(1)

Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, töökohtade loomise edendamiseks ja pikaajaliste CO2 heite vähendamise kohustuste täitmiseks on liidul vaja oma transpordi-, energeetika- ja digisektoris ajakohast, mitmeliigilist ja hästi toimivat taristut, mis aitab ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki saari ja piirkondi, sealhulgas selle kaugeid, äärepoolseimaid, perifeerseid, mägiseid ja hõredalt asustatud piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema ja kestlikuma sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)

Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „CEF“ – Connecting Europe Facility) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. CEF peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama minimeerida rakendamiskulusid.

(3)

CEFi eesmärk peaks olema anda oma osa ka liidu kliimamuutustevastastesse meetmetesse ja toetada keskkonnasäästlikke ja sotsiaalselt kestlikke projekte, sealhulgas asjakohasel juhul kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada CEFi panust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega (4) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamisse.

(4)

CEF peaks tagama suure läbipaistvuse ning avaliku konsulteerimise kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohaldatava õigusega.

(5)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks käesolev määrus aitama kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada vähemalt 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Lisaks peaks käesolev määrus aitama saavutada eesmärki tagada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist. CEF peaks oma meetmete kaudu panustama kogu oma rahastamispaketist kliimaeesmärkidesse 60 %, lähtudes muu hulgas järgmistest koefitsientidest: i) 100 % raudteetaristuga, laadimistaristuga, alternatiivsete ja säästvate kütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, tarkvõrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kulude puhul; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kulude puhul – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Üksikasjalikud kliimameetmetega seotud kulude jälgimiseks kohaldatavad koefitsiendid peaksid olema kohasel juhul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) I lisas esitatud koefitsientidega. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks CEFi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste kontekstis. Selleks et vältida olukorda, kus pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama, ja tagada projektiga kaasnevate kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks, kui see on asjakohane, tagada CEFist toetust saavate projektide puhul kliimakindlus vastavalt juhistele, mille peaks töötama välja komisjon kooskõlas juhistega muude liidu programmide kohta.

(6)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 8 on kõigi meetmete puhul liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine. CEFi hindamise, ettevalmistamise, rakendamise ja seire käigus tuleks arvesse võtta ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kõigi võrdseid õigusi ja võimalusi ning nende eesmärkide peavoolustamist.

(7)

Selleks et täita aruandluskohustusi seoses liidu rahaliste vahendite kasutuselevõtuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (6) eesmärkide täitmiseks võetud meetmete toetamiseks, tuleks jälgida kulutusi, mis on seotud õhusaasteainete heitkoguste vähendamisega kõnealuse direktiivi alusel.

(8)

CEFi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori suurem omavaheline koostoime ja vastastikune täiendavus. Selleks tuleks CEFiga ette näha, et võetakse vastu tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või säästvate alternatiivkütustega. Digitaalse kommunikatsiooni võimaldamine võiks moodustada energeetika- ja transpordivaldkonna ühishuviprojekti lahutamatu osa. Peale selle peaks CEF võimaldama igas sektoris rahastamiskõlblikuna arvesse võtta mõningaid koostoimelisi elemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimet tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel kasutatavate hindamiskriteeriumide kaudu, aga ka suurema kaasrahastamise abil.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (7) kohaste üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõudeid, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse TEN-T rakendamise meetmed. TEN-T suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu, et tagada võrgu katkematus.

(10)

Ühendatuse tagamiseks kogu liidus peaksid meetmed, millega aidatakse arendada transpordisektori ühishuviprojekte ja mida rahastatakse CEFist, tuginema kõikide transpordiliikide vastastikusele täiendavusele, et luua tõhusad, omavahel ühendatud ja mitmeliigilised võrgud. See peaks hõlmama maanteid nendes liikmesriikides, kus on veel vaja teha olulisi investeeringuid TEN-T maanteepõhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks.

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (8) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikele 2 on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuse andmises häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses, et kulud, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel toetatavate juba alustatud meetmetega, on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(12)

TEN-T suunistes kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada pooleliolevaid TEN-T projekte ning piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning tagada, kus see on kohaldatav, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1315/2013, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.

(13)

Eelkõige on Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) täies mahus kasutuselevõtmiseks põhivõrgus 2030. aastaks vaja, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1315/2013, suurendada toetust liidu tasandil ja stimuleerida erainvestorite osalemist.

(14)

Lisaks on lennujaamade ühendamine TEN-T põhivõrguga TEN-T põhivõrgu eduka väljaarendamise ja tõhusa koostalitlusvõime tagamise tähtsaks eeltingimuseks. Seetõttu tuleks seada prioriteediks selliste ühenduste loomine seal, kus need puuduvad.

(15)

Piiriüleste meetmete rakendamiseks on vaja kavandamise ja rakendamise suuremat integreerimist. Ilma järgmisi näiteid tähtsuse järjekorda seadmata võiks sellise integratsiooni saavutada ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri, ühisettevõtte või kahepoolse õigusraamistiku loomisega, määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohasel rakendusaktil põhineva raamistiku või muu koostöövormi abil. Tuleks soodustada integreeritud juhtimisstruktuure, sealhulgas ühisettevõtete loomist, muu hulgas kõrgema kaasrahastamismäära abil.

(16)

Praegu väljatöötamisel olevate TEN-T väljaarendamise edendamise meetmete lihtsustamine peaks toetama transpordivaldkonna ühishuviprojektide tõhusamat elluviimist.

(17)

Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja TEN-T arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride trasside ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude loendit. Selline kohandamine ei tohiks mõjutada põhivõrgu väljaarendamist 2030. aastaks, see peaks parandama liikmesriikide territooriumi koridoridega kaetust ja seda tuleks teha proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %. Põhivõrgukoridoride trasside loendi puhul tuleks õigel ajal võtta arvesse põhivõrgu rakendamise läbivaatamise tulemusi, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1315/2013. Läbivaatamisel tuleks võtta arvesse maha jäetud või lammutatud TEN-T piirkondlikke piiriüleseid raudteeühendusi ning muid üldvõrgus toimunud muutusi ja Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju.

(18)

On vaja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid kõikidesse transpordiliikidesse, et edendada kogu liidus arukat, koostalitlusvõimelist, säästvat, mitmeliigilist, kaasavat, juurdepääsetavat, ohutut ja turvalist liikuvust. Oma 31. mai 2017. aasta teatises „Säästva liikuvuse suunas: tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ esitles komisjon erinevaid algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2 heidet, õhusaastet ja liiklusummikuid, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul tuleks neile algatustele anda liidu rahalist toetust CEFist.

(19)

TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2 heidet, soodustades energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist, järgides seejuures tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL (9) on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul liidus, et vähendada võimalikult palju sõltuvust fossiilkütustest ja leevendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju. Nimetatud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid samuti tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate kättesaadavuse 31. detsembriks 2025. Nagu komisjon rõhutas oma 8. novembri 2017. aasta novembri teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine. Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“, on vähese heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.

(20)

Seoses sellega on komisjon oma 17. mai 2018. aasta teatises „Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ rõhutanud, et automatiseeritud sõidukid ja täiustatud ühendatussüsteemid muudavad sõidukid ohutumaks, lihtsamini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikide kodanike, sealhulgas nende jaoks, kes praegu võivad olla liikuvusteenustest ära lõigatud, näiteks eakad ja piiratud liikumisvõimega isikud. Sellega seoses esildas komisjon ELi strateegilise tegevuskava liiklusohutuse kohta ja tegi ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ (10).

(21)

Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks CEFi ümber paigutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (11) reguleeritud Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Esimeses etapis, mis puudutab 70 % ümberpaigutatud vahenditest, tuleks rahastamiskõlblike projektide valimise puhul võtta arvesse Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtud eraldisi. Ülejäänud 30 % ümberpaigutatud vahenditest tuleks jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide võimalikult paljude projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Kõiki liikmesriike tuleks kohelda võrdselt ning püsivatest geograafilistest ebasoodsatest tingimustest tulenevat olukorda tuleks igakülgselt arvesse võtta. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.

(22)

Euroopa Ülemkogu leppis oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes kokku, et laiemas mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kontekstis tuleb CEFist kasutada 1 384 000 000 eurot (2018. aasta hindades) Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide vahel puuduvate suurte piiriüleste raudteeühenduste lõpuleviimiseks, et toetada siseturu toimimist, ning et selle summa suhtes tuleb kohaldada Ühtekuuluvusfondist CEFi ümberpaigutamise kaasrahastamise reegleid.

(23)

Pärast 10. novembri 2017. aasta ühisteatist „Sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus“ rõhutati 28. märtsi 2018. aasta ühisteatises sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta, et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet üldise eesmärgiga parandada kogu liidus sõjaväelist liikuvust, võttes arvesse geograafilist tasakaalu ja kaaludes võimalikku kasu elanikkonnakaitse jaoks. Vastavalt sõjaväelise liikuvuse tegevuskavale kaalus nõukogu 2018. aastal sõjalisi vajadusi seoses transporditaristuga ja kinnitas need ning 2019. aastal selgitasid komisjoni talitused välja need TEN-T osad, mis on sobivad kahesuguse kasutuse jaoks, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused. Liidu rahalisi vahendeid kaheotstarbeliste projektide jaoks tuleks rakendada CEFi kaudu, võttes aluseks tööprogrammid, milles on arvesse võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kontekstis kehtestatud kohaldatavad nõuded, ning täiendav selliste prioriteetsete projektide esialgne loetelu, mille liikmesriigid on vastavalt nimetatud kavale kindlaks määranud.

(24)

TEN-T suunistes tunnistatakse, et üldvõrk tagab juurdepääsu ja ühendatuse kõigile liidu saartele ja piirkondadele, sealhulgas kaugetele ja äärepoolseimatele piirkondadele. 24. oktoobri 2017. aasta teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ seadis komisjon lisaks tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade spetsiifilised transpordi-, energeetika- ja digitaalsed vajadused ja selle, et nende vajaduste rahuldamiseks tuleks ette näha piisav liidupoolne rahastamine, sealhulgas CEFist, kohaldades kaasrahastamise määrasid kuni 70 %.

(25)

Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid, mida on vaja TEN-T põhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks 2030. aastaks (hinnanguliselt 350 miljardit eurot aastatel 2021–2027), TEN-T üldvõrgu väljaarendamiseks 2050. aastaks ning CO2 heite vähendamiseks, digitaliseerimiseks ja linnaarenduseks (hinnanguliselt 700 miljardit eurot aastatel 2021–2027), on asjakohane kõige tõhusamalt ära kasutada liidu mitmesuguseid rahastamisprogramme ja -vahendeid, maksimeerides seeläbi liidu toetatavate investeeringute lisaväärtust. See saavutataks ühtlustatud investeerimisprotsessiga, mis tagab kavandatavate transpordiprojektide nähtavuse ja kooskõla asjakohaste liidu programmidega, eelkõige CEFi, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), Ühtekuuluvusfondiga ja programmiga „InvestEU“. Kui see on kohane, tuleks eelkõige arvesse võtta eeltingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruse (EL) 2021/1060 IV lisas.

(26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 (12) määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mida on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse selles kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid ning sätestatakse meetmed seoses lubade andmise, avalikkuse kaasamise ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide elluviimist, sealhulgas selliste projektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid liidu rahalise toetuse saamiseks. Nimetatud määruse kohasel ühishuviprojektide kindlaksmääramisel lähtutakse jätkuvalt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest, hinnates projekte selliste energianõudluse stsenaariumide alusel, mis on täielikult kooskõlas liidu energia- ja kliimaeesmärkidega.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (13) rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu rahaliste vahendite paremat kasutamist, ja pannakse erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas.

(28)

Taastuvenergia valdkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent taastuvenergiaalase piiriülese koostöö lisamine ning aruka ja tõhusa energiasüsteemi, sealhulgas võrku tasakaalustada aitavate salvestamise ja tarbimiskaja lahenduste väljatöötamine kajastavad paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ arusaama, mille kohaselt võetakse ühine kohustus saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning muutunud poliitilist konteksti, tagades õiglase ja asjakohase ülemineku ja seades põhjapanevad pikaajalised CO2 heite vähendamise eesmärgid.

(29)

Liidu CO2 heite vähendamise tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust, eesmärgiga suurendada liidu energiasõltumatust. Eelkõige rõhutas komisjon oma 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“ asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks peab taastuvenergia moodustama poole toodetavast elektrienergiast, saab elektrienergiast üha tähtsam tegur, et sundida seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, pöörama üha enam tähelepanu CO2 heite vähendamisele ning et sellest tulenevalt tuleb üleeuroopalise energiataristu poliitikas keskenduda elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektidele ning gaasitaristu investeeringutele. Selleks et toetada liidu CO2 heite vähendamise eesmärke, siseturu integratsiooni ja varustuskindlust, tuleks igakülgselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada CEFist toetatavate tarkvõrke, innovaatilist salvestamist ja CO2 transportimist käsitlevate piiriüleste projektide arvu.

(30)

Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärgiks on võimaldada taastuvenergia kulutõhusat kasutamist liidus ning jõuda liidu siduva eesmärgini saavutada 2030. aastaks vähemalt 32 % taastuvenergia osakaal, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3, ning aidata kaasa taastuvenergiaga seotud uuendusliku tehnoloogia strateegilisele rakendamisele. Rahastamiskõlbliku tehnoloogia näited on muu hulgas taastuvenergia tootmine maismaa ja avamere tuulikute abil, päikeseenergia, säästev biomass, ookeanienergia, geotermiline energia või nende kombinatsioonid; nende võrku ühendamine ja lisaelemendid, nagu salvestamise või muundamise rajatised. Rahastamiskõlblikud meetmed ei piirdu elektrienergia sektoriga ning võivad hõlmata ka teisi energiakandjaid ja sektorite potentsiaalset kombineerimist, näiteks kütmis- ja jahutamis-, elektri jõul gaasi tootmise, salvestamis- ja transpordisektoriga. Paindlikkuse säilitamiseks seoses tehnoloogiaarenduste ja -arenguga ei ole loetelu ammendav. Sellised projektid ei tähenda tingimata füüsilist ühendust koostööd tegevate liikmesriikide vahel. Need projektid võivad asuda ka ainult ühe osaleva liikmesriigi territooriumil, tingimusel et kohaldatakse käesoleva määruse lisa IV osa üldkriteeriume.

(31)

Selleks et toetada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas ja projektide kasutuselevõtmist turul, peaks komisjon hõlbustama piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamist. Energeetikasektoris tuleks piiriüleste taastuvenergiaprojektide ebapiisava turul kasutuselevõtmise korral kasutada piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks kavandatud kasutamata eelarvet selleks, et saavutada üleeuroopaliste energiavõrkude eesmärgid meetmete puhul, mis on seotud määruses (EL) nr 347/2013 sätestatud ühishuviprojektidega, enne kui kaalutakse selle võimalikku kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (14) kohase liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi jaoks.

(32)

Kasutades süsteemi reaalajas haldamist ja mõjutades piiriüleseid energiavooge on vaja toetada tarkvõrkude projekte, mis ühendavad elektrienergia tootmise, jaotamise või tarbimise. CEFist selliste projektide jaoks antav toetus peaks kajastama ka tarkvõrkude keskset tähtsust energiasüsteemi ümberkujundamises ning aitama kõrvaldada rahastamispuudujäägid, mis praegu takistavad investeeringuid tarkvõrkude tehnoloogia laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks.

(33)

Erilist tähelepanu tuleks liidu toetuse puhul pöörata energiavõrkude piiriülesele sidumisele, sealhulgas sellisele sidumisele, mida on vaja, et jõuda määruses (EL) 2018/1999 sätestatud eesmärgini saavutada 2020. aastaks elektrivõrkude 10 % omavaheline ühendatus ja 2030. aastaks 15 % omavaheline ühendatus. Elektrivõrkudevaheliste ühenduste kasutuselevõtt on turgude integreerimiseks ja energiasüsteemide eraldatuse lõpetamiseks väga olulise tähtsusega, võimaldades süsteemis kasutada rohkem taastuvenergiat ning saades seeläbi kasu nende erinevast nõudlusest ja taastuvenergia tarneportfellist, aga ka avamere tuuleenergia võrgustikest ja tarkvõrkudest ning ühendades kõik riigid likviidseks ja konkurentsivõimeliseks energiaturuks.

(34)

Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühendatuse taristu. Liidu tööstussektori digitaliseerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühendatus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, toetada kohapealse majanduse ajakohastamist ning majandustegevuse mitmekesistamist. CEFi sekkumise ulatust digitaalse ühendatuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu eesmärkide saavutamiseks vajalikud digitaalse ühendatuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014 (15).

(35)

Komisjon seab oma 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühendatus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (edaspidi „gigabitiühiskonna strateegia“) strateegilised eesmärgid aastaks 2025, pidades silmas digitaalse ühendatuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (16) on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühendatuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole võrkude kasutuselevõtt jätkuvalt majanduslikult otstarbekas mitmesuguste tegurite tõttu, nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaal-majanduslikud tegurid, ning seetõttu tuleb küsimusele kiiremas korras suuremat tähelepanu pöörata. Seetõttu tuleks CEFi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele, mille eesmärk on aidata kaasa maa- ja linnapiirkondade tasakaalustatud arengule, ning millega täiendatakse toetust, mida ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmiseks antakse muudest programmidest, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja programmist „InvestEU“.

(36)

Ehkki kõik internetiga ühendatud digitaalse ühendatuse võrgud on olemuselt üleeuroopalised, olles seda peamiselt nende võimaldatavate rakenduste ja teenuste toimimise tõttu, tuleks CEFist antava toetuse puhul seada esikohale meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad digitaalset ühtset turgu kõige rohkem, muu hulgas seetõttu, et need on kooskõlas gigabitiühiskonna strateegias esitatud eesmärkidega, aga ka meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad majanduse ja ühiskonna digitaliseerimist, võttes arvesse täheldatud turuhäireid ja rakendamistakistusi.

(37)

Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digimahukad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaal-majanduslikke arengutendentse, muu hulgas maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades. Sellised sotsiaal-majanduslikud keskused peavad saama gigabitiühenduse eelisjärjekorras, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus kodumajapidamistele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele liidus. CEFst tuleks toetada juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrkudele, sealhulgas 5G-süsteemidele ja muule tipptasemel ühendatusele, mis on võimelised pakkuma nendele sotsiaal-majanduslikele keskustele gigabitiühendust, et maksimeerida nende positiivset mõju nende piirkondade majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades kasutajate suurema nõudluse ühendatuse ja teenuste järele.

(38)

Ühendamata piirkonnad üle kogu liidu on digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kujutavad endast kasutamata potentsiaali. Enamikes maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib väga hea kvaliteediga internetiühendusel olla tähtis roll digilõhe, isoleerituse ning rahvastikukao ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulu ning osaliselt kompenseerib asukoha kauguse. Väga hea kvaliteediga internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. CEF peaks tagama kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele liidus ülisuure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid, mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. CEFist toetatavate meetmete koostoimet tuleks maksimeerida, võttes igakülgselt arvesse asjaomases piirkonnas asuvate sotsiaal-majanduslike keskuste kontsentratsiooni taset ja kaetuse loomiseks vajalikku rahastamise taset. Lisaks peaks CEF püüdma saavutada kodumajapidamiste ja territooriumide võimalikult laia kaetuse, sest juba kaetud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.

(39)

Algatuse „WiFi4EU“ edule tuginedes tuleks CEFist ka edaspidi toetada tasuta, turvalist, väga hea kvaliteediga, kohalikku traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas sellistes avaliku sektori ülesandeid täitvates üksustes nagu riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, ning avalikkusele ligipääsetavadel välialadel, et edendada liidu digitaalset nägemust kohalikes kogukondades.

(40)

Digitaristu on oluline innovatsiooni hüppelaud. Selleks et maksimeerida CEFi mõju, peaks see keskenduma digitaristu rahastamisele. Digitaalsed üksikteenused ja -rakendused, nagu need, mis hõlmavad mitmesugust hajusraamatu tehnoloogiat või tehisintellekti rakendamist, tuleks seetõttu jätta CEFi kohaldamisalast välja ja selle asemel, kui see on asjakohane, tuleks neid käsitleda selliste muude vahendite kaudu nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (17) loodud programm „Digitaalne Euroopa“. Samuti on oluline maksimeerida eri programmide vahelist koostoimet.

(41)

Selleks et oodatavad järgmise põlvkonna digiteenused, näiteks asjade internet ja digirakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale, oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest kaetust 5G-süsteemidega, pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad liiguvad ühest kohast teise. Samal ajal on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad tajutavad riskid on mõnes olulises valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemadeks kujunevad tõenäoliselt maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu peetakse neid CEFist rahastamise seisukohast esmatähtsateks piiriülesteks projektideks.

(42)

Kasutusele on vaja võtta elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume kolmandate riikidega muudel mandritel või ühendavad Euroopa saari, äärepoolseimaid piirkondi või ülemeremaid ja -territooriume, sealhulgas liidu territoriaalvete ja liikmesriikide majandusvööndi kaudu, et tagada selle elutähtsa taristu vajalik liiasus, suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust ning aidata suurendada territoriaalset ühtekuuluvust. Ilma avaliku sektori toetuseta ei ole sellised projektid aga sageli majanduslikult elujõulised. Lisaks peaks toetus olema kättesaadav selleks, et täiendada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ressurssi piisava läbilaskevõimega terabitiühendusega.

(43)

Meetmetega, mis aitavad kaasa digitaalse ühendatuse taristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisele, tuleks võtta kasutusele konkreetse projekti jaoks parim ja sobivaim olemasolev tehnoloogia, mis annab parima tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse ja kulutõhususe seisukohast tipptasemel tehnoloogialahenduste vahel. See tuleks tööprogrammides esikohale seada, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud kriteeriume. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasu maksimeerimiseks võib ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmine hõlmata ka passiivset taristut. Meetmete prioriseerimisel tuleks võtta arvesse ühendatuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju, näiteks kui kasutusele võetud projekt võib suurendada selliste tulevaste projektide kasutuselevõtu majanduslikku tasuvust, millega kaetakse seni katmata piirkonnad ja elanikkond.

(44)

Liit on välja töötanud oma satelliidipõhise positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogia (programmid Galileo ja EGNOS) ning Maa seire ja jälgimise programmi (Copernicus). Programmid Galileo, EGNOS ja Copernicus pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik CEFist rahastatavad transpordi-, energeetika- ja digitaristud, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat või Maa seire teenuseid, nimetatud programmidega tehniliselt ühilduma.

(45)

Praeguse programmi raames avaldati 2017. aastal esimene konkursikutse segarahastuse andmiseks ja selle positiivsed tulemused kinnitasid, et liidu toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arengut rahastavatelt asutustelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse alusel, on asjakohane ja annab lisaväärtust. Segarahastamine peaks aitama kaasata erasektori investeeringuid ja võimendada avaliku sektori üldist panust kooskõlas programmi „InvestEU“ eesmärkidega. Seepärast tuleks CEFist jätkuvalt toetada meetmeid, mida on võimalik rahastada liidu toetusi ja muid rahastamisallikaid kombineerides.

(46)

Transpordisektoris ei tohiks segarahastamistoiminguteks kasutatud summad ületada 10 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi 1 alamrubriigi 2 summast. Segarahastamistoiminguid peaks olema võimalik kasutada näiteks meetmete puhul, mis on seotud aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega.

(47)

CEFi poliitikaeesmärke täidetakse ka programmi „InvestEU“ poliitikaharudesse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatistega. CEFi meetmeid tuleks kasutada investeeringute soodustamiseks, tegeledes turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega, eelkõige juhul, kui meetmed ei ole majanduslikult tasuvad, tehes seda proportsionaalsel viisil ja erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, kuid neil on selge liidu lisaväärtus.

(48)

Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning CEFi toel kasutusele võetud innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Sel eesmärgil aitab koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (18) loodud programmiga „Euroopa horisont“ tagada, et programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames selgitatakse välja ja määratakse kindlaks liidu transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused. Lisaks peab koostoime programmiga „Euroopa horisont“ tagama, et CEFist toetatakse innovatiivse tehnoloogia ja lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ abil loodud tehnoloogia ja lahenduste ulatuslikku tutvustamist ja kasutuselevõttu transpordi-, energeetika- ja digitaristu valdkonnas. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peab samuti tagama, et lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja CEFi vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames välja töötatud ja suure turuvalmidusega tehnoloogia, mille võiks CEFi kaudu edaspidi kasutusele võtta.

(49)

CEFi kestus peaks olema vastavuses mitmeaastase finantsraamistiku kestusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kogu ajavahemikku 2021–2027 hõlmav rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (19) punkti 18 tähenduses.

(50)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende elluviimist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb toetada riiklikest või liidu vahenditest või mõlemast, ning et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ja suurendatakse võimalikult palju lisaväärtust, mida annab rahaline toetus, mida saadakse eeskätt ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, programmist „InvestEU“ ja CEFist, kui see on asjakohane. Rahalist toetust tuleks kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega, kui see on asjakohane.

(51)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(52)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Selliste valikute tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata rahastamise kasutamist, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(53)

Liidus asuvad õigussubjektid peaksid nii palju kui võimalik osalema vastastikku CEFis osalevate kolmandate riikide samaväärsetes programmides.

(54)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (20) (edaspidi „EMP leping“), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(55)

Finantsmääruses kehtestatakse toetuste andmise reeglid. Selleks et võtta arvesse CEFist toetatavate meetmete eripära ja tagada nende järjekindel rakendamine CEFiga hõlmatud sektorites, on vaja kehtestada rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumidega seotud lisanäitajad. Tegevuste valimise ja nende rahastamise puhul tuleks järgida üksnes käesolevas määruses ja finantsmääruses sätestatud tingimusi. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, peaks olema võimalik näha tööprogrammides ette lihtsustatud menetlus.

(56)

Finantsmääruse kohaselt kehtestatakse valiku- ja hindamiskriteeriumid tööprogrammides. Transpordisektoris tuleks projekti kvaliteeti ja asjakohasust hinnates võtta arvesse ka projekti eeldatavat mõju Euroopa ühendatusele, selle vastavust ligipääsetavusnõuetele ja selle strateegiat seoses tulevaste hooldusvajadustega.

(57)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (21) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (22) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (23) ja (EL) 2017/1939 (24) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (25) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(58)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (26) on ülemeremaades ja -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused toetuskõlblikud, kui CEFi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(59)

Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on võetud seoses komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatisega „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“.

(60)

Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asuvad üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte ellu viia aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks. Piiriüleste taastuvenergiaprojektide puhul peaks ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelises (sealhulgas energiaühenduse siseses) koostöös täitma direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud tingimusi seoses vajadusega füüsilise ühenduse järele liiduga.

(61)

Komisjoni märgib oma 3. oktoobri 2017. aasta teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, et liit on maailma kõige avatum hanketurg, kuid liidu äriühingute pääs teiste riikide turgudele ei ole alati vastastikune. CEFi toetusesaajad peaksid seetõttu kasutama täielikult ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (27) pakutavaid strateegiliste hangete võimalusi.

(62)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (28) punktidele 22 ja 23 tuleks CEFi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, nagu kliimameetmete jälgimine, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata CEFi mõju kohapeal. Komisjon peaks korraldama hindamised ning edastama nende tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju CEFi üldeesmärkide saavutamisele ja teha vajalikud kohandused.

(63)

Selleks et hinnata CEFi raames tehtud edusamme käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel ja anda neist aru, tuleks rakendada mõõdetavaid näitajaid sisaldavaid läbipaistvaid, kontrollitavaid ja nõuetekohaseid seire- ja aruandlusmeetmeid. Kõnealused meetmed peaksid tagama ka CEFi saavutuste tunnustamise. Selline tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et CEFi rakendamise ja selle tulemuste seireks kasutatavaid andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalikuks analüüsimiseks ning et neid andmeid ja tulemusi kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. CEFi jaoks asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.

(64)

CEFi tuleks rakendada tööprogrammidega. Komisjon peaks võtma 15. oktoobriks 2021 vastu esimesed mitmeaastased tööprogrammid, mis peaksid sisaldama CEFi esimese kolme aasta konkursikutsete ajakava, nende teemasid ja ligikaudset eelarvet, samuti eeldatavat raamistikku, mis hõlmab kogu programmitöö perioodi.

(65)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada erinormid piiriüleste taastuvenergiaprojektide osade kaasrahastamise kohta; määrata vajaduse korral kindlaks taristu nõuded, mida kohaldatakse teatavat liiki kahesuguse kasutusega taristuga seotud meetmete suhtes, ning kahesuguse kasutusega taristuga seotud meetmete hindamise menetlus; võtta vastu tööprogramme ning anda liidu finantstoetust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (29).

(66)

Selleks et vajaduse korral kohandada CEFi seireks kasutatavaid näitajaid, transpordisektoris igale erieesmärgile eraldatud eelarvevahendite soovituslikke protsendimäärasid ja transpordi põhivõrgukoridoride määratlust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa I, II ja III osa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(67)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt rajada, arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi võrke transpordi-, energeetika- ja digisektoris ning viia nende rajamine lõpule ja hõlbustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013 (30) ning määrus (EL) nr 283/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Samal ajal peaks aga määruse (EL) nr 1316/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (31) lisa) artikkel 29 kaubaveokoridoride loetelu osas kehtima jääma.

(69)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkondades toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatavalt alates 1. jaanuarist 2021,