22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/53

1.1

tervitab komisjoni teatist kaasaegse VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks kui VKE-poliitika hoogustamise vahendit, mis suunab poliitika uuesti kõige olulisematele elementidele ning süvalaiendab ühenduse meedet, et saavutada suurem tõhusus;

1.2

toetab kaasava VKE-poliitika edendamist, mis tunnustab VKEde mitmekesisust seoses nende suuruse, omandivormi ja sektoriga ning pakub laialdast kohandatud toetust ja arvestavat õiguskeskkonda vastamaks Euroopa Liidu VKEde mitmesugustele vajadustele;

1.3

tunnustab teatises viidet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile, kuid leiab, et see võiks olla veelgi selgesõnalisem seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste äärmiselt olulise rolliga VKEde toetajana, nende arengut ja äritegevuse üleviimist võimaldava soodsama keskkonna pakkujana ning VKEde kaupade ja teenuste suurte tarbijatena;

1.4

tunnistab, et VKE-poliitika tõelise tõhususe tagamine kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusvaldkonda ning innustab liikmesriike tagama, et nende riiklikes reformikavades esitataks konkreetsed meetmed VKEde rajamise ja arendamise toetamiseks;

1.5

juhib tähelepanu komitee teostatud analüüsile riiklike reformikavade ettevalmistamise kohta ning eelkõige konsultatsiooni puudumisele kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, ja tervitab sellega seoses 2006. aasta märtsikuise Euroopa Ülemkogu toetust komitee jätkuvale tööle riiklike reformikavade väljatöötamisel;

1.6

on seisukohal, et edukaks VKE-poliitikaks on äärmiselt oluline, et seda rakendaksid ja selle rakendamisele pühenduksid kõik sidusrühmad, ning leiab, et selleks oleks komisjon pidanud saavutuste mõõtmiseks seadma teatises mõned konkreetsed sihid ja tähtajad;

1.7

tunnustab VKEde temaatika prioriteetsust Austria eesistumisajal ning tervitab 2006. aasta märtsikuise Euroopa Ülemkogu otsust seada ettevõtluspotentsiaali avamine — eelkõige VKEde osas — üheks prioriteetsete tegevuste erivaldkonnaks. Lisaks rõhutab komitee Euroopa Nõukogu poolset riiklike reformikavade rakendamise täielikku ja avatud hindamist ning eelkõige VKEde programmidest kasusaamise hindamist tulevikus;

1.8

toetab piisava eelarve eraldamist konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmile (CIP), kuna tegemist on ühenduse VKE-poliitika olulise vahendiga;

1.9

leiab, et igasugust ettevõtlust tuleb julgustada ja toetada; tervitab tõsiasja, et teatises tunnistatakse, et naisettevõtjate, noorte, vähemusi esindavate ja vanemate ettevõtjate vajadusi ei ole piisavalt arvestatud; märgib, et nimetatud sotsiaalseid rühmi ei saa käsitleda koos, ja rõhutab, et iga rühma puhul tuleb vastu võtta eri meetmed — vajadused võivad riigiti või isegi rühmadesiseselt erineda. Lisaks leiab komitee, et kirjeldatud ettepanekutes piirdutakse võrgustike loomise toetamisega ning nii mitmekesiste sihtrühmade ettevõtlustaseme tõstmiseks on vaja konkreetsemaid ettepanekuid, mis tuleks koostada Euroopa Ülemkogu poolt 23.–24. märtsil 2006 vastuvõetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti eeskujul ning mida tuleks laiendada teistele rühmadele;

1.10

rõhutab kohalike ja piirkondlike algatuste väärtust ettevõtlusalaste hoiakute soosimisel ja ettevõtlusalase hariduse edendamisel koolisüsteemi kõigil tasanditel, kuid on seisukohal, et paljud haridus- ja koolitusalased algatused ei arvesta piisavalt VKEde vajadusi ega ole piisavalt paindlikud;

1.11

tervitab ettepanekut luua Euroopa ettevõtlusauhinna konkurss, et tutvustada parimaid tavasid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning julgustada potentsiaalseid ettevõtjaid;

1.12

juhib tähelepanu positiivsema suhtumise vajalikkusele kaalutletud ja põhjendatud äririski ja äritolerantsuse osas ühiskonnas üldiselt, kuid konkreetsemalt pangandus- ja avalikus sektoris ning kutsub liikmesriike üles tagama soosivama ettevõtluskultuuri kogu Euroopa Liidus ja väärtustama rohkem igasugust ettevõtluskogemust, mis ettevõtjal võib olla;

1.13

tervitab Euroinfo keskuste läbivaatamise ettepanekut komisjoni poolt, kuna leiab, et Euroinfo keskuste tegevus ning nende võime pakkuda igakülgset toetust ja nõustamistegevus VKEde rahvusvaheliseks muutmisel on olnud liikmesriigiti erinev; samuti rõhutab, et võrgustiku liikmete ülesanded ja vastutusala peaksid olema selgelt määratletud ning tuleks luua kooskõlastusmehhanismid teiste osalejatega, nagu Euroopa Liidu Infokeskusega (Europe Direct), et vältida teabe- ja nõustamisteenuste pakkumise dubleerimist ning lihtsustada vahendite tõhusat kasutamist;

1.14

tervitaks ettepanekuid tõhustada programme VKEde ligipääsu parandamiseks infotehnoloogiale, mis võimaldab neil suurendada konkurentsivõimet ja siseneda uutele turgudele;

1.15

märgib komisjoni ettepanekut seoses VKEde riigihangetele juurdepääsu parandamisega;

1.16

on seisukohal, et standardimisele suunatud jõupingutused ei tohi suurendada bürokraatiat, mis avaldaks VKEdele negatiivset mõju;

1.17

tervitab komisjoni soovi lihtsustada reegleid ja määrusi ning lihtsustada VKEde osalemist ühenduse programmides, kuid sooviks samas suuremat selgust selle saavutamise osas ning tagajärgede osas ühenduse fondide toetusi väljastavatele organisatsioonidele;

1.18

toetab pühendumist tulevaste õigusaktide sõelumisele ning innustab komisjoni tegema koostööd VKEde esindajatega tagamaks, et uued õigusaktid ei piiraks VKEde kasvu- ja uuendustegevuse potentsiaali;

1.19

märgib väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete saadiku eluliselt tähtsat rolli, mis tagab, et Euroopa Liidu poliitika oleks VKEde sõbralik, kuid on mures piisavate vahendite eraldamise ning eelkõige saadikule vajaliku staatuse ja poliitilise mõjuvõimu andmise osas eesmärkide saavutamise tagamiseks;

1.20

tervitab ettepanekut, et “kõigepealt mõtle väikestele” põhimõtet rakendataks kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning sooviks, et VKEdele antaks ühenduse ettepanekute mõju hindamise menetluses suurem tähtsus;

1.21

toetaks ka teisi algatusi VKE-poliitika arendamise sidusamaks ja prognoositavamaks muutmiseks, et VKEdel oleks võimalik tagajärgi ennetada ning nendeks paremini valmistuda;

1.22

märgib käibemaksu ühes kohas tasumise süsteemi (“one stop shop”) edu, mis on olnud väga tõhus VKEde arengu toetamisel ja ergutamisel mitmes Euroopa piirkonnas, tunnistab nende potentsiaali infopunktidena riigihangetealase teabe andmisel ja avalike teenuste lepingute andmise menetluse selgitamisel, samuti kutsub üles panema kõnealusele lähenemisele üldiselt suuremat rõhku, näiteks korraldades foorumeid ja seminare parimate tavade kohta, mis võimaldavad levitada parimaid piirkondlikke algatusi nimetatud valdkonnas;

1.23

tervitab pühendumist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osaluse suurendamisele Euroopa Liidu programmides ja algatustes, kuid on seisukohal, et tuleb jälgida konkreetse programmiga seotud kohustusi, tagamaks kohustuste tegeliku täitmise;

1.24

sooviks selgemat ülevaadet VKEsid toetavate ELi struktuurifondide rollist ja abi tasemest ning ühenduse muude vahendite panusest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poliitikasse ning soovib näha ühtsemat lähenemist VKEsid toetavate programmide elluviimisele;

1.25

tunnistab VKEde uurimistegevuse ja tehnoloogiliste algatustega ühendamise tähtsust ning raskusi, millega VKEd uurimis- ja uuendustegevusele ning intellektuaalsele omandile juurdepääsul ja selle kasutamisel kokku puutuvad, kuid kutsub üles seoses uute ideede eduka kohandamise toetamisega vastu võtma diferentseeritud lähenemisviisi väiksemate ja mittetehnoloogiliste VKEde osas;

1.26

toetab koostööalgatusi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, ettevõtete ja ettevõtete ühenduste, akadeemiliste ringkondade, kõrgkoolide ja teaduskeskuste vahel kui piirkondliku tööstuspoliitika vahendit, luues VKEde toetusvõrgustikke, mille abil on võimalik ületada tõkked juurdepääsul konkurentsivõimele, paremale koolitusele ja uuendustegevusele;

1.27

toetab pakutud riigiabi eeskirjade reformi VKEde riski osaliseks ülevõtmiseks, menetluste lihtsustamiseks ja VKEdele abi andmiseks paindlikuma lähenemisviisi vastuvõtmiseks;

1.28

tunnistab uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi võimalikku rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimistegevuse toetamisel, kuid kutsub üles rõhutama väiksemate VKEde uuendus- ja arendustegevust ning tehnoloogiasiiret, arvestades enamiku VKEde piiratud teadusuuringute potentsiaali;

1.29

teeb ettepaneku tõhustada VKEde võrgustike edendamise programme ning võrgustike loomist lihtsustavaid meetmeid. VKEde rahastamise probleemide lahendamisel peetakse väga kasulikuks erainvestorite (nn “business angels”) võrgustike edendamist;

1.30

tunnistab vajadust arvestada VKEde probleemidega Euroopa Liidu õigusaktide koostamisel ja standardimisprotsessis võimalikult varakult, kuid kutsub üles looma selgemaid mehhanisme ja korraldusi konsultatsiooni laiendamiseks VKEde sidusrühmadega;

1.31

tunnustab VKEde paneelide loomist komisjoni ettepanekute asjaomase konsulteerimise ning VKEde ja Euroopa institutsioonide vahelise teabevahetuse edendamise vahendina, kuid omab teatavaid kahtlusi paneelide esindavuse suhtes;

1.32

rõhutab piirkondlike ja kohalike huvidega arvestamise tähtsust ning kutsub üles selgitama, kuidas komisjon kavatseb seda teha ning kas Euroopa Komisjon edendab detsentraliseeritumat lähenemist VKEde toetamisel;

1.33

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ainulaadset positsiooni peamiste rakendusametitena, kuid ka partneritena sidusrühmadega suhtlemisel ja ettevõtluse edendamisel.

2.1

soovitab liikmesriikidel tungivalt konsulteerida riiklike reformiprogrammide osas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning hoolitseda selle eest, et kõnealused programmid sisaldaksid konkreetseid meetmeid VKEde rajamise ja arendamise toetamiseks ning kutsub üles selgelt hindama VKEde riiklike reformikavade rakendamisest saadavat kasu liikmesriikides;

2.2

teeb ettepaneku heade tavade juhise koostamiseks määratleda Lissaboni strateegia ja riiklike reformikavade rakendamise käimasoleva analüüsi osana kohaliku ja piirkondliku poliitika olemasolevad kogemused, mis aitavad kaasa VKEde edendamisele, eelkõige seoses tööstusklastrite ja väikeettevõtete võrgustikega;

2.3

kutsub Euroopa Komisjoni üles tunnustama selgemalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli VKEde toetajatena, nende arenguks ja jätkamiseks äritegevuse üleviimise teel soodsama keskkonna võimaldajatena ning VKEde hangete kaudu pakutavate toodete ja teenuste suurklientidena; kutsub selles osas üles tõhusamale konsulteerimisele piirkondlike ja kohalike organitega seoses VKE-poliitikaga seotud algatustega;

2.4

soovitab seada konkreetsed sihid ja tähtajad teatises esitatud uute meetmete rakendamiseks, et aidata kaasa rakendamise hindamisele, parimate tavade levitamisele ja tulemustele pühendumise tagamisele;

2.5

soovitab tunnistada rohkem VKEde mitmekesisust ning kutsub üles rakendama kohandatud toetusi, sealhulgas pakkuma paindlikku koolitust ja haridust ning looma arvestavaid õigusakte vastamaks nii erinevatele vajadustele ning kutsub üles rakendama ühenduse programmides diferentseeritumat lähenemisviisi mikro-, väiksematele ja mittetehnoloogilistele VKEdele, et toetada uute ideede edukat rakendamist;

2.6

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, mis on arendanud ja rakendavad uuenduslikke meetmeid naisettevõtjate ning noorte, vähemuste, sisserändajate ja vanemate ettevõtjate ettevõtluspotentsiaali toetamiseks, et neid kasutada ühenduse tulevikupoliitika kujundamisel ning soovitab kaaluda erimeetmete loomist ja -toetuste andmist kõnealustele rühmadele;

2.7

soovitab Euroopa Komisjoni poolt pakutud Euroinfo keskuste läbivaatamisel pöörata tähelepanu Euroinfo keskuste piisavale rahalisele toetusele ning nende võimele pakkuda igakülgset toetust ja nõu VKEde rahvusvaheliseks muutmisel nende tegutsemispiirkonnas;

2.8

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaaluksid võimalusi, kuidas nad saaksid paremini aidata oma piirkonna VKEsid ning võimaldada neile turulepääsu võimalusi, eriti riigihangete kaudu pakutavate toodete ja teenuste puhul;

2.9

kutsub üles tegema suuremaid jõupingutusi vähendamaks määruse mõju Euroopa Liidu VKEdele ning tagamaks, et standardimisele suunatud jõupingutused ei suurendaks bürokraatiat, millel oleks VKEdele negatiivne mõju; soovitab tungivalt teha koostööd VKEde esindajatega tagamaks, et uued õigusaktid ei piiraks VKEde kasvu- ja uuendustegevuse potentsiaali;

2.10

soovitab anda VKEde saadikule piisavad vahendid, staatuse ja poliitilise mõjuvõimu, et täita VKEde positsiooni ja ootustega seotud eesmärgid;

2.11

kutsub üles VKE-poliitika ja toetuse paremale kooskõlastamisele, arendades käibemaksu ühes kohas tasumise süsteemi, näiteks e-valitsuse internetiportaale ja hangete käibemaksu ühes kohas tasumise süsteeme;

2.12

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ka teisi algatusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poliitika arengu ühtsemaks ja prognoositavamaks muutmisel, näiteks ettepanek määrata kindlaks kaks kuupäeva aastas, mil kõik uued määrused jõustuvad, et VKEd saaksid ennetada negatiivseid tagajärgi ja olla nendeks paremini valmistunud.