(1)

Metsad moodustavad suurema osa maismaa elurikkusest Maal ja on mitmel viisil kasulikud nii keskkonnale, majandusele kui ka ühiskonnale, pakkudes muu hulgas puitu ja muid metsasaadusi ning inimkonna jaoks olulisi ökosüsteemiteenuseid. Metsad toetavad ökosüsteemide toimimist, aitavad kaitsta kliimasüsteemi, toodavad puhast õhku ning on olulised vee ja mulla puhastamiseks ning veesidumisvõime ja veevarude taastumise jaoks. Suured metsaalad toimivad niiskusallikana ja aitavad vältida mandripiirkondade kõrbestumist. Peale selle kindlustavad metsad elatise ja sissetuleku ligikaudu kolmandikule maailma elanikest ning metsade hävitamisel on tõsised tagajärjed kõige haavatavamate inimeste – kelle hulka kuuluvad ka suurel määral metsaökosüsteemidest sõltuvad põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad – elatusvahenditele. Raadamine ja metsade degradeerumine vähendavad ka olulisi süsiniku sidujaid. Samuti suurendavad raadamine ja metsade degradeerumine kontakti tõenäosust metsloomade, põllumajandusloomade ja inimeste vahel, suurendades sellega uute haiguste levimise riski ning uute epideemiate ja pandeemiate riski.

(2)

Raadamine ja metsade degradeerumine toimub muret tekitava kiirusega. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on aastatel 1990–2020 kogu maailmas kadunud 420 miljonit hektarit metsa ehk umbes 10 % maailmas allesjäänud metsadest, mis on suurem maa-ala kui Euroopa Liit. Raadamine ja metsade degradeerumine põhjustavad omakorda oluliselt ülemaailmset soojenemist ja elurikkuse kadumist, mis on meie aja kaks kõige suuremat keskkonnaprobleemi. Sellegipoolest kaotab maailm jätkuvalt igal aastal 10 miljonit hektarit metsa. Metsi mõjutavad tugevalt ka kliimamuutused ning on palju väljakutseid, millega on vaja metsade kohanemis- ja vastupanuvõime tagamiseks lähikümnenditel tegeleda.

(3)

Raadamine ja metsade degradeerumine aitavad mitmel viisil kaasa ülemaailmsele kliimakriisile. Eelkõige suurendavad need kasvuhoonegaaside heidet sellega, et metsatulekahjude tõttu väheneb püsivalt süsiniku sidumine, mille tulemusena nõrgeneb nende alade vastupanuvõime kliimamuutustele ning väheneb märkimisväärselt elurikkus ja metsade vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele. Ainuüksi raadamine põhjustab 11 % kasvuhoonegaaside heitest, nagu on sedastatud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2019. aasta kliimamuutusi ja maad käsitlevas eriaruandes.

(4)

Kliimahädaolukord põhjustab elurikkuse kadumist kogu maailmas ja see süvendab omakorda kliimamuutusi; nad on seega omavahel lahutamatult seotud, nagu on kinnitanud viimased uuringud. Elurikkus ja heas seisundis ökosüsteemid on olulised kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu jaoks. Putukad, linnud ja imetajad tolmeldavad ja levitavad seemneid ning võivad aidata süsinikku tõhusamalt talletada (nii otseselt kui ka kaudselt). Metsad tagavad samuti pideva veevarude täienemise ning aitavad vältida põudasid ja nende kahjulikku mõju kohalikele kogukondadele, sealhulgas põlisrahvastele. Raadamise ja metsade degradeerumise järsk vähendamine ning metsade ja muude ökosüsteemide süstemaatiline taastamine on ulatuslik looduspõhine võimalus kliimamuutusi leevendada.

(5)

Elurikkus on ökosüsteemide vastupanuvõime ja ökosüsteemiteenuste jaoks oluline nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil. Üle poole maailma sisemajanduse koguproduktist sõltub loodusest ja selle pakutavatest teenustest. Suurel määral sõltuvad loodusest kolm suurt majandussektorit: ehitus, põllumajandus ning toiduaine- ja joogitööstus. Elurikkuse kadumine ohustab kestlikku veeringet ja toidusüsteeme, seades ohtu toiduga kindlustatuse ja toitumise. Enam kui 75 % maailma toidukultuuridest sõltub loomtolmeldajatest. Lisaks on geneetiline mitmekesisus ja ökosüsteemiteenused esmatähtsad tootmissisendid mitme tööstussektori, eelkõige ravimite, eelkõige antimikroobikumide jaoks.

(6)

Kliimamuutused, elurikkuse kadumine ja raadamine on kõige suuremad üleilmsed murekohad, mis mõjutavad inimkonna püsimajäämist ja kestlikke elutingimusi Maal. Kliimamuutuste, elurikkuse kadumise ja keskkonnaseisundi halvenemise kiirenemine koos reaalsete näidetega nende laastava mõju kohta loodusele, inimeste elutingimustele ja kohalikule majandusele on viinud selleni, et rohepööret peetakse meie aja peamiseks eesmärgiks ning soolise võrdõiguslikkuse ja põlvkondadevahelise õigluse küsimuseks.

(7)

Keskkonnaalaste inimõiguste kaitsjad, kes püüavad kaitsta ja edendada inimõigusi, mis on seotud keskkonnaga, sealhulgas juurdepääsuga puhtale veele, õhule ja maale, on tihti tagakiusamise ja surmavate rünnakute sihtmärk. Need rünnakud mõjutavad ebaproportsionaalselt põlisrahvaid. Vastavalt 2020. aasta aruannetele töötas enam kui kaks kolmandikku nende rünnakute ohvritest selle nimel, et kaitsta maailma metsi raadamise ja tööstuse arengu eest.

(8)

Liidu tarbimisel on märkimisväärne mõju kogu maailma metsade raadamisele ja degradeerumisele. Käesoleva määruse mõjuhinnangus toodi esile, et ilma asjakohase õigusliku sekkumiseta suurendaks ainuüksi kuue saaduse (veised, kakao, kohv, õlipalm, soja ja puit) tarbimine ja tootmine liidus raadamist 2030. aastaks ligikaudu 248 000 hektarini aastas.

(9)

Metsade olukorra kohta liidus märgitakse Euroopa metsade seisundit käsitlevas 2020. aasta aruandes, et aastatel 1990–2020 suurenes Euroopa metsade pindala 9 %, biomassis talletunud süsinikukogus 50 % ja puiduvaru 40 %. Põlismetsi ja looduslikult uuenevaid metsi ohustab muu hulgas intensiivne majandamine, mistõttu nende ainulaadne elurikkus ja struktuurilised omadused on ohus. Samuti on Euroopa Keskkonnaamet märkinud, et praegu peetakse vähem kui 5 % Euroopa metsaaladest puutumata või looduslikuks metsaks, samal ajal kui 10 % Euroopa metsaaladest on liigitatud intensiivselt majandatavaks metsaks. Metsa ökosüsteemid peavad toime tulema mitmesuguse kliimamuutustest tuleneva survega, mis ulatub äärmuslikest ilmastikuoludest kuni kahjuriteni, ning ökosüsteeme ja elupaiku negatiivselt mõjutava inimtegevusega. Eelkõige võib ühtlaselt vananevate metsade intensiivne majandamine läbi lageraie ja surnud puidu eemaldamise avaldada tõsist mõju tervetele elupaikadele.

(10)

Komisjon võttis 2019. aastal ülemaailmsete keskkonnakriiside käsitlemiseks vastu mitu algatust, sealhulgas konkreetsed meetmed seoses raadamisega. Oma 23. juuli 2019. aasta teatises ulatuslikumate ELi meetmete kohta maailma metsade kaitseks ja taastamiseks (edaspidi „teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks““) seadis komisjon üheks prioriteediks vähendada liidu tarbimise keskkonnamõju maale ja ergutas liidus tarbima raadamisvabadest tarneahelatest saadud tooteid. Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa rohelepe“) esitas komisjon uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mis põhineb kestlikul ja reeglitel põhineval vabakaubandusel ning kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet, kus majanduskasv ei ole seotud ressursikasutusega ning kus ühtegi inimest ega kohta ei jäeta kõrvale. Selle eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike ja tulevaste põlvkondade tervist ja heaolu keskkonnariskide ja -mõjude eest. Muu hulgas on Euroopa roheleppe eesmärk tagada kodanikele ja tulevastele põlvkondadele puhas õhk ja vesi, heas seisundis muld ning elurikkus. Sellel eesmärgil juhitakse metsade kaitset ja vastupanuvõimet suurendavate meetmete olulisusele tähelepanu ka komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (edaspidi „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“), komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (edaspidi „Talust taldrikule strateegia“), komisjoni 16. juuli 2021. aasta teatises „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“, komisjoni 12. mai 2021. aasta teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ ja muudes asjakohastes strateegiates, nagu komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatises „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“, mis on välja töötatud Euroopa roheleppe raames. Eelkõige ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 tahetakse kaitsta loodust ja pöörata tagasi ökosüsteemide degradeerumine. Lisaks tõhustab keskkonna ja ökosüsteemide kaitset komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatis „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“, milles otsitakse uusi tootmis- ja tarbimisviise üha suurema nõudluse tõttu toidu, sööda, energia, materjalide ja toodete järele.

(11)

Liikmesriigid on korduvalt väljendanud muret metsade jätkuva raadamise ja metsade degradeerumise pärast. Nad on rõhutanud, et kuna metsade kaitse, taastamise ja kestliku majandamise praegustest üleilmsetest põhimõtetest ja meetmetest ei piisa raadamise, metsade degradeerumise ja elurikkuse kadumise peatamiseks, on liidus vaja kasutusele võtta mõjusamad meetmed, et tulemuslikumalt kaasa aidata kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, mis on ette nähtud 2015. aastal kõigi ÜRO liikmesriikide poolt vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030. Eelkõige toetas nõukogu komisjoni teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ esitatud komisjoni kavatsust hinnata täiendavaid regulatiiv- ja muid meetmeid ning esitada mõlemat tüüpi meetme kohta asjakohased ettepanekud. Liit ja liikmesriigid on samuti kiitnud heaks ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise aastakümne, ÜRO ökosüsteemide taastamise aastakümne ja ÜRO põllumajandusliku pereettevõtluse aastakümne.

(12)

Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu sellele, et maailma metsade ja looduslike ökosüsteemide jätkuv hävitamine, degradeerumine ja maakasutuse muutmine ning inimõiguste rikkumine on suurel määral seotud põllumajandusliku tootmise laiendamisega, eelkõige metsade muutmisega põllumajandusmaaks, mis on mõeldud mitme suure nõudlusega saaduse ja toote tootmiseks. 22. oktoobril 2020 võttis Euroopa Parlament kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 225 vastu resolutsiooni, milles nõutakse, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel ettepaneku töötada välja „ELi õigusraamistik ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks“, lähtudes kohustuslikust hoolsuskohustuse nõudest.

(13)

Raadamise ja metsade degradeerumise vastu võitlemine on oluline osa meetmete paketist, mida on vaja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning kohustuste täitmiseks, mille liit on võtnud Euroopa roheleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi Pariisi kliimakokkuleppe (3) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 vastu võetud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (4) raames, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1119 (5) tuleneva õiguslikult siduva kohustuse täitmiseks, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrrelduna 1990. aasta tasemega.

(14)

Samuti on raadamise ja metsade degradeerumise vastu võitlemine oluline osa meetmete paketist, mida on vaja elurikkuse kadumise vastu võitlemiseks ning selleks, et täita liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist, (6) Euroopa roheleppest, ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ning seonduvatest liidu looduse taastamise eesmärkidest.

(15)

Põlismetsad on ainulaadsed ja asendamatud. Metsaistandike ja istutatud metsade koostis on põlis- ja looduslikult uuenevate metsade omast erinev ning nad pakuvad nendega võrreldes teistsuguseid ökosüsteemiteenuseid.

(16)

Põllumajanduse laiendamine põhjustab maailmas peaaegu 90 % raadamisest, kusjuures üle poole metsapindala vähenemisest on tingitud metsa muutmisest põllumaaks ja ligikaudu 40 % kariloomade karjatamisest.

(17)

Loomasööda tootmine võib samuti põhjustada raadamist ja metsade degradeerumist. Alternatiivsete, kestlike põllumajandustavade propageerimisega saab käsitleda keskkonna- ja kliimaprobleeme ning hoida ära raadamist ja metsade degradeerumist kogu maailmas. Stiimulid tasakaalustatuma, tervislikuma ja täisväärtuslikuma toitumise ning kestlikuma eluviisi omandamiseks võivad vähendada survet maale ja ressurssidele.

(18)

Aastatel 1990–2008 importis ja tarbis liit kolmandiku üleilmselt kaubeldavatest põllumajandustoodetest, mida seostatakse raadamisega. Sellel perioodil põhjustas liidu tarbimine 10 % kogu maailma raadamisest, mis on seostatav kaupade tootmise või teenuste osutamisega. Isegi kui liidu tarbimise suhteline osa väheneb, põhjustab liidu tarbimine ebaproportsionaalselt suure osa raadamisest. Seepärast peaks liit võtma meetmeid, et viia miinimumini ülemaailmne raadamine ja metsade degradeerumine, mis on tingitud teatavate saaduste ja toodete tarbimisest liidus, otsima võimalusi vähendada oma osa kasvuhoonegaaside põhjustamises ja ülemaailmse elurikkuse kadumises ning edendama kestlikke tootmis- ja tarbimisharjumusi nii liidus kui ka kogu maailmas. Suurima mõju saavutamiseks peaks liidu poliitika eesmärk olema mõjutada üleilmset turgu, mitte üksnes tarneahelaid liitu. Selles on keskse tähtsusega partnerlus ja tõhus rahvusvaheline koostöö, sealhulgas vabakaubanduslepingud, tootja- ja tarbijariikidega.

(19)

Liit on pühendunud ambitsioonika keskkonna- ja kliimapoliitika edendamisele ja rakendamisele kogu maailmas kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eeskätt selle artikliga 37, milles on sätestatud, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada kestliku arengu põhimõtte kohaselt. Osana Euroopa roheleppe välismõõtmest tuleks käesoleva määruse kohaste meetmete puhul võtta arvesse tähtsust, mis on raadamise ja metsade degradeerumise vähendamisele kaasa aitavatel sellistel olemasolevatel ülemaailmsetel kokkulepetel, kohustustel ja raamistikel nagu ÜRO metsanduse strateegiline kava aastateks 2017–2030 ja selle ülemaailmsed metsandusalased eesmärgid, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Pariisi kokkulepe, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja selle 2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik, bioloogilise mitmekesisuse ülemaailmne strateegiline kava aastateks 2011–2020 ja selle Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid ning ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon; samuti võetakse arvesse raadamise ja metsade degradeerumise algpõhjustega tegelemist toetavat mitmepoolset raamistikku, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioon.

(20)

Raadamise peatamine ja degradeerunud metsade taastamine on kestliku arengu eesmärkide oluline osa. Käesolev määrus peaks eelkõige aitama saavutada eesmärke, mis on seotud elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemidega (kestliku arengu eesmärk 15), kliimameetmetega (kestliku arengu eesmärk 13), vastutustundliku tarbimise ja tootmisega (kestliku arengu eesmärk 12), nälja kaotamisega (kestliku arengu eesmärk 2) ning hea tervise ja heaoluga (kestliku arengu eesmärk 3). Saavutatud ei ole olulist eesmärki 15.2 – peatada raadamine 2020. aastaks – ja see juhib tähelepanu vajadusele võtta kiiresti ambitsioonikaid ja mõjusaid meetmeid.

(21)

Käesolev määrus peaks vastama ka New Yorgi deklaratsioonile metsade kohta, mis on õiguslikult mittesiduv poliitiline deklaratsioon, millega kinnitatakse ülemaailmne tähtaeg vähendada 2020. aastaks loodusmetsade kadu poole võrra ja seatakse eesmärk see 2030. aastaks lõpetada. Selle deklaratsiooni kiitsid heaks kümned valitsused, paljud maailma suurimad ettevõtted ning mõjukad kodanikuühiskonna ja põlisrahvaste organisatsioonid. Samuti kutsuti selles erasektorit üles saavutama hiljemalt 2020. aastaks eesmärk kaotada raadamine selliste põllumajandustoodete tootmiseks nagu palmiõli, soja, paberi- ja veiselihatooted, kuid seda eesmärki ei saavutatud. Lisaks peaks käesolev määrus toetama ÜRO metsanduse strateegilist kava aastateks 2017–2030, mille 1. ülemaailmne metsaeesmärk on pöörata metsade kestliku majandamise teel (kasutades muu hulgas metsade kaitsmist, taastamist, metsastamist ja taasmetsastamist) metsade kadumine kogu maailmas tagasi ning suurendada jõupingutusi metsade degradeerumise vältimiseks ja panustada ülemaailmsesse jõupingutusse võidelda kliimamuutustega.

(22)

Käesolev määrus peaks vastama ka riigijuhtide Glasgow deklaratsioonile metsade ja maakasutuse kohta, mis kuulutati välja novembris 2021 toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil, milles tõdetakse, et maakasutuse, kliima, elurikkuse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on nii maailma kui ka riigi tasandil vaja edasisi ümberkujundavaid meetmeid järgmistes omavahel seotud valdkondades: kestlik tootmine ja tarbimine, taristu täiustamine, kaubandus, rahandus ja investeerimine ning väikepõllumajandustootjate, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade toetamine“. Allakirjutanud võtsid kohustuse töötada ühiselt selle nimel, et peatada ja pöörata tagasi metsade hävimine ja maa degradeerumine 2030. aastaks, ning toonitasid, et nad suurendavad ühiseid jõupingutusi, et nii rahvusvahelisel kui ka riigisisesel tasandil lihtsustada selliseid kaubandus- ja arengupõhimõtteid, mis edendavad kestlikku arengut ning saaduste kestlikku tootmist ja tarbimist ning mis on riikidele vastastikku kasulikud.

(23)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmena on liit võtnud kohustuse edendada WTO raames universaalset, reeglipõhist, avatud, läbipaistvat, prognoositavat, kaasavat, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi ning avatud, kestlikku ja jõulist kaubanduspoliitikat. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma nii liidus toodetud kui ka liitu imporditavad saadused ja tooted.

(24)

Kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega seotud väljakutseid, millega maailm silmitsi seisab, saab käsitleda üksnes üleilmsete meetmetega. Liit peaks olema aktiivne üleilmne tegutseja, kes näitab rahvusvahelises koostöös nii eeskuju kui ka võtab juhtrolli, et luua avatud ja õiglane mitmepoolne süsteem, kus kestlik kaubandus on peamine rohepööret soodustav tegur, et võidelda kliimamuutuste vastu ja pöörata tagasi elurikkuse vähenemine.

(25)

Käesolevas määruses järgitakse ka komisjoni 22. juuni 2022. aasta teatist „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ ja 18. veebruari 2021. aasta teatist „ Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“, milles märgitakse, et uute sise- ja välisprobleemide ning eelkõige, Euroopa roheleppes ja Euroopa digistrateegias, mis sisaldub komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“, määratletud uue ja kestlikuma majanduskasvu mudeli tõttu vajab liit uut kaubanduspoliitika strateegiat – sellist, mis toetaks liidu sise- ja välispoliitika eesmärkide saavutamist ning edendaks suuremat kestlikkust kooskõlas liidu võetud kohustusega rakendada täielikult ÜRO kestliku arengu eesmärke. Kaubanduspoliitika peab täitma täielikult ülesannet, et liit taastuks COVID-19 pandeemiast, viia läbi majanduse rohe- ja digipööre ning ehitada üles maailmas vastupanuvõimelisem liit.

(26)

Kooskõlas oma 22. juuni 2022. aasta teatisega „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ tihendab komisjon koostööd kaubanduspartneritega, et edendada rahvusvaheliste töö- ja keskkonnastandardite järgimist. Teatises nähakse ette tugevad kestliku arengu peatükid, mis hõlmavad raadamist ja metsade degradeerumist käsitlevaid klausleid. Selliseid peatükke sisaldavate kehtivate kaubanduslepingute täitmise tagamine ja uute kaubanduslepingute sõlmimine täiendab käesoleva määruse eesmärke.

(27)

Käesolev määrus peaks täiendama muid meetmeid, mis on esitatud teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, eelkõige järgmist, töötada partnerluses tootjariikidega, et toetada neid selliste raadamise algpõhjustega tegelemisel nagu nõrk valitsemistava, õigusnormide täitmise ebatõhus järelevalve ja korruptsioon, ning tugevdada rahvusvahelist koostööd peamiste tarbijariikidega, muu hulgas edendades raadamisvabade toodetega kauplemist ja sarnaste meetmete kasutuselevõtmist, et vältida raadamise ja metsade degradeerumisega seotud tarneahelatest saadud toodete laskmist oma turgudele.

(28)

Käesolevas määruses tuleks võtta arvesse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning see peaks edendama ja hõlbustama koostööd arengumaadega, eelkõige vähim arenenud riikidega, muu hulgas tehnilise ja rahalise abi andmise kaudu, kui see on võimalik ja asjakohane.

(29)

Koordineerides tegevust liikmesriikidega, peaks komisjon jätkama partnerlusi tootjariikidega ning üldisemalt koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning kohapeal tegutsevate asjaomaste sidusrühmadega, korraldades mitut sidusrühma hõlmavaid dialooge. Komisjon peaks tõhustama oma toetust ja stiimuleid seoses metsade kaitsmise ja üleminekuga raadamisvabale tootmisele, põlisrahvaste, kohalike kogukondade, väikepõllumajandustootjate ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) rolli ja õiguste tunnustamise ja tugevdamisega, valitsemistava ja maakasutusõiguste parandamise, õigusnormide täitmise tõhustamise ja metsade kestliku majandamise edendamisega, pöörates erilist tähelepanu teaduspõhistel näitajatel ja künnistel põhinevatele looduslähedastele metsandustavadele, ökoturismile, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele põllumajandusele, mitmekesistamisele, agroökoloogiale ja agro-metsandusele. Seda tehes peaks komisjon täielikult tunnistama põlisrahvaste ja kohalike kogukondade rolli ja õigusi metsade kaitsmisel, võttes arvesse eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõtet. Tuginedes olemasolevate algatuste raames saadud kogemustele ja õppetundidele, peaksid liit ja liikmesriigid tegema tööd partnerluste loomiseks tootjariikidega nende taotluse korral, ning tegelema ülemaailmsete probleemidega, arvestades samal ajal kohalike vajadustega ja pöörates tähelepanu väikepõllumajandustootjate probleemidele kooskõlas teatisega „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“. Partnerlusel põhinev lähenemisviis peaks tootjariike ja nende piirkondi toetama metsade kaitsmisel, taastamisel ja kestlikul kasutamisel, aidates niiviisi saavutada käesoleva määruse eesmärki vähendada raadamist ja metsade degradeerumist, sealhulgas digitehnoloogia, georuumilise teabe kasutamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu.

(30)

Ettevõtjatele ja kauplejatele peaksid käesoleva määruse kohased kohustused olema siduvad olenemata sellest, kas toote turul kättesaadavaks tegemine toimub traditsiooniliste või veebipõhiste vahendite abil. Seepärast tuleks käesoleva määrusega tagada, et igas tarneahelas on käesoleva määruse tähenduses olemas ettevõtja, kes asub liidus ja keda saab pidada vastutavaks käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmata jätmise eest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seirama käesoleva määruse rakendamist ning tegema kindlaks, kas digi- ja tehnoloogia arengu tõttu on tulevikus asjakohasel juhul vaja täiendavaid täpsustusi või algatusi.

(31)

Veel üks teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ teatavaks tehtud oluline meede on raadamise, metsade degradeerumise, maailma metsasuse muutumise ja nendega seotud mõjurite ELi vaatluskeskuse (edaspidi „ELi vaatluskeskus“) loomine, mille komisjon on algatanud selleks, et paremini seirata maailma metsasuse ja nendega seotud mõjurite muutumist. Tuginedes olemasolevatele seirevahenditele, sealhulgas Copernicuse toodetele ja muudele avalikult või eraviisiliselt saadaolevatele allikatele, peaks ELi vaatluskeskus hõlbustama avaliku sektori asutuste, tarbijate ja äriinimeste juurdepääsu tarneahelaid käsitlevale teabele, pakkudes kergesti mõistetavaid andmeid ja teavet, mis seostavad raadamise, metsade degradeerumise ja maailma metsasuse muutused liidu nõudlusega saaduste ja toodete järele ja nendega kauplemisega. Seega peaks ELi vaatluskeskus toetama käesoleva määruse rakendamist, esitades teaduslikke tõendeid maailmas toimuva raadamise, metsade degradeerumise ja sellega seotud kaubanduse kohta. ELi vaatluskeskus peaks pakkuma maakatte kaarte, sealhulgas koos aegridadega alates käesolevas määruses sätestatud kuupäevast, ja mitmesuguseid kaardiklasse, mis võimaldavad määrata maastiku koostist. ELi vaatluskeskus peaks osalema varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamises, mis ühendaks teadus- ja seiresuutlikkuse. Käesoleva määruse puhul peaks varajase hoiatamise süsteemi eesmärk olema, kui see on tehniliselt teostatav, et süsteem moodustaks osa platvormist, mis võib abistada pädevaid asutusi, ettevõtjaid, kauplejaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi, ning pakuks pidevat seiret ja varajast teavitamist võimaliku raadamise või metsade degradeerumisega seotud tegevuste kohta. Kõnealune platvorm peaks olema kasutusvalmis nii kiiresti kui võimalik. ELi vaatluskeskus peaks tegema koostööd pädevate asutuste, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite, uurimisinstituutide, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, kauplejate, kolmandate riikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

(32)

Kehtivas liidu õigusraamistikus keskendutakse ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisele ega käsitleta otseselt raadamist. Sellesse raamistikku kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010 (7) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005 (8). Mõlemat määrust hinnati toimivuskontrolli käigus, kus tehti kindlaks, et kuigi õigusaktidel on olnud positiivne mõju metsahaldusele, ei ole täidetud nende määruste eesmärke piirata ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seotud kaubandust ja vähendada ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimist liidus, ning jõuti järeldusele, et seatud eesmärkide saavutamiseks ei piisa üksnes puidu seaduslikkusele keskendumisest.

(33)

Olemasolevad aruanded kinnitavad, et märkimisväärne osa praegu tehtavast raadamisest on tootjariigi õigusnormide kohaselt seaduslik. 2021. aasta mais avaldatud metsapoliitika kaubandus- ja finantsalgatuse aruande hinnangul oli aastatel 2013–2019 ligikaudu 30 % troopikapiirkondade riikides kaubanduslikuks põllumajanduseks mõeldud raadamisest seaduslik. Olemasolevad andmed on saadud pigem nõrga valitsemistavaga riikidest – kogu maailma ebaseadusliku raadamise osakaal võib olla väiksem, kuid juba praegu näitavad selged andmed, et tootjariigi seadusliku raadamise väljajätmine vähendab poliitikameetmete tulemuslikkust.

(34)

Liidu põhjustatud raadamise ja metsade degradeerumise vastu võitlemise võimalike poliitikameetmete mõjuhinnangus, nõukogu 16. detsembri 2019. aasta järeldustes ja Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis on selgelt välja toodud vajadus määrata liidu tulevaste meetmete suunavateks kriteeriumideks raadamine ja metsade degradeerumine. Üksnes õiguspärasusele keskendumisega võib kaasneda oht, et keskkonnastandardeid turulepääsu eesmärgil alandatakse. Seepärast peaks liidu uus õigusraamistik hõlmama nii seaduslikkust kui ka seda, kas asjaomaste saaduste ja toodete tootmine on raadamisvaba.

(35)

Mõiste „raadamisvaba“ määratlus peaks olema piisavalt lai, et hõlmata raadamist ja metsade degradeerumist; see peaks tagama õigusselguse ning olema kvantitatiivsete, objektiivsete ja rahvusvaheliselt tunnustatud andmete alusel mõõdetav.

(36)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „põllumajanduslik kasutamine“ määratleda kui maa kasutamist põllumajanduseks. Komisjon peaks selleks välja töötama suunised, et selgitada kõnealuse määratluse tõlgendamist, eelkõige seoses metsa muutmisega maaks, mille eesmärk ei ole põllumajanduslik kasutamine.

(37)

Kooskõlas FAO määratlustega ei tuleks agrometsandussüsteeme, sealhulgas kui põllukultuure kasvatatakse puuvõrade all, samuti põllumajandust ja metsandust ühendavaid süsteeme, metsandust ja karjakasvatust ühendavaid süsteeme ning põllumajandust, metsandust ja karjakasvatust ühendavaid süsteeme käsitada metsana, vaid põllumajanduslikult kasutatava maana.

(38)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma saadused, mille puhul liidu tarbimise mõju ülemaailmsele raadamisele ja metsade degradeerumisele on kõige suurem ning mille puhul võiks liidu poliitikameetmete abil sekkumine anda kaubanduse ühikuväärtuse kohta kõige suurema kasu. Osana käesoleva määruse mõjuhinnangut toetavast uuringust vaadati põhjalikult läbi teaduskirjandus, nimelt esmased allikad, milles on hinnatud liidu tarbimise mõju ülemaailmsele metsade raadamisele ja selle keskkonnajalajälje seost konkreetsete saadustega, ning tulemusi kontrolliti sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide käigus. Kõnealuse protsessi tulemusena esitati esimene kaheksast saadusest koosnev loetelu. Puit lisati otse käesoleva määruse kohaldamisalasse, sest see oli juba hõlmatud määrusega (EL) nr 995/2010. Tõhususe analüüsiks kasutatud hiljutise uuringu (9) järgi moodustavad analüüsitud kaheksast saadusest seitse suurima osa liidu põhjustatavast raadamisest: õlipalm (34,0 %), soja (32,8 %), puit (8,6 %), kakao (7,5 %), kohv (7,0 %), veised (5,0 %) ja kautšuk (3,4 %).

(39)

Käesoleva määruse eesmärkide täitmise saavutamiseks on oluline tagada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv loomasööt ei põhjustaks raadamist. Seepärast peaksid ettevõtjad, kes lasevad turule või ekspordivad asjaomaseid tooteid, mis sisaldavad või mille valmistamisel on kasutatud veiseid, keda on toidetud asjaomaste toodetega, mis sisaldavad muid asjaomaseid saaduseid või tooteid või on nendest valmistatud, tagama oma hoolsuskohustuse täitmise süsteemi osana, et sööt oleks raadamisvaba. Sel juhul peaksid käesolevas määruses sätestatud asukohatuvastuse nõuded piirduma viitega iga ettevõtte geograafilisele asukohale, kus veiseid kasvatati, ning sööda enda kohta ei tohiks asukohatuvastusteavet küsida. Kui pädev asutus saab asjakohast teavet või saab teadlikuks teabest, sealhulgas teabest, mis põhineb kolmandate isikute esitatud põhjendatud kahtlustel, et on risk, et sööt ei vasta käesolevale määrusele, peaks pädev asutus viivitamata nõudma üksikasjalikku teavet sellise sööda kohta. Kui sööda suhtes on tarneahela eelmises etapis juba rakendatud hoolsuskohustust, peaksid ettevõtjad tõendina kasutama asjakohaseid arveid, asjakohaste hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide viitenumbreid või muid asjakohaseid dokumente, mis näitavad, et sööt on raadamisvaba, ning neilt võidakse nõuda nimetatud tõendite pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks tegemist. Tõendid peaksid hõlmama loomade eluiga ja piirduma kuni viie aastaga.

(40)

Võttes arvesse, et tuleks ergutada ringlusse võetud asjaomaste saaduste ja toodete kasutamist, ja et selliste saaduste ja toodete lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse tekitaks ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure koormuse, tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta need kasutatud saadused ja tooted, mis on olelusringi läbinud ja mis muul juhul kõrvaldataks jäätmetena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (10) artikli 3 punktis 1. Seda ei tohiks siiski kohaldada teatavatele tootmisprotsessi kõrvalsaadustele.

(41)

Käesolev määrus peaks sätestama asjaomaste saaduste ja toodetega seotud kohustused, et tulemuslikult võidelda raadamise ja metsade degradeerumise vastu ning edendada raadamisvabasid tarneahelaid, võttes arvesse inimõiguste kaitset ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi kolmandates riikides.

(42)

Hinnates riski, et turule laskmiseks või eksportimiseks mõeldud asjaomased saadused ja tooted ei vasta nõuetele, tuleks arvesse võtta raadamise või metsade degradeerumisega seotud inimõiguste rikkumisi, sealhulgas põlisrahvaste, kohalike kogukondade ja taval põhinevate maavaldusõiguste omanike õigusi.

(43)

Paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused, näiteks FAO, valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, ÜRO Keskkonnaprogramm ning Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit on aktiivselt tegutsenud ning raadamise ja metsade degradeerumise valdkonnas on sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Pariisi kliimakokkulepe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mistõttu käesolevas määruses esitatud määratlused põhinevad kõnealusel tööl.

(44)

On oluline, et käesolevas määruses käsitletaks ka metsade degradeerumise küsimust. Metsade degradeerumise määratlus peaks põhinema rahvusvaheliselt kokku lepitud mõistetel ning tagama, et ettevõtjad ja pädevad asutused saaksid seotud kohustusi hõlpsasti täita. Kõnealused kohustused peaksid olema operatiivselt mõõdetavad ja kontrollitavad ning selged ja üheselt mõistetavad, et tagada õiguskindlus. Sellega seoses tuleks käesolevas määruses keskenduda metsade degradeerumise põhielementidele, mis on mõõdetavad ja kontrollitavad ning mis on eriti asjakohased keskkonnamõju vältimiseks, tuginedes kõige uuematele teaduslikele andmetele. Selleks peaks metsade degradeerumise määratlus tuginema FAO poolt määratletud rahvusvaheliselt kokku lepitud mõistetele. Metsade degradeerumise määratlus tuleks kooskõlas käesoleva määrusega läbi vaadata, et hinnata kas seda tuleks laiendada, et ulatuslikumalt hõlmata metsade degradeerumise põhjustajad ja metsaökosüsteemid kogu maailmas, et veelgi toetada käesoleva määruse keskkonnaeesmärke, võttes arvesse selles küsimuses rahvusvahelistel aruteludel tehtud edusamme ning metsaökosüsteemide ja metsandustavade mitmekesisust kogu maailmas. Läbivaatamine peaks toimuma põhjaliku analüüsi alusel, tihedas koostöös liikmesriikidega ning konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite ning teadusringkondadega.

(45)

Käesolev määrus peaks tagama nõuetekohase tasakaalu liidu turul asjaomaseid saadusi ja tooteid turule laskvate või eksportivate ettevõtjate ja kauplejate õiguspäraste ootuste kaitse, viies samal ajal miinimumini tarneahelate ootamatud häired, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37 ühe põhiõigusena sätestatud keskkonnakaitse vahel. Selleks tuleks kehtestada kuupäev, mille seisuga hinnata, kas konkreetne maa on raadatud või kas sellel kasvav mets on degradeerunud, mis tähendab, et ühtegi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat saadust ega toodet ei või lasta turule ega eksportida, kui see on toodetud pärast nimetatud kuupäeva raadatud või degradeerunud metsaga maal.

(46)

Kehtestatav kuupäev peaks sobituma kehtivate rahvusvaheliste kohustustega, mis on võetud ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja New Yorgi deklaratsioonis metsade kohta, mille eesmärk on peatada kogu maailmas raadamine, taastada degradeerunud metsad ning oluliselt suurendada metsastamist ja taasmetsastamist 2020. aastaks, ning seega tuleks selleks kuupäevaks kehtestada 31. detsember 2020. Nimetatud kuupäev vastab ka komisjoni teatavakstegemisele oma kavatsusest võidelda raadamise vastu oma teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, Euroopa roheleppes, ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja Talust taldrikule strateegias. Kooskõlas ettevaatuspõhimõttega on komisjoni tehtud käesoleva määruse ettepanekus märgitud kuupäev varasem käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Nimetatud kuupäev valiti, et vältida raadamise ja metsade degradeerumiseni viiva tegevuse kiirenemist komisjoni ettepaneku teatavakstegemise ja käesoleva määruse jõustumise kuupäeva vahelisel ajal. Käesolevas määruses tuleks tunnustada taotletavat keskkonnaeesmärki ja kinnitada kavandatud kuupäev, tagamaks, et tootjatel ja ettevõtjatel, kes on käesoleva määruse üle peetavate läbirääkimiste ajal põhjustanud raadamist ja metsade degradeerimist, ei lubata sellega seotud asjaomaseid saadusi ja tooteid turule lasta ega eksportida.

(47)

Kehtestatava kuupäeva valikust tulenevad piirangud põhiõiguste kasutamisele ning ettevõtjate ja kauplejate õiguspäraste ootuste kaitsele peaksid olema proportsionaalsed ja rangelt vajalikud keskkonnakaitse üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Kõnealuse eesmärgi saavutamisele kaasa aitamiseks ei tuleks käesolevat määrust kohaldada enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva asjaomaste toodetud saaduste ja toodete suhtes. Käesoleva määruse sätete kohaldamise edasilükkamine, millega reguleeritakse selliste ettevõtjate ja kauplejate kohustusi, kes kavatsevad lasta asjaomaseid saadusi ja tooteid turule või eksportida, annab neile ka mõistliku aja käesoleva määruse uute nõuetega kohanemiseks.

(48)

Liidu panuse suurendamiseks raadamise ja metsade degradeerumise peatamisel ja selle tagamiseks, et raadamise ja metsade degradeerumisega seotud tarneahelatest saadud asjaomaseid tooteid ei lasta turule ega ekspordita, ei tohiks asjaomaseid tooteid turule lasta või turul kättesaadavaks teha ega eksportida, välja arvatud siis, kui need on raadamisvabad ja nende tootmisel on järgitud tootjariigi asjakohaseid õigusakte. Nimetatud tingimuste täitmise kinnitamiseks peaks nendega alati kaasas olema hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon.

(49)

Ettevõtjad peaksid süsteemselt võtma asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks, kas asjaomased tooted, mida nad kavatsevad turule lasta, vastavad käesoleva määruse raadamisvabade ja seaduslike toodete nõuetele. Selleks peaksid ettevõtjad looma hoolsuskohustuse täitmise süsteemi ja seda rakendama. Hoolsuskohustuse täitmise süsteem peaks hõlmama kolme aspekti, nimelt teabele esitatavaid nõudeid, riskihindamist ja riskivähendamismeetmeid, mida täiendavad aruandekohustused. Hoolsuskohustuse täitmise süsteem tuleks kavandada nii, et see teeks kättesaadavaks teabe turule lastavate saaduste ja toodete allikate ja tarnijate kohta, sealhulgas teabe, mis tõendab, et raadamist ja metsade degradeerumist ei toimu ning seaduslikkuse nõuded on täidetud, tehes muu hulgas kindlaks tootjariigi või selle osad koos konkreetsete maatükkide asukohatuvastuse koordinaatidega. Kõnealused asukohatuvastuse koordinaadid, mis põhinevad sünkroniseerimisel, positsioneerimisel ja/või Maa jälgimisel, saaksid kasutada satelliidiandmeid ja -teenuseid, mida võimaldab liidu kosmoseprogramm (EGNOS/Galileo ja Copernicus). Kõnealusest teabest lähtudes peaksid ettevõtjad tegema riskihindamise. Kui mingi risk tehakse kindlaks, peaksid ettevõtjad kõnealust riski vähendama nii, et riski ei oleks või see oleks vähene. Ettevõtjal peaks olema lubatud lasta asjaomased tooted turule või neid eksportida, kui ettevõtja on jõudnud pärast hoolsuskohustuse täitmist järeldusele, et risk, et asjaomane toode ei vasta käesolevale määrusele, puudub või on vähene.

(50)

Toodete hankimisel tuleks teha mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et tootjatele, eelkõige väikepõllumajandustootjatele, makstakse õiglast hinda, et tagada neile äraelamist võimaldav sissetulek ja võidelda tulemuslikult vaesuse kui raadamise ühe algpõhjusega.

(51)

Ettevõtjad peaksid ametlikult võtma vastutuse asjaomaste toodete nõuetele vastavuse eest, mida nad kavatsevad turule lasta või eksportida, tehes kättesaadavaks hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid. Käesoleva määrusega tuleks ette näha selliste deklaratsioonide vorm. Sellised hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid peaksid hõlbustama pädevatel asutustel ja kohtutel tagada käesoleva määruse täitmise ning parandama nõuete täitmist ettevõtjate poolt.

(52)

Hea tava tunnustamiseks võiks riskihindamisel kasutada sertifitseerimisskeeme või muid kolmanda isiku kontrollitud kavasid. Need ei tohiks siiski asendada ettevõtja vastutust hoolsuskohustuse täitmise eest.

(53)

Kauplejad peaksid vastutama teabe kogumise ja säilitamise eest, et tagada turul kättesaadavaks tehtavate asjaomaste toodete tarneahela läbipaistvus. Mitte-VKEdest kauplejatel on märkimisväärne mõju tarneahelatele ja oluline osa selle tagamisel, et tarneahelad oleksid raadamisvabad. Seepärast peaksid neil olema samad kohustused mis ettevõtjatel, nad peaksid võtma vastutuse asjaomaste toodete vastavuse eest käesolevale määrusele ja tagama enne asjaomaste toodete turul kättesaadavaks tegemist, et nad on täitnud hoolsuskohustust viisil, mis vastab käesolevale määrusele, ning jõudnud järeldusele, et risk, et asjaomane toode ei vasta käesolevale määrusele, puudub või on vähene.

(54)

Läbipaistvuse suurendamiseks ja nõuete täitmise hõlbustamiseks peaksid ettevõtjad, kes ei kuulu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate ega füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriasse, igal aastal avalikustama oma aruande hoolsuskohustuse täitmise süsteemi kohta, mis hõlmab kohustuste täitmiseks vajalikke samme.

(55)

Huvitatud isikud peaksid saama väljendada ettevõtjatele põhjendatud kahtlusi, sealhulgas elektroonilisel teel, ning ettevõtjad peaksid kõiki esitatud põhjendatud kahtlusi põhjalikult uurima.

(56)

Muid liidu õigusakte, milles kehtestatakse hoolsuskohustuse täitmise nõuded väärtusahelas, mille mõju inimõigustele või keskkonnale on ebasoodne, tuleks kohaldada nendel juhtudel, kui käesolevas määruses ei ole sama eesmärgi, laadi ja mõjuga konkreetseid sätteid, mida on võimalik kohandada, pidades silmas tulevasi liidu õigusaktide muudatusi. Käesoleva määruse olemasolu ei tohiks välistada muude liidu õigusaktide kohaldamist, milles nähakse ette väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded. Kui sellistes muudes liidu õigusaktides nähakse ette üksikasjalikumad õigusnormid või lisatakse nõudeid käesoleva määruse sätetele, tuleks neid õigusnorme kohaldada koostoimes käesoleva määrusega. Juhul kui käesolev määrus sisaldab üksikasjalikumaid sätteid, ei tohiks neid tõlgendada viisil, mis kahjustab muude hoolsuskohustust käsitlevate liidu õigusaktide tulemuslikku kohaldamist või nende üldeesmärgi saavutamist. Komisjonil peaks olema võimalik anda välja selged ja kergesti mõistetavad suunised selle kohta, kuidas ettevõtjad ja kauplejad, eelkõige VKEd, peaksid käesoleva määruse nõudeid täitma.

(57)

Põlisrahvaste metsadega seotud õiguste ning eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõtte austamine, sealhulgas nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, aitab kaitsta elurikkust, leevendada kliimamuutusi ja käsitleda seonduvaid avaliku huvi küsimusi. Põlisrahvastel on traditsioonilised teadmised ökoloogilisest ja meditsiinilisest väärtusest ning nad on väga sageli eeskujuks metsaressursside säästval kasutamisel. See võib aidata kaasa kohapealsele kaitsele kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkidega. Lisaks näitavad uuringud, et metsas elavatel põlisrahvastel on kliimamuutuste vastases võitluses kahekordne roll: esiteks osutavad nad tavaliselt vastupanu põlvkondade jooksul asustatud maade hõivamisele ja raadamisele ning teiseks peavad mõned põlisrahvaste kogukonnad ennast vastutavaks metsade kaitsmise eest, et leevendada kliimamuutusi.

(58)

Metsa kestliku majandamise tagamisel on olulised ÜRO 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis kehtestatud põhimõtted, eelkõige 10. põhimõte, mis käsitleb üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise tähtsust, ja 22. põhimõte, mis käsitleb põlisrahvaste olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus.

(59)

Põlisrahvaste eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku kontseptsioon on välja töötatud aastate jooksul pärast Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsiooni nr 169 (põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta) heakskiitmist ning seda on kajastatud põlisrahvaste õiguste kaitse ÜRO deklaratsioonis. Selle eesmärk on tagada, et põlisrahvaid mõjutavate projektide üle otsustamise protsessis võetakse arvesse neile avalduvat võimalikku mõju.

(60)

Ettevõtjad, kes jäävad muude liidu õigusaktide, milles on ette nähtud inimõigustele või keskkonnale ebasoodsalt mõjuva väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded, kohaldamisalasse, peaksid saama täita käesolevast määruse tulenevaid aruandekohustusi, lisades nõutavad andmed muudest liidu õigusaktidest tulenevatesse aruannetesse.

(61)

Käesoleva määruse täitmise tagamise eest peaksid vastutama liikmesriigid ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid tagama käesoleva määruse nõuete täieliku täitmise. Käesoleva määruse ühetaolise täitmise saab turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete puhul tagada üksnes süstemaatilise teabevahetuse ja koostööga pädevate asutuste, tolliasutuste ja komisjoni vahel.

(62)

Käesoleva määruse tulemuslik ja tõhus rakendamine ning täitmise tagamine on määruse eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Selleks peaks komisjon looma infosüsteemi, et toetada ettevõtjaid ja pädevaid asutusi asjaomaste turule lastud toodete kohta vajaliku teabe esitamisel ja kättesaamisel, ning seda süsteemi haldama. Ettevõtjad peaksid hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid esitama selle infosüsteemi kaudu. Infosüsteemi peaksid saama kasutada pädevad asutused ja tolliasutused, et hõlbustada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning see peaks hõlbustama teabe edastamist liikmesriikide, pädevate asutuste ja tolliasutuste vahel. Mitteärilised tundlikud andmed peaksid olema kättesaadavad ka laiemale üldsusele, nii et andmed on anonüümitud – välja arvatud teave, mis puudutab käesoleva määruse rikkumise eest juriidiliste isikute suhtes tehtud lõplike kohtuotsuste ja neile määratud karistuste loetelu – ning need andmed peaksid olema esitatud avatud ja masinloetaval kujul kooskõlas liidu avatud andmete poliitikaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1024 (11).

(63)

Turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete korral tuleks teha pädevatele asutustele ülesandeks kontrollida asjaomaste toodete vastavust käesolevale määrusele, muu hulgas ettevõtjate esitatavate hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide alusel. Tolliasutuste ülesandeks peaks olema tagada, et hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni viitenumber, kui see on kohaldatav, tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks. Lisaks hetkest, kui võetakse kasutusele elektrooniline liides teabe vahetamiseks tolliasutuste ja pädevate asutuste vahel, peaksid tolliasutused kontrollima hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni staatust pärast seda, kui pädevad asutused on infosüsteemis teinud esialgse riskianalüüsi. Tolliasutused peaksid võtma vajalikke meetmeid, nagu asjaomase saaduse või toote lubamise peatamine või lubamisest keeldumine, kui see on nõutud infosüsteemi hoolduskohustuse täitmise deklaratsiooni staatuse alusel. Kõnealune konkreetne kontrollikord muudab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (12) VII peatüki kohaldamatuks niivõrd, kuivõrd kohaldatakse ja täidetakse käesolevat määrust.

(64)

Liikmesriigid peaksid alati tagama piisavad rahalised vahendid, et pädevad asutused saaksid palgata vajalikud töötajad ja hankida vajaliku varustuse. Tõhusate kontrollide tegemiseks on vahendeid vaja palju ja tagada tuleks sellised stabiilsed vahendid, mille suurus vastab täitmise tagamise vajadusele igal ajahetkel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada riiklikku rahastamist, nõudes asjaomastelt ettevõtjatelt sisse kulud, mis on tekkinud seoses nõuetele mittevastavate asjaomaste saaduste ja toodete kontrollimisega.

(65)

Käesolev määrus ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist selliste saaduste ja toodete suhtes, mis sisenevad turule või väljuvad turult, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013, (13) mis käsitleb tolli volitusi ja tollikontrolli. Importijatele tuleks meelde tuletada, et kõnealuse määruse artiklites 220, 254, 256, 257 ja 258 on sätestatud, et turule sisenevad tooted, mida on veel vaja töödelda, lastakse turule sellist töötlemist võimaldava asjakohase tolliprotseduuri alusel. Vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohiks üldreeglina pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab liidu õigusele, sest ringlusse lubamine või eksport ei hõlma tingimata täielikku nõuetele vastavuse kontrolli.

(66)

Selleks, et optimeerida kontrolliprotsessi, sealhulgas minimiseerida halduskoormust turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete jaoks on vaja luua koostalitlusvõimeline elektrooniline liides, mis võimaldab automaatset andmeedastust tollisüsteemide ja pädevate asutuste infosüsteemi vahel. Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond on sellise andmete edastamise võimaldamise jaoks loomulik kandidaat. See liides peaks olema suurel määral automaatne ja lihtsalt kasutatav ning peaks hõlbustama protsesse tolliasutuste ja ettevõtjate jaoks. Võttes arvesse ka vähest erinevust tolliasutustele kättesaadavaks tehtavate andmete ja hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis sisalduvate andmete vahel, on asjakohane teha ettepanek võtta kasutusele „äriettevõtetelt riigile“ andmete jagamise lähenemisviis, mille kohaselt kauplejad ja ettevõtjad teevad asjaomase toote hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni kättesaadavaks tollile riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu ning see deklaratsioon edastatakse automaatselt pädevate asutuste kasutatavasse käesoleva määruse kohasesse infosüsteemi. Tolliasutused ja pädevad asutused peaksid aitama kaasa edastatavate andmete ja muude tehniliste nõuete kindlaksmääramisele.

(67)

Nõuetele mittevastavate toodete turule laskmise või eksportimise risk sõltub konkreetsest saadusest või tootest ning selle päritolu- ja tootjariigist või selle osadest. Nendele ettevõtjatele, kes hangivad saadusi ja tooteid riikidest või nende osadest, kus käesoleva määruse rikkumise risk asjaomaste saaduse kasvatamisel, korjamisel, varumisel või tootmisel on väike, tuleks kehtestada vähem kohustusi, mis vähendab ka nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, välja arvatud juhul, kui ettevõtja teab või tal on põhjust arvata, et esineb käesoleva määruse täitmata jätmise risk. Kui pädev asutus saab teada riskist, et käesolevast määrusest hoitakse kõrvale, näiteks kui suure riskiga riigis toodetud asjaomast saadust või toodet töödeldakse seejärel väikse riskiga riigis või selle osas, kus see lastakse turule või kus ta siseneb turule või väljub turult, ning hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis või tollideklaratsioonis on märgitud, et asjaomane saadus või toode on toodetud väikse riskiga riigis, peaks pädev asutus tegema täiendavate kontrollide abil kindlaks, kas esineb mittevastavusi, ning vajaduse korral võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks asjaomase saaduse või toote arestima ja asjaomase saaduse või toote turule laskmise või eksportimise peatama ning tegema täiendavaid kontrolle. Pädevad asutused peaksid tegema tugevdatud kontrolli suure riskiga riikidest või nende osadest pärit asjaomaste saaduste ja toodete üle.

(68)

Lisaks peaks komisjon hindama raadamise ja metsade degradeerumise riski riigi või selle osade kaupa, võttes aluseks mitmesugused kriteeriumid, mis võtavad arvesse nii kvantitatiivseid, objektiivseid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud andmeid, ning näitajad selle kohta, et riigid osalevad aktiivselt raadamise ja metsade degradeerumise vastases võitluses. Selline võrdlusteave peaks aitama liidus tegutsevatel ettevõtjatel täita hoolsuskohustust ning pädevatel asutustel seirata ja tagada nõuete täitmist ning samal ajal on see tootjariikidele stiimuliks suurendada oma põllumajandusliku tootmise süsteemide kestlikkust ja vähendada nende mõju raadamisele. See peaks aitama muuta tarneahelad läbipaistvamaks ja kestlikumaks. See võrdlussüsteem peaks põhinema riikide kolmeastmelise liigitamise süsteemil, mis liigitab riigid väikse, standardse või suure riskiga riikideks. Piisava läbipaistvuse ja selguse tagamiseks peaks komisjon eelkõige tegema avalikult kättesaadavaks võrdlusuuringutes kasutatud andmed, liigituse muutmise ettepaneku põhjused ja asjaomase riigi vastuse. Kui asjaomased tooted on saadud väikse riskiga riikidest või nende osadest, peaks ettevõtjatel olema lubatud täita lihtsustatud hoolsuskohustust. Suure riskiga riikidest või nende osadest saadud asjaomaste toodete korral peaksid pädevad asutused olema kohustatud tegema tugevdatud kontrolli. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusaktid, et luua väikese või suure riskiga riikide või nende osade loetelu.

(69)

Komisjon peaks riskitaseme vähendamiseks tegema koostööd riikidega, kes on liigitatud või kelle saab liigitada suure riskiga riigiks, ning asjaomaste sidusrühmadega kõnealustes riikides.

(70)

Pädevad asutused peaksid ettevõtjaid ja kauplejaid korrapäraselt kontrollima, et teha kindlaks, kas nad täidavad käesoleva määrusega seatud kohustusi tulemuslikult. Lisaks peaksid pädevad asutused tegema kontrolle nende käsutuses oleva asjakohase teabe alusel, sealhulgas kolmandate isikute esitatud põhjendatud kahtlustele. Pädevad asutused peaksid kasutama riskipõhist lähenemisviisi, et määrata kindlaks tehtavad kontrollid. Riikidest või nende osadest, mille risk on liigitatud väikseks või standardseks, pärit toodete ning vastavate ettevõtjate ja kauplejate ning nende asjaomaste saaduste ja toodete osakaalu puhul tuleks kasutada laiaulatuslikult hõlmavat kaheosalist lähenemisviisi. Pädevad asutused peaksid seega kontrollima teatavat protsenti ettevõtjatest ja kauplejatest ning hõlmama samuti teatava protsendi asjaomastest toodetest. Pädevatelt asutustelt tuleks nõuda, et nad kontrolliksid asjaomaste toodete puhul, mis on pärit riikidest või nende osadest, mille risk on liigitatud väikseks või standardseks, vähemalt teatavat osa ettevõtjatest ja kauplejatest. Suure riskiga riikidest või nende osadest pärit asjaomaste toodete puhul peaks kontrollide tase olema kõrgem, samas kui standardse või väikse riskiga riikide või nende osade puhul võib see olla madalam. Käesoleva määruse läbivaatamisel peaks komisjon hindama pädevate asutuste tehtavate iga-aastaste kontrollide kvantifitseeritud eesmärke, mis oleksid asjakohased, et tagada käesoleva määruse täitmine ja ühtlustatud lähenemisviis kogu liidus, ja need kindlaks määrama.

(71)

Pädevate asutuste tehtavad ettevõtjate ja kauplejate kontrollid peaksid hõlmama hoolsuskohustuse täitmise süsteeme ning asjaomaste toodete vastavust käesolevale määrusele. Kontrollid peaksid põhinema riskipõhisel kaval, mis sisaldab riskikriteeriume, et võimaldada pädevatel asutustel teha riskianalüüsi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonidele, mille ettevõtjad ja kauplejad on esitanud. Riskikriteeriumides tuleks arvesse võtta tootjariigis asjaomaste saadustega seotud raadamise riski, käesolevast määrusest tulenevate kohustuste varasemat mittetäitmist ettevõtjate ja kauplejate poolt ning muud asjakohast pädevatele asutustele kättesaadavat teavet. Hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide riskianalüüs peaks võimaldama pädevatel asutustel teha kindlaks need ettevõtjad, kauplejad ja asjaomased tooted, mida peaks kontrollima. Kõnealuse riskianalüüsi peaks tegema elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades infosüsteemis, mille kaudu esitatakse hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone. Kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik, peaksid pädevad asutused pärast kolmandate riikide asutustega konsulteerimist ja nendega tihedas koostöös saama teha ka kohapealseid kontrolle.

(72)

Kui hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide riskianalüüs näitab, et teatavate asjaomaste toodete nõuetele mittevastavuse risk on suur, peaks pädevatel asutustel olema võimalik viivitamata võtta ajutisi meetmeid, et hoida ära kõnealuste toodete laskmine turule või turul kättesaadavaks tegemine või nende eksport. Kui sellised asjaomased tooted sisenevad liidu turule või väljuvad turult, peaksid pädevad asutused taotlema tolliasutustelt vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamist, et pädevad asutused saaksid teha vajalikke kontrolle. Sellised taotlused tuleks edastada tolliasutuste ja pädevate asutuste vahelise liidesesüsteemi kaudu. Turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise, vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamine peaks piirduma kolme tööpäevaga või 72 tunniga kiiresti riknevate asjaomaste toodete puhul, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused vajavad lisaaega, et hinnata asjaomaste saaduste ja toodete vastavust käesolevale määrusele. Sellistel juhtudel peaksid pädevad asutused võtma peatamisperioodi pikendamiseks täiendavaid ajutisi meetmeid või kui asjaomased tooted sisenevad turule või väljuvad turult, taotlema pikendamist tolliasutustelt.

(73)

Pädevad asutused peaksid korrapäraselt ajakohastama oma kontrollikavasid selliste kontrollide rakendamise tulemuste põhjal. Neid ettevõtjaid, kes on nõudeid järjepidevalt täitnud, võiks kontrollida harvem.

(74)

Käesoleva määruse rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja tagasi võtta ning võtta sobivaid parandusmeetmeid. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et kohaldatakse tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, kui ettevõtjad või kauplejad käesoleva määruse nõudeid rikuvad.

(75)

Ettevõtjate ja kauplejate vastutuse suurendamiseks peaks komisjon avaldama oma veebisaidil loetelu käesoleva määruse rikkumiste eest juriidiliste isikute suhtes tehtud lõplikest kohtuotsustest ja neile määratud karistustest. Kõnealune teave võib aidata pädevatel asutustel, teistel ettevõtjatel ja kauplejatel teha riskihindamisi ning suurendada tarbijate ja kodanikuühiskonna teadlikkust käesolevat määrust rikkuvatest ettevõtjatest ja kauplejatest.

(76)

Käesoleva määruse rakendamiseks on vaja piisavaid vahendeid ja suutlikkust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid lisaks riiklikele vahenditele kasutama nii palju kui võimalik liidu tasandil tuge pakkuvaid võimalusi ja muid vahendeid, sealhulgas ühtekuuluvusfondide ja suutlikkuse suurendamise vahendeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (14) loodud tehnilise toe instrumendi raames.

(77)

Võttes arvesse, et raadamine, metsade degradeerumine ja nendega seotud kaubandus on laadilt rahvusvaheline, peaksid pädevad asutused tegema omavahel, liikmesriikide tolliasutuste, komisjoni ning kolmandate riikide haldusasutustega koostööd. Pädevad asutused peaksid samuti tegema koostööd pädevate asutustega, kes teevad järelevalvet ja tagavad muude selliste liidu õigusaktide täitmist, mis reguleerivad väärtusahelas hoolsuskohustuse nõudeid seoses ebasoodsa mõjuga inimõigustele või keskkonnale.

(78)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on isikule liidu õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse tagamine liikmesriikide kohtute ülesanne. Lisaks kohustab Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusele, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt põhjendatud kahtlusi esitavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, tagatakse õiguskaitse kättesaadavus kooskõlas kohustustega, milles liikmesriigid on kokku leppinud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) osalistena.

(79)

Tagamaks, et käesolev määrus on jätkuvalt asjakohane ning kooskõlas kaubanduse, teaduse ja tehnoloogia arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse I lisas esitatud asjaomaste toodete CN-koodidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, Euroopa Parlament ja nõukogu saavad kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(80)

Määrusega (EL) nr 995/2010 keelatakse ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja puittoodete laskmine liidu turule. Selles kohustatakse puitu esimest korda turule laskvaid ettevõtjaid täitma hoolsuskohustust ning kauplejaid jälgitavalt registreerima oma tarnijate ja klientide andmed. Käesolevas määruses tuleks säilitada kohustus tagada turule lastud asjaomaste toodete, sealhulgas puidu ja puittoodete seaduslikkus ning tuleks täiendada kõnealust nõuet kestlikkuse nõudega. Määrus (EL) nr 995/2010 muudab kõnealuse määruse ja sellega seotud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 607/2012 (16) asjakohatuks ning seetõttu tuleks need tunnistada kehtetuks. Määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud „puit ja puittooted“ on samaväärsed puitu sisaldavate või sellest valmistatud käesoleva määruse I lisas loetletud puidu ja puittoodetega.

(81)

Määrusega (EÜ) nr 2173/2005 kehtestatakse metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse (FLEGT) litsentsimissüsteem puidu impordi suhtes liitu. Seda litsentsimissüsteemi rakendatakse puitu tootvate riikidega sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute kaudu, mille eesmärk on lõpetada ebaseaduslik metsaraie ning tõhustada metsahaldust ja sellega seotud kaubandust. Käesolev määrus peaks tuginema FLEGT-litsentsisüsteemi raames saavutatud positiivsetele tulemustele, eelkõige mis puudutab sidusrühmade suuremat osalemist ja metsahalduse parandamist. Vabatahtlikud partnerluslepingud võiksid teatavatel juhtudel täiendada käesolevat määrust seoses puittoodete seaduslikkusega. Selleks et täita olemasolevaid kahepoolseid kohustusi ja säilitada saavutatud edu partnerriikide puhul, kellel on olemas toimiv süsteem (FLEGT-litsentsimise etapp), ja teha juhul, kui see asjakohane ja nii on kokku lepitud, koostööd vabatahtlike partnerluslepingute partneritega kõnealusesse etappi jõudmise eesmärgil, peaks käesolev määrus sisaldama sätet, milles kinnitatakse, et kehtiva FLEGT-litsentsiga puitu ja puidutooteid loetakse määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohasele seaduslikkuse nõudele vastavaks.

(82)

Kuigi käesolevas määruses käsitletakse raadamist ja metsade degradeerumist, nagu on ette nähtud teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, ei tohiks metsade kaitsmine viia muude looduslike ökosüsteemide maakasutuse muutmiseni või nende degradeerumiseni. Ökosüsteemid, sealhulgas majandatavad ökosüsteemid, nagu märgalad, savannid ja turbaalad, on kliimamuutuste ja elurikkuse kriisi vastu võitlemiseks tehtavate üleilmsete jõupingutuste ja muude kestliku arengu eesmärkide seisukohast väga olulised ning nende maakasutuse muutmine või degradeerumine nõuab eriti kiiret tegutsemist ja see tuleb ära hoida. Pidades silmas liidu mõju muudele looduslikele ökosüsteemidele kui metsad, peaks komisjon hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva hindama ja kohasel juhul esitama seadusandliku ettepaneku, millega laiendatakse käesoleva määruse kohaldamisala muule metsamaale. Lisaks peaks komisjon hiljemalt kaks aastat pärast nimetatud jõustumise kuupäeva hindama ja kohasel juhul esitama seadusandliku ettepaneku, et laiendada käesoleva määruse kohaldamisala muudele looduslikele ökosüsteemidele, sealhulgas muudele suure süsinikuvaruga ja suure elurikkusega maa-aladele, nagu rohumaad, turbaalad ja märgalad. Ökosüsteemid on ka üha suurema maakasutuse muutmise ja metsade degradeerumise surve all, mis on tingitud liidu turu jaoks saaduste ja toorme tootmisest. Samuti peaks komisjon hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hindama vajadust laiendada selle kohaldamisala muudele saadustele ja toorme liikidele ja selle teostatavust. Samal ajal peaks komisjon läbi vaatama ka käesoleva määruse I lisas esitatud asjaomaste toodete CN-koodide loetelu.

(83)

Võttes arvesse taotlust, mille tegi Euroopa Parlament oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, ja taotlust, mille tegi valdav enamus peaaegu 1,2 miljonist komisjoni avalikus konsultatsioonis osalejast, peaks komisjon oma hindamises ja võimalikus tulevases seadusandlikus ettepanekus keskenduma käesoleva määruse kohaldamisala laiendamisele muudele kui metsaökosüsteemidele ning nende maakasutuse muutmisele ja degradeerumisele.

(84)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks kõnealuseid andmeid käidelda kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel mis tahes isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (18).

(85)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võidelda raadamise ja metsade degradeerumise vastu, vähendades liidus toimuva tarbimise panust sellesse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 esitatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(86)

Ettevõtjatele, kauplejatele ja pädevatele asutustele tuleks anda mõistlik ajavahemik, et valmistuda käesoleva määruse nõuete täitmiseks,