EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32023Y0503(01)
STATUTES OF ACTRIS ERIC 2023/C 156/02
TEADUSTARISTU ACTRIS ERICu PÕHIKIRI 2023/C 156/02
TEADUSTARISTU ACTRIS ERICu PÕHIKIRI 2023/C 156/02
C/2023/2646
ELT C 156, 3.5.2023, p. 2–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
3.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 156/2 |
TEADUSTARISTU ACTRIS ERICu PÕHIKIRI
(2023/C 156/02)
PREAMBUL
ARVESTADES, et kliimamuutuseid ja õhukvaliteeti käsitlev teadus nõuab lühiealiste atmosfäärikomponentide ruumilise ja ajalise muutuvuse mõistmist;
ARVESTADES, et kliimamuutuste ja õhusaaste tõukejõudude põhjalikum mõistmine nõuab lühiealiste atmosfäärikomponentide neljamõõtmelise jaotuse jälgimist;
ARVESTADES, et lühiealiste atmosfäärikomponentide atmosfäärse muutuvuse põhjalikum mõistmine nõuab teadmisi nende vastastikmõju põhjustavatest keerulistest protsessidest;
ARVESTADES, et kliimamuutusi ja õhukvaliteeti käsitlev teadus nõuab kaitstud juurdepääsu pikaajalistele vaatlusandmetele, mis on esitatud piisava täpsuse ja geograafiliste koordinaatidega;
ARVESTADES, et kliimamuutusi ja õhukvaliteeti käsitleva teaduse tarbeks teadmiste kogumine ja tehnoloogia täiustamine nõuab juurdepääsu hästi varustatud uurimisplatvormidele looduslikus ja kontrollitud keskkonnas;
ARVESTADES, et ACTRIS pakub ainulaadset oskusteavet aerosoolide, pilvede ja jälgkontsentratsioonis reaktiivgaaside metroloogia, lühikese elueaga atmosfäärikomponentide muutuvust käsitlevate andmete tagamise ja sellisele teabele juurdepääsu korra kohta;
ARVESTADES, et ACTRISe andmetooteid on vaja Maa kliima- ja õhukvaliteedi seiresüsteemi täielikkuse tagamiseks ning need aitavad kõrvaldada süsteemi kliimat ja Maad käsitlevates mudelites esinevat ebamäärasust, et töötada välja kestlikke lahendusi keskkonnaprobleemidele reageerimiseks;
ARVESTADES, et ACTRISe eesmärk on tõsta hajutatud teadustaristus kasutatava tehnoloogia taset ja väga laiale kasutajateringile osutatavate teenuste kvaliteeti, kaasates erasektori partnereid;
ARVESTADES, et ACTRIS edendab ka haldajate ja kasutajate koolitust ning tugevdab seost teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni vahel atmosfääri- ja kliimateaduse valdkonnas,
MISTÕTTU
I lisas loetletud liikmed ja vaatlejad
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
1. PEATÜKK
PÕHIKIRJA OLULISED OSAD
Artikkel 1
Nimi
Määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel asutatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina (ERIC) aerosoolide, pilvede ja jälgkontsentratsioonis gaaside teadustaristu (ACTRIS), mille nimi on ACTRIS ERIC.
Artikkel 2
Ülesanded ja tegevus
1. ACTRISe eesmärk on luua kvaliteetseid integreeritud andmekogumeid atmosfääriteaduste valdkonnas ja osutada teenuseid, sealhulgas pakkuda juurdepääsu vahenditega varustatud platvormidele, mis on kohandatud teaduslikuks ja tehnoloogiliseks kasutuseks.
2. ACTRIS ERICu peamine ülesanne on luua hajutatud teadustaristu ja seda käitada ning koordineerida ACTRISe strateegilist ja finantsarengut ning pikaajalist toimimist.
3. Oma põhiülesande täitmiseks ja vastavalt põhikirjas sätestatud eeskirjadele teeb ACTRIS ERIC järgmist:
|
(a) |
koordineerib riiklikelt rajatistelt andmete saamist ning jälgib, et sellised andmed oleksid piisavad; |
|
(b) |
koordineerib tegevust kesksetes rajatistes ning jälgib nende rajatiste teenuste arendamise strateegiaid; |
|
(c) |
tagab andmekeskuse kaudu avatud ja õigeaegse juurdepääsu ACTRISe andmetele ja andmetoodetele; |
|
(d) |
haldab füüsilist ja kaugjuurdepääsu teemakeskustele, andmekeskusele ja riiklikele rajatistele. |
4. ACTRIS ERIC võib teha ka järgmist:
|
(a) |
tutvustada ACTRISt teadusringkondadele, erasektorile ja üldsusele; |
|
(b) |
rakendada põhikirja artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud ülesannete ja tegevustega seotud ühiskondlikku ja tehnoloogilist arengut; |
|
(c) |
arendada ühistegevust kasutajarühmadega, sealhulgas tööstusega; |
|
(d) |
edendada teadmussiiret tööstusele, ühiskonnale ja poliitikakujundajatele; |
|
(e) |
ühtlustada ACTRISe rakendamist riiklike prioriteetide ja strateegiatega; |
|
(f) |
edendada ACTRISe ressursse hariduslikel eesmärkidel ja koolituseks; |
|
(g) |
teha koostööd teiste teadustaristutega seonduvates ja täiendavates valdkondades; |
|
(h) |
edendada koolitus-, teavitus- ja rahvusvahelist koostööd; |
|
(i) |
osaleda rahastust saava või andva partnerina oma ülesannetega seotud teadusuuringutes ning |
|
(j) |
teha mis tahes muid seonduvaid tegevusi, mis on vajalikud konsortsiumi ülesannete täitmiseks. |
5. ACTRIS ERIC täidab oma peamist ülesannet mittetulunduslikel alustel. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võib ACTRIS ERIC piiratud ulatuses tegeleda majandustegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud tema peamise ülesandega ega ohusta selle täitmist. Oma majandustegevuse kulude ja tulude üle peab ACTRIS ERIC eraldi raamatupidamist ning küsib majandustegevuse eest turuhinda või juhul, kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, kõiki kulusid ja mõistlikku marginaali sisaldavat summat. Sellise piiratud ulatusega majandustegevuse tulemusena saadud tulu kasutab ACTRIS ERIC selleks, et tõhustada oma ülesannete täitmist.
Artikkel 3
Asukoht ja põhikirjajärgne asukoht
1. ACTRIS ERIC on hajutatud teadustaristu, mille põhikirjajärgne asukoht on Helsingis, Soomes ning mille peakontori üksused asuvad Soomes ja Itaalias.
2. Hajutatud teadustaristu hõlmab eri riikides asuvaid teemakeskusi, riiklikke rajatisi ja andmekeskust. Andmekeskus, teemakeskused ja riiklikud rajatised ühendatakse ACTRIS ERICuga lepingute vahendusel, mis sõlmitakse rajatisi haldavate organisatsioonidega.
Artikkel 4
Kestus ja tegevuse lõpetamine
1. ACTRIS ERIC asutatakse määramata ajaks, ilma et see piiraks ERICu tegevuse lõpetamist käsitlevate sätete kohaldamist.
2. ACTRIS ERICu tegevuse lõpetamise kohta teeb otsuse üldkogu vastavalt põhikirja artikli 18 punktile 8.
3. Varad, mis jäävad alles pärast ACTRIS ERICu võlgade tasumist, jaotatakse liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate vahel proportsionaalselt vastavalt nende poolt ACTRIS ERICule tehtud iga-aastastele sissemaksetele, kui üldkogu ei lepi kokku teisiti.
4. Asjatu viivituseta pärast nõukogu otsust lõpetada ACTRIS ERICu tegevus ja hiljemalt kümme päeva pärast sellise otsuse vastuvõtmist teavitab ACTRIS ERIC sellest Euroopa Komisjoni. ACTRIS ERIC teavitab pärast tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimist sellest viivitamata ja igal juhul kümne päeva jooksul Euroopa Komisjoni.
5. ACTRIS ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Vastutus ja kindlustuskaitse
1. ACTRIS ERIC vastutab oma võlgade eest.
2. Liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate rahaline vastutus ACTRIS ERICu võlgade eest piirdub nende iga-aastaste sissemaksetega ACTRIS ERICule.
3. ACTRIS ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt ACTRIS ERICu loomise ja tegevusega seotud riskide vastu.
Artikkel 6
Kasutajate juurdepääs
1. ACTRIS ERIC tagab tõhusa juurdepääsu andmetele, vahenditele ja teenustele. Rakendatakse mittediskrimineerivat prioriseerimist vastavalt teaduslikule väärtusele, tehnilisele teostatavusele ja/või muudele asjakohastele kriteeriumidele, pidades silmas ACTRISe eesmärki.
2. Juurdepääs tugineb avatud juurdepääsu põhimõtetele, järgides kriteeriume, menetlusi ja korda, mis on sätestatud ACTRIS ERICu andmepoliitikas ning üldkogu poolt heaks kiidetud juurdepääsu- ja teenuspoliitika dokumentides. Menetlused ja hindamiskriteeriumid tehakse ACTRIS ERICu veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. ACTRIS ERIC juhendab kasutajaid, sealhulgas oma veebiportaali kaudu, et hõlbustada juurdepääsu andmetele, vahenditele ja teenustele.
Artikkel 7
Hindamise põhimõtted
ACTRIS ERICu tegevust hindab igal aastal teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu. Lisaks hindavad ACTRISe teenuseid, toimimist ja juhtimist vähemalt iga viie aasta järel sõltumatud välishindajad, kes ei saa olla teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu liikmed, ning kelle nimetab ametisse üldkogu ja kes annavad aru üldkogule.
Artikkel 8
Teabe levitamise põhimõtted
1. ACTRIS ERIC edendab avatud teadust ja innovatsiooni ning kutsub kasutajaid üles tegema oma tulemused üldsusele kättesaadavaks. ACTRISe andmete, teenuste ja taristu kasutamisest teavitatakse väljaannetes ja muudes dokumentides. Üksikasjalikum teave esitatakse ACTRIS ERICu sise-eeskirjades.
2. ACTRIS ERIC kasutab sihtrühmadeni jõudmiseks erinevaid kanaleid, sealhulgas veebiportaalid, sotsiaalmeedia, uudiskirjad, seminarid, osalemine konverentsidel, artiklid ajakirjades ja päevalehtedes.
Artikkel 9
Intellektuaalomandi õigused
1. Vastavalt ACTRIS ERICu ja kasutajate vahel sõlmitava lepingu tingimustele kuuluvad kasutajate loodud intellektuaalomandi õigused neile kasutajatele.
2. ACTRISe andmed, samuti intellektuaalomandi õigused ja muud ACTRISe raames loodud ja arendatud teadmised kuuluvad need loonud üksusele või isikule. Andmete esitajad võimaldavad ACTRIS ERICul kasutada ACTRISe andmeid vastavalt ACTRISe andmepoliitikas ning juurdepääsu- ja teenuspoliitikat käsitlevates dokumentides sätestatud tingimustele.
3. ACTRISe andmed on kättesaadavad vastavalt avatud teaduse ja avatud juurdepääsu põhimõtetele, mis on üksikasjalikumalt sätestatud sise-eeskirjades.
Artikkel 10
Töölevõtmise põhimõtted
1. ACTRIS ERICu töösuhetega seotud põhimõtetele kohaldatakse selle riigi õigusakte, kus töötajad tööle võetakse.
2. ACTRIS ERICu töötajate valimine, töölevõtmine ja töötamine toimub läbipaistval, mittediskrimineerival ning võrdseid võimalusi austaval viisil. Töölevõtmise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse sise-eeskirjades.
Artikkel 11
Hankepõhimõtted
ACTRIS ERIC kohtleb hangete kandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. ACTRIS ERIC lähtub oma hankepõhimõtetes läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest. Hankemenetluste ja -kriteeriumide üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse sise-eeskirjades.
2. PEATÜKK
LIIKMESTAATUS JA VAATLEJASTAATUS
Artikkel 12
Liikmed, alalised vaatlejad, vaatlejad ja esindavad üksused
1. Järgmised üksused võivad saada ACTRIS ERICu hääleõigusega liikmeks või ACTRIS ERICu hääleõiguseta alaliseks vaatlejaks või vaatlejaks:
|
(a) |
Euroopa Liidu liikmesriigid; |
|
(b) |
määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 2 punktis c määratletud ühinenud riigid; |
|
(c) |
määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 2 punktis b määratletud kolmandad riigid, välja arvatud ühinenud riigid; |
|
(d) |
valitsustevahelised organisatsioonid. |
2. Liikmeks, alaliseks vaatlejaks või vaatlejaks saamise tingimused on kehtestatud artiklis 13. ACTRIS ERICu liikmete hulka peavad kuuluma vähemalt üks Euroopa Liidu liikmesriik ja vähemalt kaks muud riiki, mis on kas liikmesriigid või ühinenud riigid.
3. Liikmesriikidel ja ühinenud riikidel peab igal juhul olema üldkogus ühine häälteenamus. Üldkogu tagab, et ACTRIS ERIC järgib alati seda nõuet.
4. Iga artikli 12 lõike 1 punktides a–c osutatud liiget, alalist vaatlejat või vaatlejat võib üldkogul esindada üks või mitu tema valitud ning tema eeskirjade ja korra kohaselt määratud avalik-õiguslikku üksust, sealhulgas piirkonnad või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused. Liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad teavitavad üldkogu esimeest mis tahes muudatustest esindavas üksuses, selle volituste lõppemisest või esindavale üksusele delegeeritud konkreetsete õiguste ja kohustuste muudatustest.
5. ACTRIS ERICu liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad ning neid esindavad üksused on loetletud I lisas. I lisa ajakohastab üldkogu esimees või tema volitatud isik.
6. Juhul kui ACTRIS ERIC peab seda otstarbekaks, võib ta sõlmida lepingu ka kolmandate isikutega, näiteks riikidega, kes ei saa olla ERICu liikmed, alalised vaatlejad või vaatlejad.
Artikkel 13
Liikmeks, alaliseks vaatlejaks või vaatlejaks saamise tingimused
1. Üksused, kes on allkirjastanud ametliku taotluse ACTRIS ERICu asutamiseks, saavad liikmeks või vaatlejaks komisjoni otsusega asutada ACTRIS ERIC kooskõlas määrusega (EÜ) nr 723/2009.
2. Kui artikli 13 lõikest 1 ei tulene teisiti, esitavad artikli 12 lõikes 1 osutatud üksused, kes soovivad saada ACTRIS ERICu liikmeks, üldkogu esimehele kirjaliku taotluse. Taotluses kirjeldatakse, kuidas üksus toetab artiklis 2 kirjeldatud ACTRIS ERICu ülesandeid ja tegevusi ning kuidas ta kavatseb täita artiklis 15 osutatud kohustusi.
3. Kui artikli 13 lõikest 1 ei tulene teisiti, võivad artikli 12 lõikes 1 osutatud üksused, kes soovivad toetada ACTRIS ERICu tegevust, kuid kellel ei ole võimalik ühineda liikmena, taotleda alalise vaatleja või vaatleja staatust. Taotlejad esitavad kirjaliku taotluse üldkogu esimehele. Taotluses kirjeldatakse, kuidas taotleja aitab kaasa artiklis 2 kirjeldatud ACTRIS ERICu ülesannetele ja tegevustele ning kuidas ta kavatseb täita artiklis 16 osutatud kohustusi.
Artikkel 14
Liikme väljaastumine / alalise vaatleja või vaatleja tagasiastumine ning liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine
1. ACTRIS ERICu esimese viie tegevusaasta jooksul ei tohi liige sellest välja astuda või alaline vaatleja tagasi astuda.
2. Esimese viie aasta möödumisel alates ACTRIS ERICu asutamisest võib liige sellest välja astuda või alaline vaatleja tagasi astuda eelarveaasta lõpus, eeldusel et ta teavitab sellest üldkogu esimeest ametliku taotluse kaudu kuus kuud ette.
3. Vaatleja võib tagasi astuda eelarveaasta lõpus, eeldusel et ta teavitab sellest üldkogu esimeest ametliku taotluse kaudu kuus kuud ette.
4. Liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad peavad selleks, et nende välja-/tagasiastumine jõustuks, täitma kõik rahalised ja muud kohustused.
5. Üldkogul on õigus liikme- või vaatlejastaatus lõpetada, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
(a) |
liige, alaline vaatleja või vaatleja on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust; |
|
(b) |
liige, alaline vaatleja või vaatleja ei ole sellist rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast seda, kui on saanud rikkumise kohta kirjaliku teate üldkogu esimehelt. |
6. Eespool artikli 14 lõikes 5 osutatud liikmel, alalisel vaatlejal või vaatlejal on õigus selgitada oma seisukohta üldkogule enne, kui üldkogu teeb selles küsimuses otsuse.
7. Väljaastuval liikmel või tagasiastuval alalisel vaatlejal / vaatlejal või kelle liikme- või vaatlejastaatus lõpetatakse, ei ole õigust tehtud sissemakse tagastamisele ega hüvitamisele.
8. Ilma et see piiraks artikli 14 lõigete 1–3 kohaldamist, võivad liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad, kes on kolmandad riigid, kuid kes ei ole ühinenud riigid ega valitsustevahelised organisatsioonid, ACTRIS ERICust välja/tagasi astuda pärast nõukogu määruses (EÜ) nr 723/2009 tehtud muudatusi, mis oluliselt mõjutaksid nende õigusi ja kohustusi seoses ACTRIS ERICuga. Selliseid muudatusi loetakse oluliseks, kui nendega kaasnevad suuremad tasud (sealhulgas iga-aastased sissemaksed), hääleõigusega aktsiate muutmine, põhikirja artikli 31 kohaselt kohaldatavate seadustega vastuolus olevate nõuete kehtestamine, õiguse olla esindatud üldkogul või muudes ACTRIS ERICu loodud organites äravõtmine või nende õiguste muutmine seoses ACTRISe teenuste ja rajatiste esindamise või kasutamisega.
ACTRIS ERICust välja-/tagasiastumise kohustused ja tagajärjed otsustatakse esialgu kooskõlas artikli 14 lõikega 4, tingimusel et üldkogu teeb ühehäälse otsuse.
Olenemata artikli 14 lõigetest 1–3, teavitavad mõjutatud liige ja alaline vaatleja (kuue kuu jooksul pärast ERICu eeskirjade asjakohast muutmist) üldkogu vähemalt kolm kuud ette oma välja-/tagasiastumisest, mis jõustub mis tahes ajal pärast viie aasta möödumist käesoleva põhikirja jõustumisest.
Olenemata artikli 14 lõigetest 1–3 teavitab mõjutatud vaatleja (kuue kuu jooksul pärast ERICu eeskirjade asjakohast muutmist) üldkogu vähemalt kolm kuud ette oma tagasiastumisest.
3. PEATÜKK
LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 15
Liikmed
1. Ilma et see piiraks muid käesolevas põhikirjas, sise-eeskirjades või kohaldatavates õigusaktides sätestatud õigusi, on igal liikmel õigus:
|
a) |
osaleda ja hääletada üldkogul; |
|
b) |
osaleda ACTRIS ERICu üritustel ja tegevustes; |
|
c) |
omada juurdepääsu toetusele, mida annavad ACTRIS ERIC ja hajutatud teadustaristu teemakeskused oma riiklikele rajatistele; |
|
d) |
määrata kooskõlas artikliga 12 esindavad üksused; |
|
e) |
valida ACTRIS ERICu juhtorganeid ja olla valitud ACTRIS ERICu juhtorganitesse oma üldkogu esindajate kaudu; |
|
f) |
hallata keskse rajatise üksust ja juhtida keskset rajatist; |
|
g) |
osta kaupu ja teenuseid, mida mitterahaliselt pakutakse ACTRIS ERICule ametlikuks ja ainukasutuseks ning mis on ette nähtud üksnes ACTRIS ERICu mittemajanduslike tegevuste tarbeks (ja mida sellisel kujul kajastatakse ACTRIS ERICu raamatupidamisarvestuses). |
2. Iga liige peab
|
(a) |
tasuma iga-aastaseid sissemakseid vastavalt artiklile 26; |
|
(b) |
andma oma esindajatele täielikud volitused hääletada kõigis üldkogu koosolekutel tõstatatud küsimustes; |
|
(c) |
kohustuma täitma artiklis 2 määratletud ACTRIS ERICu ülesandeid ja tegevusi; |
|
(d) |
edendama ACTRISe standardite vastuvõtmist oma riiklikes ACTRISe teadusringkondades; |
|
(e) |
tagama riiklike rajatiste piisava haldamise, et osutada teenuseid ACTRISele. |
Artikkel 16
Alalised vaatlejad ja vaatlejad
1. Vaatlejate õigused on järgmised:
|
(a) |
osaleda üldkogul ilma hääleõiguseta; |
|
(b) |
osaleda ACTRIS ERICu üritustel ja tegevustes; |
|
(c) |
omada juurdepääsu toetusele, mida annavad ACTRIS ERIC ja hajutatud teadustaristu teemakeskused oma riiklikele rajatistele; |
|
(d) |
määrata kooskõlas artikliga 12 esindavad üksused. |
2. Iga vaatleja peab
|
(a) |
tasuma iga-aastaseid sissemakseid vastavalt artiklile 26; |
|
(b) |
kohustuma täitma artiklis 2 määratletud ACTRIS ERICu ülesandeid ja tegevusi; |
|
(c) |
edendama ACTRISe standardite vastuvõtmist oma riiklikes ACTRISe teadusringkondades; |
|
(d) |
tagama juurdepääsu võimaldamiseks vajaliku tehnilise taristu. |
3. Vaatleja võetakse vastu maksimaalselt kolmeks aastaks, mida on võimalik pikendada kahel korral ühe aasta võrra vastavalt üldkogu heakskiidule.
4. Vaatlejale, kes näeb ette alalise osalemise konsortsiumis, kuid kellel ei ole võimalik liikmeks saada, võib anda alalise vaatleja staatuse vastavalt üldkogu heakskiidule. Alalistel vaatlejatel on samad õigused ja kohustused kui liikmetel, nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 1, artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 26, välja arvatud õigus hääletada üldkogul.
Artikkel 17
Liikmete, vaatlejate ja alaliste vaatlejate õiguste peatamine
1. Kui liige ei ole tasunud artiklis 26 ette nähtud sissemakseid, mis võrduvad selle liikme eelneva aasta sissemaksete summaga või ületavad seda, peatatakse automaatselt tema hääleõigus üldkogus kuni sissemaksete tasumiseni.
2. Kui vaatleja või alaline vaatleja ei ole tasunud artiklis 26 ette nähtud sissemakseid, mis võrduvad selle vaatleja või alalise vaatleja eelneva aasta sissemaksete summaga või ületavad seda, peatatakse automaatselt tema õigus osaleda üldkogu koosolekutel kuni sissemaksete tasumiseni.
4. PEATÜKK
JUHTIMINE
Artikkel 18
Üldkogu
1. Üldkogu on ACTRIS ERICu juhtorgan, mis koosneb liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate esindajatest. Iga liiget, alalist vaatlejat või vaatlejat esindab kuni kaks esindajat. Esindajad määrab liige, alaline vaatleja või vaatleja. Üldkogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vastutab ACTRIS ERICu üldjuhtimise ja järelevalve eest. Üldkogu valib kaheks aastaks esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaega võib pikendada kaks korda. Iga liige, alaline vaatleja või vaatleja teavitab üldkogu esimeest põhjendamatu viivituseta kirjalikult oma esindajate määramisest või määramise lõpetamisest. Esindajatega võib kaasas olla kuni kaks eksperti, keda kasutatakse üksnes esindajate nõustamise eesmärgil. Eksperdid ei avalda koosolekutel arvamust, välja arvatud juhul, kui esimees on seda taotlenud. Üldkogu võtab vastu oma sise-eeskirjad.
2. Igal liikmel on üks hääl, millele lisandub üks lisahääl liikme puhul, kes toetab vähemalt ühte ACTRISe keskset rajatist, ja veel üks hääl enam kui kolme erineva ACTRISe keskse rajatise toetamise eest. Alalised vaatlejad ja vaatlejad osalevad üldkogu koosolekutel hääleõiguseta.
3. Üldkogu kutsub kokku ja juhatab esimees. Tema puudumise korral juhatab üldkogu aseesimees.
4. Üldkogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda taotleb üks kolmandik liikmetest.
5. Iga liige võib esindada maksimaalselt üht teist liiget. Esindatav liige teavitab sellest esimeest kirjalikult enne üldkogu mis tahes koosolekut.
6. Otsuseid võib teha ka kirjaliku menetluse teel. Kirjaliku menetluse tingimused on kehtestatud üldkogu poolt vastu võetud sise-eeskirjades.
7. Õigusjõulise koosoleku korraldamiseks on vajalik liikmete ja häälte kahekolmandikuline kvoorum. Kui kvoorum puudub, kutsutakse korduskoosolek kokku nii pea kui võimalik, saates uue kutse sama päevakorraga. Korduskoosolekul loetakse kvooruminõue täidetuks, kui kohal on 50 % liikmetest ja häältest.
8. Üldkogu ülesanded on eelkõige järgmised.
|
|
Otsustada koosolekul osalevate liikmete ühehäälse otsusega ACTRIS ERICu põhikirja muutmise üle. |
|
|
Kui artikli 26 lõikest 2 ei tulene teisiti, on järgmistes küsimustes otsuste tegemiseks vajalik a) koosolekul osalevate liikmete kahekolmandikuline häälteenamus ja b) 60 % enamus viimase täiseelarveaasta eest tasutud liikmete iga-aastastes sissemaksetes:
|
|
|
Kui artikli 26 lõikest 2 ei tulene teisiti, on järgmistes küsimustes otsuste tegemiseks vajalik koosolekul osalevate liikmete kahekolmandikuline häälteenamus:
|
|
|
Otsustada lihthäälteenamusega:
|
Artikkel 19
Peadirektor
1. Üldkogu nimetab peadirektori ametisse üldkogu poolt vastu võetud korras. Peadirektori võtab tööle ACTRIS ERIC. Peadirektor on ACTRIS ERICu seaduslik esindaja. Peadirektor vastutab üldkogu otsuste rakendamise eest ning tagab, et ACTRISe teaduslik ja strateegiline areng vastab ootustele sotsiaal-majandusliku mõju, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni vallas. Peadirektor aitab aktiivselt kaasa kogukonna ülesehitamisele, välissuhete ja strateegiliste partnerluste edendamisele ning ACTRISe tegevuste järelevalvele ja koordineerimisele. Peadirektor esindab ACTRIS ERICut kõigis kohtuvaidlustes.
2. Peadirektori ametiaeg on viis aastat. Üldkogu võib ametiaega üks kord pikendada.
3. Peadirektor asub ACTRIS ERICu põhikirjajärgses asukohas ning vastutab ACTRIS ERICu töötajate ja tegevuste juhtimise eest kooskõlas ACTRIS ERICu eelarve ja sise-eeskirjadega.
Artikkel 20
Peakontor
Peakontor on ACTRISe keskne üksus, mis koordineerib ACTRISe tegevusi ja võimaldab ACTRISe teenuseid. Peakontor toetab üldkogu ning ACTRIS ERICu nõuandvate organite ja komiteede tööd.
Artikkel 21
Teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu
1. Üldkogu moodustab sõltumatu välise teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu. Teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu liikmed nimetab ametisse üldkogu.
2. Teaduse ja innovatsiooni nõuandekogu ülesanded on järgmised:
|
a) |
jälgida ACTRIS ERICu teadusalast ja tegevuslikku kvaliteeti ning hajutatud teadustaristuga seotud tegevusi; |
|
b) |
anda tagasisidet ja esitada soovitusi ACTRIS ERICu ja hajutatud teadustaristuga seotud tegevuste arendamiseks; |
|
c) |
kohtuda üldkoguga ja esitada talle oma soovitused vähemalt kord aastas. |
Artikkel 22
Eetika nõuandekogu
1. Üldkogu moodustab sõltumatu eetika nõuandekogu. Eetika nõuandenõukogu liikmed nimetab ametisse üldkogu.
2. Eetika nõuandekogu ülesanded on järgmised:
|
a) |
anda tagasisidet ja esitada soovitusi ACTRIS ERICu ja hajutatud teadustaristuga seotud tegevuste eetiliste aspektide arendamiseks; |
|
b) |
kohtuda üldkogu ja peadirektoriga ning esitada neile vajaduse korral oma soovitused. |
Artikkel 23
Finantskomitee
1. Üldkogu moodustab finantskomitee ja määrab ametisse selle liikmed.
2. Finantskomitee ülesanded on järgmised:
|
a) |
toetada üldkogu finantsplaneerimise juhtimisega seotud küsimustes; |
|
b) |
kohtuda üldkoguga ja esitada talle vajaduse korral oma soovitused. |
3. Finantskomitee võtab vastu oma töökorra, mille kiidab heaks üldkogu.
Artikkel 24
Muud organid, komiteed ja töörühmad
ACTRIS ERIC võib vajaduse korral moodustada täiendavaid organeid, komiteesid ja töörühmi ning määrata kindlaks nende ülesanded ja volitused.
5. PEATÜKK
RAHASTAMINE JA SISSEMAKSED
Artikkel 25
Rahalised vahendid
ACTRIS ERICu rahalised vahendid hõlmavad järgmist:
|
(a) |
liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate sissemaksed vastavalt artiklile 26 ja II lisale; |
|
(b) |
toetused ja annetused ning |
|
(c) |
muud vahendid üldkogu heaks kiidetud ulatuses ja tingimustel. |
Artikkel 26
Sissemaksed
1. Liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate sissemaksed arvutatakse vastavalt II lisas kehtestatud peamistele eeskirjadele ja põhimõtetele, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud ACTRIS ERICu sisestes finantseeskirjades.
2. Iga sissemaksetega seotud muudatuse peab heaks kiitma liige (liikmed) või alaline (alalised) vaatleja(d), keda muudatus mõjutab, enne kui üldkogu saab selle heaks kiita.
Artikkel 27
Eelarvepõhimõtted, raamatupidamine ja auditeerimine
1. ACTRIS ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. ACTRIS ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid vastavalt ACTRIS ERICu põhikirjajärgse asukohariigi õigusele. Üksikasjalikumad eeskirjad kehtestatakse ACTRIS ERICu siseste finantseeskirjadega.
3. ACTRIS ERICu raamatupidamisarvestusele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal. Aastaaruanne ja aastaeelarve esitatakse üldkogule.
4. Annetusi, kingitusi ja muud tulu liikmetelt, alalistelt vaatlejatelt, vaatlejatelt või kolmandatelt isikutelt võib vastu võtta pärast üldkogu heakskiitu.
Artikkel 28
Maksu- ja aktsiisivabastused
1. Käibemaksuvabastust, mis põhineb nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning mis on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artiklitega 50 ja 51, kohaldatakse kaupade ja teenuste ostmise suhtes ACTRIS ERICu ja ERICu liikmete poolt, nagu on määratletud nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) artikli 9 lõikes 1, ning põhikirja 2. ja 3. peatüki tähenduses, mis on ette nähtud ACTRIS ERICu ametlikuks ja ainukasutuseks, tingimusel et selline ost toimub üksnes ACTRIS ERICu mittemajanduslike tegevuste tarbeks kooskõlas tema tegevustega. Käibemaksuvabastust kohaldatakse üksnes 300 eurot ületavate ostude suhtes.
2. Aktsiisivabastust, mis põhineb nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklil 11, kohaldatakse üksnes ACTRIS ERICu selliste ostude korral, mis on ette nähtud ACTRIS ERICu ametlikuks ja ainukasutuseks, tingimusel et selline ost toimub üksnes ACTRIS ERICu mittemajanduslike tegevuste tarbeks kooskõlas tema tegevustega ja ületab 300 eurot.
3. Töötajate tehtud ostude suhtes vabastusi ei kohaldata.
6. PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 29
Euroopa Komisjonile aruannete esitamine
1. ACTRIS ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta. Üldkogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama Euroopa Komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ACTRIS ERICu veebisaidil.
2. ACTRIS ERIC teavitab Euroopa Komisjoni kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu ACTRIS ERICu ülesannete täitmise või takistavad ACTRIS ERICul järgida määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõudeid.
Artikkel 30
Töökeel
ACTRIS ERICu töökeel on inglise keel.
Artikkel 31
Kohaldatav õigus
ACTRIS ERICu sisemise toimimise suhtes kohaldatakse:
|
(a) |
liidu õigust, eelkõige määrust (EÜ) nr 723/2009 ning määruse artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 11 lõikes 1 osutatud otsuseid; |
|
(b) |
selle riigi õigust, kus on ACTRIS ERICu põhikirjajärgne asukoht küsimustes, mille suhtes ei kohaldata või kohaldatakse üksnes osaliselt punktis a osutatud õigusakte ning |
|
(c) |
käesolevat põhikirja ja selle rakenduseeskirju. |
Artikkel 32
Vaidlused
1. ACTRIS ERICu liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad püüavad vaidlusi lahendada rahumeelselt.
2. ACTRIS ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete, vaatlejate ja alaliste vaatlejate vahel, vaidlusi liikmete, vaatlejate ja alaliste vaatlejate ning ACTRIS ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus EL on osaline, on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus.
3. ACTRIS ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid liidu õigusakte. Liidu õigusaktidega hõlmamata juhtumite korral määratakse asjaomase vaidluse lahendamiseks pädev kohus kindlaks vastavalt selle riigi õigusele, kus on ACTRIS ERICu põhikirjajärgne asukoht.
Artikkel 33
Põhikirja ajakohastamine ja kättesaadavus
Põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks ACTRIS ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.
Artikkel 34
Asutamissätted
1. Üldkogu esimese koosoleku kutsub kokku ACTRIS ERICu põhikirjajärgseks asukohaks olev riik võimalikult kiiresti pärast seda, kui jõustub Euroopa Komisjoni otsus ACTRIS ERICu asutamise kohta.
2. Enne esimese koosoleku toimumist ja hiljemalt 45 kalendripäeva pärast seda, kui jõustub Euroopa Komisjoni otsus ACTRIS ERICu asutamise kohta, teavitab asjaomane riik asutajaliikmeid ja vaatlejaid kõigist konkreetsetest kiireloomulistest õiguslikest meetmetest, mida tuleb ACTRIS ERICu nimel rakendada. Kui asutajaliikmed ei esita viie tööpäeva jooksul pärast nende teavitamist vastuväiteid, rakendab asjaomase riigi nõuetekohaselt volitatud isik kõnealuseid õiguslikke meetmeid.
I LISA
LIIKMETE, ALALISTE VAATLEJATE, VAATLEJATE JA NEID ESINDAVATE ÜKSUSTE NIMEKIRI
|
Liikmed |
Esindavad üksused |
|
Austria Vabariik |
Föderaalne haridus-, teadus- ja uurimistöö ministeerium (Bundesministerium für Bildung, Wissenschaft und Forschung) |
|
Belgia Kuningriik |
Service public de programmation Politique scientifique (BELSPO) – Autorité fédérale Departement Economie, Wetenscap en Innovatie (EWI) – Vlaamse overheid Service public de Wallonie – Direction Générale opérationelle de l’Economie, de l’Emploi & de la Recherche (EER) – Région wallonne |
|
Bulgaaria Vabariik |
Haridus- ja teadusministeerium |
|
Küprose Vabariik |
Teadusuuringute, innovatsiooni ja digipoliitika aseministeerium |
|
Tšehhi Vabariik |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium |
|
Taani Kuningriik |
Taani kõrgharidus- ja teadusamet |
|
Soome Vabariik |
Haridus- ja kultuuriministeerium Transpordi- ja sideministeerium |
|
Prantsuse Vabariik |
Centre National de la Recherche Scientifique (CNRS) |
|
Saksamaa Liitvabariik |
Föderaalne keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutus- ja tarbijakaitseministeerium |
|
Itaalia Vabariik |
Riiklik teadusnõukogu (CNR) |
|
Norra Kuningriik |
Norra teadusnõukogu |
|
Poola Vabariik |
Haridus- ja teadusministeerium |
|
Rumeenia |
Teadusuuringute, innovatsiooni ja digiülemineku ministeerium (Ministerul Cercetării, Inovării și Digitalizării) |
|
Hispaania Kuningriik |
Teadus- ja innovatsiooniministeerium |
|
Rootsi Kuningriik |
Rootsi teadusnõukogu (VR) |
|
Vaatlejad |
Esindavad üksused |
|
Šveitsi Konföderatsioon |
Föderaalne keskkonnaamet (FOEN) |
II LISA
LIIKMETE, ALALISTE VAATLEJATE JA VAATLEJATE SISSEMAKSED TEGEVUSE RAHASTAMISEKS
Eessõna
ACTRISe riiklike rajatiste rahastamine on korraldatud riiklikul tasandil ning nende rahastamist ei käsitata haldava riigi lisasissemaksete või liikmete sissemaksetena ACTRIS ERICule ega haldava riigi sissemaksetena kesksetele rajatistele, mis ei kuulu ACTRIS ERICu alla.
Riigid, kes haldavad kesksete rajatiste üksusi, vastutavad nende ehitamise rahastamise eest vastavalt oma siseriiklikule korrale.
ACTRIS ERICu alla kuuluvate kesksete rajatiste tegevust rahastatakse osaliselt haldava riigi lisasissemaksetest ning osaliselt ACTRIS ERICu liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate liikmete sissemaksetest, nagu on kirjeldatud allpool.
ACTRIS ERICu alla mittekuuluvate kesksete rajatiste tegevust rahastatakse osaliselt keskset rajatist haldava riigi sissemaksetest ja osaliselt ACTRIS ERICu liikmete sissemaksete ümberjaotamise kaudu, nagu on kirjeldatud allpool.
ACTRISe eelarvet ja tegevusi kohandatakse vastavalt tuludele.
Sissemaksete tasumise põhimõtted
|
1. |
Liikmete ja alaliste vaatlejate iga-aastased sissemaksed koosnevad liikmete sissemaksetest ning vajaduse korral haldava riigi sissemaksetest ja haldava riigi lisasissemaksetest. Vaatlejate iga-aastased sissemaksed koosnevad üksnes liikmete sissemaksetest. |
|
2. |
Liikmete sissemaksed on kõigi liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate rahalised sissemaksed ACTRIS ERICule, mida ACTRIS ERIC kasutab kesksete rajatiste iga-aastaste tegevuskulude rahastamiseks. |
|
3. |
Haldava riigi lisasissemaksed on toetus, mida ACTRIS ERICu liikmed ja alalised vaatlejad annavad nende riigi hallatavate ACTRIS ERICu alla kuuluvate kesksete rajatiste toimimiseks. |
|
4. |
Haldava riigi sissemaksed on toetus, mida ACTRIS ERICu liikmed ja alalised vaatlejad annavad nende riigi hallatavate ACTRIS ERICu alla mitte kuuluvate kesksete rajatiste toimimiseks. Haldava riigi sissemaksed tehakse vastavalt 6. punktis kirjeldatud põhimõttele ja neid võib kas täielikult või osaliselt üle kanda ACTRIS ERICule, et edastada need vastavatele institutsioonidele nende riigis. |
|
5. |
Kokkuleppeliselt moodustavad haldava riigi sissemaksed ja haldava riigi lisasissemaksed ligikaudu 70 % keskse rajatise kuludest. Kesksete rajatiste tarbeks tehtavad maksimaalsed haldava riigi sissemaksed ja haldava riigi lisasissemaksed ei tohi ületada 70 % selle aastaeelarvest ega ei tohi olla väiksemad kui 50 %. |
|
6. |
Haldava riigi sissemakseid ja haldava riigi lisasissemakseid võib teha rahalises või mitterahalises vormis. Eeskirjad rahalise ja mitterahalise sissemaksete kohta määratakse kindlaks sise-eeskirjades. |
|
7. |
Kõikide kesksete rajatiste iga-aastaste tegevuskulude ülejäänud osa, mida ei kaeta haldava riigi sissemaksest või haldava riigi lisasissemaksetest, rahastatakse ACTRIS ERICu kaudu ACTRIS ERICu liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate liikmete sissemaksetest. |
|
8. |
Liikmete sissemaksed tehakse üksnes rahalises vormis. |
|
9. |
ACTRIS ERICu liikmete sissemaksed tehakse eurodes. |
|
10. |
Alaliste vaatlejate ja vaatlejate liikmete iga-aastased sissemaksed põhinevad samadel põhimõtetel kui liikmetel. |
|
11. |
ACTRIS ERICuga liituvad liikmed, alalised vaatlejad ja vaatlejad tasuvad proportsionaalselt iga-aastaseid sissemakseid liitumisaasta eest vastavalt ACTRIS ERICuga liitumise kuule. |
|
12. |
Valitsustevaheliste organisatsioonide iga-aastased sissemaksed otsustab üldkogu nende taotluse vastuvõtmise ajal kas liikme või vaatlejana. |
|
13. |
Liikmete sissemaksed koosnevad järgmistest toetustest:
|
Liikmete iga-aastased sissemaksed arvutatakse järgmise valemi alusel, mida on üksikasjalikult kirjeldatud sisestes finantseeskirjades.
|
Üldise toetuse ja tegevustoetuse osa arvutamise valem iga riigi liikme/vaatleja i kohta (1 kuni N) Liikmete sissemakse (i) = üldise toetuse osa (i) + tegevustoetuse osa (i)
Kus
|
Esimese viie tegevusaasta finantskohustused
ACTRIS ERICu esimese viie tegevusaasta tulude ja kulude esialgne kava on esitatud allpool (tabel 1).
Esimese viie tegevusaasta jooksul arvutatakse liikmete sissemaksed vastavalt eespool esitatud valemile kesksete rajatiste tegevuse edendamisega seotud kulude alusel ning liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate kavade alusel riiklike rajatiste ACTRISe alla toomiseks. Liikmete, alaliste vaatlejate ja vaatlejate tasutavad liikmete sissemaksed arvutatakse esimese viie tegevusaasta kohta ning need on esitatud tabelis 2.
Hinnangulised iga-aastased haldava riigi lisasissemaksed ACTRIS ERICule esimesel viiel tegevusaastal on esitatud tabelis 2. Soovituslikud haldava riigi sissemaksed kesksetele rajatistele, mis ei kuulu ACTRIS ERICu alla, on esitatud tabelis 3.
Vähemalt üks aasta enne esimese viie tegevusaasta lõppu alustab üldkogu otsuste tegemise protsessi järgneva rahastamiskava ja liikmete sissemaksete kohta.
Tabel 1
ACTRIS ERICu esimese viie tegevusaasta tulude ja kulude kava
|
ACTRIS ERICU TULUD |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
|
Liikmete sissemakse |
1 475 320 |
2 069 497 |
2 421 496 |
2 720 060 |
3 088 263 |
|
Haldava riigi lisasissemakse |
889 400 |
924 400 |
951 400 |
993 400 |
1 067 400 |
|
KOKKU |
2 364 720 |
2 993 897 |
3 372 896 |
3 713 460 |
4 155 663 |
|
ACTRIS ERICu KULUD |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
|
Peakontor |
1 158 895 |
1 209 290 |
1 241 027 |
1 302 089 |
1 402 081 |
|
Andmekeskus, ERICu osa |
78 312 |
78 312 |
82 312 |
82 312 |
86 312 |
|
Liikmete sissemaksed, mis jaotatakse ümber kesksetele rajatistele, mis ei kuulu ACTRIS ERICu alla |
1 127 512 |
1 706 296 |
2 049 557 |
2 329 059 |
2 667 270 |
|
KOKKU |
2 364 720 |
2 993 897 |
3 372 896 |
3 713 460 |
4 155 663 |
Tabel 2
ACTRIS ERICule esimese viie tegevusaasta jooksul tasutavad hinnangulised liikmete iga-aastased sissemaksed ja haldava riigi lisasissemaksed
|
Riik |
Sissemakse |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
|
AUSTRIA |
Liikmete sissemakse |
51 000 |
76 742 |
83 486 |
96 865 |
107 141 |
|
BELGIA |
Liikmete sissemakse |
86 227 |
110 044 |
120 199 |
128 664 |
140 113 |
|
BULGAARIA |
Liikmete sissemakse |
48 581 |
61 336 |
66 783 |
72 739 |
80 954 |
|
KÜPROS |
Liikmete sissemakse |
66 946 |
78 713 |
83 726 |
89 401 |
96 941 |
|
TŠEHHI VABARIIK |
Liikmete sissemakse |
57 901 |
83 624 |
90 523 |
103 485 |
113 181 |
|
TAANI |
Liikmete sissemakse |
43 568 |
57 853 |
63 477 |
70 246 |
93 649 |
|
SOOME |
Haldava riigi lisasissemakse (HO) |
700 000 |
700 000 |
700 000 |
700 000 |
700 000 |
|
Haldava riigi lisasissemakse (DC) |
7 200 |
7 200 |
7 200 |
7 200 |
7 200 |
|
|
Liikmete sissemakse |
83 769 |
109 163 |
153 669 |
180 067 |
211 134 |
|
|
PRANTSUSMAA |
Haldava riigi lisasissemakse (DC) |
34 500 |
34 500 |
34 500 |
34 500 |
34 500 |
|
Liikmete sissemakse |
210 698 |
262 706 |
294 487 |
315 407 |
347 968 |
|
|
SAKSAMAA |
Liikmete sissemakse |
220 163 |
360 321 |
416 454 |
505 778 |
605 431 |
|
ITAALIA |
Haldava riigi lisasissemakse (HO) |
111 000 |
146 000 |
169 000 |
211 000 |
281 000 |
|
Haldava riigi lisasissemakse (DC) |
13 000 |
13 000 |
17 000 |
17 000 |
21 000 |
|
|
Liikmete sissemakse |
128 645 |
248 588 |
297 000 |
320 619 |
344 335 |
|
|
NORRA |
Haldava riigi lisasissemakse (DC) |
23 700 |
23 700 |
23 700 |
23 700 |
23 700 |
|
Liikmete sissemakse |
66 247 |
81 318 |
87 587 |
95 014 |
104 688 |
|
|
POOLA |
Liikmete sissemakse |
74 690 |
101 707 |
121 326 |
142 714 |
169 500 |
|
RUMEENIA |
Liikmete sissemakse |
82 255 |
99 041 |
134 294 |
147 967 |
158 643 |
|
HISPAANIA |
Liikmete sissemakse |
145 271 |
175 830 |
190 798 |
204 847 |
223 905 |
|
ROOTSI |
Liikmete sissemakse |
58 425 |
75 352 |
123 895 |
138 371 |
149 300 |
|
ŠVEITS |
Liikmete sissemakse |
50 935 |
87 161 |
93 793 |
107 876 |
141 380 |
|
Liikmete sissemakse kokku |
1 475 320 |
2 069 497 |
2 421 496 |
2 720 060 |
3 088 263 |
|
|
Haldava riigi lisasissemakse kokku |
889 400 |
924 400 |
951 400 |
993 400 |
1 067 400 |
|
Tabel 3
ACTRIS ERICu alla mittekuuluvate kesksete rajatiste (andmekeskuse ja teemakeskuste ERICu alla mittekuuluv osa) kasutuselevõtuks ja tegevuseks ette nähtud iga-aastased haldava riigi sissemaksed. Need haldava riigi sissemaksed ei ole osa tabelis 1 esitatud ACTRIS ERICu tuludest ja kuludest
|
Riik |
Toetus on suunatud |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
|
AUSTRIA |
CIS, CREGARS |
437 000 |
520 000 |
402 000 |
432 000 |
319 000 |
|
BELGIA |
CREGARS |
651 000 |
731 000 |
580 000 |
561 000 |
527 000 |
|
TŠEHHI VABARIIK |
CAIS-ECAC |
115 000 |
102 000 |
106 000 |
106 000 |
95 000 |
|
SOOME |
DC, CAIS-ECAC, CCRES, CiGas |
1 714 000 |
788 000 |
772 000 |
802 000 |
833 000 |
|
PRANTSUSMAA |
DC, CAIS-ECAC, CARS, CCRES, CiGas, CREGARS |
2 644 000 |
2 261 000 |
2 430 000 |
2 144 000 |
1 915 000 |
|
SAKSAMAA |
CAIS-ECAC, CARS, CIS, CCRES, CiGas, CREGARS |
4 610 000 |
5 214 000 |
4 219 000 |
4 544 000 |
3 052 000 |
|
ITAALIA |
HO (*1), DC, CAIS-ECAC, CARS |
2 675 000 |
3 497 000 |
940 000 |
956 000 |
1 198 000 |
|
NORRA |
DC |
1 256 000 |
1 116 000 |
1 119 000 |
709 000 |
585 000 |
|
RUMEENIA |
CARS |
105 000 |
255 000 |
265 000 |
272 000 |
282 000 |
|
HISPAANIA |
DC, CARS |
380 000 |
400 000 |
407 000 |
414 000 |
398 000 |
|
ŠVEITS |
CiGas |
121 000 |
116 000 |
112 000 |
108 000 |
104 000 |
|
Haldava riigi sissemakse kokku |
14 708 000 |
15 000 000 |
11 352 000 |
11 048 000 |
9 308 000 |
|
(*1) Itaalia haldava riigi sissemakse sisaldab sissemakseid HO üksuse kasutuselevõtuks aastatel 2021–2022.
III LISA
MÕISTED
Käesolevas põhikirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.
„ACTRIS“ – aerosoolide, pilvede ja jälgkontsentratsioonis gaaside teadustaristu, mis toodab kvaliteetandmeid, mis dokumenteerivad lühikese elueaga atmosfäärikomponente ja protsesse, mis soodustavad nende muutuvust looduslikus ja kontrollitud keskkonnas, ning mis integreerib, ühtlustab ja levitab kesksete rajatiste ja riiklike rajatiste pakutavaid andmestikke, tegevusi ja teenuseid.
„ACTRISe andmed“ – määratletakse ACTRISe andmeid käsitlevates eeskirjades, mis on heaks kiidetud ja mida muudetakse üldkogu otsustega.
„ACTRIS ERIC“ – määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina (ERIC) asutatud aerosoolide, pilvede ja jälgkontsentratsioonis gaaside teadustaristu.
„Keskne rajatis“ – ACTRISe Euroopa tasandi üksus, peakontor, andmekeskus või teemakeskus, mis pakub kasutajatele ACTRISe andmeid või osutab teadus- ja muid teenuseid ning annab tegevustoetust riiklikele rajatistele.
„Keskse rajatise toetamine“ – riik toetab kesksest rajatist, kui ta haldab osa kesksest rajatisest või toetab selle osa tegevusi. Keskse rajatise toetamine eeldab keskse rajatise rahastamise toetamist haldava riigi sissemaksete kaudu.
„Koostööleping“ – ACTRIS ERICu ja riikliku rajatise või ACTRIS ERICu ja keskse rajatise, mis ei kuulu ACTRIS ERICu alla, vaheline leping.
„Andmekeskus“ – keskne rajatis, mis vastutab ACTRISe andmete haldamise, säilitamise ja levitamise, lisaväärtustoodete ja vahendite ning ACTRISe andmeportaali majutamise eest.
„Peakontor“ – keskne rajatis, mis vastutab ACTRISe koordineerimise ja esindamise ning ACTRISe teenustele juurdepääsu hõlbustamise eest.
„Haldav riik“ – mis tahes riik, kus asub keskse rajatise üksus ja kus seda hallatakse.
„Haldava riigi sissemakse“ – ACTRIS ERICu liikmete või alaliste vaatlejate antav toetus nende riigi hallatavate ACTRIS ERICu alla mittekuuluvate kesksete rajatiste toimimiseks.
„Haldava riigi lisasissemakse“ – ACTRIS ERICu liikmete või alaliste vaatlejate antav toetus nende riigi hallatavate ACTRIS ERICu alla kuuluvate kesksete rajatiste toimimiseks.
„Intellektuaalomand“ – 14. juuli 1967. aasta Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni (muudetud 28. septembril 1979) artikli 2 tähenduses.
„Liikmete sissemakse“ – rahasumma, mida riigid tasuvad ACTRIS ERICuga liitumiseks liikmete, alaliste vaatlejate või vaatlejatena.
„Riiklik rajatis“ – vaatlus- või uurimisplatvorm, millel on lepinguline suhe ACTRIS ERICuga ja mis pakub andmeid ja/või füüsilist/kaugjuurdepääsu oma valdustele.
„Teemakeskus“ – keskne rajatis, mis kuulub ACTRIS ERICu alla või millel on ACTRIS ERICuga lepinguline suhe ning mis osutab teenuseid ja annab tegevustoetust mõõtmiste ja andmete kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks (sealhulgas koolitus, kalibreerimine, kvaliteedi tagamise ja kontrollimise vahendid ning standardse töö- ja hindamiskorra väljatöötamine).