EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62021CA0038

Liidetud kohtuasjad C-38/21, C-47/21 ja C-232/21, BMW Bank jt: Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2023. aasta otsus (Landgericht Ravensburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – VK (C-38/21), F. F. (C-47/21), CR, AY, ML, BQ (C-232/21) versus BMW Bank GmbH (C-38/21), C. Bank AG (C-47/21), Volkswagen Bank GmbH, Audi Bank (C-232/21) (Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Mootorsõiduki liisinguleping ilma väljaostukohustuseta – Direktiiv 2008/48/EÜ – Artikli 2 lõike 2 punkt d – Lepingu objekti väljaostmise kohustuseta liisingulepingu mõiste – Direktiiv 2002/65/EÜ – Artikli 1 lõige 1 ja artikli 2 punkt b – Finantsteenuste lepingu mõiste – Direktiiv 2011/83/EL – Artikli 2 punkt 6 ja artikli 3 lõige 1 – Teenuslepingu mõiste – Artikli 2 punkt 7 – Kauglepingu mõiste – Artikli 2 punkt 8 – Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste – Artikli 16 punkt l – Taganemisõiguse erand seoses autorenditeenuse osutamisega – Mootorsõiduki ostmiseks sõlmitud krediidileping – Direktiiv 2008/48 – Artikli 10 lõige 2 – Nõuded lepingus sisalduvale kohustuslikule teabele – Teavitamisnõude täitmise eeldus õigusaktides ettenähtud teabe tüüpvormi kasutamise korral – Direktiivi horisontaalse vahetu õigusmõju puudumine – Artikli 14 lõige 1 – Lepingust taganemise õigus – Taganemisõiguse tähtaja kulgema hakkamine ebatäieliku või ebaõige teabe korral – Taganemisõiguse kuritarvitamine – Taganemisõiguse lõppemine – Sõiduki eelneva tagastamise kohustus seotud krediidilepingust taganemise korral)

ELT C, C/2024/1818, 11.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1818/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1818/oj

European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2024/1818

11.3.2024

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2023. aasta otsus (Landgericht Ravensburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – VK (C-38/21), F. F. (C-47/21), CR, AY, ML, BQ (C-232/21) versus BMW Bank GmbH (C-38/21), C. Bank AG (C-47/21), Volkswagen Bank GmbH, Audi Bank (C-232/21)

(Liidetud kohtuasjad C-38/21 (1), C-47/21 (2) ja C-232/21 (3), BMW Bank jt)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Mootorsõiduki liisinguleping ilma väljaostukohustuseta - Direktiiv 2008/48/EÜ - Artikli 2 lõike 2 punkt d - Lepingu objekti väljaostmise kohustuseta liisingulepingu mõiste - Direktiiv 2002/65/EÜ - Artikli 1 lõige 1 ja artikli 2 punkt b - Finantsteenuste lepingu mõiste - Direktiiv 2011/83/EL - Artikli 2 punkt 6 ja artikli 3 lõige 1 - Teenuslepingu mõiste - Artikli 2 punkt 7 - Kauglepingu mõiste - Artikli 2 punkt 8 - Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste - Artikli 16 punkt l - Taganemisõiguse erand seoses autorenditeenuse osutamisega - Mootorsõiduki ostmiseks sõlmitud krediidileping - Direktiiv 2008/48 - Artikli 10 lõige 2 - Nõuded lepingus sisalduvale kohustuslikule teabele - Teavitamisnõude täitmise eeldus õigusaktides ettenähtud teabe tüüpvormi kasutamise korral - Direktiivi horisontaalse vahetu õigusmõju puudumine - Artikli 14 lõige 1 - Lepingust taganemise õigus - Taganemisõiguse tähtaja kulgema hakkamine ebatäieliku või ebaõige teabe korral - Taganemisõiguse kuritarvitamine - Taganemisõiguse lõppemine - Sõiduki eelneva tagastamise kohustus seotud krediidilepingust taganemise korral)

(C/2024/1818)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Ravensburg

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: VK (C-38/21), F.F. (C-47/21), CR, AY, ML, BQ (C-232/21)

Kostjad: BMW Bank GmbH (C-38/21), C. Bank AG (C-47/21), Volkswagen Bank GmbH, Audi Bank (C-232/21)

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, artikli 2 punkti 6 koostoimes 2011/83 direktiivi artikli 3 lõikega 1

tuleb tõlgendada nii, et

mootorsõiduki liisinguleping, mida iseloomustab asjaolu, et ei see leping ega ka eraldiseisev leping ei näe ette, et tarbija peab lepingu lõppemisel sõiduki välja ostma, kuulub direktiivi 2011/83 kohaldamisalasse kui „teenusleping“ direktiivi artikli 2 punkti 6 tähenduses. Seevastu ei kuulu selline leping ei Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, kohaldamisalasse.

2.

Direktiivi 2011/83 artikli 2 punkti 7

tuleb tõlgendada nii, et

selle direktiivi artikli 2 punkti 6 tähenduses teenuslepingut, mille tarbija ja kaupleja on sõlminud kaugsidevahendi abil, ei saa kvalifitseerida „kauglepinguks“ esimesena nimetatud sätte tähenduses, kui lepingu sõlmimisele eelnes läbirääkimiste etapp, mis toimus tarbija ning kaupleja nimel või ülesandel tegutseva vahendaja samaaegsel füüsilisel kohalolekul ning mille jooksul sai tarbija läbirääkimiste pidamiseks vahendajalt kogu direktiivi artiklis 6 nimetatud teabe ja tal oli võimalik esitada vahendajale kavandatava lepingu või tehtud pakkumuse kohta küsimusi, et hajutada igasugune ebakindlus tema võimaliku lepingulise kohustuse ulatuse suhtes kauplejaga.

3.

Direktiivi 2011/83 artikli 2 punkti 8 alapunkti a

tuleb tõlgendada nii, et

tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud teenuslepingut selle direktiivi artikli 2 punkti 6 tähenduses ei saa kvalifitseerida „väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks“ esimesena nimetatud sätte tähenduses, kui tarbija on kaugsidevahendi abil lepingu sõlmimist ettevalmistavas etapis suundunud niisuguse vahendaja äriruumidesse, kes kõnealuse lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks tegutseb kaupleja nimel või ülesandel, kuid on tegev muus tegevusvaldkonnas kui see kaupleja – tingimusel, et tarbija on keskmise, piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbijana saanud eeldada, et vahendaja äriruumidesse minnes teeb vahendaja talle ärilise ettepaneku teenuslepingu läbirääkimiseks ja kauplejaga lepingu sõlmimiseks, ning et tal oli lihtne mõista, et vahendaja tegutses kaupleja nimel või ülesandel.

4.

Direktiivi 2011/83 artikli 16 punkti l

tuleb tõlgendada nii, et

selles sättes taganemisõigusest ette nähtud erandi alla seoses selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate autorenditeenust puudutavate kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega, milles on ette nähtud teenuse osutamise konkreetne kuupäev või ajavahemik, kuulub kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud mootorsõiduki liisinguleping, mis on kvalifitseeritud kauglepinguks või väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks selle direktiivi tähenduses, kui selle lepingu põhiese on võimaldada tarbijal lepingus ette nähtud konkreetse ajavahemiku jooksul kasutada mootorsõidukit, makstes selle eest vastusooritusena regulaarselt teatava rahasumma.

5.

Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega on kehtestatud õiguslik eeldus, et kaupleja on täitnud oma kohustuse teavitada tarbijat tema taganemisõigusest, kui ta viitab lepingus riigisisestele õigusnormidele, milles on sellega seoses omakorda viidatud õigusnormidest tulenevale teabe tüüpvormile, kasutades selles tüüpvormis sisalduvaid tingimusi, mis ei ole direktiivi selle sätte nõuetega kooskõlas. Kui asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme ei ole võimalik direktiiviga 2008/48 kooskõlas tõlgendada, ei ole liikmesriigi kohus, kes lahendab vaidlust, mille pooled on üksnes eraõiguslikud isikud, kohustatud ainuüksi liidu õiguse alusel jätma niisugused õigusnormid kohaldamata, ilma et see piiraks selle kohtu võimalust jätta need kohaldamata oma riigisisese õiguse alusel, ja kui ta seda ei tee, siis selle isiku võimalust, kelle huve on kahjustatud seetõttu, et riigisisene õigus ei ole liidu õigusega kooskõlas, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

6.

Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti p koostoimes selle direktiivi artikli 14 lõike 3 punktiga b

tuleb tõlgendada nii, et

päevaintressi summa, mis tuleb selle sätte kohaselt krediidilepingus märkida ja mida kohaldatakse juhul, kui tarbija kasutab taganemisõigust, ei või ühelgi juhul olla suurem kui selles lepingus kokku lepitud intressimäärast aritmeetiliselt tulenev summa. Lepingus sisalduv teave päevaintressi summa kohta peab olema esitatud selgelt ja kokkuvõtlikult, eelkõige nii, et koostoimes muu teabega puuduks igasugune vastuolu, mis võiks piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikku ja arukat keskmist tarbijat eksitada päevaintressi summa osas, mida ta peab lõpuks tasuma. Kui nendele tunnustele vastavat teavet ei esitata, ei tule päevaintressi maksta.

7.

Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti t

tuleb tõlgendada nii, et

krediidilepingus peab olema märgitud oluline teave kõigi kasutada olevate kohtuväliste kaebuste või kahjuhüvitusnõuete menetluste kohta ja asjakohastel juhtudel neist igaühe hind; see, kas kaebus või nõue tuleb esitada posti teel või elektrooniliselt; füüsiline või elektrooniline aadress, kuhu niisugune kaebus või nõue tuleb saata, ning muud vorminõuded, mida tuleb järgida sellise kaebuse või nõude esitamisel, kusjuures ei piisa sellest, kui krediidilepingus üksnes viidatakse menetluskorrale, millega on võimalik tutvuda internetis, või muule dokumendile, mis puudutab kohtuväliste kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetluste kasutamise korda.

8.

Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti r

tuleb tõlgendada nii, et

üldjuhul peab krediidilepingus olema krediidi ennetähtaegse tagastamise korral makstava hüvitise arvutamiseks märgitud selle hüvitise arvutamise viis konkreetsel ja kergesti arusaadaval viisil keskmise tarbija jaoks, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, et ta saaks ennetähtaegse tagastamise korral makstava hüvitise summa kindlaks teha lepingus esitatud teabe alusel. Siiski, isegi kui puudub konkreetne ja kergesti arusaadav viide arvutusmeetodile, võib sellise lepinguga olla täidetud selles sättes ette nähtud kohustus, kui see sisaldab muid andmeid, mis võimaldavad tarbijal hõlpsasti kindlaks määrata asjaomase hüvitise summa, eelkõige hüvitise maksimumsumma, mida ta peab krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral tasuma.

9.

Direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

kui tarbijale selle direktiivi artikli 10 lõike 2 alusel esitatud kohustuslik teave on ebatäielik või ebaõige, hakkab taganemistähtaeg kulgema üksnes siis, kui selle teabe ebatäielikkus või ebaõigsus ei mõjuta tarbija suutlikkust hinnata talle sellest direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust ega tema otsust sõlmida leping ega võta sõltuvalt olukorrast temalt võimalust kasutada oma õigusi sisuliselt samadel tingimustel nagu siis, kui teave oleks esitatud täielikult ja täpselt.

10.

Direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti l

tuleb tõlgendada nii, et

krediidilepingus tuleb konkreetse protsendina märkida lepingu sõlmimise ajal kohaldatav viivisemäär ja konkreetselt kirjeldada selle määra kohandamise mehhanismi. Kui intressimäär määratakse kindlaks aja jooksul muutuva baasintressimäära alusel, peab krediidilepingus olema märgitud lepingu sõlmimise kuupäeval kohaldatav viiteintressimäär, kusjuures tuleb täpsustada, et baasintressimäära alusel viivise arvutamise viis peab lepingus olema esitatud kujul, mis on keskmisele tarbijale, kellel ei ole finantsvaldkonna eriteadmisi, kergesti arusaadav, et ta saaks arvutada viivise samas lepingus esitatud teabe alusel. Lisaks peab krediidilepingus olema ära näidatud viiteintressimäära muutmise sagedus ja seda isegi siis, kui see on kindlaks määratud riigisiseste õigusnormidega.

11.

Direktiivi 2008/48 artikli 14 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

krediidilepingu täielik täitmine toob kaasa taganemisõiguse lõppemise. Lisaks ei saa krediidiandja tulemuslikult tugineda sellele, et tarbija on lepingu sõlmimise ja taganemisõiguse kasutamise vahelisel ajal või isegi hilisema käitumisega seda õigust kuritarvitanud, kui krediidilepingus sisalduva ebatäieliku või ebaõige teabe korral, mis on vastuolus direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikega 2, ei hakanud taganemistähtaeg kulgema seetõttu, et on tõendatud, et teabe ebatäielikkus või ebaõigsus mõjutas tarbija suutlikkust hinnata talle direktiivist 2008/48 tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust ning tema otsust leping sõlmida.

12.

Direktiivi 2008/48

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus, kui krediidiandja võib juhul, kui tarbija kasutab vastavalt selle direktiivi artikli 14 lõikele 1 oma taganemisõigust, tugineda selle õiguse lõppemisele riigisiseste õigusnormide alusel, kui krediidilepingus ei olnud esitatud vähemalt ühte selle direktiivi artikli 10 lõikes 2 nimetatud kohustusliku teabe osa või kui see oli esitatud ebatäielikult või ebaõigesti, ilma et see oleks nõuetekohaselt hiljem teatavaks tehtud, ning sel põhjusel ei hakanud kulgema artikli 14 lõikes 1 ette nähtud taganemistähtaeg.

13.

Direktiivi 2008/48 artikli 14 lõiget 1 koostoimes tõhususe põhimõttega

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et kui tarbija taganeb seotud krediidilepingust selle direktiivi artikli 3 punkti n tähenduses, peab ta krediidiandjale tagastama krediidi abil rahastatud kauba või nõudma krediidiandjalt selle kauba tagasivõtmist, ilma et krediidiandja oleks kohustatud tarbija poolt juba tasutud krediidi kuumaksed samal ajal tagasi maksma.


(1)   ELT C 128, 12.4.2021

(2)   ELT C 189, 17.5.2021

(3)   ELT C 297, 26.7.2021


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1818/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)


Top