EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D0771

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 771/2006/EÜ, 17. mai 2006 , Euroopa aastale Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole (2007) aluse panemise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 146, 31.5.2006, p. 1–7 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/771(1)/oj

31.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 771/2006/EÜ,

17. mai 2006,

Euroopa aastale “Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole” (2007) aluse panemise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Seda tuleb arvestada kõikides Euroopa Liidu poliitikavaldkondades.

(2)

Asutamislepingu artikli 13 põhjal on nõukogu vastu võtnud 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (4), muu hulgas tööhõive, kutseõppe, hariduse, kaupade ja teenuste ning sotsiaalkaitse valdkonnas, 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (5), millega keelatakse diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (6).

(3)

Asutamislepingu artiklis 2 sätestatakse, et meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine on üks ühenduse peamistest eesmärkidest. Samuti nõutakse asutamislepingu artikli 3 lõikes 2, et ühendus püüdleks ebavõrduse kaotamise poole ning edendaks meeste ja naiste võrdõiguslikkust kõikides ühenduse tegevustes.

(4)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 sätestatakse mitmesugustel erinevatel alustel diskrimineerimise keelamine ning selle artiklis 23 sätestatakse nõue, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades.

(5)

Euroopa õigusaktid võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta kehtivad kõikidele isikutele Euroopa Liidus.

(6)

Sotsiaalmeetmete kava aastateks 2005–2010, mis täiendab ja toetab Lissaboni strateegiat, mängib olulist rolli majanduskasvu sotsiaalse dimensiooni edendamises. 2005.–2010. aasta sotsiaalmeetmete kava üks prioriteete on edendada kõikide võrdseid võimalusi ja suurendada seeläbi ühiskonna sotsiaalset hõlvatust.

(7)

2007. aasta tähistab Euroopa rassismivastase aasta 10. aastapäeva; see on võimaldanud teha märgatavaid edusamme rassilise diskrimineerimise kõrvaldamisel.

(8)

Euroopa õigusaktid on märgatavalt tõstnud tagatud võrdõiguslikkuse taset ning suurendanud kaitset selle puudumise ja diskrimineerimise vastu kogu Euroopa Liidus ning soodustanud sidusama, õigustel põhineva võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitleva lähenemise arengut. Sellele vaatamata kannatavad inimesed Euroopa Liidus igapäevaelus jätkuvalt diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise all.

(9)

Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” (edaspidi “Euroopa aasta”) peaks andma värske tõuke liikmesriikide pingutuste toetamiseks võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alaste ühenduse õigusaktide rakendamisel.

(10)

On oluline, et rassilise või etnilise kuuluvuse, religiooni või uskumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud tegevuses võetaks soolisi erinevusi täielikult arvesse.

(11)

Nõupidamine, mille komisjon korraldas 28. mail 2004. aastal esitletud rohelise raamatu “Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine laienenud ELis” põhjal, näitab, et enamiku küsitletute arvates peab liit tugevdama oma jõupingutusi võitluses sool, rassil või etnilisel päritolul, usulistel või muudel veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimisega.

(12)

Oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsioonis mustlaste olukorra kohta Euroopa Liidus (7) juhib Euroopa Parlament tähelepanu sellele, kui levinud on mustlasvastasus ja kui diskrimineerivat mõju see avaldab Euroopa Liidu kõige ebasoodsamas olukorras oleva etnilise vähemusrühma võimalustele töö ja hariduse saamisel ning sotsiaalteenuste valdkonnas.

(13)

Ühenduse diskrimineerimisvastase õigusraamistiku positiivse mõju võtmeelementideks on toetuse ulatus ja tõeline poliitiline tahe muutusi läbi viia. Selles vallas on võtmeroll tööturu osalistel, kohalikel ja regionaalsetel valitsemisasutustel ning valitsusvälistel organisatsioonidel. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist ning andma valdkonnale hoogu. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu kõikides liikmesriikides ning mobiliseerima asjaomaseid isikuid, et viia edasi Euroopa Liidu uut mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste raamstrateegiat, sh pärast 2007. aastat.

(14)

Euroopa aasta eesmärk on muu hulgas leevendada mitmesuguseid diskrimineerimisega seotud probleeme, sh diskrimineerimine kahel või enamal asutamislepingu artiklis 13 nimetatud põhjusel. Selle eesmärk on ka toetada kõikide nimetatud artiklis loetletud põhjuste võrdset käsitlemist.

(15)

Riiklikul tasandil tehtud edusammude erinev tase nõuab võrdsuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas kiireloomuliste meetmete võtmist Euroopa ja riiklikul tasandil; vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tuleks enamik Euroopa aasta tegevusi detsentraliseerida riiklikul tasandil.

(16)

Osalemine Euroopa aasta tegevustes peaks olema avatud liikmesriikidele, ühinevatele riikidele, ühinemiseelsest strateegiast abi saavatele kandidaatriikidele, EFTA/EMP riikidele Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel ja Lääne-Balkani riikidele vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele kooskõlas 2004. aasta mai strateegiadokumendi ja riikide tegevuskavadega.

(17)

On vajalik kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste komisjoni meetmetega, eriti meetmetega, millega võideldakse diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning millega edendatakse põhiõigusi, haridust ja koolitust, kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi, noorsugu, kodakondsust, sisserände ja varjupaigapoliitikat ning soolist võrdõiguslikkust.

(18)

Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse jooksul Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) (8) punkti 33 tähenduses.

(19)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(20)

Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, muu hulgas vajaduse tõttu mitmepoolse partnerluse, riikidevaheline teabevahetuse ja kogu ühendust hõlmava heade tavade levitamise järele, ning eesmärgid on meetmete ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa aasta

2007. aasta nimetatakse Euroopa aastaks “Võrdsed võimalused kõigile”.

Artikkel 2

Eesmärgid

Euroopa aasta eesmärgid on järgmised:

a)

õigused – teadlikkuse tõstmine võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seoses, samuti mitmetise diskrimineerimise probleemide osas – Euroopa aasta tõstab esile sõnumit, et kõigil inimestel on õigus võrdsele kohtlemisele ning seda hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Euroopa aasta tõstab diskrimineerimise riskirühmade teadlikkust oma õigustest ning olemasolevatest mittediskrimineerimisealastest Euroopa õigusaktidest;

b)

esindatus – ergutada arutelusid võimalustest suurendada diskrimineerimise ohvriks olevate rühmade osalust ühiskonnas ning meeste ja naiste osaluse tasakaalustatust – Euroopa aastaga julgustatakse mõtisklusi ja arutelusid, kuidas edendada nende gruppide osalust ühiskonnas ja nende kaasamist tegevustesse, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimisega, kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel;

c)

tunnustamine – lihtsustada ja tunnustada mitmekesisust ja võrdõiguslikkust – Euroopa aasta tõstab esile panuse, mida inimesed, hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, annavad ühiskonna terviklikuks muutmisel, rõhutades eelkõige mitmekesisuse eeliseid;

d)

Austus – sidusama ühiskonna edendamine – Euroopa aasta tõstab teadlikkust stereotüüpide, eelarvamuste ja vägivalla kaotamise ning heade suhete tähtsusest kõigi ühiskonna liikmete vahel, eriti noorte inimeste hulgas ning edendab ja levitab diskrimineerimisvastase võitluse aluseks olevaid väärtusi.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1.   Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevustega võib arendada või toetada eelkõige

a)

kohtumisi ja üritusi;

b)

teabe-, edendus- ja koolituskampaaniaid;

c)

ühendust hõlmavaid ja üleriigilisi küsitlusi ja uuringuid.

2.   Lõikes 1 viidatud tegevuste üksikasjad on sätestatud lisas.

Artikkel 4

Soomõõtme lisamine

Euroopa aasta raames võetakse arvesse naiste ja meeste vahelisi erinevusi rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tunnetamisel.

Artikkel 5

Koostöö ja rakendamine ühenduse tasandil

Komisjon kindlustab, et otsusega sätestatud ühenduse meetmeid rakendatakse lisa kohaselt, tagades eelkõige, et asutamislepingu artiklis 13 ja käesoleva otsuse artiklis 2 nimetatud diskrimineerimisvorme kirjeldataks ja käsitletaks tasakaalustatult.

Eelkõige võtab komisjon vajalikud meetmed, et kindlustada artiklis 10 viidatud komisjoni tegevuse ja algatuste järjepidevus ning vastastikune täiendavus, selleks et täita artiklis 2 sätestatud eesmärgid.

Komisjon vahetab regulaarselt arvamusi sidusrühmadega, diskrimineeritud rühmasid ja kodanikuühiskonda esindavate valitsusväliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa tasandil, Euroopa aasta kavandamise, rakendamise, järelmeetmete ja hindamise üle. Selleks peab komisjon tegema asjaomase teabe sidusrühmadele kättesaadavaks. Komisjon teavitab nende arvamusest artikli 7 lõike 1 alusel moodustatud komiteed.

Artikkel 6

Koostöö ja rakendamine riiklikul tasandil

1.   Iga liikmesriik peab moodustama või nimetama riikliku rakendusasutuse, mis korraldaks osalemist Euroopa aastal. Iga liikmesriik teavitab komisjoni oma valikust hiljemalt 17. juuniks 2006. See riiklik rakendusasutus vastutab liikmesriigi strateegia ja prioriteetide kindlaksmääramise eest Euroopa aastaks, samuti valib ta välja üksikud tegevused, mille rahastamise kohta tehakse ühendusele ettepanek. Euroopa aasta riiklik strateegia ja selle prioriteedid määratakse kindlaks kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega ja nendega püütakse tagada kõikide artiklis 2 loetletud diskrimineerimise aluste tasakaalustatud käsitlemist.

Menetlust, mille kohaselt määratakse kindlaks ühenduse rahastatavad tegevused riikide tasandil, on kirjeldatud lisa II osas.

2.   Oma ülesannete täitmiseks konsulteerib riiklik rakendusasutus korrapäraselt ja teeb tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, kaasa arvatud organisatsioonidega, mis kaitsevad või esindavad nende huve, keda võidakse diskrimineerida ja ebavõrdselt kohelda, ning teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Artikkel 7

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

4.   Komitee liikmesriigi esindaja nimetatakse soovitavalt artikli 6 lõikes 1 osutatud riiklikust rakendusasutusest.

Artikkel 8

Rahastamine

1.   Lisa I osas sätestatud kogu ühendust hõlmavaid meetmeid võib subsideerida kuni 80 % ulatuses või sõlmida hankelepinguid, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.   Lisa II osa punktis 6 sätestatud kohalikke, regionaalseid või riiklikke meetmeid võib Euroopa Liidu üldeelarvest kaasrahastada maksimaalselt 50 % ulatuses kohalikul, regionaalsel või riiklikul tasandil rakendatavate tegevuste kogukuludest kooskõlas lisa II osas sätestatud menetlusega.

Artikkel 9

Taotlemis- ja valikumenetlus

1.   Komisjon võtab otsused artikli 8 lõike 1 alusel meetmete rahastamise kohta vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

2.   Artikli 8 lõike 2 alusel esitatavad rahalise abi taotlused peavad asjaomased riiklikud rakendusasutused esitama komisjonile kooskõlas lisa II osas viidatud menetlusega

Artikkel 10

Kooskõla ja vastastikune täiendavus

Komisjon tagab üheskoos liikmesriikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike või regionaalsete tegevuste ja algatuste vahel.

Nad tagavad, et Euroopa aasta täiendab maksimaalselt muid olemasolevaid ühenduse, riikliku või regionaalse tasandi algatusi ja vahendeid seal, kus nad võivad aidata saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 11

Kolmandate riikide osalemine

Euroopa aastal osalemine on avatud ka järgmistele riikidele:

a)

riikidele, kellega Euroopa Liit on allkirjastanud ühinemislepingu;

b)

kandidaatriikidele, kes saavad abi ühinemiseelsest strateegiast, kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks ühenduse programmides raamlepingu ja assotsiatsiooninõukogude otsuste kohaselt;

c)

EFTA riikidele, kes on EMP lepingu osalised, selle lepingu sätete kohaselt;

d)

Lääne-Balkani riikidele nende riikide puhul kehtestatava korra kohaselt nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel;

e)

Euroopa naabruspoliitika (ENP) partnerriikidele vastavalt 2004. aasta mai strateegiadokumendis ja riiklikes tegevuskavades sätestatud osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele. Ühenduse finantsabi meetmeteks ENP partnerriikides selles kontekstis kaetakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi vahenditest vastavalt nende riikidega tehtava üldise koostöö prioriteetidele ja menetlustele.

Artikkel 12

Eelarve

Käesolevas otsuses osutatud ühenduse toimingute rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2007 on 15 000 000 EUR, millest 6 000 000 EUR on ette nähtud perioodiks kuni 31. detsembrini 2006. Ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2006 on nimetatud summa soovituslik ning see loetakse kinnitatuks, kui see ühtib alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatuga.

Artikkel 13

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta raames võib komisjon koostööd teha asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.

Artikkel 14

Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab 31. detsembriks 2008 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ette nähtud tegevuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 17. mai 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER


(1)  ELT C 65, 17.3.2006, lk 70.

(2)  16. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. aprilli 2006. aasta otsus.

(4)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(5)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(6)  ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(7)  ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129.

(8)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Institutsioonidevaheline kokkulepe, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2003. aasta otsusega 2003/429/EÜ finantsperspektiivi korrigeerimise kohta seoses Euroopa Liidu laienemisega (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


LISA

Artiklis 3 osutatud tegevuste kirjeldus

I)   Kogu ühendust hõlmavad tegevused

1.

Kohtumised ja üritused

a)

Kohtumiste korraldamine ühenduse tasandil.

b)

Selliste ürituste korraldamine, mis tõstavad teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, kaasa arvatud Euroopa aasta alustamise ja lõpetamise konverentsid, nõukogu selle hetke eesistujariigile abi andes, ning esimese iga-aastase “võrdõiguslikkuse tippkohtumise” korraldamine.

2.

Teabe- ja edenduskampaaniad, mille hulka kuuluvad järgmised:

a)

mitmesugustes vormingutes juurdepääsetava ja kättesaadava Euroopa aasta logo ning loosungite väljatöötamine kasutamiseks Euroopa aastaga seotud tegevusteks;

b)

kogu ühendust hõlmav teabekampaania;

c)

asjaomased meetmed ühenduse tegevuste tulemuste esiletoomiseks ning Euroopa aasta eesmärkidele pühendatud tegevuse ja algatuste nähtavamaks muutmiseks;

d)

selliste üleeuroopaliste võistluste korraldamine, mis tõstavad esile Euroopa aasta teemalisi saavutusi ja kogemusi.

3.

Muu tegevus

Kogu ühendust hõlmavad küsitlused ja uuringud, mis sisaldavad Euroopa aasta mõju hindamiseks mõeldud küsimusi, mis kaasatakse eurobaromeetri uuringusse, ning hindamisaruanne Euroopa aasta tõhususe ja mõju kohta.

4.

Tegevust võib rahastada järgmisel viisil:

kaupade ja teenuste vahetu ostmine, eelkõige kommunikatsiooni valdkonnas, avatud ja/või piiratud pakkumismenetluse teel,

konsultatsiooniteenuste vahetu ostmine avatud ja/või piiratud pakkumismenetluse teel,

toetused, mida eraldatakse spetsiaalsete ürituste korraldamiseks Euroopa tasandil, et rõhutada Euroopa aastat ja tõsta teadlikkust sellest; rahastamine ei tohi ületada 80 % abisaaja kogukulutustest.

Komisjon võib liikmesriikide ja komisjoni vastastikuse kasu saamiseks kasutada tehnilist ja/või haldusabi, näiteks rahastada konkreetse valdkonna välisekspertiisi.

II)   Riikliku tasandi tegevused

1.

Kohaliku, regionaalse või riikliku tasandi tegevusi võib rahastada Euroopa Liidu üldeelarvest maksimaalselt 50 % ulatuses nende üldmaksumusest liikmesriigi kohta.

2.

Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist esitab komisjon pakkumiskutse riiklikele rakendusasutustele.

3.

Iga riiklik rakendusasutus saab pakkumiskutsele vastamiseks esitada ainult ühe taotluse ühenduse toetuse saamiseks. Toetuse taotluses kirjeldatakse Euroopa aasta riiklikku strateegiat ja prioriteete, rahastatavat tegevust asjaomases liikmesriigis ning iga üksiktegevuse läbiviimise eest vastutavaid organisatsioone. Toetuse taotlusele lisatakse üksikasjalik eelarve, kus kajastub tegevuste kogumaksumus, samuti kaasrahastamiseks ette nähtud summa ja selle allikad. Toetuskõlblike kulude hulka arvatakse kulutused personalile ja halduskulud, mida riiklik rakendusasutus peab kandma.

4.

Riiklik strateegia ja prioriteedid Euroopa aastaks kinnitatakse kooskõlas artiklis 2 sätestatud üldiste eesmärkidega ning nendega peab tagama kõikide samas artiklis loetletud diskrimineerimispõhjuste võrdsetel alustel käsitlemise.

5.

Komisjon viib läbi hindamise ja vajaduse korral palub muuta taotlusi, mille riiklik rakendusasutus on ühenduse toetuse saamiseks esitanud; viimased vastutavad erinevate riiklike tegevuste koordineerimise ja kontrolli eest.

6.

Kohaliku, regionaalse või riikliku tasandi tegevused võivad sisaldada järgmist:

a)

Euroopa aasta eesmärkidega seotud kohtumised ja üritused, sealhulgas Euroopa aasta avaüritus;

b)

teavitus- ja koolituskampaaniad ning meetmed Euroopa aasta põhimõtete levitamiseks ja väärtuste rõhutamiseks, kaasa arvatud auhinnad ja võistlused;

c)

muud kui I osa punktis 3 nimetatud küsitlused ja uuringud.

III)   Tegevused, millele Euroopa Liidu üldeelarvest finantstoetust ei saa

Ühendus toetab moraalselt avalike või eraorganisatsioonide algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa Euroopa aasta logo ja muude sellega seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organisatsioonid suudavad komisjonile tõestada, et nimetatud algatused on käiku lastud või lastakse käiku Euroopa aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa Euroopa aasta ühe või mitme eesmärgi saavutamisele.


Top