1.   Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud toodete suhtes, mis lastakse liidu turule, olenemata sellest, kas need on valmistatud liidus või kolmandates riikides, ning samuti siis, kui neid valmistatakse liidus ekspordi eesmärgil.

3.   Seoses geograafiliste tähiste kaitsega kohaldub käesoleva määruse III peatükk ka liidu tolliterritooriumile sisenevatele kaupadele, mida ei lasta liidus vabasse ringlusesse.

1.   Piiritusjookide valmistamisel kasutatavad etüülalkohol ja destillaadid peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga aluslepingu I lisa tähenduses.

2.   Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks ei kasutata muud alkoholi kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaate või I lisa 1.–14. kategooria piiritusjooke. Alkoholi, mida kasutatakse toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks, kasutatakse üksnes määral, mis on selleks vältimatult vajalik.

3.   Alkohoolsed joogid ei sisalda sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi aluslepingu I lisa tähenduses.

1.   Piiritusjoogid liigitatakse kategooriatesse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud üldnormidele ja I lisas sätestatud erinormidele.

2.   Ilma et see piiraks I lisas loetletud 1.–14. piiritusjoogikategooria suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:

3.   Ilma et see piiraks I lisas loetletud 15.–44. piiritusjoogikategooriate suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid

4.   Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta I lisas sätestatud iga kategooria kohta sätestatud erinormidele

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes tehnilisi mõisteid ja nõudeid, mis on sätestatud artikli 2 punktis f ning artiklites 4 ja 5.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud tehnilise mõiste või nõude kohta.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades erandjuhtudel, kui see on importiva kolmanda riigi õigusega ette nähtud, erandid artikli 2 punkti f ning artiklite 4 ja 5 nõuetest, I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriatele esitatavatest nõuetest ning II lisas sätestatud teatavaid piiritusjooke hõlmavatest erinormidest.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks, milliseid muid artikli 4 lõike 9 punktides a–e osutatud ainetega sarnase toimega looduslikke aineid või põllumajanduslikke tooraineid on lubatud kogu liidus piiritusjookide valmistamisel magusainena kasutada.

4.   Komisjon võib rakendusaktiga võtta vastu ühtsed õigusnormid, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega lubatud muude looduslike ainete või põllumajandusliku tooraine kasutamist magusainena piiritusjookide valmistamisel, määrates eeskätt kindlaks sellise magustamise muundustegurid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Piiritusjoogi nimetus on selle seaduslik nimetus.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust.

Seaduslik nimetus esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi etiketil ning seda ei tohi asendada ega muuta.

2.   I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele vastava piiritusjoogi puhul kasutatakse seadusliku nimetusena kõnealuse kategooria nimetust, välja arvatud juhul, kui selle kategooria puhul on lubatud kasutada muud seaduslikku nimetust.

3.   I lisas loetletud piiritusjoogikategooriatele esitatud nõuetele mittevastavate piiritusjookide seaduslik nimetus on „piiritusjook“.

4.   Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe I lisas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme I lisa vastavas kategoorias ette nähtud seadusliku nimetuse all.

5.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib piiritusjoogi

6.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 ja käesoleva määruse I lisas piiritusjoogikategooriate kohta sätestatud erinormide kohaldamist, võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada:

7.   Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, on keelatud kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid selliste jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta I lisas sätestatud asjaomase kategooria nõuetele või asjaomasele geograafilisele tähisele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui selliseid seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid kasutatakse koos sõnadega, nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muude samalaadsete sõnadega.

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võib lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete valmistamiseks kui jook, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi, tingimusel et neile on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muud samalaadsed sõnad. Geograafilisi tähiseid selliste lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks ei kasutata.

1.   Alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tohib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate puhul esitatud seaduslikke nimetusi või piiritusjoogi geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses tingimusel, et

2.   Ilma et see piiraks artikliga 10 reguleeritavate seaduslike nimetuste kasutamist, ei tohi sõnad „alkohol“, „piiritus“, „jook“, „piiritusjook“ ja „vesi“ olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osa.

3.   Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus

1.   Muude toiduainete kui alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel on lubatud kasutada viiteid I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et toiduaine tootmisel kasutatav alkohol on pärit üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda selle toiduaine tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 (20) ja (EL) nr 251/2014 (21) kohaldamist, on muude alkohoolsete jookide kui piiritusjoogi esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata käesoleva määruse I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 4 on selliste piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mis vastavad I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, lubatud viidata ühele või mitmele kõnealuses lisas loetletud piiritusjoogikategooriate all ette nähtud seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud viited

1.   Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib viidata põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi valmistamiseks kasutatud toorainele või selle piiritusjoogi valmistamisel kasutatud põllumajandusliku päritoluga destillaadile üksnes juhul, kui etüülalkohol või destillaat on saadud üksnes sellisest toorainest. Sel juhul tuleb nimetada kõik põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaadi liigid puhta alkoholi koguse kahanevas järjekorras.

2.   Artiklis 10 osutatud seaduslikke nimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu tingimusel, et loetelu on kooskõlas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 18–22.

3.   Miksitud piiritusjoogi või segu korral võib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktides d ja e osutatud sõna. Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

Käesolevat lõiget ei kohaldata selliste piiritusjookide segude suhtes, mis on valmistatud sama geograafilise tähisega piiritusjookidest või millest ühelgi ei ole geograafilist tähist.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kannab miksitud piiritusjook vastava kategooria all ette nähtud seaduslikku nimetust juhul, kui miksitud piiritusjook vastab I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria nõuetele.

Esimeses lõigus osutatud juhul võib miksimisel kasutatud piiritusjookidele vastavaid I lisas esitatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid märkida miksitud piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et need esinevad

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

5.   Teatavate piiritusjookide seaduslikes nimetustes kasutatavate taimsete toorainete nimetuste kasutamine ei piira kõnealuste taimsete toorainete nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Selliste toorainete nimetusi võib kasutada muude piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

6.   Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab piiritusjoogi kõige lühema laagerdumisajaga alkoholikomponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise toimingud on aset leidnud liikmesriigi maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi andva järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teevad laagerdumisprotsessi üle järelevalvet.

7.   Piiritusjoogi seaduslik nimetus esitatakse elektroonilises haldusdokumendis, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009 (22). Kui piiritusjoogi laagerdumisajale või vanusele viidatakse piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, märgitakse see ära ka nimetatud haldusdokumendis.

1.   Juhul kui piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel on märgitud geograafilisest tähisest või kaubamärgist erinev lähtekoht, peab see vastama kohale või piirkonnale, kus toimus piiritusjoogi valmistamise protsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.

2.   Märge määruses (EL) nr 1169/2011 osutatud peamise koostisaine päritoluriigile või lähtekohale ei ole piiritusjookide puhul nõutav.

1.   Piiritusjoogi etiketil ega kirjeldamisel või esitlemisel ei tõlgita I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu ja geograafilisi tähiseid.

2.   Erandina lõikest 1 võib liidus valmistatud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul lõikes 1 osutatud sõnadele ja geograafilistele tähisele lisada tõlke, transkriptsiooni või transliteratsiooni, tingimusel et originaalkeelsed mõisted ja geograafilised tähised jäävad nähtavaks.

1.   Kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaati või piiritusjooki on vaja analüüsida, et teha kindlaks selle vastavus käesolevale määrusele, tuleb analüüs teha kooskõlas liidu võrdlusanalüüsimeetoditega, mida kasutatakse keemilise ja füüsilise koostise ning organoleptiliste omaduste tuvastamiseks.

Laborijuhataja vastutusel on lubatud kasutada muid analüüsimeetodeid tingimusel, et meetodite täpsus, korratavus ja reprodutseeritavus on vähemalt samaväärsed asjakohaste liidu võrdlusanalüüsimeetoditega.

2.   Kui teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete tuvastamiseks ja kvantitatiivseks määramiseks ei ole liidu analüüsimeetodeid ette nähtud, kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest:

1.   Selleks et võtta liikmesriikides arvesse brandy traditsioonilist dünaamilist laagerdumisprotsessi, mida tuntakse kui „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ ja mis on esitatud III lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et luua avalik register, kus loetletakse asutused, mille iga liikmesriik on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsesside üle järelevalvet.

1.   Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.   Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid kaitstakse

3.   Käesoleva määruse alusel kaitstavad geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks.

4.   Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse samuti kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta liidus vabasse ringlusse.

1.   Käesoleva määruse alusel kaitstav geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis sisaldab vähemalt järgmist:

Kui see on kohaldatav, lisatakse pakendamisega seotud nõuded tootespetsifikaati koos põhjendusega, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige liidu õigust kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise vallas.

2.   Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne 8. juunit 2019, käsitatakse käesoleva artikli kohase tootespetsifikaadina.

1.   Artikli 24 lõike 5 või lõike 8 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

Artikli 24 lõikes 8 osutatud taotluses esitatakse ka tootespetsifikaadi avaldamisviide ja tõendid selle kohta, et tootenimetus on päritoluriigis kaitstud.

2.   Artikli 24 lõikes 7 osutatud taotlustoimik peab sisaldama järgmist teavet:

1.   Käesoleva peatüki alusel geograafilise tähise registreerimist võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad piiritusjoogiga, mille nimetuse registreerimist taotletakse.

2.   Liikmesriigi määratud asutust võib käsitada käesoleva peatüki tähenduses rühmana, kui asjaomastel tootjatel ei ole nende arvust, geograafilisest asukohast või organisatsioonilistest omadustest tulenevalt võimalik rühma moodustada. Sellisel juhul esitatakse need põhjused artikli 23 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

3.   Ühte füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana käesoleva peatüki tähenduses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

4.   Kui geograafiline tähis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad mitu eri liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Kui tegemist on ühistaotlusega, siis esitab selle komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste vahendusel pärast konsulteerimist kõigi ametiasutuste ja asjaomaste taotlejate rühmadega. Ühistaotlus peab sisaldama artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 23 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vaidlustamismenetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.

5.   Kui registreerimistaotlus hõlmab ühes liikmesriigis paiknevat geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi ametiasutustele.

Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vaatab liikmesriik selle nõuetekohaselt läbi.

6.   Lõike 5 teises lõigus osutatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vaidlustamismenetluse, millega tagatakse lõikes 5 osutatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on tema territooriumil, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab kõigi saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 28 osutatud kriteeriumidele.

7.   Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, võib ta teha taotluse kohta positiivse otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab ta komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 6 osutatud avaldamise kuupäeva. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riigisiseste kohtumenetlustega, mis võivad registreerimismenetlust mõjutada.

Esimese lõigu kohaselt positiivse otsuse tegemise korral tagab liikmesriik, et see otsus avaldatakse ning et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus see otsus edasi kaevata.

Liikmesriik tagab positiivse otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja teeb selle elektrooniliselt kättesaadavaks.

Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 26 lõikele 2.

8.   Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.

9.   Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

1.   Liikmesriik võib riigi tasandil nimetusele pakkuda üksnes ajutist käesoleva peatüki kohast kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.

2.   Riigisisene kaitse kaotab kehtivuse käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäeval.

3.   Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

4.   Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

1.   Komisjon vaatab artikli 24 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki nõuetele ning kas arvesse on võetud väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve. Läbivaatamisel tuginetakse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendile ja kontrollitakse, et taotluses ei esineks ilmseid vigu, ning hindamine ei tohi kesta üldjuhul kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on siiski pikem, teatab komisjon taotlejale viivitamata kirjalikult viivituse põhjustest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva. Loetelus esitatakse ka liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kust taotlus pärineb.

2.   Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud läbivaatamise tulemusel, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamisviite.

1.   Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.

Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus esitati taotlus, esitada vastulause oma elu- või asukohaliikmesriigile.

Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesoleva peatüki nõudeid.

Vastulause, mis ei sisalda sellist avaldust, on õigustühine.

Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele.

2.   Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.

3.   Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust osa võtma asjakohastest konsultatsioonidest, mis ei kesta kauem kui kolm kuud. Kõnealune tähtaeg algab kuupäevast, mil kutse on huvitatud isikutele elektroonilisel teel kätte toimetatud.

Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus alustab viivitamata asjakohaseid konsultatsioone. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki nõuetele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse kõnealune teave ka komisjonile.

Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.

Olenemata sellest, kas kokkuleppele jõutakse, tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.

Nimetatud kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsultatsioonide tähtaega kuni kolme kuu võrra.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusel muudetakse oluliselt artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon taotluse artikli 26 kohaselt uuesti läbi.

5.   Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

1.   Artikli 27 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud artiklis osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:

2.   Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 21 lõikega 2 vastuolus, jätkuvalt kasutada nimetust, mille all neid turustati, tingimusel et artikli 24 lõike 6 või artikli 27 kohaselt esitatud vastuvõetavas vastuväites tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodi kuni 15 aastaks või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata kuni 15 aastat, kui tõendatakse, et

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik etiketile selgelt ja nähtavalt.

1.   Kui komisjon leiab artikli 26 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et kavandatava geograafilise tähise registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab ta asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi taotlejat taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning annab talle kaks kuud märkuste esitamiseks. Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta leiab laekunud märkustest hoolimata endiselt, et registreerimistingimused ei ole täidetud, jätab ta taotluse rakendusaktiga rahuldamata, välja arvatud juhul, kui taotlus võetakse tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui komisjonile ei esitata artikli 27 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

3.   Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 27 lõikes 3 osutatud asjakohased konsultatsioonid, mille tulemusi arvestades komisjon:

4.   Registreerimis- ja registreerimistaotluse rahuldamata jätmise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 21 osutatud kaitse.

1.   Iga õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.   Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse järgmisse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele:

3.   Muudatust käsitatakse liidu muudatusena, kui

Kõiki muid muudatusi käsitatakse standardmuudatustena.

Standardmuudatusena käsitatakse ka ajutist muudatust, kui see puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

4.   Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklis 24 ja artiklites 26–30 sätestatud menetlust. Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas selles kolmandas riigis geograafiliste tähiste kaitsele kohaldatava õigusega.

5.   Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Kolmandate riikide puhul kiidetakse muudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt.

6.   Muutmistaotluse läbivaatamisel käsitletakse üksnes kavandatud muudatust.

1.   Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et kustutada kaitstud geograafilise tähise registreering ühel järgmistest juhtudest:

Registreeringu kustutamise menetlusele kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 24, 26, 27, 28 ja 30.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon registreeritud geograafilise tähisega turustatava piiritusjoogi tootjate taotlusel võtta vastu rakendusakte, millega vastav registreering kustutatakse.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon enne rakendusakti vastuvõtmist liikmesriigi asutustega, kolmanda riigi asutustega või võimaluse korral kolmanda riigi tootjaga, kes algselt asjaomase geograafilise tähise registreerimist taotles, välja arvatud juhul, kui registreeringu kustutamist taotlevad otse samad algsed taotlejad.

4.   Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, luues käesoleva korra kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalikult juurdepääsetava elektroonilise registri (edaspidi „register“), mida ajakohastatakse.

2.   Geograafilise tähise nimetus registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon või transliteratsioon ladina tähestikus.

Käesoleva peatüki kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul annab register vahetu juurdepääsu koonddokumentidele ning sisaldab ka tootespetsifikaadi avaldamisviidet.

Geograafiliste tähiste puhul, mis on registreeritud enne 8. juunit 2019, annab register vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 sätestatud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat lõiget, sätestades täiendavad üksikasjalikud nõuded registri vormile ja sisule.

3.   Kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus vastavalt rahvusvahelisele lepingule, milles liit on lepinguosaline, võib registrisse kanda kaitstud geograafiliste tähistena.

1.   Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

2.   Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõna-sõnalt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

3.   Registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

4.   Käesoleva määruse artiklis 21 osutatud piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta määruse (EL) nr 1308/2013 ning määruse (EL) nr 251/2014 kohaseid kaitstud geograafilisi tähiseid ja toodete päritolunimetusi.

1.   Üldnimetust geograafilise tähisena ei kaitsta.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

2.   Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi tuntust või mainet arvesse võttes tarbijat piiritusjoogi tegeliku olemuse suhtes eksitada.

3.   Nimetust kaitstakse geograafilise tähisena üksnes juhul, kui valmistamisetapid, mis annavad piiritusjoogile omaduse, maine või mõne muu tunnuse, mis on olulisel määral seostatav joogi geograafilise päritoluga, toimuvad asjaomases geograafilises piirkonnas.

1.   Kaubamärki, mille kasutamine vastab või vastaks ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukordadest, ei registreerita või selle registreering tühistatakse.

2.   Olenemata geograafilise tähise registreerimisest võib jätkata sellise ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukorrale vastava kaubamärgi kasutamist, mida on enne geograafilise tähise kaitse taotluse komisjonile esitamise kuupäeva heauskselt taotletud, mis on heauskselt registreeritud või heauskse kasutamisega liidu territooriumil juurdunud, kui selline võimalus on sätestatud asjaomase õigusaktiga, ja selle kehtivust pikendada, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2436 (24) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1001 (25).

1.   Liikmesriigid koostavad loetelu käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähisega piiritusjooke tootvatest ettevõtjatest ja ajakohastavad seda.

2.   Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist liidust pärit piiritusjoogiga, teeb artiklis 22 osutatud tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

Kui liikmesriik kohaldab artikli 24 lõiget 2, tagab tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli muu kui kõnealuse lõike kohaselt rühmana käsitatav asutus.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist, võivad tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kanda kontrollitavad ettevõtjad.

3.   Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist kolmandast riigist pärit piiritusjoogiga, teeb tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

4.   Liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

Komisjon avalikustab lõikes 3 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

5.   Lõike 2 punktis b osutatud kontrolliasutused ja lõike 3 punktis b osutatud toote sertifitseerimisasutused peavad vastama Euroopa standardile ISO/IEC 17065:2012 või selle tulevasele muudetud versioonile ja olema vastavalt akrediteeritud.

6.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud pädevad asutused, kes kontrollivad käesoleva määruse alusel kaitstava geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

1.   Liikmesriigid teevad riskianalüüsi põhjal kontrolle käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja võtavad käesoleva peatüki nõuete rikkumiste korral kõik vajalikud meetmed.

2.   Liikmesriigid võtavad asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et hoida ära või lõpetada selliste nende territooriumil valmistatavate või turustatavate toodete või teenuste nimetuste ebaseaduslik kasutamine, mis on hõlmatud käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähistega.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt kõnealuste meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Nimetatud asutused peavad tagama piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste kooskõlas artikliga 43 määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad nimetuste turul kasutamise kontrollimise eest. Komisjon avalikustab nende asutuste nimed ja aadressid.

1.   Käesoleva määruse artiklitega 38 ja 39 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41, 42 ja 43.

3.   Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades lisatingimused, sealhulgas juhtudel, kui geograafiline piirkond hõlmab rohkem kui ühte riiki, seoses järgnevaga:

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades artiklis 31 osutatud tootespetsifikaatide liidu muudatuste ja standardmuudatuste, sealhulgas ajutiste muudatuste menetlemise tingimused ja nõuded.

1.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud nõuded

2.   Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid artiklites 23 ja 24 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas seoses taotlustega, mis hõlmavad rohkem kui ühe riigi territooriumi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.

2.   Komisjon tagab käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise ning vajaduse korral võtab rakendusaktidega vastu liikmesriikide poolt tehtava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe.

2.   Komisjon võib võtta vastu vahetatava teabe iseloomu ja liiki ning teabevahetuse meetodeid käsitlevad rakendusaktid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kvaliteedipoliitika rakendamisel nende endi territooriumil valmistatud piiritusjookide suhtes ja eelkõige registris loetletud geograafiliste tähiste või uute geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada rangemad piiritusjookide valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõuded kui I ja II lisas, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

2.   Olenemata lõikest 1 ei keela ega piira liikmesriigid käesoleva määruse nõuetele vastavate teistes liikmesriikides või kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide importi, müüki ega tarbimist.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 8 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Artiklites 33 ja 41 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

4.   Artiklis 50 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates 24. maist 2019.

5.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 19, 33, 41 ja 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

6.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

7.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.   Artiklite 8, 19, 33, 41 ja 50 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab piiritusjoogituru komitee, mis on loodud määrusega (EMÜ) nr 1576/89. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 110/2008 kehtetuks alates 25. maist 2021. Kõnealuse määruse III peatükk tunnistatakse aga kehtetuks alates 8. juunist 2019.

2.   Erandina lõikest 1

3.   Viiteid määrusele (EÜ) nr 110/2008 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.

1.   Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tohib piiritusjookide, mille kirjeldamine, esitlemine või märgistamine ei vasta käesoleva määruse artiklitele 21 ja 36, kuid vastab määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklitele 16 ja 23 ja mis märgistati enne 8. juunit 2019, turule laskmist jätkata kuni varude ammendumiseni.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 kuni 25. maini 2025 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 3 lõikeid 2, 3, 9, 10, 11 ja 12, artikli 10 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 11, 12 ja 13 või täiendada käesolevat määrust, tehes kõnealustest sätetest erandeid.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda rangelt üksnes tõendatud vajadustega, mis tulenevad turul valitsevatest asjaoludest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud sättes esitatud määratluse, tehnilise mõiste või nõude kohta.

4.   Käesoleva määruse artikleid 22–26, 31 ja 32 ei kohaldata registreerimis-, muutmis- ja registreeringu kustutamise taotluste suhtes, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikeid 4, 5 ja 6 ning artikleid 18 ja 21.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreerimis- ja muutmistaotluste suhtes, mille puhul tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid või muutmistaotlus on 8. juunil 2019 juba vastulausete ja vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 7.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreeringu kustutamise taotluse puhul, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste registreeringu kustutamise taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 18.

5.   Käesoleva määruse III peatüki alusel registreeritud geograafiliste tähiste puhul, mille registreerimistaotluse menetlemine oli käesoleva määruse artikli 42 lõikes 2 sätestatud rakendusaktide (millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded artiklis 23 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta) kohaldamise alguskuupäeval pooleli, võib register anda vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 määratletud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

6.   Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul avaldab komisjon liikmesriigi taotlusel kõnealuse liikmesriigi esitatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas. Koonddokumendi avaldamise korral lisatakse sellele tootespetsifikaadi avaldamise viide ning sellele ei järgne vaidlustamismenetlust.

1.   Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. maist 2021.

2.   Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 16, artikli 20 punkti c, artikleid 21, 22 ja 23, artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 24 lõike 4 esimest ja teist lõiku, artikli 24 lõikeid 8 ja 9, artikleid 25–42, artikleid 46 ja 47, artikli 50 lõikeid 1, 4 ja 6, I lisa punkti 39 alapunkti d ja punkti 40 alapunkti d ning artiklis 3 sätestatud nende sätetega seotud mõisteid alates 8. juunist 2019.

3.   Artiklites 8, 19 ja 50 ette nähtud delegeeritud õigusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 46, ja artikli 8 lõikes 4 ning artiklites 20, 43 ja 44 ette nähtud rakendusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 47, kohaldatakse alates 25. maist 2021.