EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32019R1021
Regulation (EU) 2019/1021 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on persistent organic pollutants (recast) (Text with EEA relevance.)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
PE/61/2019/REV/1
ELT L 169, 25.6.2019, p. 45–77
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 28/08/2023
|
25.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 169/45 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1021,
20. juuni 2019,
püsivate orgaaniliste saasteainete kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 850/2004 (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Liit on tõsiselt mures püsivate orgaaniliste saasteainete jätkuva keskkonda sattumise pärast. Kõnealuseid keemilisi aineid veetakse üle riigipiiride nende allikatest kaugele ning need on keskkonnas püsivad, bioakumuleeruvad toiduvõrgu kaudu ning kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Seepärast on vaja võtta lisameetmeid, et inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste saasteainete eest kaitsta. |
|
(3) |
Pidades silmas oma keskkonnakaitsealaseid kohustusi, kiitis liit 19. veebruaril 2004. aastal heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (4) („protokoll“) ja 14. oktoobril 2004. aastal püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (5) („konventsioon“). |
|
(4) |
Et tagada protokollist ja konventsioonist tulenevate liidu kohustuste sidus ja tulemuslik täitmine, on vaja luua ühine õigusraamistik, millest lähtuvalt saaks võtta meetmeid, mis on eelkõige kavandatud tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise lõpetamiseks. Peale selle tuleks võtta püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi arvesse asjakohaste liidu hindamis- ja loamenetlussüsteemide raames. |
|
(5) |
Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002. aastal liidus heaks kiidetud teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni (6), 1. veebruaril 1993. aastal liidus heaks kiidetud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni (7) ning 11. mail 2017. aastal liidus heaks kiidetud Minamata elavhõbedakonventsiooni (8) sätetega. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames 6. veebruaril 2006. aastal Dubais esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) ning kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist pärast 2020. aastat käsitleva lähenemisviisi rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel. |
|
(6) |
Lähtuvalt asjaolust, et käesoleva määruse sätted rajanevad Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud ettevaatuspõhimõttel, ning pidades silmas Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõtte kohast ettevaatuspõhist lähenemisviisi keskkonnakaitses ning eesmärki lõpetada võimaluse korral püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumine, on teatavatel juhtudel asjakohane sätestada ka kontrollimeetmed, mis on rangemad kui protokolli ja konventsiooni alusel ette nähtud meetmed. |
|
(7) |
Muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1907/2006 (9), (EÜ) nr 1107/2009 (10) ja (EL) nr 528/2012 (11) sätestatud keeldudest tulenevalt on enamiku konventsioonis või protokollis loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete turuleviimine ja kasutamine liidus juba lõpetatud. Siiski on protokollist ja konventsioonist tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ning püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise minimeerimiseks vajalik ja asjakohane keelustada ka kõnealuste ainete tootmine ning piirata erandite kohaldamist miinimumini, et need kehtiksid üksnes siis, kui aine täidab konkreetse kasutusotstarbe puhul olulist funktsiooni. |
|
(8) |
Selguse ja muude asjakohaste liidu õigusaktidega sidususe saavutamise huvides tuleks määratleda teatavad mõisted ning viia kasutatud mõisted kooskõlla määruses (EÜ) nr 1907/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (12) kasutatud mõistetega. |
|
(9) |
Konventsiooniga hõlmatud ainete eksport jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (13) reguleerimisalasse ning seepärast ei ole vaja seda küsimust käesolevas määruses täiendavalt käsitleda. |
|
(10) |
Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada selliste varude käitlemise normid, mis on konventsioonis sätestatud normidest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, samas kui selliste ainete varudest, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning nende üle tuleks teha nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid. Kui tulevikus keelatakse ka muid aineid, tuleks ka nende varud viivitamata hävitada ja uusi varusid ei tohiks tekitada. |
|
(11) |
Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside tahtmatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada, lõppeesmärgiga nende teke võimaluse korral lõpetada. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks asjakohasel juhul võimalikult kiiresti välja töötada kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid hõlmavad asjakohased riiklikud tegevuskavad ning neid ajakohastada ja rakendada. Selleks tuleks konventsiooni raames töötada välja sobivad vahendid. |
|
(12) |
Niisuguste ettepanekute kaalumisel, mis on esitatud selliste uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda käesoleva määruse III lisas loetletud kemikaale, tuleks lähtuda püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artiklis 5 ja C lisas osutatud parima võimaliku tehnika suunistest ja parimate keskkonnatavade esialgsetest suunistest, mis on vastu võetud Stockholmi konventsiooni kohaselt. |
|
(13) |
Asjakohasel juhul tuleks luua asjakohased programmid ja mehhanismid või neid jätkuvalt rakendada, et hankida piisavaid seireandmeid III lisa A osas loetletud ainete esinemise kohta keskkonnas. Seejuures on aga vaja tagada, et asjakohased vahendid on kättesaadavad ja kasutatavad majanduslikult ja tehniliselt otstarbekal viisil. |
|
(14) |
Konventsiooni kohaselt tuleb jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävitada või muundada pöördumatult aineteks, millel ei ole sarnaseid omadusi, välja arvatud juhul, kui keskkonnamõju seisukohalt on eelistatavad muud toimingud. Et liit saaks täita konventsioonist tulenevaid kohustusi, on vaja sätestada kõnealuste ainete suhtes konkreetsed normid. Et tagada kõrgetasemeline kaitse, tuleks kehtestada jäätmetes esinevate ainete ühised sisalduse piirnormid, jälgida neist kinnipidamist ja tagada nende täitmine. |
|
(15) |
Mis puudutab käesolevas määruses loetletud bromodifenüüleetreid (PBDE-d), sealhulgas dekabromodifenüüleetrit (deka-BDE), siis niisuguste ainete summaarse sisalduse piirnorm jäätmetes on 1 000 mg/kg. Võttes arvesse teaduse ja tehnika kiiret arengut, peaks komisjon kõnealuse sisalduse piirnormi läbi vaatama ja võtma asjakohasel juhul vastu seadusandliku ettepaneku, et alandada seda piirnormi väärtuseni 500 mg/kg. Komisjon peaks võtma meetmeid võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 16. juulil 2021. |
|
(16) |
On oluline teha püsivatest orgaanilistest saasteainetest koosnevad, neid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed kindlaks ja eraldada need tekkekohas, et minimeerida kõnealuste kemikaalide sattumist muudesse jäätmetesse. Direktiiviga 2008/98/EÜ on kehtestatud ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevad liidu normid, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kohustada ohtlike jäätmete kõrvaldamise, taaskasutamise, kogumise või vedamisega tegelevaid asutusi ja ettevõtjaid hoiduma eri kategooria ohtlike jäätmete kokkusegamisest ning ohtlike jäätmete ja tavajäätmete kokkusegamisest. |
|
(17) |
Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete jälgitavuse edendamiseks ja kontrolli tagamiseks tuleks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 kohaselt loodud arvestuse pidamise süsteemi käsitlevaid sätteid kohaldada ka jäätmete suhtes, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid, kuid ei ole komisjoni otsuse 2014/955/EL (14) kohaselt määratletud ohtlike jäätmetena. |
|
(18) |
On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tulemuslik koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil („amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas konsulteerimist sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon peaks otsustama, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tulemuslikult täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi. |
|
(19) |
Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab asjakohasel juhul kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks, ajakohastab seda ning püüab seda rakendada. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalused osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada ja neid ajakohastada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel tuleks edendada koostööd ja teabe, sealhulgas püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud aladega seotud teabe vahetust. |
|
(20) |
Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjakohasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja tõendab asjaomasele liikmesriigile, et seda ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt kontrollitud tingimustes. |
|
(21) |
Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised. |
|
(22) |
Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja üldsuse arusaama piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealusete ainete tervise- ja keskkonnamõju käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning töötajate, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Liit peaks tagama teabe kättesaadavuse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1049/2001 (15) ja (EÜ) nr 1367/2006 (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (17) kohaldamist. |
|
(23) |
Et edendada kemikaalidega kokkupuudet ja nende mürgisust hõlmavate põhjalike teadmiste baasi loomist kooskõlas liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammiga aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm) (18), on komisjon loonud kemikaalide seire teabeplatvormi. Tuleks soodustada selle platvormi kasutamist vahendina, mille abil liikmesriigid täidavad oma kohustust esitada andmeid kemikaalide esinemise kohta ning mis lihtsustab ja vähendab nende aruandluskohustusi. |
|
(24) |
Komisjon, amet ja liikmesriigid peaksid olemasolevate vahendite piires tegema koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi osutamiseks eelkõige arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata tugevdada nende suutlikkust konventsiooni rakendada. Tehniline abi peaks hõlmama sobivate alternatiivsete toodete, meetodite ja strateegiate väljatöötamist ja kasutuselevõtmist konventsiooni raames, et tagada, et püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamist jätkatakse üksnes juhul, kui kohalikes oludes ohutud, tulemuslikud ja taskukohased alternatiivid ei ole asjaomases riigis kättesaadavad. |
|
(25) |
Püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise vähendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust tuleks regulaarselt hinnata. Sel otstarbel peaksid liikmesriigid ametile standardvormis regulaarselt aru andma, eelkõige seoses piiratud kasutusega ainete heiteinventuuride, teada antud varude ning tootmise ja turuleviimisega. |
|
(26) |
Tulenevalt vajadusest rakendamise ja nõuetele vastavusega seotud teabe järele tuleks luua alternatiivne teabe kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem, mille puhul on arvesse võetud keskkonnaalase aruandluse ühtlustamise meetmeid käsitleva komisjoni aruande ja sellega seotud toimivuskontrolli tulemusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks kõik asjakohased andmed. Sel viisil tuleks tagada, et halduskoormus jääb kõikide üksuste jaoks võimalikult väikeseks. See eeldab teabe aktiivset levitamist riigi tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ ning 2007/2/EÜ (19), et tagada üldsuse juurdepääsu, aruandlust ja avaliku sektori asutuste vahelist andmevahetust võimaldava sobiva taristu olemasolu. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid ja amet lähtuma ruumiandmete kirjelduse puhul direktiivi 2007/2/EÜ alusel vastu võetud rakendusaktidest. |
|
(27) |
Konventsioonis ja protokollis on sätestatud, et nimetatud lepingute osalised võivad teha ettepanekuid rahvusvaheliste meetmete võtmiseks uute ainete suhtes, ning sellest tulenevalt võidakse nendes lepingutes sätestatud loeteludesse kanda uusi aineid. Sellisel juhul tuleks käesolevat määrust vastavalt muuta. |
|
(28) |
Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et vajaduse korral lubada käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, ning muuta sel eesmärgil asjakohasse lisasse lisatud märkuses kajastuvaid tähtpäevi ning muuta käesoleva määruse III lisa, et viia teatav aine selle B osast üle A osasse ning muuta käesoleva määruse I, II ja III lisa, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades sätestatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, ning muuta kehtivaid kandeid või sätteid käesoleva määruse I ja II lisas, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (20) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
|
(29) |
Kui käesoleva määruse lisasid muudetakse eesmärgiga võtta arvesse uue tahtlikult toodetud püsiva orgaanilise saasteaine kandmist protokolli või konventsiooni loetellu, tuleks asjaomane kanne lisada I lisa asemel II lisasse üksnes erandjuhul ning nõuetekohase põhjenduse olemasolul. |
|
(30) |
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused niisuguste meetmete võtmiseks, mis on seotud jäätmekäitlusega ja miinimumteabega, mida liikmesriigid peavad esitama seoses käesoleva määruse rakendamise järelevalvega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21). |
|
(31) |
Täitemeetmete tasandil läbipaistvuse, erapooletuse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning tagama nende rakendamise. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuna nõuete täitmata jätmine võib põhjustada kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. Käesoleva määruse täitmise järjepidevaks ja tulemuslikuks tagamiseks peaksid liikmesriigid kasutama asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ja teabevahetuseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumit. Teave käesoleva määruse sätete rikkumiste kohta tuleks vajaduse korral avalikuks teha. |
|
(32) |
Käesoleva määruse kohaldamisel, välja arvatud jäätmeid käsitlevates küsimustes, peaks komisjoni abistama määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud komitee, et tagada ühtne lähenemisviis kemikaale käsitlevatele liidu õigusaktidele. |
|
(33) |
Jäätmeid käsitlevates küsimustes peaks käesoleva määruse kohaldamisel komisjoni abistama direktiiviga 2008/98/EÜ loodud komitee, et tagada ühtne lähenemisviis jäätmeid käsitlevatele liidu õigusaktidele. |
|
(34) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki kaitsta keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest ei suuda liikmesriigid kõnealuste saasteainete piiriülese mõju tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisese
Võttes eelkõige arvesse ettevaatuspõhimõtet, on käesoleva määruse eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest, keelustades või kõrvaldades võimalikult kiiresti kasutuselt ained, mille suhtes kohaldatakse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni („konventsioon“) või piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta („protokoll“), või piirates selliste ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, minimeerides selliste ainete sattumist keskkonda ja püüdes võimaluse korral nende keskkonda sattumist võimalikult varakult lõpetada, ning kehtestades sätted sellistest ainetest koosnevate, neid sisaldavate või nendega saastunud jäätmete kohta.
Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kooskõlas ELi toimimise lepinguga kohaldada käesolevas määruses sätestatud nõuetest rangemaid nõudeid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „turuleviimine“– turuleviimine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 12 määratletud tähenduses;
2) „toode“– toode määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;
3) „aine“– aine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
4) „segu“– segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;
5) „tootmine“– tootmine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;
6) „kasutusala“– kasutusala määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 24 määratletud tähenduses;
7) „import“– import määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 10 määratletud tähenduses;
8) „jäätmed“– jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
9) „kõrvaldamine“– kõrvaldamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 19 määratletud tähenduses;
10) „taaskasutamine“– taaskasutamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 määratletud tähenduses;
11) „suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine“– aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see muuks aineks („süntees“) ning mille puhul vaheainete tootmise ja sellest ühe või mitme muu aine sünteesimisega tegeleb samas asukohas üks või mitu juriidilist isikut rangelt kontrollitud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud;
12) „tahtmatu jälgsaaste“– minimaalses koguses juhuslikult esineva aine tase, millest allpool ei saa ainet otstarbekalt kasutada, kuid mis jääb ülespoole kontrolli ja õigusaktide täitmise tagamist võimaldavate olemasolevate tuvastusmeetmete tuvastuspiirmäärasid;
13) „varu“– valdaja kogutud ained, segud või tooted, mis koosnevad I või II lisas loetletud ainest või sisaldavad seda.
Artikkel 3
Tootmise, turuleviimise ja kasutamise kontrollimine ning ainete loetellu kandmine
1. I lisas loetletud ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine eraldi, segudes või toodetes on artikli 4 kohaselt keelatud.
2. II lisas loetletud ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist eraldi, segudes või toodetes piiratakse artikli 4 kohaselt.
3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaste liidu õigusaktide kohase olemasolevate ja uute ainete hindamis- ja loamenetluse käigus arvesse kriteeriume, mis on sätestatud konventsiooni D lisa punktis 1, ning võtavad asjakohaseid meetmeid olemasolevate ainete kontrollimiseks ning püsiva orgaanilise saasteaine omadustega uute ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise ärahoidmiseks.
4. Kui komisjon valmistab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt ette nõukogule esitatavat ettepanekut, mis käsitleb konventsiooni sätete kohast aine loetellu kandmist, toetab määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliamet („amet“) teda seejuures artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud viisil. Liikmesriikide pädevad asutused võivad esitada komisjonile loetellu kandmise ettepanekuid. Loetellu kandmise protsessi edasistes etappides osutab amet komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele abi, nagu on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis e.
5. Komisjon ja amet teevad lõigetes 3 ja 4 osutatud protsessi kõikides etappides liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ja esitavad neile teavet.
6. Jäätmeid, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, jäävad artikli 7 reguleerimisalasse.
Artikkel 4
Erandid kontrollimeetmetest
1. Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui
|
a) |
ainet kasutatakse laboriuuringutes või etalonainena; |
|
b) |
aine esineb ainetes, segudes või toodetes tahtmatu jälgsaastena, nagu on täpsustatud I või II lisa asjakohastes kannetes. |
2. Artiklit 3 ei kohaldata kuue kuu pikkuse perioodi vältel aine suhtes, mis on kantud I või II lisasse pärast 15. juulit 2019, kui niisugune aine esineb tootes, mis on toodetud enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus muutub asjakohase aine suhtes kohaldatavaks.
Artiklit 3 ei kohaldata aine suhtes, mis esineb tootes, mis oli juba kasutusel enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 muutus asjaomase aine suhtes kohaldatavaks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Liikmesriik peab kohe pärast esimeses ja teises lõigus osutatud toodete kohta teabe saamist teavitama nendest komisjoni ja ametit.
Kui komisjoni on sel viisil teavitatud või ta saab muul viisil sellistest toodetest teada, teavitab ta vajaduse korral nendest viivitamata konventsiooni sekretariaati.
3. Kui aine on loetletud I lisa A osas või II lisa A osas ning liikmesriik soovib lubada kõnealust ainet toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena kuni asjakohases lisas sätestatud tähtpäevani, teavitab ta sellest konventsiooni sekretariaati.
Sellise teate võib esitada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
liikmesriigi taotluse alusel või komisjoni omal algatusel on neljanda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga lisatud asjakohasesse lisasse märkus; |
|
b) |
tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, tagades, et see on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud; |
|
c) |
tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine on suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine ning et selle tootmise ja kasutamise ajal ei puutu selle aine oluliste kogustega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond; |
|
d) |
tootja teavitab liikmesriiki üksikasjalikult asjakohase aine tegelikust või hinnangulisest kogutoodangust ja kasutamisest ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemusest; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine kogus lõppaines, -segus või -tootes. |
Ühe kuu jooksul pärast konventsiooni sekretariaadile teate esitamist edastab liikmesriik selle teate ka teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile ning selles esitatakse üksikasjad asjakohase aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja kasutamise kohta ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemuse kohta; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine sisaldus lõppaines, -segus või -tootes.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, lisades selgesõnalisi märkusi, millest tulenevalt võib lubada asjaomase lisa A osas sisalduva aine tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, ning kõnealustes märkuses märgitud tähtpäevade muutmiseks juhtudel, kus asjaomaselt liikmesriigilt konventsiooni sekretariaadile kordusteate laekumise järel antakse konventsiooni alusel selgesõnaline või vaikiv nõusolek aine tootmise ja kasutamise jätkamiseks veel üheks ajavahemikuks.
4. Jäätmete suhtes, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, kohaldatakse artiklit 7.
Artikkel 5
Varud
1. I või II lisas loetletud keelatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate varude valdaja käitleb selliseid varusid jäätmetena vastavalt artiklile 7.
2. I või II lisas loetletud lubatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate üle 50 kg suuruste varude valdaja esitab selliste varude asukoha liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuste varude laadi ja suuruse kohta. Kõnealune teave esitatakse 12 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on valdaja jaoks varasem – on muutunud asjakohase aine suhtes kohaldatavaks ning I või II lisa muudatused on jõustunud, ning seejärel igal aastal kuni I või II lisas sätestatud piiratud kasutuse lõppkuupäevani.
Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL (22), ning võttes kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et varude käitlemisel kaitstakse inimeste tervist ja keskkonda.
3. Liikmesriigid teevad järelevalvet teada antud varude kasutamise ja käitlemise üle.
Artikkel 6
Keskkonda sattumise vähendamine, minimeerimine ja lõpetamine
1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 850/2004 jõustumist – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – koostavad liikmesriigid konventsioonist ja protokollist tulenevatest kohustustest lähtuvalt inventuurid õhku, vette ja pinnasesse sattunud, III lisas loetletud ainete kohta ning haldavad neid inventuure.
2. Liikmesriigid teavitavad kooskõlas artikliga 9 komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike oma riikliku rakenduskava osana välja töötatud tegevuskavast, milles käsitletakse meetmeid konventsioonist tulenevate kohustuste raames koostatud inventuurides registreeritud, III lisas loetletud ainete summaarsete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks ning võimaluse korral nende keskkonda sattumise võimalikult varajaseks lõpetamiseks.
Selline tegevuskava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on edendada asendus- või muudetud ainete, segude, toodete ja protsesside väljatöötamist, ning kui seda peetakse asjakohaseks, siis ka asendus- või muudetud ainete, segude, toodete või protsesside kasutamise nõuet, et hoida ära III lisas loetletud ainete teket ja keskkonda sattumist.
3. Hinnates ettepanekuid selliste uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (23) kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.
Artikkel 7
Jäätmekäitlus
1. Jäätmete tootjad ja valdajad teevad kõik endast oleneva, et hoida võimaluse korral ära jäätmete saastumist IV lisas loetletud ainetega.
2. Olenemata nõukogu direktiivist 96/59/EÜ (24) kõrvaldatakse või taaskasutatakse käesoleva määruse IV lisas loetletud ainest koosnevad, sellist ainet sisaldavad või sellise ainega saastunud jäätmed põhjendamatu viivituseta ja kooskõlas käesoleva määruse V lisa 1. osaga viisil, millega tagatakse, et jäätmetes esinevad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult ning allesjäänud jäätmetel ja keskkonda sattuvatel ainetel ei ilmne enam püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi.
Sellise kõrvaldamise või taaskasutamise puhul võib IV lisas loetletud aine jäätmetest eraldada, eeldusel, et see aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas esimese lõiguga.
3. Keelatud on kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduskasutamiseni.
4. Erandina lõikest 2
|
a) |
võib jäätmeid, mis sisaldavad IV lisas loetletud ainet või on sellega saastunud, kõrvaldada või taaskasutada muul viisil kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, kui loetletud aine sisaldus jäätmetes on väiksem kui IV lisas sätestatud sisalduse piirnorm; |
|
b) |
võib liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus erandjuhul lubada IV lisas loetletud ainet sisaldavaid või sellise ainega saastunud, V lisa 2. osas loetletud jäätmeid, milles asjakohase aine sisaldus ei ole suurem kui V lisa 2. osas sätestatud sisalduse piirnorm, käidelda muul viisil kooskõlas V lisa 2. osas loetletud meetodiga, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
5. Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusaktid käesoleva artikli rakendamiseks, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata liikmesriikide poolt lõike 4 punkti b alapunkti iv kohaselt esitatava teabe vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 17 niisuguste jäätmete kontroll ja jälgitavus, mis sisaldavad käesoleva määruse IV lisas loetletud aineid või on nendega saastunud.
Artikkel 8
Ameti ja foorumi ülesanded
1. Amet täidab peale artiklitest 9, 10, 11, 13 ja 17 tulenevate ülesannete veel järgmisi ülesandeid:
|
a) |
kokkuleppel komisjoniga osutab liikmesriikide määratud pädevatele asutustele ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumi („foorum“) liikmetele ja vajaduse korral sidusrühmadele abi ning annab neile tehnilisi ja teaduslikke suuniseid, et tagada käesoleva määruse tulemuslik kohaldamine; |
|
b) |
annab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku teavet ja abistab komisjoni, et tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine; |
|
c) |
annab komisjonile tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, võttes asjakohasel juhul arvesse artikli 3 lõikes 3 osutatud kehtivate hindamismenetluste tulemusi; |
|
d) |
avaldab oma veebisaidil teate selle kohta, et komisjon koostab teatava aine loetellu kandmiseks ettepaneku, ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil; |
|
e) |
osutab komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni alusel hinnatava aine riskiprofiili ja riskijuhtimise hinnangu koostamisel ja analüüsimisel ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare või lisateavet või mõlemat ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil; |
|
f) |
osutab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni rakendamisel ja edasiarendamisel, abistades eelkõige püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komiteed; |
|
g) |
koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv, artikli 9 lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadav. Kui selline teave ei ole konfidentsiaalne, teeb amet selle teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle vahetamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu; |
|
h) |
loob oma veebisaidil jaotised kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud aspektide kohta ja haldab neid. |
2. Foorumit kasutatakse selleks, et koordineerida liikmesriikide niisuguste asutuste võrgustikku, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.
Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.
Jäätmetega seotud küsimuste käsitlemise korral kaasatakse foorumisse ka jäätmete valdkonna eest vastutavad liikmesriikide täitevasutused.
3. Ameti sekretariaat täidab ametile käesoleva määrusega antud ülesandeid.
Artikkel 9
Rakenduskavad
1. Riiklike rakenduskavade koostamisel ja ajakohastamisel loovad liikmesriigid kooskõlas asjakohase riikliku korraga üldsusele juba varakult tõhusad võimalused selles protsessis osalemiseks.
2. Liikmesriik teeb konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu võetud riikliku rakenduskava kohe üldsusele kättesaadavaks ning teavitab selle avaldamisest komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike.
3. Kui liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad oma rakenduskavasid, vahetavad komisjon, keda toetab amet, ja liikmesriigid seejuures vajaduse korral teavet kava sisu kohta, sealhulgas teavet riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata.
4. Komisjon, keda toetab amet, haldab konventsioonist tulenevate liidu kohustuste täitmise kava, avaldab selle ning vajaduse korral vaatab selle läbi ja ajakohastab seda.
Artikkel 10
Seire
1. Liikmesriigid ja komisjon, keda toetab amet, kehtestavad tihedas koostöös asjakohased tehnika tasemega kooskõlas olevad programmid ja mehhanismid või haldavad neid, et võimaldada regulaarselt esitada võrreldavaid seireandmeid keskkonnas esinevate III lisa A osas loetletud ainete kohta. Selliste programmide ja mehhanismide kehtestamisel ja haldamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta protokollist ja konventsioonist tulenevaid muudatusi.
2. Komisjon hindab regulaarselt võimalikku vajadust teha kohustuslikku seiret III lisa B osas loetletud aine üle. Hindamise ja liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud andmete alusel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et viia vajaduse korral teatav aine III lisa B osast üle selle A osasse.
Artikkel 11
Teabevahetus
1. Komisjon, amet ja liikmesriigid hõlbustavad liidusisest ning liidu ja kolmandate riikide vahelist sellist teabevahetust ning osalevad sellises teabevahetuses, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise, minimeerimise või lõpetamisega, kui see on teostatav, ning kõnealuste ainete alternatiividega, täpsustades seejuures sellistest alternatiividest tulenevaid riske ning majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.
2. Komisjon, amet ja liikmesriigid edendavad ja soodustavad vastavalt vajadusele järgmisi püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud tegevusi:
|
a) |
teadlikkuse suurendamise programmid, sealhulgas programmid, mis on seotud nende ainete tervise- ja keskkonnamõjuga ning nende ainete alternatiividega, samuti nende tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise või lõpetamisega, ning mis on eelkõige ette nähtud:
|
|
b) |
üldsuse teavitamine; |
|
c) |
koolitamine, sealhulgas töötajate, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamine. |
3. Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 ning direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusega.
Artikkel 12
Tehniline abi
Kooskõlas konventsiooni artiklitega 12 ja 13 teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise ja rahalise abi osutamiseks arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata olemasolevate vahendite piires ja nende konkreetseid vajadusi arvesse võttes arendada ja tugevdada nende suutlikkust täita täiel määral konventsioonist tulenevaid kohustusi. Sellist abi võib osutada ka konventsiooni kohaselt määratletud piirkondlike keskuste, valitsusväliste organisatsioonide ja ameti kaudu.
Artikkel 13
Rakendamise järelevalve
1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, koostavad ning avaldavad liikmesriigid aruande, mis sisaldab:
|
a) |
teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas teavet täitmise tagamise meetmete, rikkumiste ja karistuste kohta; |
|
b) |
teavet, mis on koostatud vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 5 lõikele 2 ning artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv laekunud teadaannete põhjal; |
|
c) |
artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud heiteandmetel põhinevat teavet; |
|
d) |
teavet artikli 9 lõike 2 alusel koostatud riikliku rakenduskava kohase rakendamise kohta; |
|
e) |
keskkonnas esinevaid III lisa A osas loetletud aineid käsitlevat teavet, mis on koostatud vastavalt artiklile 10; |
|
f) |
aasta seireandmeid ja statistilisi andmeid, sealhulgas asjakohaseid näitajaid, ülevaatlikke kaarte ja aruandeid I või II lisas loetletud aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja turuleviimise kohta. |
Liikmesriigid ajakohastavad aruannet igal aastal, kui saadakse uusi andmeid või teavet, kuid hiljemalt iga kolme aasta tagant.
Liikmesriigid teevad aruandes sisalduva teabe komisjonile ja ametile kättesaadavaks.
2. Kui liikmesriik jagab lõike 1 punktis e osutatud teavet kemikaalide seire teabeplatvormil, märgib ta selle oma aruandesse; sel juhul loetakse kõnealuse punkti kohane liikmesriigi aruandluskohustus täidetuks.
Kui liikmesriik esitab lõike 1 punktis e osutatud teabe ametile esitatavas aruandes, kasutab amet selle teabe koondamiseks, säilitamiseks ja jagamiseks kemikaalide seire teabeplatvormi.
3. Konventsioonis loetletud ainete puhul koostab komisjon ameti abiga konventsiooniosaliste konverentsi poolt kindlaks määratud ajavahemike järel aruande, mis põhineb teabel, mille liikmesriigid on esitanud ametile kooskõlas lõike 1 punktiga f, ja edastab selle konventsiooni sekretariaadile.
4. Amet koostab ja avaldab liikmesriikide avaldatud või esitatud, lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete põhjal liidu ülevaatearuande. Kõnealune ülevaatearuanne sisaldab asjakohasel juhul näitajaid käesoleva määrusega saavutatud väljundite, tulemuste ja mõju kohta, liidu ülevaatlikke kaarte ja liikmesriikide aruandeid. Amet ajakohastab liidu ülevaatearuannet vähemalt kord iga kuue kuu järel või pärast komisjonilt sellekohase taotluse saamist.
5. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte lõike 1 kohaselt esitatava miinimumteabe kohta, mille hulka kuuluvad lõike 1 punktis f osutatud asjakohaste näitajate määratlused, ülevaatlikud kaardid ja ülevaatearuanded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 14
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kui liikmesriigid ei ole enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest veel teavitanud, teevad nad seda hiljemalt 16. juulil 2020; samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata nende hilisematest muudatustest.
Artikkel 15
Lisade muutmine
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I, II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, kui liit on seda muudatust toetanud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 vastu võetud nõukogu otsusega, või käesoleva määruse I ja II lisa kehtivate kannete või sätete muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.
Kui komisjon muudab käesoleva määruse I, II või III lisa, võtab ta iga aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti.
2. Komisjon vaatab IV ja V lisa pidevalt läbi ja esitab asjakohasel juhul seadusandlikke ettepanekuid nende muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest või muuta käesoleva määruse lisade kehtivaid kandeid või sätteid nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.
Artikkel 16
Ameti eelarve
1. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad ameti tulud järgmisest:
|
a) |
liidu toetus, mis on kajastatud liidu üldeelarves (komisjoni jaos); |
|
b) |
liikmesriikide vabatahtlik toetus. |
2. Käesolevast määrusest tuleneva tegevusega seotud tulud ja kulud liidetakse määrusest (EL) nr 649/2012 tuleneva tegevusega seotud tulude ja kuludega ning neid kajastatakse ameti eelarve samas jaos. Amet kasutab lõikes 1 osutatud tulusid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Artikkel 17
Teabe avaldamise või edastamise vorm ja tarkvara
Amet määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks käesoleva määruse kohaste liikmesriigi andmete avaldamise või edastamise vormi ja tarkvara ning teeb need oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks. Ruumiandmete ja ruumiandmeteenuste puhul lähtuvad liikmesriigid ja amet asjakohase vormingu väljatöötamisel direktiivi 2007/2/EÜ nõuetest. Liikmesriigid ja muud isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kasutavad asjakohast vormingut ja tarkvara oma andmete haldamiseks ja andmevahetuseks ametiga.
Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3, artikli 10 lõike 2 ja artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 19
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaselt nõutavate haldusülesannete ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriik teatab komisjonile kõnealusest määramisest hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui ta on teinud seda juba enne käesoleva määruse jõustumist, ning teavitab komisjoni ka määratud pädeva asutuse muutumisest.
Artikkel 20
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhul. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Jäätmeid käsitlevates küsimustes abistab komisjoni komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 850/2004 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. juuni 2019
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 93.
(2) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).
(4) ELT L 81, 19.3.2004, lk 37.
(5) ELT L 209, 31.7.2006, lk 3.
(6) ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.
(7) EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
(8) ELT L 142, 2.6.2017, lk 4.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).
(14) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(18) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
(20) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(24) Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).
I LISA
A osa
Konventsioonis ja protokollis loetletud ained ning ainult konventsioonis loetletud ained
|
Aine |
CASi nr |
EÜ nr |
Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tetrabromodifenüüleeter C12H6Br4O |
40088-47-9 ja muud |
254-787-2 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pentabromodifenüüleeter C12H5Br5O |
32534-81-9 ja muud |
251-084-2 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heksabromodifenüüleeter C12H4Br6O |
36483-60-0 ja muud |
253-058-6 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heptabromodifenüüleeter C12H3Br7O |
68928-80-3 ja muud |
273-031-2 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Bis(pentabromofenüül)eeter (dekabromodifenüüleeter, deka-BDE) |
1163-19-5 |
214-604-9 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) C8F17SO2X (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid) |
1763-23-1 2795-39-3 29457-72-5 29081-56-9 70225-14-8 56773-42-3 251099-16-8 4151-50-2 31506-32-8 1691-99-2 24448-09-7 307-35-7 ja muud |
217-179-8 220-527-1 249-644-6 249-415-0 274-460-8 260-375-3 223-980-3 250-665-8 216-887-4 246-262-1 206-200-6 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan) |
50-29-3 |
200-024-3 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Klordaan |
57-74-9 |
200-349-0 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan |
58-89-9 |
200-401-2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
319-84-6 |
206-270-8 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
319-85-7 |
206-271-3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
608-73-1 |
210-168-9 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Dieldriin |
60-57-1 |
200-484-5 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Endriin |
72-20-8 |
200-775-7 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heptakloor |
76-44-8 |
200-962-3 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Endosulfaan |
115-29-7 959-98-8 33213-65-9 |
204-079-4 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heksaklorobenseen |
118-74-1 |
204-273-9 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kloordekoon |
143-50-0 |
205-601-3 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Aldriin |
309-00-2 |
206-215-8 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pentaklorobenseen |
608-93-5 |
210-172-0 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Polüklooritud bifenüülid (PCBd) |
1336-36-3 ja muud |
215-648-1 ja muud |
Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud. Liikmesriigid teevad kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mireks |
2385-85-5 |
219-196-6 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Toksafeen |
8001-35-2 |
232-283-3 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heksabromobifenüül |
36355-01-8 |
252-994-2 |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 Heksabromotsüklododekaan „Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani ehk 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani. |
25637-99-4, 3194-55-6, 134237-50-6, 134237-51-7, 134237-52-8 |
247-148-4, 221-695-9 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heksaklorobutadieen |
87-68-3 |
201-765-5 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pentaklorofenool, selle soolad ja estrid |
87-86-5 ja muud |
201-778-6 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Polüklooritud naftaleenid (7) |
70776-03-3 ja muud |
274-864-4 ja muud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd) |
85535-84-8 ja muud |
287-476-5 |
|
B osa
Ainult protokollis loetletud ained
|
Aine |
CASi nr |
EÜ nr |
Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus |
|
|
|
|
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadm
(5) Komisjoni 1. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/293, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 55, 2.3.2016, lk 4).
(6) ELT C 10, 13.1.2016, lk 3.
(7) Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomi(te)ga.
II LISA
PIIRANGUTE ALLA KUULUVATE AINETE LOETELU
A osa
Konventsioonis ja protokollis loetletud ained
|
Aine |
CASi nr |
EÜ nr |
Piirangutingimused |
|
|
|
|
|
B osa
Ainult protokollis loetletud ained
|
Aine |
CASi nr |
EÜ nr |
Piirangutingimused |
|
|
|
|
|
III LISA
HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU
A OSA
Aine (CASi nr)
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
B OSA
Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) (1)
Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)
Heksaklorobutadieen (CASi nr 87-68-3)
Polüklooritud naftaleenid (CASi nr 70776-03-3 ja muud)
(1) Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.
IV LISA
Artikliga 7 kehtestatud jäätmekäitlussätetega hõlmatud ainete loetelu
|
Aine |
CASi nr |
EÜ nr |
Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm |
|
Endosulfaan |
115-29-7 959-98-8 33213-65-9 |
204-079-4 |
50 mg/kg |
|
Heksaklorobutadieen |
87-68-3 |
201-765-5 |
100 mg/kg |
|
Polüklooritud naftaleenid (1) |
|
|
10 mg/kg |
|
Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd) |
85535-84-8 |
287-476-5 |
10 000 mg/kg |
|
Tetrabromodifenüüleeter C12H6Br4O |
40088-47-9 ja muud |
254-787-2 ja muud |
Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 1 000 mg/kg. Komisjon vaatab kõnealuse sisalduse piirnormi läbi ja võtab vajaduse korral ning kooskõlas aluslepingutega vastu seadusandliku ettepaneku, et alandada seda piirnormi väärtuseni 500 mg/kg. Komisjon vaatab sisalduse piirnormi läbi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 16. juuliks 2021. |
|
Pentabromodifenüüleeter C12H5Br5O |
32534-81-9 ja muud |
251-084-2 ja muud |
|
|
Heksabromodifenüüleeter C12H4Br6O |
36483-60-0 ja muud |
253-058-6 ja muud |
|
|
Heptabromodifenüüleeter C12H3Br7O |
68928-80-3 ja muud |
273-031-2 ja muud |
|
|
Dekabromodifenüüleeter C12Br10O |
1163-19-5 ja muud |
214-604-9 ja muud |
|
|
Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) C8F17SO2X (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid) |
1763-23-1 2795-39-3 29457-72-5 29081-56-9 70225-14-8 56773-42-3 251099-16-8 4151-50-2 31506-32-8 1691-99-2 24448-09-7 307-35-7 ja muud |
217-179-8 220-527-1 249-644-6 249-415-0 274-460-8 260-375-3 223-980-3 250-665-8 216-887-4 246-262-1 206-200-6 ja muud |
50 mg/kg |
|
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid) |
|
|
15 μg/kg (2) |
|
DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(4-klorofenüül)etaan) |
50-29-3 |
200-024-3 |
50 mg/kg |
|
Klordaan |
57-74-9 |
200-349-0 |
50 mg/kg |
|
Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan |
58-89-9 319-84-6 319-85-7 608-73-1 |
210-168-9 200-401-2 206-270-8 206-271-3 |
50 mg/kg |
|
Dieldriin |
60-57-1 |
200-484-5 |
50 mg/kg |
|
Endriin |
72-20-8 |
200-775-7 |
50 mg/kg |
|
Heptakloor |
76-44-8 |
200-962-3 |
50 mg/kg |
|
Heksaklorobenseen |
118-74-1 |
204-273-9 |
50 mg/kg |
|
Kloordekoon |
143-50-0 |
205-601-3 |
50 mg/kg |
|
Aldriin |
309-00-2 |
206-215-8 |
50 mg/kg |
|
Pentaklorobenseen |
608-93-5 |
210-172-0 |
50 mg/kg |
|
Polüklooritud bifenüülid (PCBd) |
1336-36-3 ja muud |
215-648-1 |
50 mg/kg (3) |
|
Mireks |
2385-85-5 |
219-196-6 |
50 mg/kg |
|
Toksafeen |
8001-35-2 |
232-283-3 |
50 mg/kg |
|
Heksabromobifenüül |
36355-01-8 |
252-994-2 |
50 mg/kg |
|
Heksabromotsüklododekaan (4) |
25637-99-4, 3194-55-6, 134237-50-6, 134237-51-7, 134237-52-8 |
247-148-4 221-695-9 |
1 000 mg/kg; osutatud piirnormi vaatab komisjon läbi 20. aprilliks 2019 |
(1) Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomi(te)ga.
(2) PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):
|
PCDD |
TEF |
|
PCDF |
TEF |
|
PCDD |
TEF |
|
2,3,7,8-TeCDD |
1 |
|
2,3,7,8-TeCDF |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDD |
1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDF |
0,03 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
2,3,4,7,8-PeCDF |
0,3 |
|
2,3,4,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF |
0,01 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDD |
0,1 |
|
|
|
|
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF |
0,01 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD |
0,01 |
|
|
|
|
OCDF |
0,0003 |
|
OCDD |
0,0003 |
|
|
|
|
|
|
(3) Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.
(4) „Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.
V LISA
JÄÄTMEKÄITLUS
1. Osa
Kõrvaldamine ja taaskasutus artikli 7 lõike 2 alusel
Artikli 7 lõike 2 kohaldamisel on lubatud järgmised direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas sätestatud kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingud, kui neid viiakse läbi viisil, millega tagatakse, et jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult.
|
D9 |
Füüsikalis-keemiline töötlemine |
|
D10 |
Põletamine maismaal |
|
R1 |
Kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana, välja arvatud PCBsid sisaldavate jäätmete puhul. |
|
R4 |
Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine järgmistel tingimustel: kõnealuste toimingute puhul kasutatakse üksnes raua- ja terasetootmise jääke, näiteks gaasipuhastusel tekkivat tolmu või setet, terase töötlemisel tekkivat valtsimistagi või tsingisisaldusega filtritolmu, vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolmu ja muid sarnaseid jäätmeid ning värviliste metallide tootmisel tekkivaid pliisisaldusega leostusjääke. Polüklooritud bifenüüle sisaldavaid jäätmeid ei kasutata. Kõnealused toimingud hõlmavad üksnes protsesse, millega võetakse taaskasutusse rauda ja rauasulameid (kõrg-, šaht- ja põletusahjud) ning värvilisi metalle (Waelzi pöördahjuprotsess, vannsulatusprotsessid vertikaal- või horisontaalahju kasutamisega), tingimusel, et asjaomased käitised täidavad vähemalt kooskõlas tööstusheiteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (1) polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja polüklooritud dibensofuraanide heite piirnormide kohta esitatud nõudeid, olenemata sellest, kas asjaomased protsessid kuuluvad osutatud direktiivi reguleerimisalasse või mitte, ning ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi muude sätete kohaldamist. |
Enne hävitamist või pöördumatut muundamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud, IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa käesoleva osaga. Kui püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldab või nendega on saastunud ainult osa tootest või jäätmetest, näiteks seadmete romud, eraldatakse selline osa ja kõrvaldatakse seejärel vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eeltöötlust või enne hävitamist või pöördumatut muundamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.
2. Osa
Jäätmed ja toimingud, mille suhtes kohaldatakse artikli 7 lõike 4 punkti b
Artikli 7 lõike 4 punkti b kohaldamisel on allpool nimetatud jäätmete puhul, mis on kindlaks määratud komisjoni otsuse 2000/532/EÜ (2) kohasele liigitusele vastava kuuekohalise koodiga, lubatud järgmised toimingud.
Enne püsiladustamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud, IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa 1. osaga. Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eeltöötlust või enne püsiladustamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.
|
Jäätmed vastavalt otsuses 2000/532/EÜ esitatud liigitusele |
IV lisas loetletud ainete sisalduse piirnorm (3) |
Toiming |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 |
TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |
Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd): 10 000 mg/kg;
|
Püsiladustamine on lubatud üksnes kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 01 |
Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 01 14 * (4) |
Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 01 16 * |
Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 02 |
Raua- ja terasetootmisjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 02 07 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 |
Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 04 * |
Primaarsulatusräbu |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 08 * |
Soolaräbu sekundaarsulatusest |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 09 * |
Musträbu sekundaarsulatusest |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 19 * |
Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 21 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 03 29 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 |
Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 01 * |
Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 02 * |
Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 04 * |
Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 05 * |
Muud peenosakesed ja tolm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 04 06 * |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 05 |
Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 05 03 * |
Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 05 05 * |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 06 |
Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 06 03 * |
Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 06 06 * |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 08 |
Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 08 08 * |
Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 08 15 * |
Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 09 |
Mustmetallide valujäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10 09 09 * |
Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
16 |
NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
16 11 |
Vooderdise ja tulekindlate materjalide jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
16 11 01 * |
Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
16 11 03 * |
Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 |
EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 01 |
Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 01 06 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 05 |
Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 05 03 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad pinnas ja kivid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 09 |
Muu ehitus- ja lammutuspraht |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 09 02 * |
PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud PCB-sid sisaldavad seadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17 09 03 * |
Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 |
JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 01 |
Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 01 07 * |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 01 11 * |
Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 01 13 * |
Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 01 15 * |
Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 04 |
Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 04 02 * |
Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
19 04 03 * |
Klaasistumata tahke faas |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDDd ja PCDFid) sisalduse piirnormide arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):
|
PCDD |
TEF |
|
2,3,7,8-TeCDD |
1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDD |
1 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD |
0,01 |
|
OCDD |
0,0003 |
|
PCDF |
TEF |
|
2,3,7,8-TeCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDF |
0,03 |
|
2,3,4,7,8-PeCDF |
0,3 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDF |
0,1 |
|
2,3,4,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF |
0,01 |
|
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF |
0,01 |
|
OCDF |
0,0003 |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(2) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).
(3) Need piirnormid kehtivad üksnes ohtlike jäätmete prügilate puhul ning neid ei kohaldata ohtlike jäätmete maa-aluste püsihoidlate, sealhulgas soolakaevanduste puhul.
(4) Kõik tärniga „*“ tähistatud jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja nende käitlemist reguleeritakse kõnealuse direktiivi sätetega.
(5) „Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.
(6) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
(7) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27).
(8) Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.
VI LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1195/2006 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 172/2007 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 323/2007 |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009 |
Ainult lisa punkt 3.7 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 304/2009 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) nr 756/2010 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) nr 757/2010 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) nr 519/2012 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) nr 1342/2014 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) 2015/2030 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) 2016/293 |
|
|
Komisjoni määrus (EL) 2016/460 |
|
VII LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 850/2004 |
Käesolev määrus |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikli 2 sissejuhatav osa |
Artikli 2 sissejuhatav osa |
|
Artikli 2 punktid a–d |
Artikli 2 punktid 1–4 |
|
— |
Artikli 2 punktid 5–7 |
|
Artikli 2 punkt e |
Artikli 2 punkt 8 |
|
Artikli 2 punkt f |
Artikli 2 punkt 9 |
|
Artikli 2 punkt g |
Artikli 2 punkt 10 |
|
— |
Artikli 2 punktid 11–13 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 lõiked 1–3 |
|
— |
Artikkel 3 lõiked 4 ja 5 |
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikkel 3 lõige 6 |
|
Artikli 4 lõiked 1–3 |
Artikli 4 lõiked 1–3 |
|
— |
Artikli 4 lõike 3 punkt d |
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 7 lõiked 1–4 |
Artikli 7 lõiked 1–4 |
|
Artikli 7 lõige 6 |
Artikli 7 lõige 5 |
|
— |
Artikli 7 lõige 6 |
|
Artikli 7 lõige 7 |
— |
|
— |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
|
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 13 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 12 lõike 3 punkt a |
Artikli 13 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 12 lõike 3 punkt b |
Artikli 13 lõike 1 punkt c |
|
— |
Artikli 13 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 12 lõike 3 punkt c |
Artikli 13 lõike 1 punkt e |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 13 lõike 1 punkt f |
|
— |
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikli 12 lõige 4 |
— |
|
Artikli 12 lõige 5 |
Artikli 13 lõige 3 |
|
Artikli 12 lõige 6 |
— |
|
— |
Artikli 13 lõiked 4 ja 5 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 14 |
Artikli 15 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 15 lõige 2 |
|
— |
Artikkel 16 |
|
— |
Artikkel 17 |
|
— |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 16 ja 17 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 18 |
— |
|
— |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 22 |
|
I–V lisa |
I–V lisa |
|
— |
VI lisa |
|
— |
VII lisa |