EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02018R1727-20231031
Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council of 14 November 2018 on the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust), and replacing and repealing Council Decision 2002/187/JHA
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1727, 14. november 2018, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1727, 14. november 2018, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK
02018R1727 — ET — 31.10.2023 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1727, 14. november 2018, (ELT L 295 21.11.2018, lk 138) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/838, 30. mai 2022, |
L 148 |
1 |
31.5.2022 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2131, 4. oktoober 2023, |
L |
1 |
11.10.2023 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1727,
14. november 2018,
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK
I PEATÜKK
EUROJUSTI ASUTAMINE, EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Artikkel 1
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti asutamine
Artikkel 2
Ülesanded
Oma ülesannete täitmisel Eurojust
võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud taotlusi, teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud liidu institutsioonid, organid ja asutused ning teavet, mida Eurojust on ise kogunud;
aitab kaasa õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel tehtud taotluste või otsuste täitmisele.
Artikkel 3
Eurojusti pädevus
Eurojust teostab oma pädevust liidu finantshuve mõjutavate kuritegude suhtes juhtumite puhul, millega on seotud Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid, kuid mille suhtes Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või otsustab oma pädevust mitte teostada.
Eurojusti pädevuse teostamise hõlbustamiseks käesoleva lõike alusel, konsulteerivad Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja asjaomased liikmesriigid omavahel ning teevad üksteisega koostööd. Käesoleva lõike kohaselt tema pädevuse teostamise praktilised üksikasjad reguleeritakse artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökorras.
Eurojusti pädevus hõlmab I lisas sätestatud kuritegudega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised süüteoliigid:
kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemiseks;
kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemist või neid toime panna;
kuriteod, mis on toime pandud, et tagada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanijate karistamatus.
Otsus selle kohta, kas ja kuidas liikmesriik osutab kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile õigusabi, jääb asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ainupädevusse ning see tehakse vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele, liidu õigusele või rahvusvahelisele õigusele.
Eurojust võib liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotluse alusel abistada ka sellises uurimises ja sellise süüdistuse esitamisel, mis on seotud üksnes selle liikmesriigiga, kuid millel on tagajärjed liidu tasandil. Enne komisjoni taotluse alusel tegutsemist peab Eurojust konsulteerima asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega. Nimetatud pädev asutus võib vaidlustada Eurojusti taotluse täitmise Eurojusti määratud tähtaja jooksul, põhjendades igal juhul oma seisukohta.
Właściwy organ może w terminie określonym przez Eurojust sprzeciwić się wykonaniu wniosku przez Eurojust, uzasadniając w każdym przypadku swoje stanowisko.
Artikkel 4
Eurojusti operatiivülesanded
Eurojust
teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;
abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse esitamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;
aitab parandada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;
teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades, sealhulgas kasutades Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku dokumentide andmebaasi ning osaledes selle täiustamises;
teeb tihedat koostööd Euroopa Prokuratuuriga valdkondades, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;
pakub liikmesriikidele piiriüleste operatsioonide ja uurimiste käigus operatiiv-, tehnilist ja rahalist tuge, sealhulgas ühistele uurimisrühmadele;
toetab Europoli ja teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste välja arendatud liidu eriteadmiste keskusi ja vajaduse korral osaleb nende tegevuses;
teeb koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning samuti võrgustikega, mis on loodud ELi toimimise lepingu V jaotisega reguleeritud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;
toetab liikmesriikide meetmeid I lisas loetletud raskete kuriteoliikide vastu võitlemiseks;
toetab liikmesriikide meetmeid genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude vastu võitlemiseks, sealhulgas säilitades, analüüsides ja hoiustades tõendeid kõnealuste kuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta, ning võimaldades selliste tõendite vahetamist või tehes need muul viisil otse kättesaadavaks riikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele õigusasutustele, eelkõige Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule.
Oma ülesannete täitmisel võib Eurojust, esitades selleks põhjendused, paluda asjaomaste liikmesriikide pädevatel asutustel
alustada uurimist või esitada süüdistus konkreetsete asjaolude suhtes;
nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise alustamiseks või süüdistuse esitamiseks;
koordineerida tegevust asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;
luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;
esitada teave, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;
teostada uurimise eritoiminguid;
võtta muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse esitamise seisukohalt põhjendatud.
Eurojust võib ka
koostada Europolile arvamusi, mis põhinevad Europoli koostatud analüüsil;
pakkuda logistilist tuge, sealhulgas tõlget, suulist tõlget ja tuge koordineerimiskoosolekute korraldamisel.
Artikkel 5
Operatiivülesannete ja muude ülesannete täitmine
Eurojust tegutseb kolleegiumina,
võttes meetmeid, millele on osutatud artikli 4 lõikes 1 või 2,
kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud;
kui juhtum hõlmab uurimist või süüdistuse esitamist, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole sellega otseselt seotud;
võttes meetmeid, millele on osutatud artikli 4 lõikes 3, 4 või 5;
kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti operatiivsete eesmärkide saavutamisega;
võttes vastu Eurojusti aastaeelarve, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;
võttes vastu artiklis 15 osutatud Eurojusti programmdokumendi või iga-aastase aruande Eurojusti tegevuse kohta, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;
valides või vabastades ametist presidendi ja asepresidendid vastavalt artiklile 11;
nimetades ametisse haldusdirektori või asjakohasel juhul pikendades tema ametiaega või kõrvaldades ta ametist vastavalt artiklile 17;
võttes vastu töökorra vastavalt artikli 47 lõikele 3 ja artiklile 52;
võttes vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja ohjamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;
võttes vastu aruandeid, poliitikadokumente, liikmesriigi ametiasutustele esitatavaid suuniseid ja Eurojusti operatiivtegevusest tulenevaid arvamusi, kui need dokumendid on strateegilist laadi;
nimetades ametisse sidekohtunikke kooskõlas artikliga 53;
võttes vastu otsuseid, mille vastuvõtmine ei ole käesolevas määruses sõnaselgelt juhatuse ülesandeks tehtud ja mis ei kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas artikliga 18;
kui see on ette nähtud käesoleva määruse muude sätetega.
Kolleegium võib vastavalt Eurojusti operatiivvajadustele määrata haldusdirektorile ja juhatusele lisaks artiklites 16 ja 18 sätestatud ülesannetele ka täiendavaid haldusülesandeid.
Kui see on eriliste asjaolude tõttu vajalik, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule töötajale peale haldusdirektori.
II PEATÜKK
EUROJUSTI STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS
I JAGU
Struktuur
Artikkel 6
Eurojusti struktuur
Eurojusti moodustavad
liikmesriikide liikmed;
kolleegium;
juhatus;
haldusdirektor.
II JAGU
Liikmesriikide liikmed
Artikkel 7
Liikmesriikide liikmete staatus
Artikkel 8
Liikmesriikide liikmete volitused
Liikmesriigi liikmel on õigus
hõlbustada või aidata muul viisil kaasa vastastikuse õigusabi taotluste ja vastastikuse tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele;
võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi pädeva asutusega või muu pädeva liidu organi või asutusega, sealhulgas Euroopa Prokuratuuriga;
võtta otse ühendust ja vahetada teavet pädeva rahvusvahelise asutusega kooskõlas oma liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega;
osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises.
Kokkuleppel riigi pädeva asutusega võivad liikmesriigi liikmed kooskõlas oma riigisisese õigusega
anda välja või täita vastastikuse õigusabi või vastastikuse tunnustamise taotlusi;
anda korraldusi või esitada taotlusi uurimismeetmete võtmiseks ning teostada uurimistoiminguid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL ( 1 ).
Liikmesriigi liige võib esitada ettepaneku riigi pädevale asutusele, kes võtab lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmeid, kui lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste kasutamine selle liikmesriigi liikme poolt oleks vastuolus
liikmesriigi põhiseaduslike normidega
või
asjaomase liikmesriigi kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtetega seoses
pädevuse jaotusega politsei, prokuröride ja kohtunike vahel,
funktsionaalse tööjaotusega prokuratuuride vahel
või
asjaomase liikmesriigi föderaalse struktuuriga.
Artikkel 9
Juurdepääs riiklikele registritele
Kooskõlas oma liikmesriigi õigusega on liikmesriigi liikmel juurdepääs teabele või vähemalt võimalus saada teavet, mida hoitakse tema liikmesriigi järgmist liiki registrites:
karistusregister;
vahistatud isikute register;
uurimisregister;
DNA register;
muud liikmesriigi riigisasutuste registrid, kus hoitakse nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
III JAGU
Kolleegium
Artikkel 10
Kolleegiumi koosseis
Kolleegiumi moodustavad
kõik liikmesriikide liikmed ja
üks komisjoni esindaja, kui kolleegium täidab operatiivülesandeid.
Lõike 1 punktis b nimetatud komisjoni esindaja peaks olema sama isik kui artikli 16 lõike 4 kohane komisjoni esindaja juhatuses.
Artikkel 11
Eurojusti president ja asepresident
President täitab oma ülesandeid kolleegiumi nimel. President
esindab Eurojusti;
kutsub kokku ja korraldab kolleegiumi ja juhatuse koosolekuid ning teavitab kolleegiumi sellele huvi pakkuvatest küsimustest;
juhib kolleegiumi tööd ja teostab järelevalvet Eurojusti igapäevase juhtimise üle haldusdirektori poolt;
täidab muid Eurojusti töökorras sätestatud ülesandeid.
Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks, võib asjaomane liikmesriik lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et suurendada oma liikmesriigi liikme presidendi volituste ajaks oma riikliku büroo koosseisu.
Kui liikmesriik otsustab lähetada eespool nimetatud isiku, on tal õigus taotleda hüvitist vastavalt artiklile 12.
Artikkel 12
Presidendi ametikohale valimise hüvitamismehhanism
Hüvitist antakse igale liikmesriigile,
kelle liige on valitud presidendiks,
kes taotleb kolleegiumilt hüvitist ja esitab põhjenduse vajaduse kohta suurendada riikliku büroo koosseisu suurenenud töökoormuse tõttu.
Artikkel 13
Kolleegiumi koosolekud
Artikkel 14
Kolleegiumi hääletamisreeglid
Artikkel 15
Aastane ja mitmeaastane programm
IV JAGU
Juhatus
Artikkel 16
Juhatuse tegevus
Lisaks sellele juhatus
vaatab läbi Eurojusti artiklis 15 osutatud programmdokumendi, mis tugineb haldusdirektori koostatud kavandile, ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;
võtab vastu Eurojusti pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja tulusid ja võttes aluseks haldusdirektori koostatud projekti;
võtab vastu asjakohased rakendamisnormid, millega jõustatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (edaspidi „teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, ( 2 ) tehes seda kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;
tagab sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järelduste ja soovituste asjakohase järgimise;
võtab vastu kõik otsused Eurojusti sisemiste haldusstruktuuride loomise ja kui seda on vaja, muutmise kohta;
ilma, et see piiraks haldusdirektori artiklis 18 sätestatud kohustusi, abistab ja nõustab haldusdirektorit kolleegiumi otsuste elluviimisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalvet;
täidab kõiki täiendavaid haldusülesandeid, mille kolleegium on talle vastavalt artikli 5 lõikele 4 määranud;
võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 64 kohaldatavad finantseeskirjad;
võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada; haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida;
vaatab läbi Eurojusti aastaeelarve projekti kolleegiumis vastuvõtmiseks;
vaatab läbi Eurojusti tegevust käsitleva iga-aastase aruande projekti ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;
nimetab ametisse peaarvepidaja ja andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud.
Eurojust saadab Euroopa Prokuratuurile juhatuse koosolekute päevakorrad ning konsulteerib Euroopa Prokuratuuriga nendel koosolekutel osalemise vajaduse üle. Eurojust palub Euroopa Prokuratuuril osaleda hääleõiguseta koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.
Kui Euroopa Prokuratuur kutsutakse juhatuse koosolekule, annab Eurojust talle päevakorraga seotud asjakohased dokumendid.
V JAGU
Haldusdirektor
Artikkel 17
Haldusdirektori staatus
Artikkel 18
Haldusdirektori kohustused
Haldusdirektor vastutab Eurojustile määratud haldusülesannete täitmise eest, eelkõige
Eurojusti igapäevase juhtimise ja personalijuhtimise eest;
kolleegiumi ja juhatuse vastu võetud otsuste rakendamise eest;
artiklis 15 osutatud programmdokumendi eelnõu koostamise ning selle juhatusele läbivaatamiseks esitamise eest;
artiklis 15 osutatud programmdokumendi rakendamise ning juhatusele ja kolleegiumile selle täitmise kohta aru andmise eest;
iga-aastase aruande koostamise eest Eurojusti tegevuse kohta ning selle esitamise eest juhatusele läbivaatamiseks ja kolleegiumile vastuvõtmiseks;
sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamise eest ning kaks korda aastas kolleegiumile, juhatusele, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmise eest;
Eurojusti pettusevastase strateegia koostamise ja juhatusele vastuvõtmiseks esitamise eest;
Eurojusti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti koostamise eest;
Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamise ning eelarve täitmise eest;
Eurojusti töötajate suhtes niisuguste volituste teostamise eest, mis on ametisse nimetavale asutusele antud ametnike personalieeskirjadega ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);
vajaliku haldustoe pakkumise eest, et lihtsustada Eurojusti operatiivtegevust;
presidendi ja asepresidentide toetamise tagamise eest nende ülesannete täitmisel;
Eurojusti aastaeelarve ettepaneku projekti koostamise eest, mille juhatus peaks läbi vaatama enne selle vastuvõtmist kolleegiumis.
III PEATÜKK
OPERATIIVKÜSIMUSED
Artikkel 19
Erakorraline koordinatsioonimehhanism
Artikkel 20
Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem
Iga liikmesriik asutab Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:
Eurojusti riigisisesed kontaktisikud;
riigisisesed kontaktisikud küsimustes, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;
Eurojusti riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes;
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riigisisene kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;
ühtsete uurimisrühmade võrgustiku riigisisesed liikmed või kontaktasutused ning otsustega 2002/494/JSK, 2007/845/JSK ja 2008/852/JSK loodud võrgustike riigisisesed liikmed või kontaktasutused;
vajaduse korral muu asjakohane õigusasutus.
Iga Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist asjaomases liikmesriigis, eelkõige
tagades, et artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab asjaomase liikmesriigiga seotud teavet tõhusal ja usaldusväärsel viisil;
aidates kindlaks teha, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;
aidates liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomased asutused õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks;
hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega, teiste Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustega ja muude asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.
Artikkel 21
Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel
Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki, millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused ja otsused, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
asjaomane süütegu on taotlevas liikmesriigis või otsuse teinud liikmesriigis karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat, mille otsustab asjaomane liikmesriik ja mis on esitatud järgnevas loetelus:
inimkaubandus;
seksuaalne kuritarvitamine või seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;
ebaseaduslik uimastikaubandus;
ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nende osade või komponentide või laskemoona või lõhkeainetega;
korruptsioon;
liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;
raha või maksevahendi võltsimine;
rahapesu;
arvutikuriteod;
on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud;
on tõendeid, et juhtumil võib olla tõsine piiriülene mõõde või sellel võivad olla tagajärjed liidu tasandil või see võib mõjutada liikmesriike, kes ei ole juhtumiga vahetult seotud.
Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget
juhtumitest, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;
kontrollialustest saadetistest, mis on seotud vähemalt kolme riigiga, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;
õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja tehtud otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja keeldumistest.
Artikkel 21a
Terrorismijuhtumeid käsitlev teabevahetus
Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui:
teabe jagamine ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust või
teabe jagamine oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.
Artikkel 22
Teave, mida Eurojust edastab liikmesriikide pädevatele asutustele
Artikkel 22a
Turvaline digitaalne side ja andmevahetus liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel
Artikkel 22b
Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mida on vaja käesoleva määruse alusel toimuva teabevahetuse pidamiseks mõeldud detsentraliseeritud IT-süsteemi loomiseks ja kasutamiseks ning milles nähakse ette järgmine:
tehnilised kirjeldused, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;
teabevahetusprotokollide tehnilised kirjeldused;
infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja ranged küberturvalisuse standardid teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;
detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavate teenuste minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid ja võimalikud seonduvad tehnilised nõuded;
liikmesriikide esindajatest koosneva juhtkomitee loomine, et tagada detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimine ja hooldamine käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 22c
Komiteemenetlus
Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 23
Kohtuasjade haldamise süsteem
Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärgid on:
toetada Eurojusti abil toimuvate uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste juhtimist ja koordineerimist;
tagada turvaline juurdepääs teabele käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste kohta ning sellise teabe turvaline vahetamine;
võimaldada võrrelda teavet ja teha kindlaks seoseid;
võimaldada teha operatiiv- ja statistilistel eesmärkidel andmetest väljavõtteid;
hõlbustada seiret, mille eesmärk on tagada, et operatiivseid isikuandmeid töödeldakse õiguspäraselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate andmekaitsenormidega.
Liikmesriigi liige tohib ajutiselt säilitada ja analüüsida isikuandmeid, et teha kindlaks, kas need andmed on Eurojusti ülesannete raames asjakohased ja kas neid saab lisada kohtuasjade haldamise süsteemi. Kõnealuseid andmeid võib säilitada kuni kolm kuud.
Artikkel 24
Kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduva teabe haldamine
Liikmesriigi liige vastutab enda töödeldud andmete haldamise eest.
Artikkel 25
Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile liikmesriigi tasandil
Artikli 20 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud isikutel on juurdepääs üksnes järgmistele andmetele:
andmed, mida kontrollib nende liikmesriigi liige;
andmed, mida kontrollivad teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, välja arvatud juhul, kui andmeid kontrolliv liikmesriigi liige on juurdepääsu andmisest keeldunud.
IV PEATÜKK
TEABE TÖÖTLEMINE
Artikkel 26
Isikuandmete töötlemine Eurojustis
Artikkel 27
Operatiivsete isikuandmete töötlemine
Operatiivsete isikuandmete edastamise korral kooskõlas artikliga 21a võib Eurojust töödelda järgmiste isikute III lisas loetletud operatiivseid isikuandmeid:
isikud, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel mõjuv põhjus arvata, et nad on toime pannud või kavatsevad toime panna Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo;
isikud, kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.
Kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta asjaomase juhtumi puhul teisiti, võib Eurojust jätkata esimese lõigu punktis a osutatud operatiivsete isikuandmete töötlemist ka pärast seda, kui menetlus on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel lõpetatud, isegi juhul, kui isik mõisteti õigeks või tehti lõplik otsus süüdistust mitte esitada. Kui menetluse tulemusel süüdimõistvat otsust ei tehtud, töödeldakse operatiivseid isikuandmeid üksnes selleks, et teha artikli 23 lõike 2 punkti c alusel kindlaks seosed käimasolevate, eesseisvate või lõpetatud uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste vahel.
Artikkel 28
Töötlemine Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel
Volitatud töötleja ja Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, tohivad selliseid andmeid töödelda ainult Eurojusti vastavate juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui nad on selleks kohustatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel.
Artikkel 29
Operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtajad
Eurojustis töödeldud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii kaua, kui on vaja selle ülesannete täitmiseks. Eelkõige (ning piiramata käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist) ei tohi artiklis 27 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitada kauem kui lähima kohaldatava kuupäevani järgmiste kuupäevade hulgas:
kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;
kuupäev, mil Eurojusti teavitatakse sellest, et isik mõisteti õigeks ning kohtuotsus on lõplikult jõustunud; sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik Eurojusti sellest viivitamata;
kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;
kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 21 lõikele 5 või 6 on kohustus edastada sellist teavet Eurojustile;
kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui operatiivsed isikuandmed edastati kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või 6.
Eurojust ei säilita kooskõlas artikliga 21a edastatud operatiivseid isikuandmeid kauem kui kõige varasema kuupäevani järgmiste kuupäevade seas:
kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise või süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;
viie aasta möödumisel kuupäevast, mil kohtuotsus viimases uurimise või süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus, või kahe aasta möödumisel kuupäevast, kui isik mõisteti õigeks või tehti lõplik otsus süüdistust mitte esitada;
kuupäev, mil Eurojustile teatatakse liikmesriigi pädeva asutuse otsusest vastavalt artikli 27 lõikele 5.
Andmete säilitamise vajadus vaadatakse läbi ka iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist.
Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.
Ta võib erandina otsustada säilitada neid andmeid kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused dokumenteerida. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsust, kustutakse need andmed automaatselt.
Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui
see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve; sellistel juhtudel kasutatakse operatiivseid isikuandmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;
andmesubjekt seab kahtluse alla operatiivsete isikuandmete õigsuse; sellisel juhul lõiget 5 ei kohaldata ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või asjakohasel juhul Eurojustil kontrollida kõnealuste andmete õigsust;
operatiivseid isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;
andmesubjekt on vastu operatiivsete isikuandmete kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist või
operatiivseid isikuandmeid vajatakse jätkuvalt avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil või statistilisel eesmärgil.
Artikkel 30
Operatiivsete isikuandmete töötlemise turvalisus
Eurojust ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud turbemeetmete tagamiseks kogu infosüsteemi piires.
Artikkel 31
Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda
Artikkel 32
Andmetega tutvumise õiguse piirangud
Määruse (EL) 2018/1725 artiklis 81 osutatud juhtudel teavitab Eurojust andmesubjekti pärast asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerimist kooskõlas käesoleva määruse artikli 31 lõikega 3.
Artikkel 33
Töötlemise piiramise õigus
Piiramata käesoleva määruse artikli 29 lõikes 7 sätestatud erandeid, kui operatiivsete isikuandmete töötlemist on määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõike 3 alusel piiratud, võib selliseid operatiivseid isikuandmeid töödelda üksnes andmesubjekti või sellises menetluses, milles poolena osaleb Eurojust, poolena osaleva muu füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks või määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõikes 3 sätestatud eesmärgil.
Artikkel 34
Volitatud juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele Eurojustis
Ainult liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel ning liikmesriikide lähetatud volitatud ekspertidel, artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete täitmise eesmärgil juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, mida Eurojust töötleb artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud piirides.
Artikkel 35
Töötlemistoimingute kategooriate dokumenteerimine
Eurojust dokumenteerib kõik tema vastutusel toimuvate töötlemistoimingute kategooriad. See dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:
Eurojusti kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;
töötlemise eesmärgid;
andmesubjektide kategooriate ja operatiivsete isikuandmete liikide kirjeldus;
vastuvõtjate kategooriad, kellele operatiivseid isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;
asjakohasel juhul teave operatiivsete isikuandmete edastamise kohta kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, sealhulgas andmed kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tuvastamiseks;
võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;
võimaluse korral määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.
Artikkel 36
Andmekaitseametniku määramine
Artikkel 37
Andmekaitseametniku ametiseisund
Artikkel 38
Andmekaitseametniku ülesanded
Andmekaitseametnikul on isikuandmete töötlemisega seoses eelkõige järgmised ülesanded:
tagada sõltumatul viisil Eurojusti tegevuse vastavus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 andmekaitsesätetele ning Eurojusti töökorra asjakohastele andmekaitsesätetele; see hõlmab käesoleva määruse, määruse (EL) 2018/1725, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsealaste õigusnormide ja Eurojusti isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise jälgimist (sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamine, isikuandmete töötlemise toimingutes osalevate töötajate teadlikkuse suurendamine ja koolitamine ning seonduv auditeerimine);
teavitada ja nõustada Eurojusti ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest, määrusest (EL) 2018/1725 ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsealastest õigusnormidest;
anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle läbiviimist vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 89;
tagada, et isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine toimub Eurojusti töökorras sätestatu kohaselt;
teha koostööd Eurojusti töötajatega, kes vastutavad andmetöötlust käsitlevate menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;
teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;
tagada, et andmesubjekte teavitatakse nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1725 tulenevatest õigustest;
tegutseda Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktpunktina töötlemise küsimustes, sealhulgas määruse (EL) 2018/1725 artiklis 90 osutatud eelneva konsulteerimise puhul, ning kui see on kohane, anda nõu ka muudes küsimustes;
anda taotluse korral nõu määruse (EL) 2018/1725 artiklite 92 ja 93 kohase isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise vajalikkuse kohta;
koostada iga-aastane aruanne ja edastada see juhatusele, kolleegiumile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.
Artikkel 39
Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest
Lõikes 1 osutatud teavitamisel tuleb esitada vähemalt järgmine teave:
kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste andmekirjete liigid ja arv;
kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
kirjeldada Eurojusti kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks ja
soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.
Artikkel 40
Euroopa Andmekaitseinspektori poolne järelevalve
Euroopa Andmekaitseinspektor täidab käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 alusel järgmisi ülesandeid:
kuulab ära ja uurib kaebusi ning teeb tulemuse andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;
teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb nende tulemused andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;
jälgib ja tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemise puhul Eurojusti poolt;
nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Eurojusti kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui Eurojust koostab oma sise-eeskirja põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta operatiivsete isikuandmete töötlemisel.
Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 alusel, võttes arvesse liikmesriikides uurimisele ja süüdistuse esitamisele avalduvat mõju, võib Euroopa Andmekaitseinspektor
nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;
edastada operatiivsete isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Eurojustile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;
konsulteerida Eurojustiga, kui taotlused kasutada teatavaid õigusi seoses operatiivsete isikuandmetega on tagasi lükatud, rikkudes käesoleva määruse artiklit 31, 32 või 33 või määruse (EL) 2018/1725 artikleid 77–82 või artiklit 84;
Eurojusti hoiatada;
anda Eurojustile korraldus parandada või kustutada operatiivsed isikuandmed, mida Eurojust on töödelnud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid rikkudes, või piirata selliste andmete töötlemist ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud, tingimusel et see ei takista artiklis 2 sätestatud Eurojusti ülesannete täitmist;
edastada asi arutamiseks Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Kohus) ELi toimimise lepingus sätestatud tingimustel;
sekkuda Euroopa Kohtule esitatud asjade arutamisse.
Artikkel 41
Euroopa Andmekaitseinspektori kohustus hoida ametisaladust
Artikkel 42
Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöö
Juhtudel, mis on seotud ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega, sealhulgas artikli 43 lõikes 3 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmise üle enne, kui need liikmesriikide järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa Andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul. See tähtaeg on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb nende seisukohta mitte järgida, teavitab ta neid sellest, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse Euroopa Andmekaitsenõukogule.
Juhtudel, mida Euroopa Andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor viivitamata asjaomaseid liikmesriikide järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet.
Artikkel 43
Euroopa Andmekaitseinspektorile operatiivsete isikuandmetega seotud kaebuse esitamise õigus
Artikkel 44
Õigus kasutada kohtulikku kontrolli Euroopa Andmekaitseinspektori üle
Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste kohta, mis käsitlevad operatiivseid isikuandmeid, esitatakse Euroopa Kohtule.
Artikkel 45
Andmekaitsega seotud vastutus
Vastutus operatiivsete isikuandmete õigsuse eest lasub
Eurojustil seoses liikmesriigi ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud operatiivsete isikuandmetega juhul, kui esitatud andmeid on Eurojustis toimunud töötlemise käigus muudetud;
liikmesriigil või liidu institutsioonil, organil või asutusel, kes andmed Eurojustile esitas, juhul kui esitatud andmeid ei ole Eurojustis toimunud andmetöötluse käigus muudetud;
Eurojustil seoses operatiivsete isikuandmetega, mille on esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest.
Vastutus määruse (EL) 2018/1725 nõuetele vastavuse eest halduslikku laadi isikuandemete puhul ning käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 ja IX peatüki nõuetele vastavuse eest operatiivsete isikuandmete puhul lasub Eurojustil.
Vastutus operatiivsete isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest lasub
kui Eurojustile on operatiivsed isikuandmed esitanud liikmesriik, siis asjaomasel liikmesriigil;
Eurojustil, kui ta on esitanud asjaomaseid operatiivseid isikuandmeid liikmesriikidele, liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Artikkel 46
Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
V PEATÜKK
SUHTED PARTNERITEGA
I JAGU
Ühissätted
Artikkel 47
Ühissätted
Kui liikmesriigid on saanud operatiivseid isikuandmeid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, võivad nad neid andmeid kolmandatele isikutele edasi saata ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:
Eurojust on saanud eelnevalt nõusoleku teabe esitanud liikmesriigilt;
Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud sõnaselge nõusoleku ainult erijuhuks;
edasisaatmine ei ole vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga.
II JAGU
Suhted partneritega liidu piires
Artikkel 48
Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja muude liidu võrgustikega, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades
Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, mis on liikmesriigi liikmega samas liikmesriigis, ning Eurojusti liikmesriigi kontaktisikute ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmisi meetmeid:
liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi töötajad kuuluvad Eurojusti töötajate hulka; sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena; sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks;
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi;
Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik võivad kasutada Eurojusti riiklikku koordineerimissüsteemi artikli 20 lõike 7 punkti b kohaselt selle kindlaks määramiseks, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil.
Artikkel 49
Suhted Europoliga
Eurojust seab sisse tiheda koostöö Europoliga ja säilitab seda mõlema ameti ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses, võttes arvesse vajadust vältida tegevuste kattumist.
Selleks kohtuvad Europoli tegevdirektor ja Eurojusti president korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.
Artikkel 50
Suhted Euroopa Prokuratuuriga
Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate operatiivküsimuste puhul teavitab Eurojust Euroopa Prokuratuuri oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusest ja kaasab ta asjakohasel juhul niisugusesse tegevusse, tehes seda muu hulgas järgmisega:
jagades oma juhtumite kohta teavet, sealhulgas isikuandmeid, kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega;
taotledes Euroopa Prokuratuuri toetust.
Artikkel 51
Suhted muude liidu organite ja asutustega
III JAGU
Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 52
Suhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
Eurojust võib sisse seada ja säilitada koostöösuhteid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Selleks koostab Eurojust iga nelja aasta tagant komisjoniga konsulteerides koostööstrateegia, milles tuvastatakse kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle puhul on operatiivne vajadus koostöö järele.
Artikkel 53
Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud
Juhul kui Eurojusti poolt lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast,
asendab asjaomane liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asetäitja või assistendiga;
lõpeb talle artikli 8 alusel antud õigus kasutada volitusi.
Artikkel 54
Kolmandatele riikidele esitatud ja kolmandatelt riikidelt saadud õigusalase koostöö taotlused
Artikkel 54a
Kolmandatest riikidest lähetatud sideprokurörid
Operatiivseid isikuandmeid võib kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröridele kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu edastada üksnes käesolevas määruses, asjaomase riigiga sõlmitud lepingus või muudes kohaldatavates õigusaktides sätestatud reeglite ja tingimuste alusel.
Artikli 24 lõike 1 teist lõiku ja artikli 24 lõiget 2 kohaldatakse sideprokuröride suhtes mutatis mutandis.
Üksikasjalikud juurdepääsutingimused määrab kindlaks kolleegium.
IV JAGU
Isikuandmete edastamine
Artikkel 55
Operatiivsete isikuandmete edastamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele
Kui operatiivseid isikuandmeid edastatakse teise liidu institutsiooni, organi või asutuse taotluse alusel, kannavad edastamise õiguspärasuse eest vastutust nii vastutav töötleja kui ka vastuvõtja.
Eurojust peab kontrollima teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevust ja andma operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkuse kohta esialgse hinnangu. Kui vajalikkuse osas tekib kahtlusi, taotleb Eurojust vastuvõtjalt täiendavat teavet.
Teine liidu institutsioon, organ või asutus tagab, et operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida.
Artikkel 56
Operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise üldpõhimõtted
Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid andmekaitse norme ja käesoleva määruse muid sätteid, ja üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
andmete edastamine on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks;
kolmanda riigi ametiasutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellele operatiivseid isikuandmeid edastatakse, on pädev õiguskaitse ja kriminaalasjade küsimustes;
kui kooskõlas käesoleva artikliga edastatavad operatiivsed isikuandmed on Eurojustile edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriik, peab Eurojust saama edastamiseks selle liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse eelneva loa kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik on andnud selliseks edastamiseks kas üldise või konkreetsetel tingimustel kohaldatava loa;
kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab andmed edasi muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon küsima Eurojustilt selliseks edasisaatmiseks eelnevat luba.
Eurojust annab punkti d kohase loa üksnes andmed algselt esitanud liikmesriigi eelnevalt antud nõusolekul ja pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja operatiivsete isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.
Eurojust võib lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile operatiivseid isikuandmeid, kui kohaldub üks järgmistest asjaoludest:
komisjon on artikli 57 kohaselt otsustanud, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme, või sellise kaitse piisavuse otsuse puudumise korral on asjakohasel juhul kehtestatud või on olemas piisavad kaitsemeetmed vastavalt artikli 58 lõikele 1, või nii sellise kaitse piisavuse otsuse kui ka selliste piisavate kaitsemeetmete puudumise korral kohaldatakse artikli 59 lõikes 1 konkreetsete olukordade puhuks ette nähtud erandit;
enne 12. detsembrit 2019 on sõlmitud operatiivsete isikuandmete vahetamist lubav koostöökokkulepe Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 26a, või
liit ja kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmeid seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.
Artikkel 57
Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel
Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui komisjon on vastavalt direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 36 teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme.
Artikkel 58
Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel
Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel:
operatiivsete isikuandmete kaitseks võetavad asjakohased kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult siduvas aktis või
Eurojust on hinnanud kõiki operatiivsete isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid ning leidnud, et kehtestatud on kõik operatiivsete isikuandmete kaitse seisukohast asjakohased kaitsemeetmed.
Artikkel 59
Erandid eriolukordade puhuks
Kaitse piisavuse otsuse või artikli 58 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes tingimusel, et edastamine on vajalik
andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks,
andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks,
liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks või
konkreetsetes kriminaalasjades Eurojusti ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui Eurojust otsustab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles edastamisega seotud avaliku huvi.
VI PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 60
Eelarve
Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurojusti tulud järgmisest:
liidu osamaks, mis on kantud liidu üldeelarvesse;
mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;
tasud väljaannete ja kõikide Eurojusti osutatavate teenuste eest;
sihtotstarbelised toetused.
Artikkel 61
Eelarve koostamine
Artikkel 62
Eelarve täitmine
Haldusdirektor tegutseb Eurojusti eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet omal vastutusel eelarvega lubatud piirides.
Artikkel 63
Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine
Eurojusti eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel ELi toimimise lepingu artiklis 319 ning määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 260, 261 ja 262 sätestatud menetluse alusel ning kontrollikoja auditiaruandele tuginedes.
Juhul kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest hiljemalt 15. mail aastal n+2, palutakse haldusdirektoril selgitada oma seisukohta kolleegiumile, kes teeb oma lõpliku otsuse sõltuvalt asjaoludest.
Artikkel 64
Finantseeskirjad
Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013. Need finantseeskirjad ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on spetsiifiliselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Eurojust ja Europol ühiselt normid ja tingimused toetusetaotluste menetlemiseks.
VII PEATÜKK
TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 65
Üldsätted
Artikkel 66
Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad
VIII PEATÜKK
HINDAMINE JA ARUANDLUS
Artikkel 67
Liidu institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide kaasamine
Eurojusti president osaleb kord aastas Eurojusti tegevusele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt ühise hinnangu andmises parlamentidevahelise komisjonide kohtumise raames, et arutada Eurojusti praegust tegevust ning tutvustada selle aastaaruannet või Eurojusti muid põhidokumente.
Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.
Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele asjaomaste liikmesriikide ametlikes keeltes nende teavitamiseks
Eurojusti koostatud või tellitud uuringute ja strateegiliste projektide tulemused;
artiklis 15 osutatud programmdokumendid;
kolmandate isikutega kokku lepitud koostöökorra.
Artikkel 68
Arvamused kavandatavate seadusandlike aktide kohta
Komisjon ja liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu artikli 76 punkti b kohaseid õigusi kasutades taotleda Eurojusti arvamust kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 76 osutatud ettepandud seadusandlike aktide kohta.
Artikkel 69
Hindamine ja läbivaatamine
IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 70
Privileegid ja immuniteedid
Eurojusti ja tema töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).
Artikkel 71
Kasutatavad keeled
Artikkel 72
Konfidentsiaalsus
Artikkel 73
Riiklike menetluste konfidentsiaalsuse tingimused
Artikkel 74
Läbipaistvus
Artikkel 75
OLAF ja kontrollikoda
Artikkel 76
Tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitset käsitlev eeskiri
Artikkel 77
Haldusuurimine
Euroopa Ombudsman uurib Eurojusti haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.
Artikkel 78
Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
Artikkel 79
Peakorterileping ja tegutsemistingimused
Artikkel 80
Üleminekukord
Erandina artikli 23 lõikest 6 võib Eurojust luua väljaspool artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteemi asuva automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendi, et töödelda operatiivseid isikuandmeid artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud operatiivülesande täitmiseks (edaspidi „automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahend“).
Automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahend peab vastama küberturvalisuse rangeimatele nõuetele.
Olenemata määruse (EL) 2018/1725 artiklist 90, peab Eurojust enne automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendi käitamist konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Euroopa Andmekaitseinspektor esitab arvamuse kahe kuu jooksul pärast andmekaitseametnikult teate saamist.
Kolmandas lõigus osutatud andmekaitseametniku teade peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
kavandatavate töötlemistoimingute üldine kirjeldus;
andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate riskide hinnang;
punktis b osutatud riskide kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed;
tagatised, turbemeetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste puudutatud isikute õigusi ja õigustatud huve.
Käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/1725 kehtestatud andmekaitsesätteid kohaldatakse andmete töötlemise suhtes automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendis, kui need ei ole otseselt seotud kohtuasjade haldamise süsteemi tehnilise ülesehitusega. Automatiseeritud andmehaldus- ja andmehoiuvahendis hoiustatavatele andmetele juurdepääsu õigused ja tähtajad peavad olema kooskõlas reeglitega, mida kohaldatakse juurdepääsuks ajutistele tööfailidele, mille toetamiseks andmeid hoiustatakse, ning vastavate tähtaegadega, eelkõige käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud tähtaegadega.
Käesolevas lõikes sätestatud erandit kohaldatakse seni, kuni kohtuasjade haldamise süsteem, mis koosneb ajutistest tööfailidest ja registrist, kasutusel on.
Artikkel 81
Asendamine ja kehtetuks tunnistamine
Käesolevaga asendatakse otsus 2002/187/JSK alates 12. detsembrist 2019 nende liikmesriikide suhtes, kelle jaoks käesolev määrus on siduv.
Seetõttu tunnistatakse otsus 2002/187/JSK alates 12. detsembrist 2019 kehtetuks.
Artikkel 82
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
I LISA
Vastavalt artikli 3 lõikele 1 Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu:
II LISA
ARTIKLIS 27 OSUTATUD ISIKUANDMETE LIIGID
Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
sünniaeg ja -koht;
kodakondsus;
sugu;
asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriigis isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
teave juriidiliste isikute kohta, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud süüdistus;
pangakontode või muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;
väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende toimepanemise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;
asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;
üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava kuulumisega kuritegelikku organisatsiooni;
telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;
sõidukite registreerimisandmed;
DNA mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed ning videod ja helisalvestised artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud kuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta.
Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
sünniaeg ja -koht;
kodakondsus;
sugu;
asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
süütegude, millega asjaomane isik on seotud, kirjeldus ja olemus, nende toimepaneku kuupäev ja koht, süütegude liik, uurimise kulg ning artikli 4 lõike 1 punktis j osutatud kuritegude ja nendega seotud kuritegude puhul teave kuriteo kohta, sealhulgas helisalvestised, videod, satelliidifotod ja fotod;
sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriikides isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
pangakontode ja muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;
telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;
sõidukite registreerimisandmed.
III LISA
Teave, mida on vaja kahtlustatava, süüdistatava või süüdi või õigeks mõistetud isiku tuvastamiseks.
Füüsilise isiku puhul:
Juriidilise isiku puhul:
Füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul:
Teave terroriakti kohta:
Teave riigisisese menetluse kohta:
Kahtlustatava tuvastamiseks vajalik lisateave:
( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/850, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleseks elektrooniliseks andmevahetuseks tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (e-CODEXi süsteem) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 150, 1.6.2022, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 4 ) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
( 4 ) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
( 4 ) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
( 4 ) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
( 4 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
( 4 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
( 4 ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).