1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Uimastiamet (EUDA) (edaspidi „uimastiamet“).

2.   Uimastiamet asendab määrusega (EÜ) nr 1920/2006 asutatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ning on selle õigusjärglane.

1.   Uimastiamet on liidu asutus ja ta on juriidiline isik.

2.   Uimastiametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Uimastiameti asukoht on Portugalis Lissabonis.

1.   Uimastiamet teeb järgmist:

2.   Oma ülesannete täitmisel tagab uimastiamet põhiõiguste ja andmekaitsenormide täieliku järgimise ning käsitab uimastiprobleemi tõenduspõhiselt, terviklikult, tasakaalustatult ja valdkonnaüleselt. Kõnealuse käsitusviisi puhul võetakse arvesse inimõiguste, soo ja soolise võrdõiguslikkuse, vanuse, tervise, tervisealase võrdsuse ja sotsiaalseid aspekte.

1.   Artikli 4 lõikes 1 sätestatud üldise ülesande täitmiseks on uimastiametil järgmised eriülesanded:

2.   Uimastiamet loob artiklis 32 osutatud uimastite ja uimastisõltuvuse Euroopa teabevõrgustiku (Reitoxi teabevõrgustik) ja koordineerib seda, pidades nõu ja tehes koostööd osalevate riikide pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

3.   Uimastiamet tegutseb lõikes 1 sätestatud eriülesannete täitmisel läbipaistvalt, objektiivselt, erapooletult ja rangelt teaduslikult.

4.   Uimastiamet toetab ja parandab riiklike ja liidu meetmete kooskõlastamist oma tegevusvaldkonnas. Uimastiamet hõlbustab teabevahetust otsusetegijate, teadlaste, spetsialistide ning nende isikute vahel, kes tegelevad riiklikes ja valitsusvälistes organisatsioonides uimastitega seotud küsimustega.

5.   Kohaldatavate uimasteid käsitlevate liidu strateegiliste dokumentide rakendamisel toetab uimastiamet asjakohasel juhul komisjoni, liikmesriike ja muid nimetatud strateegilistes dokumentides kindlaks määratud asjasse puutuvaid sidusrühmi.

6.   Lõikes 1 sätestatud eriülesannete täitmisel võib uimastiamet

Kui uimastiamet korraldab kohtumisi, moodustab töörühmi või rahastab projekte vastavalt esimesele lõigule, teavitab ta sellest Reitoxi teabevõrgustikku.

7.   Selleks et uimastiprobleemi seire ja hindamine ning sellele reageerimine oleks võimalikult tõhus, teeb uimastiamet lõikes 1 sätestatud eriülesannete täitmisel aktiivselt koostööd asjasse puutuvate sidusrühmadega, sealhulgas:

8.   Uimastiamet tegeleb omal algatusel oma volituste piires teavitustööga. Teavitustöö jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada lõikes 1 sätestatud eriülesannete tulemuslikku täitmist. Uimastiamet korraldab teavitustööd kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste kommunikatsioonistrateegiate ja levitamiskavadega. Uimastiamet võib strateegiate ja kavade väljatöötamisse kaasata asjasse puutuvaid sidusrühmi, sealhulgas teadusringkondi ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

1.   Uimastiamet teeb järgmist:

2.   Uimastiamet kogub asjakohaseid riiklikke andmeid riiklike teabekeskuste kaudu. Enne andmete kogumist arutavad uimastiamet ja riiklikud teabekeskused riiklikku aruandluspaketti ja lepivad selles kokku. Uimastiamet võib kasutada riiklike andmete saamiseks täiendavaid teabeallikaid. Kui uimastiamet kasutab täiendavaid teabeallikaid, teavitab ta sellest igakülgselt asjaomast riiklikku teabekeskust. Võimaluse korral jaotatakse kogutud andmed bioloogilise soo ja sotsiaalse soo alusel. Asjaomased andmed võtavad arvesse uimastipoliitika sootundlikke aspekte.

3.   Uimastiamet töötab oma volituste piires välja andmete kogumise meetodid ja käsituse, sealhulgas välispartneritega korraldatavate projektide kaudu.

4.   Uimastiamet töötab teabe ja andmete kogumiseks, kontrollimiseks, analüüsimiseks, aruandluseks, haldamiseks ja vahetuseks (sealhulgas automaatseks) välja vajalikud digilahendused.

5.   Uimastiamet levitab teavet ja andmeid järgmiselt:

6.   Asjakohasel juhul võib uimastiamet kooskõlas asjakohase liidu õigusega, eelkõige andmekaitseõigusega, levitada teavet ja andmeid, mis on jaotatud eelkõige liikmesriikide, bioloogilise või sotsiaalse soo, vanuse, puude ja sotsiaal-majandusliku staatuse alusel.

7.   Uimastiamet lisab lõike 5 kohasel teabe ja andmete levitamisel viite allikatele.

8.   Uimastiamet ei levita ega edasta teavet ja andmeid, mis võimaldavad tuvastada üksikisikuid või väikeseid üksikisikute rühmi.

1.   Uimastiamet seirab

2.   Lõike 1 kohase seire põhjal teeb uimastiamet kindlaks tõenduspõhised parimad tavad ja uuenduslikud käsitused, edendab neid ning asjakohasel juhul osaleb nende väljatöötamisel. Uimastiamet jagab liikmesriikidega kõnealuseid parimaid tavasid ja käsitusi ning hõlbustab nende vahetamist liikmesriikide vahel.

3.   Uimastiamet töötab välja vahendid, mis aitavad liikmesriikidel koos riiklike teabekeskustega seirata ja hinnata oma asjaomast riiklikku poliitikat ning mis aitab komisjonil seirata ja hinnata liidu asjaomast poliitikat.

4.   Uimastiamet teeb korrapäraselt tulevikusuundade analüüse, võttes arvesse kättesaadavat teavet. Selle põhjal koostab ta asjakohased stsenaariumid tulevase uimastipoliitika väljatöötamiseks.

1.   Iga liikmesriik tagab, et tema riiklik teabekeskus ja tema Europoli riiklik üksus esitavad uimastiametile ja Europolile nende volitusi arvestades aegsasti ja ilma põhjendamatu viivituseta kättesaadava teabe uute psühhoaktiivsete ainete kohta. Teave peab olema seotud nimetatud ainete avastamise ja tuvastamise, tarvitamise ja tarvitamismustrite, valmistamise, eraldamise, levitamise ja levitamismeetodite, salakaubanduse ning kaubanduslikul, meditsiinilisel ja teaduslikul otstarbel kasutamisega ning nende võimalike ja kindlakstehtud riskidega.

2.   Uimastiamet kogub, võrdleb, analüüsib ja hindab koostöös Europoliga uusi psühhoaktiivseid aineid puudutavat teavet. Ta edastab selle teabe aegsasti riiklikele teabekeskustele, Europoli riiklikele üksustele ja komisjonile, et neil oleks teave, mida on vaja varajaseks hoiatamiseks.

Uimastiamet koostab esimese lõigu alusel kogutud teabe põhjal esialgse aruande või kombineeritud esialgse aruande artikli 9 kohaselt.

1.   Kui uimastiamet, komisjon või liikmesriikide enamus on seisukohal, et uue psühhoaktiivse aine kohta ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud ja nendega jagatud teave annab alust arvata, et uus psühhoaktiivne aine võib liidu tasandil kätkeda tervise- või sotsiaalseid riske, koostab uimastiamet uut psühhoaktiivset ainet käsitleva esialgse aruande.

Esimese lõigu kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike, et nad soovivad esialgse aruande koostamist. Kui liikmesriikide enamus on komisjoni oma soovist teavitanud, annab komisjon uimastiametile vastavad juhised ja teavitab sellest liikmesriike.

2.   Lõikes 1 osutatud esialgne aruanne sisaldab järgmist:

3.   Lõikes 1 osutatud esialgse aruande koostamisel kasutab uimastiamet enda käsutuses olevat teavet.

4.   Uimastiamet esitab vajaduse korral riiklikele teabekeskustele uue psühhoaktiivse aine kohta lisateabe taotluse. Riiklikud teabekeskused esitavad teabe kahe nädala jooksul taotluse saamisest.

5.   Kui uimastiamet on alustanud lõike 1 kohase esialgse aruande koostamist, taotleb ta põhjendamatu viivituseta Euroopa Ravimiametilt teavet selle kohta, kas uus psühhoaktiivne aine on liidu või liikmesriigi tasandil toimeaine

Kui esimese lõigu kohaselt esitatud teave käsitleb liikmesriikide antud müügilube, edastavad asjaomased liikmesriigid vastava teabe Euroopa Ravimiameti taotluse korral Euroopa Ravimiametile.

6.   Kui uimastiamet on alustanud lõike 1 kohase esialgse aruande koostamist, taotleb ta põhjendamatu viivituseta Europolilt teavet kuritegelike organisatsioonide seotuse kohta uue psühhoaktiivse aine valmistamise, levitamise ja levitamismeetoditega, salakaubanduse ning uue psühhoaktiivse aine mis tahes viisil kasutamisega.

7.   Kui uimastiamet on alustanud lõike 1 kohase esialgse aruande koostamist, taotleb uimastiamet põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (23) asutatud Euroopa Kemikaaliametilt, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (24) asutatud Euroopa Toiduohutusametilt nende käsutuses oleva teabe ja andmete esitamist uue psühhoaktiivse aine kohta.

8.   Uimastiameti ning käesoleva artikli lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud liidu ametite koostöö üksikasjad määratakse kindlaks töökorras. Töökorras lepitakse kokku artikli 53 lõike 2 kohaselt.

9.   Uimastiamet järgib talle edastatud teabe kasutamisele seatud tingimusi, sealhulgas dokumentidele ja teabele juurdepääsu, andmeturbe ning konfidentsiaalsete andmete kaitse, sealhulgas kolmandate isikute tundlike andmete ja konfidentsiaalse äriteabe kaitsega seotud tingimusi.

10.   Uimastiamet esitab komisjonile ja liikmesriikidele lõikes 1 osutatud esialgse aruande viie nädala jooksul alates lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teabetaotluse esitamisest.

11.   Kui uimastiamet kogub teavet mitme uue psühhoaktiivse aine kohta, mis on tema arvates sarnase keemilise struktuuriga, esitab ta komisjonile ja liikmesriikidele kuue nädala jooksul alates lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teabetaotluse esitamisest iga uue psühhoaktiivse aine kohta eraldi lõikes 1 osutatud esialgse aruande või kombineeritud esialgsed aruanded mitme uue psühhoaktiivse aine kohta, tingimusel et iga uue psühhoaktiivse aine omadused on selgelt kindlaks määratud.

1.   Kahe nädala jooksul alates artikli 9 lõikes 10 osutatud esialgse aruande kättesaamisest võib komisjon paluda uimastiametil hinnata uue psühhoaktiivse ainega kaasneda võivaid riske, ja koostada riskihindamisaruande, kui esialgse aruande põhjal on alust arvata, et uus psühhoaktiivne aine võib tuua kaasa tõsise riski rahvatervisele, või kui see on kohaldatav, tuua kaasa tõsiseid sotsiaalseid riske. Riskihindamise teeb teaduskomitee.

2.   Kahe nädala jooksul alates artikli 9 lõikes 11 osutatud esialgsete aruannete või kombineeritud esialgse aruande kättesaamisest võib komisjon taotleda, et uimastiamet hindaks mitme sarnase keemilise struktuuriga uue psühhoaktiivse aine puhul nende ainetega kaasneda võivaid riske ja koostaks kombineeritud riskihindamisaruande, kui kombineeritud esialgse aruande põhjal on alust arvata, et kõnealused uued psühhoaktiivsed ained võivad tuua kaasa tõsise riski rahvatervisele, või kui see on kohaldatav, tuua kaasa tõsiseid sotsiaalseid riske. Kombineeritud riskihindamise teeb teaduskomitee.

3.   Riskihindamisaruanne või kombineeritud riskihindamisaruanne sisaldab järgmist:

4.   Teaduskomitee teeb riskihindamise, et hinnata uue psühhoaktiivse aine või uute psühhoaktiivsete ainete rühmaga kaasnevaid riske. Iga kõnealuse riskihindamise puhul on komisjonil, uimastiametil, Europolil ja Euroopa Ravimiametil igaühel õigus nimetada kaks vaatlejat.

5.   Teaduskomitee teeb lõikes 4 osutatud riskihindamisi kättesaadava teabe ja muude asjakohaste teaduslike tõendite alusel. Teaduskomitee võtab arvesse kõigi liikmete seisukohti. Uimastiamet korraldab riskihindamismenetlust ning selgitab muu hulgas välja vajaduse edasise teabe ja asjakohaste uuringute järele.

6.   Uimastiamet esitab riskihindamisaruande või kombineeritud riskihindamisaruande komisjonile ja liikmesriikidele kuue nädala jooksul pärast komisjonilt lõike 1 kohase riskihindamisaruande ja lõike 2 kohase kombineeritud riskihindamisaruande koostamise taotluse saamist.

7.   Uimastiametilt igakülgselt põhjendatud taotluse saamise korral võib komisjon pikendada lõikes 6 sätestatud riskihindamise või kombineeritud riskihindamise lõpuleviimise aega, et oleks võimalik teha lisauuringuid ja koguda lisaandmeid. Taotlus peab sisaldama teavet ajavahemiku kohta, mis on vajalik riskihindamise või kombineeritud riskihindamise lõpuleviimiseks.

8.   Uimastiamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 (25) artikli 20 alusel aegsasti kiired riskihindamised, kui tegemist on nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud ohuga, mis kuulub uimastiameti volitusalasse.

1.   Riskihindamist ei tehta, kui uue psühhoaktiivse aine hindamine ÜRO süsteemis on lõppstaadiumis, see tähendab kui Maailma Terviseorganisatsiooni uimastisõltuvuse eksperdikomisjon on avaldanud oma kriitilise analüüsi koos kirjaliku soovitusega, välja arvatud juhul, kui saadaval on piisavalt andmeid ja teavet, mille kohaselt oleks vaja liidu tasandil riskihindamisaruannet; põhjused selle koostamiseks esitatakse kõnealuse aine esialgses aruandes.

2.   Riskihindamist ei tehta, kui pärast ÜRO süsteemis tehtud hindamist on otsustatud jätta uus psühhoaktiivne aine nimekirja lisamata, välja arvatud juhul, kui saadaval on piisavalt andmeid ja teavet, mille kohaselt oleks vaja liidu tasandil riskihindamisaruannet; põhjused selle koostamiseks esitatakse kõnealuse aine esialgses aruandes.

3.   Riskihindamist ei tehta, kui uus psühhoaktiivne aine on toimeaine

1.   Uimastiamet arendab välja strateegilise tõenduspõhise tervise- ja julgeolekuohu hindamise suutlikkuse, et teha varakult kindlaks uimastiprobleemi uued arengusuunad, millel võib olla negatiivne mõju tervisele, sotsiaalküsimustele, ohutusele või julgeolekule liidus, aidates seeläbi suurendada asjasse puutuvate sidusrühmade valmidust reageerida uutele ohtudele tulemuslikult ja aegsasti.

2.   Uimastiamet võib tervise- ja julgeolekuohu hindamise algatada omal algatusel, tehes seda korralisest seirest, teadusuuringutest või muudest asjakohastest teabeallikatest ilmnenud märkide sisehindamise alusel. Kui lõikes 1 osutatud kriteeriumid on täidetud, võib uimastiamet tervise- ja julgeolekuohu hindamise algatada ka komisjoni või liikmesriigi taotlusel.

3.   Tervise- ja julgeolekuohu hindamine koosneb olemasoleva teabe kiirest hindamisest ja vajaduse korral uue teabe kogumisest uimastiameti teabevõrkude kaudu. Uimastiamet töötab välja asjakohased teaduslikud kiirhindamise meetodid.

4.   Kui pärast tervise- ja julgeolekuohu hindamist koostab uimastiamet tervise- ja julgeolekuohu hindamise aruande, kirjeldatakse selles aruandes kindlakstehtud ohtu, hetkeseisu kättesaadavate tõendite põhjal ja tegevusetuse võimalikke tagajärgi. Tervise- ja julgeolekuohu hindamise aruandes esitatakse valmidus- ja reageerimisvõimalused kindlakstehtud ohu leevendamiseks ja sellele reageerimiseks, sealhulgas võimaluse korral tõenduspõhised sekkumismeetmed, mis käsitlevad nõudluse vähendamist, riski ja kahju vähendamist ning taastumist. Kõnealune aruanne võib sisaldada ka võimalikke järelmeetmeid. Uimastiamet saadab tervise- ja julgeolekuohu hindamise aruande komisjonile ja asjakohasel juhul liikmesriikidele.

5.   Uimastiamet teeb tervise- ja julgeolekuohu hindamisel tihedat koostööd liikmesriikide, teiste liidu organite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, kaasates neid asjakohasel juhul hindamisse. Kui võimalikku ohtu juba analüüsitakse mõne muu liidu mehhanismi raames, siis uimastiamet tervise- ja julgeolekuohu hindamist ei tee.

6.   Komisjoni nõusolekul hindab uimastiamet narkootikumidega seotud tervise ja julgeolekuohte, mis tulenevad väljastpoolt liitu ja mis võivad mõjutada tervist, sotsiaalküsimusi, ohutust või julgeolekut liidus.

7.   Uimastiamet jälgib olukorra arengut ja vajaduse korral ajakohastab vastavalt tervise- ja julgeolekuohu hinnanguid.

1.   Uimastiamet loob kiireks reageerimiseks Euroopa uimastihoiatussüsteemi, mis täiendab asjaomaseid riiklikke hoiatussüsteeme ega piira nende kasutamist, ja haldab seda süsteemi. Euroopa uimastihoiatussüsteem täiendab artiklis 8 osutatud varajase hoiatamise süsteemi.

2.   Riiklikud teabekeskused koostöös asjaomaste riiklike pädevate asutustega edastavad uimastiametile viivitamata igasuguse teabe, mis puudutab uimastitega seotud tõsise otsese või kaudse riski ilmnemist tervisele, sotsiaalsetele aspektidele, ohutusele või julgeolekule, ning igasuguse teabe, mis võib olla kasulik reageerimise kooskõlastamiseks, kui nad sellisest teabest teada saavad, näiteks järgmise teabe:

3.   Uimastiamet analüüsib ja hindab kättesaadavat teavet ja andmeid võimalike tõsiste riskide kohta tervisele ning täiendab neid teadusliku ja tehnilise teabega, mis on kättesaadav artiklis 8 osutatud varajase hoiatamise süsteemist ning kooskõlas artikliga 12 tehtud muudest ohuhinnangutest, muudelt liidu organitelt ja asutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, eelkõige Maailma Terviseorganisatsioonilt. Uimastiamet võtab arvesse avalikest allikatest saadavat teavet ja olemasolevat teavet, mis on saadud tema andmekogumisvahendite abil ning asjasse puutuvatelt sidusrühmadelt, sealhulgas teadusringkondadelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt.

4.   Lõike 3 kohaselt saadud teabe põhjal edastab uimastiamet asjaomastele riiklikele asutustele, sealhulgas riiklikele teabekeskustele, sihipäraseid kiirhoiatusteateid. Uimastiamet võib kiirhoiatusteadetes teha ettepanekuid reageerimisvõimaluste kohta. Liikmesriigid võivad neid reageerimisvõimalusi oma valmiduse kavandamise ja riikliku reageerimise meetmete raames kaaluda.

5.   Riiklikud teabekeskused koostöös asjaomaste riiklike pädevate asutustega teavitavad uimastiametit nende käsutuses olevast lisateabest, et võimaldada uimastiametil täiendavalt analüüsida ja hinnata lõikes 2 osutatud riske ning pärast lõikes 4 osutatud kiirhoiatusteate kättesaamist võetud või rakendatud meetmetega seotud riske.

6.   Uimastiamet teeb tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikidega, et soodustada riskidest teavitamise protsessi jaoks vajalikku sidusust.

7.   Uimastiamet võib laiendada Euroopa uimastihoiatussüsteemis osalemise võimalust kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Osalemine põhineb vastastikkusel ning hõlmab uimastiametis kohaldatavate konfidentsiaalsusmeetmetega samaväärseid konfidentsiaalsusmeetmeid.

8.   Vajaduse korral töötab uimastiamet välja hoiatussüsteemi tihedas koostöös asjaomaste riiklike pädevate asutustega, eelkõige riiklike teabekeskustega, et teha üksikut riski käsitlev teave asjakohastel juhtudel kättesaadavaks inimestele, kes tarvitavad või võivad tarvitada spetsiifilisi uimasteid.

9.   Uimastiamet ajakohastab vajaduse korral oma uimastihoiatusi.

1.   Uimastiamet aitab komisjonil seirata uimastite lähteainete kõrvalesuunamise ja nende salakaubandusega seotud arengusuundi ning hinnata seda, kas nimekirjas loetletud või loetlemata lähteainete kategooriat on vaja seoses määrustega (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 nimekirja lisada, nimekirjast kustutada või nimekirjas muuta; sealhulgas aitab ta kindlaks teha ja hinnata nende ainete seaduslikku ja ebaseaduslikku kasutamist.

2.   Uimastiamet koostab omal algatusel või komisjoni taotlusel uimastite lähteaineid käsitleva ohu hindamise aruande.

1.   Uimastiamet loob kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustiku, mis tegeleb uimasteid ja uimastitega seotud kahju käsitlevate kohtuekspertiisi ja toksikoloogiliste uuringutega (edaspidi „võrgustik“).

2.   Võrgustik toimib peamiselt foorumina, kus

Riiklikke teabekeskusi teavitatakse kõnealuse võrgustiku tegevusest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas. Riiklikel teabekeskustel on juurdepääs võrgustiku loodud teabele ja andmetele.

3.   Igal liikmesriigil on õigus määrata oma esindaja kaudu haldusnõukogus võrgustiku juurde riikliku esinduslaborina tegutsema kuni kolm laborit, mis on spetsialiseerunud kohtuekspertiisile, toksikoloogiale või muudele asjakohastele uimastitega seotud valdkondadele. Uimastiamet võib konkreetsete projektide jaoks valida täiendavaid laboreid või eksperte, kes tegelevad eelkõige uimastite ja uimastitega seotud kahju puudutavate kohtuekspertiisi ja toksikoloogiliste uuringutega.

4.   Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on võrgustiku liige ja esindab võrgustikus komisjoni.

5.   Võrgustik teeb tihedat koostööd võrgustikuga samas valdkonnas tegutsevate olemasolevate võrgustike ja organisatsioonidega ning võtab arvesse nende tööd, et vältida kattumisi. Reitoxi teabevõrgustikku teavitatakse korrapäraselt ja vähemalt kord aastas võrgustiku tööst.

6.   Võrgustikku juhib uimastiamet, kes kutsub aastas kokku vähemalt ühe koosoleku. Võrgustik võib otsustada luua töörühmi, mida võivad juhtida võrgustiku liikmed.

7.   Võrgustik võimaldab uimastiametile juurdepääsu võrgustikku kuuluvate laborite loodud või kogutud kohtuekspertiisi- ja toksikoloogilistele andmetele, sealhulgas vajaduse korral selleks, et analüüsida uusi psühhoaktiivseid aineid.

8.   Asjakohasel juhul määrab uimastiamet võrgustiku töö edendamiseks kindlaks konkreetsed projektid ja rahastab neid, tuginedes selgetele ja läbipaistvatele reeglitele ja menetlustele. Uimastiamet kehtestab kõnealused reeglid ja menetlused enne konkreetsete projektide kindlaksmääramist.

9.   Uimastiamet loob andmebaasi võrgustiku kogutud või loodud teabe ja andmete talletamiseks, analüüsimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega, sealhulgas artikli 6 lõikega 8 ja artikliga 49.

1.   Uimastiamet töötab välja sekkumismeetmed ja parimad tavad ja edendab neid ning suurendab teadlikkust uimastite kahjulikust mõjust ning uimastiennetusest, ravist, hooldusest, riskide ja kahju vähendamisest, ühiskonda taasintegreerimisest, rehabilitatsioonist ja taastumisest. Asjakohastel juhtudel rakendab uimastiamet sootundlikku käsitust ja võtab arvesse vanuselist mõõdet. Tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid, parimaid tavasid ning teadlikkuse suurendamise tegevusi võib kohandada riiklikule kontekstile ja rakendada riigi tasandil ning vajaduse korral võivad need olla mõeldud konkreetsetele rühmadele.

2.   Lõikes 1 osutatud tõenduspõhised sekkumismeetmed, parimad tavad ning teadlikkuse suurendamise tegevused peavad olema kooskõlas kohaldatavates uimasteid käsitlevates liidu strateegilistes dokumentides kindlaks määratud inimõigustealaste normide ja poliitiliste suunistega.

3.   Uimastiamet edendab olemasolevate uimastiennetuse kvaliteedistandardite rakendamist ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Uimastiamet pakub või toetab artikli 19 kohast koolitust. Kui see on asjakohane, töötab uimastiamet välja riski ja kahju vähendamise, ravi, taastumise, hoolduse ja rehabilitatsiooni kvaliteedistandardid.

4.   Uimastiamet võib pakkuda liikmesriikidele toetust, ja kui nad sellega eelnevalt nõustuvad, aitab neid riiklike sekkumismeetmete väljatöötamisel oma volituste piires.

1.   Uimastiamet hindab osaleva riigi ametiasutuse taotlusel riiklike meetmeid kooskõlas lõikes 3 sätestatud standardse tegevusprotokolliga.

2.   Enne riikliku meetme hindamist vaeb uimastiamet seda ja analüüsib, kas see on kooskõlas uusimate teaduslike teadmistega ja kas see on osutunud seatud eesmärkide saavutamisel kasulikuks.

3.   Uimastiamet töötab välja hindamismenetluse. Uimastiamet määrab hindamismenetluse läbipaistval viisil kindlaks standardses tegevusprotokollis. Haldusnõukogu kiidab standardse tegevusprotokolli ja kõik selle muudatused heaks enne, kui uimastiamet seda kohaldama hakkab.

4.   Uimastiamet teavitab käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamistest korrapäraselt haldusnõukogu.

1.   Kui liikmesriik seda taotleb, võib uimastiamet toetada liikmesriigi uimastipoliitika sõltumatut hindamist ja tõenduspõhise uimastipoliitika väljatöötamist kooskõlas kohaldatavate uimasteid käsitlevate liidu strateegiliste dokumentidega.

2.   Uimastiamet võib pakkuda liikmesriikidele toetust, ja kui nad sellega eelnevalt nõustuvad, aitab neid riikliku uimastipoliitika, kvaliteedistandardite, parimate tavade ja uuenduslike käsituste rakendamisel. Uimastiamet hõlbustab liikmesriikide asutuste ja ekspertide vahelist teabevahetust, muu hulgas asjakohase õiguse ja parimate tavade valdkonnas.

3.   Uimastipoliitika hindamise toetamisel tegutseb uimastiamet sõltumatult ning juhindub oma teaduslikest standarditest ja tõenduspõhiselt.

1.   Uimastiamet teeb järgmist:

2.   Lõike 1 punktis a osutatud rahvusvahelise koostöö raamistiku eesmärk on veelgi tugevdada ja toetada kolmandate riikide jõupingutusi käsitleda uimastiküsimusi tõenduspõhisel, integreeritud, tasakaalustatud ja valdkonnaülesel viisil ning täielikus kooskõlas inimõigustealaste normidega. Rahvusvahelise koostöö raamistikus võetakse arvesse liidu asjakohaseid poliitikadokumente ja arvestatakse uimastiprobleemi arengusuundi. Selles määratakse kindlaks koostööks prioriteetsed riigid või piirkonnad ja koostöö peamised oodatavad tulemused. Selles võetakse arvesse liikmesriikide kogemusi ja tegevust. Uimastiamet hindab ja vaatab rahvusvahelise koostöö raamistiku korrapäraselt läbi.

3.   Uimastiamet annab komisjoni taotlusel ja pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist oma eksperditeadmised edasi ja osutab tehnilist abi kolmandatele riikidele, eelkõige kandidaatriikidele, kooskõlas lõike 1 punktis a osutatud rahvusvahelise koostöö raamistikuga.

Tehnilise abi andmisel keskendutakse eelkõige riiklike teabekeskuste, riiklike andmekogumissüsteemide ja varajase hoiatamise süsteemide loomisele või tugevdamisele ja parimate tavade edendamisele ennetuse, ravi, hoolduse, riskide ja kahju vähendamise, rehabilitatsiooni, ühiskonda taasintegreerimise ja taastumise valdkonnas ning aidatakse seejärel luua ja tugevdada struktuurisidemeid artiklis 8 osutatud varajase hoiatamise süsteemiga ja Reitoxi teabevõrgustikuga. Uimastiamet võib hinnata kolmandate riikide asutusi kui kolmas riik seda taotleb.

4.   Uimastiamet teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega kooskõlas artiklitega 53 ja 54.

1.   Uimastiamet aitab komisjonil ja liikmesriikidel kindlaks määrata peamised uurimisteemad ning koostada ja rakendada liidu teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud raamprogramme, mis on asjakohased artiklis 4 sätestatud üldise ülesande ja artiklis 5 sätestatud eriülesannete täitmiseks. Uimastiamet pöörab oma teadusuuringutega seotud tegevuses valdkonnaülese põhimõttena asjakohast tähelepanu intersektsionaalsusele. Kui uimastiamet aitab komisjonil kindlaks määrata peamised uurimisteemad või koostada ja rakendada liidu raamprogrammi, ei saa uimastiamet sellest programmist rahalisi vahendeid.

2.   Uimastiamet jälgib ja toetab ennetavalt artiklis 4 sätestatud üldise ülesande ja artiklis 5 sätestatud eriülesannete täitmiseks asjakohast teadus- ja innovatsioonitegevust, toetab liikmesriikide seonduvat tegevust ning viib ellu oma teadus- ja innovatsioonitegevust käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, sealhulgas töötab välja, koolitab ning testib ja valideerib algoritme vahendite väljatöötamiseks. Uimastiamet edastab sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja komisjonile kooskõlas artiklis 49 sätestatud julgeolekunormidega.

3.   Uimastiamet toetab teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli raames elluviidavaid tegevusi, näiteks ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse tegevusi ja komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsusega (26) loodud ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse tegevusi ning osaleb neis.

4.   Uimastiamet võib kavandada ja ellu viia katseprojekte, mis on seotud käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega.

5.   Uimastiamet võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida lõikes 4 osutatud katseprojektide elluviimisel huvide konflikti. Ta avalikustab oma teadusprojektide, sealhulgas näidisprojektide kohta teavet. Teave hõlmab kaasatud koostööpartnereid ja projektide eelarvet.

6.   Uimastiamet loob andmebaasi uimastitega seotud teadusuuringute programmide talletamiseks, analüüsimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.

1.   Uimastiameti haldus- ja juhtimisstruktuur on järgmine:

2.   Uimastiameti haldus- ja juhtimisstruktuuri liikmetel ei tohi olla finants- ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Nad tegutsevad avalikes huvides ja teevad seda sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. Nad esitavad igal aastal huvide deklaratsiooni, millega võib taotluse korral tutvuda.

1.   Haldusnõukogus on

2.   Lisaks on haldusnõukogus

3.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral ja võib osaleda haldusnõukogu koosolekutel.

4.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud valdkondades, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada haldusnõukogus sooline tasakaal.

5.   Haldusnõukogu võib vaatlejatena kaasata selliste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kellega uimastiamet teeb artikli 53 alusel koostööd.

6.   Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega saab pikendada.

1.   Haldusnõukogu

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale peale tegevdirektori.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast eesistuja ja eesistuja asetäitja. Eesistuja ja eesistuja asetäitja valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Eesistuja asetäitja asendab eesistujat automaatselt juhul, kui eesistujal ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

4.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja valimise üksikasjalik kord määratakse kindlaks haldusnõukogu töökorras.

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku eesistuja.

2.   Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludes.

3.   Haldusnõukogul on aastas vähemalt üks korraline koosolek. Haldusnõukogu koosolek toimub eesistuja algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

5.   Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule uimastiamet.

1.   Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 1 punktide c ja d, artikli 25 lõike 1, artikli 35 lõike 6, artikli 29 lõike 8 ning artikli 53 lõike 2 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusliku liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja osalevad hääletamisel.

4.   Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5.   Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

1.   Juhatus

2.   Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu asemel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta. Esialgsete otsuste tegemise tingimused määratakse kindlaks haldusnõukogu töökorras.

3.   Juhatusse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitja, kaks muud haldusnõukogu liiget, kelle haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast, ja kaks komisjoni esindajat haldusnõukogus.

Haldusnõukogu eesistuja on ühtlasi juhatuse eesistuja.

Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel vaatlejana. Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele muid vaatlejaid.

4.   Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib ühe korra pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg juhatuses automaatselt samal päeval.

5.   Juhatusel on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle eesistuja algatusel või liikmete taotlusel.

6.   Juhatus teeb otsused oma liikmete ühehäälsuse alusel. Kui juhatusel ei ole võimalik ühehäälset otsust teha, edastatakse küsimus lahendamiseks haldusnõukogule.

7.   Haldusnõukogu võtab vastu juhatuse töökorra.

1.   Tegevdirektor võetakse tööle uimastiameti ajutise teenistujana Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu nimekirjast, mis koosneb vähemalt kolmest kandidaadist ja mille komisjon on esitanud avatud ja läbipaistva valikumenetluse alusel. Valikumenetlus peab hõlmama osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes asjakohastes meediakanalites. Osalemiskutse kavandi osas konsulteerib komisjon haldusnõukoguga. Komisjon võib valikumenetlusse kaasata vaatlejana haldusnõukogu esindaja.

Enne kui haldusnõukogu nimetab kandidaadi tegevdirektori ametikohale, võib komisjoni välja pakutud kandidaadid, kes on läbinud eelvaliku, kutsuda viivitamata esinema ettekandega Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama komisjoni(de) liikmete küsimustele. Pärast ettekande ja vastuste ärakuulamist võib Euroopa Parlament võtta vastu arvamuse, milles teeb teatavaks oma seisukohad, ning esitada selle haldusnõukogule.

3.   Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab uimastiametit haldusnõukogu eesistuja.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Ametiaja lõpuks teeb komisjon hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut, sealhulgas haldusnõukogult eelnevalt saadud teavet, ning uimastiameti edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme.

5.   Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

Kui haldusnõukogu kavatseb tegevdirektori ametiaega pikendada, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametiaja pikendamise kohta, võidakse tegevdirektor kutsuda viivitamatult esinema ettekandega Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama komisjoni(de) liikmete küsimustele.

6.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi ametiaja koguperioodi lõppedes sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

7.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse sellise otsuse põhjustest viisil, mis on kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuetega.

8.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.   Tegevdirektor vastutab uimastiameti juhtimise eest. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ega taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile aru oma ülesannete täitmise kohta, kui tal palutakse seda teha. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab artiklis 5 sätestatud uimastiameti eriülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

6.   Tegevdirektor võib otsustada uimastiameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks lähetada liidu institutsioonidesse ning asjaomastesse liidu organitesse ja asutustesse ühe või mitu kontaktametnikku. Tegevdirektor peab saama komisjonilt ja haldusnõukogult eelneva nõusoleku. Kontaktametnike lähetamise otsuses määratakse kindlaks kontaktametnike tegevuse ulatus selliselt, et ei tekiks tarbetuid kulusid ega dubleeritaks uimastiameti haldusülesandeid.

7.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel osaleb tegevdirektor põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendi või nõukogu korraldatud koosolekutel, kus käsitletakse uimastiameti volitustega seotud küsimusi.

1.   Teaduskomiteesse kuulub vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui 15 teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse ja sõltumatuse alusel pärast Euroopa Liidu Teatajas ja muudes asjakohastes meediakanalites osalemiskutse avaldamist. Uimastiamet teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni või pädevaid komisjone teaduskomitee liikmete ametisse nimetamisest ja selle tööst. Teaduskomitee liikmete valikumenetlusega tuleb tagada, et teaduskomitee liikmete erialad kataksid uimastiameti eesmärkidega seotud kõige asjakohasemad teadusvaldkonnad. Teaduskomitee liikmete ametisse nimetamises osalejad püüavad saavutada teaduskomitees soolise tasakaalu.

2.   Teaduskomitee liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ja neljaks aastaks ning neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

3.   Teaduskomitee liikmed on sõltumatud ja tegutsevad avalikes huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

4.   Kui liige ei täida enam sõltumatuse kriteeriume, teavitab ta sellest haldusnõukogu. Teise võimalusena võib haldusnõukogu vähemalt ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu, ja kutsuda asjaomase isiku tagasi. Haldusnõukogu nimetab kooskõlas liikmete ametisse määramise tavamenetlusega järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme.

5.   Teaduskomitee esitab oma arvamuse kõikidel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel või uimastiameti teadustegevust puudutavas küsimuses, mille talle esitab haldusnõukogu või tegevdirektor. Teaduskomitee arvamused avaldatakse uimastiameti veebisaidil.

6.   Uue psühhoaktiivse aine või uute psühhoaktiivsete ainete rühmaga kaasnevate riskide hindamiseks võib tegevdirektor teaduskomiteed juhul, kui ta peab seda vajalikuks, teaduskomitee juhi soovitusel laiendada, kaasates eksperte, kes esindavad uue psühhoaktiivse ainega või uute psühhoaktiivsete ainete rühmaga kaasnevate riskide tasakaalustatud hindamise tagamiseks olulisi teadusvaldkondi. Tegevdirektor määrab need eksperdid ekspertide nimekirjast. Haldusnõukogu kinnitab ekspertide nimekirja iga nelja aasta tagant.

7.   Teaduskomitee valib teaduskomitee volituste kehtivuse ajaks juhi ja asejuhi. Teaduskomitee juht võib osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana.

8.   Teaduskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.

9.   Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja uimastiamet ajakohastab seda oma veebisaidil.

1.   Uimastite ja uimastisõltuvuse Euroopa teabevõrgustiku (edaspidi „Reitoxi teabevõrgustik“) kaudu aitavad liikmesriigid täita uimastiameti ülesannet koguda ja esitada ühtset ja standarditud teavet uimastiprobleemi kohta kogu liidus. Reitoxi teabevõrgustik koosneb artikli 33 alusel määratud riiklikest teabekeskustest ja komisjoni kontaktasutusest.

2.   Reitoxi teabevõrgustik valib oma liikmete seast pressiesindaja ja ühe kuni kolm pressiesindaja asetäitjat. Pressiesindaja esindab Reitoxi teabevõrgustikku uimastiametis ja tal lubatakse osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana.

3.   Reitoxi teabevõrgustikul on aastas vähemalt üks korraline koosolek. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab uimastiamet. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku oma pressiesindaja kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

1.   Iga osalev riik määrab ühe riikliku teabekeskuse, mis luuakse asjakohaste riigisiseste õigus- või haldusmeetmete alusel alaliselt ja selgelt kindlaks määratud volitustega. Riikliku teabekeskuse määramisest ja riikliku teabekeskuse juhi ametisse nimetamisest ning kõigist muudatustest nendes ametisse nimetamistes teatab ametile haldusnõukogu liikmesriigi liige.

2.   Vastutav riiklik asutus tagab, et riiklikule teabekeskusele usaldatakse artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülesanded. Riikliku teabekeskuse juht või asendusliige esindab riiklikku teabekeskust Reitoxi teabevõrgustikus.

3.   Riiklikud teabekeskused on teaduslikult sõltumatud ja tagavad oma andmete kvaliteedi.

4.   Riiklikud teabekeskused kavandavad oma tegevust ette ja neil on oma artikli 34 lõikes 2 osutatud volituste teostamiseks ja ülesannete täitmiseks piisavad riigieelarvest eraldatud ja uimastiameti poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kaasrahastatud eelarvevahendid ja inimressursid ning oma igapäevaste toimingute toetamiseks piisavad vahendid ja ruumid.

5.   Liikmesriigi riikliku teabekeskuse põhikulusid kaasrahastatakse uimastiameti antavast toetusest, kui teabekeskus vastab lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele. Kaasrahastamise saamiseks allkirjastab riiklik teabekeskus igal aastal uimastiametiga toetuslepingu. Ettepaneku kaasrahastamismäära kohta teeb tegevdirektor, selle kinnitab haldusnõukogu ja see vaadatakse korrapäraselt läbi. Eriprojektides osalemiseks ja nende elluviimiseks võib uimastiamet anda riiklikule teabekeskusele sihtotstarbeliselt rahalisi lisavahendeid.

6.   Uimastiamet hindab riiklikke teabekeskusi kooskõlas artikliga 35.

1.   Riiklikud teabekeskused on ühenduslüli osalevate riikide ja uimastiameti vahel ning nad toetavad osalevate riikide ja uimastiameti vahelist suhtlust.

2.   Selleks et toetada uimastiametit tema artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja eriülesannete täitmisel ning aidata seega kaasa liidu kooskõlastatud tegevusele, teeb riiklik teabekeskus järgmist:

3.   Vastavalt oma suutlikkusele, seiravad, analüüsivad ja tõlgendavad riiklikud teabekeskused asjakohast teavet artikliga 4 hõlmatud valdkondades. Riiklikud teabekeskused esitavad uimastiametile kõnealust teavet ja teavet rakendatud poliitika ja lahenduste kohta.

4.   Riiklikud teabekeskused seavad sisse vajaliku koostöö asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutuste, organite ja organisatsioonidega ning hoiavad seda alal, et koguda teavet, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks lõike 2 kohaselt.

5.   Käesoleva artikli kohaselt andmeid kogudes tagavad riiklikud teabekeskused võimaluse korral, et kogutud andmed on jaotatud bioloogilise või sotsiaalse soo alusel. Riiklikud teabekeskused võtavad käesoleva artikli kohaselt andmeid kogudes ja esitades arvesse uimastipoliitika sootundlikke aspekte. Riiklikud teabekeskused ei edasta andmeid, mis võimaldaksid tuvastada üksikisikuid või väikeseid üksikisikute rühmi. Nad hoiduvad konkreetsete isikutega seotud teabe edastamisest.

1.   Uimastiamet hindab, kas iga riiklik teabekeskus aitab artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites kaasa uimastiameti ülesannete täitmisele. Hindamine ei peaks hõlmama selle asutuse ülesandeid, mille juures riiklik teabekeskus tegutseb, ega selle asutuse üldist struktuuri, mille koosseisu riiklik teabekeskus kuulub.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamine tugineb riikliku teabekeskuse esitatavale asjakohasele teabele. Vajaduse korral võib uimastiamet riiklikku teabekeskust külastada.

3.   Uimastiamet esitab kõik lõike 1 kohaselt tehtud hinnangud asjaomasele riiklikule teabekeskusele ja pädevale riiklikule asutusele. Hinnang võib sisaldada soovitusi artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks, selles võib määrata tähtaja nende soovituste rakendamiseks ja uimastiamet võib selles pakkuda riiklikule teabekeskusele toetust suutlikkuse suurendamiseks.

4.   Kui soovitused on lõike 3 kohaselt esitatud koos nende rakendamise tähtajaga, teavitab asjaomane riiklik teabekeskus uimastiametit soovitustega nõustumisest või lahkarvamuse korral esitab uimastiametile oma kirjaliku põhjendatud arvamuse.

5.   Uimastiamet teavitab haldusnõukogu lõike 1 kohaselt tehtud hindamise tulemustest tema esimesel koosolekul pärast seda, kui uimastiamet on hindamise lõpule viinud. Uimastiameti ja riikliku teabekeskuse vahelise lõikes 4 osutatud lahkarvamuse korral esitab uimastiamet hinnangu ning soovitused ja nende rakendamise ajakava haldusnõukogule, et viimane kiidaks need heaks oma järgmisel koosolekul artikli 23 kohaselt hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Asjaomase liikmesriigi esindaja sellel hääletusel ei osale.

6.   Kui riiklik teabekeskus ei täida artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülesandeid lõikes 1 osutatud hindamisel täpsustatud ajaks, võtab haldusnõukogu oma esimesel koosolekul, mis toimub pärast hindamisel täpsustatud aja möödumist, vastu otsuse nende liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes on artikli 23 kohaselt hääleõiguslikud, selle kohta, kas kaasrahastamine peatatakse seniks, kuni kõnealune riiklik teabekeskus täidab artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülesanded. Asjaomase liikmesriigi esindaja sellel hääletusel ei osale.

7.   Uimastiamet teeb iga riikliku teabekeskuse lõike 1 kohase esimese hindamise hiljemalt 3. juuliks 2026. Seejärel hindab uimastiamet riiklikke teabekeskusi korrapäraste ajavahemike järel vastavalt vajadusele.

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi põhjal pärast konsulteerimist teaduskomiteega ja komisjoni arvamust arvestades, ning kui tegemist on mitmeaastase programmiga, siis pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, iga aasta 15. detsembriks vastu ühtse programmidokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning kõiki komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 (30) artiklis 32 loetletud dokumente. Kui haldusnõukogu otsustab komisjoni arvamuse mõnda punkti või pärast Euroopa Parlamendi või teaduskomiteega konsulteerimist ilmnevaid punkte mitte järgida, esitab ta selle kohta põhjenduse. Haldusnõukogu edastab ühtse programmidokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. jaanuariks.

Ühtne programmidokument on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.   Iga-aastane tööprogramm peab sisaldama üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti peab see sisaldama rahastatava tegevuse kirjeldust koos igale neist eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles tuuakse selgelt välja eelmise eelarveaastaga võrreldes lisatud, muudetud ja välja jäetud ülesanded.

Mitmeaastane või iga-aastane programm sisaldab teavet artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud rahvusvahelise koostöö raamistiku rakendamise ja selle raamistikuga seotud meetmete kohta. See sisaldab ka artiklis 21 osutatud uimastiameti kavandatavat teadus- ja innovatsioonitegevust.

3.   Kui uimastiametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Iga-aastase tööprogrammi sisulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis muudatusi, mis ei ole sisulised.

4.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles kavandatakse ka vahendite eraldamine, sealhulgas mitmeaastane eelarve ja personal.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti selleks, et võtta arvesse artiklis 51 osutatud hindamise tulemusi.

5.   Mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid koostatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 32.

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse uimastiameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse uimastiameti eelarves.

2.   Uimastiameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad uimastiameti tulud järgmistest vahenditest:

4.   Lõike 3 punktides b–e osutatud tulude summa ja päritolu lisatakse uimastiameti raamatupidamise aastaaruandesse ning need esitatakse selgelt uimastiameti eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aastaaruandes, millele on osutatud artikli 41 lõikes 3.

5.   Uimastiameti kulud hõlmavad töötajate töötasusid, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid. Tegevuskulud võivad hõlmata riiklike teabekeskuste toetamisega seotud kulusid, nagu on osutatud artikli 33 lõikes 5.

1.   Uimastiamet võib taotluse korral osutada järgmisi lisateenuseid:

2.   Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul ja pärast komisjoniga konsulteerimist läbipaistvalt kindlaks tasude arvutamise meetodi ja nende maksmise viisi.

3.   Tasud peavad olema proportsionaalsed kulutõhusalt osutatud teenuste maksumusega ja nende maksumuse katmiseks piisavad. Tasud kehtestatakse tasemel, mis tagab, et need ei ole diskrimineerivad ega tekita sidusrühmadele põhjendamatut finants- või halduskoormust.

4.   Tasud kehtestatakse sellisel tasemel, millega hoitakse ära uimastiameti eelarve puudujääk või märkimisväärse ülejäägi tekkimine. Kui tasustatud teenuste osutamise tulemusel tekib eelarves pidevalt oluline ülejääk või kui tasustatud teenuste osutamise tulemusel tekib märkimisväärne puudujääk, vaatab haldusnõukogu läbi kooskõlas lõikega 2 sätestatud tasude arvutamise meetodi.

5.   Kui see on kohaldatav, lisab uimastiamet artiklis 41 sätestatud raamatupidamisaruannete esitamise menetluse osana aruande kogutud tasude ja nende mõju kohta ameti eelarvele.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal uimastiameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Lõikes 1 osutatud projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu uimastiameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

3.   Uimastiameti tulude ja kulude esialgne eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile iga aasta 31. jaanuariks. Haldusnõukogu esitab eelarvestuse lõpliku projekti komisjonile 31. märtsiks.

4.   Komisjon esitab uimastiameti eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

5.   Uimastiameti eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad uimastiameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu uimastiameti ametikohtade loetelu.

8.   Haldusnõukogu võtab vastu uimastiameti eelarve oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse eelarves vastavad kohandused.

9.   Delegeeritud määrust (EL) 2019/715 kohaldatakse kinnisvaraprojektide suhtes, mis võivad uimastiameti eelarvet märkimisväärselt mõjutada.

1.   Uimastiameti eelarvet täidab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu artikli 51 kohase hindamismenetluse seisukohast asjakohase teabe.

1.   Uimastiameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamise aastaaruande.

2.   Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud uimastiameti esialgse raamatupidamise aastaaruande.

3.   Uimastiamet esitab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

4.   Kui tegevdirektor on saanud kontrollikojalt tähelepanekud uimastiameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 246, (31) koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

6.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse uimastiameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

7.   Peaarvepidaja edastab iga järgmise eelarveaasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

8.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

9.   Kui Euroopa Parlament seda taotleb, esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu vajaliku teabe, et asjaomast eelarveaastat käsitlev eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2. aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

1.   Uimastiameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud reegleid.

2.   Kui uimastiamet võtab pärast artiklis 54 osutatud lepingute sõlmimist tööle kolmandate riikide töötajaid, järgib ta personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.

1.   Uimastiamet võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid uimastiameti väliseid töötajaid. Lähetatud riiklike ekspertide või muude uimastiameti väliste töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide uimastiametisse lähetamise reeglid.

1.   Uimastiameti valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Isikuandmete töötlemisele uimastiametis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725 (33).

3.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku toimumise kuupäevast pärast 2. juulit 2024 vastu meetmed, mida uimastiamet võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad uimastiameti andmekaitseametniku nimetamist. Meetmed võetakse vastu pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

1.   Kelmuste ja pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks kohaldatakse uimastiameti suhtes määrust (EL, Euratom) nr 883/2013.

2.   Uimastiamet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, hiljemalt 1. oktoobriks 2023 ja võtab vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

3.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda uimastiamet on rahastanud liidu vahenditest.

4.   OLAF ja Euroopa Prokuratuur võivad määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (34) sätestatud normide ja menetlustega korraldada oma volituste piires juurdlusi, mis OLAFi puhul võivad hõlmata ka kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses uimastiameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamist, sisaldavad uimastiameti ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahelised töökorrad ja kokkulepped, nagu on osutatud artiklites 53 ja 54, samuti uimastiameti lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma pädevuse piires käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud auditeid ja juurdlusi.

1.   Uimastiamet võtab vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Uimastiameti julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

2.   Uimastiamet võib vahetada salastatud teavet üksnes kolmanda riigi asjaomaste asutustega või rahvusvahelise organisatsiooniga või jagada ELi salastatud teavet muu liidu organi või asutusega halduskokkulepete raames. Halduskokkulepe eeldab haldusnõukogu luba, mis on antud pärast konsulteerimist komisjoniga. Halduskokkuleppe puudumise korral teeb tegevdirektor pärast komisjoniga konsulteerimist otsuse ELi salastatud teabe erakorraliseks vajaduspõhiseks avaldamiseks muule liidu organile või asutusele.

1.   Uimastiameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Uimastiameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab uimastiamet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kahju, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Uimastiameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimusetega.

1.   Hiljemalt 3. juuliks 2029 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon oma suuniste alusel uimastiameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamisel käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta uimastiameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. Esimesel hindamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu käesoleva määrusega uimastiameti volitustesse ja ülesannetesse tehtud muudatustele.

2.   Iga teise hindamise käigus vaeb komisjon ka uimastiameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas uimastiameti tegevuse jätkamine on neid eesmärke, volitusi ja ülesandeid silmas pidades põhjendatud.

3.   Komisjon esitab käesoleva artikli kohased hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

1.   Uimastiamet otsib aktiivselt koostöövõimalusi käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asutuste, eelkõige liidu, riiklike ja valitsusväliste asutustega ja tehniliste asutustega, nende asutustega sõlmitud töökorra raames kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja nende asutuste pädevust käsitlevate sätetega. Töökord ei tohi hõlmata salastatud teabe vahetamist.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu lõikes 1 osutatud töökorra tegevdirektori esitatud kavandi alusel pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist. Kui komisjon ei ole töökorraga nõus, võtab haldusnõukogu selle vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

3.   Kehtivat töökorda puudutavad muudatused, mis on oma ulatuse poolest piiratud ega muuda töökorra üldist ulatust ega eesmärki, või tehnilised töökorraldused teiste tehniliste asutustega võtab vastu haldusnõukogu tegevdirektori esitatud kavandi alusel ja pärast komisjoni teavitamist.

4.   Uimastiamet avaldab käesoleva artikli kohaselt kokku lepitud töökorra oma veebisaidil.

1.   Uimastiameti töös saavad osaleda need kolmandad riigid, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

2.   Lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide uimastiameti töös osalemise laadi, ulatust ja viisi, sealhulgas sätted, mis käsitlevad uimastiameti esitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid.

Personaliküsimustes peab esimeses lõigus osutatud kord olema kooskõlas personalieeskirjadega.

1.   Uimastiamet hoiab alal koostöösuhteid asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes tegutsevad käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades riiklikul, liidu või rahvusvahelisel tasandil, et nende kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kaudu nendega konsulteerida, teavet vahetada ja teadmisi koondada. Selleks määrab uimastiamet tegevdirektori alluvusse ühtse kontaktpunkti, kes tagab kodanikuühiskonna organisatsioonide korrapärase teavitamise uimastiameti tegevusest, sealhulgas luues spetsiaalse veebilehe või kasutades selleks muid asjakohaseid vahendeid. Uimastiamet võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel esitada uimastiameti tegevuse seisukohast olulisi andmeid ja teavet.

2.   Konkreetsete teemade kaalumisel korraldab uimastiamet vajaduse korral nendele teemadele pühendatud teabevahetuse kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kellel on asjaomases valdkonnas kvalifikatsioon ja kogemused.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kodanikuühiskonna organisatsioonid registreeritakse läbipaistvusregistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (35). Uimastiamet avalikustab kõnealuste kodanikuühiskonna organisatsioonide nimekirja.

1.   Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse uimastiametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume, selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning kõnealuses liikmesriigis haldusnõukogu liikmete, uimastiameti töötajate, sealhulgas tegevdirektori ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse uimastiameti ja kõnealuse liikmesriigi vahelises peakorterilepingus.

2.   Uimastiameti asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused uimastiameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

1.   Uimastiamet on kõikide Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse sõlmitud lepingute, tema võetud kohustuste ja omandatud vara õigusjärglane.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute ja kokkulepete õigusjõudu, mille Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on sõlminud enne 2. juulit 2024.

1.   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse haldusnõukogu jätkab oma tööd ja toimimist määrusest (EÜ) nr 1920/2006 ja selle alusel kehtestatud normidest lähtuvalt, kuni kõik haldusnõukogu esindajad on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 23 ametisse nimetatud.

2.   Liikmesriigid teatavad hiljemalt 1. aprilliks 2024 komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 23 haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks.

3.   Artikli 23 kohaselt moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub hiljemalt 3. augustiks 2024. Esimesel koosolekul võib haldusnõukogu võtta vastu oma töökorra.

1.   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tegevdirektorile, kes on nimetatud ametisse määruse (EÜ) nr 1920/2006 artikli 11 alusel, antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 30 sätestatud uimastiameti tegevdirektori ülesanded. Temaga sõlmitud lepingu muud tingimused ei muutu.

Kui Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tegevdirektori ametiaeg lõpeb 1. juuli 2023. aasta ja 2. juuli 2024. aasta vahelisel ajal ning kui ametiaega ei ole määruse (EÜ) nr 1920/2006 alusel juba pikendatud, pikendatakse seda automaatselt kuni 3. juulini 2025.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 1920/2006 artikli 11 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ei soovi või ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab haldusnõukogu ametisse tegevdirektori kohusetäitja, kes täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kõige rohkem 18 kuu jooksul, kuni tegevdirektori ametisse nimetamiseni kooskõlas artikli 29 lõikega 2.

1.   Määrus (EÜ) nr 1920/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 2. juulist 2024. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

2.   Määruse (EÜ) nr 1920/2006 alusel haldusnõukogu vastu võetud sisereeglid ja meetmed jäävad pärast 2. juulit 2024 jõusse, kui haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.