22.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 155/19

(1)

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (1) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (2).

(2)

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise tingimused, menetlused ja kohustused on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 (3) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (4). Need õigusaktid kaotavad kehtivuse hiljemalt 30. juunil 2010.

(3)

30. juuniks 2010 ei suudeta luua süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis arengu- ja migratsioonietappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge. Töörühma positiivsed tulemused ning vajadus projekti alast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada, õigustavad kõnealuse rühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri. Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata. Eksperdirühm ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.

(5)

Komisjon peaks endiselt vastutama keskse SIS II ja selle kommunikatsiooniinfrastruktuuri eest. Keskset SIS II ja selle kommunikatsiooniinfrastruktuuri on vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada. Keskse SIS II edasiarendamine peaks alati hõlmama vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust.

(6)

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK sätestatakse, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga. Paralleelselt on viidud läbi uuring, mis puudutab SIS 1+ edasiarendusele (SIS 1+ RE) tugineva alternatiivse tehnilise stsenaariumi väljatöötamist situatsiooniplaanina SIS II arendamiseks, juhul kui testid näitavad, et vahe-eesmärkide nõudeid ei suudeta täita. Tuginedes nendele parameetritele, võib nõukogu otsustada kutsuda komisjoni minema üle alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile.

(7)

Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, ning eelkõige SIS 1+ RE, keskse SIS II arendamiseks. SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(8)

SIS 1+ RE-le on omane vahendite ainulaadsus SIS II arendamise ja SIS 1+ vahel. Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis nende lahenduste tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.

(9)

Alternatiivsel tehnilisel lahendusel põhineva keskse SIS II arendamist tuleks rahastada liidu üldeelarvest, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) võib komisjon delegeerida eelarve täitmise ülesanded riiklikele avaliku sektori organitele. Järgides poliitilist seisukohta ning määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.

(10)

Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s.

(11)

Iga liikmesriik peaks ka edaspidi vastutama siseriikliku süsteemi eest (N.SIS II). N.SIS II süsteeme on endiselt vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada.

(12)

Prantsusmaa peaks ka edaspidi vastutama tehnilise abi üksuse (C.SIS) eest.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(15)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (6). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(16)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (7). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)

Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

(18)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(19)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(20)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (12) artikliga 3,

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„3.   SIS II võib arendada, rakendades alternatiivse tehnilise stsenaariumi, millel on talle omased tehnilised spetsifikatsioonid.”;

2)

Artikli 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Migratsiooni tagamiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II tehakse vajalikul määral kättesaadavaks järgmised komponendid:”;

3)

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Konverter konverteerib andmeid vastavalt vajadusele kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.”;

4)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.”;

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Üldprogrammi nõukogu

1.   Ilma et see piiraks komisjoni, artiklis 17 nimetatud komitee, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesolevaga tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse üldprogrammi nõukoguks. Üldprogrammi nõukogu on nõuandev organ keskse SIS II projekti toetamiseks ning keskse ja riiklike SIS II projektide vahelise sidususe hõlbustamiseks. Üldprogrammi nõukogul ei ole otsuste langetamise ega komisjoni ja liikmesriikide esindamise volitusi.

2.   Üldprogrammi nõukogusse kuulub kuni 10 liiget, kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks eksperti ja kaks asendajat.

Üldprogrammi nõukogu koosolekutel võivad oma vastavate asutuste või institutsioonide kulul osaleda muud liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projekti arendusega.

Üldprogrammi nõukogu võib vastavalt lõikes 5 osutatud töökorras määratletule kutsuda üldprogrammi nõukogu koosolekutele osalema muid eksperte nende vastavate asutuste, institutsioonide või ettevõtete kulul.

3.   Liikmesriikide, kes on eesistujariigid või tulevased eesistujariigid, poolt nimetatud eksperte kutsutakse alati üldprogrammi nõukogu koosolekutel osalema.

4.   Üldprogrammi nõukogu sekretariaaditeenused tagab komisjon.

5.   Üldprogrammi nõukogu koostab ise oma töökorra, mis sisaldab eelkõige järgmisi asju käsitlevaid menetlusi:

Volitused jõustuvad pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt ning liikmesriikidelt, kes tulevad kokku artiklis 17 osutatud komitee raames.

6.   Üldprogrammi nõukogu edastab korrapäraselt kirjalikke aruandeid edusammude kohta projekti alal, sealhulgas saadud nõuannete ja nende põhjenduste kohta artiklis 17 osutatud komiteele või vajaduse korral asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele.

7.   Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse liidu üldeelarvest need üldprogrammi nõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud üldprogrammi nõukogu liikmete ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide üldprogrammi nõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.”;

6)

Artikli 19 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. märtsil 2013, või juhul kui minnakse üle artikli 1 lõikes 3 sätestatud alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile, 31. detsembril 2013.”.