EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R0377

Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta

ELT L 64, 2.3.2004, p. 1–4 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 13/08/2019; kehtetuks tunnistatud 32019R1240

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/377/oj

32004R0377



Euroopa Liidu Teataja L 064 , 02/03/2004 Lk 0001 - 0004


Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004,

19. veebruar 2004,

sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti b ja artiklit 66,

võttes arvesse Kreeka Vabariigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamiskava, mille Euroopa Ülemkogu leppis kokku oma 31. juuni 2002. aasta kohtumisel, näeb ette kolmandatesse riikidesse määratud sisserände kontaktametnike võrgustike rajamise.

(2) Oma 21. ja 22. juuni 2002. aasta kohtumise järeldustes kutsus Sevilla Euroopa Ülemkogu üles looma liikmesriikide sisserände kontaktametnike võrku enne 2002. aasta lõppu.

(3) Oma 28. ja 29. novembri 2002. aasta kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused immigratsiooni kontaktametnike võrgu parandamise kohta, viidates eesistujariigi aruandele, mis näitas, et uuritud riikide enamikus on olemas kontaktametnike võrgustik, aga märkides samas, et seda võrgustikku tuleb veel tugevdada.

(4) Thessaloniki 19. ja 20. juunil 2003. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust kiirendada tööd sobiva õigusakti vastuvõtmiseks, mis ametlikult kehtestaks sisserände kontaktametnike võrgustiku kolmandates riikides võimalikult varasel kuupäeval ja enne 2003. aasta lõppu. Samuti viitas Euroopa Ülemkogu sisserände kontaktametnike võrgustiku antava teabe tähtsust hindamismehhanismi kujundamisel, et jälgida suhteid kolmandate riikidega, kes ei tee ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks Euroopa Liiduga koostööd.

(5) Pärast Thessaloniki Euroopa Ülemkogu on vaja sellise võrgustiku olemasolu ja tegevus juriidiliselt siduva õigusaktiga ametlikult vormistada, kasutades jooksvate projektide, sealhulgas Belgia juhitud Lääne-Balkani sisserände kontaktametnike võrgustiku töö käigus saadud kogemusi, sätestades kohustuse kehtestada liikmesriikide sisserände kontaktametnike vahelise koostöö vormid, selliste kontaktametnike ülesanded ja sobiva kvalifikatsiooni ning nende kohustused vastuvõtjariigi ja lähetajaliikmesriigi ees.

(6) Samuti on soovitatav ametlikult vormistada ühenduse asjaomastele institutsioonidele sisserändeametnike kontaktvõrgustiku tegevusest teatamise viis, mis võimaldaks neil võtta või ette panna meetmeid, mis võivad olla vajalikud liikmesriikide välispiiridel isikute kontrolli üldise halduse edasiseks parandamiseks.

(7) Arvesse tuleb võtta nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsust 2003/170/JSK liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta. [2]

(8) Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis' edasiarendust lepingu tähenduses, mis on sõlmitud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nende riikide ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, [3] mis kuuluvad nõukogu selle lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ [4] artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkonda.

(9) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(10) Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes [5] artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(11) Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes [6] artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(12) Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalus käesolevas määruses vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ artikli 8 lõikele 2 ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõikele 2 seostub ühenduse kohustustega meetmete võtmiseks Schengeni acquis' ebaseadusliku sisserände vastaste sätete kujundamiseks, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad.

(13) Käesolev määrus on Schengeni acquis' edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses tähendab "sisserände kontaktametnik" liikmesriigi esindajat, kelle sisserändetalitus või muud pädevad asutused on määranud välismaale looma ja säilitama kontakte vastuvõtjariigi asutustega eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele, ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisele ning seadusliku rände haldamisele.

2. Käesolevas määruses loetakse sisserände kontaktametnikeks ka kontaktametnikud, kes osana oma kohustustest tegelevad sisserände küsimustega.

3. Sisserände kontaktametnikke võib nimetada liikmesriikide siseriiklikesse konsulaarasutustesse kolmandates riikides või teiste liikmesriikide asjakohastesse asutustesse, aga samuti kolmandate riikide pädevatesse asutustesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse mõistlikuks ajavahemikuks, mille määrab nimetav liikmesriik.

4. Käesolev määrus ei piira sisserände kontaktametnike ülesandeid nende kohustuste raamistikus, mis tulenevad siseriiklikust õigusest, poliitikast või korrast või vastuvõtjariigi või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud erikokkulepetest.

Artikkel 2

1. Iga liikmesriik tagab, et tema sisserände kontaktametnikud loovad ja hoiavad otsesidemeid vastuvõtjariigi pädevate asutustega ja kõigi sobivate rahvusvaheliste organisatsioonidega vastuvõtjariigis teabe kogumise ja vahetamise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks.

2. Sisserände kontaktametnikud koguvad teavet kasutamiseks operatiivtasandil või strateegilisel tasandil või mõlemal. Eeskätt käsitleb selline teave järgmisi küsimusi:

- vastuvõtjariigist pärinevate või seda läbivate ebaseadusliku sisserändajate vood,

- marsruudid, mille kaudu need ebaseaduslike sisserändajate vood jõuavad liikmesriikide territooriumile,

- nende toimimismeetodid, sealhulgas kasutatavad transpordivahendid, vahendajate kaasamine jne,

- sisserändajate üle piiri toimetamisega seotud kuritegelike ühenduste olemasolu ja tegevus,

- juhtumid ja sündmused, mis võivad kohe või tulevikus põhjustada uusi arenguid ebaseaduslike sisserändajate voogude osas,

- isikut tõendavate dokumentide või reisidokumentide järeletegemiseks või võltsimiseks kasutatavad meetodid,

- viisid ja vahendid vastuvõtjariigi asutuste abistamiseks nende territooriumilt pärinevate või seda läbivate ebaseadusliku sisserände voogude tõkestamisel,

- viisid ja vahendid ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise ja repatrieerimise hõlbustamiseks nende päritoluriikidesse,

- kirjeldatud küsimustega seotud õigusaktid ja õiguslikud tavad,

- varajase hoiatamise süsteemi kaudu edastatud teave.

3. Sisserände kontaktametnikel on samuti õigus anda abi kolmandate riikide kodanike isikute kindlakstegemisel ja nende päritoluriiki tagasipöördumise hõlbustamisel.

4. Liikmesriigid tagavad, et sisserände kontaktametnikud täidavad oma ülesandeid oma volituste piires ning kooskõlas siseriikliku õiguse ja vastuvõtjariikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute või kokkulepete sätetega, sealhulgas sätted isikuandmete kaitse kohta.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid teatavad süstemaatiliselt ja viivitamata üksteisele, nõukogule ning komisjonile sisserände kontaktametnike lähetamistest koos nende kohustuste kirjeldusega. Komisjon esitab kogutud teabe nõukogule ja liikmesriikidele.

2. Samuti teatab iga liikmesriik teistele oma kavatsustest sisserände kontaktametnike lähetamiseks kolmandatesse riikidesse, et võimaldada teistel liikmesriikidel väljendada huvi kõnealuse liikmesriigiga sellise lähetuse kohta artiklis 5 osutatud koostöölepingu sõlmimiseks.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid tagavad, et nende samadesse kolmandatesse riikidesse või piirkondadesse nimetatud sisserände kontaktametnikud moodustavad omavahel kohalikke või piirkondlikke koostöövõrgustikke. Selliste võrgustike raames peavad sisserände kontaktametnikud eeskätt:

- kohtuma korrapäraselt ja alati, kui see on vajalik,

- vahetama teavet ja praktilisi kogemusi,

- kooskõlastama seisukohti, mis vajaduse korral võetakse kohtumistel vedajatega,

- võtma vajaduse korral osa ühistest erikoolituskursustest,

- korraldama vajaduse korral vastuvõtjariigis liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajatele teabeüritusi ja koolituskursusi,

- võtma vastu ühiseid lähenemisviise strateegiliselt asjakohaste andmete, sealhulgas riskianalüüside kogumiseks ja edastamiseks lähetavate liikmesriikide pädevatele asutustele,

- aitama kaasa ühistegevuste üle ühe aasta esitatavate aruannete koostamisele vastavalt artikli 6 lõikele 1,

- looma vajaduse korral korrapäraseid sidemeid samalaadsete võrgustikega vastuvõtjariigis ja lähedalasuvates kolmandates riikides.

2. Euroopa Komisjoni esindajatel on õigus osaleda sisserände kontaktametnike võrgustiku raames korraldatud kohtumistel, kuigi juhul, kui operatiivkaalutlused seda nõuavad, võib kohtumisi pidada Euroopa Komisjoni esindaja puudumise korral. Samuti võib vajaduse korral kohtumistele kutsuda muid organeid ja asutusi.

3. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik algatab selliste kohtumiste korraldamise. Kui eesistujariik ei ole selles riigis või piirkonnas esindatud, algatab kohtumise korraldamise eesistujariigi ülesannetes olev liikmesriik.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et ühest liikmesriigist kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni lähetatud sisserände kontaktametnik esindab ka ühe või mitme muu liikmesriigi huve.

2. Liikmesriigid võivad samuti kokku leppida, et nende sisserände kontaktametnikud jagavad omavahel teatavad ülesanded.

Artikkel 6

1. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik või juhul, kui see liikmesriik ei ole riigis või piirkonnas esindatud, ase-eesistujana tegutsev liikmesriik koostab iga poolaasta lõpuks nõukogule ja komisjonile aruande, mis käsitleb sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust, kus tal on esindaja, ning ebaseadusliku sisserände olukorda vastuvõtjariigis.

2. Sellised aruanded koostatakse vastavalt komisjoni kehtestatud näidisele ja vormile.

3. Need aruanded on oluline teabevorm iga eesistujariigi ametiaja lõpul hindamisaruande koostamiseks, mis esitatakse nõukogule ja mille koostab komisjon olukorra kohta igas kolmandas riigis, kuhu on lähetatud liikmesriikide sisserände kontaktametnikud.

4. Komisjon lisab nimetatud aruannete alusel faktide kokkuvõtte oma iga-aastasesse aruandesse ebaseaduslikku sisserännet, inimeste üle piiri toimetamist ja inimkaubandust, välispiire ning ebaseaduslike elanike tagasisaatmist käsitleva ühise poliitika arengu kohta. Oma hinnangut nõukogule esitades võib komisjon teha ettepanekuid või soovitusi, mida ta vajalikuks peab.

Artikkel 7

Käesolev määrus ei piira kohalikul tasandil konsulaarkoostööd käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ettenähtud viisasid käsitlevates ühistes konsulaarjuhistes. [7]

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub 5. jaanuaril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

Brüssel, 19. veebruar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDowell

[1] ELT C 140, 14.6.2003, lk 12.

[2] ELT L 67, 12.3.2003, lk 27.

[3] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[4] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[5] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[6] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[7] EÜT C 313, 16.12.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

Top