27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/150

—

meenutab, et Euroopa transpordipoliitika peab soodustama juurdepääsu siseturule ja ELi kõigi piirkondade säästvat arengut ning Euroopa kontinendi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

—

kiidab heaks Euroopa Komisjoni esitatud regulatiivse lähenemisviisi kahetasandilise transpordivõrgu kohta, mis põhineb kümnel koridoril ja 30 prioriteetsel projektil;

—

toetab koostalitusvõime ja ühendvedude ning puuduvate ühenduste ja kitsaskohtade prioriseerimist;

—

toetab suuremaid jõupingutusi, et soodustada üleminekut raudtee-, sisevee- ja mereveole ning liikluse arukat juhtimist;

—

rõhutab, et Euroopa Komisjonil peavad olema laialdased pädevused TEN-T projektide juhtimise ja asjaomaste otsuste tegemise valdkonnas ning kutsub üles tugevdama Euroopa koordinaatori võimu.

—

rõhutab kohaliku ja piirkondliku tasandi pädevust nii otsustamisel, kavandamisel kui rahastamisel;

—

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohustuslikku osalust koridoriplatvormide raames ning kutsub üles allkirjastama programmilepinguid Euroopa Liidu, iga liikmesriigi ja asjaomaste piirkondade vahel;

—

toetab põhimõtet rahastada põhivõrku Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ning soovib selliste uute Euroopa rahastamisallikate loomist nagu eurovõlakirjad;

—

soovib sellise transpordi maksustamise süsteemi rakendamist, mis põhineb kõige saastavamate transpordiliikide väliskulude sisestamise põhimõttel.

Raportöör

Bernard SOULAGE (FR/PES) Rhône-Alpes’i piirkonnanõukogu aseesimees

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta

COM (2011) 650 final

1.

toetab Euroopa Komisjoni soovi kiirendada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kasutuselevõttu; kõnealuse, 20 aastat kasutuses olnud taristu tulemuslikkus asjaomasele võrgule seatud ambitsioonikate ja esmatähtsate eesmärkide saavutamisel näib tänapäeval väiksem;

2.

pooldab Euroopa transpordipoliitika eesmärke ning üleeuroopalisele transpordivõrgule omistatud osatähtsust, mis peaks eelkõige soodustama:

3.

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et hoolimata olulistest edusammudest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisel jäävad praegused taristud liiga killustatuks nii geograafilisest kui ka eri transpordiliikide seisukohast; see probleem on veelgi tõsisem füüsiliste tõkete tõttu kannatavates piirkondades, nagu saared, mägialad ja äärealad;

4.

leiab, et kavandatud transpordipoliitika peaks integreerima sõnaselgemalt Euroopa Liidu üldisemad eesmärgid, mis on määratletud Euroopa 2020. aasta strateegias, ning edendama tugevamat sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus;

5.

jagab Euroopa Komisjoni valitud ettenägelikku, multimodaalset ja pragmaatilist lähenemisviisi, mis põhineb investeeringute kavandamisel kahe erineva transpordivõrgu jaoks:

6.

soovib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid täiel määral osaleda üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamise raames koostatud tegevuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel;

7.

tõstatab küsimuse, milliseid rahalisi vahendeid oleks võimalik tõhusalt kasutada väljavalitud investeeringuteks nende rangete eelarvepiirangute tingimustes, mis koormavad praegu liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahandust, et tugevdada kõigi ELi piirkondade ühtekuuluvust ja arengut;

8.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni valiku üle koostada määrus, mis on vahetult kohaldatav. See valik näib olevat:

9.

kiidab heaks koostalitlusvõime esmatähtsaks seadmise uues õigusraamistikus. See annab hea võimaluse Euroopa transpordisüsteemi integreerimiseks, soodustades kõigi Euroopa tasandi osalejate jaoks ühiste menetluste ja standardite rakendamist. Lisaks sellele soovib komitee anda võtmerolli koostalitlusvõimele kõigi, nii kauba- kui ka reisijateveo jaoks mõeldud transporditaristute (artikkel 34) rajamisel, et edendada võimalikult suurel määral liiklusvoogude järjepidevust ja transpordiahela mõiste elluviimist. Võimalik on teha arvukaid parandusi, eelkõige reisijate jaoks – integreeritud piletimüügiteenused, loetavamad sõiduplaanid ja ümberistumiste kooskõlastamine, ning kaubaveo valdkonnas, selle elujõulisuse ja teenusekvaliteedi tagamisel;

10.

toetab Euroopa Komisjoni valikut ja soovi rajada üleeuroopaline transpordivõrk, tagades samal ajal praeguste prioriteetide lõpuleviimise, milleks on 30 prioriteetset projekti ja valdkonnaülest prioriteeti, mille eesmärk on arendada liikluse juhtimise vahendeid, et soodustada koostalitlusvõimet ja kutsub komisjoni samuti üles varem prioriteetseteks kuulutatud projektide raames arvesse võtma kõnealuses valdkonnas varem tehtud töid, et säilitada Euroopa sekkumismeetmete järjepidevus;

11.

väljendab rahulolu asjaoluga, et taristuprojektid toetuvad olemasolevatele taristutele, taotledes samal ajal nende parandamist ja ühendamist (artikkel 7). Valitud projektide alusel võib seega luua uusi transporditaristuid, kuid samuti hooldada, taastada ja ajakohastada olemasolevaid transporditaristuid ning edendada vahendite kõige mõistlikumat kasutust;

12.

tunneb heameelt selle üle, et üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks valitud projektid, mis toetuvad ühishuvi põhimõttele (artikkel 7), peavad:

13.

tunneb heameelt mitut valdkonda hõlmavate meetmete üle, mida rakendatakse liikluse aruka juhtimise soodustamiseks, edendades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR), jõeteabeteenuseid (SIF), arukaid transpordisüsteeme (ITS) maanteetranspordis ning asukohamääramise ja satelliitnavigatsiooni süsteemi Galileo, et edendada koostalitlusvõimet, mis on ulatusliku Euroopa ühtse transpordituru elluviimise esmane tingimus;

14.

toetab nn sinise vööndi kontseptsiooni ja kahtleb komisjoni poolt meremagistraali põhimõttele (artikkel 25) omistatud tegelikus tähtsuses meremagistraalide väikese osatähtsuse tõttu kümnes koridoris ning leiab, et meretransporti ei ole piisavalt arvesse võetud Euroopa Komisjoni suuniste projektides;

15.

kahtleb komisjoni ja liikmesriikide tegelikus soovis muuta olukorda seoses nõudlusega liikuvuse järele, selle asemel, et rahuldada pidevalt suurenevat nõudlust liikuvuse järele;

16.

toetab põhimõtet, mille kohaselt peab sellest võrgust saama ühtse turu nn vereringesüsteem, mis võimaldab isikute ja kaupade takistamatut liikumist kogu Euroopa Liidus, eesmärgiga tagada enamiku ettevõtete ja kodanike jaoks maksimaalselt 30-minutilise sõiduaja kaugusel asuv transpordi üldvõrk aastaks 2050;

17.

innustab ühiseid jõupingutusi raudteetranspordi soodustamiseks; seda prioriteeti toetavad arvukad majandus-, finants- ja keskkonnaargumendid;

18.

püstitab küsimuse kogu Euroopa Liidu territooriumi katmise tõhususe kohta kooskõlas territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega ning üldvõrgu rajamisega avaneva võimaluse kohta saada maakasutuse planeerimise viitevahendiks Euroopa Liidu tasandil;

19.

meenutab, et üldvõrgu hooldamine on ainus võimalus, kuidas prioriteetsete projektideta äärepoolseimad piirkonnad võiksid saada kasu ELi rahastatavatest transporditaristu teenustest, tagades nii juurdepääsu kõigile piirkondadele;

20.

teeb ettepaneku teha jõupingutusi selleks, et parandada transpordiühendusi saarte, äärepoolseimate ja mägipiirkondadega ning samuti nende piirkondade vahel;

21.

toetab komisjoni algatust, mille eesmärk on viia lähiajal (hiljemalt 2030. aastal) lõpule suure Euroopa lisandväärtusega strateegilise võrgu rajamine; lisandväärtus tekiks eelkõige seoses majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega, mis on seatud strateegias „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”;

22.

tunneb heameelt mitmeliigiliste transpordikoridoride mõistele omistatud tähtsuse üle, kuna tegemist on vahendiga, mille eesmärk on lihtsustada põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist vastavalt transpordiliikide omavahelise ühendamise, koostalitlusvõime ning ressursside kooskõlastatud ja tõhusa haldamise põhimõtetele (artikkel 48). Komitee avaldab kahetsust meremagistraalide väikese osatähtsuse üle kavandatud transpordikoridoride raames;

23.

toetab komisjoni nende kümne koridori valikul, mis tähistavad põhivõrgu prioriteetseid teid, ning põhivõrgu määratlemiseks valitud meetodeid, samuti toetab komisjoni valikut keskenduda vähemalt aastatel 2014–2020 suure Euroopa lisandväärtusega piiriüleste projektide rahastamisele;

24.

kiidab heaks põhimõtte usaldada vastutus iga koridori eest Euroopa koordinaatorile (artikkel 51), kes tegutseb komisjoni nimel ja eest, seades esikohale ELi huvi. Koordinaator juhib kavandatud tegevust, pidades kinni ajakavast ja ette nähtud rahalistest vahenditest, ning annab aru tehtud edusammudest ja võimalikest esinenud raskustest, töötades kõigi sidusrühmadega konsulteerimise põhimõttel;

25.

tunneb heameelt põhivõrgu transpordisõlmedele (artikkel 47) omistatud tähtsuse üle ühendvedude seisukohast, kuid teeb ettepaneku täpsustada ja anda ulatuslikum määratlus linnatranspordisõlme mõistele, et integreerida asjaomased logistika- ja sadamapiirkonnad (artikli 3 punkt o);

26.

on siiski seisukohal, et põhivõrk peaks lisaks nende sadamate paremale integreerimisele, mis on olulised liikmesriikide ekspordi ja impordi seisukohalt, kuid asuvad väljaspool linnatranspordisõlmi, arendama ka taristuid, mis teenindavad ühendusi kolmandate riikidega – eelkõige kandidaatriikidega – parandades maismaatranspordi ja meremagistraalide koostoimet;

27.

toetab jõupingutuste tõhustamist, et soodustada transpordi ümbersuunamist raudtee-, sisevee- ja meretranspordile;

28.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koos Euroopa Liiduga peavad toetama ühistranspordiliike üldiselt ja eelkõige avalikku transporditeenust ning rakendama tõhusaid linnalise liikuvuse tegevuskavasid, et vabastada linnakeskused ummikutest;

29.

leiab samuti, et reisijate- ja kaubaveo üksteisest sõltumatu haldamine, arvestades nende erinevate vajadustega, võimaldab tõhustada mõlema transpordiliigi toimimist;

30.

tervitab aruka liikluskorralduse toetamise meetmeid (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem, jõeteabeteenused, mereohutuse teabevahetussüsteem SafeSeaNet, arukad transpordisüsteemid), mis on esmatähtsad Euroopa integreeritud transpordisüsteemi saavutamiseks;

31.

rõhutab, et Euroopa Komisjonil peab olema laialdane pädevus üleeuroopalise transpordivõrgu projektide haldamisel ja sellealaste otsuste tegemisel, kuna ainult komisjon kooskõlas teiste ELi institutsioonide ja organitega saab tagada Euroopa lisandväärtuse ning kõigi projektide omavahelise sidususe kogu Euroopas, et luua tõeline Euroopa võrgustik, mis kujutab endast rohkemat kui üksnes riiklike taristute ühendust;

32.

märgib, et määrus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning tagab ELile võimaluse võtta asjaomaseid meetmeid nende eesmärkide teostamiseks, mida ei ole võimalik saavutada rahuldavalt riiklikul ja riiklikust tasandist madalamal tasandil;

33.

kiidab heaks iga liikmesriigi poolt üleeuroopalise transpordivõrgu raames võetavate meetmete üle teostatava järelevalve vahendi, mis võimaldab liikmesriikidel komisjoni pidevalt teavitada ühishuviprojektide rakendamise arengust ning kõnealuseks eesmärgiks tehtud investeeringutest, samuti põhimõtte, mille kohaselt komisjon avaldab iga kahe aasta tagant eduaruande, mis esitatakse kõigile ELi pädevatele asutustele. Komitee kiidab samuti heaks komisjonile tagatud võimaluse kohandada delegeeritud õigusakte, et mahumääradest tulenevaid võimalikke muutusi arvesse võtta (artikkel 54);

34.

vaatleb edusammuna põhivõrgukoridoride kooskõlastatud rakendamise põhimõtet (artikkel 52), milles usaldatakse vastutus selle eest Euroopa koordinaatorile, tema valimise viisile (artikli 51 lõige 2), tema volituste loendile (artikli 51 lõige 5) ja komisjonile antud võimalusele võtta vastu rakendusotsuseid põhivõrgukoridori kohta (artikli 53 lõige 3);

35.

taotleb siiski transpordikoridoriga seonduvate projektide positiivse arengu tagamiseks Euroopa koordinaatori volituste tõhustamist, mitte üksnes konfliktide vahendamiseks, vaid ka selleks, et hoiatada komisjoni ja parlamenti juhul, kui tema hinnangul takistab esilekerkinud probleem projekti sujuvat arengut (artikli 51 lõike 5 punkt b);

36.

kiidab heaks koridoriplatvormide loomise ja nende ülesande vastutada põhivõrgukoridori üldeesmärkide kindlaksmääramise ning asjaomaste meetmete ettevalmistamise ja rakendamise järelevalve eest (artikkel 52), kuid väljendab oma üllatust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kõrvalejäämise üle põhivõrgukoridoride juhtimisest (artikkel 52) ning teeb ettepaneku muuta nende osalus koridoriplatvormide tegevuses kohustuslikuks. Selle ettepaneku põhjuseks on koridoriplatvormile antud laialdased volitused ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste volitused ja ülesanded transpordipoliitika tähtsate osalejate, sageli oluliste kaasrahastajate ning demokraatliku õiguspärasuse allikatena, kes võivad kaasa aidata projektide rakendamise tagamisele;

37.

rõhutab vajadust kaasata linnad ja piirkonnad üleeuroopalise transpordivõrgu ja selle prioriteetide määratlemisse, et võtta arvesse iga piirkonna konkreetset olukorda; rõhutab lisaks seda, kui suurel määral peab kohalik ja piirkondlik tasand panustama kavandatud transpordialgatustesse nii otsuste tegemise, kavandamise kui ka rahastamise valdkonnas, et tagada eelkõige kooskõla kohaliku ja piirkondliku tasandi ruumilise planeerimisega;

38.

seab küsimuse alla osatähtsuse, mis on antud asjaomaste piirkondadega kooskõlastamisele koridoriprojektide määratlemisel, ning soovitab, et kooskõlastamine piirkondlike osalejatega oleks üks koridoriplatvormide ülesanne ja toetuks suurel määral kohalike ja piirkondlike omavalitsuste oskusteabele kõnealuses valdkonnas. Seega näib, et kuus kuud, mis on ette nähtud koridoride arengukavade koostamiseks, ei ole kooskõlas tõelise kooskõlastamismenetluse rakendamisega (artikkel 53);

39.

kutsub üles allkirjastama piirkondlike paktide eeskujul programmilepingud Euroopa Liidu, iga liikmesriigi ja asjaomase piirkonna vahel, milles määratletakse nende vastastikused kohustused rahastamise ja ajakava valdkonnas; kõnealused programmilepingud peaksid lisaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristutele hõlmama ka teiseseid taristuid, mida liikmesriigid või piirkonnad kavatsevad põhivõrkude hea toimimise tagamiseks kasutada;

40.

on teadlik üleeuroopalise transpordivõrgu strateegilisest tähtsusest ELi elujõulisusele ning olulisest finantspanusest, mida nõuab taristu elluviimine; kutsub seetõttu üles kasutama Euroopa laenu, mis ulatub kaugemale Euroopa Komisjoni ettepanekust luua ELi transporditaristu rahastamiseks projektivõlakirjad ning võimaldaks teha suuremahulisi investeeringuid Euroopa transpordisüsteemi, mis on otsustava tähtsusega Euroopa konkurentsivõime jaoks, Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide (eelkõige keskkonnaeesmärkide) saavutamiseks ja Euroopa majanduse elavdamiseks praeguse kriisi perioodil;

41.

tunneb muret rahastamise taseme üle, mille nõukogu ja Euroopa Parlament kinnitavad lõplikult ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. Praegustest eelarveraskustest hoolimata ei peaks EL loobuma oma ambitsioonidest kõnealuste, oluliselt tulevikku mõjutavate projektide elluviimisel, kuna see oleks pikas perspektiivis tõeliselt kahjulik;

42.

meenutab, et need suuremahulised investeeringud üleeuroopalisse transpordivõrku vajavad tugevat ja vankumatut poliitilist tahet kõige kõrgemal tasemel;

43.

rõhutab vajadust prioriseerida rahastamisel puuduvaid taristuühendusi (eelkõige piiriüleseid) ja taristu kitsaskohti;

44.

tunneb heameelt ELi kaasrahastamise taseme üle, mis ulatub põhivõrgu jaoks vajalike tööde puhul tavaliselt maksimaalselt 20 %-ni, raud- ja siseveeteede piiriüleste projektide puhul 40 %-ni, uuringukulude puhul 50 %-ni ning mis võib arukate transpordisüsteemide ja üleminekuetapis liikmesriikide puhul ulatuda 50 %-ni;

45.

meenutab, kui suur on arvukate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalus üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel lisaks liikmesriikide ja ELi rahastamisele. See asjaolu õigustab igati nende aktiivset osalemist taristuprojektide koostamisel ja rakendamisel;

46.

peab väga suurte projektide elluviimise seisukohast vajalikuks Euroopa panuse osas lepingute sõlmimist globaalsete rahastamiskavade raames, mida seitsmeaastase eelarveperioodiga piirduv (väga suurte projektide elluviimise kestusest lühem periood) Euroopa toetuste eraldamise kord tänasel päeval ei võimalda;

47.

toetab põhimõtet rahastada põhivõrku taristufondist ning üldvõrku teistest riiklikest ja piirkondlikest vahenditest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist; meenutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika järgib oma eesmärke ning transpordi üldvõrgu rahastamine piirkondlikul tasandil määratletud integreeritud arengustrateegiate raames ei tohi mingil juhul põhjustada ühtekuuluvuspoliitika muutumist valdkonnapõhiseks;

48.

püstitab siiski küsimuse määruse mõju kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige nende osalusele üleeuroopalise transpordivõrgu taristute rahastamisel. Seda mõju tuleks täpsustada ja hinnata iga juhtumi puhul eraldi;

49.

toetab uute rahastamisallikate kasutamist, et kiirendada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide elluviimist, hajutada riske ja kaasata laialdasemalt erainvesteeringuid, kuid meenutab, et need uued võimalikud rahastamisallikad ei tohi mingil juhul asendada tavapärast ELi poolset rahastamist, vaid peavad seda pigem täiendama;

50.

toetab teatud määral avaliku ja erasektori partnerluste arendamist, tingimusel et need suurendavad rahastamise läbipaistvust ja aitavad osalejatel pidada kinni tähtaegadest taristute rajamisel; meenutab siiski, et avaliku ja erasektori partnerlus ei kujuta endast lahendust kõikidele probleemidele, ning rõhutab vajadust olla valvas avaliku ja erasektori partnerluse raames rajatud taristute omandiõiguse küsimuses;

51.

toetab sellise transpordi maksustamise süsteemi kiiret sisseviimist Euroopa Liidu tasandil, mis põhineb kõige saastavamate transpordiliikide väliskulude sisestamise põhimõttel, kasutades selleks ühtlustatud maksustamist, millest saadavat tulu kasutatakse säästvamate transporditaristute loomiseks (sealhulgas Eurovignette);

52.

kutsub üles tunnistama Euroopa Investeerimispanga osatähtsust, sest see rahastab igal aastal 10 miljardi euro ulatuses transpordiga seonduvaid projekte ning jääb ka edaspidi kõige keerukamate projektide jaoks kõige olulisemaks rahastamisallikaks;

53.

toetab ELi uut rahastamisvahendit Euroopa Ühendamise Rahastu, mis on mõeldud Euroopa prioriteetsete taristute, sealhulgas eelkõige transpordi-, energia- ja lairibataristu rahastamiseks, ning tervitab selle tugevat võimendavat mõju.