Kohtuasi C‑404/09

Euroopa Komisjon

versus

Hispaania Kuningriik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 85/337/EMÜ – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 92/43/EMÜ – Looduslike elupaikade kaitse – Looduslik loomastik ja taimestik – Pealmaa söekaevandused – Ala „Alto Sil” – Erikaitseala – Ühenduse tähtsusega ala – Pruunkaru (Ursus arctos) – Metsis (Tetrao urogallus)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – Pädevate asutuste kohustus hinnata keskkonnamõju enne loa andmist – Pealmaakaevandustega seotud projektid

(Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 97/11, artiklid 2 ja 3 ning artikli 5 lõiked 1 ja 3)

2.        Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – Erikaitsealad – Liikmesriikide kohustused – Pealmaakaevandustega seotud projektid sellise ala vahetus läheduses, mis on direktiivi 79/409 alusel klassifitseeritud erikaitsealaks

(Nõukogu direktiiv 79/409, muudetud direktiiviga 97/49 ja direktiiviga 92/43, artikli 6 lõiked 2–4 ning artikkel 7)

3.        Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – Erikaitsealad – Liikmesriikide kohustused – Pealmaakaevandustega seotud projektid sellise ala vahetus läheduses, mis on direktiivi 79/409 alusel klassifitseeritud erikaitsealaks

(Nõukogu direktiiv 79/409, muudetud direktiiviga 97/49 ja direktiiviga 92/43, artikli 6 lõiked 2–4 ning artikkel 7)

4.        Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – Erikaitsealad – Liikmesriikide kohustused – Pealmaakaevandustega seotud projektid ühenduse tähtsusega alal või selle vahetus läheduses

(Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 2; komisjoni otsus 2004/813)

1.        Kui liikmesriik annab loa pealmaakaevandustele, kuid ei sea nende lubade saamist sõltuvusse hindamisest, mis võimaldaks sobival moel piiritleda, kirjeldada ja hinnata olemasolevate pealmaakaevanduste projektide otsest, kaudset ja kuhjuvat mõju, välja arvatud ühe kaevanduse osas seoses pruunkaruga (Ursus arctos), siis rikub see liikmesriik kohustusi, mis tulenevad direktiivi 85/337 (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud direktiiviga 97/11) artiklitest 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetest 1 ja 3.

(vt punkt 197, resolutsiooni punkt 1)

2.        Kui liikmesriik annab alates kuupäevast, mil ala klassifitseeriti erikaitsealaks direktiivi 79/409 (loodusliku linnustiku kaitse kohta, muudetud direktiiviga 97/49) alusel, loa pealmaakaevandustele asjaomasel alal või selle vahetus läheduses, kuid ei sea nende lubade saamist sõltuvusse nende projektide võimaliku mõju asjakohasest hindamisest, ja kui igal juhul ei ole täidetud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata ohule, mida projekt põhjustab metsistele (Tetrao urogallus) – see liik kujutab endast ühte asjaomase ala erikaitsealaks klassifitseerimist õigustanud loodusvaradest – ja milleks on alternatiivsete lahenduste puudumine, üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ja komisjoni teavitamine Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse tagamiseks vajalikest asendusmeetmetest, siis rikub see liikmesriik seoses asjaomase alaga oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 koostoimes artikliga 7.

(vt punkt 197, resolutsiooni punkt 2)

3.        Kui liikmesriik ei võta alates kuupäevast, mil ala klassifitseeriti erikaitsealaks direktiivi 79/409 (loodusliku linnustiku kaitse kohta, muudetud direktiiviga 97/49) alusel, vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning metsise – selle liigi elunemise tõttu asjaomasel alal määrati see ala erikaitsealaks – olulist häirimist, mida põhjustavad sellel alal või selle ala vahetus läheduses asuvad pealmaakaevandused, siis rikub see liikmesriik seoses asjaomase alaga oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 koostoimes artikliga 7.

(vt punkt 197, resolutsiooni punkt 2)

4.        Kui liikmesriik ei võta alates otsuse 2004/813, millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43 (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) vastu Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu, vastuvõtmise kuupäevast vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning liikide häirimist, mida põhjustavad asjaomasel alal või selle vahetus läheduses asuvad teatud kaevandused, siis rikub see liikmesriik seoses ühenduse tähtsusega alaks tunnistatud alaga oma kohustusi, mis tulenevad selle direktiivi artikli 6 lõikest 2.

(vt punkt 197, resolutsiooni punkt 3)

EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

24. november 2011(*)

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 85/337/EMÜ – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 92/43/EMÜ – Looduslike elupaikade kaitse – Looduslik loomastik ja taimestik – Pealmaa söekaevandused – Ala „Alto Sil” – Erikaitseala – Ühenduse tähtsusega ala – Pruunkaru (Ursus arctos) – Metsis (Tetrao urogallus)

Kohtuasjas C‑404/09,

mille ese on EÜ artikli 226 alusel 20. oktoobril 2009 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Recchia, F. Castillo de la Torre ja J.‑B. Laignelot, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

versus

Hispaania Kuningriik, esindaja: N. Díaz Abad, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja esimees J.‑C. Bonichot, kohtunikud A. Prechal (ettekandja), K. Schiemann, C. Toader ja E. Jarašiūnas,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 28. juuni 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik:

–        andis loa pealmaakaevandustele Fonfría, Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud nende lubade saamist sõltuvusse hindamisest, mis võimaldaks sobival viisil piiritleda, kirjeldada ja hinnata olemasolevate pealmaakaevanduste projektide otsest, kaudset ja kuhjuvat mõju,

siis rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248), muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151), (edaspidi „direktiiv 85/337 (muudetud kujul)”), artiklitest 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetest 1 ja 3;

–        alates aastast 2000, mil ala Alto Sil tunnistati erikaitsealaks nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98), muudetud komisjoni 29. juuli 1997. aasta direktiiviga 97/49/EÜ (EÜT L 223, lk 9; ELT eriväljaanne 15/03, lk 344), (edaspidi „linnudirektiiv”) alusel,

–        andis loa pealmaakaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud lubade saamist sõltuvusse nende projektide võimaliku mõju asjakohasest hindamisest, ja igal juhul seetõttu, et täidetud ei olnud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata ohule, mida projekt põhjustab metsistele (Tetrao urogallus) – see liik kujutab endast ühte ala Alto Sil erikaitsealaks klassifitseerimist õigustanud loodusvaradest –, ja milleks on alternatiivsete lahenduste puudumine, üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ja komisjoni teavitamine Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse tagamiseks vajalikest asendusmeetmetest,

–        ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning metsise – selle liigi elunemise tõttu alal Alto Sil määrati see ala erikaitsealaks – olulist häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia,

siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses erikaitsealaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102; edaspidi „elupaikade direktiiv”) artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 koostoimes artikliga 7;

–        alates jaanuarist 1998 ei ole seoses kaevanduste Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia tegevusega võtnud vajalikke meetmeid, et kaitsta riikliku ökoloogilise tähtsusega ala Alto Sil, mille kohta oli elupaikade direktiivi alusel tehtud ettepanek määrata see ühenduse tähtsusega alaks, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses alaga Alto Sil, mille kohta esitati ühenduse tähtsusega alaks määramise ettepanek, kohustusi, mis tulenevad kõnealusest direktiivist, arvestades Euroopa Kohtu tõlgendust 13. jaanuari 2005. aasta otsuses kohtuasjas C‑117/03: Dragaggi jt (EKL 2005, lk I‑167) ja 14. septembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C‑244/05: Bund Naturschutz in Bayern jt (EKL 2006, lk I‑8445), ning

–        alates 2004. aasta detsembrist

–        andis pealmaakaevandamise loa (kaevandused Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia), mis võib oluliselt mõjutada loodusvarasid, mille tõttu määrati Alto Sil ühenduse tähtsusega alaks, kuid jättis nende kaevanduste võimaliku mõju asjakohaselt hindamata, ning igal juhul seetõttu, et täidetud ei olnud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata ohule, mida need projektid loodusvaradele tekitavad, ja milleks on alternatiivsete lahenduste puudumine, üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ja komisjoni teavitamine Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse tagamiseks vajalikest asendusmeetmetest, ja

–        ei ole seoses nende projektidega võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning liikide häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia,

siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses ühenduse tähtsusega alaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4.

 Õiguslik raamistik

 Direktiiv 85/337 (muudetud kujul)

2        Direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 kohaselt:

„Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju. Sellised tööd on piiritletud artiklis 4.”

3        Direktiivi artikkel 3 sätestab:

„Keskkonnamõju hindamisel piiritletakse töö otsene ja kaudne mõju järgmiste teguritega ja kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4–11 kohaselt:

–        inimesed, loomad ja taimed,

–        pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,

–        aineline vara ja kultuuripärand,

–        esimeses, teises ja kolmandas taandes nimetatud tegurite vastastikune mõju.”

4        Direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikli 4 lõige 1 täpsustab, et „[k]ui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud töid artiklite 5–10 kohaselt”.

5        Direktiivi 85/337 (muudetud kujul) I lisa sisaldab nimetatud artikli 4 lõikes 1 viidatud tööde loetelu. Nii on selle lisa punktis 19 nimetatud „[p]ealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari”.

6        Muud liiki tööde kohta näeb selle direktiivi (muudetud kujul) artikli 4 lõige 2 ette järgmist:

„Kui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud tööde puhul:

a)      üksikjuhtumite uurimise

või

b)      endi kehtestatud künniste või tingimuste abil kindlaks, kas tööd hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt.

Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.

[...]”

7        Selle direktiivi artikli 4 lõike 2 alla kuuluvate töödena on direktiivi II lisa punktis 13 ära märgitud „[j]uba loa saanud või valminud või käimasolevate I või II lisas loetletud tööde muutmine või laiendamine, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada”.

8        Direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikkel 5 näeb ette:

„1.      Tööde puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata artiklite 5–10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et töö kavandaja esitab sobivas vormis IV lisas piiritletud teabe, kui:

a)      liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas järgus ning teatava töö või teatavat liiki töö ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite erijooni silmas pidades asjakohane;

b)      liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda töö kavandajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamisviise.

[...]

3.      Lõike 1 kohaselt töö kavandaja esitatav teave sisaldab vähemalt:

–        töö kirjeldust, mis sisaldab teavet töö koha, laadi ja mahu kohta,

–        olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust,

–        andmeid, mida on vaja nende põhimõjude piiritlemiseks ja hindamiseks, mida töö keskkonnale tõenäoliselt avaldab,

–        lühikirjeldust muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida töö kavandaja on uurinud, ja sellise valiku peamisi põhjusi, võttes arvesse keskkonnamõju,

–        eelmistes taanetes nimetatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.

[...]”

9        Direktiivi 85/337 (muudetud kujul) IV lisas on täpsustatud teave, mis tuleb esitada selle direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt:

„1.      Töö kirjeldus, mis sisaldab eelkõige:

–        kogu töö füüsiliste omaduste ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajaduste kirjeldust,

–        tootmismenetluste põhiomaduste, näiteks kasutatavate ainete laadi ja koguse kirjeldust,

–        väljapakutud töö tulemuste kasutamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heitmeid (vee-, õhu- ja pinnasereostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlevat hinnangut liikide ja koguste kaupa.

2.      Lühikirjeldus muudest peamisest lahendusvõimalustest, mida töö kavandaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju.

3.      Kirjeldus, mis käsitleb keskkonna neid tegureid, mida väljapakutud töö tõenäoliselt oluliselt mõjutab, sealhulgas eelkõige elanikkonda, loomastikku, taimestikku, pinnast, vett, õhku, ilmastikku, ainelist vara, sealhulgas ehituskunsti- ja muinaspärandit, maastikku, ja eespool nimetatud tegurite omavahelist mõju.

4.      Kirjeldus väljapakutud töö tõenäolisest olulisest keskkonnamõjust, mis tuleneb:

–        tööst endast,

–        loodusvarade kasutamisest,

–        saasteainete heitmetest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest

ja töö kavandaja koostatud kirjeldus keskkonnamõju eelhindamiseks kasutatud võtetest.

5.      Oluliste keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldus.

6.      Üldarusaadav kokkuvõte eespool olevates punktides sätestatud teabest.

7.      Kirjeldus võimalikest raskustest (tehnilised puudused või oskusteabe puudumine), mis töö kavandajal tekkisid nõutava teabe koostamisel.”

10      Mis puudutab kõnealuse IV lisa punktis 4 kasutatud mõistet „kirjeldus”, siis on lisas täpsustatud, et „[s]ee kirjeldus peaks hõlmama nii töö otsest kui ka kaudset, teisest, kuhjuvat, väikese, keskmise ja suure kestusega, alalist ja ajutist, head ja halba mõju”.

 Linnudirektiiv

11      Linnudirektiivi artikli 4 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et liikmesriigid klassifitseerivad erikaitsealadena kõnealuse direktiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja rändliikide kaitseks kõige sobivamad alad.

12      Linnudirektiivi I lisas on muu hulgas ära märgitud metsis (Tetrao urogallus).

13      Linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimeses lauses on täpsustatud erikaitsealade kaitsestaatus:

„Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsealade suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline.”

 Elupaikade direktiiv

14      Elupaikade direktiivi põhjenduse 6 kohaselt: „tagamaks ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist tuleb määrata konkreetsed erikaitsealad, et kindlaksmääratud ajakava kohaselt luua Euroopas sidus ökoloogiline võrgustik”.

15      Selle direktiivi põhjendus 7 on sõnastatud järgmiselt:

„kõik määratud alad, sealhulgas [linnu]direktiivi alusel linnukaitsealadeks praegu liigitatud või tulevikus liigitatavad alad, liidetakse Euroopa sidusasse ökoloogilisse võrgustikku”.

16      Elupaikade direktiivi põhjenduses 10 on märgitud, et „asjakohane hinnang tuleb anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud või tulevikus määratava ala kaitse-eesmärke”.

17      Elupaikade direktiivi artikkel 3 sätestab:

„1.      Luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevad I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levilal.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide [linnu]direktiivi kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad.

2.      Iga liikmesriik annab oma panuse Natura 2000 loomisse võrdeliselt sellega, mil määral tema territooriumil leidub lõikes 1 nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Selleks määrab liikmesriik artikli 4 kohaselt erikaitsealad, võttes arvesse lõikes 1 ettenähtud eesmärke.

[...]”

18      Direktiivi artiklis 4 on sätestatud:

„1.      Iga liikmesriik esitab III lisas (1. etapp) sätestatud kriteeriumide ja asjakohase teadusinfo alusel alade loetelu, kus märgitakse, milliseid kohalikke I lisas nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike alal esineb. […]

Loetelu koos ala käsitleva teabega saadetakse komisjonile kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. […]

2.      Komisjon kehtestab kokkuleppel kõikide liikmesriikidega III lisas (2. etapp) sätestatud kriteeriumide alusel ja artikli 1 punkti c alapunktis iii nimetatud kõigi viie biogeograafilise piirkonna ja artikli 2 lõikes 1 nimetatud kogu territooriumi kohta liikmesriikide esitatud loeteludel põhineva ühenduse jaoks oluliste alade esialgse loetelu, märkides alad, kus on üks või mitu esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

[...]

Ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu kinnitab komisjon artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

[...]

4.      Kui ala on lõikes 2 sätestatud korras kinnitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks, määravad asjaomased liikmesriigid ala erikaitsealaks võimalikult kiiresti […].

5.      Niipea kui ala on kantud lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4.”

19      Elupaikade direktiivi artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4 sätestavad:

„2.      Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.

3.      Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4.      Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.”

20      Elupaikade direktiivi artikkel 7 näeb ette:

„Käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused asendavad kõik [linnu]direktiivi artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala [linnu]direktiivi kohasest klassifitseerimisest või tunnustamisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem”.

21      Elupaikade direktiivi IV lisa „Ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset” nimetab punktis a pruunkaru (Ursus arctos) kui esmatähtsat liiki.

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja kohtueelne menetlus

22      Ala Alto Sil, mis asub Hispaania Castilla-Leóni autonoomse piirkonna loodeosas Galicia ja Astuuria autonoomsete piirkondade läheduses, katab enam kui 43 000 hektari suuruse ala Sili jõe ülemjooksul.

23      Hispaania Kuningriik tegi 1998. aasta jaanuaris elupaikade direktiivi artikli 4 lõike  1 alusel ettepaneku määrata see ala ühenduse tähtsusega alaks.

24      Lisaks sellele määras kõnealune liikmesriik selle sama ala alates 1. jaanuarist 2000 linnudirektiivi alusel erikaitsealaks, sest sellel alal elunes mitu kõnealuse direktiivi I lisas nimetatud liiki, sealhulgas metsise sigiv asurkond.

25      Komisjon kandis ala Alto Sil 7. detsembril 2004. aasta otsusega 2004/813/EÜ, millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43 vastu Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu (ELT L 387, lk 1), kõnealusesse loetellu koodi ES 0000210 all.

26      Selle alaga seotud standardsel teabevormil, mille Hispaania Kuningriik edastas komisjonile, kui ta tegi ettepaneku määrata see ala ühenduse tähtsusega alaks, on muu hulgas ära märgitud 10–15 pruunkaru isendi ja 42–47 metsise kantaabria alamliigi (Tetrao urogallus cantabricus) isase isendi elunemine nimetatud alal.

27      Sellel vormil on muu hulgas ära märgitud eeskätt järgmised elupaigatüübid:

–        4030 – Euroopa kuivad nõmmed (50% alast),

–        4090 – astelhernega mägivahemerelised endeemsed nõmmed (6% alast),

–        6160 – Festuca indigesta mägirohumaad Pürenee poolsaarel (1% alast),

–        8230 – silikaatsed paljandid koos Sedo-Scleranthion’i või Sedo albi-Veronicion dillenii esikkooslustega (13% alast) ja

–        9230 – hariliku tamme (Quercus robur) ja pürenee tamme (Quercus pyrenaica) metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal (6% alast).

28      Teabevormil on samuti märgitud, et alal elunev metsise asurkond on piirkondliku (50% Castilla-Leóni autonoomse piirkonna isastest isenditest) ja riikliku tähtsusega (2% Hispaania territooriumil elunevatest isastest isenditest).

29      Sama teabevormi alusel on ala haavatavus „tingitud peamiselt pealmaakaevandamisest”.

30      Komisjoni teavitati 2001. aastal alal Alto Sil või selle vahetus läheduses mitme pealmaa söekaevanduse olemasolust, mida käitas ettevõte Minero Siderúrgica de Ponferrada SA, praeguse nimega Coto Minero Cantábrico SA.

31      Toimikust ilmneb, et käesolevas menetluses käsitletavad pealmaakaevandused võib jaotada kahte rühma.

32      Esimene kaevanduste rühm asub Sili jõest ja Villablino kohalikust omavalitsusüksusest põhjas (edaspidi koos „põhjapoolsed kaevandused”). Kõik need kaevandused asuvad ühenduse tähtsusega alal Alto Sil.

33      Esiteks kuulub nimetatud rühma pealmaakaevandus nimega Feixolín, millele väljastati 95,86 hektari kohta luba 1. jaanuaril 1986 ning kus toimus kaevandamine aastatel 2000–2008. Praegu taastatakse seal kaevandamiseelset seisundit.

34      Põhjapoolsete kaevanduste rühma kuulub ka Ampliación de Feixolíni nimeline pealmaakaevandus, mille kaevandusprojekt hõlmab kokku 93,9 hektarit.

35      Viimati nimetatud kaevandusega seoses määrasid Hispaania ametiasutused 9. novembril 2009 sanktsioonid ja kohustasid võtma teatud arvu meetmeid, sest kõnealusest alast 35,24 hektaril toimusid juba kaevandustööd, samas kui kõnealusele kaevandusele ei olnud luba veel antud.

36      Sellele kaevandusele oli luba siiski antud 11. juunil 2009 seoses osaga kaevandusprojektis märgitud pindalast, st 39,62 hektari kohta. 7. oktoobril 2009 pandi meetmete võtmise kohustus, et piirata ja heastada selle kaevanduse mõju keskkonnale.

37      Kolmas põhjapoolne kaevandus kannab nime Fonfría. See hõlmab 350 hektarit ning sellele anti luba 21. juulil 1999. Söe kaevandamine sellel alal toimus alates 2001. aasta jaanuarist ning lõppes 2010. aasta detsembris.

38      Sili jõest lõunapool ja Villaseca de Laciana kohalikust omavalitsusüksusest edelas asuvad ülejäänud pealmaa söekaevandused, mis on käesoleva kohtumenetluse esemeks (edaspidi koos „lõunapoolsed kaevandused”).

39      Esiteks kuulub lõunapoolsete kaevanduste hulka kaevanduste grupp nimega Salguero-Prégame-Valdesegadas, mis hõlmab 196 hektarit. Neile kaevandustele anti load aastatel 1984–2002. Suuremal osal sellest alast kaevandamist enam 2002. aastast alates ei toimu. Praeguseks on kaevandamiseelne seisund seal juba suures osas taastatud.

40      Järgmiseks tuleb ära märkida kaevandus nimega Nueva Julia, millele anti 405‑hektarilise kogupindala kohta luba 16. septembril 2003 ning kus kaevandamine toimub alates aastast 2006.

41      Lõpetuseks anti kaevandusele Ladrones 117-hektarilise kogupindala kohta luba 24. detsembril 2003. Kaevandamist ei ole sellel alal veel alustatud.

42      Need lõunapoolsed kaevandused piirnevad kõik üksteisega. Nendest kaevandustest asub ainuüksi kaevandus Ladrones ühenduse tähtsusega alal Alto Sil, ülejäänud kaevandused asuvad kõnealuse ühenduse tähtsusega ala välispiiri ääres.

43      Leides, et Hispaania ametiasutused on seoses kõnealuste kaevandustega rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad direktiivist 85/337 (muudetud kujul) ja elupaikade direktiivist, saatis komisjon pärast kõnealuste ametiasutuste edastatud teabe uurimist Hispaania Kuningriigile 18. juulil 2003 märgukirja.

44      Leides eeskätt, et keskkonnamõju hindamisel ei olnud piisavalt arvesse võetud pruunkaru võimalikku häirimist ja kaevanduste kuhjuvat mõju, saatis komisjon pärast Hispaania Kuningriigi poolt märgukirjale vastates esitatud märkuste uurimist kõnealusele liikmesriigile 22. detsembril 2004 põhjendatud arvamuse.

45      Vastuseks esitas Hispaania Kuningriik muu hulgas aruande, milles uuritakse eri projektide mõju ja pakutakse välja meetmeid ala kaitseks (edaspidi „2005. aasta aruanne”).

46      Komisjon saatis 29. veebruaril 2008 Hispaania Kuningriigile täiendava põhjendatud arvamuse, et arvestada eeskätt eespool viidatud kohtuotsustega Dragaggi jt ning Bund Naturschutz in Bayern jt.

47      Hispaania Kuningriik vastas 7. mai 2008. aasta kirjaga, viidates eeskätt pealmaakaevandustest tingitud keskkonna olulise häirimise puudumisele ning andis ühtlasi teada oma kavatsusest töötada välja strateegiakava, mis võimaldaks viia pealmaakaevandamise jätkamise alal Alto Sil kooskõlla ühenduse õiguses ette nähtud loodusvarade kaitsekorraga.

48      Komisjon saatis 1. detsembril 2008 uue täiendava põhjendatud arvamuse, milles ta kordas oma eelmises täiendavas põhjendatud arvamuses esitatud väiteid ning palus Hispaania Kuningriigil võtta põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.

49      Arvestades eeskätt Hispaania Kuningriigi poolt kõnealusele uuele täiendavale põhjendatud arvamusele vastates esitatud märkusi ja dokumente, asus komisjon seisukohale, et olukord ei vasta endiselt eeskirjadele, ja esitas käesoleva hagi.

 Menetlustoimingu määramise taotlus ning teise võimalusena esitatud suulise menetluse uuendamise taotlus

50      Euroopa Kohtu kantseleisse 15. juulil 2011 esitatud dokumendiga palus Hispaania Kuningriik Euroopa Kohtul määrata menetlustoiming vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 60 ja teise võimalusena uuendada suuline menetlus kodukorra artikli 61 alusel.

51      Oma taotlust põhjendades väitis Hispaania Kuningriik, et vastupidi kohtujuristi poolt ettepanekus väljendatud seisukohale ei tulene toimikust – nagu kõnealune liikmesriik on muu seas juba märkinud oma kostja vastuses ja vasturepliigis –, et pealmaa söekaevandustes Ampliación de Feixolín ja Ladrones oleks juba toimunud kaevandamine.

52      Hispaania Kuningriik on seisukohal, et tegemist on ebatäpsete faktiliste lähtepunktidega, millele tugineb kohtujuristi analüüs.

53      Hispaania Kuningriik palub Euroopa Kohtult luba esitada uued tõendid pealmaa söekaevanduste Ampliación de Feixolín ja Ladrones tegeliku olukorra kohta ning teise võimalusena palub ta uuendada suuline menetlus.

54      Selles osas tuleb esiteks tuvastada, et toimikust ja eeskätt 2005. aasta aruande leheküljel 50 esitatud tabelist „Kaevandamine” tuleneb, et pealmaakaevanduses Ampliación de Feixolín oli ikkagi toimunud teatav kaevandamine, millest tulenevalt hävitati elupaiku ja eeskätt 19,9 hektarit elupaika 9230 – hariliku tamme (Quercus robur) ja pürenee tamme (Quercus pyrenaica) metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal. Ehkki toimikust ilmneb, et 9. novembril 2009. aastal tehtud otsusega kohustati selle kaevanduse käitajat lõpetama sellel alal kaevandamine ning talle määrati kõnealusel alal vastava eelneva loata kaevandamise eest sanktsioon, ei muuda see kuidagi tõsiasja, et kõnealune kaevandamine 35,24 hektari suurusel alal tegelikult toimus. Seda kinnitab lisaks Hispaania Kuningriigi poolt vasturepliigi lisana esitatud kaevanduse külastuse aruanne, millest tuleneb, et ehkki kõnealusel alal ei paista olevat toimunud söekaevandamist, on muu tegevus tinginud seal taimkatte hävimise.

55      Teiseks ja vastupidi Hispaania Kuningriigi väidetele ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et viimane oleks tuginenud lähtepunktile, et pealmaakaevanduses Ladrones oli juba toimunud kaevandamine. Vastupidi, väited, mille komisjon esitas seoses selle kaevandusega ja mida kohtujurist uuris, käsitlevad rikkumisi, mis seonduvad kaevandusprojekti keskkonnamõju hindamisega. Erinevalt muudest väidetest seondusid need väited seega kõnealusele kaevandusele loa andmise menetlusega, mitte kõnealuses kaevanduses pärast loa saamist toimunud võimaliku kaevandamisega.

56      Sellest lähtudes ei ole põhjust määrata Hispaania Kuningriigi taotletud menetlustoimingut.

57      Mis puudutab teise võimalusena esitatud suulise menetluse uuendamise taotlust, siis tuleb meenutada, et Euroopa Kohus võib omal algatusel või kohtujuristi ettepanekul või ka poolte taotlusel uuendada oma kodukorra artikli 61 kohaselt suulise menetluse, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud (vt eelkõige 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑210/06: Cartesio, EKL 2008, lk I‑9641, punkt 46, ja 26. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑306/08: komisjon vs. Hispaania, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 60).

58      Seevastu ei näe Euroopa Liidu Kohtu põhikiri ja kodukord pooltele ette võimalust esitada märkusi vastuseks kohtujuristi ettepanekule (vt eeskätt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, punkt 61).

59      Olles kohtujuristi ära kuulanud, leiab Euroopa Kohus käesolevas kohtuasjas, et tal on antud juhul olemas kogu vajalik teave tema menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamiseks ning et kohtuasja lahendamisel ei tule tugineda argumentidele, mille üle pooled ei ole kohtus vaielnud. Järelikult puudub alus suulise menetluse uuendamiseks.

 Hagi

 Esimene väide, mis tugineb direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artiklite 2 ja 3 ning artikli 5 lõigete 1 ja 3 rikkumisele seoses pealmaakaevanduste Fonfría, Nueva Julia ja Ladrones projektide keskkonnamõju hindamisega

 Poolte argumendid

60      Oma esimese väitega viitab komisjon sellele, et kaevanduste Fonfría, Nueva Julia ja Ladrones keskkonnamõju hindamine on väga puudulik, mistõttu see hindamine ei ole asjakohane ega vasta direktiivi 85/337 (muudetud kujul) nõuetele.

61      Komisjon viitab selles osas kõnealuse direktiivi IV lisa punktile 4 ja eeskätt kõnealuses punktis kasutatud mõistet „kirjeldus” käsitlevale joonealusele märkusele, mille kohaselt tuleb kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele töödele lisada töö olulise keskkonnamõju kirjeldus, mis hõlmab nii töö „otsest kui ka kaudset, […] kuhjuvat, väikese, keskmise ja suure kestusega, alalist ja ajutist […] mõju”.

62      Ta järeldab sellest käesoleval juhul, et asjaomaste kaevanduste projektide keskkonnamõju hindamine pidi hõlmama olulise kuhjuva mõju analüüsi, mille võis tingida mitme Laciana orus ühel ajal käitatava pealmaakaevanduse lähedus. Kuid 2005. aasta aruanne kinnitab komisjoni väitel, et sellist analüüsi enne kõnealustele kolmele kaevandusele loa andmist läbi ei viidud.

63      Lisaks sellele viitab komisjon järgmistele konkreetsetele rikkumistele selle väite esemeks oleva kolme kaevandusega seonduva keskkonnamõju hindamisel:

–        kaevandust Fonfría puudutavas esialgses hindamises ei viita tema arvates miski sellele, et oleks hinnatud metsise võimalikku häirimist, samas kui ametiasutused olid teadlikud, et selle liigi esindajad kasutasid kaevanduspiirkonna läheduses olevat mänguplatsi. Lisaks sellele olevat 2005. aasta aruandes täpsemaid selgitusi lisamata märgitud, et kõnealune kaevandus asub pruunkaru asurkonna taastamiskava alla kuuluval alal;

–        vaatamata sellele, et kaevandus Ladrones asub väga lähedal metsise mänguplatsidele, mis õigustab kriitilise ala määratlemist selle liigi asurkonna taastamiskavas, ei viita komisjoni väitel ükski asjaolu sellele, et kaevanduse esialgse hindamise raames võeti arvesse metsise elunemist sellel alal. Pruunkaru osas piirdub hindamine komisjoni väitel märkusega, et kaevandus asub selle liigi asurkonna taastamiskava alla kuuluval alal, kuid et kõnealust liiki oluliselt ei häirita, sest kaevandus „ei kahjusta ühtegi kriitilist ala ega oma isendirühmade vahelisi kokkupuuteid tõkestavat mõju” ja

–        kaevanduse Nueva Julia hindamine ei sisalda komisjoni väitel mingisugust teavet kahe kõige problemaatilisema liigi, st metsise ja pruunkaru kohta. Selle ühenduse tähtsusega alal asuva kaevanduse mõju võib ilmselgelt avalduda kilomeetrite kaugusel ning võib seega mõjutada elupaiku ja liike ühenduse tähtsusega alal. Kuid selle võimalusega ei näi olevat arvestatud.

64      Hispaania Kuningriik väidab esiteks seoses direktiivi 85/337 (muudetud kujul) IV lisa punktis 4 kasutatud mõistega „kirjeldus”, et tingiva kõneviisi kasutamine selle punkti kohta käivas joonealuses märkuses seoses sellega, mida „[s]ee kirjeldus peaks hõlmama”, viitab sellele, et nõutav kirjeldus ei pea tingimata hõlmama eri tööde kuhjuvat mõju keskkonnale, vaid et sellise kirjelduse lisamine on üksnes soovitatav. Selle direktiivi teistes keeleversioonides kasutatud sõnastus kinnitab tema arvates sellist tõlgendust.

65      Lisaks sellele on kõnealune liikmesriik seisukohal, et selline kuhjuva mõju kirjeldus ei ole käesoleval juhul vajalik, sest kõnealustele kaevandustele anti luba eri ajahetkedel ning samuti on erinevad ühenduse tähtsusega ala need osad, mida kaevandused mõjutavad.

66      Igal juhul olevat 2005. aasta aruandes üksikasjalikult hinnatud iga kõnealuse kaevanduse võimalikku mõju ning võimalikku kuhjuvat mõju, mida nad võivad avaldada koos teiste kaevandustega.

67      Kaevanduse Fonfría osas tehtavat kõnealuses 2005. aasta aruandes kuhjuva mõju kirjelduse alusel järeldus, et kaitstavaid liike ühenduse tähtsusega alal oluliselt ei häirita.

68      Nii olevat see ka kaevanduse Nueva Julia puhul. Pruunkaru osas olevat 2005. aasta aruandes jõutud asjaomaste kaevanduste ja projektide kuhjuva keskkonnamõju hindamise tagajärjel järeldusele, et häiringuid ei põhjustata ühelgi kriitilisel alal ega liikumiskoridoris, mistõttu kõnealune projekt ei mõjuta seda liiki oluliselt.

69      Mis puudutab erikaitseala ja seega ühenduse tähtsusega ala Alto Sil raames kaitstavaid linnuliike, siis väidab Hispaania Kuningriik, et ühtegi liiki ei häiritud oluliselt. Mis puudutab kaevandust Ladrones, siis jõuti 2005. aasta aruandes väidetavalt järeldusele, et puudub oluline mõju elupaigale 4020, mis on metsise asurkonna taastamiskavas määratletud selle liigi esmatähtsa elupaigana.

 Euroopa Kohtu hinnang

70      Mis puudutab esiteks komisjoni esimest väidet niivõrd, kuivõrd see seondub pealmaa söekaevanduse Fonfría kaevandusprojektiga, siis tuleb märkida, et direktiivi 97/11 artikli 3 lõike 2 kohaselt kohaldatakse juhul, kui teostusloa taotlus esitatakse enne kõnealuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva, st enne 14. märtsi 1999, direktiivi 85/337 sätteid sellistena, nagu need olid enne direktiiviga 97/11 tehtud muudatusi.

71      Toimikust aga ilmneb, et Fonfría kaevanduse teostusloa taotlus on esitatud 11. märtsil 1998.

72      Euroopa Kohus ei saa seega rahuldada komisjoni taotlust, et selle projekti osas tuvastataks direktiivi 85/337 (muudetud kujul) sätete rikkumine.

73      Lisaks ei saa komisjoni selle projektiga seonduvat väidet mõista nii, nagu taotletaks sellega direktiivi 85/337 sätete – nende direktiiviga 97/11 kehtestatud muudatustele eelnevas redaktsioonis – rikkumise tuvastamist.

74      Eelnevalt märgitu kehtib seda enam, et mõningad direktiiviga 97/11 tehtud muudatustest on selle väite põhjendatuse hindamisel olulise tähtsusega. Nii on see eeskätt direktiivi 85/337 I lisa punkti 19 lisatud viitega pealmaakaevandustele pindalaga üle 25 hektari, mis tähendab seda, et nende puhul tuleb läbi viia hindamine direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikli 4 lõike 1 alusel ainuüksi siis, kui tegemist on pärast 14. märtsi 1999 esitatud teostusloa taotlustega.

75      Eelnevast tulenevalt tuleb esimene väide tagasi lükata osas, milles see seondub kaevandusega Fonfría.

76      Teiseks tuleb uurida küsimust, kas käesoleval juhul on pealmaakaevandustega Nueva Julia ja Ladrones seonduvate projektide keskkonnamõju direktiivi 85/337 (muudetud kujul) kohaselt hinnatud ebasobival viisil, nagu väidab komisjon, kuivõrd need ei hõlma kõnealuste projektide ja teiste kaevanduste – nagu pealmaa söekaevandused, kus kaevandamine juba toimub või millele on antud luba või millega seonduvalt on algatatud loamenetlus – võimaliku keskkonnale avaldatava kuhjuva mõju analüüsi.

77      Selles osas ja vastupidi Hispaania Kuningriigi väidetele ei saa tingiva kõneviisi kasutamisest direktiivi 85/337 (muudetud kujul) IV lisa punkti 4 kohta käivas joonealuses märkuses seoses sellega, et „[s]ee kirjeldus peaks hõlmama […] töö […] kuhjuvat […] mõju”, järeldada, et keskkonnamõju hindamine ei pea tingimata hõlmama eri tööde kuhjuvat mõju keskkonnale, vaid et selline analüüs on üksnes soovitatav.

78      Selle keskkonnamõju hindamise kohustuse ulatus tuleneb direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artiklist 3, mille kohaselt keskkonnamõju hindamisel piiritletakse töö otsene ja kaudne mõju inimestele, loomadele ja taimedele, pinnasele, veele, õhule, ilmastikule ja maastikule, ainelisele varale ja kultuuripärandile ning samuti kõnealuste tegurite vastastikusele mõjule ja kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil ning asjaolude ja selle direktiivi artiklite 4–11 kohaselt.

79      Arvestades direktiivi 85/337 (muudetud kujul) ulatusliku kohaldamisala ja äärmiselt üldise eesmärgiga, mis nähtuvad direktiivi artikli 1 lõikest 2, artikli 2 lõikest 1 ja artiklist 3 (vt selle kohta 24. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑72/95: Kraaijeveld jt, EKL 1996, lk I‑5403, punktid 30 ja 31), ei saa ainuüksi asjaolu, et direktiivi 85/337 (muudetud kujul) IV lisa punkti 4 kohta käivas joonealuses märkuses esinevas väljendis „[s]ee kirjeldus peaks hõlmama” kasutatud tingiva kõneviisi täpse tähenduse osas võib esineda kahtlusi, tingida direktiivi artikli 3 laiast tõlgendusest loobumist ja seda isegi siis, kui tingivat kõneviisi on kasutatud ka direktiivi teistes keeleversioonides.

80      Seega tuleb seda artiklit mõista nii, et kuivõrd keskkonnamõju hindamisel tuleb eeskätt piiritleda töö kaudne mõju ja kirjeldada ja hinnata seda sobival viisil, siis peab see hindamine hõlmama ka kõnealuse projekti – vaadelduna koos teiste projektidega – kuhjuva keskkonnamõju analüüsi, sest selline analüüs on vajalik tagamaks, et hindamise raames on uuritud kõnealuse projekti iga olulist mõju keskkonnale.

81      Hispaania Kuningriik väidab, et käesoleval juhul ei olnud selline kuhjuva mõju hindamine vajalik, sest asjaomased kaevandused asuvad üksteisest kaugel ning neile anti luba erinevatel ajahetkedel.

82      Toimikust ei tulene siiski, et see oleks nii eeskätt projekte Nueva Julia ja Ladrones osas, sest need lõunapoolsed kaevandused asuvad üksteise lähedal ning nendega seonduvad loamenetlused toimusid samal ajal.

83      Lisaks sellele ja isegi juhul, kui Hispaania Kuningriigil on õigus, kui ta väidab, et 2005. aasta aruandes sisaldub selline kuhjuva mõju analüüs, ei saa see aruanne korvata kõnealuse analüüsi puudumist esialgse hindamise raames, kuivõrd direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 kohaselt peab hindamine toimuma enne projektile loa andmist.

84      Kolmandaks tuleb uurida, kas komisjonil on õigus, kui ta väidab, et pealmaa söekaevanduste Nueva Julia ja Ladrones projektide võimalikku ja konkreetset mõju metsisele ja pruunkarule ei uuritud sobival viisil nende projektide keskkonnamõju hindamisel.

85      Mis puudutab esiteks kaevanduse Nueva Julia projekti, siis viidatakse 25. augusti 2003. aasta keskkonnamõju hindamise raames ainuüksi mõjule, mis sellel projektil on teatud kahepaiksetele. See hindamine ei sisalda ühtegi märkust, millest tuleneks, et kõnealuse projekti mõju pruunkarule ja metsisele oleks tegelikult hinnatud.

86      Selle projekti mõju analüüs kõnealustele liikidele oli aga kohustuslik, kuivõrd esiteks olid Hispaania ametiasutused tingimata teadlikud kõnealuste liikide elunemisest alal Alto Sil. Nimelt tegi Hispaania Kuningriik 1998. aastal ettepaneku määrata ala Alto Sil ühenduse tähtsusega alaks ja seda eeskätt nende kahe liigi elunemise tõttu sel alal, lisaks oli Hispaania Kuningriik klassifitseerinud selle ala alates 2000. aastast erikaitsealaks seal eluneva metsise asurkonna tõttu.

87      Teiseks ja vaatamata sellele, et kõnealune kaevandus asub väljaspool ühenduse tähtsusega ala, on selge, et see piirneb vahetult kõnealuse alaga, mistõttu on võimalik, et see seda ka mõjutab.

88      Selline analüüs oli seda vajalikum, et alaga Alto Sil seonduval standardsel andmevormil, mille Hispaania Kuningriik edastas komisjonile, kui tehti ettepanek määrata see ala ühenduse tähtsusega alaks, oli nimetatud liikmesriik märkinud, et kõnealuse ala haavatavus oli tingitud eeskätt pealmaakaevandamisest.

89      Järgmiseks, mis puudutab pealmaa söekaevanduse Ladrones projekti, siis tuleb tuvastada, et 9. oktoobri 2003. aasta keskkonnamõju teatises on tuvastatud pruunkaru elunemine alal Alto Sil, mille kohta oli tehtud ettepanek määrata see ühenduse tähtsusega alaks, kuid teatises järeldatakse, et kaevandamine tingib sellele liigile soodsate elupaikade üksnes vähese hävitamise, see ei mõjuta ühtegi liigi kriitilist ala ega oma isendirühmade vahelisi kokkupuuteid „tõkestavat mõju”, nagu tulenevat 5. juuni 2001. aasta aruandest.

90      Selles osas tuleb tuvastada, et pruunkaru osas ei ole komisjon esitanud ühtegi dokumenti, mis seaks kahtluse alla asjaolu, et selle projekti keskkonnamõju hindamine toimus sobival viisil.

91      Metsise kohta on selles keskkonnamõju teatises aga märgitud, et üks looduskaitseühingu esindaja oli väitnud eeskätt, et projekt võib seda liiki mõjutada, kuid et projekti kavandaja oli selle väite vaidlustanud ning et küsimust oli uuritud ja hinnatud nõuetekohaselt. Kõnealusest teatisest ja Hispaania Kuningriigi esitatud muudest dokumentidest ei tulene siiski, et projekti mõju metsisele hinnati ka tegelikult. Samas oli selle projekti mõju analüüs kõnealusele liigile käesoleva kohtuotsuse punktides 86 ja 88 juba esitatud põhjustel ilmselgelt vajalik.

92      Seetõttu tuleb tuvastada, et metsise osas ei toimunud hindamine sobival viisil.

93      Lõpetuseks ei saa asuda seisukohale, et tuvastatud puudused kaevanduste Nueva Julia ja Ladrones projektide keskkonnamõju hindamisel korvab 2005. aasta aruanne, kuivõrd – nagu on juba meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 83 –hindamine peab direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 kohaselt toimuma enne projektile loa andmist.

94      Seetõttu tuleb nõustuda esimese väitega osas, milles sellega taotletakse direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artiklite 2 ja 3 ning artikli 5 lõigete 1 ja 3 rikkumise tuvastamist seoses pealmaakaevanduste Nueva Julia ja Ladrones projektide keskkonnamõju hindamisega, välja arvatud viimase projekti osas seoses pruunkaruga.

 Teine väide, mis tugineb elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4 rikkumisele seoses metsisega, kes on võetud kaitse alla ala Alto Sil klassifitseerimisega erikaitsealaks alates 2000. aastast

 Teise väite esimene osa

–       Poolte argumendid

95      Komisjon väidab, et andes loa kaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, rikkus Hispaania Kuningriik elupaikade direktiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4, arvestades seda, et metsis on võetud kaitse alla ala Alto Sil klassifitseerimisega erikaitsealaks alates 2000. aastast.

96      Hispaania Kuningriik väidab, et kõnealuste kaevanduste projektide hindamise raames hinnati piisavalt kõnealuste projektide võimalikku mõju sellele liigile.

–       Euroopa Kohtu hinnang

97      Elupaikade direktiivi artiklist 7 tuleneb, et selle direktiivi artikli 6 lõigetega 2, 3 ja 4 asendatakse linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimene lause alates elupaikade direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala linnudirektiivi kohasest klassifitseerimisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem (vt eeskätt 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑418/04: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2007, lk I‑10947, punkt 173).

98      Käesolevas kohtuasjas tuleb seega väidet, mis käsitleb projektide Nueva Julia ja Ladrones mõju hindamist erikaitsealal Alto Sil kaitstavatele liikidele ja eeskätt metsisele, uurida elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel nende projektide osas, mille puhul on tuvastatud, et vastavad teostusloa taotlused esitati pärast ala Alto Sil klassifitseerimist erikaitsealaks.

99      Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tähendab kõnealusele kava või projektiga seotud alale avaldatavate tagajärgede asjakohane hindamine seda, et enne kava või projekti heakskiitmist tuleb asjaomase valdkonna usaldusväärseimatest teadusandmetest lähtudes teha kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koos muude kavade või projektidega võivad avaldada mõju selle ala kaitse-eesmärkidele. Pädevad siseriiklikud ametiasutused annavad kaitstud alal tegevuseks loa vaid siis, kui nad on kindlad, et see ei kahjusta nimetatud ala terviklikkust. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumises (vt eeskätt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 243).

100    Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 alusel läbi viidud hindamist ei saa lugeda asjakohaseks, kui selles esinevad lüngad või kui see ei sisalda selliseid täielikke, täpseid ja lõplikke seisukohti ning järeldusi, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel erikaitsealal kavandatud tööde mõju kohta (vt selle kohta 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑304/05: komisjon vs. Itaalia, EKL 2007, lk I‑7495, punkt 69).

101    Käesolevas kohtuasjas kujutab metsise kaitse endast selgelt kaitse-eesmärki, millest tulenevalt Hispaania Kuningriik otsustas klassifitseerida ala Alto Sil erikaitsealaks alates 2000. aastast.

102    Lisaks tuleb meenutada, et siseriiklikud ametiasutused olid 1998. aastal tehtud ettepaneku raames klassifitseerida see ala ühenduse tähtsusega alaks märkinud, et kõnealusel alal elunev metsise asurkond oli kohaliku ja isegi riikliku tähtsusega ning et selle ala haavatavus oli tingitud eeskätt pealmaakaevandamisest.

103    Kuid nagu on juba tuvastatud esimese, direktiiviga 85/337 (muudetud kujul) seonduva väite uurimise raames ja eeskätt käesoleva kohtuotsuse punktides 76–93, ei hõlma enne kaevanduste Nueva Julia ja Ladrones projektide heakskiitmist läbi viidud keskkonnamõju hindamine eri kaevanduste võimalikku kuhjuva mõju analüüsi metsisele, samas kui selline analüüs oli neil juhtudel vajalik. Samuti ei sisalda need hindamised ka piisavalt teavet, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas nende kaevanduste mõju erikaitsealal Alto Sil eluneva metsise asurkonnale ka tegelikult hinnati.

104    Lisaks sellele ei saa 2005. aasta aruanne neid puudusi korvata, kuivõrd see koostati pärast kõnealustele projektidele loa andmist ning seega ei ole seda võimalik käsitada asjakohasena elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 raames (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 72).

105    Eelnevast tuleneb, et pealmaakaevanduste Nueva Julia ja Ladrones projektidega seonduvaid hindamisi ei saa käsitada asjakohastena, kuivõrd neid iseloomustavad lüngad ning selliste täielike, täpsete ja lõplike seisukohtade ning järelduste puudumine, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused nende projektide mõju kohta erikaitsealale Alto Sil ja eeskätt metsise asurkonnale, mille kaitse kujutab endast üht selle ala eesmärki.

106    Eelnevast lähtudes ei saa asuda seisukohale, et enne nendele kaevandustele loa andmist tehti valdkonna usaldusväärseimatest teadusandmetest lähtudes kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koos muude kavade või projektidega võisid avaldada mõju ala Alto Sil kaitse-eesmärkidele.

107    Neil tingimustel ei tulene kõnealustest hindamistest, et pädevad siseriiklikud ametiasutused said olla kindlad, et need kaevandused ei kahjusta nimetatud ala terviklikkust.

108    Sellest järeldub, et kõnealustele projektidele antud load ei ole kooskõlas elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3.

109    Hispaania Kuningriigile, kes viitab kaevandamise tähtsusele kohaliku majanduse seisukohast, tuleb meenutada, et kuigi see asjaolu võib kujutada endast üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvat põhjust elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tähenduses, on see säte kohaldatav üksnes pärast seda, kui kava või projekti mõju on hinnatud vastavalt selle direktiivi artikli 6 lõikele 3. Nimelt on selle mõju tundmine seoses asjaomase ala kaitse-eesmärkidega kõnealuse artikli 6 lõike 4 kohaldamise vältimatu eeldus, kuna niisuguse teabe puudumise korral ei saa hinnata ühtki selle erandit ettenägeva sätte kohaldamise tingimustest. Võimalike üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste ja vähem kahjustavate alternatiivsete lahenduste olemasolu uurimine nõuab nimelt nende ning asjaomase kava või projektiga alale põhjustatavate kahjustuste kaalumist. Lisaks peavad asjaomasele alale põhjustatavad kahjustused olema täpselt kindlaks tehtud, et määrata kindlaks, millist laadi peavad olema võimalikud asendusmeetmed (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 83).

110    Eelnevatest kaalutlustest nähtub aga, et siseriiklikel ametiasutustel ei olnud neid andmeid asjaomaste lubade andmise otsuste tegemise hetkel. Sellest järeldub, et nimetatud load ei saa põhineda elupaikade direktiivi artikli 6 lõikel 4.

111    Järelikult ei olnud need load kooskõlas elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 4.

112    Neil asjaoludel tuleb teise väite esimene osa lugeda põhjendatuks.

 Teise väite teine osa

–       Poolte argumendid

113    Komisjon heidab Hispaania Kuningriigile ette elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 rikkumist, kuivõrd nimetatud liikmesriik ei ole tema väitel võtnud vajalikke meetmeid, et pealmaakaevanduste Feixolín, Fonfría, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia tegevus ei kahjustaks ala Alto Sil pärast 2000. aasta jaanuari, mil jõustus selle ala klassifikatsioon erikaitsealaks, ja eriti metsist, kes on sel erikaitsealal kaitse alla võetud liik.

114    Ta tugineb kantaabria metsise taastuskavale, mis kiideti heaks Junte de Castilla y Leóni 15. jaanuari 2009. aasta dekreediga 4/2009 (Boletín Oficial de Castilla y Léon, nr 13, lk 1540). Selles kavas märgitakse, et 1982. aastal kuulus kantaabria metsise asurkonda veel ligi 1000 isendit ning et mänguplatsid olid kasutusel 85% ulatuses. 2002. aastal kuulus sellesse asurkonda aga maksimaalselt 500–600 isendit, kes elunesid mäeaheliku kahel nõlval, ning mänguplatsid olid kasutuses 45% ulatuses. Selle 20‑aastase ajavahemiku vältel elunes pool kõnealusest asurkonnast Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas. Kõnealuse taastuskava kohaselt kuulus 2005. aastal selle autonoomse piirkonna territooriumil elunevasse asurkonda umbes 164 täisealist isendit ning asurkonda ähvardas hääbumine vähem kui 20 aasta jooksul.

115    Komisjon väidab eeskätt, et teatud metsise mänguplatsid asusid asjaomaste kaevanduste läheduses. Nii on see mänguplatsi Robledo El Chano puhul, mis asub kaevanduse Fonfría lähistel ning mida metsised 1999. aastal veel kasutasid.

116    Mis puudutab 2005. aasta aruannet, siis väidab komisjon eeskätt, et järeldus, mille kohaselt pealmaakaevanduste mõju metsisele ei saa lugeda oluliseks, ei ole loogiline. Nimelt kinnitab kõnealune aruanne tema arvates, et kaevandused võivad põhjustada „kohalikust mõjust kaugemale ulatuvaid” tagajärgi ja et on välistatud võimalus – mis on ometigi liigi säilimise seisukohast olulise tähtsusega –, et maha jäetud elupaika võib liik hakata uuesti kasutama juhul, kui elupaiga kvaliteet seda võimaldab.

117    Ta väidab lisaks, et teadusuurimustest tuleneb, et alal Alto Sil metsise kasutada olevate metsa sulusalade killustatus suurenes ilmselgelt mitme kaevanduse üheaegse tegevuse alustamise ja katkematust tegevusest tingitud võimaliku „tõkestava mõju” tõttu.

118    Hispaania Kuningriik möönab, et kantaabria metsise arvukus on oluliselt vähenenud, kuid väidab, et need asurkonnad, mille arvukus Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas kõige rohkem langes, elunevad sellistel aladel, kus kaitsekord on kõige rangem, st looduskaitsealadel, samas kui alal Alto Sil elunev metsise asurkond on kõige suurem asurkond selles piirkonnas ning seal on metsiste arvukus langenud vaid väga vähesel määral. Lisaks on tema arvates määrav tähtsus asjaolul, et selle liigi arvukuse langus kõnealusel alal oli palju suurem ala nendes osades, mis on kaevanduspiirkonnast kaugemal.

119    Hispaania Kuningriik väidab lisaks, et kõnealuse ala nendes osades, mida mõjutavad käesoleva väitega hõlmatud pealmaakaevandused, elunes metsis üksnes tükk aega tagasi ning asurkond ei olnud arvukas. Ala neis osades on tema väitel vaid üks tuntud mänguplats – Robledo El Chano –, mis vastavalt kantaabria metsise kaitse riiklikule kavale kuulub kõnealuse liigi kaitseks kriitilise ala koosseisu. Kõnealune mänguplats ei ole Hispaania Kuningriigi väitel enam alates 1980. aastate lõpust kasutusel ning seega ei saanud kaevandus Fonfría seda kahjustada.

–       Euroopa Kohtu hinnang

120    Esiteks tuleb välja selgitada, kas elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 2 on kohaldatav pealmaakaevanduste Feixolín, Fonfría, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia tegevuse suhtes, mis toimus pärast ala Alto Sil klassifitseerimist erikaitsealaks, mis jõustus alates 2000. aastast.

121    Selles osas ja mis puudutab esiteks kaevandust Nueva Julia, siis kuivõrd teise väite esimese osa uurimise raames on tuvastatud, et sellele kaevandusele anti luba viisil, mis ei ole kooskõlas elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3, tuleneb kohtupraktikast, et kõnealuse artikli lõike 2 rikkumise võib tuvastada siis, kui on tuvastatud elupaiga halvenemine või nende liikide häirimine, kelle pärast kõnealune ala kaitse alla võeti (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 94).

122    Järgmiseks, mis puudutab kaevandust Ampliación de Feixolín, siis tuleb meenutada, et asjaolu, et kavale või projektile on antud luba elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt, muudab tarbetuks nimetatud artikli lõikes 2 sätestatud üldise kaitsekohustuse samaaegse kohaldamise, kui tegemist on nimetatud kava või projektiga hõlmatud kaitstud ala mõjutamisega (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 250).

123    Sellest järeldub, et kuivõrd kaevanduse Ampliación de Feixolín tegevus, mida komisjon arvustab, toimus ajal, mil sellele ei olnud luba veel antud – nagu on tuvastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 35 –, võib see kujutada endast elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 rikkumist.

124    Lõpetuseks tuleb märkida, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 2 on kohaldatav pealmaakaevanduste Feixolín, Fonfría ja Salguero-Prégame-Valdesegadas suhtes vaatamata sellele, et neile anti luba enne seda, kui elupaikade direktiivis ette nähtud kaitsekord muutus ala Alto Sil erikaitsealana klassifitseerimise tõttu selle suhtes kohaldatavaks.

125    Nimelt on Euroopa Kohus juba sedastanud, et kuigi selliste projektide suhtes ei ole kohaldatavad elupaikade direktiivis kehtestatud projekti keskkonnamõju hindamist asjaomasele alale käsitlevad eeskirjad, kuulub nende rakendamine sellegipoolest selle direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse (vt selle kohta 14. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑226/08: Stadt Papenburg, EKL 2010, lk I‑131, punktid 48 ja 49).

126    Mis puudutab teiseks väidet, mille kohaselt Hispaania Kuningriik ei täitnud asjaomaste pealmaakaevanduste tegevusega seonduvalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 2, siis tuleb meenutada, et teatud tegevus on selle sättega kooskõlas ainuüksi siis, kui on tagatud, et see tegevus ei põhjusta mingisugust häirimist, mis võiks oluliselt riivata kõnealuse direktiivi eesmärke ja eeskätt selle direktiivi kaitse-eesmärke (vt selle kohta 4. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑241/08: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2010, lk I‑1697, punkt 32).

127    Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt peab erikaitsealade õiguslik kaitsestaatus tagama selle, et nendel erikaitsealadel välditaks looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille pärast alad on kaitse alla võetud (vt eeskätt 14. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑535/07: komisjon vs. Austria, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).

128    Sellest järeldub, et käesolev väide on põhjendatud üksnes siis, kui komisjon tõendab õiguslikult piisavalt, et Hispaania Kuningriik ei ole võtnud sobivaid kaitsemeetmeid, mis võimaldaksid tagada, et kaevanduste Feixolín, Fonfría, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia tegevus pärast ala Alto Sil klassifitseerimist erikaitsealaks 2000. aastal ei põhjustaks metsise elupaikade halvenemist ega häiriks seda liiki moel, mis võiks tingida olulise tähtsusega tagajärjed, arvestades selle direktiivi eesmärki tagada kõnealuse liigi säilimine.

129    Selles osas on sobilik uurida esiteks, kas asjaomased kaevandused asuvad alal, mis kujutab endast metsisele sobivat elupaika, kuid mida see liik ei saa kasutada kõnealuste kaevanduste tegevuse või isegi sellele järgneva kaevandamiseelse seisundi taastamise ajal.

130    Komisjon väidab, et nii on see eeskätt elupaiga 9230 puhul, milleks on Quercus robur ja Quercus pyrenaica metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal.

131    Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktides 81 ja 82, on komisjon selles osas esitanud tõendeid selle elupaiga hävitamise kohta pärast ala Alto Sil klassifitseerimist erikaitsealaks ainuüksi seoses kaevandusega Fonfría. 2005. aasta aruandest nähtub, et selle kaevandamise raames, mida alustati 2001. aastal, hävitati tõepoolest 17,92 hektarit elupaika 9230.

132    Hispaania Kuningriik väidab, et see elupaiga hävimine ei oma metsise säilimise seisukohast tähtsust, kuna kõnealusel alal ei ole tema väitel ühtegi mänguplatsi.

133    Selle argumendiga ei saa nõustuda, sest isegi eeldusel, et seda ala ei saa kasutada mänguks, ei ole välistatud, et kõnealune liik kasutab seda elupaigana muul otstarbel, näiteks elunemiseks või talvitumiseks.

134    Lisaks sellele ei saa juhul, kui kõnealust kaevandamist ei oleks sellel alal toimunud, välistada, et ametiasutuste poolt sel eesmärgil võetud meetmete tulemusel oleks metsised võinud seda ala kasutada mänguks.

135    Selles osas tuleb meenutada, et erikaitsealade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid peab ka vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Austria, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

136    Teiseks väidab komisjon, et asjaomased kaevandused võivad nende tekitatud müra ja vibratsiooni tõttu, mis on tajutavad ka erikaitsealal Alto Sil, häirida oluliselt metsise asurkonda, mis on sellel erikaitsealal kaitse all.

137    Selles osas tuleneb toimikust, et – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 88 – arvestades mitme metsise kriitilise ala ja kõnealuste pealmaakaevanduste vahelise võrdlemisi piiratud vahemaaga, on nende kaevanduste tekitatud müra ja vibratsioon kõnealustel aladel tajutav.

138    Sellest tuleneb, et sellised kahjulikud mõjutused võivad põhjustada kõnealuse direktiivi eesmärke ja eeskätt metsise kaitse-eesmärke olulisel moel kahjustada võivat häirimist.

139    See kehtib seda enam, et väljaspool vaidlust on asjaolu, et metsise puhul on tegemist elupaikade rahu ja kvaliteedi suhtes tundliku ja eriti nõudliku liigiga. Lisaks sellele tuleneb toimikust, et isoleerituse ja rahulikkuse tase, mis on sellele liigile vajalik, on esmajärguline tegur, sest see mõjutab oluliselt liigi sigimisvõimet.

140    Hispaania Kuningriik väljendab selles osas oma kahtlusi, esitades vastuväite, et liigi asurkonna arvukuse langemine, sealhulgas alal Alto Sil, toimub ka väljaspool kaevanduspiirkonda ja seda veelgi ulatuslikumalt. Seda asjaolu kinnitab Hispaania Kuningriigi arvates 2005. aasta aruanne, milles on märgitud, et kaevanduste ja kantaabria metsise mänguplatside mahajätmise vahel ei ole põhjuslikku seost, kuivõrd mänguplatse on väljaspool kaevandustega piirnevat vööndit palju rohkem maha jäetud.

141    Ainuüksi see asjaolu ei kummuta siiski seda, et kõnealuste kaevanduste poolt erikaitsealal tekitatud eespool kirjeldatud kahjulikud mõjutused võivad seda liiki oluliselt kahjustada, isegi kui kõnealuse liigi asurkonna arvukuse vähenemine võis olla veelgi suurem nende asurkondade puhul, mis elunevad kõnealustest kaevandustest võrdlemisi kaugel.

142    Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 rikkumise tõendamiseks ei ole komisjon lisaks kohustatud tõendama põhjusliku seose olemasolu kaevanduse ja metsise olulise häirimise vahel. Arvestades sellega, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 2 ja selle artikli lõige 3 taotlevad sama kaitsetaseme tagamist, siis piisab sellest, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et kõnealune kaevandus häirib asjaomast liiki oluliselt (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 32, samuti 21. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑2/10: Azienda Agro-Zootecnica Franchini ja Eolica di Altamura, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 41).

143    Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktides 90–92, tuleneb toimikust igal juhul, et see, et metsised jätsid maha mänguplatsi Robledo El Chano, mida nad kasutasid veel 1999. aastal, on tingitud pealmaakaevanduse Fonfría tegutsemisest alates 2001. aastast.

144    See asjaolu kinnitab, et asjaomane kaevandamine, eeskätt tekitatav müra ja vibratsioon võivad kõnealust liiki oluliselt häirida.

145    Sellest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et pealmaakaevanduste Feixolín, Fonfría, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia tegevus on vastuolus elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 2 tulenevalt nende tekitatud mürast ja vibratsioonist, mis võivad mõjutada oluliselt metsise säilimist.

146    Kolmandaks väidab komisjon, et pealmaakaevandused suurendavad metsise alamasurkondade isoleeritust, kuna need sulgevad ühenduskoridorid asjaomaste alamasurkondade ja teiste asurkondade vahel. Komisjon tugineb keskkonnaministeeriumi jaoks kantaabria metsise Hispaanias säilitamise strateegia koordinaatorite poolt 2004. aasta detsembris koostatud aruandele kaevandamise mõju kohta kantaabria metsisele.

147    Selles osas tuleb tuvastada, et selles ekspertaruandes, mille on koostanud Hispaania keskkonnaministeeriumi ning Castilla-Leóni autonoomse piirkonna keskkonnaministeeriumi kantaabria metsise küsimuses tunnustatud eksperdid, jõutakse järeldusele, et tegevuses kaevandused, sealhulgas kaevandused Feixolín ja Fonfría, võivad koostoimes muude projektidega, mida hakatakse peagi ellu viima – näiteks kaevandus Ampliación de Feixolín –, moodustada metsise jaoks katkematu ida–lääne-suunalise tõkke, mis võib tingida selle liigi isendirühmade isoleerimise ning kaugemas perspektiivis sellest tõkkest lõunas elunevate rühmade hääbumise.

148    Kuivõrd Hispaania Kuningriik ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber selles aruandes, mille teaduslikku väärtust ei ole vaidlustatud, tehtud järeldused, siis tuleb asuda seisukohale, et kaevandused Feixolín, Fonfría ja Ampliación de Feixolín võivad avaldada sellist „tõkestavat mõju”, mis suurendab metsise elupaikade killustatust ning selle liigi teatavate alamasurkondade isoleeritust.

149    Siiski tekib küsimus, kas nii tuvastatud elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 rikkumisi võib Hispaania Kuningriigile ette heita osas, milles need seonduvad pealmaakaevandusega Ampliación de Feixolín.

150    Nimelt ja vastupidi muudele kõnealuse väitega hõlmatud kaevandustele ei olnud pealmaakaevandusele Ampliación de Feixolín veel luba antud hetkel, mil toimus komisjoni arvustatav kaevandamine. Lisaks sellele määrasid ametiasutused selle kaevanduse käitajale sanktsiooni, sest viimane oli alustanud seal kaevandamist ilma eelneva loata, ning kohustasid teda kaevandamist lõpetama.

151    Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 105 ja nagu tuleneb toimikust, keelasid ametiasutused vaatamata sellele, et nad olid teadlikud kaevandamisest selles kaevanduses vähemalt alates 2005. aastast, kaevandamise aga alles 2009. aasta novembris pärast sama aasta septembris toimunud inspekteerimist.

152    Seega, kuivõrd Hispaania Kuningriik võimaldas kesta vähemalt neli aastat olukorral, mis põhjustas olulist häirimist erikaitsealal Alto Sil, siis on Hispaania Kuningriik jätnud õigeaegselt võtmata vajalikud meetmed häirimise lõpetamiseks. Sellest tulenevalt saab Hispaania Kuningriigile ette heita elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 tuvastatud rikkumisi ka selles osas, milles need seonduvad pealmaakaevandusega Ampliación de Feixolín.

153    Lõpetuseks tuleb lahendada veel küsimus, kas elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 sel moel tuvastatud rikkumisi võib õigustada kaevandamise tähtsus kohalikule majandusele, millele viitab Hispaania Kuningriik.

154    Hispaania Kuningriigil on tõesti võimalik tugineda sellisele õigustusele elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud menetluse raames. Kui kõik selles sättes kehtestatud tingimused on täidetud, võib selle kohaldamise tulemusena lubada tegevust, mida – nagu meenutati juba käesoleva kohtuotsuse punktis 122 – ei saa enam keelata sama artikli lõike 2 alusel.

155    Kuid nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktis 125 viidatud kohtupraktikast, ei ole elupaikade direktiivis ette nähtud keskkonnamõju eelneva hindamise menetlused kohaldatavad selliste projektide suhtes nagu Feixolín ja Fonfría, kuna neile on antud luba enne elupaikade direktiivis ette nähtud kaitsekorra kohaldatavaks muutumist ala Alto Sil suhtes tulenevalt selle klassifitseerimisest erikaitsealaks.

156    Nende projektide osas ei saa välistada, et analoogia alusel elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud erandi tegemise menetlusega sellise kava või projekti keskkonnamõju hindamise siseriikliku menetluse raames, mis võib oluliselt mõjutada teatud ala kaitsehuve, tugineb liikmesriik avaliku huvi kaalutlustele ja võib juhul, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, anda loa tegevusele, mida hiljem ei saa keelata kõnealuse artikli lõike 2 alusel.

157    Kuid nagu on juba meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 109, peab kava või projekti mõju selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud tingimused on täidetud, olema eelnevalt analüüsitud selle direktiivi artikli 6 lõike 3 alusel.

158    Kuid toimikust nähtub, et siseriikliku loamenetluse raames projektide Feixolín ja Fonfría keskkonnamõju hinnates ei olnud võimalik analüüsida olulist häirimist, mida need projektid võivad põhjustada metsisele ning mis on tuvastatud käesoleva kohtuotsuse punktides 131, 145 ja 148, sest Hispaania Kuningriik ei olnud häirimist piiritlenud ja vaidlustas isegi selle olemasolu, sealhulgas menetluse raames Euroopa Kohtus.

159    Neil tingimustel ilmneb, et siseriikliku loamenetluse raames ei olnud võimalik kontrollida elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud tingimuste täitmist.

160    Eelnevast lähtudes ei saa elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 tuvastatud rikkumisi õigustada kaevandamise tähtsusega kohalikule majandusele.

 Kolmas väide, mis tugineb elupaikade direktiivi alusel ala Alto Sil ühenduse tähtsusega alaks määramise ettepanekust tulenevate kohustuste rikkumisele seoses pealmaakaevandustega Fonfría, Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas ja Nueva Julia

–       Poolte argumendid

161    Oma kolmanda väitega arvustab komisjon Hispaania Kuningriiki seetõttu, et viimane ei olnud alates 1998. aasta jaanuarist võtnud seoses kaevandustes Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia toimuva söekaevandamisega vajalikke meetmeid selleks, et kaitsta riikliku ökoloogilise tähtsusega ala Alto Sil, mille kohta oli esitatud ühenduse tähtsusega alaks määramise ettepanek, ja eeskätt meetmeid seoses pruunkaruga, ega olnud seega täitnud kohustusi, mis tal on elupaikade direktiivi alusel ja nagu on täpsustatud eespool viidatud kohtuotsustes Dragaggi jt ning Bund Naturschutz in Bayern jt.

162    Hispaania Kuningriik vaidleb vastu, väites, et ta on nimetatud kohustusi täitnud, ning märgib selles osas, et ametlike loendusandmete kohaselt on pruunkaru asurkonna ja eelkõige läänepoolse, ala Alto Sil hõlmava asurkonna arvukus viimase kümne aasta kestel märkimisväärselt tõusnud.

–       Euroopa Kohtu hinnang

163    Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma seoses aladega, kus asuvad looduslikud elupaigatüübid ja/või elunevad esmatähtsad liigid ja mis on piiritletud ühenduse nimekirja kandmiseks, kohased kaitsemeetmed, et säilitada nimetatud alade omadused. Liikmesriigid ei saa seega heaks kiita sekkumisi, mis võivad oluliselt kahjustada ala ökoloogilisi omadusi. Nii on see eeskätt juhul, kui sekkumine võib tingida asjaomasel alal elunevate esmatähtsate liikide hävimise (20. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑308/08: komisjon vs. Hispaania, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

164    Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud asjaolu, et pruunkaru näol on tegemist esmatähtsa liigiga, mis eluneb alal Alto Sil, ning et selle liigi kaitse oli Hispaania Kuningriigi eesmärk, kui ta tegi ettepaneku klassifitseerida see ala ühenduse tähtsusega alaks.

165    Seega tekib küsimus, kas – nagu väidab komisjon – pealmaakaevanduste Fonfría, Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas ja Nueva Julia tegevust saab osas, milles see toimus ajutise kaitsekorra kehtimise ajal 1998. aasta jaanuarist, mil tehti ettepanek klassifitseerida see ala ühenduse tähtsusega alaks, kuni 2004. aasta detsembrini, mil see ala tegelikult ühenduse tähtsusega alaks klassifitseeriti, käsitada sekkumisena, mis võib oluliselt kahjustada selle ala ökoloogilisi omadusi ning – seoses eeskätt pruunkaru esmatähtsa liigiga – tingida selle liigi hävinemise kõnealusel alal.

166    Selles osas tuleneb toimikust ja eeskätt dokumentidest, millele kohtujurist viitab oma ettepaneku punktis 130, et Sili jõest põhjas asuvad kaevandused ja eriti kaevandused Fonfría ja Feixolín häirisid pruunkaru ja seda eeskätt seetõttu, et need tingisid „tõkestava mõju” või suurendasid seda, luues ohu takistada või raskendada oluliselt juurdepääsu Leitariegose koridorile, mis kujutab endast aga kantaabria pruunkaru lääneasurkonna jaoks, kuhu kuulub alal Alto Sil elunev pruunkaru isendirühm, suure tähtsusega põhja–lõuna-suunalist liikumisteed.

167    Arvestades komisjoni esitatud tõenditega, ei saa siiski asuda seisukohale, et see „tõkestav mõju” kahjustas oluliselt kõnealuse ala ökoloogilisi omadusi seoses eeskätt pruunkaru kaitsestaatusega.

168    Nimelt, nagu väitis Hispaania Kuningriik, ilma et komisjon oleks sellele vastu vaielnud, on kantaabria pruunkaru lääneasurkonna – kuhu kuulub alal Alto Sil elunev pruunkaru isendirühm – demograafiline areng aastatel 1998–2004 selgelt positiivne.

169    Toimik kinnitab asjaolu, et kui aastatel 1982–1995 langes kõnealuse asurkonna arvukus 4–5% aastas, siis alates 1996. aastast selle asurkonna arvukus tõusis igal aastal ja püsivalt 7,5% võrra, nii et 1990. aastate alguse hinnanguliselt isendite koguarvult 50–65 tõusis asurkonna arvukus 2008. aastal ligi 100–130 isendini. Praegu loetakse asurkonda ohustatuks, kuid elujõuliseks. Uurimuste kohaselt on seevastu endiselt ohustatud kantaabria pruunkaru idaasurkond ja seda eestkätt selle isoleerituse tõttu lääneasurkonnast. Idaasurkond ei ole veel taastunud elujõuliseks peetaval tasemel, sest sellesse asurkonda kuuluvate isendite arv on kõnealusel ajavahemikul suurenenud kokku 20–25 isendilt üksnes kokku 30 isendini.

170    Neist kaalutlustest nähtub, et arvestades Euroopa Kohtule käesoleva menetluse raames esitatud teadustöödega, mis käsitlevad kantaabria pruunkaru lääneasurkonda, kuhu kuulub alal Alto Sil elunev pruunkaru isendirühm, ei ole piisavalt tõendatud asjaolu, et pealmaakaevanduste Fonfría, Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas ja Nueva Julia tegevus võis osas, milles see toimus 1998. aasta jaanuarist, mil tehti ettepanek klassifitseerida see ala ühenduse tähtsusega alaks, kuni 2004. aasta detsembrini, mil see ala tegelikult ühenduse tähtsusega alaks klassifitseeriti, oluliselt kahjustada ala ökoloogilisi omadusi ning – seoses eeskätt pruunkaru esmatähtsa liigiga – tingida selle liigi hävinemise kõnealusel alal.

171    Järelikult tuleb kolmas väide tagasi lükata.

 Neljas väide, mis tugineb elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4 rikkumisele alates ala Alto Sil klassifitseerimisest ühenduse tähtsusega alana 2004. aasta detsembris

 Neljanda väite esimene osa

172    Komisjon väidab, et Hispaania Kuningriik on rikkunud elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi, sest ta andis loa pealmaakaevanduste Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia projektidele, jättes eelnevalt hindamata nende võimaliku mõju, ja igal juhul seetõttu, täidetud ei olnud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata selle kahjustavale mõjule.

173    Selles osas tuleb tuvastada, et kõigile selle väitega hõlmatud kaevandustele anti luba enne 2004. aasta detsembrit ja seega enne ala Alto Sil klassifitseerimist ühenduse tähtsusega alaks.

174    Kuid nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktis 125 viidatud kohtupraktikast, ei kohaldata projektide suhtes, millele anti luba enne elupaikade direktiivis ette nähtud kaitsekorra kohaldama hakkamist teatud ala suhtes, projekti mõju asjaomasele alale eelneva hindamise menetlust käsitlevaid elupaikade direktiivi eeskirju.

175    Seega ei olnud elupaikade direktiivi artikli 6 lõiked 3 ja 4 pealmaakaevanduste Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia suhtes kohaldatavad, mistõttu komisjon ei saa Hispaania Kuningriigile ette heita nende sätete rikkumist.

176    Seega tuleb neljanda väite esimene osa tagasi lükata.

 Neljanda väite teine osa

–       Poolte argumendid

177    Komisjon heidab Hispaania Kuningriigile ette ka seda, et ta ei võtnud pärast ala Alto Sil 2004. aasta detsembris ühenduse tähtsusega alaks klassifitseerimist toimunud pealmaakaevanduste Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría ja Nueva Julia ning Ampliación de Feixolín tegevuse suhtes elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamiseks nõutavaid meetmeid.

178    Ta väidab, et need kaevandused hävitasid kõnealuse ühenduse tähtsusega ala raames kaitstavad elupaigad, sealhulgas elupaiga 9230 – Quercus robur ja Quercus pyrenaica metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal, mis on komisjoni arvates erilise tähtsusega pruunkaru liigi seisukohast, kes kasutab seda sageli läbikäigualana.

179    Ta väidab lisaks, et kõnealustel kaevandustel on „tõkestav mõju”, mis aitas kaasa Leitariegose koridori sulgemisele, mis on kantaabria pruunkaru lääneasurkonna jaoks, kuhu kuulub alal Alto Sil elunev pruunkaru isendirühm, suure tähtsusega läbikäiguala, ja mis tingib selle asurkonna elupaiga killustamise ning selle teatud rühmade isoleerimise.

180    Nendest kaevandustest väidetavalt tingitud „tõkestav mõju” muudab komisjoni arvates veelgi keerukamaks läbikäimise kantaabria pruunkaru lääne- ja idaasurkonna vahel, mis tingib liigi killustatuse säilimise ega võimalda liigi idaasurkonnal taastuda piisaval arvul, et tagada selle elujõulisus.

181    Hispaania Kuningriik väidab vastu, et kaevandused asuvad metsavabadel aladel, kus kasvab peamiselt kanarbik ning kuhu karud ei ole kunagi tulnud oma poegade üleskasvatamiseks, ja seda mitte nende kaevanduste tegevuse tõttu, vaid pigem seetõttu, et poegade kasvatamiseks sobivat elupaika seal ei esine, mis aga ei ole omakorda kuidagi seotud võimaliku häirimisega, mida kaevandused võiksid poegade üleskasvatamisega seoses tingida.

182    Castilla-Leóni autonoomne piirkond on lisaks võtnud mitmeid meetmeid pruunkaru elupaikade seisukorra parandamiseks, sealhulgas on taastatud pruunkaru elupaik Leitariegose koridori jääval alal.

183    Hispaania Kuningriik on seisukohal, et kuigi ala Alto Sil on pruunkaru jaoks olulise tähtsusega, on sellegipoolest tegemist alaga, mis asub kaevandustest oluliselt põhja pool ning 1800 meetrist kõrgemal ning mis asub Astuuria autonoomse piirkonna ja Leóni provintsi vahelisel sulusalal, kuhu karud tulevad kevadel ja sügisel keha kinnitama. Karud ei tule tema väitel selle ala lõunapoolsesse ossa, kus asuvad kaevandused, sest elupaik on seal täiesti erinev.

184    Lõpetuseks ja mis puudutab komisjoni väiteid elupaiga 9230 – Quercus robur ja Quercus pyrenaica metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal – hävitamist, siis katab see 17,92 hektarit kaevanduse Fonfría pindalast ja 19,90 hektarit kaevanduse Ampliación de Feixolín pindalast. Kuid kuivõrd selle elupaiga kogupindala alal Alto Sil on viimaste uurimuste kohaselt 4000 või isegi 8000, mitte 2600 hektarit, nagu oli kõnealuse ala ühenduse tähtsusega alaks klassifitseerimise ettepanekus algul märgitud, siis on selle elupaiga hävimine suhteliselt tähtsusetu.

–       Euroopa Kohtu hinnang

185    Esiteks tuleb uurida komisjoni väidet, mille kohaselt hävitati ühenduse tähtsusega ala Alto Sil raames kaitstud elupaiku pärast selle ala klassifitseerimist ühenduse tähtsusega alaks 2004. aasta detsembris, rikkudes sel moel elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 2.

186    Selles osas ja nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 144 ja 145, tuleneb toimikust ja eeskätt 2005. aasta aruandes esitatud kaevandamise tabelist, et kaevanduste Fonfría ja Ampliación de Feixolín tegevus kahjustas sel moel kõnealust ala ning et viimasena nimetatud kaevanduse osas toimus kahjustamine pärast 2004. aasta detsembrit ja vähemalt 19 hektaril.

187    Teiseks väidab komisjon, et kõnealuste kaevandustega piirnevas vööndis häirisid kaevandamisest tingitud müra ja vibratsioon oluliselt pruunkaru, mis on ala ühenduse tähtsusega alaks klassifitseerimisega kaitse alla võetud esmatähtis liik.

188    Selles osas tuleneb 7. novembri 2008. aasta keskkonnaaruandest Orallo mägedes (Villablino, León) pealmaa söekaevanduse Feixolín projekti kohta, mida edendab ettevõte Minero Siderúrgica de Ponferrada ja mis esitati komisjoni hagiavalduse lisana, et kaevandusest Feixolín tingitud kantaabria pruunkaru elupaikade hävimine oli olulise tähtsusega nn Leitariegose koridori jääval alal, et karud eemaldusid 3,5–5 kilomeetri kaugusele ala nendest osadest, kus kaevandamisest tingitud müra ja vibratsioon olid tajutavad, ning et see kaevandus takistab või raskendab oluliselt pruunkaru pääsu sellesse koridori, mis kujutab endast aga selle liigi lääneasurkonna jaoks kriitilise tähtsusega põhja–lõuna-suunalist liikumisteed.

189    Eelnevat kinnitab 2005. aasta aruanne, kus on põhjapoolsete kaevanduste, sealhulgas kaevanduste Feixolín ja Fonfría mõju analüüsi raames märgitud, et umbes 10 kilomeetri laiune Leitariegose koridor kujutab endast kõnealuse liigi lääneasurkonna jaoks suure tähtsusega liikumisteed, mis võimaldab eeskätt läbikäimist kahe sigimise seisukohast äärmiselt tähtsa isendirühma vahel.

190    Selles aruandes on märgitud, et koridori seisundi halvenemine ja selle sulgemine on üks peamistest ohtudest kantaabria pruunkaru taastamisele, kuivõrd see võib tingida lääneasurkonna killustumise kaheks alamasurkonnaks ning lõpuks isegi liigi jagunemise kolme asurkonna vahel.

191    Seega tuleb pealmaakaevandustest Feixolín, Fonfría ja Ampliación de Feixolín tingitud müra ja vibratsiooni ning Leitariegose koridori sulgemist nende kaevanduste tõttu pidada ühenduse tähtsusega ala Alto Sil häirimiseks, mis on pruunkaru kaitset silmas pidades oluline.

192    Kuivõrd pealmaakaevandustele Feixolín ja Fonfría anti luba enne elupaikade direktiivis ette nähtud kaitsekorra kohaldama hakkamist ala Alto Sil suhtes viimase klassifitseerimise tõttu ühenduse tähtsusega alaks 2004. aasta detsembris, tekib küsimus, kas sarnaselt sellega, mis on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 156 seoses metsise kahjustamisega enne selle ala klassifitseerimist erikaitsealaks 2000. aastal loa saanud kaevanduste tegevuse tõttu, on võimalik sellist häirimist õigustada elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 analoogia alusel kohaldamise abil siseriikliku menetluse raames, millest tulenevalt ei saaks selle artikli lõike 2 rikkumist asjaomasele liikmesriigile ette heita.

193    Hispaania Kuningriik viitab selles osas 2005. aasta aruandes sisalduvale analüüsile tuginedes kõnealuses küsimuses üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatele põhjustele kaevandamise jätkamiseks, st söega varustamise kindlustatus, töökohtade säilitamine ja lubade lõplik laad; samuti ettepanekutele võtta meetmeid pruunkaru elupaiga seisundi parendamiseks, eeskätt Leitariegose koridori taimkatte taastamise meetmed.

194    Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 teisest lõigust tuleneb siiski, et kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

195    Sellest tuleneb, et kuivõrd käesolev väide seondub pruunkaru kui ühenduse tähtsusega alal Alto Sil alates 2004. aastast kaitse alla võetud esmatähtsa liigiga ning kuivõrd Hispaania Kuningriik ei ole viidanud sellist laadi kaalutlustele, nagu on silmas peetud elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 teises lõigus, siis ei saa käesoleva kohtuotsuse punktis 191 tuvastatud häirimist õigustada selles sättes ette nähtuga analoogse siseriikliku erandi tegemise menetluse raames.

196    Seetõttu tuleb nõustuda neljanda väite teise osaga seoses väite selle osaga hõlmatud põhjapoolsete kaevandustega, st kaevandustega Feixolín, Fonfría ja Ampliación de Feixolín.

197    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik:

–        andis loa pealmaakaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud nende lubade saamist sõltuvusse hindamisest, mis võimaldaks sobival viisil piiritleda, kirjeldada ja hinnata olemasolevate pealmaakaevanduste projektide otsest, kaudset ja kuhjuvat mõju, välja arvatud kaevandust Ladrones puudutavas seoses pruunkaruga,

siis rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad direktiivi 85/337 (muudetud kujul) artiklitest 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetest 1 ja 3;

–        alates aastast 2000, mil ala Alto Sil tunnistati erikaitsealaks linnudirektiivi alusel,

–        andis loa pealmaakaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud lubade saamist sõltuvusse nende projektide võimaliku mõju asjakohasest hindamisest, ja igal juhul seetõttu, et täidetud ei olnud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata ohule, mida projekt põhjustab metsistele – see liik kujutab endast ühte ala Alto Sil erikaitsealaks klassifitseerimist õigustanud loodusvaradest – ja milleks on alternatiivsete lahenduste puudumine, üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ja komisjoni teavitamine Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse tagamiseks vajalikest asendusmeetmetest, ja

–        ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade, halvenemist ning metsise – selle liigi elunemise tõttu alal Alto Sil määrati see ala erikaitsealaks – olulist häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia,

siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses erikaitsealaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 koostoimes artikliga 7, ja

–        alates 2004. aasta detsembrist ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning liikide häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Fonfría ja Ampliación de Feixolín, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses ühenduse tähtsusega alaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 2.

 Kohtukulud

198    Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 69 lõike 3 alusel võib Euroopa Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, eelkõige kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.

199    Käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et Euroopa Kohus lükkas tagasi komisjoni teatud väited.

200    Seetõttu tuleb jätta Hispaania Kuningriigi kanda tema enda kohtukulud ning mõista temalt välja kaks kolmandikku komisjoni kohtukuludest. Üks kolmandik komisjoni kohtukuludest tuleb jätta tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

1.      Kuna Hispaania Kuningriik andis loa pealmaakaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud nende lubade saamist sõltuvusse hindamisest, mis võimaldaks sobival moel piiritleda, kirjeldada ja hinnata olemasolevate pealmaakaevanduste projektide otsest, kaudset ja kuhjuvat mõju, välja arvatud kaevanduse Ladrones osas seoses pruunkaruga (Ursus arctos), siis rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ) artiklitest 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetest 1 ja 3.

2.      Kuna Hispaania Kuningriik andis alates aastast 2000, mil ala Alto Sil tunnistati erikaitsealaks nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta, muudetud komisjoni 29. juuli 1997. aasta direktiiviga 97/49/EMÜ) alusel,

–        loa pealmaakaevandustele Nueva Julia ja Ladrones, kuid ei seadnud lubade saamist sõltuvusse nende projektide võimaliku mõju asjakohasest hindamisest, ja igal juhul seetõttu, et täidetud ei olnud tingimused, mis lubavad projekti ellu viia vaatamata ohule, mida projekt põhjustab metsistele (Tetrao urogallus) – see liik kujutab endast ühte ala Alto Sil erikaitsealaks klassifitseerimist õigustanud loodusvaradest – ja milleks on alternatiivsete lahenduste puudumine, üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ja Euroopa Komisjoni teavitamine Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse tagamiseks vajalikest asendusmeetmetest, ja

–        ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning metsise – selle liigi elunemise tõttu alal Alto Sil määrati see ala erikaitsealaks – olulist häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Salguero-Prégame-Valdesegadas, Fonfría, Ampliación de Feixolín ja Nueva Julia,

siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses erikaitsealaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 koostoimes artikliga 7.

3.      Kuna Hispaania Kuningriik ei ole alates 2004. aasta detsembrist võtnud vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade, sealhulgas liikide elupaikade halvenemist ning liikide häirimist, mida põhjustasid kaevandused Feixolín, Fonfría ja Ampliación de Feixolín, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud seoses ühenduse tähtsusega alaga Alto Sil oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2.

4.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5.      Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest. Jätta Euroopa Komisjoni kanda üks kolmandik tema enda kohtukuludest.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hispaania.