EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32001D0681

Komisjoni otsus, 7. september 2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis) rakendamise juhiste kohta (teatavaks tehtud numbri K(2001) 2504 all)EMPs kohaldatav tekst.

EÜT L 247, 17.9.2001, p. 24–47 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 10/01/2010; kehtetuks tunnistatud 32009R1221

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2001/681/oj

32001D0681



Official Journal L 247 , 17/09/2001 P. 0024 - 0047


KOMISJONI OTSUS,

7. september 2001,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis) rakendamise juhiste kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2001) 2504 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2001/681/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS),1eriti selle artikli 2 punkti s teist lõiku, artikli 3 lõike 3 punkti b ja artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 761/2001 kehtestatakse organisatsioonidele nõuded EMASis osalemiseks.

(2) Tuleks välja töötada juhised, mis tagavad määruse (EÜ) nr 761/2001 ühtse kohaldamise kõikides liikmesriikides.

(3) On asjakohane määratleda erijuhud, kus võib olla raske kindlaks määrata, millist üksust võib registreerida EMASi liikmesorganisatsiooniks, ning ette näha niisuguse olukorra lahendamiseks ühtne lähenemisviis ning erandid, kus lubatakse registreerida tegutsemiskohast väiksem üksus.

(4) Tuleks sätestada juhised EMASi liikmesorganisatsioonide kontrollikavade väljatöötamiseks, keskkonnaaruannete ja nende hilisemate iga-aastaste ajakohastuste kinnitamiseks ning iga-aastaste kinnitatud ajakohastuste põhimõttest erandite tegemiseks.

(5) Samuti on asjakohane ühtlustada EMASi logo praktiline kasutamine ning tagada, et koostatakse selgelt piiritletud täielik nimekiri eranditest logo kasutamise puhul teatavatel tingimustel.

(6) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 14 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkti s teise lõigu kohased üksused registreeritakse organisatsioonina kooskõlas I lisas sätestatud juhistega:

Artikkel 2

Organisatsioonid lasevad oma keskkonnaaruannete ajakohastused kinnitada määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 3 punkti b alusel II lisas sätestatud juhiste kohaselt.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 761/2001 artiklis 8 nimetatud EMASi logo kasutatakse III lisas sätestatud juhiste kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. september 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margot WALLSTRÖM

I LISA

JUHISED ÜKSUSE KOHTA, MIDA VÕIB EMASi LIIKMEKS REGISTREERIDA

(Kõigi viidetega lisadele viidatakse määruse (EÜ) nr 761/2001 lisadele, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti)

Juhiste eesmärk

EMASi traditsiooniline kohaldamisala on laienenud tööstussektoritest kõikidele organisatsioonidele, mis mõjutavad keskkonda, ning see tähendab, et EMASi liikmeks võib registreerida väga erineva organisatsioonilise struktuuriga üksusi. Juhised on koostatud määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkti s teise ja neljanda lause ning artikli 2 punkti t alusel, et aidata organisatsioonidel, tõendajatel ja pädevatel asutustel otsustada, milliseid üksusi on asjakohane EMASi liikmesorganisatsiooniks registreerida.

Registreeritava üksuse valik põhineb keskkonnajuhtimise kontrollil ja geograafilisel kohal.

EMASi liikmesorganisatsioonina registreeritav üksus ei tohi ulatuda ühe liikmesriigi piiridest välja. Kui organisatsiooni kuulub üks või enam tegevuskohta, peab iga tegevuskoht, mille suhtes EMASi kohaldatakse, vastama kõikidele EMASi nõuetele, kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punktis b määratletud keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev täiustamine.

On kindlaks tehtud järgmiste organisatsiooniliste struktuuridega üksused ning neid käsitletakse üksikasjalikult käesoleva dokumendi eri osades:

1) organisatsioonid, millel on ainult üks tegevuskoht;

2) organisatsioonid, mis võivad erandlikel asjaoludel registreerida tegevuskohast väiksema üksuse;

3) organisatsioonid, mis tegutsevad erinevates tegevuskohtades:

a) kus valmistatakse samu või samalaadseid tooteid või osutatakse samu või samalaadseid teenuseid,

b) kus valmistatakse erinevaid tooteid või osutatakse erinevaid teenuseid;

4) organisatsioonid, mille kindlat tegevuskohta ei saa nõuetekohaselt määratleda;

5) organisatsioonid, millel on ajutised tegevuskohad;

6) sõltumatud organisatsioonid, mis registreeritakse ühe ühtse organisatsioonina;

7) väikeettevõtted, mis tegutsevad teataval suurel territooriumil ja toodavad samu või samalaadseid tooteid või osutavad samu või samalaadseid teenuseid;

8) kohalikud asutused ja riigiasutused.

EMASi liikmeks registreerimist taotlevad üksused peaksid meeles pidama, et tõendajad ja vajaduse korral pädevad asutused võivad mõjutada üksuse registreerimist käsitlevat nõusolekut (vt määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkte s ja t). Samuti peavad kõik taotlejad esitama keskkonnaaruande, mis muu hulgas peab sisaldama EMASi liikmeks registreeritava organisatsiooni selge ja ühetähendusliku kirjelduse ning kokkuvõtte selle tegevusest, toodetest ja teenustest ning suhtest emaorganisatsiooniga (vt III lisa punkti 3.2 alapunkti a). Need nõuded on seotud muude organisatsiooni keskkonnaaspektide kontrolli ja mõjutamise nõuetega (vt I.A lisa, eelkõige selle punkti 4.3.1, ja I.B lisa).

Nende nõuete eesmärk on tagada, et organisatsioon kontrollib ja mõjutab keskkonnaaspekte, millel on organisatsiooni kõikides tegevuskohtades keskkonnale oluline mõju. Seetõttu on soovitatav, et taotlejatel oleksid registreeritava organisatsiooni tegevuskohtade või tegevuskohtade osade valiku tegemiseks selged ja põhjendatud alused. Sel viisil saavad taotlejad keskkonnaaruande nõudeid ennustada ning kergesti vastata tõendajate ja pädevate asutuste ning ka teiste huvitatud isikute võimalikele päringutele. Pädev asutus keeldub üksust registreerimast, kui seda taotlev valitud üksus ei vasta määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punktides s ja t ning käesolevas juhenddokumendis esitatud määratlustele. Seetõttu peaks organisatsioon kahtluse korral küsima pädevalt organilt nõu juba keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise algjärgus.

Põhimõtted:

- läbipaistvus,

- keskkonnajuhtimise kontroll,

- mitte üksnes heade piirkondade valimine,

- riiklik vastutus,

- kohalik vastutus.

Mõisted

Organisatsioon - määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkti s kohaselt äriühing, korporatsioon, ettevõtja, ettevõte, asutus või institutsioon, selle osa või kombinatsioon, avalik- või eraõiguslik, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isik või mitte.

Tegevuskoht - määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkti t kohaselt teatud geograafilises kohas asuv maa-ala, mida kontrollib organisatsioon, kes seal tegutseb või pakub tooteid või teenuseid. Selle alla kuulub kogu infrastruktuur, kõik seadmed ja materjalid.

Üksus - tegevuskoht või allüksus, organisatsioon või organisatsioonide rühm, kes taotleb ühe registreerimisnumbriga registreerimist.

1. ORGANISATSIOONID, MILLEL ON AINULT ÜKS TEGEVUSKOHT

Ainult ühes tegevuskohas tegutsev organisatsioon on kõige lihtsam juhtum, sest keskkonnajuhtimise ulatus ja geograafiline koht on vastavuses. EMAS I liikmeks registreeritud tegevuskohad kuuluvad sellesse kategooriasse määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 17 lõike 4 kohaselt.

Võimaliku registreerimise näiteid:

- ühes tegevuskohas tegutsev äriühing, mis toodab torusid ja raadioid, võib registreerida ainult ühe tegevusharu,

- rõivatootja tegevuskoha kohviku võib registreerida eraldi.

Näiteid, kus registreerimine ei ole võimalik:

- ravimitootja ei või registreerida ainult seda osa tehasest, kus toodetakse tarbijale lähetatavat lõpptoodangut, jättes välja samas tegevuskohas toimuva põhilise tootmisprotsessi, mis on seotud toodangu vahesaadustega.

2. ERANDLIKUD ASJAOLUD TEGEVUSKOHAST VÄIKSEMA ÜKSUSE REGISTREERIMISEKS

Kui organisatsioon kavatseb registreerida tegevuskohast väiksema üksuse, peab otsus põhinema järgmistel põhimõtetel. Kõigepealt ei või erandit kasutada nii, et tegevuskohast võetakse ainult parim osa. Seetõttu ei ole lubatud registreerida ühe tootmisprotsessi osi, kui kavatsetakse välja jätta tegevuskoha osad, mida ei ole saadud EMASi liikmeks registreerida. Organisatsioon peab tõendama, et ta on võimeline jälgima ja kontrollima kõiki olulisi keskkonnaaspekte ning et üksus, mida kavatsetakse registreerida, ei ole sihilikult eraldatud suurema tegevuskoha teistest osadest, mille keskkonnategevuse tulemuslikkus on mitterahuldav.

Teiseks tuleb järgida kohaliku vastutuse ja riikliku vastutuse põhimõtteid, mis on esitatud III lisa punktis 3.7 ning I lisa punktides B.2 ja B.3. Avalikkuse teavitamine on EMASi põhielement. Organisatsioon peaks enda huvides informeerima avalikkust läbipaistval ja arusaadaval viisil konkreetse tegevuskoha keskkonnategevuse tulemuslikkusest. Kui tegevuskoha allüksusel on oma turg, võib logo kasutamine oma teabevahetuses osutuda talle oluliseks. Kui tegevuskohast väiksem üksus kavatseb EMASi liikmeks registreeruda, tuleb avalikkust selgelt teavitada, et ainult osa organisatsiooni toimingutest tegevuskohas tehakse EMASi kohaselt, sest tavaliselt tajub avalikkus ühes tegevuskohas tehtavaid toiminguid ühe tervikuna. Organisatsioon vastutab avalikkuse selge teavitamise eest ning võtab meetmeid, et vältida avalikkuse eksitamist.

Nende põhimõtete alusel võib tegevuskohast väiksemat üksust registreerida eraldi, kui:

- tegevuskoha allüksus on oma tooted, teenused või tegevuse selgelt määratlenud ning allüksuse keskkonnaaspekte ja -mõju saab selgelt määratleda ning eristada tegevuskoha registreerimata osadest;

- allüksusel on oma juhtimis- ja haldusülesanded tagamaks, et allüksus suudab korraldada ja kontrollida oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnamõju ning võtta korrigeerivaid meetmeid kohustuste täitmiseks. Seda võib tõendada allüksuse õigusliku seisundi, kaubanduskoja registreeritud liikmesuse, organisatsiooni skeemi, emaorganisatsiooni aruannete või allüksuse ametliku kirjapaberiga,

- allüksusele on esitatud selged kohustused talle väljaantud lubades ja keskkonnalubades ettenähtud nõuete täitmiseks.

Tegevuskohta ei või allüksusteks jagada, kui:

- eraldatud üksus katab ainult selle osa tegevuskoha toimingutest, mis ei esinda kõikide tegevuskoha toimingute keskkonnaaspekte ja -mõju,

- kõrvaltvaatajale ei ole arusaadav, missugust osa tegevuskoha toimingutest tehakse keskkonnajuhtimissüsteemi alusel ja miks see osa on eraldatud muudest tegevuskoha toimingutest.

Niisugusel juhul on eriti oluline selgelt määratleda organisatsiooni sisendeid ja väljundeid käsitleva vastutusala piirid. Organisatsioon võtab keskkonnajuhtimissüsteemis arvesse ka teenuste ja tegevuse liideseid, mis ei kuulu täielikult keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisalasse. Organisatsioon hindab näiteks tegevuskoha sellise ühise infrastruktuuri nagu ühise jäätmehoolduse või heitvee puhastusseadmete keskkonnaaspekte ja -mõju ning lisab hinnangu oma keskkonnakavasse ja pideva täiustamise protsessi.

3. ORGANISATSIOONID, MIS TEGUTSEVAD ERINEVATES TEGEVUSKOHTADES

Määruse (EÜ) nr 761/2001 kohaselt võivad registreerimist taotlevad organisatsioonid jätkuvalt registreerida üksiku tegevuskoha või registreeruda organisatsioonina (määratletud artikli 2 punktis s) või osana või nende kombinatsioonina. Mõlemal juhul peavad taotlejad näitama, et oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjuga seotud keskkonnategevuse tulemuslikkust on pidevalt täiustatud keskkonnapoliitika, -kava ja -ülesannete kohaselt. Mitut tegevuskohta ühe organisatsioonina registreerivad ettevõtjad peavad arvesse võtma ka artikli 2 punkti b, I.B lisa punkti 2 ja III lisa punkti 3.7 nõudeid ning põhjendama, miks keskkonnategevuse tulemuslikkus ei ole igas tegevuskohas täiustunud.

Era- või avaliku sektori organisatsioonid, kes taotlevad EMASi liikmeks registreerimist, peavad selgitama ja põhjendama tegevuskoha või tegevuskohtade kombinatsiooni valikut ning lisaks sellele olema valmis selgitama ja põhjendama oma huvirühmadele, mida nad kavatsevad teha seni veel registreerimata tegevuskohtadega.

3.1. Samad või samalaadsed tooted või teenused

Ühe registreerimisnumbri saamiseks peab organisatsioon suutma tõendajale tõendada, et keskkonnajuhtimismenetlusi ja -poliitikat kohaldatakse kõikides tegevuskohtades ühtselt. Sellesse kategooriasse kuuluvad organisatsioonid juhivad tavaliselt erinevate tegevuskohtade toiminguid ühtsete juhtimismenetlustega, kasutades näiteks ühtset keskkonnajuhtimissüsteemi käsiraamatut. Sel põhjusel võib osutuda võimalikuks üksikuid tegevuskohti vähem põhjalikult kontrollida, kui organisatsioon saab tõendada, et tal on kõikide tegevuskohtade üle täielik kontroll.

Kui tegevuskohtade tegevus on keskkonnaaspektide ja -mõju seisukohast samalaadne, nende suhtes kohaldatakse samalaadset keskkonnajuhtimissüsteemi ja need toimivad samalaadse struktuurina, näiteks filiaalina, ärikontorina või töökojana, võib nende hulgast kontrollida mõnda tegevuskohta valikuliselt. Valik tuleb teha nii, et tõendajal on organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusest representatiivne ja terviklik ülevaade ning ta saab kontrollida andmete usaldusväärsust ja kohaliku vastutusega seotud nõuete täitmist.

Valikumeetodite väljavalimisel1 tuleb kasutada häid tavasid ja tõendajad võtavad arvesse järgmisi asjaolusid, kui nad valivad kontrollikavas sisalduvaid tegevuskohti:

- keskkonnapoliitika ja -kava;

- keskkonnajuhtimissüsteemi keerukus, otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide ja -mõju tähtsus ning võimalik mõju tundlikule keskkonnale;

- tegevuskoha keskkonnajuhtimissüsteemi arengutase;

- huvitatud isikute seisukohad (kaebused, avalikkuse huvi tegevuskoha vastu);

- organisatsiooni personali jaotumine tegevuskohtade vahel;

- vahetustega töö;

- varasemad keskkonnaprobleemid;

- varasemate kontrollide ja siseauditite tulemused.

Kõik tegevuskohad tuleb kontrollida kontrollitsüklite jooksul. Organisatsiooni peakontor peab kontrollikavas sisalduma esimeses kontrollis ja igas järgnevas kontrollitsüklis.

Organisatsioonid ja tõendajad peavad meeles pidama, et kui teatud geograafilise kohaga on seotud oluline keskkonnamõju, kontrollitakse kõiki neid tegevuskohti eraldi ja olulise keskkonnamõjuga seotud keskkonnaandmed esitatakse keskkonnaaruandes kohaliku vastutuse põhimõtte kohaselt.

Tegevuskohta tuleb kontrollida eraldi, kui:

- tegevuskoha tegevuse/toimingute ulatus ja laad on tunnistatud oluliseks;

- siseauditite ja juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus on ilmnenud vajadus korrigeerivate meetmete järele;

- tegevuskoha keskkonnajuhtimissüsteemis või toimingutes on eelmise kontrolli järel toimunud märkimisväärseid muutusi;

- tegevuskoha oluline erinevus organisatsiooni teistest tegevuskohtadest seisneb:

- suuruses ja töökorralduses,

- otsestes ja kaudsetes keskkonnaaspektides/-mõjus (liik ja tähtsus),

- keskkonna tundlikkuses,

- kohaldatavates õigusnormides,

- kohaliku keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või kohaliku juhtimissüsteemi struktuuris,

- tegevuskoha tegevuse/toimingute ulatuses ja laadis.

Organisatsioonid peaksid arvesse võtma riski jääda ilma kõikide tegevuskohtade ühisest registreerimisnumbrist, kui ühes tegevuskohas rikutakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Sellise riski tõttu võivad organisatsioonid registreerida niisugused tegevuskohad ka eraldi. Erinevalt kontrollist ei või valikumeetodeid üldjuhul kohaldada III lisa kohaselt tehtavates siseauditites.

Näiteid:

- pangad,

- reisibürood,

- jaekaubandusketid,

- konsultandid.

3.2. Erinevad tooted või teenused

Nendel juhtudel ei või tõendaja kasutada valikumeetodeid, sest iga tegevuskoha töökord ja keskkonnamõju on erinev. Organisatsioon võib valida, kas ta tahab registreerida iga tegevuskoha eraldi või kõik oma tegevuskohad ühise registreerimisnumbriga.

Olenemata organisatsiooni soovist registreerida tegevuskohad eraldi või koos tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid, sealhulgas:

- vajadus analüüsida kõikide tegevuskohtadega seotud keskkonnaaspekte ja -mõju,

- keskkonnaaspektide ja -mõju kontroll,

- keskkonnapoliitika ja -kavade olemasolu, milles on arvesse võetud kohaliku vastutuse põhimõtet.

Sel juhul kontrollitakse kõik tegevuskohad eraldi ning kontrolliga seotud keskkonnaandmed esitatakse keskkonnaaruandes eraldi. (Vt III lisa punkti 3.7 ja keskkonnaaruande koostamise juhiseid (käesoleva otsuse II lisa).)

Isegi sel juhul peab organisatsioon, kes soovib mõnda või kõiki tegevuskohti registreerida ühise registreerimisnumbriga, olema teadlik ühisest registreerimisnumbrist ilmajäämise riskist, kui ühes tegevuskohas rikutakse esitatud nõudeid.

Ettevõtja võib alguses registreerida tegevuskohad eraldi ja hiljem ühendada need ühise registreerimisnumbriga üheks organisatsiooniks.

Näiteid:

- elektrienergia tootmine,

- mehaaniliste osade tootmine,

- keemiaettevõtjad,

- jäätmete kõrvaldamine.

Vihjeid:

- kogu organisatsiooni ja ühe tegevuskoha keskkonnapoliitika kokkusobivus,

- keskkonnaaruandes olulisest kohalikust keskkonnamõjust teatamine,

- eri tegevuskohtade keskkonnaaspektide koostoime,

- organisatsiooni kontroll kohaliku keskkonnajuhtimissüsteemi üle,

- iga tegevuskoha võib registreerida eraldi,

- ühisest registreerimisnumbrist ilmajäämine, kui ühes tegevuskohas rikutakse esitatud nõudeid.

4. ORGANISATSIOONID, MILLE KINDLAT TEGEVUSKOHTA EI SAA NÕUETEKOHASELT MÄÄRATLEDA

Organisatsioonide puhul, mille tegevuskohta ei saa kergesti määratleda, on eriti tähtis, et kahtluse korral konsulteerivad organisatsioon ja tõendajad pädeva asutusega, kas valitud üksus on EMASi põhimõtete kohaselt registreerimiseks sobiv.

Sel juhul tuleb tegevuse ulatus ja infrastruktuur selgelt määratleda, need peavad täielikult kuuluma juhtimissüsteemi ning neid tuleb keskkonnaaruandes täpselt kirjeldada. Nende organisatsioonide puhul on eriti tähtis, et vastutus oluliste keskkonnaaspektide eest on selgelt määratletud ning tõendajal on tõendeid, et organisatsioon järgib neid aspekte kontrollides nõuetekohast korda. Need organisatsioonid tegutsevad üldjuhul suurel maa-alal, sealhulgas linnades või suurlinnapiirkondades, ning seetõttu peavad nad tõendama, et nad on:

- võtnud arvesse ohtu keskkonnale ja elanikele,

- vastu võtnud asjakohased kavad inimeste teavitamiseks, kuidas hädaolukorras käituda,

- esitanud korrapäraselt teavet saastetaseme kohta,

- läbi vaadanud oma kontrolli all oleva infrastruktuuri.

Teatavatel juhtudel kontrollib organisatsioon küll määratletud maa-alal eri tegevuskohti, kuid ei saa tegutseda eraldi kõigis tegevuskohtades, mille keskkonnamõju on omavahel seotud. Sel juhul tuleb eri tegevuskohad lugeda EMASi liikmeks registreerimisel üheks organisatsiooniks.

Näiteid:

- teenuste vahendamine (soojus, vesi, gaas, elektrienergia jne),

- telekommunikatsioon,

- transport,

- jäätmete kogumine.

5. ORGANISATSIOONID, MILLEL ON AJUTISED TEGEVUSKOHAD

Kui organisatsioonid tegutsevad määratletud ajavahemikul tegevuskohtades, mis ei ole nende omanduses, kontrollib tõendaja organisatsiooni juhtimissüsteemi ja keskkonnategevuse tulemuslikkust valitud ajutistes tegevuskohtades, mille keskkonnajuhtimise suutlikkus on organisatsioonile tüüpiline. Tõendaja peab valikumeetodite auditeerimisel kasutama häid tavasid, kui ta kontrollib valitud tegevuskohtade menetluste tõhusust.

Organisatsioon peab tõendama, et tal on olemas heakskiidetud menetlused ja tehnoloogiad, mis sobivad kasutamiseks tegevuskohas, kus ta ajutiselt tegutseb.

Vajaduse korral peaksid need menetlused sisaldama vähemalt järgmisi osi:

- asjakohane tehnoloogia ja koolitus;

- tegevuskohtade põhjalik keskkonnaanalüüs enne tegevuse alustamist;

- kavandatava tegevuse keskkonda mõjutavate tagajärgede analüüs;

- piirkonna elanike ja kohalike asutuste teavitamine tööplaaniga seotud keskkonnaaspektidest ning nendega seotud konkreetsed lahendused;

- keskkonna taastamise kavade ja lahenduste koostamine kõnealuse piirkonna keskkonnatingimuste parandamiseks, kui tegevus on lõppenud.

Ajutisi tegevuskohti kontrollitakse pisteliselt kontrollimenetluse osana. Registreeritakse tegevus, mitte ainult tegevuskoht.

Näiteid:

- ehitusettevõtjad,

- puhastusettevõtjad,

- teenuste osutajad,

- saaste likvideerijad,

- tsirkused.

6. PIIRATUD ALAL TEGUTSEVAD SÕLTUMATUD ORGANISATSIOONID, MIS REGISTREERITAKSE ÜHE ORGANISATSIOONINA

Tuleks arvesse võtta, et suure tegevuskoha naabruses elavad inimesed, kohalikud asutused ja keskkonnaasutused on väga huvitatud ühise vastutuse võtmisest ja kogu piirkonna keskkonna erikava rakendamisest. Sõltumatud äriühingud võivad avaldada soovi ühendada vahendid ja registreeruda EMASi liikmeks ühe organisatsioonina. Määruse järgi on see lubatud, sest selles on määratletud, et organisatsioon on äriühing, korporatsioon, ettevõtja, ettevõte, asutus või institutsioon, selle osa või kombinatsioon, avalik- või eraõiguslik, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isik või mitte.

Nendel juhtudel peavad ühe organisatsioonina registreerimist taotlevad organisatsioonid tõendama, et nad vastutatavad ühiselt (poliitika, menetlused jne) oluliste keskkonnaaspektide ja -mõju juhtimise eest, mille hulka kuulub eelkõige eesmärkide ja ülesannete seadmine ning korrigeerivate meetmete võtmine. Kõik tegevuskohad, millel on ühine keskkonnajuhtimissüsteem ja mis registreeritakse ühe organisatsioonina, peavad tõendama, et oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjuga seotud keskkonnategevuse tulemuslikkust täiustatakse pidevalt tegevuskohtade poliitika, ülesannete ja kava kohaselt. Kui mitu tegevuskohta registreeritakse ühe organisatsioonina, tuleb arvesse võtta ka määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 2 punkti b, I.B lisa punkti 2 ja III lisa punkti 3.7 nõudeid ning olla valmis põhjendama, miks keskkonnategevuse tulemuslikkus ei ole igas tegevuskohas täiustunud.

Tuleb märkida, et ainult EMASi liikmeks registreeritud organisatsioon võib kasutada logo, nii et ettevõtluspargi puhul võib logo kasutada ainult seoses ettevõtluspargi nimega. Igal juhul võib organisatsioon lisaks ettevõtluspargi registreerimisele ka ise eraldi registreeruda.

Näiteid:

- väikesed tööstuspiirkonnad,

- puhkekompleksid,

- ettevõtluspargid.

Vihjeid:

- ühine keskkonnapoliitika ja -kava,

- ühine juhtimisvastutus,

- ühisest registreerimisnumbrist ilmajäämine, kui üks tegevuskoht ei täida nõudeid.

7. VÄIKEETTEVÕTTED, MIS TEGUTSEVAD TEATAVAL SUUREL TERRITOORIUMIL JA TOODAVAD SAMU VÕI SAMALAADSEID TOOTEID VÕI OSUTAVAD SAMU VÕI SAMALAADSEID TEENUSEID NING TAOTLEVAD ERALDI REGISTREERIMIST

Määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 11 lõikes 1 sätestatakse: "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemise soodustamiseks, kaasa arvatud need, mis asuvad täpselt määratletud geograafilises piirkonnas, võivad kohalikud asutused koostöös tööstusliitude, kaubanduskodade ja huvitatud isikutega anda abi olulise keskkonnamõju kindlaksmääramisel. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad seda siis kasutada oma keskkonnakavade määratlemisel ning EMASi juhtimissüsteemi eesmärkide ja ülesannete seadmisel."

Nendes geograafilistes piirkondades peavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (mille tehnoloogiline tase, tootmismeetodid, organisatsiooniline struktuur ja juhtimissüsteemid on väga sageli samasugused):

- arvesse võtma tootmisprotsesside kumulatiivset mõju,

- keskkonnaprobleemide lahendamiseks tegema koostööd sama kogukonna, samade institutsioonide ja samade kohalike keskkonnakontrolliasutustega. Keskkonna kvaliteedi suhtes on neil tõepoolest samasugused vajadused,

- arvesse võtma oma ja teiste sama geograafilise piirkonna tööstusettevõtjate, avalike teenuste ettevõtjate ja elamupiirkonna keskkonnamõju vastastikust suhet.

Teisest küljest on neil võimalus:

- otsida oma keskkonnaprobleemide lahendamiseks ühiseid lahendusi (tehaste töö tõhustamine saasteainete vähendamiseks, kultuuriliste piirangutega seotud probleemide lahendamine või puuduliku keskkonnajuhtimise parandamine jne);

- toetada üksteist näiteks:

- kogemuste vahetamisega keskkonnaaspektide ja -mõju määratlemise alal,

- ühise keskkonnapoliitika ja -kava koostamisega,

- vastastikuste siseauditite tegemisega partnerorganisatsioonis, et keskkonnaaspekte ja -mõju oleks kergem määratleda,

- ühise keskkonnakonsultandi palkamisega,

- eri keskkonnamõjude juhtimiseks samade infrastruktuuride kasutamisega, mille hulka kuuluvad näiteks reovee puhastusseadmed, jäätmete põletusseadised, prügilad jne, ning selleks eriorganisatsioonide, näiteks konsortsiumide loomisega,

- keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisega seotud ühiste jõupingutuste alusel ühe tõendaja palkamisega, mis keskkonnajuhtimissüsteemide sarnasuse tõttu hõlbustab kontrolli- ja kinnitamisprotsessi ning vähendab sellega seotud kulutusi;

- osaleda kohalikes keskkonnaprojektides, näiteks programmiga Agenda 21 seotud tegevuses (kohalikud või piirkondlikud asutused või tööstusorganisatsioonid võivad abistada võrkude loomisega).

Eelnevat arvesse võttes on kohalike asutuste, tööstusliitude ja kaubanduskodade poolt kogu piirkonna esialgse keskkonnaanalüüsi alusel rakendatava üldkava määratlus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele EMASiga liitumise väga kasulikuks ettevalmistavaks etapiks.

Piirkondlik keskkonnakava, millega taotletakse kogu piirkonna keskkonna märkimisväärset parandamist, tuleb selgelt määratleda ja avaldada ning kõik asjaomased isikud peavad selle heaks kiitma.

Kui keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded on vastu võetud ja tunnustatud, võib iga organisatsioon (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, avalik-õiguslikud teenistused, kohalikud asutused jne) EMASi menetluse kohaselt vabatahtlikult kehtestada vajalikud nõuded määruse (EÜ) nr 761/2001 sätete täitmiseks ning taotleda eraldi registreerimist.

Sel juhul peab tõendaja kontrollima, kas igal organisatsioonil eraldi on keskkonnajuhtimissüsteemi abil võimalik saavutada konkreetseid eesmärke ja ülesandeid, mis on kooskõlas kogu piirkonda käsitleva üldkava, eesmärkide ja ülesannetega. Sel juhul tuleks keskkonnaaruandes, mis sisaldab EMASiga ettenähtud sisu, selgelt määratleda ka iga organisatsiooni selgelt määratletud panus kogu piirkonna keskkonnakava eesmärkide saavutamisse.

Näiteid:

- tööstuspiirkonnad,

- turismialad,

- kaubanduskeskused.

Vihjeid:

- koostööd edendava organi loomine,

- teostatavusuuringu heakskiitmine,

- üldiste keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete sõltumatu hindamine,

- kohalikus Agenda 21 programmis osalemine.

8. KOHALIKUD ASUTUSED JA RIIGIASUTUSED

Kui EMASi liikmeks registreerimist taotlev organisatsioon on avalik-õiguslik asutus, on oluline tähele panna, et kõige tähtsamaks võivad osutuda kaudsed keskkonnaaspektid, näiteks asutuse tegevuspõhimõtetest tulenevad, ning seetõttu ei saa käsitletavad probleemid piirduda üksnes juhtimise organisatsioonilise struktuuri ja sellega seotud otseste keskkonnaaspektidega.

Riiklike haldusorganite poliitiline vastutus on seotud territooriumi haldamisega ning nende vastutusalasse kuuluvate kodanike praeguse ja tulevase elukvaliteediga.

Mõne kohaliku asutuse või riigiasutuse puhul võib olla võimalik registreerida organisatsiooni osad eraldi nende haldamise ja arvessevõetavate aspektide keerukuse tõttu. Sel juhul teavitab avalikkust ja kasutab logo üheselt ja selgelt üksnes teatav registreeritud filiaal või üksus.

Need organisatsioonid võiksid juhtnööriks välja töötada keskkonnapoliitika, mida organisatsiooni iga osa võib teostada.

Näiteid:

- kohalikud asutused,

- ministeeriumid,

- valitsusasutused,

- kohalik Agenda 21 programm.

Vihjeid:

- kodanike ärakuulamine ja üksmeelsed seisukohad,

- majandusareng ja keskkonnaga kokkusobivus,

- alternatiivsete strateegiliste valikute ja nendega seotud esmatähtsate ülesannete hindamine,

- territoriaalsed kavad ja nendega seotud mõõdetavad eesmärgid ja kohustused,

- keskkonnakava pidev kontrollimine ja seire,

- vabatahtlike eraalgatuste ja ühiskondlike vajaduste vaheline tasakaal,

- kodanike ja ettevõtjate haridus.

II LISA

JUHISED KONTROLLIMISE, KINNITAMISE JA AUDITEERIMISSAGEDUSE KOHTA

(Lisadega viidatakse määruse (EÜ) nr 761/2001 lisadele, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti)

1. SISSEJUHATUS

Esimese kontrolli järel peab tõendaja EMASi kohaselt koostöös organisatsiooniga koostama ja kooskõlastama kuni 36 kuu pikkuse kontrollikava. EMASis nõutakse ka, et keskkonnaaruande esimese kinnitamise järel tuleb teavet igal aastal ajakohastada ning muudatused tuleb igal aastal kinnitada, välja arvatud teatavad juhud. Käesolevates juhistes määratletakse punktid, mida tuleb kontrollikava koostamisel arvestada, kaasa arvatud juhud, kus kõrvalekaldumine keskkonnaaruande iga-aastasest ajakohastuste tegemisest võib olla põhjendatud. Esitatakse ka juhised siseauditite tegemise sageduse kohta.

Selguse huvides esitatakse mõisted, mida käesolevates juhistes kasutatakse:

Kontrollimine - hindamine (audit), mille teostab tõendaja, et tagada organisatsiooni keskkonnapoliitika, juhtimissüsteemi ja auditeerimismenetluse vastavus määruse (EÜ) nr 761/2001 nõuetega. Selle hulka kuulub organisatsiooni külastamine, dokumentide/protokollide läbivaatamine ja personali küsitlemine.

Kinnitamine - hindamine, mille teostab tõendaja, et kontrollida organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teabe ja andmete usaldusväärsust, usutavust ja õigsust ning vastavust III lisa punktis 3.2 ettenähtud nõuetele.

2. KONTROLLIKAVA

2.1. Nõue

Tõendaja koostab organisatsiooniga konsulteerides kava, millega tagatakse, et kõik EMASi liikmeks registreerimise tingimused kontrollitakse kuni 36 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul (V lisa, punkt 5.6).

2.2. Eesmärk

Selle nõude eesmärk on veenda organisatsiooni juhtkonda ja huvitatud isikuid, et keskkonnapoliitika, juhtimissüsteem, menetlused, teave, andmete hindamine ja seire vastavad määruse (EÜ) nr 761/2001 nõuetele. Tõendaja ja organisatsiooni vaheline korrapärane koostöö aitab tõsta kasutajate usaldust EMASi vastu ja suurendada süsteemi usaldusväärsust. Organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse pideva järelevalve tagamiseks tuleks hea tava kohaselt kontrollida aastas üks kolmandik organisatsiooni tegevusest, nii et kõige rohkem 36 kuu jooksul oleks kogu tegevus kontrollitud. See lisab ka tõendaja usaldust selle vastu, et keskkonnaaruandes esitatud teave on õige, usaldatav ja usaldusväärne.

Väikestes organisatsioonides ja väikeettevõtetes (vt lahtris esitatud määratlust) võib kontrolli teostada ühe külastuse ajal, mille sageduses lepivad tõendaja ja organisatsioon omavahel kokku, kuid vähemalt 36 kuu jooksul tuleb kontrollida kogu organisatsioon. Väikese organisatsiooni või väikeettevõtte määratlus:

"Väikeettevõte" on ettevõte,

- kus on alla 50 töötaja ja

- mille:

- aastakäive ei ületa 7 miljonit eurot või

- aastabilansi kogumaht ei ületa 5 miljonit eurot ja

- kapitalist või häältest 25 % või rohkem ei ole ühe ettevõtja omanduses ega mitme ettevõtja ühisomanduses.

2.3. Juhised

Tõendaja koostab ja kooskõlastab kontrollikava alles siis, kui keskkonnaaruande esialgne täielik kontroll ja kinnitamine on lõpule viidud. Kontrollikava koostamisel peab tõendaja arvesse võtma:

- siseauditi kava usutavust ja usaldusväärsust, sealhulgas siseauditite sagedust,

- keskkonnajuhtimissüsteemi keerukust,

- keskkonnapoliitikat,

- organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste suurust, ulatust ja laadi,

- organisatsiooni selliste kaudsete ja otseste keskkonnaaspektide tähtsust, mida organisatsioon kontrollib või mida ta saab arvatavasti mõjutada,

- teabe juhtimis- ja otsingusüsteemi usutavust seoses keskkonnaaruandes esitatud teabega,

- keskkonnaprobleemide tausta,

- keskkonnaalaste õigusaktidega reguleeritava tegevuse ulatust,

- varasemate kontrollide tulemusi,

- organisatsiooni kogemusi EMASi nõuete täitmisel.

Tõendaja võib EMASi määruse nõuetele vastavuse hindamisel kasutada hindamise alusena organisatsiooni ülesandeid, tegevust, tooteid ja teenuseid või neid keskkonnaaspekte, mis on organisatsiooni otsese ja/või kaudse kontrolli ja mõju all.

Kui määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 9 lõikes 1 sätestatud menetluste kohaselt on kontrollitud, et organisatsioon on saanud sertifikaadi EN ISO 14001 või muu keskkonnastandardi täitmise alusel, tuleb kontrollida ainult neid elemente, mille suhtes tunnustatud standardit ei kohaldata. Niisugustel juhtudel peab tõendaja kontrollikava koostamisel arvesse võtma standardi EN ISO 14001 kohast järelevalveprogrammi ja püüdma kontrollkülastusi ühendada nii palju kui võimalik, et vältida kontrollimise dubleerimist ning liigsete kulutuste ja ajakulu tekitamist organisatsioonile. Kontrollitoimingud erinevad siiski EN ISO 14001 sertifitseerimisega seotud järelevalvekülastustest. Kontrollitoimingud peavad hõlmama eriti I lisas nimetatud lisapunkte.

3. KESKKONNAALASE TEABE AJAKOHASTUSED

3.1. Nõue

Määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 3 lõike 3 punkti b järgi peab organisatsioon EMASi liikmena püsimiseks "edastama igal aastal oma keskkonnaaruande vajalikud ja kinnitatud ajakohastused pädevale asutusele ja need avalikustama. Ajakohastuste tegemise sagedust võib muuta asjaolude korral, mis on ette nähtud artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud komisjoni juhistes, eelkõige väikeste organisatsioonide ja väikeettevõtete puhul vastavalt komisjoni soovitusele 96/280/EÜ,1 ja kui keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises ei ole toimunud muutusi."

III lisa punktis 3.4, milles käsitletakse avaliku teabe säilitamist, on öeldud: "Organisatsioon ajakohastab punktis 3.2 esitatud teabe ja laseb tõendajal igal aastal kinnitada kõik muudatused. Ajakohastuste tegemise sagedust võib muuta asjaolude korral, mis on ette nähtud artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud komisjoni juhistes."

Seda rõhutatakse V lisa punktis 5.6, milles on öeldud: "Lisaks sellele kinnitab tõendaja kuni 12kuuliste ajavahemike tagant keskkonnaaruandes esitatava ajakohastatud teabe. Ajakohastuste tegemise sagedust võib muuta asjaolude korral, mis on ette nähtud artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud komisjoni juhistes."

3.2. Juhised

Üldiselt tuleb keskkonnaaruandes esitatav teave üks kord aastas ajakohastada ning muudatused kinnitada. Tasuvam ja parem viis on siduda keskkonnaaruande kinnitamine pideva kontrolli kavaga. Kinnitamise aeg, töö ja kulud sõltuvad keskkonnaaruande koostamiseks kasutatud teabe ning selle juhtimis- ja otsingusüsteemi kvaliteedist.

Organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust käsitlev teave (III lisa punkti 3.2 alapunkt e) muutub tavaliselt ühe aastaga ning see tuleb keskkonnaaruandes ajakohastada, kuid kinnitada tuleb ainult muudatused. Keskkonnaaruandes esitatava teabe ajakohastamine ei tähenda igal aastal uue keskkonnaaruande avaldamist, kuid aruanne peab olema avalikkusele kättesaadav. EMASi eesmärk on soodustada keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemist käsitleva usaldusväärse teabe avalikustamist. Selleks võib näiteks koostada eraldi erilise keskkonnaaruande või lisada selle teabe raamatupidamisaruandesse (trükitud kujul või koduleheküljele). Vt komisjoni soovituse 2001/680/EÜ2 I lisas esitatud komisjoni eraldi juhiseid keskkonnaaruande kohta.

Kuigi väikeettevõtete ja väikeste organisatsioonide ajakohastatud teabe dokument ei tarvitse olla ulatuslik ja kallis kvaliteetväljaanne, on määrusega (EÜ) nr 761/2001 neil lubatud teavet ajakohastada ja kinnitada pikemate ajavahemike tagant. Ainult need organisatsioonid on vabastatud kohustusest kinnitada teabe ajakohastused igal aastal (vt allpool esitatud näiteid), välja arvatud juhul, kui:

- organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega on seotud märkimisväärsed keskkonnariskid,

- organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises on toimunud olulised muutused,

- organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega on seotud olulised juriidilised nõuded või

- olulised kohalikud probleemid,

ning sel juhul nõuab tõendaja keskkonnaaruandes esitatava teabe iga-aastast ajakohastamist ja kinnitamist.

Kui seda ei tehta igal aastal, oodatakse organisatsioonidelt keskkonnaaruande ajakohastamist kõige harvem iga 36 kuu tagant.

Näiteid:

- väikesed pagaritöökojad,

- lasteaiad,

- üksikud jaemüügipunktid.

3.3. Keskkonnaruande väljavõtete kinnitamine

Organisatsioonid võivad soovida kasutada keskkonnaaruande väljavõtteid seoses EMASi logoga. Näiteid:

- heitmeid käsitleva kinnitatud teabe esitamine keskkonnaalaste õigusaktide andjatele,

- teave süsinikuheitmete kohta siseriiklikus kliimamuutuste vähendamise programmis,

- juriidiliste nõuete täitmine seoses keskkonnaalase teabe avaldamisega aktsionäridele/osanikele ja pensioniskeemidele.

Kui logo kasutatakse koos väljavõtetega, kasutab organisatsioon ainult kõige värskemate kinnitatud keskkonnaaruannete väljavõtteid. Väljavõtted peavad vastama ka III lisa punkti 3.5 alapunktides a-f sätestatud nõuetele, st peavad olema asjakohased ja olulised ega tohi olla valed ega eksitavad.

Koos EMASi logoga kasutatavad keskkonnaaruande väljavõtted tuleb kinnitada eraldi. Aega, tööd ja kulutusi võib kokku hoida, tehes kindlaks, milliseid väljavõtteid saab kasutada nii, et need võib kinnitada koos keskkonnaaruandega.

Logo kasutamise kohta vt komisjoni juhiseid käesoleva otsuse III lisas.

4. AUDITEERIMISSAGEDUS

4.1. Nõue

II lisa punktis 2.9 on auditeerimissageduse kohta öeldud: "Tegevuse auditeerimissagedus sõltub:

- tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest,

- tegevusega seotud keskkonnamõju tähtsusest,

- eelmiste audititega tuvastatud probleemide tähtsusest ja kiireloomulisusest,

- keskkonnaprobleemide taustast.

Organisatsioon koostab ise auditeerimisprogrammi ja määrab auditeerimissageduse, võttes arvesse komisjoni juhiseid."

4.2. Eesmärk

Eesmärk on tagada niisuguse auditikava väljatöötamine, milles esitatakse juhtkonnale teave, mida see vajab organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe läbivaatamiseks ning mille abil saab tõendada, et juhtkond kontrollib neid. Selle alusel saab ka tõendaja koostada kontrollikava, selle organisatsiooniga kooskõlastada ning määrata organisatsioonile kindlaks kontrollkülastuste sageduse.

4.3. Juhised

Auditikava väljatöötamisel on heaks tavaks auditeerida sagedamini tegevust, tooteid ja teenuseid, mis põhjustavad või võivad põhjustada olulist keskkonnamõju sagedamini kui vähem olulist. Organisatsioon peaks auditi tegema vähemalt üks kord aastas, sest see aitab veenda organisatsiooni juhtkonda ja tõendajat, et organisatsioon kontrollib oma olulisi keskkonnaaspekte.

III LISA

EMASi LOGO KASUTAMISE JUHENDDOKUMENT

(Lisadega viidatakse määruse (EÜ) nr 761/2001 lisadele, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti)

1. PÕHIMÕTTED

Viitemäärus

Need juhised ei piira ühenduse õiguse ning ühenduse õigusaktidega reguleerimata siseriiklike õigusaktide ja tehniliste standardite kohaldamist, eelkõige nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi 84/450/EMÜ (mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist)1 kohaldamist ega organisatsioonide kohustuste täitmist, mis tulenevad nendest õigusaktidest ja standarditest.

1.1. EMASi logo eesmärgid

Üks määruse (EÜ) nr 761/2001 peamistest eesmärkidest on kasutada erinevaid võimalusi, mille abil huvirühmadele keskkonnaalast teavet edastada. Organisatsioone kutsutakse üles teavitama oma keskkonnategevuse tulemuslikkusest avalikkust ja kliente, kasutades kõnealuseid teavitamise lisavõimalusi.

EMASi logo on määruse (EÜ) nr 761/2001 kaubamärk. EMASi logo eesmärk on teavitada avalikkust ja teisi huvitatud isikuid, et organisatsioon:

- on välja töötanud keskkonnajuhtimissüsteemi ja rakendab seda,

- hindab süstemaatiliselt, objektiivselt ja korrapäraselt süsteemide tulemuslikkust,

- annab teavet keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta ning peab avalikkuse ja teiste huvitatud isikutega avatud dialoogi,

- edendab töötajate aktiivset osalemist, sh asjakohast koolitust,

ning järgib samal ajal asjakohaseid keskkonnakaitsealaseid õigusakte. Eelkõige näitab logo, et organisatsioon esitab avalikkusele korrapäraselt keskkonnaaruandeid, mille on kinnitanud sõltumatu tõendaja.

Sellega seoses on EMASi logol kolm ülesannet:

- näidata, et organisatsiooni esitatud teave keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta on usaldusväärne ja usutav;

- näidata, et organisatsioon on võtnud endale kohustuse keskkonnategevuse tulemuslikkust parandada ning oma keskkonnaaspekte usaldusväärselt juhtida;

- suurendada avalikkuse, huvitatud isikute ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisest huvitatud organisatsioonide teadmisi kõnealuse süsteemi kohta.

Ühenduse eesmärk on EMASile väärtust lisada sellega, et loob EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonidele uusi ja usaldusväärseid võimalusi näidata oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja keskkonna kaitsmise kohustuse täitmist, teavitades huvitatud isikuid paljude eri vahendite abil, nagu on ette nähtud käesolevas juhenddokumendis.

1.2. EMASi logo ja ökomärgisesüsteemide vaheline suhe (määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 8 lõige 2)

EMASi logo näitab, et:

- lisaks keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisele teeb registreeritud organisatsioon vabatahtlikult kannustavaid jõupingutusi, et pidevalt parandada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust,

- organisatsioonil on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil viiakse ellu organisatsiooni seatud eesmärke,

- (näiteks keskkonnaaruandes) esitatud teave on usaldusväärne ning selle on kinnitanud volitatud tõendaja.

Erinevalt EMASi logost on toodete ja teenuste ökomärgisesüsteemidel teistsugused omadused:

- need on laadilt valikulised ning osutavad väitele, kus võrreldakse märgiga tooteid, tegevust ja teenuseid märgita toodete, tegevuse ja teenustega;

- need näitavad, et tooted vastavad kolmandate isikute kehtestatud ökoloogilistele kriteeriumidele, millele vastavad ainult mõned turul olevad tooted;

- asjakohaste kriteeriumide määratlemine järgneb (tavaliselt ametlikult) heakskiidetud nõuandemenetlusele.

Ökomärgisesüsteemid võivad anda asjakohast teavet keskkonnaaspektide kohta, mis on seotud toodete ja teenustega.

EMASi logo ei viita ühelegi nendest omadustest ja seda ei saa kasutada viisil, mis põhjustab segiajamise nende omadustega.

Organisatsioonide, tõendajate ja pädevate asutuste ülesanne on vältida segiajamist ökomärgisega toodetega. Selleks peab organisatsioon edastatava teabe hoolikalt valima ning kavandama teavitamisvahendid nii, et segiajamist oleks võimalik vältida. Tõendaja ülesanne on hinnata kliendile edastatava sõnumi õigsust ja usaldusväärsust III lisa punktides 3.2 ja 3.5 määratletud kriteeriumide ja V lisas määratletud tööülesannete alusel.

2. MÄÄRUSES (EÜ) NR 761/2001 NIMETATUD NÕUDED

2.1. Asjakohased õigusnormid

a) Artiklis 8 ("Logo") määratletakse:

- EMASi logo kasutamise tingimused ehk nõue, mille kohaselt organisatsioon peab logo kasutamise ajal olema EMASi liikmeks registreeritud (lõige 1),

- viis logo kasutamise võimalust (lõige 2),

- juhud, kus logo kasutamine on keelatud, nimelt toodetel või nende pakenditel ning seoses võrdlevate väidetega (lõige 3).

b) III lisa punktis 3.5 "Teabe avaldamine" nähakse peale keskkonnaaruande ette muud võimalused avalikkuse teavitamiseks ja punktides a-f täpsustatakse nõuded, mida tuleb täita, kui luuakse või kasutatakse valitud teavet, mis kannab EMASi logo. III lisa punkti 3.5 kohaselt peab teave olema:

- õige ja usaldusväärne,

- põhjendatud ja kontrollitav,

- asjakohane ja kasutatud õiges seoses,

- representatiivne organisatsiooni üldise keskkonnategevuse tulemuslikkuse suhtes,

- niisugune, mille väärtõlgendamine ei ole tõenäoline,

- oluline üldise keskkonnamõju seisukohast.

Organisatsioonid võtavad arvesse ka III lisa punkti 3.5 alapunktide a-f nõudeid, kui nad kasutavad EMASi logo käesolevate juhiste 5. osas käsitletud toodete, tegevuse ja teenuste reklaamis.

c) IV lisas "Logo miinimumnõuded" määratletakse logo kaks sõnalist vormi: üks on "Kontrollitud keskkonnajuhtimissüsteem" (esimene versioon) ja teine "Kinnitatud keskkonnaalane teave" (teine versioon). Mõlemal juhul tuleb märkida organisatsiooni registreerimisnumber.

IV lisa kohaselt võib logo formaati muuta ainult käesolevate juhiste punktis 2.2 määratletud asjaoludel.

2.2. Logo kasutamine EMASi propageerimiseks

On kokku lepitud, et logo tuleb kasutada EMASi propageerimiseks. Selles seoses ei ole asjakohane kasutada väljendeid "Kinnitatud keskkonnaalane teave" või "Kontrollitud keskkonnajuhtimissüsteem" ega ka registreerimisnumbrit. Seetõttu võib EMASi propageerimiseks kasutada logo järgmises formaadis:

[image]

näiteks järgmistel eesmärkidel:

- reklaammaterjalid (märgid jne);

- ajakirjanduslikud artiklid;

- komisjoni juhised;

- raamatud ja väljaanded EMASi kohta,

tingimusel et:

- seda ei kasutata koos organisatsiooni nimega,

- see ei jäta muljet, et organisatsioon on süsteemi registreeritud liige, ja logo selle vormi kasutaja ei esita oma tegevuse, toodete ega teenuste kohta mingeid keskkonnaalaseid väiteid.

2.3. Logo ülesanded seoses eri liiki teabega (määruse (EÜ) nr 761/2001 artikkel 8 ja IV lisa)

Logo esimene versioon näitab, et organisatsioonil on olemas toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab EMASi nõuetele, teine versioon näitab, et eriteave, mille juurde logo kuulub, on EMASi kohaselt kinnitatud.

EMASi määruse artikli 8 lõikes 2 on nimetatud viis logo kasutamise võimalust:

a) III lisa punktis 3.5 kirjeldatud kinnitatud teabes käesolevates juhistes määratletud asjaoludel. Siis osutab logo sellele, et teave on võetud kinnitatud keskkonnaaruandest ja vastab III lisa punkti 3.5 nõuetele (teine versioon).

b) kinnitatud keskkonnaaruandes: toob esile süsteemis osalemise ja näitab, et avalduse sisu on kinnitatud (teine versioon);

c) registreeritud organisatsiooni kirjapeas (esimene versioon);

d) teabes, mis reklaamib organisatsiooni osalemist EMASis: logo näitab, et organisatsioon osaleb EMASis. Logo esimest versiooni võib kasutada näiteks tahvlitel, hoonetel, veebilehtedel, kutsetel jne;

e) toodete, tegevuse ja teenuste reklaamis ainult asjaoludel, mis on määratletud käesolevates juhistes, mis tagab, et logo ei aeta segamini ökomärgisega (teine versioon).

Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb selgelt esitada seos organisatsiooni nimega.

Logo kasutajad, st EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid peaksid meeles pidama, et logo kasutamine ei põhjustaks avalikkuses mingit väärtõlgendamist. Ükski organisatsioon ei tohi näiteks kasutada logo viisil, mis ajab avalikkuse segadusse ja viib eksiteele, väites, et on teinud midagi EMASi määruses sätestatu "sarnast" või omal viisil määruse "kohaselt".

Kui määrus (EMÜ) nr 1836/932 reguleerib logo kasutamist aruandes ja kirjapeas, siis määruse (EÜ) nr 761/2001 kohaselt on lubatud logo kasutada mitmel uuel viisil ning neid juhtumeid käsitletakse järgmistes punktides.

3. JUHISED LOGO KASUTAMISEKS KESKKONNAARUANDEST PÄRIT VALITUD TEABES (määruse nr 761/2001 artikli 8 lõike 2 punkt a ja III lisa punkt 3.5)

3.1. Üldnõuded

Kui logo (teine versioon) kasutatakse valitud teabes, tuleb täita III lisa punktis 3.5 nimetatud nõudeid.

Logo võib kasutada mitmesugustes väljaannetes, näiteks:

- teabebrošüürides,

- teabelehtedel,

- käsilehtedel,

- ajalehereklaamides,

- muude kui keskkonnaalaste väljaannete keskkonda käsitlevates peatükkides,

- veebilehtedel,

- televisioonireklaamides.

Logo kasutamise nõuetekohasus ei ole seotud tehniliste vahenditega, mille abil teavet esitatakse. Logo kasutamise korral eespool nimetatud juhtudel tuleb täita järgmine üldnõue:

Teave, millele logo viitab, tuleb teha nähtavaks!

Kui kogu väljaande sisu koosneb keskkonnaaruandest, mille tõendaja on kinnitanud, võib logo kasutada igal asjakohaseks peetud viisil (näiteks kaanel, reklaami päises, teksti graafilisel taustal jne).

Kinnitatud teave peab olema ülejäänud tekstist selgelt eristatud (näiteks raami, erineva kujunduse, värvi, suuruse või erineva kirjatüübi abil), kui see:

- moodustab ainult osa mõnest teisest väljaandest (mille sisu võib olla näiteks tehniline või äriline) või

- kui see esitatakse seoses muu kinnitamata keskkonnalase teabega (näiteks üks plokk pikemas tekstis või üks osa äriühingu tegevusaruandes jne).

Logo tuleb paigutada nii, et kinnitatud teavet saab muust tekstist selgelt eristada.

3.2. Näiteid

Järgmised näited selgitavad käesolevate juhiste punktis 3.1 määratletud põhimõtteid registreeritud organisatsioonide puhul. III lisa punkti 3.5 alapunktides a-f nimetatud kriteeriumid peavad olema täidetud kõikidel juhtudel, mille kohta on märgitud "Lubatud". Nendel juhtudel, mille kohta on märgitud "Ei ole lubatud", märgitakse III lisa punktis 3.5 nimetatud kriteeriumid, mida on rikutud.

Nr Näide Staatus

1. Logo (teine versioon) asutustele ettenähtud keskkonnategevuse tulemuslikkust käsitleva asjakohase ja kinnitatud andmekogu päises Lubatud

2. Logo (teine versioon) töötajatele ettenähtud käsilehtedel, mis sisaldavad eranditult kinnitatud teavet keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise kohta Lubatud

3. Logo (teine versioon) klientidele ja tarnijatele ettenähtud brošüüri kaanel, mille sisu on võetud kinnitatud keskkonnaaruandest Lubatud

4. Registreeritud ja registreerimata tütarettevõtjatega holding-organisatsiooni iga-aastase keskkonnamõju hindamise aruandes esinev logo (teine versioon), mis on paigutatud peatüki algusesse, mis käsitleb organisatsiooni EMASi liikmeks registreeritud osa kinnitatud keskkonnajuhtimissüsteemi, kusjuures organisatsiooni osa on selgelt nimetatud Lubatud

5. Logo (teine versioon) sellise äriühingu keskkonnamõju hindamise aruande kaanel, mille osad ei ole EMASi liikmeks registreeritud Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, d, e ja f rikkumise tõttu

6. Logo (teine versioon) organisatsiooni äritegevuse aruande kaanel (organisatsioon on tervikuna EMASi liikmeks registreeritud) Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, d, e ja f rikkumise tõttu

7. Logo (teine versioon), mis on äritegevuse aruandes esitatud kinnitatud keskkonnaandmete kokkuvõtte taustakujunduse graafiline element Lubatud

8. Logo (teine versioon), mis on klientidele ettenähtud toote keskkonnaohutut kõrvaldamist käsitlevate kinnitatud juhiste taustakujunduse graafiline element Lubatud

9. Logo (teine versioon) organisatsiooni veebilehel kinnitatud keskkonnaalase teabe kõrval Lubatud

10. Logo (teine versioon) sellise kinnitatud avalduse kõrval, mis on paigutatud registreeritud turustusettevõtja veoautole äriühingu nime kõrvale järgmises sõnastuses: "Oleme ajavahemikus 1995-1998 vähendanud meie veoautopargi diislikütuse keskmist kulu 20 % ehk liitrit 100 km kohta" Lubatud

11. Logo (teine versioon), mis on paigutatud jaemüüja logoga veoautol oleva avalduse "Meie turustame keskkonnasõbralikult" kõrvale Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, b, c, d, e ja f rikkumise tõttu

12. Logo (teine versioon) jaemüüja kaubakataloogi leheküljel, mis sisaldab kinnitatud teabega seotud nõudeid tarnijatele Lubatud

4. LOGO KASUTAMISE JUHISED, KUI REKLAAMITAKSE ORGANISATSIOONI OSALEMIST SÜSTEEMS (määruse nr 761/2001 artikli 8 lõike 2 punkt d)

4.1. Üldnõuded

Logo (esimene versioon) artikli 8 lõike 2 punkti d kohase kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja huvitatud isikuid, et organisatsioon on registreeritud. Seetõttu tuleb logo selgelt esitada üksnes seoses registreeritud organisatsiooniga. Tuleb vältida segiajamist EMASi liikmeks registreerimata organisatsioonidega.

Registreeritud organisatsioonid ja nende nimel tegutsevate teabeteenuste pakkujad ei tohi jätta muljet, et ka viimati nimetatud vastavad EMASi nõuetele, kui see nii ei ole.

4.2. Näiteid

Järgmised näited selgitavad eespool nimetatud põhimõtteid registreeritud organisatsioonide puhul:

Nr Näide Staatus

1. Logo (esimene versioon) teabebrošüüri kaanel, mis ei sisalda keskkonnaalast teavet (organisatsioon registreeritud tervikuna) Lubatud

2. Logo (esimene versioon) organisatsiooni äritegevuse aruande kaanel (organisatsioon ei ole tervikuna registreeritud) Ei ole lubatud, sest nõutav on registreerimine tervikuna

3. Logo (esimene versioon) organisatsiooni äritegevuse aruande kaanel (organisatsioon ei ole tervikuna EMASi liikmeks registreeritud) Lubatud

4. Registreeritud tegevuskohas asuvale mahutile kantud logo (esimene versioon) Lubatud

5. Logo (esimene versioon) ajalehes taustakujunduse graafilise elemendina kahe äriühingu ühises reklaamis, milles teatatakse kogu turustusahelat katvast keskkonnaalasest koostööst (üks on registreeritud, teine ei ole) Ei ole lubatud, sest tekib mulje, et mõlemad äriühingud on EMASi liikmeks registreeritud

6. Logo (esimene versioon) jaemüüja kaubakataloogis, mis on paigutatud tarnijate (kellest mõned ei ole registreeritud) margitoodete nimede loetelu kõrvale Ei ole lubatud, sest tekib mulje, et kõik tarnijad on EMASi liikmeks registreeritud

7. Logo (esimene versioon), mis on paigutatud sellise õhusõiduki sissepääsu kõrvale, mille on valmistanud registreeritud tootja, kuid mida kasutab registreerimata lennuettevõtja Ei ole lubatud, sest tekib mulje, et õhusõidukit kasutab EMASi liikmeks registreeritud lennuettevõtja

8. Logo (esimene versioon), mis on paigutatud bussile registreeritud ühistranspordiasutuse nime kõrvale, kes bussi ka kasutab Lubatud

9. Logo (esimene versioon), mis on paigutatud registreeritud organisatsiooni sõidukipargi sõidukitele selle organisatsiooni nime kõrvale Lubatud

10. Logo (esimene versioon), mis on paigutatud registreeritud kaubamaja sissekäigu juures olevale tahvlile Lubatud

11. Logo (esimene versioon) registreeritud avalik-õigusliku asutuse vormidel Lubatud

5. LOGO KASUTAMISE JUHISED TOODETE, TEGEVUSE JA TEENUSTE REKLAAMIS (artikli 8 lõike 2 punkt e, artikli 8 lõike 2 punktid a ja b ning III lisa punkt 3.5)

5.1. Üldnõuded

Määruses (EÜ) nr 761/2001 rõhutatakse kaudseid keskkonnaaspekte rohkem kui määruses (EMÜ) nr 1836/93. Nende hulgas on kesksel kohal toodete, tegevuse ja teenuste omadused. Sellega ergutatakse organisatsioone avaldama seoses oma toodetega teavet oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta ning kasutama turustusvahendeid EMASi eesmärkide saavutamiseks. See hõlmab tootega kaudselt seotud keskkonnaaspekte ja otseseid tooteomadusi, tingimusel et tõendaja on need kinnitanud.

Logo (nagu ka ökomärgist) ei tohi mingil juhul kasutada toodete, tegevuse ja teenuste reklaamis üksinda. Side kinnitatud teabega tuleb esitada selgesti nähtaval viisil. Kinnitatud teave tuleb esitada muust teabest eraldi.

Teave, millele logo osutab, tuleks valida III lisa punkti 3.5 punktides a-f nimetatud põhimõtete kohaselt.

Vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile e koostoimes sama lõike punktidega a ja d on lubatud EMASi logo kasutada selleks, et:

- näidata organisatsiooni osalemist EMASis (esimene versioon),

- näidata, et toode, tegevus või teenus on EMASi liikmeks registreeritud organisatsiooni toodetud (esimene versioon),

- suurendada toodetega, tegevusega ja teenustega otseselt või kaudselt seotud kinnitatud teabe usaldatavust (teine versioon).

Side kinnitatud teabega tuleb esitada selgesti nähtaval viisil. Kõik toimingud, mis on seoses logoga esitatava teabe seisukohast olulised, peavad olema registreeritud organisatsiooni juhtkonna kontrolli all.

Logo võib kasutada mitmel viisil, näiteks:

- trükitud tootereklaamides (näiteks ajalehes, kaubakataloogis jm),

- kasutusjuhendites,

- muudes massiteabevahendites (näiteks TVs, veebilehtedel jm),

- riiulitel ja alustel, kus tooteid, tegevust ja teenuseid klientidele esitletakse,

- näituseboksides jm.

Logo kasutaval organisatsioonil peab olema kontroll ja vastutus logo esitamise viisi üle. Logo ning sellega seotud tegevuse, toote või teenuse vahel peab olema selgelt määratletud suhe.

Tuleb jälle tähele panna, et logo tehniline esitamisviis ei määra, kas selle kasutamine on lubatud või mitte, vaid selle määrab esitatud teabe sisu. Igal juhul tuleb selgitada, millisele teabele organisatsioon osutab.

a) Toote, tegevuse või teenusega kaudselt seotud teave

Kui logo (teine versioon) on ette nähtud seoses ühega järgnevast, tuleb asjakohane kinnitatud teave esitada reklaamis ning seda peab olema võimalik tunnistada teabeks, mis on seotud organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi kinnitatud eriomadustega:

- asjakohaste tootmisprotsesside keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad,

- organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi omadused,

- keskkonnapoliitika, -eesmärgid ja -ülesanded,

- keskkonnategevuse tulemuslikkuse üldandmed.

Ei ole lubatud esitada keskkonnaaspektidega seotud väiteid, mis ei ole organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemiga piisavalt kaetud.

b) Toote, tegevuse või teenusega otseselt seotud teave:

Kui logo (teine versioon) on ette nähtud seoses ühega järgnevast, tuleb asjakohane kinnitatud teave esitada reklaamis ning seda peab olema võimalik tunnistada teabeks, mis on seotud toote kinnitatud eriomadustega:

- toote, tegevuse või teenuse enda omadused, mis on keskkonna seisukohast olulised,

- toote omadused selle kasutamise ajal või kasutamise järel,

- toodete või teenustega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine,

- toote või teenusega seotud keskkonnapoliitika eesmärgid ja ülesanded,

- toote, tegevuse või teenusega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkust käsitlevad andmed.

Ei ole lubatud esitada keskkonnaaspektidega seotud väiteid, mis ei ole organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemiga piisavalt kaetud.

Logo kasutamisel tuleb järgida kolme põhipiirangut. Logo ei ole lubatud kasutada:

- toodetel ja nende pakenditel,

- seoses muid tooteid ja teenuseid ning muud tegevust puudutavate võrdlevate väidetega,

- toodete reklaamis, kui ei ole esitatud selgeid andmeid/näitajaid organisatsiooni või reklaamitava toote omaduste kohta.

Seega ei anna EMASi logo iseenesest tarbijatele mingit teavet (nagu ökomärgiski), vaid osutab, et esitatud teave on kinnitatud. Teiste sõnadega esindab see "teabe usaldusväärsuse tagatist", aga mitte "toote paremuse tagatist".

Lisaks kohaldatakse kõikidel nendel juhtudel, kui asjakohase toote, tegevuse või teenusega seoses võib kasutada ökomärgisesüsteemi (st kui Euroopa Liidu ökomärgise või siseriiklike ökomärgisesüsteemide nõuded on kehtestatud), järgmisi nõudeid:

- nagu on sätestatud eespool nimetatud üldpõhimõtetes ja selgitatud näidetes, on organisatsioon ja tõendaja kohustatud võtma vajalikke erimeetmeid, et vältida segiajamist olemasoleva ökomärgisega;

- organisatsioonid ja tõendajad vaatavad läbi toote suhtes olulised ökomärgise kriteeriumid, kui nad kontrollivad III lisa punkti 3.5 alapunktide a-f nõuete kohaselt esitatavat teavet;

- vaadatakse läbi kõik selle turu seisukohast olulised ökomärgisesüsteemid, kus logo on kavas kasutada;

- ühelgi juhul ei ole lubatud osutada kriteeriumidele, mida kohaldatakse vastavate ökomärgiste suhtes.

5.2. Näiteid

Järgmised näited selgitavad käesolevate juhiste punktis 5.1 nimetatud põhimõtteid. III lisa punkti 3.5 alapunktides a-f nimetatud kriteeriumid peavad olema täidetud kõikidel juhtudel, mille kohta on märgitud "Lubatud". Nendel juhtudel, mille kohta on märgitud "Ei ole lubatud", märgitakse III lisa punktis 3.5 nimetatud kriteeriumid, mida on rikutud.

Nr Näide Staatus

1. Logo (esimene versioon) reklaamis esitatud kinnitatud teabe "Valmistanud EMASi liikmeks registreeritud organisatsioon" kõrval Lubatud

2. Logo (esimene või teine versioon) kinnitatud teabe "Võrreldes muude toodetega keskkonnasäästlikum toode" kõrval Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, b, c, d, e ja f rikkumise tõttu

3. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe "Tootmise energiatõhusus on ajavahemikus 1996-1999 suurenenud 20 %" kõrval Lubatud

4. Logo (esimene või teine versioon), mis on paigutatud toote fotole ilma lisateabeta Ei ole lubatud tooteetiketiga segiajamise ohu tõttu

5. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe "1998. aastal on 60 % meie tarnijatest EMASi liikmed" kõrval Lubatud

6. Logo (teine versioon), mis on paigutatud kinnitatud teabe "Igal aastal ajakohastatud keskkonnaaruanne on kättesaadav aadressil " kõrval Lubatud

7. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe "Toote energiatarbimine on võrreldes 1997. aastaga 10 % vähenenud" kõrval Lubatud

8. Logo (teine versioon) panga avalduse kõrval, milles selgitatakse, et pank on võtnud oma investeerimiskriteeriumides arvesse keskkonnaaspekte Lubatud

9. Logo (teine versioon) jaemüüja kaubakataloogis esitatud kinnitatud avalduse kõrval, kus on loetletud keskkonnaga seotud kriteeriumid tarnijatele Lubatud

10. Logo (teine versioon) jaemüüja kaubakataloogis avalduse "Meie riiulitel olevate kaupade keskkonnamõju on alates 1998. aastast 20 % vähenenud" kõrval Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, b, c ja e rikkumise tõttu

11. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe kõrval, milles väidetakse, et "Müra on 1997. aastaga võrreldes 10 % vähenenud". On olemas ökomärgis, mille järgi toote müratase peab olema madalam. Ökomärgise kriteeriumid on arvesse võetud. Lubatud

12. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe kõrval, milles väidetakse, et kaebusi tapamajade haisu kohta on 1999. aastal esitatud 20 % vähem kui 1998. aastal Lubatud

13. Logo (teine versioon) naftatöötlemistehase avalduse kõrval, milles väidetakse, et ühe tonni bensiini tootmise paberikulu on 10 % vähenenud Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide d ja f rikkumise tõttu

14. Logo (esimene või teine versioon) registreerimata kuurordi foto kõrval registreeritud reisibüroo kataloogis Ei ole lubatud, sest organisatsioon, millele logo omistatakse (kuurort), ei ole registreeritud

15. Logo (teine versioon) reisibüroo kataloogi 2. leheküljel, milles esitatakse kinnitatud teave säästva turismi alaste meetmete kohta Lubatud

16. Logo (teine versioon) paberitootja reklaamis, mis sisaldab kinnitatud teavet metsahoolde valdkonnas tegutsevatele tarnijatele esitatud nõuete kohta Lubatud

17. Logo (teine versioon) kinnitatud teabe kõrval lennuettevõtja lennuajakirjas Lubatud

18. Logo (teine versioon) kuivatuspaberi reklaamis avalduse "Oleme saavutanud ökomärgise Blue Angel nõuetele vastava ringlussevõtu taseme" kõrval Ei ole lubatud käesolevate juhiste (punkt 5.1) rikkumise tõttu

19. Logo (teine versioon) külmikureklaamis "Meie nõuded on 10 % rangemad kui EL ökomärgisele esitatavad nõuded" Ei ole lubatud käesolevate juhiste (punkt 5.1) rikkumise tõttu

20. Logo (teine versioon) registreerimata organisatsiooni poolt tarnitud osi sisaldava arvuti reklaamis, milles väidetakse, et "Olelustsükliga seotud keskkonnamõju on vähendatud EMASi kohaselt" Ei ole lubatud III lisa punkti 3.5 alapunktide a, b, e ja f rikkumise tõttu

1 EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.

1 - ISO/IEC Guide 66.

- EA - 7/02.

- Muud rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid ning juhised.

1 EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

2 EÜT L 247, 17.9.2001, lk 3.

1 EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17.

2 EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1, kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 761/2001.

Top