
Hüdrofonid … Omavad mis tahes … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.6 |
|
Hüdrofonid … Kavandatud … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.b |
|
Järelveetavad akustiliste hüdrofonide võresüsteemid … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.c |
|
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks järelveetava akustiliste hüdrofonide võresüsteemidele, mis on „kasutaja programmeeritavad“ ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi muundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.e |
|
Merepõhja või lahe hüdrofonide võresüsteemid, millel on mis tahes järgmised omadused:
|
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.f |
|
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks merepõhja või lahe kaablisüsteemides, mis on „kasutaja programmeeritavad“ ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi spektrimuundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
Punkt 6D003.a |
|
„Tarkvara“ akustiliste andmete „töötlemiseks reaalajas“. |
||||||||||||
Punkt 8A002.o.3 |
|
Järgmised müravähendamissüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks 1 000 -tonnise ja suurema veeväljasurvega laevadel:
Tehniline märkus. ‘Aktiivsed müravähendamis- ja mürakõrvaldamissüsteemid’ sisaldavad elektroonilisi juhtimissüsteeme, mis võimaldavad aktiivselt vähendada seadmete vibratsiooni, tekitades antimüra või antivibratsiooni signaale otse müraallikasse. |
||||||||||||
Punkt 8E002.a. |
|
„Tehnoloogia“ veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks“, „tootmiseks“, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
Liidu strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad – Krüptoanalüüs – 5. kategooria, 2. osa
Punkt 5A004.a. |
|
Seadmed, mis on kavandatud või kohandatud 'krüptoanalüütiliste funktsioonide' täitmiseks. Märkus: Punkt 5A004.a hõlmab süsteeme või seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud teostama pöördprojekteerimise abil ‘krüptoanalüütilisi funktsioone’. Tehniline märkus. ‘Krüptoanalüütilised funktsioonid’ on krüptograafiliste süsteemide ületamiseks kavandatud funktsioonid, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst, paroolid või krüptograafilised võtmed. |
||||||
Punkt 5D002.a. |
|
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste kaupade „arenduseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“:
|
||||||
Punkt 5D002.c |
|
„Tarkvara“, millel on järgmised tunnused või mis täidab või simuleerib järgmisi funktsioone:
|
||||||
Punkt 5E002.a |
|
Üksnes „tehnoloogia“ eespool punktides 5A004.a, 5D002.a.3 või 5D002.c.3 nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
MTCR-tehnoloogia kaubad
Punkt 7A117 |
|
„Rakettmürskudel“ kasutatavad „juhtimisseadmed“, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt samavõrdne tõenäosusring ('CEP') 10 km või väiksem kaugusel 300 km), välja arvatud „juhtimisseadmed“, mis on kavandatud rakettmürskude jaoks, mille lennuulatus on alla 300 km, või mehitatud õhusõidukite jaoks. Tehniline märkus. Punktis 7A117 on ‘võrdse tõenäosuse ring’ (Circular Error Probable või Circle of Equal Probability, 'CEP’) selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest. |
||||||||||||
Punkt 7B001 |
|
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed eespool punktis 7A117 nimetatud seadmetele. Märkus: punkt 7B001 ei hõlma 'I' või 'II hooldustasemele' vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid. |
||||||||||||
Punkt 7B003 |
|
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7B103 |
|
„Tootmisvarustus“, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 7D101 |
|
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 7B003 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E001 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003, 7B103 või 7D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E002 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003 ja 7B103 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E101 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003, 7B103 ja 7D101 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9A004 |
|
Kanderaketid, millega on võimalik toimetada vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. NB! VT KA PUNKT 9A104. Märkus 1. Punkt 9A004 ei hõlma kasulikku lasti. |
||||||||||||
Punkt 9A005 |
|
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente, mis on kasutatavad eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või allpool punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. NB! VT KA PUNKTID 9A105 JA 9A119. |
||||||||||||
Punkt 9A007.a |
|
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, mis on kasutatavad eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või allpool punktis 9A104 nimetatud sondrakettides ja millel on mis tahes järgmine omadus: NB! VT KA PUNKT 9A119.
|
||||||||||||
Punkt 9A008.d |
|
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele: NB! VT KA PUNKT 9A108.c.
|
||||||||||||
Punkt 9A104 |
|
Sondraketid, mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. NB! VT KA PUNKT 9A004. |
||||||||||||
Punkt 9A105.a |
|
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid: NB! VT KA PUNKT 9A119.
|
||||||||||||
Punkt 9A106.c |
|
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes“:
Tehniline märkus. Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
Punkt 9A108.c |
|
Muud kui punktis 9A008 nimetatud spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad 'rakettmürskudes':
Tehniline märkus. Näiteid, mis on seotud punktis 9A108.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditega:
|
||||||||||||
Punkt 9A116 |
|
Järgmised „rakettmürskudes“ kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud seadmed, välja arvatud need atmosfääri taassisenevad sõidukid, mis on kavandatud kandma mitterelvastuslikku lasti:
|
||||||||||||
Punkt 9A119 |
|
Muud kui eespool punktis 9A005 või 9A007.a nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukitel ja mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. |
||||||||||||
Punkt 9B115 |
|
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 9B116 |
|
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või eespool punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 9D101 |
|
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 9B116 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9E001 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a., 9A008.d., 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9E002 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9B115 või 9B116 nimetatud seadmete „tootmiseks“. Märkus: „tehnoloogia“ kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vt punkt 1E002.f. |
||||||||||||
Punkt 9E101 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud kaupade „arendamiseks“ ja „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9E102 |
|
Tehnoloogia üldmärkusele vastava „tehnoloogia“„kasutamiseks“ eespool punktis 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c., 9A108.c, 9A116, 9A119, 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud kanderakettides. |
Erandid:
IV lisa ei hõlma järgmisi MTCR-tehnoloogia alla kuuluvaid kaupu, mis:
1. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) vastavalt lepingulisele suhtele või mille annab üle ESA oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
2. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud liikmesriigi kosmoseagentuur vastavalt lepingulistele suhetele või mille annab üle liikmesriigi kosmoseagentuur oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
3. |
antakse üle tellimuste alusel, mis on esitatud seoses kahe või enama Euroopa valitsuse poolt allkirjastatud liidu kosmoselendude arendus- ja tootmisprogrammidega vastavalt lepingulistele suhetele; |
4. |
antakse üle liikmesriigi riiklikult kontrollitava kosmodroomi territooriumil, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik kontrollib selliseid üleandmisi vastavalt käesoleva määruse tingimustele. |
II OSA
(riiklikku üldluba ei kasutata liidusiseses kaubanduses)
Keemiarelvade konventsiooni (CWC) alla kuuluvad kaubad
Punkt 1C351.d.4 |
|
Ritsiin |
Punkt 1C351.d.5 |
|
Saksitoksiin |
NSG-tehnoloogia kaubad
I lisa kogu 0. kategooria sisaldub IV lisas, välja arvatud järgmised:
punkt 0C001: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas;
— |
punkt 0C002: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas, välja arvatud järgmised „lõhustuvad erimaterjalid“:
|
— |
punkti 0C003 osas üksnes kasutamisel „tuumareaktorites“ (punktis 0A001.a); |
— |
punkt 0D001 („tarkvara“) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud; |
— |
punkt 0E001 („tehnoloogia“) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud.
|
(1) Erinevused I ja IV lisa sõnastuses/kohaldamisalas on märgitud poolpaksus kursiivkirjas.
V LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA
Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009 (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1232/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 26).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 388/2012 (ELT L 129, 16.5.2012, lk 12).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 599/2014 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 79).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1382/2014 (ELT L 371, 30.12.2014, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2420 (ELT L 340, 24.12.2015, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1969 (ELT L 307, 15.11.2016, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2268 (ELT L 334, 15.12.2017, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1922 (ELT L 319, 14.12.2018, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2199 (ELT L 338, 30.12.2019, lk 1).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1749 (ELT L 421, 14.12.2020, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2171 (ELT L 432, 21.12.2020, lk 4).
VI LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 428/2009 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2, sissejuhatav osa |
Artikli 2, sissejuhatav osa |
Artikli 2 punkt 1 |
Artikli 2 punkt 1 |
Artikli 2 punkti 2 sissejuhatav lause |
Artikli 2 punkti 2 sissejuhatav lause |
Artikli 2 punkti 2 alapunktid i ja ii |
Artikli 2 punkti 2 alapunktid a ja b |
– |
Artikli 2 punkti 2 alapunkt c |
Artikli 2 punkti 2 alapunkt iii |
Artikli 2 lpunkti 2 alapunkt d |
Artikli 2 punkti 3 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 2 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 2 punkti 3 esimese lõigu alapunkt i |
Artikli 2 punkti 3 esimese lõigu alapunkt a |
Artikli 2 punkti 3 esimese lõigu alapunkt ii |
Artikli 2 punkti 3 esimese lõigu alapunkt b |
Artikli 2 punkti 3 teine lõik |
Artikli 2 punkti 3 alapunkt c |
– |
Artikli 2 punkti 3 alapunkt d |
Artikli 2 punkt 4 |
Artikli 2 punkt 4 |
– |
Artikli 2 punkt 5 |
– |
Artikli 2 punkt 6 |
Artikli 2 punkti 5 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 2 punkti 7 esimese lõigu sissejuhatav lause |
Artikli 2 punkti 5 esimese lõigu esimene taane |
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 2 punkti 5 esimese lõigu teine taane |
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 2 punkti 5 teine lõik |
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 2 punkt 6 |
Artikli 2 punkt 8 |
– |
Artikli 2 punktid 9 ja 10 |
Artikli 2 punkt 7 |
Artikli 2 punkt 11 |
Artikli 2 punkt 8 |
Artikli 2 punkt 12 |
Artikli 2 punkt 9 |
Artikli 2 punkt 15 |
Artikli 2 punkt 10 |
Artikli 2 punkt 13 |
– |
Artikli 2 punkt 14 |
Artikli 2 l punkt 11 |
Artikli 2 punkt 16 |
Artikli 2 punkt 12 |
Artikli 2 punkt 17 |
Artikli 2 punkt 13 |
Artikli 2 punkt 18 |
– |
Artikli 2 punkt 19 |
– |
Artikli 2 punkt 20 |
– |
Artikli 2 punktid 21 ja 22 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav lause ja punkt a |
Artikli 4 lõike 2 esimene lause |
Artikli 2 lõige 19 ja artikli 4 lõike 1 punkt b |
Artikli 4 lõike 2 teine lause |
Artikli 4 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause |
Artikli 4 lõike 2 punktid a, b ja c |
Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktid i, ii ja iii |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 1 punkt c |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 4 lõige 6 |
Artikli 4 lõiked 4 ja 5 |
Artikli 4 lõige 7 |
Artikli 4 lõige 6 |
– |
Artikli 4 lõige 7 |
Artikli 4 lõige 8 |
Artikli 4 lõige 8 |
– |
Artikkel 5 |
Artikli 5 lõike 1 esimene lause |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 5 lõike 1 teine lause |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 5 lõiked 2, 3 ja 4 |
Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5 |
Artikli 6 lõike 1 esimene lause |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 6 lõike 1 teine lause |
– |
Artikli 6 lõike 2 esimene lause |
Artikli 7 lõike 2 esimene lause |
– |
Artikli 7 lõike 2 teine lause |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikkel 7 |
– |
– |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
– |
Artikkel 10 |
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 12 lõike 1 punkt d |
Artikli 9 lõike 1 teine ja kolmas lõik |
Artikli 12 lõige 7 |
Artikli 9 lõike 1 neljas ja viies lõik |
Artiklid 17 ja 19 |
Artikli 9 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 12 lõike 1 punktid a–c ja artikli 12 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 9 lõike 2 teine lõik |
Artikli 12 lõike 1 teine lõik |
– |
Artikli 12 lõike 2 teine lõik |
– |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 12 lõike 4 esimene ja teine lõik |
– |
Artikli 12 lõike 4 kolmas lõik |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 12 lõige 5 |
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 12 lõige 6 |
Artikli 9 lõige 5 |
– |
Artikli 9 lõige 6 |
Artikli 12 lõike 6 neljas lõik ja artikli 23 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1, laiendatud tehnilisele abile |
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik ja artikli 13 lõige 2 |
– |
Artikli 13 lõike 1 teine lõik |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 10 lõige 3 |
Artikli 13 lõige 4 |
Artikkel 11 |
Artikkel 14 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 2 |
– |
– |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikkel 13 |
Artikkel 16 |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik ja artikli 13 lõige 5, laiendatud tehnilisele abile |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 12 lõike 4 neljas lõik |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 17 lõike 1 punkt a |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikkel 20 |
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 17 lõike 1 sissejuhatav osa ja punkt b |
– |
Artikli 17 lõige 2 |
Artikkel 16 |
Artikkel 21 |
Artikkel 17 |
Artikkel 22 |
Artikkel 18 |
– |
Artikli 19 lõige 1 |
– |
Artikli 19 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 23 lõike 2 sissejuhatav lause |
– |
Artikli 23 lõike 2 punkt a |
– |
Artikli 23 lõike 2 punkt b |
– |
Artikli 23 lõike 2 punkt c |
Artikli 19 lõike 2 punkt a |
Artikli 23 lõike 2 punkt d |
Artikli 19 lõike 2 punkt b |
Artikli 23 lõike 2 punkt e |
– |
Artikli 23 lõige 3 |
– |
Artikli 23 lõige 4 |
Artikli 19 lõige 3 |
Artikli 23 lõige 5 |
Artikli 19 lõige 4 |
Artikli 23 lõige 5 |
Artikli 19 lõige 5 |
Artikli 26 lõike 1 teine lause |
Artikli 19 lõige 6 |
Artikli 23 lõige 7 |
Artikli 20 lõiked 1–3 |
Artikli 27 lõiked 1–3 |
Artikkel 21 |
Artikkel 28 |
Artikli 22 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 22 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 11 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 22 lõiked 5–7 |
Artikli 11 lõiked 5–7 |
Artikli 22 lõige 8 |
Artikli 27 lõige 4 |
Artikli 22 lõiked 9 ja 10 |
Artikli 11 lõiked 8 ja 9 |
Artikli 23 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 24 lõiked 1 ja 2 |
– |
Artikli 24 lõige 3 |
– |
Artikli 24 lõige 4 |
Artikli 23 lõige 3 |
Artikli 26 lõige 2 |
– |
Artikli 26 lõige 3 |
– |
Artikli 26 lõige 4 |
Artikli 23а lõige 1 |
Artikli 18 lõige 1 |
Artikli 23а lõiked 2 ja 3 |
Artikli 18 lõiked 2 ja 3 |
– |
Artikli 18 lõige 4 |
Artikli 23а lõiked 4 ja 5 |
Artikli 18 lõiked 5 ja 6 |
Artikkel 23b |
Artikkel 19 |
Artikkel 24 |
Artikli 25 lõige 1 |
– |
Artikli 25 lõige 2 |
Artikli 25 lõige 1 |
Artikli 23 lõike 1 esimene ja teine lõik |
Artikli 25 lõiked 2 ja 3 |
– |
Artikli 25 lõige 4 |
Artikli 26 lõige 2 |
– |
Artikli 29 lõige 1 |
Artikkel 25a |
Artikli 29 lõige 2 |
Artikkel 26 |
– |
– |
Artikkel 30 |
Artikkel 27 |
Artikkel 31 |
Artikkel 28 |
Artikkel 32 |
I lisa |
I lisa jagu A |
– |
I lisa jagu B |
IIa lisa |
II lisa jagu A |
IIb lisa |
II lisa jagu B |
IIc lisa |
II lisa jagu C |
IId lisa |
II lisa jagu D |
IIe lisa |
II lisa jagu E |
IIf lisa |
II lisa jagu F |
– |
II lisa jagu G |
– |
II lisa jagu H |
IIg lisa |
II lisa jagu I |
IIIa lisa |
III lisa jagu A |
IIIb lisa |
III lisa jagu B |
IIIc lisa |
III lisa jagu C |
IV lisa |
IV lisa |
V lisa |
V lisa |
VI lisa |
VI lisa |