12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/17

A.

arvestades, et kuigi tuletisinstrumendid võivad etendada kasulikku rolli, võimaldades finantsriskide ülekandmist majanduses, erinevad nad toote tüübist ja alusvara liigist sõltuvalt märgatavalt riskitaseme, toimimispõhimõtete ja turuosaliste poolest; ning arvestades, et puudulik läbipaistvus ja reguleerimine tuletisinstrumentide turgudel etendasid finantskriisides teravdavat rolli;

B.

arvestades, et ettevõtted peavad ka tulevikus suutma oma tegevusest tulenevaid riske omal vastutusel ja mõistliku hinna eest sihipäraselt juhtida ning arvestades, et ettevõtted peaksid olema riski eest vastutavad, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripära kahepoolsete tuletisinstrumentide puhul;

C.

arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on maailmas mitmekordselt kasvanud tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mistõttu on märkimisväärselt hägustunud seos majandustegevuse ja finantsturgude toodete vahel;

D.

arvestades, et tuleks luua alus rahvusvahelisele koostööle rahvusvaheliselt kaubeldavate tuletisinstrumentidega tegutsemiseks, et saavutada rahvusvahelised standardid ja teabe jagamise kokkulepped vähemalt kesksete vastaspoolte vahel;

E.

arvestades, et 2009. aasta juuni lõpus ulatus börsiväliste lepingute kõikide klasside nimisumma 605 triljoni USA dollarini, bruto-turuväärtus, millega saab mõõta tururiski, 25 triljoni USA dollarini, ja bruto-krediidiriskid, mis arvestavad kahepoolse tasaarvelduse kokkulepet, 3,7 triljoni USA dollarini, ning arvestades, et ülemäärase finantsvõimenduse, alakapitaliseeritud pangasüsteemi ja struktureeritud finantsvaradest tulenevate kahjude kontekstis aitasid börsivälised tuletisinstrumendid kaasa suurte turuosaliste vastastikuste sõltuvussuhete tekkimisele, isegi kui need on reguleeritud üksused;

F.

arvestades, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud turumahud toonud kaasa suurema riskide võtmise ilma tegeliku investeerimiseta alusvarasse ja seega põhjustanud märkimisväärse finantsvõimenduse;

G.

arvestades, et mõned börsivälised tuletisinstrumendid on muutunud järjest keerulisemaks ja vastaspoole krediidiriski ja selle hinda ei ole alati õigesti määratud ning arvestades, et tuletisinstrumentide turu korralduses esineb märkimisväärseid puudujääke ja läbipaistmatust, mis nõuab tuletisinstrumentide õiguslike tingimuste ja majandusliku eesmärgi edasist standardimist;

H.

arvestades, et keskse vastaspoolega arveldussüsteemide reguleerimine peab kauplemiskohtade kaudu tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu, et kindlustada turgude õiglane ja tõhus toimimine;

I.

arvestades, et börsivälistes tehingutes ei ole selgitatud neisse kaasatud osaliste/osapoolte identiteeti ega nende riski suurust;

J.

arvestades, et paljud börsiväliste tuletisinstrumentide turud, eriti krediidiriski vahetustehingute turg, on väga kontsentreeritud ja turul domineerivad vähesed suured ettevõtted;

K.

arvestades, et hiljutised riiklikud krediidiriski vahetustehingud, mida kasutasid finantsspekulandid, viisid mitmete riiklike kursivahede õigustamatult kõrgete tasemeteni; arvestades, et need sündmused ja selline praktika rõhutasid vajadust turu suurema läbipaistvuse ja krediidiriski vahetustehingute, eriti riiklike võlgadega seotud tehingute parandatud üleeuroopalise reguleerimise järele;

L.

arvestades, et selleks, et kauplemisteabehoidlad saaksid etendada järelevalve jaoks keskset rolli tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse tagamisel, peab järelevalvel olema piiranguteta juurdepääs teabehoidla asjakohastele andmetele ja teabehoidlad peavad konsolideerima positsiooni ja kauplemisandmeid ülemaailmselt varaliigi järgi;

M.

arvestades, et parlament tervitab komisjoni paradigmade muutumist börsiväliste tuletisinstrumentide turgude suurema reguleerimise suunas, öeldes lahti valitsevast seisukohast, et tuletisinstrumentide puhul ei ole täiendavat reguleerimist vaja, kuna neid kasutavad eksperdid ja spetsialistid; nõuab seetõttu, et tulevased õigusaktid tagaksid mitte üksnes tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse, vaid ka usaldusväärse reguleerimise;

N.

arvestades, et Euroopa peab töötama tuletisinstrumentide turgude jaoks välja ulatusliku tagatiste strateegia, mille puhul tuleb võtta arvesse äri lõppkasutajate ainulaadset olukorda erinevalt suurtest turuosalistest ja finantseerimisasutustest;

O.

arvestades, et ükshaaval võetuna kujutab suurem osa finantssektoriväliste lõppkasutajate kasutatavatest tuletisinstrumentidest endast piiratud süsteemset riski ning neid kasutatakse tavaliselt üksnes reaalsete tehingute tagamiseks ning arvestades, et finantssektorivälised asutused on ettevõtted, mis ei kuulu finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaldamisalasse (mitte-MiFID ettevõtted), nagu lennuettevõtjad, autotootjad ja toorainevahendajad, kes ei ole põhjustanud finantsturgudele süsteemset riski ja kellele ei ole finantskriis otsest kahju toonud;

P.

arvestades, et elastsed tuletisinstrumentide turud nõuavad ulatuslikku tagatiste poliitikat, mis hõlmaks nii keskse kui kahepoolse arveldamise kokkuleppeid;

Q.

arvestades, et finantssektoriväliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes kasutavad tuletisinstrumente ainult oma põhitegevuse riskiturbeks, tuleks teha erand kapitalinõudeid puudutavate arvelduste ja tagatiste osas tingimusel, et teatavate tuletisinstrumentide kasutamise ulatus ei tekita süsteemset riski (kehtestades nõude, et komisjon peaks seda erandit korrapäraselt kontrollima) ja et tehingute maht ja olemus on proportsionaalsed lõppkasutajate tegelike riskidega ja neile kohased; arvestades, et ka kohandatud lepingute valdkonnas tuleb tagada miinimumstandardid, mis puudutavad eelkõige tuletisinstrumentide kindlustamist ja kapitalinõudeid;

R.

arvestades, et börsiväliste tuletisinstrumentide tooted vajavad proportsionaalset reguleerimist, kui neid kasutavad finantssektorivälised lõppkasutajad, kuid arvestades, et kauplemisteabehoidlatele tuleb anda vähemalt vajalikud üksikasjalikud andmed tehingute kohta;

S.

arvestades, et krediidiriski vahetustehingutega, mis on finantskindlustustooted, kaubeldakse praegu ilma nõuetekohase reguleerimiseta;

T.

arvestades, et CESRi ja ERGEGi soovitustes Euroopa Komisjonile seoses kolmanda energiapaketiga (viide: CESR/08-739, E08-FIS-07-04) soovitatakse luua elektri- ja gaasituru jaoks kohandatud turu terviklikkuse ja läbipaistvuse raamistik;

U.

arvestades, et kõik väljakuulutatud meetmed hõlmavad tihedat ja igakülgset koostööd G20 riikide ja USA ametiasutustega, et takistada võimaluste piires riikidevahelist regulatiivset arbitraaži ja edendada teabevahetust;

V.

arvestades, et arvelduskodadega seotud süsteemne risk nõuab tugevaid regulatiivseid ja järelevalvestandardeid ning järelevalve piiranguteta juurdepääsu teabele tehingute kohta reaalajas;

W.

arvestades, et tuletisinstrumentide hinnad peaksid vastama asjakohaselt riskile ja arvestades, et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peaks kandma turuosalised;

X.

arvestades, et mõnede euroala riikide võlakirjade intressimäära hiljutine dramaatiline tõus tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, on toonud välja riigivõlal põhinevates krediidiriski vahetustehingute lepingutes sisalduvad problemaatilised majanduslikud stiimulid ja on selgelt näidanud vajadust tugevdada finantsstabiilsust ja turu läbipaistvust, nõudes riigivõlal põhinevate spekulatiivsete krediidiriski vahetustehingute täielikku avalikustamist reguleerijatele ja järelevalvele ning nende keelustamist;

Y.

märgib, et kõigi ELi valuutas vääringustatud tuletisinstrumentide toodetega sooritatavate tehingute, mis on seotud ELi alusüksusega ja mille osaline on ELi finantseerimisasutus, arveldamine – nõuetele vastavuse korral – ja aruandlus peaks toimuma arvelduskodades ja teabehoidlates, mis asuvad, on heaks kiidetud ja mille järelevalve toimub ELis ning mille suhtes kehtivad Euroopa seadused ja andmekaitse; märgib, et tulevases uues määruses tuleks sätestada selged kriteeriumid kolmandates riikides asuvate kesksete vastaspoolte ja teabehoidlate samaväärsuse hindamiseks nende tehingute jaoks mida ei arveldata või mille aruandlus ei toimu ELis,

1.

tervitab komisjoni algatust reguleerida paremini tuletisinstrumente, eelkõige börsiväliseid tuletisinstrumente, et vähendada börsiväliste tuletisinstrumentide turgude riskide mõju kogu finantsturu stabiilsusele, ning toetab tuletisinstrumentide lepingute õigusliku standardimise nõuet (muu hulgas kapitalinõuete direktiivis sisalduvate operatsiooniriskiga seotud regulatiivsete stiimulite kaudu), kauplemisteabehoidlate ja keskse andmesalvestuse kasutamist, kesksete arvelduskodade tugevdamist ja kasutamist ning organiseeritud kauplemiskohtade kasutamist;

2.

tervitab börsiväliseid tuletisinstrumente reguleerivate asutuste foorumi viimase aja tööd vastuseks G20 nõudmisele võtta täiendavaid meetmeid börsiväliste tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse ja jõulisuse suurendamiseks;

3.

nõuab kauplemiseelsete tehingute suuremat läbipaistvust kõigi instrumentide puhul, mida kasutatakse organiseeritud kauplemiskohtades laialdaselt, samuti kauplemisjärgsete tehingute läbipaistvuse suurendamist hoidlate kõikidest tehingutest teavitamise abil, nii reguleerijate kui ka investorite kasuks;

4.

toetab nõuet kehtestada kõigi nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodete puhul kohustuslik keskse vastaspoolega arveldamine finantseerimisasutuste vahel, et tagada vastaspoole krediidiriski parem hindamine, ning toetab eesmärki, et võimalikult suure osa nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodetega tuleks kaubelda organiseeritud turgudel; nõuab stimuleerivate meetmete kehtestamist, mis julgustaksid nõuetele vastavate tuletisinstrumentide toodetega kauplemist finantsinstrumentide turgude direktiiviga reguleeritud kauplemiskohtades, s.o reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides; märgib, et arveldamiseks sobivuse üks kriteerium peab olema likviidsus;

5.

toonitab, et tulevikus peavad tuletisinstrumentide hinnad kajastama paremini riski ja et tulevase turuinfrastruktuuri kulud peavad kandma turuosalised, mitte maksumaksja;

6.

on seisukohal, et teatavate riskide kindlustamiseks on vajalikud individuaalselt kujundatud tuletisinstrumendid ja on seetõttu vastu kõigi tuletisinstrumentide kohustuslikule standardimisele;

7.

kutsub komisjoni üles kasutama olemasolevate tuletisinstrumentide toodete paljude liikide puhul diferentseeritud lähenemist, võttes arvesse nende erinevaid riskiprofiile, kasutusulatust legitiimse kindlustamise eesmärkidel ja rolli finantskriisis;

8.

märgib, et reguleerimise seisukohast tuleb teha vahet tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse riskijuhtimise vahendina kasutaja reaalse alusvaraga seotud riski turbeks, ja tuletisinstrumentidel, mida kasutatakse üksnes spekulatsiooniks, ning usub et sellist vahetegemist raskendab börsiväliste tehingutega seotud teabe ja konkreetsete arvude puudumine;

9.

kutsub komisjoni üles uurima viise, kuidas tuletisinstrumentide üldist mahtu märkimisväärselt vähendada, et see oleks proportsioonis aluseks olevate väärtpaberitega, et vältida hinnasignaalide moonutamist, vähendada riski turu terviklikkusele ja piirata süsteemset riski;

10.

peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu ettevõtete tuletisinstrumentidele, milles finantseerimisasutus on vastaspool, et vältida selliste lepingute kuritarvitamist mitte ettevõtte riski, vaid finantsturu instrumendina;

11.

nõuab riskijuhtimise parandamist ja läbipaistvuse suurendamist, mis on olulised vahendid finantsturgude suurema stabiilsuse tagamiseks, samas ei tohi riski võtmisel jätta tähelepanuta omavastutust;

12.

nendib, et ettevõttepõhiste riskide kindlustamiseks on vaja kohandatud tuletisinstrumente, et neid saaks rakendada tõhusate ja individuaalsetele vajadustele kohandatud riskijuhtimise instrumentidena;

13.

kutsub komisjoni üles parandama kahepoolse riski juhtimise standardeid edasise keskse arveldamisega seotud õigusloome osana;

14.

on seisukohal, et vastaspoole krediidiriski saab vähendada arveldamise, kapitalinõuete kohandamise teel antava tagatise ja muude regulatiivsete vahendite abil; toetab komisjoni soovis teha ettepanek kohaldada finantseerimisasutuste suhtes suuremaid kapitalinõudeid kahepoolsete tuletisinstrumentide lepingute puhul, mis ei vasta keskse arveldamise nõuetele, kasutades riski taset arvestavat lähenemisviisi ning võttes vastaspoole riski vähendamisel arvesse tasaarvelduse mõjusid, tagatisi, esialgset marginaali, igapäevaseid portfelli vastavuse kontrollimisi, igapäevast kehtivatesse turuhindadesse arvestamist, tagatise automatiseeritud liikumisi ja muid kahepoolseid vastaspoole riski juhtimise tehnikaid;

15.

nõuab, et tuletisinstrumentide suhtes, mis ei vasta standardi IFRS 39 nõuetele ning mida ei ole seega audiitor hinnanud, kohaldataks alates komisjoni määratud piirist keskset arveldamist keskse vastaspoole kaudu; nõuab lisaks, et parema piiritlemise tagamiseks tuleb viia läbi kontrolle, mis hõlmavad audiitori sõltumatu hinnangu esitamist börsivälise tuletisinstrumendi lepingute kohta, et teha kindlaks, kas finantssektorivälised ettevõtted saavad jätkata kahepoolsete lepingute sõlmimist;

16.

kutsub komisjoni üles omistama Euroopa arvelduskodadele lubade andmisel tugevat rolli Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (EVJA) ning peab mõistlikuks nende järelevalvet sellesama asutuse poolt, kuna muu hulgas ühendataks järelevalvealased teadmised ühte asutusse ja kuna keskse vastaspoolega seotud risk on piiriülene;

17.

usub, et kesksete vastaspoolte ligipääs keskpanga rahale aitab tulemuslikult kaasa arveldamise turvalisusele ja terviklikkusele;

18.

toonitab, et keskseid vastaspooli ei tohi organiseerida täielikult kasutajad, et nende riskijuhtimissüsteemid ei tohi üksteisega konkureerida ning et tuleb näha ette arveldamiskulude järelevalve kord; kutsub komisjoni üles käsitlema neid küsimusi õigusakti ettepanekus ja kehtestama arvelduskodadele juhtimis- ja omandieeskirjad, pidades muu hulgas silmas direktorite sõltumatust, liikmesust ja reguleerijate tihedat järelevalvet;

19.

märgib, et ühised tehnilised standardid, mis on seotud teemadega, nagu marginaali arvutamine ja teabevahetusprotokollid, moodustavad olulise osa volitatud kauplemiskohtade õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisel kesksetele vastaspooltele; märgib lisaks, et komisjon peab pöörama suurt tähelepanu tehnoloogiliste erinevuste võimalikule arengule, diskrimineerivatele tegevustele ja tööjõu liikumise piiridele, mis on konkurentsile kahjulikud;

20.

nõuab keskseid vastaspooli reguleerivate ettevõtte käitumise ja juurdepääsu eeskirjade kehtestamist, et tagada kauplemiskohtadele mittediskrimineeriv juurdepääs, kusjuures käsitletavad küsimused peavad hõlmama diskrimineerivaid hinnakujundustavasid;

21.

toetab teabehoidlate kasutuselevõtmist kõigi tuletisinstrumentide positsioonide jaoks, kusjuures ideaaljuhul tehtaks vahet varaliigi järgi ning reguleerimine ja järelevalve toimuks EVJA juhtimisel; nõuab siduva menetluskorra kehtestamist, et vältida konkurentsimoonutusi ja tagada ühesugune tõlgendus liikmesriikides, ning lisaks, et vaidluste korral oleks viimane otsustusõigus EVJA-l; nõuab, et komisjon tagaks riiklike järelevalveasutuste reaalajas juurdepääsu teabehoidlate detailsetele andmetele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate turuosalistega, ja andmetele, mis on seotud potentsiaalse süsteemse riskiga, mis võib olla nende jurisdiktsiooni piires tekkinud, samuti juurdepääsu kõigi teabehoidlate koondandmetele – kaasa arvatud neile, mida hoitakse kolmandates riikides asuvates teabehoidlates; märgib, et teabehoidlate pakutava teenuse hind peaks olema kujundatud läbipaistvalt, võttes arvesse nende praktilist ülesannet;

22.

palub komisjonil töötada kõikide tuletisinstrumentide toodete jaoks välja rahvusvahelisel tasemel välja töötatud standarditega kooskõlas olevad aruandlusstandardid, tagada nende edastamine kesksetele kauplemisteabehoidlatele, kesksetele vastaspooltele, börsidele ja finantseerimisasutustele ning teha andmed vajaduse korral kättesaadavaks EVJA-le, riikide reguleerivatele asutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule;

23.

kutsub komisjoni üles arendama meetmeid, millega tagada reguleerivate asutuste võime määrata positsioonilimiite ebaproportsionaalsete hinnakõikumiste ja spekulatiivsete mullidega võitlemiseks;

24.

palub komisjonil eelkõige tagada, et kõigi börsil mittekaubeldavate tuletisinstrumentide hindamine viidaks läbi sõltumatul ja läbipaistval viisil, vältides huvide konflikte;

25.

peab vajalikuks selgitada tihedas koostöös riikide reguleerivate asutustega hoolikalt välja kõik tehnilised üksikasjad, eelkõige mis puudutab standardeid ning finantsturu toodete ja finantsturuväliste toodete eristamist, ning tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjon on juba alustanud selle küsimuse käsitlemist; kutsub komisjoni üles kaasama nõukogu ja parlamenti juba varajases etapis;

26.

toetab komisjoni kava luua kinnitatud Euroopa standardite alusel ja EVJA järelevalve all kesksed vastaspooled; nõuab, et juhtivad turuosalised ei tohiks omada kontrolli kesksete vastaspoolte juhtimise ja riskijuhtimise üle, kuid peaks osalema riskijuhtimisnõukogus; on seisukohal, et lisaks tuleks kavandada mehhanismid, millega anda kasulik panus riskijuhtimise protsessi;

27.

toonitab vajadust regulatiivsete standardite järgi, mis kindlustaksid kesksete vastaspoolte paindlikkuse suure hulga riskide korral, kaasa arvatud mitme osalise ebaõnnestumine, finantsressursside äkiline müük ja turu likviidsuse järsk vähenemine;

28.

leiab, et tuletisinstrumentide klasside määratlus, kesksete vastaspoolte loomine, läbipaistvuse register, kapitalinõuded, sõltumatute kauplemiskohtade rajamine või olemasolevate börside kasutamine, VKEdele tehtavad erandid ja kõik tehnilised üksikasjad tuleks otsustada tihedas koostöös riikide reguleerivate asutuste, rahvusvaheliste institutsioonide ja tulevase Euroopa järelevalveasutuse – EVJA-ga;

29.

nõuab seetõttu selgeid käitumisreegleid ning vajalikke kohustuslikke standardeid kesksete vastaspoolte loomise (kasutajate kaasamine) ning nende kasutatavate otsustamismenetluste ja riskijuhtimissüsteemide jaoks; toetab komisjoni kavatsust teha ettepanek võtta vastu määrus arvelduskodade reguleerimise kohta;

30.

toetab komisjoni kavatsust näha VKEde jaoks kahepoolsete tuletisinstrumentide puhul ette erandid ja väiksemad kapitalinõuded, kui maandatakse alusvaraga seotud riski, tuletisinstrumendid ei ole VKE bilansis olulised ja neist tulenev positsioon ei tekita süsteemset riski;

31.

nõuab, et esmajärjekorras allutataks krediidiriski vahetustehingud sõltumatule kesksele arveldamisele ning et võimalikult paljusid tuletisinstrumente arveldataks kesksete vastaspoolte kaudu; on arvamusel, et kumulatiivsete riskidega tuletisinstrumentide eri liike tuleks vajaduse korral lubada üksnes teatavatel tingimustel ja üksikjuhtudel tuleks need isegi ära keelata; on seisukohal, et eriti tuleks nõuda piisava kapitali ja reservide olemasolu, et katta krediidi korral krediidiriski vahetustehingud;

32.

kutsub komisjoni üles uurima kiiresti ja põhjalikult börsiväliste tuletisinstrumentide turgude kontsentreerumise astet, seda eriti krediidiriski vahetustehingute puhul, et tagada turumanipulatsiooni riski või huvide konflikti puudumine;

33.

nõuab, et komisjon esitaks finantsstabiilsuse ja hindade läbipaistvuse tagamiseks asjakohased õigusakti ettepanekud, millega reguleerida tuletisinstrumentide katteta müüki hõlmavaid finantstehinguid; on seisukohal, et kuni selle ajani tuleks krediidiriski vahetustehingud arveldada läbi Euroopa keskse vastaspoole, et leevendada vastaspoole riske, suurendada läbipaistvust ja vähendada üldisi riske;

34.

nõuab, et krediidiriski vahetustehingu kaitset tuleks maksta ainult alusvara võlakirja riski tõestusel ja see peaks olema piiratud selle riski suurusega;

35.

on arvamusel, et kõik finantstuletisinstrumendid, mis puudutavad riigi rahandust ELis (kaasa arvatud liikmesriikide riiklik võlg ja kohalike omavalitsuste bilansid), peavad olema standarditud ja nendega tuleb kaubelda börsil või muudel reguleeritud kauplemisplatvormidel, et edendada tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust avalikkuse jaoks;

36.

nõuab keeldu krediidiriski vahetustehingutele, mille aluseks ei ole krediidid, vaid mis on puhtalt spekulatiivsed tehingud, mis panustavad maksejõuetusele, põhjustades seeläbi maksejõuetuskindlustuse kunstlikku kallinemist ja mille tagajärjeks võivad olla tegelikest maksejõuetustest põhjustatud süsteemsed riskid; nõuab väärtpaberite ja tuletisinstrumentide lühikeseks müügi puhul vähemalt pikemate hoiuaegade kehtestamist; kutsub komisjoni üles kaaluma tuletisinstrumentide, eelkõige krediidiriski vahetustehingute jaoks riski ülempiiride kehtestamist ning nende kokku leppimist rahvusvaheliste partneritega;

37.

on seisukohal, et komisjon peaks uurima turuga manipuleerimisega võitlemiseks positsiooni piirangute kasutamist, eriti siis, kui läheneb lepingu aegumistähtaeg („pigistused” ja „nurgad”); märgib, et positsiooni piiranguid tuleks vaadelda pigem dünaamiliste reguleerivate tööriistade kui absoluutidena ning et neid peaks vajaduse korral rakendama riiklikud järelevalve asutused, järgides EVJA suuniseid;

38.

nõuab, et iga finantseerimis- või finantssektorivälisest asutusest tulev tuletisinstrumendi positsioon, mis ületab teatava künnise, mille määratleb EVJA, arveldataks keskse vastaspoole kaudu;

39.

nõuab, et kavandatav tuletisinstrumentide õigusraamistik sisaldaks eeskirju seoses tooraine ja põllumajandustoodetega puhtalt spekulatiivse kauplemise keelustamisega ning rangete positsiooni piirangute kehtestamisega, eelkõige seoses nende võimaliku mõjuga põhilise toidutoorme hinnale arengumaades ja kasvuhoonegaaside saastekvootide hinnale; nõuab, et EVJA-le ja pädevatele asutustele antaks pädevus võidelda tulemuslikult tuletisinstrumentide turgude väärtalitluse vastu, näiteks keelata ajutiselt krediidiriski vahetustehingute katteta lühikeseks müük või nõuda tuletisinstrumentide füüsilist arveldamist ja kehtestades positsiooni piirangud, et vältida mõne turusegmendi edasimüüjate lubamatut kontsentratsiooni;

40.

nõuab, et mistahes tulevane õigusakti ettepanek tuletisinstrumentide turgude kohta järgiks funktsionaalset lähenemist, mille puhul sarnased tegevused alluvad samadele või sarnastele eeskirjadele;

41.

rõhutab vajadust kehtestada tuletisinstrumentide jaoks Euroopa tasandi õigusraamistik ja kutsub komisjoni üles kooskõlastama oma meetmeid nii palju kui võimalik Euroopa partneritega, et tagada rahvusvaheliselt võimalikult ühtne ja rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud õigusraamistik; rõhutab ebapiisavast kooskõlastamisest tuleneva regulatiivse arbitraaži vältimise tähtsust;

42.

nõuab tööstuse algatuste toetamist ja nende väärtuse tunnustamist, kuna need võivad mõnel juhul olla sama kohased kui seadusandlik tegevus ja seda täiendada;

43.

nõuab Euroopa piires sidusat lähenemist, et arendada iga finantskeskuse tugevust ja kasutada ära selle kriisi pakutav võimalus liikuda edasi integratsiooni ja tõhusa Euroopa finantsturu arendamise suunas;

44.

tervitab komisjoni kavatsust esitada juba 2010. aasta keskpaigaks arvelduskodasid ja kauplemisteabehoidlaid käsitlevad õigusakti ettepanekud ning arutada tehnilisi üksikasju varakult kõikide riikliku ja ELi tasandi institutsioonidega, eelkõige seadusandjate – nõukogu ja parlamendiga;

45.

tervitab komisjoni kavatsust esitada krediidiriski vahetustehinguid käsitlevad õigusakti ettepanekud;

46.

rõhutab, kui oluline on hinnata regulaarselt tulevaste õigusaktide tõhusust koostöös kõigi turuosalistega ja vajaduse korral neid regulatiivseid sätteid kohandada;

47.

nõuab selle resolutsiooni rakendamist nii kiiresti kui võimalik;

48.

nendib, et mitte üksnes tooraine ja põllumajandustoodetega, aga ka kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise puhul tuleb tagada, et turg toimiks läbipaistvalt ja spekuleerimine oleks piiratud; nõuab sellega seoses üksikute toodete riski ülempiiride kehtestamise kaalumist;

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, riikide reguleerivatele asutustele ja Euroopa Keskpangale.