12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/145

A.

arvestades, et 21. novembril 2006. aastal sõlmitud üldine rahukokkulepe seitsme partei liidu ja maoistide (UCPN-M) vahel, kes hoidsid oma kontrolli all suurt osa Nepalist, lõpetas 10-aastase relvastatud konflikti, milles hukkus umbes 13 000 inimest;

B.

arvestades, et nimetatud ajalooline kokkulepe näitas, kui palju on võimalik saavutada, kui poliitilised jõud peavad heas usus läbirääkimisi ning sillutavad teed põhiseadusliku kogu valimistele, ajutise valitsuse loomisele (kuhu kuuluvad ka maoistid), maoistlike võitlejate desarmeerimisele ja tagasipöördumisele oma baasidesse ning Nepali sõjaväe sulgemisele kasarmutesse;

C.

arvestades, et 2006. aasta rahukokkuleppe paljud tingimused on pärast 10-aastast maoistide ja valitsuse vahelist relvastatud konflikti ikka veel täitmata;

D.

arvestades, et pärast 10. aprillil 2008 toimunud põhiseadusliku kogu valimisi (mis ELi vaatlusmissiooni hinnangul vastas mitmele, kuigi mitte kõigile rahvusvahelistele normidele ja milles UCPN-M sai ligilähedaselt 40 % häältest) otsustas põhiseaduslik kogu kaotada Nepalis 240 aastat kestnud monarhia ja kujundada see riik ümber Nepali Demokraatlikuks Liitvabariigiks;

E.

arvestades, et vastavalt ülemaailmsele rahuindeksile (GPI) on olukord Nepalis muutunud viimaste aastate vältel rahutumaks, seda eriti 2009. ja 2010. aastal;

F.

arvestades, et 2009. aasta mais astus peaminister Pushpa Kamal Dahal (Prachanda) tagasi ning tema partei UCPN-M lahkus valitsusest vaidluse tõttu Nepali kongressi presidendiga. Vaidluse tekkis seetõttu, et vallandati sõjaväe ülemjuhataja, kes oli maoistidega vastuolus endiste Rahva Vabastusarmee (PLA) võitlejate Nepali sõjaväkke taasintegreerimise pärast;

G.

arvestades selle tulemusel tekkinud poliitilist ebastabiilsust, mida veelgi süvendasid maoistide poolt ühiskonnas ja parlamendis korraldatud häirekampaaniad, ei ole peaminister Madhav Kumar Nepali (CPN-UML) juhitud habras 22 parteist koosnev maoistide vastane liit suutnud täita kaht tähtsaimat ootust: liitvabariigi jaoks laialdaselt vastuvõetava põhiseaduse kinnitamine kahe aasta jooksul, st enne 28. maid 2010, ning lepingu sõlmimine ligikaudu 20 000 endise PLA võitleja taasintegreerimiseks ja/või rehabiliteerimiseks;

H.

arvestades, et ametlikud läbirääkimised parteide liidu ja CPN-UMLi juhtidega uue valitsuse moodustamise asjus jätkusid viimasel hetkel pärast kolmepunktilise lepingu sõlmimist, milles nähti ette põhiseadusliku kogu ametiaja pikendamist ühe aasta võrra, rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine ning peaminister Madhav Kumar Nepali tagasiastumist „nii ruttu kui võimalik” ning „edasiminekut rahukokkuleppe alal”;

I.

arvestades, et Shaktihori video, mis tundus kinnitavat pettusesüüdistusi võitlejate arvu ja kava osas kasutada nn demokratiseerimist riikliku sõjaväe politiseerimiseks, tõstatab õigustatud küsimusi, mida UCPN-M ei ole veel selgitanud;

J.

arvestades, et praegune poliitiline ebastabiilsus avaldab olulist mõju Nepali sotsiaal-, majandus- ja turismivaldkonna arengule ning et Nepal, kes asub maailma kahe kõige kiiremini areneva majandusega riigi (India ja Hiina) vahel, vajab sellisest strateegilisest asukohast kasu saamiseks poliitilist stabiilsust;

K.

arvestades, et Nepali majandus ja ühiskond on veel ikka väga vähe arenenud; arvestades, et peaaegu 30 % elanikkonnast elab allpool absoluutse vaesuse piiri, 16 % elanikkonnast kannatab tõsise alatoitumuse all, kirjaoskamatuse määr on endiselt üks kõrgeimatest Lõuna-Aasias ning arengut takistab üleriiklik põhiliste kütuste puudus, mis põhjustavad elektrikatkestusi, transpordipiiranguid ja toiduainete hinna tõusu;

L.

arvestades, et paljude Nepalis asuvate põgenike, eriti tiibetlaste olukord on murettekitav;

M.

arvestades, et Nepali riigiasutusi tuleb tunnustada, et nad on tiibeti põgenike suhtes kinni pidanud suulisest kokkuleppest;

N.

arvestades, et ühtegi riikliku julgeoleku vägede ega endiste maoistlike võitlejate liiget ei ole konflikti käigus toime pandud tõsiste ja korduvate sõja tavaõiguse rikkumiste pärast siiani kriminaalvastutusele võetud;

O.

arvestades, et Euroopa Parlamendi Lõuna-Aasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni missioon toimus Katmandus otsustaval perioodil 23. kuni 29. maini 2010,

1.

avaldab sügavat muret demokraatlikel väärtustel ja inimõigustel põhineva alalise põhiseaduse puudumise pärast ning avaldab solidaarsust Nepali rahva ning kõigi perekondadega, kelle sugulased on langenud viimaste aastate vägivalla ohvriks;

2.

peab tervitatavaks parteide 28. mai 2010. aasta viimase hetke otsust astuda vajalikke samme põhiseadusliku kogu ametiaja pikendamiseks, ning peab eriti kiiduväärseks naiste esinduse olulist mõju;

3.

kutsub põhiseaduslikku kogu ja asjaomaseid poliitikas osalejaid tungivalt üles loobuda läbirääkimiste juures eeltingimustest, näidata üles paindlikkust, vältida igasugust provokatiivset tegevust ning teha koostööd rahvusliku ühtsuse nimel, et luua uue põhiseaduse jaoks selge struktuur, rajada toimiv demokraatia ja pidada kinni uuest tähtajast, mida 28. mail 2010 pikendati ühe aasta võrra;

4.

kutsub kõiki osapooli üles hõlbustama ja soodustama põhiseaduslike komisjonide tööd juhiste koostamiseks perioodiks pärast põhiseadusliku kogu ametiaja pikendamist;

5.

rõhutab, et kõikidest kokkulepitud punktidest on vaja selgelt ja avalikult teada anda ning seetõttu peab tervitatavaks valge raamatu koostamist, milles lubati elanikkonnale selgitada liitvabariigi põhiseaduse eelnõu koostamisel tehtud edusamme; peab tervitatavaks, et kolm komisjoni üheteistkümne temaatilise komisjoni hulgast on oma töö lõpule viinud;

6.

tunneb heameelt Nepali Kongressi 31. mai 2010. aasta otsuse üle pühenduda rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamisele, mis on avatud kõigile erakondadele, sh peamisele opositsiooniparteile UCPN-M;

7.

kutsub erakonda UCPN-M üles tegelema konstruktiivse planeerimisega ning leidma võimalus endiste maoistlike võitlejate, sh ÜRO Nepali missiooni (UNMIN) jälgimise all olevates laagrites elavate rühmituste integreerimiseks ühiskonda;

8.

kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama kõiki Nepali valitsuse ja erakondade pingutusi lahenduse leidmisel endiste maoistlike võitlejate integreerimiseks riiklikku sõjaväkke või teistesse julgeolekujõududesse ning toimivate alternatiivsete lahenduste leidmisel nende jaoks, keda ei saa nimetatud organisatsioonidesse integreerida;

9.

kutsub erakondi, eelkõige UCPN-Mi üles ohjeldama oma võitlevaid noori ja lõpetama laste värbamine; kutsub UCPN-Mi üles tagama laagritest hiljuti vabanenud alaealistele tõketeta juurdepääs rehabilitatsioonipakettidele;

10.

kutsub ÜROd üles looma - ideaaljuhul koostöös valitsusega - menetlused julgeolekujõudude võimalike liikmete kontrollimiseks, et välistada ÜRO rahuvalvepositsioonidel isikud, kes on selgelt süüdi inimõiguste rikkumises; tuletab Nepali sõjaväele meelde, et kahjuks on tema tuntud professionaalsus ja maine juba kaalul ning see jääb ilmselgelt nii, kuni selle ridades asetleidva pikaajalise ja hästi tõendatud karistamatuse probleemiga objektiivselt, s.o kohtusüsteemi kaudu ei tegeleta;

11.

on mures aruannete üles, milles räägitakse uute liikmete värbamisest riiklikku sõjaväkke; tuletab meelde, et ülemkohus otsustas, et selline värbamine on üldise rahukokkuleppega kooskõlas ainult niivõrd, kuivõrd värbamine puudutab tehnilisi töötajaid; märgib sellest hoolimata, et värbamine võib üleminekuprotsessiga kaasnevad raskused veelgi suuremaks muuta;

12.

on endiselt sügavalt veendunud, et kaks aastat pärast monarhia kaotamist peaks sõjavägi, sh eelarvega seotud aspektid, olema allutatud täielikule demokraatlikule järelevalvele; kinnitab oma solidaarsust kõigi põhiseadusliku kogu poolt selles vallas võetavate meetmetega;

13.

tuletab ELi liikmesriikidele meelde, et ohtlike relvade eksport Nepali on üldise rahukokkuleppe kohaselt endiselt keelatud, ja kutsub liikmesriike üles andma laenu ja tehnilist tuge Nepali sõjaväe restruktureerimiseks vajalikele loovatele lahendustele;

14.

avaldab täielikku toetust UNMINi ülitähtsale rollile ja on seisukohal, et selle volitusi tuleks pikendada vähemalt nii kaua, kui rahuprotsess jõuab konsolideeritud faasi;

15.

on mures aruannete pärast, milles räägitakse piinamisjuhtude ja vägivaldsete kallaletungide sagenemisest; tunnustab sellega seoses Nepali riikliku inimõiguste komisjoni tööd;

16.

on mures, et Nepali valitsus pikendas ÜRO pagulaste ülemvoliniku volitusi ühe aasta võrra ainult läbivaadatud volitustega, lõpetades järk-järgult voliniku piirkondlikud tegevused, mis on vastuolus lootusega, et tema inimõigustejärelevalvega seotud ülesandeid võiks suurendada;

17.

nõuab, et loodaks kadunud inimeste komisjon, tõe- ja lepituskomisjon ning riikliku rahu ja rehabilitatsiooni komisjon, nagu on kindlaks määratud üldises rahukokkuleppes;

18.

taunib igati asjaolu, et seni ei ole tsiviilkohtutes arutatud ühtegi hagi, mis puudutaks konflikti käigus kummagi poole sooritatud tõsiseid kuritegusid;

19.

nõuab tungivalt, et erakonnad ja valitsus lõpetaksid poliitilise sekkumise kriminaalmenetlustesse, looksid põhiseadusliku protsessi raames poliitiliselt sõltumatu kohtusüsteemi ja kavandaksid sellega seoses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi ratifitseerimist;

20.

tervitab 2009. aastal Nepali poolt tehtud avaldust, et ta toetab ÜRO põhimõtete ja suuniste eelnõusid, mille eesmärk on likvideerida kastipõhine diskrimineerimine, kuid on mures eelkõige Kamaiyas, Haruwas ja Charuwas võlaorjuse jätkuva rakendamise pärast ja miljonite maata inimeste murettekitava olukorra pärast, mis tõotab kliimamuutuse tagajärjel veelgi halveneda, ning kutsub valitsust ja erakondi üles innustama maareformi komisjoni toimimist;

21.

kutsub Nepali valitsust üles tegelema 800 000 kodakondsuseta nepallase probleemiga ja lihtsustama selleks asjaajamiskorda ning vähendama kodakondsustunnistuste taotlemisega kaasnevaid kulusid; peab väga oluliseks, et neid inimesi võetakse rahuprotsessi kõnelustel arvesse;

22.

nõuab tungivalt, et Nepali valitsus tagaks standardid kõigi põgenike kaitseks, jätkaks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega jõupingutusi kodakondsuse puudumise ennetamiseks ja vähendamiseks, eelkõige bhutanlastega seoses, kirjutaks alla 1951. aasta põgenike konventsioonile või selle 1967. aasta protokollile ning järgiks ÜRO pagulaste ülemvoliniku standardeid;

23.

on seisukohal, et Tiibeti põgenikke käsitleva suulise kokkuleppe täieliku rakendamise jätkamine Nepali ametiasutuste poolt on oluline kontakti säilitamiseks ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja tiibeti kogukondade vahel; tunneb sellega seoses heameelt võimaluste üle lubada pääsu ÜRO pagulaste ülemvolinikuga sõlmitud suulise kokkuleppe raames Nepali territooriumile ja pakkuda püsivamaid lahendusi;

24.

kutsub ELi kõrget esindajat üles Katmandu delegatsiooni abil Nepali poliitilist olukorda tähelepanelikumalt jälgima ja kasutama oma mõjuvõimu, et pöörduda selle piirkonna naabrite, eelkõige Hiina ja India ametivõimude poole, et toetada rahvusliku üksuse valitsuse loomist puudutavaid läbirääkimisi;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Nepali valitsusele, India ja Hiina Rahvavabariigi valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO peasekretärile.