EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02001L0112-20020112
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta
Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta
2001L0112 — ET — 12.01.2002 — 000.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 010, 12.1.2002, p.58) |
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/112/EÜ,
20. detsember 2001,
toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Teatavaid toiduaineid käsitlevaid vertikaaldirektiive tuleks lihtsustada, et vastavalt Euroopa Nõukogu 11. ja 12. detsembril 1992. aastal Edinburghis tehtud ning 10. ja 11. detsembril 1993. aastal Brüsselis kinnitatud järeldustele arvesse võtta ainult neid olulisi nõudeid, millele nimetatud direktiividega hõlmatud tooted peavad vastama, et oleks võimalik nende vaba liikumine siseturul. |
|
(2) |
Nõukogu 21. septembri 1993. aasta direktiivi 93/77/EMÜ ( ►C1 puuvilja ja marja mahlade ◄ ja teatavate samalaadsete toodete kohta) ( 4 ) eesmärk oli kodifitseerida sama valdkonda käsitleva direktiivi 75/726/EMÜ ( 5 ) sätted. |
|
(3) |
Direktiive 75/726/EMÜ ja 93/77/EMÜ on põhjendatud asjaoluga, et erinevused inimtoiduks ettenähtud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ja -nektareid ◄ käsitlevates siseriiklikes õigusaktides võivad tekitada ebaausat konkurentsi ja eksitada tarbijaid ning avaldada sellega otsest mõju ühisturu kujunemisele ja toimimisele. |
|
(4) |
Seetõttu on nimetatud direktiividega sätestatud kõnealuste toodete koostist, kinnistatud nimetuste kasutamist, tootmisnõudeid ja märgistamist reguleerivad ühiseeskirjad, et tagada nende toodete vaba liikumine ühenduses. |
|
(5) |
Selguse huvides tuleks direktiiv 93/77/EMÜ uuesti sõnastada, et muuta ►C1 puuvilja ja marja mahlade ◄ ja teatavate samalaadsete toodete tootmis- ja turustamistingimusi käsitlevad eeskirjad kättesaadavamaks. |
|
(6) |
Samuti tuleks direktiiv 93/77/EMÜ viia kooskõlla toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste õigusaktidega, eelkõige märgistamist, värvaineid, magusaineid ja muid lubatud lisaaineid käsitlevate õigusaktidega. |
|
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 6 ) eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 5 tuleks kohaldada teatavatel tingimustel. Kui toode on ►C1 puuvilja ja marja mahla ◄ ja kontsentraadist saadud ►C1 puuvilja ja marja mahla ◄ segu ning kui ►C1 puuvilja ja marja nektar ◄ on täielikult või osaliselt saadud või toodetud kontsentreeritud tootest, tuleb see selgelt märkida. Märgistusel esitatud koostisosade loetelu hõlmab nii kasutatud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ◄ kui kontsentraadist saadud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ◄ . |
|
(8) |
Vastavalt nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivile 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta ( 7 ) on mõnedes liikmesriikides lubatud lisada nimetatud direktiivis määratletud toodetele vitamiine. Siiski pole kavandatud selle võimaluse laiendamist kogu ühendusele. Seetõttu on liikmesriikidel vabadus lubada või keelata vitamiinide ja ►C1 mineraaltoitainete ◄ lisamist osana tootmisprotsessist. Siiski tuleks ühenduses alati järgida toodete vaba liikumise põhimõtet vastavalt asutamislepingus sätestatud eeskirjadele ja põhimõtetele. |
|
(9) |
Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei ole liikmesriikide tasandil võimalik piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada asjaomaste toodete kohta ühised määratlused ja eeskirjad ning viia sätted kooskõlla ühenduse üldiste õigusaktidega, ning seega on nimetatud eesmärk käesoleva direktiivi laadi tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil. Käesolev direktiiv kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. |
|
(10) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, ( 8 ) millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. |
|
(11) |
Vaba liikumise uute tõkete vältimiseks peaksid liikmesriigid kõnealuste toodete puhul hoiduma käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklike sätete vastuvõtmisest, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud toodete suhtes.
Artikkel 2
Liikmesriigid võivad lubada vastavalt direktiivile 90/496/EMÜ lisada käesoleva direktiivi I lisa I osas määratletud toodetele vitamiine ja ►C1 mineraaltoitaineid ◄ .
Artikkel 3
Direktiivi 2000/13/EÜ kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel:
a) I lisas loetletud tootenimetusi kasutatakse ainult kõnealuses lisas märgitud toodete puhul ja, ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tuleb neid kauplemisel nende toodete määratlemiseks kasutada;
b) alternatiivina punktis a osutatud tootenimetustele sätestatakse III lisas erinimetuste loetelu; neid nimetusi võib kasutada III lisas sätestatud keeles ja tingimustel.
2) Kui toode on saadud ühest puuvilja või marja liigist, asendatakse sõna “puuvili ja mari” liigi nimetusega.
3) Kahest või enamast puuvilja ja marja liigist valmistatud toodete puhul (välja arvatud sidrunimahla kasutamisel vastavalt I lisa II osa 1. punktis sätestatud tingimustele) täiendatakse toodete nimetusi kasutatud puuviljade ja marjade loeteluga puuvilja ja marja mahlade või -püreede mahu järgi kahanevas järjestuses. Juhul kui toode on valmistatud kolmest või enamast puuvilja ja marja liigist, võib märke kasutatud puuviljade kohta asendada sõnadega “mitu puuvilja ja marja” või kasutatud puuviljade ja marjade arvuga.
4) Suhkru lisamisega magustatud puuviljamahlade puhul sisaldab müüginimetus sõnu “magustatud” või “lisatud suhkruga”, millele järgneb märge lisatud suhkru maksimumkoguse kohta, mis on arvutatud kuivainena ja mida väljendatakse grammides liitri kohta.
5) I lisa I osas määratletud toodete esialgse oleku taastamise puhul ainete abil, mis on selleks tingimata vajalikud, ei ole vaja kanda märgistusele sellel eesmärgil kasutatud koostisaineid.
Viljaliha ja viljarakkude lisamine puuvilja ja marja mahlale, nagu on määratletud II lisas, näidatakse märgistuses.
6) Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ artikli 7 lõigete 2 ja 5 kohaldamist, kantakse puuvilja ja marja mahla ning puuvilja ja marja mahla kontsentreeritud mahlast segude ning täielikult või osaliselt ühest või mitmest kontsentreeritud tootest saadud puuviljanektari märgistusele vastavalt sõnad “valmistatud kontsentreeritud mahalast/püreest” või “osaliselt valmistatud kontsentreeritud mahlast/püreest”. Kõnealune teave märgitakse toote nimetuse lähedusse taustast hästi eristuvate selgesti loetavate tähtedega.
7) Puuvilja ja marja nektarite puhul esitatakse märgistusel puuvilja ja marja mahla, -püree või nende koostisainete segu miinimumsisaldus märkega “puuvilja/marja sisaldus:… vähemalt… %”. Kõnealune teave peab paiknema toote nimetusega samas vaateväljas.
Artikkel 4
I lisa I osa punktis 2 osutatud sellise kontsentreeritud puuvilja ja marja mahla märgistusel, mis ei ole ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, peab olema viide lisatud suhkru olemasolu ja koguse kohta või sidrunimahla või happesuse regulaatori lisamise kohta, nagu on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiviga 95/2/EÜ toiduainetes toidus kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta. ( 9 ) Kõnealune viide peab olema pakendil, pakendi külge kinnitatud etiketil või saatedokumendil.
Artikkel 5
I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.
Artikkel 6
Ilma et see piiraks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 10 ) kohaldamist, võib I lisa I osas määratletud toodete valmistamisel kasutada üksnes I lisa II osas loetletud töötlemisviise ja aineid ning II lisale vastavaid toorainet. Lisaks selle peavad puuvilja ja marja nektarid vastama IV osa sätetele.
Artikkel 7
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool loetletud küsimustega, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt:
— käesoleva direktiivi vastavusse viimine toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste õigusaktidega,
— kohandamine tehnika arenguga.
Artikkel 8
1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 69/414/EMÜ ( 11 ) artikliga 1 asutatud alaline toidukomitee (edaspidi “komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 9
Direktiiv 93/77/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. juulist 2003.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.
Artikkel 10
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 12. juulit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Kõnealuseid meetmeid tuleb kohaldada nii, et see võimaldaks:
— lubada alates 12. juulist 2003 I lisas määratletud toodete turustamist, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele,
— keelata alates 12. juulist 2004 nende toodete turustamine, mis ei vasta käesolevale direktiivile.
Tooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis on märgistatud vastavalt direktiivile 93/77/EMÜ enne 12. juulit 2004, võib siiski turustada nende varude ammendumiseni.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 11
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
TOODETE NIMETUSED, MÄÄRATLUSED JA OMADUSED
I. MÕISTED
1.
a) Puuvilja ja marja mahl
Kääritamata, aga käärimisvõimeline toode, saadud puuviljadest ja marjadest, mis on veatud ja küpsed, värsked või jahutatud, ühest puuviljaliigist või mitme liigi segu, ning millel on asjaomase puuvilja ja marja mahlale iseloomulik värvus, lõhn ja maitse. Töötlemise käigus mahlast eraldatud lõhna- ja maitseaine ning viljaliha ja viljarakke võib sama mahla puhul taastada.
Tsitrusviljade puhul peab puuvilja ja marja mahl olema pärit endokarbist. Laimimahl võib siiski olla saadud tervetest viljadest, kui kasutatakse sobivat tootmismenetlust, mille puhul vilja välisest osast pärit koostisaineid on vähendatud miinimumini.
b) Puuvilja ja marja mahl kontsentreeritud mahlast
Toode, mis on saadud kontsentreeritud puuvilja ja marja mahlast kontsentreerimisel eraldatud vee asendamise ning lõhna- ja maitseainete ning vajaduse korral mahlast kadunud, kuid kõnealuse mahla või samalaadse mahla tootmisprotsessis asendatud viljaliha ja viljarakkude taastamise teel. Lisataval veel peavad eelkõige olema sobivad keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, et tagada mahlale omane kvaliteet.
Selliselt saadud tootel peavad olema vähemalt samaväärsed organoleptilised ja analüütilised omadused kui keskmisel mahlal, mis on saadud samalaadsetest puuviljadest punktis a määratletud tähenduses.
2. Kontsentreeritud puuvilja ja marja mahl
Ühest või mitmest liigist tehtud puuvilja ja marja mahlas sisalduvast veest ühe osa füüsilise eemaldamise teel saadud toode. Kui toode on ette nähtud otsetarbimiseks, on kõnealune eemaldamine vähemalt 50 %.
3. Mahlapulber
Ühest või mitmest liigist tehtud puuvilja ja marja mahlast peaaegu kogu vee füüsilise eemaldamise teel saadud toode.
4. Puuvilja ja marja nektar
a) Kääritamata, aga käärimisvõimeline toode, mis on saadud vee ning suhkrute ja/või mee lisamisega punktides 1, 2 ja 3 määratletud toodetele, puuviljapüreele või nende toodete segule ja mis vastab IV lisa nõuetele.
Suhkruid ja/või mett on lubatud lisada kuni 20 % valmistoote kogumassist.
Kui puuvilja ja marja nektarid valmistatakse suhkrut lisamata või on madala energiasisaldusega, võib suhkrud täielikult või osaliselt asendada magusainetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivile 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta. (1)
b) Erandina punktist a võib IV lisa II ja III osas loetletud puuvilju ja aprikoose eraldi või omavahel segatuna kasutada suhkrut, mett või magusainet lisamata nektarite tootmiseks.
II. LUBATUD KOOSTISAINED, TÖÖTLEMISVIISID JA AINED
1. Lubatud koostisained
— Artikli 2 kohaselt võib I lisas määratletud toodete puhul lubada vitamiinide ja ►C1 mineraaltoitainete ◄ lisamist vastavalt direktiivile 90/496/EMÜ.
— I osa punkti 1 alapunktis a määratletud puuvilja ja marja mahla taastatud lõhna- ja maitse ning viljaliha ja viljarakud peavad olema sellest mahlast eraldatud töötlemise käigus, kuna I osa punkti 1 alapunktis b määratletud puuvilja ja marja mahla taastatud lõhna- ja maitse ning viljaliha ja viljarakud võivad olla saadud samalaadsest puuviljamahlast.
— Viinhappe soolasid võib taastada üksnes viinamarjamahla puhul.
— I osa punktides 1, 2 ja 3 määratletud toodetele (v.a pirni- ja viinamarjamahl) võib lisada suhkruid järgmiselt:
—— hapu maitse reguleerimisel ei või kuivainena väljendatud lisatud suhkru kogus ületada 15 g ühe liitri mahla kohta,
— magustamiseks ei või kuivainena väljendatud lisatud suhkru kogus ületada 150 g ühe liitri mahla kohta,
— tingimusel et nii hapu maitse reguleerimiseks kui magustamiseks lisatud suhkru üldkogus ei või ületada 150 g liitri kohta.
— I osa punktides 1, 2, 3 ja 4 määratletud toodete puhul on hapu maitse reguleerimiseks lubatud lisada veevaba sidrunhappena väljendatud sidrunimahla ja/või kontsentreeritud sidrunimahla kuni 3 g ühe liitri mahla kohta.
— Süsinikdioksiid on koostisainena lubatud.
Nii suhkrute kui kontsentreeritud või kontsentreerimata sidrunimahla või direktiiviga 95/2/EÜ lubatud happesuse regulaatorite lisamine samale puuvilja ja marja mahlale on keelatud.
2. Lubatud töötlemisviisid ja ained
— Mehhaanilised ekstraheerimismenetlused.
— Tavalised füüsikalised menetlused, sh vee ekstraheerimine in-line meetodil (difusioon) puuviljade (v.a viinamarjad) söödavatest osadest kontsentreeritud puuvilja ja marja mahlade tootmiseks, tingimusel et selliselt saadud kontsentreeritud puuviljamahlad vastavad I osa lõikele 1. Teatavate menetluste ja töötlemisviiside kasutamist võib piirata või keelata artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.
— Kui viinamarju on töödeldud vääveldioksiidiga, on viinamarjamahla puhul lubatud desulfiteerimine füüsiliste vahenditega, tingimusel et SO2 üldkogus ei ületa lõpptootes 10 mg/l.
— Pektolüütilisted ensüümid.
— Proteolüütilised ensüümid.
— Amülolüütilised ensüümid.
— Toiduželatiin.
— Tanniinid.
— Bentoniit.
— Silikaaerogeel.
— Puusüsi.
— Keemiliselt inertsed filtreerimise abiained ja sadestamise toimeained (nt perliit, pestud diatomiit, tselluloos, lahustumatu polüamiid, polüvinüülpolüpürrolidoon, polüstüreen), mis vastavad ühenduse direktiividele toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.
— Keemiliselt inertsed adsorpeerimise abiained, mis vastavad ühenduse direktiividele toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta ning mida kasutatakse tsitrusviljade mahla limonoidi- ja naringiinisisalduse vähendamiseks, ilma et see oluliselt mõjutaks limonoidglükosiidide, happe, suhkrute või ►C1 mineraaltoitainete ◄ sisaldust.
II LISA
TOORAINETE MÄÄRATLUSED
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. Puuvili ja mari
Kõik puuviljad ja marjad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei käsitata tomateid marjadena.
2. Puuvilja ja marja püree
Kääritamisvõimeline, aga kääritamata toode, mis on saadud sõelumise teel tervete või kooritud viljade söödavast osast ilma mahla eemaldamata.
3. Kontsentreeritud puuvilja ja marja püree
Puuvilja ja marja pürees sisalduvast veest ühe osa füüsilise eemaldamise teel saadud toode.
4. Suhkrud
Kasutatakse järgmiste toodete tootmisel:
a) puuvilja ja marja nektarid:
— nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ (teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta)(1) määratletud suhkrud,
— fruktoosisiirup,
— puuviljasuhkrud;
b) puuvilja ja marja mahl kontsentreeritud mahlast:
— direktiivis 2001/111/EMÜ määratletud suhkrud,
— fruktoosisiirup;
c) puuvilja ja marja mahlad: punktis b nimetatud suhkrud veesisaldusega alla 2 %.
5. Mesi
Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ (mee kohta) (2) määratletud toode.
6. Viljaliha ja viljarakud
Tooted, mis on saadud sama liiki puuviljade söödavatest osadest ilma mahla eemaldamata. Lisaks loetakse tsitrusviljade puhul viljalihaks ja viljarakkudeks endokarbist saadud sektorid.
III LISA
TEATAVATE I LISAS LOETLETUD TOODETE ERIMÄRGISTUS
a) “Vruchtendrank” puuvilja ja marja nektarite puhul;
b) “Süßmost”
Märgistust “Süßmost” võib kasutada ainult koos tootenimetustega “Fruchtsaft” või “Fruchtnektar”:
— puuvilja ja marja nektarite puhul, mis on saadud üksnes sellistest puuvilja ja marja mahladest, kontsentreeritud puuvilja ja marja mahladest või nende toodete segust, mis loomulikus olekus on oma kõrge loomuliku happesuse tõttu ebameeldiva maitsega,
— puuvilja ja marja mahlade puhul, mis on saadud pirnidest, vajaduse korral õunu lisades, kuid ilma lisatud suhkruta;
c) “Succo e polpa” või “sumo e polpa” puuvilja ja marja nektarite puhul, mis on saadud üksnes puuvilja ja marja püreest ja/või kontsentreeritud puuvilja ja marja püreest;
d) “Æblemost” suhkrulisandita õunamahla puhul;
— “sur…saft” koos kasutatud puuvilja ja marja taanikeelse nimetusega mustsõstardest, kirssidest, punastest sõstardest, valgetest sõstardest, vaarikatest, maasikatest või leedrimarjadest saadud suhkrut lisamata mahlade puhul,
— “sød…saft” või “sødet…saft” koos kasutatud puuvilja taanikeelse nimetusega sellest puuviljast ja marjadest saadud mahlade puhul lisatud suhkruga üle 200 g liitri kohta;
f) “Äpplemust” suhkrut lisamata õunamahla puhul;
g) “Mosto”, viinamarjamahla sünonüüm.
IV LISA
►C1 PUUVILJA JA MARJA NEKTAREID ◄ KÄSITLEVAD ERISÄTTED
|
►C1 Puuvilja ja marja nektarid ◄ , mis on valmistatud järgmisest ►C1 puuviljadest ja marjadest ◄ : |
Väikseim mahla- ja/või püreesisaldus (% lõpptoote mahust) |
|
I. Hapu mahlaga ►C1 puuviljad ja marjad ◄ , mis loomulikus olekus on ebameeldiva maitsega |
|
|
Passioonid |
25 |
|
Lulo |
25 |
|
Mustsõstrad |
25 |
|
Valged sõstrad |
25 |
|
Punased sõstrad |
25 |
|
Karusmarjad |
30 |
|
Astelpajumarjad |
25 |
|
Laukaploomid |
30 |
|
Ploomid |
30 |
|
Ploomid sordist "Quetsche" |
30 |
|
Pihlakamarjad |
30 |
|
Kibuvitsamarjad |
40 |
|
Hapukirsid |
35 |
|
Muud kirsid |
40 |
|
Mustikad |
40 |
|
Leedrimarjad |
50 |
|
Vaarikad |
40 |
|
Aprikoosid |
40 |
|
Maasikad |
40 |
|
Mooruspuumarjad/põldmarjad |
40 |
|
Jõhvikad |
30 |
|
Küdooniad |
50 |
|
Sidrunid ja laimid |
25 |
|
Muud sellesse kategooriasse kuuluvad ►C1 puuviljad ja marjad ◄ |
25 |
|
II. Madala happesusega, viljalihaga või tugevamaitselised ►C1 puuviljad ja marjad ◄ , mille mahl loomulikus olekus on ebameeldiva maitsega |
|
|
Mangod |
25 |
|
Banaanid |
25 |
|
Guajaavid |
25 |
|
Papaiad |
25 |
|
Litšid |
25 |
|
Õun-viirpuu (Neapolitan medlars) |
25 |
|
Oga-annoonad |
25 |
|
Võrkannoonad |
25 |
|
Kaneelannoonad |
25 |
|
Granaatõunad |
25 |
|
Kašuviljad |
25 |
|
Purpur-mombinid |
25 |
|
Imbud |
25 |
|
Muud sellesse kategooriasse kuuluvad ►C1 puuviljad ja marjad ◄ |
25 |
|
III. ►C1 puuviljad ja marjad ◄ , mille mahl loomulikus olekus on meeldiva maitsega |
|
|
Õunad |
50 |
|
Pirnid |
50 |
|
Virsikud |
50 |
|
Tsitrusviljad, välja arvatud sidrunid ja laimid |
50 |
|
Ananassid |
50 |
|
Muud sellesse kategooriasse kuuluvad ►C1 puuviljad ja marjad ◄ |
50 |
( 1 ) EÜT C 231, 9.8.1996, lk 14.
( 2 ) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 92.
( 3 ) EÜT C 56, 24.2.1997, lk 20.
( 4 ) EÜT L 244, 30.9.1993, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 5 ) EÜT L 311, 1.12.1975, lk 40.
( 6 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
( 7 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.
( 8 ) EÜT L 184, 7.7.1999, lk 23.
( 9 ) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/72/EÜ (EÜT L 295, 4.11.1998, lk 18).
( 10 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/34/EÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1).
( 11 ) EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.