1)

„teadmiste väärindamine“ – teadmistest sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomine, ühendades erinevaid valdkondi ja sektoreid ning muutes andmed ja teadusuuringute tulemused kestlikeks toodeteks, teenusteks, lahendusteks ja teadmistepõhisteks poliitikameetmeteks, mis toovad ühiskonnale tulu; (12)

2)

„tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloome“ – tööstuse, teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejate ning võimaluse korral ka muude sidusrühmade, näiteks avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ühine teadmiste loomine ja väärindamine; (13)

3)

„akadeemilised ringkonnad“ – ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused, sealhulgas avaliku ja erasektori teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, (14) rakenduskõrgkoolid ning muud kutseharidus- ja -õppeasutused;

4)

„intellektuaalne vara“ – mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid, protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara);

5)

„avatud teadus“ – avatud koostööl, vahenditel ja teadmiste levitamisel põhinev lähenemisviis teadusprotsessile, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (15) artikli 2 punktis 5;

6)

„avatud innovatsioon“ – innovatsiooniprotsessi avamine osalejatele väljaspool organisatsiooni (16);

7)

„avatud juurdepääs“ – lõppkasutajale tasuta võimaldatav juurdepääs teadusandmetele, sealhulgas teadusväljaannetele, kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 14 lõike 1 punktiga a ja artikli 39 lõikega 3.

a)

sätestada selge missioon, et edendada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomet teadmiste väärindamiseks ning töötada välja kõrgema ja keskastme juhtkonna heaks kiidetav eesmärgipärane teadus- ja arengustrateegia;

b)

edendada organisatsioonisisest valdkondadevahelist koostööd ja teadmiste vahetamist, et soodustada innovatsioonikultuuri ja avatud dialoogi, jagades nii häid tulemusi kui ka teavet raskuste kohta ja õppides selle käigus;

c)

kaaluda selliste spetsiaalsete töörühmade loomist, kes vastutavad tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostöö hõlbustamise eest; investeerida aega ja vahendeid; anda suuniseid võimalike partnerite kindlakstegemiseks (võttes arvesse huve, pühendumust, varasemaid kogemusi ja võimekuse vastastikust täiendavust); anda teavet olemasolevate koosloome ja partnerluse liikide kohta (osalemise määrad, kestus ja tingimused);

d)

tugevdada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist dialoogi nõuandvate struktuuride tasandil ning järgida tööstuse ja akadeemiliste ringkondade ühiseid tegevuskavu, mille elluviimisse kaasatakse avaliku sektori asutusi, sotsiaalpartnereid, klastreid, idufirmasid ja kodanikke, näiteks spetsiaalsete nõukogude loomise kaudu; võimaluse korral korraldada ümarlaudu ja luua koostöökeskkondi või -protsesse oskuste vajaduse analüüsimiseks, et teha kindlaks haridusalased probleemid ning selgitada välja tööturu jaoks olulised pädevused ja oskused eesmärgiga kohandada vastavalt õppekavasid ja õpetamismeetodeid ning varustada õpilased tulevikukindlate oskustega;

e)

arendada ühiseid struktuure, nagu innovatsiooni- ja teadmuskeskused, virtuaalsed instituudid ja ettevõtlusakadeemiad, (17) et edendada koostööd ja luua omavahel ühendatud kestlikke ökosüsteeme; võimaluse korral luua eluslaboreid ja korraldada probleemipõhiseid tegevusi, nagu häkatonid, mis toovad kokku rahvusvaheliselt mitmekesise ja valdkonnaülese rühma üliõpilasi, teadlasi, ettevõtjaid ja linnade esindajaid, et töötada välja ettevõtete ja linnade jaoks asjakohased uuenduslikud lahendused;

f)

luua võimalused bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste, doktorantide ja järeldoktorite vastuvõtmiseks ettevõtetes ning aktiivseks osalemiseks teaduskoostöös ning eesmärgipõhises teadus- ja innovatsioonitegevuses;

g)

edendada meetmeid usalduse ja teadmiste vastastikuseks suurendamiseks (nt võrgustikutöö, lähetused ja töötajate vahetamine partnerite vahel) ning kasutada vahendeid tõhusamate ja kestlikumate partnerluste edendamiseks (nt innovatsiooniosakud).

a)

edendada sektoritevahelise koosloome ja vastastikuse õppimise kultuuri, vahetades ideid ühist huvi pakkuvatel teemadel ning jagades näiteid edulugudest ja parimatest tavadest; (18)

b)

viia omavahel kooskõlla avaliku ja erasektori huvid, tehes kindlaks tööstuse ja akadeemiliste ringkondade ühised probleemid ja eesmärgid, nagu ühiskondlike vajaduste rahuldamine või tehnoloogilise innovatsiooni edendamine;

c)

teavitada kasust, mida teadmiste koosloome toob tööstussektorile, nagu kaasaaitamine ühiskondlike vajaduste rahuldamisele, sotsiaalne mõju, rakendusuuringute parandamine, talentide ja oskuste vahetamine, sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni edendamine töökohal, juurdepääs riiklikult rahastatavatele teadusprogrammidele, riskide jagamine uute ideede ja tehnoloogiate katsetamisel, toodete või teenuste täiustamine ning ettevõtjate konkurentsivõime parandamine;

d)

teavitada kasust, mida teadmiste koosloome toob teadusorganisatsioonidele, nagu ühiskondlike vajaduste täitmisele kaasaaitamine, sotsiaalne mõju, võrsefirmade arengu soodustamine, ühisprojektid ja -väljaanded, teadusuuringute tulemuste rakendamine tööstuses, kontaktid tööstussektoriga, oskuste vahetamine ja juurdepääs taristule, sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni edendamine, üliõpilaste ja teadlaste tööalase konkurentsivõime parandamine ning rahalised võimalused (sh rohkem rahastamisvõimalusi);

e)

tõsta organisatsioonis esile edukaid tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlusi, rõhutades intellektuaalse vara tõhusa haldamise tähtsust ning näidates tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomes loodud väärtust;

f)

suhelda poliitikakujundajate ja haldusasutustega küsimustes, mis on seotud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloome poliitika, rahastamise ja maksusoodustustega (nt tööstusdoktorantuuri rahastamine);

g)

korraldada ühistegevusi (nagu juhtumiuuringute võistlused, häkatonid, teavituskampaaniad, ühised koolitused ja kontseptsioonide tõestamine) ning kaasata tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomesse kodanikke kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2024/736 (19).

a)

võtta töötajate värbamisel, tulemuslikkuse hindamisel, (21) karjääri hindamisel ja edutamisel arvesse edukaid tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelisi partnerlusi, töötajate vahetusi või sektoritevahelist liikuvust ning tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomes arendatud oskusi ning premeerida nende eest; kaaluda muid stiimuleid, nagu rahastamine, intellektuaalomandi kaasomand ja litsentsitasude jagamine;

b)

teavitada kasust, mida erinevad koosloome- ja partnerlusvõimalused toovad tööstuse ja akadeemiliste ringkondade töötajatele, nagu elukestev õpe, kutsealane ja isiklik areng, teadusuuringute sõltumatus, juhirollid ja teadusuuringute tulemuste turustamise võimalused;

c)

kaasata kõik töötajad sektoritevahelisesse kahesuunalisesse liikuvusse (tööstussektorist akadeemilistesse ringkondadesse ja vastupidi), et edendada koosloomet ja valdkondadevahelist tegevust, nagu ülikoolide programmid, eesmärgiga kaotada lõhe teadusuuringute ja tööstuses toimuva praktilise rakendamise vahel;

d)

anda kõigile töötajatele teavet asjakohaste vahendite ja programmide kohta, nagu projektitoetused, stipendiumid, tööstus- ja järeldoktorantuuri programmid (nt Marie Skłodowska-Curie meetmete järeldoktorantuuri stipendiumid praktika läbimiseks mitteakadeemilises keskkonnas (22) ja Marie Skłodowska-Curie meetmete doktoriõppe (sh tööstusdoktorantuuri) võrgustikud) (23), kontseptsiooni tõestamise toetused, (24) Euroopa ülikoolide liidud, (25) stardirahastamisvõimalused, tugiteenused, koolitus ja juhendamine, rahastamisvõimalused ja üritused.

a)

pakkuda kõigile tööstussektori ja akadeemiliste ringkondade töötajatele juhendamist, mentorlust ning kutsealase ja isikliku arengu võimalusi (sh mikrokvalifikatsioonitunnistused ja kutseõpe) ning soodustada nende kasutamist; (26)

b)

investeerida mitmekesistesse ja paindlikesse õppimisvõimalustesse, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistustesse, et rahuldada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade muutuvaid vajadusi, ning kaasata erineva profiiliga õpetajaid ja külalislektoreid, eelkõige tööstussektorist;

c)

tugevdada tööstussektori ja akadeemiliste ringkondade töötajate valdkonnaüleseid oskusi, mida on vaja tõhusaks valdkonna- ja sektoriüleseks koostööks, nagu suhtlemine, juhtimine, muutuva töökeskkonnaga kohanemine, paindlikkus ja läbirääkimisoskused;

d)

edendada terviklikku arusaama sellest, kuidas ettevõtted töötavad, ning pakkuda üliõpilastele ja teadlastele koolitust ja võimalusi saata oma projektid tööstuse esindajate paneelaruteludele, et saada tagasisidet ja luua võrgustik oma tulevaseks kutsealaseks arenguks, sealhulgas loodavate üliõpilasinkubaatorite kaudu;

e)

arendada projektijuhtimise, juhendamise ja mentorluse, mõju hindamise, suhtlemise, teadmiste koosloome, väärindamise ja innovatsiooni alaseid oskusi, pidades silmas kõiki akadeemiliste ringkondade töötajaid ja üliõpilasi; see hõlmab hindamismeetodite alast koolitust, mõõtmisraamistikke ning projektide tulemuste ja ühiskondliku mõju hindamist;

f)

edendada üliõpilaste ja teadlaste strateegilist mõtlemist ja ettevõtlusoskusi, et luua uuenduslikel toodetel ja teenustel põhinevaid võrse- ja idufirmasid, mis rakendavad üliõpilaste ja teadlaste teadusuuringute tulemusi turul praktikas;

g)

pakkuda rohkem koolitust teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise võimaluste kohta ning edendada terviklikku arusaama akadeemiliste ja teadusasutuste toimimisest ja tegevusest kõikjal tööstussektoris, eelkõige VKEdes, ning edendada inkubaatoreid, innovatsioonikeskusi ja tehnoloogia levitamise keskusi, et toetada VKEde innovatsiooniprotsesse, tuginedes näiteks kutsehariduse tipptaseme keskuste (27) raames tehtud tööle;

h)

pakkuda kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2023/499 intellektuaalse vara haldamise alast koolitust (tööstussektori esindajatele, eelkõige VKEdele, ja akadeemiliste ringkondade esindajatele, sh üliõpilastele, ideaaljuhul segarühmades), keskendudes intellektuaalse vara haldamisele projektide ja partnerluste raames, sealhulgas avatud teaduse ja avatud innovatsiooniga seotud kaalutlustele;

i)

pakkuda kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2023/498 (28) standardimisalast koolitust, et parandada teadusuuringute, innovatsiooni ja standardimise omaduste ja seoste mõistmist ning arusaamist sellest, kuidas need saavad teadmiste väärindamisel üksteist toetada;

j)

arendada töötajate, üliõpilaste ja teadlaste digiplatvormide ja -vahendite kasutamise oskusi, sealhulgas andmekirjaoskust ja andmehaldusoskusi teadmiste väärindamiseks;

k)

soodustada kõigi töötajate (sh juhtiv- ja haldustöötajate) ning teadlaste osalemist asjakohastes riiklikes ja rahvusvahelistes akadeemiliste ringkondade ja tööstussektori vahelistes liikuvuse kavades ning muudes kavades, nagu Marie Skłodowska-Curie meetmete doktoriõppe võrgustikud ja töötajate vahetused, (29) Marie Skłodowska-Curie meede COFUND, (30) Erasmus+, (31) samuti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) (32) ning Euroopa julgeolekualaste teadusuuringute ja innovatsiooni kogukonna (CERIS) teadmus- ja innovatsioonikogukondade haridus- ja koolitusprogrammid.

a)

julgustada töötajaid osalema nii organisatsioonisiseses kui ka teiste organisatsioonidega tehtavas võrgustikutöös ning suurendada teadlikkust võrgustike loomise võimalustest;

b)

korraldada üritusi, mis toovad kokku tööstuse (sh VKEde, võrse- ja idufirmade, äriinglite, riskikapitalifondide ja muude sidusrühmade) ja akadeemiliste ringkondade esindajad, et arutada ühiseid huve, probleeme ja võimalusi, ning sellistel üritustel osaleda;

c)

säilitada aktiivne vilistlaste võrgustik, (33) et luua sidemeid ning pakkuda vilistlastest ettevõtjatele ja tööstussektoris töötajatele võimalusi jagada üliõpilastega oma teadmisi ja pakkuda mentorlust;

d)

ühineda klastrite, (34) võrgustike, (35) platvormide, (36) praktikakogukondade, ühiste töörühmade ja nõuandekogudega (nii ametlike kui ka mitteametlikega) ning kasutada olemasolevaid tugiteenuseid (nagu inkubaatorid, kiirendid, teadmus- ja tehnosiirde keskused, kontaktasutused ja kolmandast isikust eksperdid) ELi, riigi ja piirkonna tasandil;

e)

suurendada teadlikkust probleemidest, sealhulgas teadusjulgeolekust teadus- ja innovatsioonikoostöö ning võimaliku välissekkumise (37) puhul, ning edendada partnerlust liidu ettevõtjate ja ülemaailmsete akadeemiliste partnerite vahel; (38)

f)

soodustada avatud ja tõhusat teabevahetust ning tagada arusaamine eri osalejate kasutatavast terminoloogiast;

g)

teha kindlaks ja võtta kasutusele hästi toimivad professionaalselt juhitud digiplatvormid (kus saab teha otsinguid, kasutada filtreid, tellida teavitusi jne) või vahendusfirmad, mille eesmärk on

h)

luua organisatsioonisisesed tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloome kontaktpunktid, millel on vajalikud vahendid ja ressursid, et anda teavet võimaluste kohta ja tagada sujuvad suhted partneritega;

i)

edendada pikaajalist ja kestlikku projektijärgset tegevust ning olemasolevaid tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelisi suhteid ja partnerlusi.

a)

leppida kokku ühises visioonis, ootustes ja eesmärkides, et tagada suur kaasatus ja pikaajaline pühendumus, austades samal ajal akadeemilist vabadust, ning kui see on võimalik ja asjakohane, kaaluda teiste sidusrühmade kaasamist partnerlusraamistiku loomiseks;

b)

edendada usaldust ja pühendumust kõigi partnerlusraamistikus osalejate seas;

c)

kehtestada õigusekspertide toel selge ja terviklik lepinguline raamistik, juhtimisstruktuur, partnerluse haldamise kord ja konfliktide lahendamise menetlus;

d)

leppida kokku partnerluse üksikasjalikus aja- ja tegevuskavas, sealhulgas vahe-eesmärkides ja tähtaegades ning nende korrapärases läbivaatamises, ning töötada välja partnerluses kasutatav ühine valdkonnaülene terminoloogia;

e)

määrata kindlaks konkreetsed näitajad, mille abil jälgida ja hinnata partnerluse edusamme, loodud väärtust, mõju (keskkonna-, tehnoloogiline, majanduslik, ühiskondlik, poliitiline ja tervisemõju) ning kestlikkust;

f)

töötada välja ühine intellektuaalse vara haldamise strateegia, (39) mis hõlmab taustateadmiste, andmevahetuse, hindamise, intellektuaalse vara ühise haldamise ja omandiõiguse, avatud teaduse, avatud innovatsiooni tavade ja standardimisele kaasaaitamisega seotud kaalutlusi;

g)

leppida kokku konfidentsiaalsust, andmete omandiõigust ja andmekaitset puudutavates küsimustes ning huvide konfliktide poliitikas;

h)

luua selge struktuur koostöö tegemiseks eriväljaõppe saanud töötajatega (ja partnerorganisatsiooni spetsiaalse töörühmaga, kui see on asjakohane); neid töörühmi võivad toetada teadmus- ja tehnosiirde keskused (akadeemiliste partnerite puhu) või asjaomased tööstusliidud (tööstuspartnerite puhul);

i)

edendada võrdõiguslikkust, mitmekesisust, kestlikkust ja kaasatust ning vältida partnerluse eesmärkides ja tegevuses soolist kallutatust;

j)

suurendada teadlikkust partnerlusraamistikust ning partnerite väärtustest, rollidest, stiimulitest ja ressurssidest, et tagada selgus ja kooskõla.

a)

kasutada tuge, mida pakuvad eri liiki vahendajad, sealhulgas teadmus- ja tehnosiirde spetsialistid ning lepinguhaldurid, kes teevad järelevalvet organisatsioonisiseste ametlike tehingute (nt intellektuaalse vara haldamisega seotud küsimuste) üle; vahendajate hulka võivad kuuluda ettevõttepõhised ja muud toetajad (nt tööstusliidud või teadusühingud), kes aitavad pidada dialoogi ja mõista töösuhteid, või organisatsioonid, kelle järelevalve all on mitme sidusrühma kasutuses olevad koosloomeruumid (nt testkeskkonnad, katselavad, platvormid ja eluslaborid);

b)

kasutada partnerluses vahendajate pakutavat tuge, et hõlbustada vahendust ja teabevahetust partnerite vahel;

c)

kaasata vahendajaid partnerlusraamistike väljatöötamisse ja osaleda koos rahastamisasutustega projektikonkurssidel;

d)

teha vahendajatega koostööd, et anda teavet vastutustundliku innovatsiooni kohta, õigusalast nõu ja suuniseid küsimustes, milles organisatsioonil ei pruugi olla eksperditeadmisi (nt tehnoloogiariski juhtimine);

e)

eraldada piisavad vahendid, sealhulgas investeerida vahendajate professionaalsuse suurendamisse, ning tunnistada vahendajate olulist rolli ELi, riiklikes ja piirkondlikes innovatsiooni ökosüsteemides ning mitut sidusrühma hõlmavate, sektoritevaheliste ja piirkondlike huvide kooskõlastamisel tööstuses ja akadeemilistes ringkondades;

f)

toetada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomes osalevate vahendajate vahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist ning soodustada katsetamist, et kohaneda uue tehnoloogiaga, näiteks tehisintellektiga, ja sellest kasu saada;

g)

suurendada vahendajate mõjuvõimu ja investeerida vajalikesse oskustesse, rahastades õppekäike ning pakkudes koolitust tulemuste rahalise ja mitterahalise väärindamise ja sotsiaalse ettevõtluse kohta;

h)

julgustada tööstussektorist ja akadeemilistest ringkondadest pärit vahendajaid suhtlema piirkondlike poliitikakujundajate ja haldusasutuste, riskikapitalifondide, äriinglite ja investeerimisfondidega, et luua ja/või tugevdada piirkondlikke innovatsioonikeskusi ning meelitada ligi investeeringuid.

a)

koostada iga oodatava tulemuse jaoks omandi- ja kontrollieeskirjad (mis hõlmavad avatud juurdepääsu ja intellektuaalomandi kaitset) ning väärindamiskava suurema mõju saavutamiseks; selles kavas tuleks vajaduse korral kindlaks määrata iga osalise roll, mõju saavutamiseks võetavad meetmed ja tulemuste ühine kasutamine kooskõlas partnerite põhihuvidega;

b)

luua tõhusad kanalid ja vahendid, (41) sealhulgas standardimiseks, et tagada tulemuste kasutuselevõtt, ning koostada korrapäraselt ajakohastatav nimekiri konkreetse partnerluse iga partneri peamistest töötajatest ja kontaktpunktidest;

c)

suurendada teadlikkust avaliku ja erasektori rahastamiskavadest (sh prototüüpide rahastamise programmidest, et näidata teadusuuringute tulemuste tehnilist teostatavust) ning nende kasutuselevõtuks ette nähtud liidu ja riiklikust rahastamisest ning neid vahendeid kasutada;

d)

soodustada selliste hästi toimivate vahendite ja teenuste kasutamist, mis aitavad kindlaks teha suure innovatsioonipotentsiaaliga tulemusi ning toetavad strateegiate ja äriplaanide koostamist nende kasutuselevõtuks ühiskonnas.

a)

investeerida ühisesse teadus- ja tehnoloogiataristusse (42) ning koosloomevahenditesse, nagu ühised tööruumid, katselavad ja innovatsioonipargid, testimis- ja eksperimenteerimisvahendid (43) ning katseliinid, (44) mis võivad olla töötajatele toeks sellistes valdkondades nagu ettevõtluse arendamine, tööstusharuga suhtlemine, teadmus- ja tehnosiirde keskuste haldamine ning teadusuuringute rahastamise juhtimine, et kaotada lõhe tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel, ning nimetatud taristut ja vahendeid kasutada;

b)

võimaldada juurdepääs ressurssidele, nagu ühised rajatised, seadmed ja andmehoidlad, et toetada ühist teadus- ja innovatsioonitegevust, võttes arvesse seonduvaid konfidentsiaalsusküsimusi;

c)

toetada avatud innovatsiooniplatvorme (sh digikeskkonnad ja -vahendid tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloome ja kokkuviimise jaoks) ning osaleda neil platvormidel, et algatada ja arendada innovatsiooniprojekte, alustades innovatsiooniideedest ning tööstussektori probleemidest ja vajadustest, ning viia need lõpule innovatsiooniprojektide konsortsiumide ja töörühmade loomisega;

d)

anda partnerluse konkreetsetele eesmärkidele kohandatud suuniseid koosloome meetodite, avatud innovatsiooni ja väärindamise parimate tavade kohta; need meetodid võivad hõlmata disainerimõtlemist, kasutajakeskseid lähenemisviise ja osalustegevust.

a)

leppida ühiselt kokku sellise hindamise jaoks sobivates parameetrites ning tagada tasakaal äritegevuse, sotsiaalsete aspektide ja teadusuuringutega seotud parameetrite vahel; need parameetrid võivad hõlmata kindlaksmääratud uuendusi, litsentse, kaubamärke ja tarkvara, panustamist standarditesse ning avaliku ja erasektori ühisväljaandeid; mõju (keskkonna-, tehnoloogilise, majandusliku, ühiskondliku, poliitilise ja tervisemõju) hindamisel tuleks teatada negatiivsetest tulemustest ja hinnata eetilisi probleeme;

b)

leppida ühiselt kokku ja töötada välja kvalitatiivsed parameetrid, et hinnata partnerluse tulemusi (nt tööalased suhted, loodud usaldus ja teadmiste jagamine) näiteks sihtotstarbeliste uuringute ja korrapärase tagasiside küsimise abil;

c)

kasutada juhtumiuuringuid, et hinnata ühiskondlikku mõju ja loodud väärtust, eelkõige peamiselt riiklikest vahenditest rahastatavate projektide puhul, ning teha sellised juhtumiuuringud üldsusele kättesaadavaks;

d)

vaadata parameetrid ja näitajad aja jooksul läbi ning jälgida partnerluse pikaajalist mõju järjepidevuse, kestlikkuse, kohandatavuse ja korduskasutatavuse vaatenurgast;

e)

tagada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloometegevuse käigus loodud väärtuse õiglane ja erapooletu jagamine, lähtudes selle tegevuse mõjust;

f)

tagada, et kõik asjaosalised võtavad partnerluse raames loodud väärtust ja mõju arvesse tulevaste tegevuste ja partnerluste väljatöötamisel.