EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009L0013
Council Directive 2009/13/EC of 16 February 2009 implementing the Agreement concluded by the European Community Shipowners’ Associations (ECSA) and the European Transport Workers’ Federation (ETF) on the Maritime Labour Convention, 2006, and amending Directive 1999/63/EC
Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009 , millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ
Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009 , millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ
ELT L 124, 20.5.2009, p. 30–50
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 15/02/2018
20.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 124/30 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/13/EÜ,
16. veebruar 2009,
millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 139 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Asutamislepingu artikli 139 lõike 2 kohaselt võivad tööturu osapooled, edaspidi „sotsiaalpartnerid”, ühiselt taotleda, et nende sõlmitud ühenduse tasandi kokkuleppeid rakendataks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal. |
(2) |
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon võttis 23. veebruaril 2006. aastal vastu 2006. aasta meretöönormide konventsiooni, soovides luua ühtse, sidusa vahendi, mis hõlmab võimalikult suurel hulgal kehtivate rahvusvaheliste meretöönormide konventsioonide ajakohaseid standardeid ning samuti muudes rahvusvahelistes tööd käsitlevates konventsioonides sisalduvaid aluspõhimõtteid. |
(3) |
Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 tööturu osapooltega vajaduse üle täiustada ühenduse kehtivat õigustikku, kohandades, konsolideerides ja täiustades seda 2006. aasta meretöönormide konventsiooni silmas pidades. |
(4) |
Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liit (ETF) ja Euroopa Ühenduse Reederite Ühing (ECSA) teavitasid 29. septembril 2006. aastal komisjoni oma soovist alustada vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 4 läbirääkimisi. |
(5) |
Soovides aidata luua üleilmsed võrdsed võimalused kogu meretööstuses, sõlmisid nimetatud organisatsioonid 19. mail 2008. aastal kokkuleppe 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta, edaspidi „kokkulepe”; kõnealune kokkulepe ja selle lisad sisaldavad ühistaotlust komisjonile, milles palutakse need dokumendid rakendada nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal kooskõlas asutamislepingu artikli 139 lõikega 2. |
(6) |
Kokkulepet kohaldatakse meremeeste suhtes, kes töötavad liikmesriigis registreeritud ja/või liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel. |
(7) |
Kokkuleppega muudetakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) poolt 30. septembril 1998. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta. |
(8) |
Asutamislepingu artikli 249 tähenduses on kokkuleppe rakendamiseks sobiv õigusakt direktiiv. |
(9) |
Kokkulepe jõustub samal ajal kui 2006. aasta meretöönormide konventsioon ning sotsiaalpartnerid soovivad, et direktiivi jõustavad riigisisesed meetmed ei jõustuks enne nimetatud konventsiooni jõustumise kuupäeva. |
(10) |
Kokkuleppes kasutatud ja konkreetselt määratlemata terminite puhul lubatakse käesoleva direktiiviga liikmesriikidel määratleda need kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega, nagu seda tehakse ka muude sotsiaalpoliitikat käsitlevate samu mõisteid kasutavate direktiivide puhul, tingimusel et need määratlused on kokkuleppe sisuga kooskõlas. |
(11) |
Komisjon on koostanud ettepaneku direktiivi kohta vastavalt oma 20. mai 1998. aasta teatisele sotsiaalse dialoogi kohandamise ja edendamise kohta ühenduse tasandil, võttes arvesse allakirjutanute esindajastaatust ning kokkuleppe iga klausli seaduslikkust. |
(12) |
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamise usaldada tööturu osapooltele nende ühise taotluse alusel, tingimusel et nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutud tulemused. |
(13) |
Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks piirata selliste kehtivate ühenduse sätete kohaldamist, mis on konkreetsemad ja/või millega tagatakse meremeestele kõrgem kaitstuse tase, ning samuti ei piirata eelkõige ühenduse õigusaktides sisalduvate sätete kohaldamist. |
(14) |
Tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta raamdirektiivis 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta), (1) eriti selle artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tööandja vastutuse üldpõhimõtte järgimine. |
(15) |
Käesolevat direktiivi ei tohiks kasutada selleks, et põhjendada töötajate kaitstuse üldise taseme vähendamist direktiivile lisatud kokkuleppega hõlmatud valdkondades. |
(16) |
Käesolevas direktiivis ja kokkuleppes sätestatakse miinimumnõuded; liikmesriikidel ja/või sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik säilitada või kehtestada soodsamaid sätteid. |
(17) |
Komisjon teavitas vastavalt oma 14. detsembri 1993. aasta teatisele sotsiaalpoliitika kokkuleppe kohaldamise kohta Euroopa Parlamenti ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, saates neile direktiivi ettepaneku ja kokkuleppe teksti. |
(18) |
Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõiguste ja eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 31, sätestatud põhimõtetega, millega on ette nähtud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased ja et igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele palgalisele puhkusele. |
(19) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tegevuse ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(20) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (2) lõikega 34 innustatakse liikmesriike koostama enda ja ühenduse huvides oma vastavustabelid, mis kirjeldavad võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavust, ning need avalikustama. |
(21) |
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta), (3) mis sisaldab Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, ja selle lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(22) |
Kokkuleppe rakendamine aitab kaasa asutamislepingu artikli 136 eesmärkide saavutamisele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga rakendatakse lisas toodud meretranspordisektori tööturu osapooli esindavate organisatsioonide (Euroopa Ühenduse Reederite Ühing, ECSA ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liit, ETF) vahel 19. mail 2008. aastal sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta.
Artikkel 2
Nõukogu direktiivi 1999/63/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
Klauslisse 1 lisatakse järgmine punkt 3:
|
2. |
Klauslis 2 asendatakse punktid c ja d järgmistega: „c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik; d) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva lepinguga laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.” |
3. |
Klausel 6 asendatakse järgmisega:
|
4. |
Klausel 13 asendatakse järgmisega:
|
5. |
Klausel 16 asendatakse järgmisega: „Kõigil meremeestel on õigus saada iga-aastast tasulist põhipuhkust. Tasuline põhipuhkus arvutatakse minimaalselt 2,5 kalendripäeva alusel iga töötatud kuu kohta ja proportsionaalselt mittetäielike kuude kohta. Minimaalset iga-aastast tasulist puhkust ei või asendada hüvitise maksmisega, välja arvatud juhul, kui töösuhe lõpetatakse.” |
Artikkel 3
1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted.
2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja/või tööturu osapoolte õigust kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õiguslikke, halduslikke või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel et alati täidetakse direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamise ja/või tõlgendamisega ei piirata selliste ühenduse või riiklike sätete, tavade või meetmete kohaldamist, millega nähakse asjaomastele meremeestele ette soodsamad tingimused.
4. Standardi A4.2 lõike 5 punktis b sisalduv säte ei mõjuta tööandja vastutuse põhimõtet, mis on ette nähtud direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 5.
Artikkel 4
Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt jõustatud riiklike sätete rikkumise korral. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 5
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist või tagavad, et tööturu osapooled on selle aja jooksul kehtestanud vajalikud meetmed kokkuleppe teel.
2. Kui liikmesriigid normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.
Artikkel 6
Kokkuleppe preambulis nimetatud sisulise samaväärsuse põhimõtte kohaldamine ei piira käesolevast direktiivist tulenevaid liikmesriikide kohustusi.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv jõustub 2006. aasta meretöönormide konventsiooni jõustumise kuupäeval.
Artikkel 8
Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 16. veebruar 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
O. LIŠKA
(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(2) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(3) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.
LISA
Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF)
KOKKULEPE
2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta
ALLAKIRJUTANUD,
arvestades, ILO 2006. aasta meretöönormide konventsioonis (edaspidi „konventsioon”) nõutakse, et iga liige kontrollib, et tema õigus- ja haldusnormides austatakse konventsiooniga seoses põhiõigusi ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist, täidetakse sunni- ja kohustusliku töö kõigi vormide kaotamise, lapstööjõu tegeliku kaotamise ning tööhõivealase ja töökohas diskrimineerimise kaotamise nõuet;
arvestades, et konventsioonis on sätestatud, et igal meremehel on õigus ohutusstandarditele vastavale ohutule ja kindlale töökohale, õiglastele töölevõtmise tingimustele, rahuldavatele töö- ja elutingimustele, tervisekaitse-, arstiabi- ja hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse vormidele;
arvestades, et konventsioonis nõutakse, et liikmed tagaksid oma jurisdiktsiooni piires, et käesoleva preambuli eelmises lõigus sätestatud meremeeste tööhõive- ja sotsiaalõigusi rakendatakse täiel määral kooskõlas kõnealuse konventsiooni nõuetega. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võib neid õigusi rakendada riikide õigus- ja haldusnormide, kohaldatavate kollektiivlepingute või teiste meetmete või praktika vahendusel;
arvestades, et kokkuleppele allakirjutanud soovivad juhtida erilist tähelepanu selgitavale märkusele meretöönormide konventsiooni eeskirjade ja seadustiku kohta, milles on sätestatud konventsiooni vorming ja ülesehitus;
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (edaspidi „asutamisleping”), eriti selle artikleid 137, 138 ja 139;
arvestades, et asutamislepingu artikli 139 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa tasandil sõlmitud kokkuleppeid võib rakendada allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal;
arvestades, et käesolevaga allakirjutanud seda taotlevad;
arvestades, et kokkuleppe rakendamiseks sobiv õigusakt on direktiiv asutamislepingu artikli 249 tähenduses, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikidele siduv, jättes samas vormi ja meetodite valiku riikide ametiasutustele; konventsiooni artiklis VI lubatakse ILO liikmetel rakendada meetmeid, mis on nende nõuete kohaselt sisuliselt samaväärsed konventsiooni standarditega, mille eesmärk on nii konventsiooni üldeesmärgi ja otstarbe täielik saavutamine kui ka nimetatud konventsiooni sätete jõustamine; kokkuleppe rakendamine direktiiviga ja sisulise samaväärsuse põhimõte konventsioonis on seega mõeldud selleks, et võimaldada liikmesriikidel rakendada õigusi ja põhimõtteid konventsiooni artikli VI lõigetes 3 ja 4 sätestatud viisil,
ON LEPPINUD KOKKU JÄRGMISES:
MÕISTED JA REGULEERIMISALA
1. |
Kui konkreetsetes sätetes ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas kokkuleppes järgmisi mõisteid: a) „pädev asutus”– minister, valitsusasutus või liikmesriigi määratud muu asutus, kes on määratud andma ja jõustama määrusi, korraldusi või muid seaduse jõuga juhiseid asjaomaste sätete objekti kohta; b) „kogumahutavus”– 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või sellele järgnevates konventsioonides sätestatud tonnaaži mõõtmise eeskirjadele vastavalt arvutatud kogumahutavus; laevade puhul, mille suhtes kehtib Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud tonnaaži mõõtmise ajutine skeem, on kogumahutavus märgitud rahvusvahelise mõõtekirja (1969) veerus „MÄRKUSED”; c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik; d) „meremeeste tööleping”– hõlmab nii töölepingut kui ka käesoleva kokkuleppe artikleid; e) „laev”– iga laev, v.a laev, mis sõidab üksnes sisevetes, kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kohaldatakse sadama eeskirju; f) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva kokkuleppega laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust. |
2. |
Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõikide meremeeste suhtes, välja arvatud juhul, kui on otseselt sätestatud teisiti. |
3. |
Kui esineb kahtlusi, kas teatavat isikukategooriat tuleb käesoleva kokkuleppe tähenduses käsitada meremeestena, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kes kõnealuse küsimusega tegelevad. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverentsi 94. merendusvaldkonda käsitleva istungi resolutsiooni ametialade esindajaid käsitleva teabe kohta. |
4. |
Välja arvatud juhul, kui on konkreetselt sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat kokkulepet kõikide, nii riigi- kui ka eraomandisse kuuluvate laevade suhtes, mis tegelevad tavapäraselt kaubandusliku meresõiduga, v.a kalapüügiga tegelevad ja samalaadse tegevusega seotud laevad ning traditsioonilise ehitusega laevad, nagu daud ja džonkid. Käesolevat kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade ja mereväe abilaevade suhtes. |
5. |
Kui esineb kahtlusi, kas käesolevat kokkulepet kohaldatakse laeva või konkreetse laevakategooria suhtes, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega. |
EESKIRJAD JA STANDARDID
1. JAOTIS
MEREMEESTELE LAEVAL TÖÖTAMISEKS ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED
Eeskiri 1.1 – Vanuse alampiir
1. |
Laevale ei tohi palgata või tööle võtta isikuid, kelle vanus jääb alla vanuse alampiiri. |
2. |
Käesolevas kokkuleppes sätestatud asjaoludel nõutakse kõrgemat vanuse alampiiri. |
Standard A1.1 – Vanuse alampiir
Vanuse alampiiri reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).
Eeskiri 1.2 – Arstitõend
Arstitõendeid reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).
Eeskiri 1.3 – Koolitus ja kvalifikatsioonid
1. |
Meremehed ei või laeval töötada, kui neil ei ole vastavat väljaõpet või kutsetunnistust või muud kvalifikatsiooni oma ülesannete täitmiseks. |
2. |
Meremeestel ei ole lubatud töötada laeval, kui nad ei ole edukalt läbinud laeva pardal isikliku ohutuse kursust. |
3. |
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastu võetud kohustuslikele õigusaktidele vastavat koolitust ja tunnistuste väljastamist loetakse käesoleva eeskirja lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks. |
2. JAOTIS
TEENISTUSTINGIMUSED
Eeskiri 2.1 – Meremeeste töölepingud
1. |
Meremeeste töölevõtmise tingimused sätestatakse või neile viidatakse selges kirjalikus seaduslikult jõustatavas lepingus ja need peavad vastama käesolevas kokkuleppes sätestatud standarditele. |
2. |
Meremeeste töölepingus lepitakse meremehega kokku tingimustel, mille puhul on tagatud, et meremehel on võimalus lepingu tingimused läbi vaadata ja nõustamist kasutada ning et ta nõustub nendega vabast tahtest enne lepingule allakirjutamist. |
3. |
Loetakse, et meremeeste töölepingud sisaldavad liikmesriigi seadustele ja tavadele vastaval määral kõiki kehtivaid kollektiivkokkuleppeid. |
Standard A2.1 – Meremeeste töölepingud
1. |
Iga liikmesriik võtab vastu seadused või eeskirjad, milles nõutakse, et tema lipu all sõitvad laevad vastavad järgmistele nõuetele:
|
2. |
Kui kollektiivläbirääkimiste kokkulepe moodustab terve meremeeste töölepingu või osa sellest, peab selle kokkuleppe koopia olema pardal kättesaadav. Kui meremeeste tööleping ja kehtivad kollektiivläbirääkimiste kokkulepped ei ole ingliskeelsed, peavad need olema kättesaadavad ka inglise keeles (välja arvatud ainult kohaliku rannasõidu laevadel):
|
3. |
Käesoleva standardi lõike 1 punktis e nimetatud dokument ei või sisaldada kandeid meremeeste töö kvaliteedi või palga kohta. Dokumendi vorm, sellesse kantavad andmed ja nende kirjendamise viis määratakse kindlaks riigi seadustes. |
4. |
Iga liikmesriik võtab vastu seadused ja eeskirjad, milles määratakse, mis valdkondi peavad kõik nende seaduste alla kuuluvad meremeeste töölepingud sisaldama. Meremeeste töölepingud peavad igal juhul sisaldama järgmisi andmeid:
|
5. |
Iga liikmesriik võtab vastu seadused või eeskirjad, millega kehtestatakse meremeestele ja laevaomanikele minimaalne etteteatamisaeg meremeeste töölepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Nende miinimumperioodide kestus määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kuid need ei või olla lühemad kui seitse päeva. |
6. |
Minimaalsest lühema etteteatamisaja võib anda asjaoludel, mis riigi õigus- või haldusnormide või kehtivate kollektiivläbirääkimiste kokkulepete kohaselt õigustavad töölepingu lõpetamist lühema etteteatamisajaga või ilma ette teatamata. Nende asjaolude kindlaksmääramisel tagab iga liikmesriik, et võetakse arvesse meremehe vajadust lõpetada tööleping perekondlikel või muudel pakilistel põhjustel ilma trahvita lühema etteteatamisajaga või ilma ette teatamata. |
Eeskiri 2.3 – Töö- ja puhkeaeg
Meremeeste töö- ja puhkeaega reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).
Eeskiri 2.4 – Õigus puhkusele
1. |
Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele antakse palgalist põhipuhkust nõuetekohastel tingimustel kooskõlas käesoleva kokkuleppega ja nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva lepingu A lisale). |
2. |
Meremeestele antakse maalemineku puhkust nende tervise ja heaolu huvides ja nende ametikoha tööst tulenevatele vajadustele vastavalt. |
Eeskiri 2.5 – Tagasisõit kodumaale
1. |
Meremeestel on õigus kodumaale tagasi sõita ise kulusid kandmata. |
2. |
Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvad laevad annaksid finantstagatise kindlustamaks, et meremehed saavad nõuetekohaselt kodumaale tagasi sõita. |
Standard A2.5 – Tagasisõit kodumaale
1. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on meremeestel õigus kodumaale tagasi sõita järgmistel asjaoludel:
|
2. |
Iga liikmesriik tagab, et tema seadustes ja eeskirjades või kollektiivläbirääkimiste kokkulepetes on asjakohased sätted või muud meetmed, milles on ette nähtud
|
3. |
Iga liikmesriik keelab laevaomanikel nõuda, et meremehed maksaksid nende töölevõtmise alguses tagasisõidukulud ette, ja ka võtta tagasisõidukulud maha meremeeste palgast või teistest tasudest, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et meremees on meremeeste töökohustusi riigi õigus- või haldusnormide või muude meetmete või kehtivate kollektiivläbirääkimiste kokkulepete seisukohast tõsiselt rikkunud. |
4. |
Riikide seadused ja eeskirjad ei või piirata laevaomaniku õigust tagasisõidukulusid kolmandate pooltega sõlmitud lepinguliste kokkulepete alusel tagasi saada. |
5. |
Kui laevaomanik ei tee korraldusi või ei maksa tagasisõidukulusid meremeestele, kellel on õigus kodumaale tagasi sõita,
|
6. |
Võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas laevade arestimise rahvusvahelist konventsiooni (1999), võib tagasisõidukulud kandnud liikmesriik asjaomase laevaomaniku laevu kinni pidada või taotleda nende kinnipidamist kuni kulude hüvitamiseni vastavalt käesoleva standardi lõikele 5. |
7. |
Iga liikmesriik lihtsustab oma sadamasse saabuvatel või oma territoriaalvetest või rahvusvahelistest vetest läbisõitvatel laevadel teenivate meremeeste kodumaale tagasisõitmist ning nende asendamist pardal. |
8. |
Eelkõige ei keela liikmesriik ühelegi meremehele kodumaale tagasisõitmise õigust laevaomaniku rahalise olukorra tõttu või laevaomaniku suutmatuse või tahtmatuse tõttu meremeest laeval asendada. |
9. |
Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvad laevad kannavad kaasas ja teevad meremeestele kättesaadavaks koopia riigis kehtivatest kodumaale tagasisõitu käsitlevatest seadustest sobivas keeles. |
Eeskiri 2.6 – Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral
Meremeestel on õigus piisavale hüvitisele vigastuse, kahju või töö kaotamise korral laeva kaotuse või põhjamineku tagajärjel.
Standard A2.6 – Meremehe kompensatsioon laeva kaotuse või põhjamineku korral
1. |
Iga liikmesriik kehtestab reeglid, mis tagavad, et laevaomanik maksab igal laeva kaotuse või põhjamineku juhul igale pardal olevale meremehele hüvitist laeva kaotuse või põhjamineku tagajärjel töö kaotamise eest. |
2. |
Käesoleva standardi lõikes 1 nimetatud reeglid ei piira asjaomase liikmesriigi õigusest tulenevaid meremeeste teisi õigusi laeva kaotusest või põhjaminekust tingitud kahjude või vigastuste suhtes. |
Eeskiri 2.7 – Mehitustase
Laevade piisava, ohutu ja tõhusa mehitustaseme alased sätted sisalduvad nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivis 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale).
Eeskiri 2.8 – Meremeeste karjääri ja oskuste arendamine ning võimalused nende tööhõiveks
Igal liikmesriigil peab olema riiklik poliitika tööhõive edendamiseks merenduses ning oma territooriumil elavate meremeeste karjääri ja oskuste arendamise ning paremate tööhõivevõimaluste ergutamiseks.
Standard A2.8 – Meremeeste karjääri ja oskuste arendamine ning tööhõivevõimalused
1. |
Igal liikmesriigil peab olema riiklik poliitika, mis ergutab meremeeste karjääri ja oskuste arendamist ja tööhõivevõimalusi merendussektori stabiilse ja pädeva tööjõuga varustamiseks. |
2. |
Käesoleva standardi lõikes 1 osutatud poliitika eesmärk on aidata meremeestel parandada oma oskusteadmisi, kvalifikatsiooni ja tööhõivevõimalusi. |
3. |
Iga liikmesriik seab pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist selged kutsenõustamis-, haridusalased ja koolituseesmärgid, kaasa arvatud elukestev koolitus, meremeeste puhul, kelle ülesanded laeva pardal seonduvad peamiselt laeva ohutu töö ja navigeerimisega. |
3. JAOTIS
ELAMISTINGIMUSED, PUHKEVÕIMALUSED, TOIT JA TOITLUSTAMINE
Standard A3.1 – Elamistingimused ja puhkevõimalused
1. |
Sääserohketes sadamates regulaarselt liiklevad laevad varustatakse asjakohaste seadistega vastavalt pädeva asutuse nõuetele. |
2. |
Laevadel peavad olema kõikide meremeeste jaoks asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, mis võtavad arvesse tervise- ja ohutuskaitsesätteid ja õnnetuste ennetamise sätteid ning vastavad meremeeste, kes peavad elama ja töötama laeval, erivajadustele. |
3. |
Pädev asutus nõuab, et kapten teeks või kapteni korraldusel tehtaks laevade pardal sagedasi inspektsioone tagamaks, et meremeeste elamistingimused vastavad puhtuse, inimväärika elamise ja heakorra nõuetele. Inspektsioonide tulemused kantakse protokolli ja need on kontrollimiseks kättesaadavad. |
4. |
Laevade puhul, mille pardal on vaja diskrimineerimata arvesse võtta eri ja erinevate usu- ja ühiskonnatavadega meremeeste huve, võib pädev asutus pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist lubada õiglaselt kohaldada käesolevast standardist erinevaid nõudeid, tingimusel et selliste muudatuste tõttu ei ole üldised tingimused ebasoodsamad kui käesoleva standardi kohaldamisest tulenevad tingimused. |
Eeskiri 3.2 – Toit ja toitlustamine
1. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal on olemas ja serveeritakse piisavas koguses sobiva kvaliteedi ja toiteväärtusega toitu ja joogivett, mis vastab laeva vajadustele, võttes arvesse meremeeste erinevat kultuurilist ja usulist tausta. |
2. |
Toit on laeva pardal meremeestele nende teenistusajal tasuta. |
3. |
Toidu valmistamise ülesannetes laevakokana töötavatel meremeestel peab olema laeva pardal oma ameti pidamiseks vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon. |
Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine
1. |
Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid või muud meetmed, et sätestada tema lipu all sõitvatel laevadel meremeestele antava toidu ja joogivee koguse ja kvaliteedi miinimumstandardid ning valmistatud einete suhtes kohaldatavad toitlustamisstandardid, ning korraldab koolitust käesolevas lõikes osutatud standardite tundmise ja rakendamise edendamiseks. |
2. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad vastavad järgmistele miinimumstandarditele:
|
3. |
Laevaomanikud tagavad, et laevakokana töötavatel meremeestel on sellele ametile vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning nad on tõendanud oma oskusi kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormides sätestatud nõuetega. |
4. |
Käesoleva standardi lõikes 3 sätestatud nõuded hõlmavad pädeva asutuse poolt heaks kiidetud või tunnustatud koolituskursuse läbimist, mis hõlmab praktilist toiduvalmistamist, toidu- ja isiklikku hügieeni, toidu hoidmist, varude kontrollimist ning keskkonnakaitset ja toitlustamisalast tervishoidu ja ohutust. |
5. |
Laevadel, mille ettenähtud mehitustase on alla kümne inimese, millelt pädev asutus ei saa meeskonna suuruse või tegevusala tõttu nõuda kvalifitseeritud koka olemasolu, peab iga laeval toiduga tegelev isik olema saanud väljaõppe või juhendust valdkondades, mis hõlmavad toidu- ja isiklikku hügieeni, samuti toiduainete käsitlemist ja ladustamist laeva pardal. |
6. |
Erandlike asjaolude korral võib pädev asutus välja anda loa, mis võimaldab mitte täielikult kvalifitseeritud kokal teenida konkreetsel laeval konkreetse ajavahemiku jooksul kuni järgmise külastatava sadamani või mitte üle kuu aja, tingimusel et isik, kellele selline luba väljastati, on saanud väljaõppe või juhenduse valdkondades, mis hõlmavad toidu- ja isiklikku hügieeni, samuti toiduainete käsitlemist ja ladustamist laeva pardal. |
7. |
Pädev asutus nõuab, et kapten kontrollib ise või kapteni korraldusel kontrollitakse sageli ja dokumenteeritakse laevade pardal
|
8. |
Laevakokana ei või tööle võtta ega töötama lubada alla 18 aasta vanust meremeest. |
4. JAOTIS
TERVISEKAITSE, ARSTIABI JA HEAOLU
Eeskiri 4.1 – Arstiabi laeva pardal ja maal
1. |
Iga liikmesriik tagab, et kõik tema lipu all sõitvatel laevadel töötavad meremehed on kaitstud asjakohaste tervisekaitsemeetmetega ja et neile on laeva pardal töötamise ajal kättesaadav kiire ja asjakohane arstiabi. |
2. |
Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil laevade pardal viibivatel viivitamatut arstiabi vajavatel meremeestel on juurdepääs liikmesriigi meditsiiniteenustele maal. |
3. |
Laeva pardal kehtivad tervisekaitse- ja arstiabinõuded sisaldavad standardeid meetmete kohta, millega tagatakse meremeestele võimalikult samasugune tervisekaitse ja arstiabi, nagu on üldjuhul kättesaadav töötajatele maal. |
Standard A4.1 – Arstiabi laeva pardal ja maal
1. |
Iga liikmesriik tagab, et on vastu võetud tema lipu all sõitva laeva pardal töötavatele meremeestele tervisekaitse ja arstiabi, sealhulgas tarviliku hambaravi tagamise meetmed, mis
|
2. |
Pädev asutus võtab vastu standardse haigusloovormi, mida kasutavad kaptenid laeval ning meditsiinitöötajad nii maismaal kui ka laeval. Täidetud vorm ja selle sisu hoitakse konfidentsiaalsena ja seda kasutatakse ainult meremeeste ravimise hõlbustamiseks. |
3. |
Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid, millega kehtestatakse haigla- ja arstiabiteenuste ja -seadmete ning -väljaõppe nõuded tema lipu all sõitvate laevade pardal. |
4. |
Riikide õigus- ja haldusnormides sätestatakse vähemalt järgmised nõuded:
|
Eeskiri 4.2 – Laevaomanike vastutus
1. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on võetud meetmed, mis annavad laevadel töötavatele meremeestele õiguse saada laevaomanikult meremeeste töölepingu alusel teenistuses viibimise ajal haigusest, vigastusest või surmast tingitud või sellise lepingu alusel töötamisest tulenevate rahaliste tagajärgedega seotud materiaalset abi ja toetust. |
2. |
Käesolev eeskiri ei piira meremeestel teiste õiguskaitsevahendite kasutamist. |
Standard A4.2 – Laevaomanike vastutus
1. |
Iga liikmesriik võtab vastu õigus- ja haldusnormid, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate laevade omanikud vastutavad kõikide laeva pardal töötavate meremeeste tervisekaitse ja arstiabi eest kooskõlas järgmiste miinimumstandarditega:
|
2. |
Riigi õigus- või haldusnormidega võib sätestada, et laevaomaniku vastutus kanda arstiabikulud ning majutus- ja toitlustuskulud piirdub perioodiga, mille kestus on vähemalt 16 nädalat alates vigastuse tekkimise või haiguse alguse kuupäevast. |
3. |
Kui haiguse või vigastuse tagajärjel tekib töövõimetus, on laevaomaniku vastutuses
|
4. |
Riigi õigus- ja haldusnormidega võib sätestada, et laevaomaniku vastutus maksta täis- või osalist palka meremehele, kes ei viibi enam pardal, piirdub perioodiga, mille kestus on vähemalt 16 nädalat alates vigastuse tekkimise või haiguse alguse kuupäevast. |
5. |
Riigi õigus- ja haldusnormidega võib välistada laevaomaniku vastutuse seoses
|
6. |
Riigi õigus- ja haldusnormidega võib ette näha erandi laevaomaniku vastutusest kanda arstiabikulud ja majutus- ja toitlustuskulud või matusekulud juhul, kui selle vastutuse võtavad enda peale ametiasutused. |
7. |
Laevaomanikud või nende esindajad võtavad meetmed pardale jäetud haigete, vigastatud või hukkunud meremeeste omandi kaitsmiseks ja selle tagastamiseks või omastele üleandmiseks. |
Eeskiri 4.3 – Tervise ja ohutuse kaitse ning õnnetuste ärahoidmine
1. |
Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvatel laevadel on meremeestele tagatud töötervishoid ning nad elavad, töötavad ja saavad laeva pardal väljaõppe ohutus ja hügieenilises keskkonnas. |
2. |
Iga liikmesriik arendab, koostab ja sätestab pärast reederite ja meremeeste organisatsioonide esindajatega konsulteerimist ja kehtivaid seadustikke, suuniseid ja rahvusvaheliste organisatsioonide, riigiasutuste ja merendusorganisatsioonide soovitatud standardeid arvesse võttes riiklikud tööohutuse ja -tervishoiu juhtimise suunised, mis kehtivad tema lipu all sõitvate laevade pardal. |
3. |
Iga liikmesriik võtab asjaomaseid rahvusvahelisi õigusakte arvesse võttes vastu õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed käesolevas kokkuleppes täpsustatud küsimuste lahendamiseks ning tööohutus- ja tervisekaitsestandardid ja õnnetuste ennetamise standardid tema lipu all sõitvatel laevadel. |
Standard A4.3 – Tervise ja ohutuse kaitse ning õnnetuste ärahoidmine
1. |
Eeskirja 4.3 lõike 3 kohaselt vastu võetavad õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed hõlmavad järgmisi valdkondi:
|
2. |
Käesoleva standardi lõikes 1 osutatud sätetes tuleb
|
3. |
Eeskirja 4.3 lõikes 3 nimetatud õigus- ja haldusnormid ning muud meetmed vaadatakse reederite ja meremeeste organisatsioonide esindajatega konsulteerides regulaarselt läbi ja vajaduse korral muudetakse, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, et lihtsustada tööohutus- ja tervishoiumeetmete ja -programmide pidevat täiustamist ja luua liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel meremeestele ohutu töökeskkond. |
4. |
Laevade pardal tööõnnetuste ohuga kokkupuutumise lubatud taset ning laevade tööohutus- ja tervishoiupoliitika ja -programmide arendamist ja rakendamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele vastavust loetakse käesoleva kokkuleppe nõuetele vastavaks. |
5. |
Pädev asutus tagab, et
|
6. |
Tööohutus- ja tervishoiuküsimuste alane aruandlus ja uurimine toimub nii, et on tagatud meremeeste isikuandmete kaitse. |
7. |
Pädev asutus teeb koostööd reederite ja meremeeste organisatsioonidega, et võtta meetmed kõikide meremeeste teavitamiseks erilistest ohtudest laevade pardal, näiteks pannes välja ametlikud teadaanded asjaomaste juhistega. |
8. |
Pädev asutus nõuab, et tööohutuse ja -tervishoiu juhtimise alast riskihindamist tegevad laevaomanikud juhinduksid asjakohasest statistilisest teabest oma laevade kohta ja pädeva asutuse antud üldisest statistikast. |
Eeskiri 4.4 – Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal
Iga liikmesriik tagab, et kaldal asuvad heaolu- ja olmeasutused, kui need on olemas, on kergesti kättesaadavad. Liikmesriik edendab ka heaolu- ja olmeteenuste arendamist selleks määratud sadamates, et tema sadamates olevate laevade meremeestel oleks nendele juurdepääs.
Standard A4.4 – Juurdepääs heaolu- ja olmeteenustele kaldal
1. |
Iga liikmesriik nõuab, et heaolu- ja olmeasutused, mis on tema territooriumil olemas, oleksid kasutamiseks kättesaadavad kõikidele meremeestele, olenemata nende rahvusest, rassist, värvist, soost, usust, poliitilistest vaadetest või sotsiaalsest päritolust ja olenemata selle laeva lipuriigist, millele nad on palgatud või tööle võetud. |
2. |
Iga liikmesriik edendab heaolu- ja olmeasutuste arendamist riigi asjakohastes sadamates ja määrab pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist kindlaks, milliseid sadamaid peetakse sobivaks. |
3. |
Iga liikmesriik ergutab sotsiaalküsimuste nõukogude asutamist, et need vaataksid heaolu- ja olmeasutused ning teenused regulaarselt läbi, tagamaks, et need on nõuetekohased ning võtavad arvesse meremeeste vajadustes toimuvaid muutusi tulenevalt tehnilistest, tööalastest ja muudest arengutest laevanduses. |
5. JAOTIS
EESKIRJADE TÄITMINE JA JÕUSTAMINE
Eeskiri 5.1.5 – Kaebuste esitamise kord pardal
1. |
Iga liikmesriik nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal kehtib meremeeste poolt konventsiooni nõuete (kaasa arvatud meremeeste õigused) rikkumise kohta esitatud kaebuste käsitlemise õiglane, tõhus ja kiire kord. |
2. |
Iga liikmesriik keelab meremeeste tagakiusamise kaebuse esitamise eest ja karistab seda. |
3. |
Käesoleva eeskirja sätted ei piira meremehe õigust taotleda kaebuste lahendamist mis tahes õigusvahendite kaudu, mida meremees peab asjakohaseks. |
Standard A5.1.5 – Kaebuste esitamise kord pardal
1. |
Ilma et see piiraks riigi seaduste või eeskirjade või kollektiivkokkulepete kohaldamisala võimalikku suuremat ulatust, võivad meremehed pardal kehtivat korda kasutada kaebuste esitamiseks igasugustes küsimustes, milles nad väidavad konventsiooni (sealhulgas meremeeste õiguste) nõuete rikkumist. |
2. |
Iga liikmesriik tagab, et tema õigus- ja haldusnormides on ette nähtud asjakohane pardal kehtiv kaebuste esitamise kord eeskirja 5.1.5 nõuete täitmiseks. Selline kord on mõeldud kaebuste lahendamiseks võimalikult madalal tasandil. Sellegipoolest on meremeestel igal juhul õigus kaevata otse kaptenile ja, kui nad peavad vajalikuks, vastavatele välisametiasutustele. |
3. |
Kaebuste esitamise kord pardal peab hõlmama meremehe õigust nõustamisele või esindamisele kaebamismenetluses, samuti meremeeste kaitset võimaliku tagakiusamise vastu kaebuse esitamise pärast. Tagakiusamise mõiste hõlmab meremehe suhtes vaenulikku tegevust kaebuse pärast, mis ei ole ilmselgelt esitatud pahatahtlikult või kellegi ärritamiseks. |
4. |
Lisaks meremeeste töölepingu koopiale antakse kõikidele meremeestele laeva pardal kehtiva kaebuste esitamise korra koopia. See sisaldab lipuriigis ja juhul, kui see on erinev, meremeeste elukohariigis asuva pädeva asutuse kontaktinfot ja laeva pardal määratud isiku või isikute nime, kes võib/võivad anda meremeestele konfidentsiaalselt erapooletut nõu nende kaebuse asjus ja neid muul viisil abistada laeva pardal kehtiva korra järgimisel. |
LÕPPSÄTTED
Käesoleva kokkuleppe kohaldamine vaadatakse läbi pärast 2006. aasta meretöönormide konventsiooni sätete iga muutmist ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool.
Sotsiaalpartnerid sõlmivad käesoleva kokkuleppe tingimusel, et see ei jõustu enne ILO 2006. aasta meretöönormide konventsiooni jõustumist, mille kuupäevaks on määratud 12 kuud pärast seda, kui Rahvusvaheline Tööbüroo registreerib ratifitseerimiskirjad, mille esitavad vähemalt 30 liiget, kelle laevade kogumahutavus moodustab 33 % kogu maailma laevade kogumahutavusest.
Liikmesriigid ja/või sotsiaalpartnerid võivad säilitada või kehtestada meremeeste jaoks käesoleva kokkuleppe sätetest soodsamad sätted.
Käesolev kokkulepe ei piira rangemate ja/või spetsiaalsete olemasolevate ühenduse õigusaktide kohaldamist.
Käesolev kokkulepe ei mõjuta seadusi, tavasid või kokkuleppeid, millega sätestatakse asjaomastele meremeestele soodsamad tingimused. Näiteks ei piira käesoleva kokkuleppe tingimused nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta), nõukogu direktiivi 92/29/EMÜ (ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel) ja nõukogu direktiivi 1999/63/EÜ (milles käsitletakse kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele kooskõlas käesoleva kokkuleppe A lisaga)) kohaldamist.
Käesoleva kokkuleppe rakendamine ei õigusta meremeeste üldise kaitse taseme alandamist kokkuleppega reguleeritavas valdkonnas.
EUROOPA TRANSPORDITÖÖTAJATE FÖDERATSIOON (ETF)
EUROOPA ÜHENDUSE REEDERITE ÜHING (ECSA)
MERETRANSPORDI VALDKONDLIKU DIALOOGI KOMITEE ESIMEES
BRÜSSEL, 19. MAI 2008
A LISA
30. SEPTEMBRIL 1998. AASTAL SÕLMITUD MEREMEESTE TÖÖAJA KORRALDUSE KOKKULEPPE MUUDATUSED
2006. aasta meretöönormide konventsiooni kokkuleppe sõlmimisele eelnenud aruteludes vaatasid sotsiaalpartnerid läbi ka 30. septembril 1998 sõlmitud meremeeste tööaja korralduse kokkuleppe, et kontrollida selle vastavust konventsiooni sätetele, ja nõustuvad kõikide vajalike muudatustega.
Sellest tulenevalt on sotsiaalpartnerid kokku leppinud järgmistes meremeeste tööaja korralduse kokkuleppes tehtavates muudatustes.
1. Klausel 1
Lisatakse uus punkt 3:
„3. |
Kui esineb kahtlusi, kas teatavat isikukategooriat tuleb käesoleva kokkuleppe tähenduses käsitada meremeestena, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kes kõnealuse küsimusega tegelevad. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverentsi 94. merendusvaldkonda käsitleva istungi resolutsiooni ametialade esindajaid käsitleva teabe kohta.” |
2. Klausli 2 punkt c
Klausli 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;”.
3. Klausli 2 punkt d
Klausli 2 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes on võtnud endale laevaomanikult vastutuse laeva kasutamise eest ning kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva kokkuleppega laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.”
4. Klausel 6
Klausel 6 asendatakse järgmisega:
„1. |
Alla 18aastastele meremeestele on öötöö keelatud. Käesoleva klausli kohaldamisel on öö määratletud kooskõlas riigi õiguse ja tavadega. See hõlmab vähemalt üheksatunnist perioodi, mis algab kõige hiljem keskööl ja lõpeb kõige varem kell 5 hommikul. |
2. |
Erandeid öötöö piirangu rangest järgimisest võib teha pädev asutus, kui
|
3. |
Alla 18aastaste meremeeste töölevõtmine ja töötamine on keelatud, kui töö võib ohustada nende tervist või heaolu. Sellise töö liigid määratakse kindlaks riigi õigus- või haldusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.” |
5. Klausel 13
Klausli 13 punkti 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„1. |
Meremehed ei või laeval töötada, kui ei neil ole arstitõendit tervise korrasoleku kohta nende ülesannete täitmiseks. |
2. |
Erandid on lubatud ainult käesolevas kokkuleppes ette nähtud korras. |
3. |
Pädev asutus nõuab, et meremeestel on enne laeval tööleasumist kehtiv arstitõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. |
4. |
Selleks, et arstitõendid kajastaksid tõepäraselt meremeeste tervislikku seisundit, määrab nende ülesannete seisukohast pädev asutus pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist ja võttes nõuetekohaselt arvesse kehtivaid rahvusvahelisi suuniseid, arstliku läbivaatuse ja tõendi laadi. |
5. |
Käesolev kokkulepe ei piira meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (1978), nagu seda on muudetud (STCW), kohaldamist. STCW nõuete kohaselt väljastatud arstitõend vastab käesoleva klausli punktide 1 ja 2 kohaldamisel pädeva asutuse nõuetele. Meremeeste puhul, kelle suhtes ei kohaldata STCWd, on sisuliselt nendele nõuetele vastav arstitõend samuti vastuvõetav. |
6. |
Arstitõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst või, kui tegemist on ainult silmanägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isik, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama. Arstid peavad olema oma ametiülesannetes täiesti sõltumatud arstlike läbivaatuste teostamisel meditsiinialaste otsuste tegemises. |
7. |
Meremehed, kellele tõendi väljastamisest keelduti või kelle töövõimele kehtestati piirang, eelkõige tööaja, töövaldkonna või tegevusala piirang, antakse võimalus läbi teha täiendavaid läbivaatusi teiste sõltumatute arstide või sõltumatu meditsiinieksperdi juures. |
8. |
Igale arstitõendile märgitakse konkreetselt, et
|
9. |
Kui asjaomase meremehe erikohustuste tõttu või STCW kohaselt ei ole nõutav lühem periood,
|
10. |
Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada meremehel töötada ilma kehtiva arstitõendita kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et
|
11. |
Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et tõendi puhul kehtestatav kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud. |
12. |
Tavapäraselt rahvusvahelistel reisidel sõitvatel laevadel töötavate meremeeste arstitõendid peavad olema vähemalt ingliskeelsed.” |
Järgmised klausli 13 punktide 1 ja 2 laused muudetakse punktideks 13–15.
6. Klausel 16:
esimene lause asendatakse järgmisega:
„Kõigil meremeestel on õigus saada iga-aastast tasulist põhipuhkust. Tasuline põhipuhkus arvutatakse minimaalselt 2,5 kalendripäeva alusel iga töötatud kuu kohta ja proportsionaalselt mittetäielike kuude kohta.”