KEHTIV TEKST

MUUDATUSETTEPANEK

2.   Vastutav komisjon teebettepaneku võtta vastu otsus, milles üksnes soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

2.   Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtestab Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakenduseeskirjad juhatus.

Euroopa Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle võimalikud muudatused vastutava komisjoni ettepaneku alusel. Artikli 138 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Juhatus vastutab nende eeskirjade kohaldamise eest ja otsustab aastaeelarvest lähtudes rahastamise üle.

2.   Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendiliikmeid ning parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

2.   Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

2 a.     Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

11a.     Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.

Nad annavad oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.

(Artikli 25 lõike 3 teine ja kolmas lause jäetakse välja)

2.   Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed määravad endi seast esimeeste konverentsi koosolekutele ühe hääleõiguseta parlamendiliikme.

2.    Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 37 a

Seadusandlike volituste delegeerimine

1.     Kui Euroopa Parlament vaatab läbi õigusakti ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.

2.     Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.

3.     Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega. Sellistel juhtudel teavitab ta nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Tagasisaatmise korral annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.

Tagasisaatmise korral teeb vastutav komisjon otsuse kasutatava menetluse kohta ja annab parlamendile ettepaneku kohta uuesti suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.

1 a.     Kui Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 alusel aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamist pooldava Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile. Vastutav komisjon koostab raporti, mis sisaldab:

1 a.     Kui Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 6 alusel Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandat osa, kohaldatakse artikli 74a lõiget 1a vajalike muudatustega. Sellisel juhul võib resolutsiooni ettepanek sisaldada ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätete muudatusettepanekuid.

1.   Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 97 alusel anda soovitusi.

1.   Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 97 alusel anda soovitusi.

2.   Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ühtlasi liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja , nõukogu ja Euroopa Komisjon annaksid neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni, nõukogu või Euroopa Komisjoni asepresidendi/kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.

2.   Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.

3.   Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi/kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 110 sätestatud menetlust.

3.   Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 110 sätestatud menetlust.

(Vt ka tõlgendust artiklis 121.)

(Vt ka tõlgendust artiklis 121.)

4.    Nõukogu, Euroopa Komisjon ja/või Euroopa Komisjoni asepresident/kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

4.   Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

1.    Igal osaistungjärgul peetakse nõukogu ja Euroopa Komisjoni osavõtul infotund, mille toimumise aja määrab kindlaks parlament esimeeste konverentsi ettepanekul. Lisaks võib Euroopa Komisjoni presidendile ja liikmetele küsimuste esitamiseks ette näha eraldi aja.

1.   Igal osaistungjärgul peetakse nõukogu ja Euroopa Komisjoni osavõtul infotund, mille toimumise aja määrab kindlaks parlament esimeeste konverentsi ettepanekul.

2.   Ükski parlamendiliige ei tohi ühel osaistungjärgul esitada nõukogule ega Euroopa Komisjonile üle ühe küsimuse.

2.   Ükski parlamendiliige ei tohi ühel osaistungjärgul esitada nõukogule ega Euroopa Komisjonile üle ühe küsimuse.

3.   Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes otsustab, kas need on vastuvõetavad ja millises järjekorras need tuleb esitada. Otsusest teatakse viivitamatult küsimuse esitajale.

3.   Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes otsustab, kas need on vastuvõetavad ja millises järjekorras need esitatakse. Otsusest teatatakse viivitamatult küsimuse esitajale.

4.   Infotunni läbiviimise kord on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes.

4.   Infotunni läbiviimise kord on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes.

5.     Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.

(II lisa punkt 15 (Infotunni ülesehitus) jäetakse välja.)

Kirjalikult vastatavad küsimused nõukogule ja Euroopa Komisjonile

Kirjalikult vastatavad küsimused

1.   Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

1.   Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2.   Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes edastab need asjaomasele institutsioonile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Tema otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

2.   Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes edastab need adressaatidele . Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Tema otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

(Horisontaalne muudatus: sõnad „asjaomasele institutsioonile” asendatakse kodukorra artikli 117 lõigetes 2 ja 4 ning III lisa punktis 3 sõnaga „adressaatidele”; sõnad „asjaomase institutsiooni” asendatakse III lisa punktis 1 sõnaga „adressaatide”.)

1 a.     Parlamentidevahelise koostöö tulemusliku ja regulaarse korralduse ja edendamise üle liidus vastavalt riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklile 9 peetakse läbirääkimisi esimeeste konverentsilt saadud volituste alusel pärast komisjonide esimeeste konverentsiga konsulteerimist.

Euroopa Parlament kiidab kõik selliseid küsimusi käsitlevad kokkulepped heaks kodukorra artiklis 127 osutatud korras.

1 b.     Parlamendikomisjon võib alustada dialoogi otse riikide parlamentidega komisjonide tasandil selleks eraldatud eelarveassigneeringute piires. See võib hõlmata seadusandlikule tegevusele eelnevat ja järgnevat koostööd sobivas vormis.

1 c.     Liidu tasandi õigusloomemenetlust käsitlev dokument, mille riigi parlament on ametlikult saatnud Euroopa Parlamendile, edastatakse dokumendis käsitletava teema eest vastutavale komisjonile.

1.   Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile konkreetsed tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhib üks asepresidentidest, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega.

1.   Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega, ja institutsiooniliste küsimuste eest vastutava komisjoni esimees.

2.   Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt , võttes arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis. Pärast iga koosolekut esitab delegatsioon aruande.

2.   Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad. Pärast iga koosolekut esitab delegatsioon aruande.

3.     Võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.

1.   Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 186 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, valib komisjon juhatuse, millesse kuulub esimees ning üks, kaks või kolm aseesimeest, kes valitakse eraldi hääletusvoorudes.

1.   Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 186 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed , kes valitakse eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel.