EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02017R1938-20220701
Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2017 concerning measures to safeguard the security of gas supply and repealing Regulation (EU) No 994/2010 (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02017R1938 — ET — 01.07.2022 — 002.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280 28.10.2017, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/517, 18. november 2021, |
L 104 |
53 |
1.4.2022 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032, 29. juuni 2022, |
L 173 |
17 |
30.6.2022 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1938,
25. oktoober 2017,
mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks liidus, kindlustades maagaasi („gaas“) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, sealhulgas viimase abinõuna solidaarsusmeetme rakendamist, ning selgelt määratledes maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmete ja konkreetsete gaasitarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega ja sätestades kõnealuste kohustuste selge jaotuse maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu vahel. Käesolevas määruses sätestatakse solidaarsuse vaimus ka läbipaistvad mehhanismid hädaolukorras tegutsemise planeerimise kooskõlastamiseks ja hädaolukorrale reageerimiseks liikmesriigi, piirkonna ja liidu tasandil.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„varustuskindlus“ – varustuskindlus direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 32 tähenduses; |
|
2) |
„tarbija“ – tarbija direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 24 tähenduses; |
|
3) |
„kodutarbija“ – kodutarbija direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 25 tähenduses; |
|
4) |
„esmane sotsiaalteenus“ – tervishoiu-, esmase sotsiaalhoolekande, hädaabi-, turva-, haridus- või avaliku haldusega seotud teenus; |
|
5) |
„kaitstud tarbija“ – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist, tingimusel et punktides a ja b osutatud ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine kokku ei ületa 20 % iga-aastasest gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis:
a)
väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on ühinenud gaasijaotusvõrguga,
b)
esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühinenud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga,
c)
kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui maagaas; |
|
6) |
„solidaarsuse alusel kaitstud tarbija“ – gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbija ning selleks võib olla ka lisaks üks või mõlemad alljärgnevatest:
a)
kaugkütterajatis, kui see on asjaomases liikmesriigis „kaitstud tarbija“ ja üksnes niivõrd, kui see pakub kütet kodumajapidamistele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, kes ei ole haridus- või avaliku halduse teenuse osutaja,
b)
esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on asjaomases liikmesriigis „kaitstud tarbija“, välja arvatud haridus- või avaliku halduse teenuse osutaja. |
|
7) |
„pädev asutus“ – liikmesriigi määratud riiklik valitsusasutus või riiklik reguleeriv asutus, kes tagab käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamise; |
|
8) |
„riiklik reguleeriv asutus“ – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus; |
|
9) |
„maagaasiettevõtja“ – maagaasiettevõtja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 1 tähenduses; |
|
10) |
„gaasitarneleping“ – maagaasiga varustamist käsitlev leping direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 34 tähenduses; |
|
11) |
„ülekanne“ – ülekanne direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 3 tähenduses; |
|
12) |
„ülekandesüsteemi haldur“ – ülekandesüsteemi haldur direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 4 tähenduses; |
|
13) |
„jaotamine“ – jaotamine direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 5 tähenduses; |
|
14) |
„jaotussüsteemi haldur“ – jaotussüsteemi haldur direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 6 tähenduses; |
|
15) |
„ühendustoru“ – ühendustoru direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 17 tähenduses; |
|
16) |
„hädaolukorra tarnekoridorid“ – liidu gaasitarneteed, mis aitavad liikmesriikidel paremini leevendada võimalike tarne- ja taristuhäirete mõju; |
|
17) |
„hoiustamisvõimsus“ – hoiustamisvõimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 28 tähenduses; |
|
18) |
„tehniline võimsus“ – tehniline võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 18 tähenduses; |
|
19) |
„kindel võimsus“ – kindel võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 16 tähenduses; |
|
20) |
„katkestatav võimsus“ – katkestav võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 13 tähenduses; |
|
21) |
„maagaasi veeldusjaama võimsus“ – maagaasi veeldusjaama võimsus määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 2 punkti 24 tähenduses; |
|
22) |
„maagaasi veeldusjaam“ – maagaasi veeldusjaam direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 11 tähenduses; |
|
23) |
„gaasihoidla“ – gaasihoidla direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 9 tähenduses; |
|
24) |
„võrk“ – võrk direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 13 tähenduses; |
|
25) |
„võrgukasutaja“ – võrgukasutaja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 23 tähenduses; |
|
26) |
„abiteenused“ – abiteenused direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punkti 14 tähenduses; |
|
27) |
„täitmistrajektoor“ – mitmed maa-aluse gaasihoidla vahe-eesmärgid iga liikmesriigi kohta, nagu need on 2022. aastaks loetletud Ia lisas ja järgnevateks aastateks kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6a; |
|
28) |
„täituvuse sihttase“ – siduv sihttase maa-aluste gaasihoidlate koguvõimsuse täituvusele; |
|
29) |
„strateegiline tagavara“ – selline veeldamata maagaasi maa-alune tagavara või selle osa, mida ostavad, haldavad ja hoiustavad ülekandesüsteemi haldurid, liikmesriigi määratud üksus või ettevõtja ning mida saab kasutusele võtta üksnes pärast eelnevat teavitamist või ametiasutuselt loa saamist ning mis üldiselt võetakse kasutusele järgmise olukorra esinemisel:
a)
tõsine tarnenappus,
b)
tarnehäire või
c)
artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukorra väljakuulutamine; |
|
30) |
„tasakaalustamisvaru“ – veeldamata maagaas, mida:
a)
ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostavad, haldavad ja hoiustavad maa all üksnes ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja gaasivarustuskindluse tagamiseks ning
b)
jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik süsteemi turvaliseks ja usaldusväärseks tööshoidmiseks kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 13 ja määruse (EL) nr 312/2014 artiklitega 8 ja 9; |
|
31) |
„maa-alune gaasihoidla“ – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 9 määratletud gaasihoidla, mida kasutatakse maagaasi, sealhulgas tasakaalustamisvaru hoidmiseks ja mis on ühendatud ülekande- või jaotusvõrguga, kuid ei hõlma maapealseid sfäärilisi või mahuvaruhoidlaid. |
Artikkel 3
Vastutus gaasivarustuskindluse eest
Riskirühmade loetelu ja koosseis on esitatud I lisas. Riskirühmade moodustamine ei takista varustuskindlust soodustava piirkondliku koostöö tegemist muus vormis.
Artikkel 4
Gaasikoordineerimisrühm
Gaasikoordineerimisrühmaga peetakse nõu ja gaasikoordineerimisrühm aitab komisjoni eelkõige järgmistes küsimustes:
gaasivarustuskindlus igal ajal ja eelkõige hädaolukorras;
kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuskindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondade ja liidu tasandil;
head tavad ja võimalikud suunised kõigile asjaosalistele;
gaasivarustuskindluse tase, võrdlusalused ja hindamismeetodid;
liikmesriike, piirkondi ja liitu hõlmavad stsenaariumid ning valmisolekutasemete katsetamine;
ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade hindamine, erinevate kavade sidusus ning kõnealuste kavadega ette nähtud meetmete rakendamine;
liidu hädaolukorra lahendamise meetmete koordineerimine energiaühenduse osalisriikide ja muude kolmandate riikide osalusel;
abi andmine hädaolukorrast kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele.
Artikkel 5
Taristunorm
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustus ei piira määruses (EÜ) nr 715/2009 ja direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite kohustust teha vastavaid investeeringuid ega ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.
Ülekandesüsteemi haldurid tagavad kõikides võrkudevahelistes ühendustes alalise ja tegeliku võimekuse gaasi kahesuunaliseks transportimiseks liikmesriikide vahel, välja arvatud:
tootmiskäitiste, maagaasi veeldusjaamade ja jaotusvõrkude ühenduste korral või
kui pärast põhjalikku hindamist ning teiste liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerimist kooskõlas III lisaga on tehtud erand kõnelause kohustuse täitmisest.
Gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks või suurendamiseks võrkudevahelises ühenduses või kõnealuse kohustuse täitmisest erandi saamiseks või erandi pikendamiseks kohaldatakse III lisa. Komisjon avalikustab erandite loetelu ja ajakohastab seda.
Ettepanek gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks või suurendamiseks ning taotlus erandi tegemiseks või pikendamiseks peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 ( 1 ) artikli 11 kohase metoodika põhjal koostatud kulude-tulude analüüsi ning see peab põhinema järgmistel elementidel:
turunõudluse hinnang,
nõudluse ja pakkumise prognoosid,
olemasolevale taristule avalduv võimalik majanduslik mõju,
teostatavusuuring,
gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse kulud, mis hõlmavad ülekandesüsteemi vajaliku tugevdamise kulusid, ning
gaasivarustuskindlusest saadav kasu, mille puhul võetakse arvesse gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse võimalikku panust käesolevas artiklis sätestatud taristunormi täitmisse.
Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas gaasi- ja elektrisüsteemidele integreeritud vaatenurka kasutades esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja riskirühmale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul.
Erandit kohaldatakse Luksemburgile seni, kuni:
tal on teiste liikmesriikide võrkudega vähemalt kaks ühendust,
tal on vähemalt kaks eri tarneallikat ning
tema territooriumil ei ole gaasihoidlaid.
Erandit kohaldatakse Sloveeniale seni, kuni:
tal on teiste liikmesriikidega vähemalt kaks ühendust,
tal on vähemalt kaks eri tarneallikat ning
tema territooriumil ei ole gaasihoidlaid või maagaasi veeldusjaama.
Erandit kohaldatakse Rootsile seni, kuni:
tema territooriumit ei läbi gaasitransiit muudesse liikmesriikidesse,
Rootsi aastane sisemaine gaasi kogutarbimine on väiksem kui 2 miljonit tonni naftaekvivalenti (Mtoe) ja
gaasiga kaetakse vähem kui 5 % primaarenergia kogutarbimisest.
Luksemburg, Sloveenia ja Rootsi teavitavad komisjoni kõikidest käesolevas lõikes sätestatud tingimusi mõjutavatest muutusest. Käesolevas lõikes sätestatud erandi kohaldamine lõpetatakse, kui kas või üks nendest tingimustest ei ole enam täidetud.
Artikli 7 lõike 3 kohaselt läbiviidud riikliku riskihindamise osana kirjeldavad Luksemburg, Sloveenia ja Rootsi olukorda, mis on seotud käesolevas lõikes sätestatud asjakohaste tingimustega ning käesoleva artikli lõike 1 kohase kohustuse täitmise väljavaadetega, võttes arvesse taristunormi täitmise majanduslikku mõju, gaasituru arengut ja gaasitaristuprojekte kõnealuses riskirühmas. Riiklikus riskihindamises esitatud teabe alusel ja juhul, kui käesolevas lõikes sätestatud asjakohased tingimused on endiselt täidetud, võib komisjon otsustada, et erandit võib kohaldada ka järgmised neli aastat. Positiivse otsuse korral korratakse käesolevas lõigus sätestatud menetlust nelja aasta pärast.
Artikkel 6
Gaasivarustuskindluse norm
Pädev asutus kohustab tema määratud maagaasiettevõtjaid võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:
äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;
erandlikult suur gaasinõudlus 30 päeva jooksul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;
suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire 30 päeva jooksul keskmistes talvistes oludes.
Hiljemalt 2. veebruariks 2018 teatab liikmesriik komisjonile oma kaitstud tarbijate määratluse, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja selle gaasitarbimismahu protsentuaalse osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 5 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta nendesse kategooriatesse kuuluvate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.
Pädev asutus määrab kindlaks maagaasiettevõtjad ja esitab nende üksikasjalikud andmed ennetavas tegevuskavas.
Gaasivarustuskindluse normi tagamiseks kavandatud uued mitteturupõhised meetmed peavad olema kooskõlas artikli 9 lõigetes 4–9 kehtestatud menetlusega.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmiseks rakendada energiatõhususe meetmeid või asendada gaasi mõne muu energiaallikaga, sealhulgas taastuvate energiaallikatega, kuivõrd saavutatakse sama kaitsetase.
Mis tahes suurem gaasivarustuskindluse norm, mis ületab lõike 1 punktides b ja c osutatud 30-päevast ajavahemikku, või mis tahes lisakohustus, mis on kehtestatud gaasivarustuskindlusega seotud põhjustel, põhineb riskihindamisel, kajastub ennetavas tegevuskavas ning:
vastab artikli 8 lõikele 1;
ei mõjuta negatiivselt mis tahes muu liikmesriigi võimet varustada gaasiga oma kaitstud tarbijaid vastavalt käesolevale artiklile riigis, piirkonnas või liidus esinevas hädaolukorras ning
piirkonnas või liidus esinevas hädaolukorras vastab artikli 12 lõikele 5.
Komisjon võib nõuda põhjendust, mis kinnitab mis tahes esimeses lõigus osutatud meetme vastavust selles sätestatud tingimustele. Meetme kehtestanud liikmesriigi pädev asutus avalikustab sellise põhjenduse.
Kõik 1. novembril 2017 või hiljem vastuvõetavad käesoleva lõike esimese lõigu kohased uued mitteturupõhised meetmed peavad olema kooskõlas artikli 9 lõigetega 4–9 kehtestatud menetlusega.
Artikkel 6a
Täituvuse sihttasemed ja täitmistrajektoorid
Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, peavad liikmesriigid saavutama iga aasta 1. novembriks kõigi nende territooriumil asuvate ja otse nende turupiirkonnaga ühendatud maa-aluste gaasihoidlate ning Ib lisas loetletud hoidlate täituvuse sihttaseme, arvestades nende koguvõimsust:
2022. aastaks: 80 %;
alates 2023. aastast: 90 %.
Käesoleva lõike järgimisel võtavad liikmesriigid arvesse eesmärki tagada liidu gaasivarustuskindlus vastavalt artiklile 1.
Liikmesriik võib täita täituvuse sihttaseme osaliselt, võttes arvesse maagaasi veeldusjaamades füüsiliselt hoiustatud ja kättesaadavat veeldatud maagaasi, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
gaasisüsteemis on märkimisväärne veeldatud maagaasi hoiustamisvõimsus, mis moodustab igal aastal üle 4 % riigi viimase viie aasta keskmisest tarbimisest;
liikmesriik on kehtestanud gaasitarnijatele kohustuse hoiustada miinimumkoguseid gaasi maa-alustes gaasihoidlates ja/või maagaasi veeldusjaamades vastavalt artikli 6b lõike 1 punktile a.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et täita vahe-eesmärgid või tagada vahe-eesmärkide täitmine järgmiselt:
2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatule, ja
alates 2023. aastast: kooskõlas lõikega 7.
Liikmesriikide puhul, kelle gaasihoidlate täituvuse sihttaset vähendatakse vastavalt lõikele 2 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, vähendatakse vastavalt ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.
Tuginedes iga liikmesriigi esitatud tehnilisele teabele ja võttes arvesse gaasikoordineerimisrühma hinnangut, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks iga liikmesriigi täitmistrajektoor. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need võetakse vajaduse korral vastu eelneva aasta 15. novembriks, sealhulgas juhul, kui liikmesriik on esitanud ajakohastatud esialgse täitmistrajektoori. Rakendusaktid põhinevad üldise gaasivarustuskindluse olukorra hinnangul ning gaasi nõudluse ja pakkumise muutustel liidus ja üksikutes liikmesriikides ning need kehtestatakse viisil, mis tagab gaasivarustuskindluse, põhjustamata seejuures tarbetut koormust liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele või tarbijatele, ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi naaberliikmesriikide hoidlatega.
Kui kõrvalekaldumist ei vähendata märkimisväärselt ühe kuu jooksul alates komisjoni soovituse kättesaamist, võtab komisjon pärast gaasikoordineerimisrühma ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist viimase abinõuna vastu otsuse, millega kohustakse asjaomaseid liikmesriike võtma meetmeid, mis lõpetavad tulemuslikult kõrvalekaldumise, sealhulgas kohasel juhul ühe või mitu artikli 6b lõikes 1 ette nähtud meedet või muud meedet, et tagada käesoleva artikli kohase täituvuse sihttaseme saavutamine.
Selliste teise lõigu kohaselt võetavate meetmete üle otsustamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste liikmesriikide konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega, maa-aluste gaasihoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks ja mis tahes olemasolevaid veeldatud maagaasi hoidlaid.
Kõigi meetmete puhul, mida komisjon võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võetakse arvesse, et käesoleva artikli rakendamiseks riiklikul tasandil on olnud vähe aega, mis võib olla tinginud kõrvalekaldumise 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest.
Komisjon tagab, et käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed:
ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks;
ei pane liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.
Artikkel 6b
Täituvuse sihttaseme saavutamine
Sellises ulatuses, milles käesolevas artiklis sätestatud meetmete puhul on tegemist riikliku reguleeriva asutuse ülesannete ja volitustega vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 41, vastutavad nende meetmete võtmise eest liikmesriikide reguleerivad asutused.
Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:
nõue, et gaasitarnijad hoiustaksid gaasi miinimumkoguseid hoidlates, sealhulgas maa-alustes gaasihoidlates ja/või veeldatud maagaasi hoidlates; nimetatud maht määratakse kindlaks gaasikoguse alusel, mida gaasitarnijad tarnivad kaitstud klientidele;
nõue, et hoidlate haldur pakuks oma võimsust turuosalistele;
nõue, et ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostaksid ja haldaksid gaasi tasakaalustamisvaru üksnes oma ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja vajaduse korral muu määratud üksuse kohustus tagada varustuskindlus artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud kriisiolukorras;
teiste liikmesriikidega koordineeritud vahendite, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvormide kasutamine, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist ning vähendada taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks;
vabatahtliku mehhanismi kasutamine maagaasi ühishangeteks, millega kohaldamise kohta võib komisjon vajaduse korral anda suuniseid hiljemalt 1. augustiks 2022;
turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile finantsstiimulite, sealhulgas (kuid mitte ainult) hinnavahelepingute võimaldamine või hüvitise võimaldamine turuosalistele tulude vähenemise eest või turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile pandud kohustuste tõttu neile tekkinud kulude eest, mida ei saa katta tuludest;
nõue, et hoiustamisvõimsuse valdajad kasutaksid või vabastaksid reserveeritud võimsusi, mida nad ei kasuta, kohustades samal ajal hoiustamisvõimsuse valdajat, kes ei kasuta hoiustamisvõimsust, maksma kokkulepitud hinda kogu hoiustamislepingu kehtivusaja jooksul;
selliste tõhusate vahendite vastuvõtmine, mis võimaldavad avalik-õiguslikel või eraõiguslikel isikutel osta või hallata strateegilist tagavara, tingimusel et need vahendid ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu nõuetekohast toimimist;
sellise kindla isiku määramine, kelle ülesandeks on saavutada täituvuse sihttase juhul, kui täituvuse sihttaset ei saaks muul viisil saavutada;
hoiustamistariifide soodustuste andmine;
selliste tulude kogumine, mida on vaja reguleeritud hoidlatega seotud kapitali- ja tegevuskulude katmiseks, hoiustamistariifidena ja ülekandetariifides sisalduva sihtotstarbelise tasuna; neid kogutakse ainult samas liikmesriigis asuvate lõpptarbijateni suunduvatest väljavoolupunktidest, tingimusel et tariifide kaudu kogutavad tulud ei ole suuremad kui lubatud tulud.
Artikkel 6c
Hoiustamiskokkulepped ja koormuse jagamise mehhanism
Kui tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil esimeses lõigus sätestatud kohustust täita ja nimetatud liikmesriigil on kohustus hoiustada gaasi asendamiseks muid kütuseid, võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse erandkorras asendada samaväärse kohustusega hoiustada muid kütuseid kui gaas. Tehnilisi piiranguid ja meetme samaväärsust tõendab asjaomane liikmesriik.
Koormuse jagamise mehhanism põhineb artikli 7 kohase viimase riskihindamise asjakohastel andmetel ja selles võetakse arvesse kõiki järgmisi parameetreid:
kulud rahalisele toetusele, mida antakse täituvuse sihttasemete saavutamiseks, välja arvatud strateegiliste reservide kohustuste täitmisega seotud kulud;
gaasikogused, mis on vajalikud kaitstud tarbijate nõudluse rahuldamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1;
kõik tehnilised piirangud, sealhulgas olemasolev maa-aluse hoiustamise võimsus, tehniline piiriülene ülekandevõimsus ja gaasi väljaviimisemahud.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni koormuse jagamise mehhanismist hiljemalt 2. septembriks 2022. Kui selleks tähtpäevaks koormuse jagamise mehhanismi asjus kokkulepet ei sõlmita, tõendavad liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, et nad järgivad lõiget 1 ja teavitavad sellest komisjoni.
Olenemata lõikest 1, kui liikmesriigil on tema territooriumil asuvaid maa-aluseid gaasihoidlaid ning nende hoidlate koguvõimsus on suurem kui nimetatud liikmesriigi aastane gaasitarbimine, siis liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, aga kellel on juurdepääs nimetatud hoidlatele:
tagab, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt viimase viie aasta keskmisele kindlaksmääratud hoiustamisvõimsuse kasutamisele, võttes muu hulgas arvesse väljastamishooajal hoidla asukohaks olevatest liikmesriikidest pärit vooge viimase viie aasta jooksul, või
tõendab, et punkti a kohase kohustusega hõlmatud mahule vastav hoiustamisvõimsus on reserveeritud.
Kui liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, suudab tõendada, et esimese lõigu punkti a kohase kohustusega hõlmatud kogusele vastav hoiustamismaht on reserveeritud, kohaldatakse lõiget 1.
Käesoleva lõike kohane kohustus on piiratud 15 %-ga asjaomase liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.
Artikkel 6d
Seire ja täitmise tagamine
Hoidlate haldurid teatavad täituvuse iga asjaomase maa-aluse gaasihoidla asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ja asjakohasel juhul oma asukohaliikmesriigi määratud üksusele (edaspidi „määratud üksus“) järgmiselt:
2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatud vahe-eesmärkidele, ja
alates 2023. aastast: kooskõlas artikli 6a lõikega 7 kindlaksmääratule.
Vajaduse korral võib komisjon paluda Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametilt (ACER) sellise seirega seotud abi.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata käesoleva lõike kohaselt võetud täitmise tagamise meetmetest.
Komisjon, riiklikud reguleerivad asutused ja liikmesriigid tagavad neile pandud kohustuste täitmise raames saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Artikkel 7
Riskihindamine
Iga riskirühma pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismis, mille abil teha ühist riskihindamist ja annavad gaasikoordineerimisrühmale kokkulepitud koostöömehhanismist aru üksteist kuud enne ühise riskihindamise ja selle ajakohastatud versioonidest teatamise tähtpäeva. Pädeva asutuse taotlusel võib komisjonil olla abilise roll ühise riskihindamise ette valmistamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui riskirühma pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, teeb komisjon pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist ettepaneku kõnealuse riskirühma koostöömehhanismi kohta. Asjaomased pädevad asutused lepivad kokku riskirühma koostöömehhanismis, võttes täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut.
Kümme kuud enne ühisest riskihindamisest või selle ajakohastatud versioonidest teatamise tähtpäeva jagavad ja ajakohastavad kõik pädevad asutused kokkulepitud koostöömehhanismi raames kõiki riigisiseseid andmeid, mis on vajalikud ühise riskihindamise tegemiseks, eelkõige lõike 4 punktis c osutatud eri stsenaariumide arvessevõtmiseks.
Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud riskihindamised viiakse läbi, kui see on asjakohane,
kasutades artiklites 5 ja 6 kindlaks määratud norme. Riskihindamises esitatakse valemi N – 1 alusel tehtavat arvutust riigi tasandil ja sellesse lisatakse vajaduse korral valemi N – 1 alusel tehtav arvutus piirkonna tasandil. Samuti tuleb riskihindamises kirjeldada kasutatud eeldusi, sh vajaduse korral neid, mida kasutatakse valemi N – 1 alusel tehtavates arvutustes piirkonna tasandil, ja sellisteks arvutusteks vajalikke andmeid. Valemi N – 1 alusel riigi tasandil tehtava arvutuse puhul matkitakse riigi territooriumil hüdraulilist mudelit kasutava suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu tegevuse häiret ja tehakse valemi N – 1 alusel arvutus, kus gaasivaru on 30 % ja 100 % koguvõimsusest;
võttes arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja riigiüleseid eripärasid, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, tegeliku kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust, hoidlate mahtu ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;
lähtudes mitmesugustest erandlikult suure gaasinõudluse ja gaasitarnehäire stsenaariumidest, kusjuures arvesse võetakse nende varasemat esinemist ning esinemise tõenäosust, aastaaega, sagedust ja kestust, samuti hinnatakse selliste olukordade esinemise võimalikke tagajärgi, nt järgmist:
gaasivarustuskindluse seisukohast vajaliku taristu, eelkõige ülekandetaristu, gaasihoidlate või veeldatud maagaasi terminalide, sh valemi N – 1 alusel tehtavaks arvutuseks kindlaksmääratud suurima gaasitaristu häire ning
kolmandate riikide tarnijate tarnehäired ja vajaduse korral geopoliitilised riskid;
selgitades välja riskirühma liikmesriikide ja vajaduse korral ka teiste liikmesriikide või teiste riskirühmade vaheliste riskide koosmõju ja vastastikune suhe, sealhulgas võrkudevaheliste ühenduste, piiriüleste tarnete, gaasihoidlatele piiriülese juurdepääsu ja gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse osas;
võttes arvesse riske, mis on seotud gaasivarustuskindluse seisukohalt olulise taristu kontrolliga, niivõrd, kuivõrd need riskid võivad endas kätkeda muu hulgas investeeringute nappuse, mitmekesistamispüüdluste nurjamise, olemasolevate taristute väärkasutamise või liidu õiguse rikkumise riske;
võttes arvesse iga piiripunkti maksimaalset sisend- ja väljundvõimsust ning hoidlate eri täituvust;
võttes arvesse ühe tarneallika pikaajalise katkemise stsenaariume.
Artikkel 8
Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamine
Iga liikmesriigi pädev asutus töötab pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, sh elektritootjad ja elektri põhivõrguettevõtjad, ning riikliku reguleeriva asutusega, kui see ei ole pädev asutus, välja järgmised kavad:
ennetav tegevuskava, milles on vastavalt artiklile 9 esitatud meetmed, mis on vajalikud ühistes ja riiklikes riskihindamistes väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks või leevendamiseks, samuti meetmed, mis seonduvad nendes riskihindamistes sisalduvate energiatõhususe ja nõudlusega seotud meetmete mõjuga;
hädaolukorra lahendamise kava, milles on vastavalt artiklile 10 esitatud meetmed gaasitarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks.
Kõik riskirühma liikmesriigid töötavad piirkondlikud peatükid ühiselt välja enne nende lisamist vastavatesse riiklikesse kavadesse. Komisjon tegutseb vahendajana võimaldamaks, et piirkondlikud peatükid ühiselt suurendaksid gaasivarustuskindlust kogu liidus, ei põhjustaks vastuolusid ning kõrvaldaks kõik koostööd takistavad asjaolud.
Piirkondlikud peatükid sisaldavad asjakohaseid ja tõhusaid piiriüleseid meetmeid, sealhulgas seoses veeldatud maagaasiga, mille puhul on nõutav ühe sama või mitme erineva riskirühma meedet rakendavate liikmesriikide (keda meetmed puudutavad) kokkulepe, võttes aluseks artikli 7 lõikes 1 osutatud matkimise ning ühise riskihindamise.
Komisjonil võib olla abilise roll ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui riskirühma pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, teeb komisjon ettepaneku kõnealuse riskirühma koostöömehhanismi kohta. Asjaomased pädevad asutused lepivad kokku riskirühma koostöömehhanismis, võttes arvesse komisjoni ettepanekut. Pädevad asutused tagavad ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade rakendamise korrapärase järelevalve.
Iga riskirühma pädevad asutused vahetavad omavahel ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade projekte, tehes koostööettepanekuid, hiljemalt viis kuud enne kavade esitamise tähtpäeva.
Lõikes 3 osutatud piirkondlike peatükkide lõplikes versioonides lepivad kokku riskirühma kõik liikmesriigid. Ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad sisaldavad samuti riiklikke meetmeid, mis on vajalikud piirkondlikes peatükkides sätestatud piiriüleste meetmete rakendamiseks ja elluviimiseks.
Komisjon hindab kavasid nelja kuu jooksul pärast pädevatelt asutustelt sellekohase teate saamist ja võtab arvesse gaasikoordineerimisrühmas väljendatud seisukohti.
Komisjon esitab pädevale asutusele arvamuse ja soovituse vaadata läbi asjakohane ennetav tegevuskava või hädaolukorra lahendamise kava, kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest:
see ei ole riskihindamisel väljaselgitatud riskide leevendamiseks tõhus;
see ei ole kooskõlas hinnatud riskistsenaariumidega või teise liikmesriigi või riskirühma kavadega;
see ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud konkurentsi põhjendamatu moonutamise ja siseturu tõhusa toimimise takistamise keeluga, või
see ei ole kooskõlas käesoleva määruse või muude liidu õiguse sätetega.
Kui lõikes 8 osutatud elementidega seonduvalt kokkuleppele ei jõuta, võib komisjon nelja kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt vastuse saamist oma taotluse tagasi võtta või pidada kohtumise pädeva asutusega ning kui komisjon peab seda vajalikuks, kutsuda kokku gaasikoordineerimisrühma kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust ennetavat tegevuskava või hädaolukorra lahendamise kava muuta. Asjaomane pädev asutus võtab komisjoni üksikasjalikku põhjendust täiel määral arvesse.
Kui see on asjakohane, avalikustab asjaomane pädev asutus viivitamata muudetud ennetava tegevuskava või hädaolukorra lahendamise kava ning kohandab vastavalt mis tahes riiklikku kava ja avalikustab selle.
Kui asjaomase pädeva asutuse lõplik seisukoht erineb komisjoni üksikasjalikust põhjendusest, esitab ja avalikustab kõnealune pädev asutus oma seisukoha aluseks oleva põhjenduse koos oma seisukoha ja komisjoni üksikasjaliku põhjendusega kahe kuu jooksul pärast komisjoni üksikasjaliku põhjenduse kättesaamist.
Artikkel 9
Ennetava tegevuskava sisu
Ennetav tegevuskava sisaldab järgmist:
riskihindamise tulemused ja kokkuvõte vaatlusalustest stsenaariumidest, nagu on osutatud artikli 7 lõike 4 punktis c;
kaitstud tarbijate määratlus ja artikli 6 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave;
artiklite 5 ja 6 kohaste taristu- ja gaasivarustuskindluse normide täitmiseks vajalikud meetmed, mahud ja võimsused, sh vajaduse korral ka see, mil määral nõudlusega seotud meetmetega on võimalik õigel ajal ja piisavalt hüvitada artikli 5 lõikes 2 osutatud gaasitarnehäiret; piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine artikli 5 lõike 3 kohaldamisel; vajalikud gaasimahud kaitstud tarbijate kategooriate ja stsenaariumide kaupa, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 1, ning kõik artikli 6 lõike 2 alusel suurendatud gaasivarustuskindluse normid, sh põhjendus, mis kinnitab artikli 6 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmist, ja vastavalt artikli 11 lõikele 3 suurema varustuskindlusnormi ajutise vähendamise mehhanismi või lisakohustuse kirjeldus;
maagaasiettevõtjatele, vajaduse korral elektriettevõtjatele, ja muudele asjakohastele organitele määratud kohustused, mis võivad mõjutada gaasivarustuskindlust, nt gaasisüsteemi ohutu käitamise kohustused;
muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel, parandada veelgi energiatõhusust ja vähendada gaasinõudlust, ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid ning vajaduse korral piirkondlikult kasutada olemasolevaid gaasireserve ja veeldatud maagaasi võimsusi), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;
teave kavas sisalduvate meetmete majandusliku mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, sh punktis k osutatud kohustused;
selle kirjeldus, kuidas kavas sisalduvad meetmed mõjutavad energia siseturu ja riikide turgude toimimist, sh punktis k osutatud kohustused;
meetmete keskkonna- ja tarbijamõju kirjeldus;
teiste liikmesriikidega tehtava koostöö mehhanismid, sh ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamise ja rakendamise mehhanismid;
teave, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevasi võrkudevahelisi ühendusi ja taristut, sh selliseid, mis tagavad juurdepääsu siseturule, piiriüleseid voogusid, piiriülest juurdepääsu gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele ning gaasi kahesuunalise transportimise võimekust, seda eelkõige hädaolukorras;
teave kõikide gaasivarustuskindlusega seotud avaliku teenindamise kohustuste kohta.
Välja võib jätta riskihindamiste käigus saadud elutähtsa teabe esimese lõigu punktide a, c ja d kohta, mis avaldamise korral võib ohustada gaasivarustuskindlust.
Lõike 6 kohaselt läbiviidud mõjuhinnangus käsitletakse vähemalt järgmisi aspekte:
võimalik mõju riigi maagaasituru arengule ja konkurentsile riigi tasandil;
võimalik mõju gaasi siseturule;
võimalik mõju naaberliikmesriikide gaasivarustuskindlusele, eelkõige selliste meetmete puhul, mis võiksid vähendada piirkonna turgude likviidsust või piirata gaasivooge naaberliikmesriikidesse;
kulud ja kasu, hinnatuna alternatiivsete turupõhiste meetmetega võrreldes;
hinnang vajaduse ja proportsionaalsuse kohta võrreldes võimalike turupõhiste meetmetega;
hinnang selle kohta, kas meede tagab võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele;
kavandatud meetme järkjärgulise lõpetamise strateegia, meetme eeldatav kestus ning asjakohane läbivaatamise ajakava.
Punktides a ja b osutatud analüüsid teeb riiklik reguleeriv asutus. Pädev asutus avaldab mõjuhinnangu ning teatab sellest komisjonile.
Vastuvõetud meede jõustub alles siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud või kui seda on muudetud vastavalt komisjoni otsusele.
Neljakuuline ajavahemik algab alates lõpliku teate kättesaamisele järgnevast päevast. Neljakuulist ajavahemikku võib komisjoni ja pädeva asutuse nõusolekul pikendada.
Neljakuuline ajavahemik algab alates lõpliku teate kättesaamisele järgnevast päevast. Neljakuulist ajavahemikku võib komisjoni ja pädeva asutuse nõusolekul pikendada.
Artikkel 10
Hädaolukorra lahendamise kava sisu
Hädaolukorra lahendamise kava:
lähtub artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetest;
määrab kindlaks maagaasiettevõtjate, vajaduse korral elektri põhivõrguettevõtjate, ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetel;
määrab kindlaks pädevate asutuste ülesanded ja kohustused ning selliste muude organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid vastavalt artikli 3 lõikele 2, kõikidel artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetel;
tagab, et maagaasiettevõtjatel ja gaasi tööstustarbijatel, sh asjakohastel elektritootjatel, oleks piisavalt võimalusi artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetel reageerimiseks;
määrab vajaduse korral kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele, sealhulgas kasutades integreeritud vaatenurka elektri- ja gaasisüsteemide vahelisele energiasüsteemide toimimisele, kui see on asjakohane;
kehtestab artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemete jaoks üksikasjalikud menetlused ja meetmed, sh vastavad teabevahetusmehhanismid;
nimetab kriisijuhi ja määrab kindlaks tema ülesanded;
selgitab välja, kuidas turupõhised meetmed aitavad tulla toime häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;
selgitab välja häireolukorra jaoks kavandatud või sellises olukorras rakendatavate mitteturupõhiste meetmete panus ja hinnata, kuivõrd on selliste mitteturupõhiste meetmete kasutamine vajalik kriisiga toimetulekuks. Mitteturupõhiste meetmete mõju hinnatakse ja nende rakendamise menetlused määratakse kindlaks. Mitteturupõhiseid meetmeid kasutatakse alles siis, kui üksnes turupõhiste meetmetega ei ole enam võimalik tagada tarneid, seda eelkõige kaitstud tarbijatele, või artikli 13 kohaldamiseks;
kirjeldab artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetel rakendatavaid mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega, ning pädevate asutuste vahelist teabevahetuskorda;
kirjeldab üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasi- ja, kui see on asjakohane, elektriettevõtjatel häire- ja hädaolukorra tasemetel;
kirjeldab tehnilist või õiguskorda, mis on kehtestatud selleks, et vältida gaasijaotus- või -ülekandevõrguga ühinenud tarbijate, kes ei ole kaitstud tarbijad, põhjendamatut gaasitarbimist;
kirjeldab tehnilist, õigus- ja finantskorda, mis on kehtestatud artiklis 13 sätestatud solidaarsuskohustuste kohaldamiseks;
hindab gaasikoguseid, mida võiksid tarbida solidaarsuse alusel kaitstud tarbijad, hõlmates vähemalt artikli 6 lõikes 1 kirjeldatud juhte;
koostab selliste meetmete loetelu, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sh nendes meetmetes osalejate vahelised kaubanduslepingud ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik, võttes nõuetekohaselt arvesse tundlike andmete konfidentsiaalsust. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.
Põhjendamatu gaasitarbimise vältimiseks esimese lõigu punktis l osutatud hädaolukordades või artikli 11 lõikes 3 või artiklis 13 osutatud meetmete kohaldamiseks annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus tarbijatele, kes ei ole kaitstud tarbijad, teada, et nad peavad oma gaasitarbimise peatama või seda vähendama, tekitamata seejuures tehniliselt ohtlikke olukordi.
Artikkel 11
Kriisiolukorra väljakuulutamine
Kehtestatakse järgmised kolm kriisitaset:
varajase hoiatamise tase („varajane hoiatamine“): on olemas konkreetne, tõsiselt võetav ja usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halveneb gaasitarneolukord tõenäoliselt märkimisväärselt ja mis toob tõenäoliselt kaasa häire- või hädaolukorrataseme väljakuulutamise; varajase hoiatamise taseme võib käivitada varase hoiatamise mehhanism;
häireolukorra tase („häireolukord“): on tekkinud gaasitarnehäire või erandlikult suur gaasinõudlus, mille tagajärjel halveneb gaasitarneolukord märkimisväärselt, kuid turg suudab kõnealuse häire või nõudlusega toime tulla ilma, et oleks vaja kasutada mitteturupõhiseid meetmeid;
hädaolukorra tase („hädaolukord“): esineb erandlikult suur gaasinõudlus või märkimisväärne gaasitarnehäire või gaasitarneolukorra muu märkimisväärne häire ning on rakendatud kõiki asjakohaseid turumeetmeid, kuid gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta mitteturupõhised meetmed, et eelkõige kindlustada gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 6.
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustuste kohaldamine lõpetatakse kohe, kui pädev asutus kuulutab hädaolukorra lõppenuks või kui komisjon järeldab lõike 8 esimese lõigu kohaselt, et hädaolukorra väljakuulutamine ei ole põhjendatud või ei ole enam põhjendatud.
Liikmesriigid ja eelkõige pädevad asutused tagavad, et
ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul;
ei võeta meetmeid, mis tõenäoliselt võivad tõsiselt kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, ning et
piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale niivõrd, kuivõrd see on tehnika ja ohutuse seisukohast võimalik.
Hädaolukorras ja mõistliku põhjuse korral võib liikmesriik asjaomase elektri või gaasi ülekandesüsteemi halduri taotlusel otsustada eelistada teatavatele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele suunatud gaasitarneid teatavatele kaitstud tarbijate kategooriatele suunatud gaasitarnetele, kui gaasitarnete puudumine sellistele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele võib põhjustada kas
tõsist kahju elektrisüsteemi toimimisele või
takistada tootmist ja/või gaasi transporti.
Liikmesriigid tuginevad iga sellise meetme puhul riskihindamisele.
Esimeses lõigus osutatud kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad määratakse üheselt kindlaks koos võimalike gaasikogustega, mille suhtes kohaldataks sellist meedet, ning need lisatakse ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade piirkondlikesse peatükkidesse. Nende kindlaksmääramine toimub tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide elektrisüsteemi ja gaasisüsteemi ülekandesüsteemi halduritega.
Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon taotles meetmete muutmist, muudab pädev asutus neid ja teatab sellest komisjonile või põhjendab komisjonile, miks ta muutmistaotlusega ei nõustu. Viimasel juhul võib komisjon kolme päeva jooksul oma taotlust muuta, selle tagasi võtta või küsimuse arutamiseks pidada kohtumise pädeva asutusega või vajaduse korral asjaomaste pädevate asutustega, ning kui komisjon peab seda vajalikuks, gaasikoordineerimisrühmaga. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust meetmeid muuta. Pädev asutus võtab komisjoni seisukohta täiel määral arvesse. Kui pädeva asutuse lõplik otsus erineb komisjoni seisukohast, põhjendab pädev asutus oma otsust.
Artikkel 12
Piirkondlikule ja liidu hädaolukorrale reageerimine
Komisjon kuulutab olenevalt olukorrast välja kas piirkondliku või liidu hädaolukorra vähemalt kahe hädaolukorra välja kuulutanud pädeva asutuse taotlusel ja pärast artikli 11 lõike 8 kohast kontrollimist ning juhul, kui kõnealuste hädaolukordade põhjused on omavahel seotud.
Alati, kui komisjon kuulutab välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, kogub ta teistelt pädevatelt asutustelt saadud seisukohti ja võtab nõuetekohaselt arvesse kogu nende poolt esitatud asjakohast teavet, kasutades selleks kõnealuses olukorras kõige sobivamaid sidevahendeid. Kui komisjon otsustab hindamisele toetudes, et piirkondliku või liidu hädaolukorra alus ei ole enam selle väljakuulutamiseks piisav, kuulutab komisjon piirkondliku või liidu hädaolukorra lõppenuks ning põhjendab oma otsust ja teatab sellest nõukogule.
Piirkondlikus või liidu hädaolukorras koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid ning võtab täielikult arvesse gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerides saadud asjakohast teavet ja konsulteerimistulemusi. Eelkõige teeb komisjon järgmist:
tagab teabevahetuse;
tagab liikmesriikide ja piirkondade tasandil võetud meetmete kooskõla ja tõhususe liidu tasandi meetmete suhtes;
koordineerib meetmeid seoses kolmandate riikidega.
Liikmesriigid ja eelkõige pädevad asutused tagavad, et
ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul, eelkõige gaasivooge mõjutatud turgudele;
ei võeta meetmeid, mis tõenäoliselt võivad tõsiselt kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, ning et
piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale niivõrd, kuivõrd see on tehnika ja ohutuse seisukohast võimalik.
Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon taotles meetmete muutmist, muudab liikmesriik või pädev asutus oma meetmeid ja teavitab sellest komisjoni või põhjendab komisjonile, miks ta muutmistaotlusega ei nõustu. Viimasel juhul võib komisjon kolme päeva jooksul oma taotlust muuta, selle tagasi võtta või pidada kohtumise liikmesriigi või pädeva asutusega ning, kui komisjon peab seda vajalikuks, kutsuda kokku gaasikoordineerimisrühma küsimuse arutamiseks. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust meetmeid muuta. Liikmesriik või pädev asutus võtab komisjoni seisukohta täiel määral arvesse. Kui pädeva asutuse või liikmesriigi lõplik otsus erineb komisjoni seisukohast, põhjendab pädev asutus või liikmesriik oma otsust.
Artikkel 13
Solidaarsus
Erandjuhtudel ning asjaomase elektri või gaasi ülekandesüsteemi halduri nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral tema pädevale asutusele võib gaasitarneid jätkata ka teatavatele artikli 11 lõikes 7 määratletud kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, kui gaasitarnete puudumine sellistele elektrijaamadele põhjustaks tõsist kahju elektrisüsteemi toimimisele või takistaks tootmist ja/või gaasi transporti.
Solidaarsusmeede on viimase abinõuna võetav meede, mida kohaldatakse ainult siis, kui taotlev liikmesriik:
ei ole suutnud täita tema solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele suunatud gaasitarnete puudujääki, kuigi on kohaldatud artikli 11 lõikes 3 osutatud meedet;
on ammendanud kõik turupõhised meetmed ja kõik oma hädaolukorra lahendamise kavas ette nähtud meetmed;
on komisjonile ja kõikide temaga kas otse ühendatud või lõike 2 kohaselt kolmanda riigi kaudu ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele esitanud selgesõnalise taotluse, millele on lisatud käesoleva lõike punktis b osutatud rakendatud meetmete kirjeldus;
on võtnud kohustuse maksta solidaarsust pakkuvale liikmesriigile lõike 8 kohaselt õiglast ja viivitamatut hüvitist.
Solidaarsust pakutakse käesoleva määruse kohaselt hüvitamise alusel. Solidaarsust taotlev liikmesriik maksab solidaarsust pakkuvale liikmesriigile viivitamata õiglast hüvitist või tagab õiglase hüvitise viivitamata maksmise. Selline õiglane hüvitis katab vähemalt:
taotleva liikmesriigi territooriumile tarnitud gaasi;
kõiki muid asjakohaseid ja mõistlikke kulusid, sealhulgas vajaduse korral selliste meetmete kulusid, mis võivad olla eelnevalt kehtestatud;
hüvitisi, mis tulenevad sellistest kohtumenetlustest, vahekohtumenetlustest või sarnastest menetlustest ja vaidluste lahendamisest, mis hõlmavad solidaarsust pakkuvat liikmesriiki sellise solidaarsuse pakkumisega seotud üksuste kaudu, ning selliste menetlustega seotud kulusid.
Esimese lõigu kohaselt makstav õiglane hüvitis katab muu hulgas kõiki mõistlikke kulusid, mida solidaarsust pakkuv liikmesriik kannab seoses hüvitise maksmise kohustusega liidu õigusega tagatud põhiõiguste alusel ja kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste alusel käesoleva artikli rakendamisel, ning täiendavaid mõistlikke kulusid, mis on seotud hüvitise maksmisega riiklike hüvitamisreeglite kohaselt.
Liikmesriigid võtavad 1. detsembriks 2018 vastu käesoleva lõike esimese ja teise lõigu rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige tehnilise ning õigus- ja finantskorra vastavalt lõikele 10. Selliste meetmetega võib näha ette viivitamata maksmise praktilise korra.
Liikmesriigid võtavad 1. detsembriks 2018 vastu vajalikud meetmed, sealhulgas need, mis on kokku lepitud tehnilises ning õigus- ja finantskorras, et tagada vastavalt lõigetele 1 ja 2 taotleva liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasiga varustamine. Tehnilises ning õigus- ja finantskorras lepivad kokku omavahel kas otseselt või lõike 2 kohaselt kolmanda riigi kaudu ühendatud liikmesriigid ning seda kirjeldatakse nende vastavates hädaolukorra lahendamise kavades. Selline kord võib muu hulgas hõlmata järgmisi elemente:
võrkude käitamisohutus;
kohaldatavad gaasihinnad ja/või hindade kujundamise metoodika, võttes arvesse hindade mõju turu toimimisele;
võrkudevaheliste ühenduste kasutamine, sh gaasi kahesuunalise transportimise võimekus ja maa-alused gaasihoidlad;
gaasimahud või nende kindlaksmääramise metoodika;
nende kulude kategooriad, mis tuleb õiglaselt ja viivitamata hüvitada ning mis võivad hõlmata tööstusharu piiramisega seotud kahjusid;
õiglase hüvitise võimaliku arvutamise meetod.
Enne solidaarsuse taotlemist liikmesriikide vahel kokku lepitud finantskord sisaldab sätteid vähemalt kõikide solidaarsuse pakkumisel tekkinud asjakohaste ja mõistlike kulude õiglase hüvitise arvutamise ning kõnealuse hüvitise maksmise kohustuse kohta.
Kõik hüvitusmehhanismid peavad pakkuma stiimuleid osalemiseks turupõhistes lahendustes, nagu enampakkumised ja nõudlusega seotud meetmed. Mehhanismidega ei tohi luua turuosaliste jaoks vastakaid stiimuleid, sealhulgas finantsilisest seisukohast, et nad lükkaksid oma meetmeid edasi seni, kuni hakatakse kohaldama mitteturupõhiseid meetmeid. Hädaolukorra lahendamise kavadesse tuleb lisada kõik hüvitusmehhanismid või vähemalt kokkuvõte neist.
Artikkel 14
Teabevahetus
Kui liikmesriik on välja kuulutanud ühe artikli 11 lõikes 1 osutatud kriisitasemetest, teevad asjaomased maagaasiettevõtjad iga päev asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks eelkõige järgmise teabe:
kolme järgmise päeva gaasipakkumise ja -nõudluse prognoos miljonites kuupmeetrites päevas;
igapäevased gaasikogused kõigis piiriülestes sisend- ja väljundpunktides ning kõigis tootmiskäitist, gaasihoidlat või veeldatud maagaasi terminali võrguga ühendavates punktides, väljendatuna miljonites kuupmeetrites päevas;
ajavahemik (päevade arv), mille jooksul on eeldatavasti võimalik tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.
Piirkondlikus või liidu hädaolukorras võib komisjon nõuda lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt viivitamata vähemalt järgmise teabe esitamist:
lõikes 1 sätestatud teave;
teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba rakendanud hädaolukorra leevendamiseks, ning teave nende meetmete tulemuslikkuse kohta;
taotlused, mis on esitatud teistele pädevatele asutustele lisameetmete võtmiseks;
teiste pädevate asutuste taotlusel rakendatud meetmed.
Komisjon analüüsib pädevate asutuste hinnanguid ning esitab liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja gaasikoordineerimisrühmale selle tulemused koondandmetena.
Selleks et pädevad asutused ja komisjon saaksid hinnata gaasivarustuskindluse olukorda riigi, piirkonna ja liidu tasandil, teatavad kõik maagaasiettevõtjad:
asjaomasele pädevale asutusele rohkem kui üks aasta kehtivate gaasi hankimiseks sõlmitud piiriülese mõõtmega gaasitarnelepingute kohta järgmised andmed:
lepingu kehtivusaeg;
lepingujärgsed aastamahud;
lepingujärgsed päevased maksimummahud häire- või hädaolukorras;
lepingujärgsed sihtkohad;
minimaalsed gaasi päeva- ja kuumahud;
gaasitarnete peatamise tingimused;
märge selle kohta, kas leping üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustab ekvivalentselt või ületab lõike 6 punktis b osutatud 28 % künnist kõige rohkem mõjutatud liikmesriigis,
kõige rohkem mõjutatud liikmesriigi pädevale asutusele rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist 1. novembril 2017 või hiljem, mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustavad ekvivalentselt 28 % või enam asjaomase liikmesriigi aastasest gaasitarbimisest, mis arvutatakse kõige uuemate kättesaadavate andmete põhjal. Lisaks sellele teatavad maagaasiettevõtjad hiljemalt 2. novembriks 2018 pädevale asutusele kõikidest kehtivatest lepingutest, mis vastavad samadele tingimustele. Teatamiskohustus ei hõlma hinnateavet ega kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmise jaoks oluliste kaubanduslepingute suhtes, välja arvatud hinnateave.
Pädev asutus teatab esimese lõigu punktis a loetletud andmed komisjonile anonüümses vormis. Uute lepingute sõlmimise või kehtivates lepingutes tehtavate muudatuste korral esitatakse terviklik andmekogum vastava aasta septembri lõpuks. Kui pädev asutus kahtleb, kas esimese lõigu punktis b nimetatud leping võiks seada ohtu liikmesriigi või piirkonna gaasivarustuskindluse, teatab ta kõnealusest lepingust komisjonile.
Artikkel 15
Ametisaladus
Ametisaladuse hoidmise kohustus kohaldub järgmistele isikutele, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet:
komisjonis töötavad või töötanud isikud;
komisjoni volitatud audiitorid ja eksperdid;
pädevates asutustes ja riiklikes reguleerivates asutustes või muudes asjaomastes asutustes töötavad või töötanud isikud;
pädevate asutuste ja riiklike reguleerivate asutuste või muude asjaomaste asutuste volitatud audiitorid ja eksperdid.
Artikkel 16
Koostöö energiaühenduse osalisriikidega
Artikkel 17
Komisjoni teostatav järelevalve
Komisjon teostab pidevat järelevalvet gaasivarustuskindlust käsitlevate meetmete üle ja annab korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale.
Komisjon teeb artikli 8 lõikes 7 osutatud hinnangute alusel 1. septembriks 2023 järeldused liidu tasandi gaasivarustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 17a
Komisjoni aruandlus
Komisjon esitab 28. veebruariks 2023 ja seejärel kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab järgmist:
ülevaade meetmetest, mida liikmesriigid on võtnud hoiustamiskohustuste täitmiseks;
ülevaade määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3a sätestatud sertifitseerimismenetluse jaoks vajalikust ajast;
ülevaade meetmetest, mida komisjon nõuab, et tagada täitmistrajektooride järgimine ja täituvuse sihttasemete saavutamine;
analüüs käesoleva määruse võimaliku mõju kohta gaasihindadele ja võimalikule gaasisäästule seoses artikli 6b lõikega 4.
Artikkel 18
Teavitamine
Riskihindamine, ennetavad tegevuskavad, hädaolukorra lahendamise kavad ja kõik muud dokumendid edastatakse komisjonile elektrooniliselt CIRCABC-süsteemi kaudu.
Kogu teatamisega seotud kirjavahetus toimub elektrooniliselt.
Artikkel 18a
Komiteemenetlus
Artikkel 19
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 20
Erand
Käesolevat määrust ei kohaldata Malta ja Küprose suhtes seni, kuni nende territooriumil ei tarnita gaasi. Malta ja Küpros täidavad järgmistest sätetest tulenevaid kohustusi ja kasutavad järgmistest sätetest tulenevat valikuõigust järgmiste kindlate ajavahemike jooksul arvutatuna päevast, kui esimest korda tarnitakse gaasi nende territooriumil:
artikli 2 punkt 5, artikli 3 lõige 2, artikli 7 lõige 5 ja artikli 14 lõike 6 punkt a: 12 kuud;
artikli 6 lõige 1: 18 kuud;
artikli 8 lõige 7: 24 kuud;
artikli 5 lõige 4: 36 kuud;
artikli 5 lõige 1: 48 kuud.
Selleks et täita artikli 5 lõikes 1 esitatud kohustust, võivad Malta ja Küpros kohaldada artikli 5 lõike 2 sätteid, sealhulgas kasutada mitteturupõhiseid nõudlusega seotud meetmeid.
Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 994/2010 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.
Artikli 13 lõikeid 1–6, artikli 13 lõike 8 esimest ja teist lõiku ning artikli 13 lõikeid 14 ja 15 kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.
Artikli 2 punkte 27–31, artikleid 6a–6d, artikli 16 lõiget 3, artikleid 17a ja 18a, artikli 20 lõiget 4 ning Ia ja Ib lisasid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I. LISA
Piirkondlik koostöö
Artikli 3 lõikes 7 osutatud riskidega seotud koostöö aluseks olevad liikmesriikide riskirühmad on järgmised:
Idapoolsete gaasitarnete riskirühmad:
Ukraina: Bulgaaria, Tšehhi, Taani Saksamaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Rootsi;
Valgevene: Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Soome, Rootsi;
Läänemeri: Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Slovakkia, Rootsi;
Kirdepiirkond: Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Soome, Rootsi;
Balkani piirkond: Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia.
Põhjamere gaasitarnete riskirühmad:
Norra: Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi;
Madala kütteväärtusega gaas: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad;
Taani: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi;
Ühendkuningriik: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad.
Põhja-Aafrika gaasitarnete riskirühmad:
Alžeeria: Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta, Austria, Portugal, Sloveenia;
Liibüa: Horvaatia, Itaalia, Malta, Austria, Sloveenia.
Kagupoolsete gaasitarnete riskirühmad:
Lõunapoolne gaasikoridor – Kaspia meri: Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Ungari, Malta, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia;
Vahemere idaosa: Kreeka, Itaalia, Küpros, Malta.
Ia LISA ( 6 )
Maa-aluseid gaasihoidlaid omavate liikmesriikide täitmistrajektoori vahe-eesmärgid ja täituvuse sihttasemed 2022. aastaks
|
Liikmesriik |
1. augusti vahe-eesmärk |
1. septembri vahe-eesmärk |
1. oktoobri vahe-eesmärk |
1. novembri täituvuse sihttase |
|
AT |
49 % |
60 % |
70 % |
80 % |
|
BE |
49 % |
62 % |
75 % |
80 % |
|
BG |
49 % |
61 % |
75 % |
80 % |
|
CZ |
60 % |
67 % |
74 % |
80 % |
|
DE |
45 % |
53 % |
80 % |
80 % |
|
DK |
61 % |
68 % |
74 % |
80 % |
|
ES |
71 % |
74 % |
77 % |
80 % |
|
FR |
52 % |
65 % |
72 % |
80 % |
|
HR |
49 % |
60 % |
70 % |
80 % |
|
HU |
51 % |
60 % |
70 % |
80 % |
|
IT |
58 % |
66 % |
73 % |
80 % |
|
LV |
57 % |
65 % |
72 % |
80 % |
|
NL |
54 % |
62 % |
71 % |
80 % |
|
PL |
80 % |
80 % |
80 % |
80 % |
|
PT |
72 % |
75 % |
77 % |
80 % |
|
RO |
46 % |
57 % |
66 % |
80 % |
|
SE |
40 % |
53 % |
67 % |
80 % |
|
SK |
49 % |
60 % |
70 % |
80 % |
Ib LISA
Jagatud vastutus kohustusliku täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektoori puhul
Seoses artikli 6a kohase täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektooriga jagavad Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik vastutust Haidachi ja 7Fieldsi hoidlate puhul. Nii Saksamaa Liitvabariigi kui ka Austria Vabariigi kõnealuse vastutuse täpne jaotus ja ulatus sõltub nende liikmesriikide kahepoolsest kokkuleppest.
II LISA
Valemiga N – 1 arvutamine
1. Valemi N – 1 mõiste
Valemiga N – 1 kirjeldatakse gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.
Gaasitaristu hõlmab gaasiülekandevõrku, sh võrkudevahelisi ühendusi, samuti arvutuspiirkonnaga seotud tootmiskäitisi, maagaasi veeldusjaamasid ja gaasihoidlaid.
Suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral peab ülejäänud gaasitaristu tehniline võimsus olema vähemalt võrdne gaasi päevase kogunõudlusega arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.
Järgmisel viisil valemiga N – 1 saadud tulemused peavad võrduma vähemalt 100 %ga.
2. Arvutusmeetod valemi N – 1 kasutamisel
, N – 1 ≥ 100 %
Arvutusel kasutatud parameetrid peavad olema selgelt kirjeldatud ja põhjendatud.
EPm-i arvutamisega seoses esitatakse sisendpunkte ja nende individuaalset läbilaskevõimet käsitlev üksikasjalik loetelu.
3. Valemi N – 1 parameetrid
„Arvutuspiirkond“ – pädeva asutuse poolt kindlaks määratud geograafiline piirkond, mille jaoks koostatakse valem N – 1.
„Dmax“ – gaasi päevane kogunõudlus (miljonites kuupmeetrites päevas) arvutuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.
„EPm“ – sisendpunktide (mis ei ole mõistetega Pm, LNGm ja Sm hõlmatud tootmiskäitised, maagaasi veeldusjaamad ja gaasihoidlad) tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide selliste arvutuspiirkonna piiril asuvate sisendpunktide tehnilise võimsuse summa, mille kaudu on võimalik tarnida gaasi arvutuspiirkonda.
„Pm“ – suurim tehniline tootmisvõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõigi gaasitootmiskäitiste summaarne suurim tehniline päevane tootmisvõimsus, mida saab tarnida arvutuspiirkonna sisendpunktidesse.
„Sm“ – hoidla suurim väljastamismaht (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide gaasihoidlate summaarne suurim päevane väljastamismaht, mida saab tarnida arvutuspiirkonna piiril asuvatesse sisendpunktidesse, võttes arvesse nende asjaomaseid tehnilisi tingimusi.
„LNGm“ – maagaasi veeldusjaamade suurim tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvutuspiirkonna kõikide maagaasi veeldusjaamade summaarne suurim tehniline päevane väljundvõimsus; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu veeldatud maagaasi mahalaadimine, abiteenused, ajutine hoiustamine ja taasgaasistamine ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku.
„Im“ – sellise suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), millel on suurim suutlikkus arvutuspiirkonna varustamiseks. Kui mitu gaasitaristut on ühendatud ühisesse ära- või juurdevoolu võimaldavasse gaasitaristusse ja neid ei ole võimalik eraldi käitada, loetakse need üheks gaasitaristuks.
4. Valemiga N – 1 arvutamine, kasutades nõudlusega seotud meetmeid
, N – 1 ≥ 100 %
„Deff“ – Dmax'i osa (miljonites kuupmeetrites päevas), mida gaasitarnehäire korral suudetakse piisavalt ja õigeaegselt katta turupõhiste nõudlusega seotud meetmetega vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile c ja artikli 5 lõikele 2.
5. Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine
Vajaduse korral laiendatakse punktis 3 osutatud arvestuspiirkond asjakohasele piirkondlikule tasandile, nagu on kindlaks määranud asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused. Arvutust võib ka laiendada riskirühma piirkonna tasandile, kui nii on kokku lepitud riskirühma pädevate asutustega. Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamisel kasutatakse suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut. Piirkonna suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on piirkonna suurim gaasitaristu, mis otseselt või kaudselt aitab kaasa kõnealuse piirkonna liikmesriikide gaasivarustusele, ja see määratletakse riskihindamise tulemusena.
Piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine võib asendada riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamist üksnes juhul, kui suurim ühist huvi pakkuv eraldi vaadeldav gaasitaristu on ühise riskihindamise kohaselt suure tähtsusega kõigi asjaomaste liikmesriikide gaasitarnete jaoks.
Riskirühma tasandil kasutatakse artikli 7 lõikes 4 osutatud arvutuste puhul I lisas loetletud riskirühmade suurimat ühist huvi pakkuvat eraldi vaadeldavat gaasitaristut.
III LISA
Alaline gaasi kahesuunalise transportimise võimekus
1. Käesolevas lisa sätete täitmiseks võib riiklik reguleeriv asutus toimida pädeva asutusena, kui liikmesriik nii otsustab.
2. Võrkudevahelise ühenduse gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks või tõhustamiseks või kõnealuse kohustuse suhtes erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks esitavad võrkudevahelise ühenduse kummagi poole ülekandesüsteemi haldurid pärast kõigi potentsiaalselt asjaomaste ülekandesüsteemi halduritega konsulteerimist oma pädevatele asutustele („asjaomased pädevad asutused“) ja oma reguleerivatele asutustele („asjaomased reguleerivad asutused“):
ettepaneku alalise ja tegeliku võimekuse tagamiseks gaasi kahesuunaliseks transportimiseks alalise gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse jaoks seoses vastassuunaga („tegelike vastassuunavoogude läbilaske võimekus“) või
gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamise kohustusest erandi tegemise taotluse.
Ülekandesüsteemi haldurid püüavad esitada ühise ettepaneku või erandi tegemise taotluse. Kui esitatakse ettepanek gaasi kahesuunalise transportimise võimekuse tagamiseks, võivad ülekandesüsteemi haldurid esitada põhjendatud ettepaneku kulude riikidevaheliseks jaotamiseks. Kõikide võrkudevaheliste ühenduste puhul, mis on olemas 1. novembril 2017, tuleb kõnealused dokumendid esitada hiljemalt 1. detsembril 2018 pärast teostatavusuuringu etapi lõppu, kuid enne uute võrkudevaheliste ühenduste üksikasjaliku detailplaneeringu etapi algust.
3. Pärast ettepaneku või erandi tegemise taotluse vastuvõtmist konsulteerivad asjaomased pädevad asutused seoses ettepaneku või erandi tegemise taotlusega viivitamata nende liikmesriikide pädevate asutuste või riiklike reguleerivate asutustega, kui need ei ole pädevad asutused, kes riskihindamise kohaselt võiksid vastassuunavoogude läbilaske võimekusest kasu saada, ning koostööameti ja komisjoniga. Asutused, kellega konsulteeritakse, võivad esitada oma arvamuse nelja kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse saamisest.
4. Vastavalt artikli 5 lõigetele 6 ja 7 teevad asjaomased reguleerivad asutused kuue kuu jooksul pärast ühise ettepaneku kättesaamist ning pärast asjaomaste projektiedendajatega konsulteerimist koordineeritud otsused investeerimiskulude riikidevahelise jaotuse kohta, kus määratakse kindlaks projekti kõikide ülekandesüsteemi haldurite kanda jäävad osad. Kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõua kõnealuse tähtaja jooksul kokkuleppele, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi.
5. Asjaomased pädevad asutused võtavad vastu koordineeritud otsuse riskihindamise, käesoleva määruse artikli 5 lõikes 5 loetletud teabe ja käesoleva lisa punkti 3 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamuste alusel ning võttes arvesse gaasivarustuskindlust ja maagaasi siseturu toimimisse antavat panust. Koordineeritud otsus võetakse vastu kahe kuu jooksul. Kahekuuline ajavahemik algab pärast käesoleva lisa punktis 3 osutatud arvamuste jaoks ette nähtud neljakuulise tähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui kõik arvamused on kätte saadud varem, või siis pärast käesoleva lisa punktis 4 osutatud asjaomaste reguleerivate asutuste koordineeritud otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud kuuekuulise ajavahemiku lõppemist. Koordineeritud otsuses:
kiidetakse heaks gaasi kahesuunalise transportimise võimekust käsitlev ettepanek. Otsus hõlmab kulude-tulude analüüsi, rakendamise ajakava ja otsuse edaspidise kasutamise korda ning sellele lisatakse punktis 4 osutatud ja asjaomaste reguleerivate asutuste koostatud koordineeritud otsus kulude riikidevahelise jaotuse kohta või
tehakse ajutine erand või pikendatakse seda kuni neljaks aastaks, kui otsuse osaks oleva kulude-tulude analüüsi kohaselt ei aitaks tagasivoo läbilaskevõimsus parandada ühegi asjaomase liikmesriigi varustuskindlust või kui investeerimiskulud oleksid märkimisväärselt suuremad kui oodatav soodne mõju gaasivarustuskindlusele või
nõutakse ülekandesüsteemi halduritelt ettepaneku või erandi tegemise taotluse muutmist ja uuesti esitamist hiljemalt nelja kuu möödudes.
6. Asjaomased pädevad asutused esitavad koordineeritud otsuse koos punkti 3 kohaste konsultatsioonide tulemusena saadud arvamustega viivitamata punkti 3 kohaselt arvamuse esitanud pädevatele asutustele ja riiklikele reguleerivatele asutustele, asjaomastele reguleerivatele asutustele, koostööametile ja komisjonile.
7. Kahe kuu jooksul pärast koordineeritud otsuse kättesaamist võivad punktis 6 osutatud pädevad asutused esitada vastuväiteid koordineeritud otsuse kohta otsuse vastu võtnud asjaomastele pädevatele asutustele, koostööametile ja komisjonile. Vastuväited piirduvad faktide ja hinnangutega, eelkõige piiriülese kulujaotuse kohta, mille puhul ei ole korraldatud punkti 3 kohast konsultatsiooni.
8. Kolme kuu jooksul pärast koordineeritud otsuse punkti 6 kohast kättesaamist esitab koostööamet arvamuse koordineeritud otsuse elementide kohta, võttes arvesse kõiki võimalikke vastuväiteid, ning edastab arvamuse kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele, punktis 6 osutatud pädevatele asutustele ja komisjonile.
9. Nelja kuu jooksul pärast koostööametilt punkti 8 kohase arvamuse saamist võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse koordineeritud otsuse muutmist. Kõikide selliste komisjoni otsuste aluseks on punktis 5 sätestatud kriteeriumid, asjaomaste asutuste otsuse põhjendused ning koostööameti arvamus. Asjaomased pädevad asutused täidavad komisjoni nõude, muutes oma otsust nelja nädala jooksul.
Kui komisjon ei ole eespool nimetatud nelja kuu jooksul reageerinud, siis loetakse, et komisjon ei ole asjaomaste pädevate asutuste otsuse suhtes vastuväiteid esitanud.
10. Kui asjaomased pädevad asutused ei suutnud koordineeritud otsust vastu võtta punktis 5 esitatud tähtajaks või kui asjaomased reguleerivad asutused ei jõudnud kulude jaotamise suhtes kokkuleppele punktis 4 esitatud tähtajaks, siis teavitavad asjaomased pädevad asutused sellest koostööametit ja komisjoni hiljemalt tähtaja möödumise päeval. Nelja kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest võtab komisjon pärast võimalikku konsulteerimist koostööametiga vastu otsuse, mis hõlmab kõiki punktis 5 loetletud koordineeritud otsuse elemente, välja arvatud kulude riikidevaheline jaotus, ning esitab selle otsuse asjaomastele pädevatele asutustele ja koostööametile.
11. Kui käesoleva lisa punkti 10 kohases komisjoni otsuses nõutakse gaasi kahesuunalise transportimise võimekust, võtab koostööamet kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsuse kättesaamist vastu otsuse, mis hõlmab kulude riikidevahelist jaotust vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 7. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib koostööamet asjaomaste reguleerivate asutuste ning ülekandesüsteemi halduritega. Kolmekuulist ajavahemikku võib pikendada veel kahe kuu võrra, kui koostööamet peab taotlema lisateavet. Täiendav kahekuuline tähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.
12. Komisjon, koostööamet, pädevad asutused, riiklikud reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
13. Määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamise kohustusest tehtud erandid jäävad kehtima, välja arvatud juhul, kui komisjon või teine asjaomane liikmesriik nõuab nende läbivaatamist või kui nende kehtivusaeg lõpeb.
IV LISA
Ühise riskihindamise vorm
Järgmine vorm tuleb täita riskirühmas kokkulepitud keeles.
Üldine teave
1. Süsteemi kirjeldus
Esitage samuti riskirühma gaasisüsteemi lühikirjeldus, hõlmates järgmist:
riskirühma gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), piirkonna ja liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;
võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa ( 10 );
riskirühma oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:
salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;
suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);
sisemaise energiatootmise tähtsus riskirühmas:
toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;
suurim päevane tootmisvõimsus;
gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).
2. Taristunorm (artikkel 5)
Kirjeldage valemi(te)ga N – 1 arvutamist riskirühma piirkonna tasandil, kui nii on kokku lepitud riskirühma pädevate asutustega, ning olemasolevat gaasi kahesuunalise transportimise võimekust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.
Valem N – 1
riskirühma suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;
piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine;
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);
valemis N – 1 kasutatavate parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).
Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus
märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkude vahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;
esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);
märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.
3. Riskide väljaselgitamine
Kirjeldage olulist riikidevahelist riski, mille jaoks riskirühm loodi, samuti riskitegureid erinevatel juhtudel, mis võivad tuua kaasa riski realiseerumise, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.
Nende riskitegurite mittetäielik loetelu, mis tuleb hindamisse lisada ainult siis, kui see on asjaomase pädeva asutuse arvates asjakohane.
Poliitilised riskid
Tehnoloogilised riskid
Kaubanduslikud riskid/tururiskid/finantsriskid
Sotsiaalsed riskid
Looduslikud riskid
Analüüs
kirjeldage riskirühma jaoks olulist riikidevahelist riski ja kõiki teisi asjakohaseid riskitegureid, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosust ja mõju ning liikmesriikide vahelist riskide koosmõju ja vastastikust suhet, kui see on asjakohane;
kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk;
esitage asjaomaste riskistsenaariumide loetelu riskiallika kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid;
märkige, mil määral on kaalutud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku koostatud stsenaariume.
4. Riskianalüüs ja -hindamine
Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumide matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid gaasivarustuskindluse meetmeid, näiteks II lisa punktis 2 esitatud valemi N – 1 kohaselt arvutatud taristunormi, kui see on asjakohane, ja gaasivarustuskindluse normi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:
kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;
kirjeldada üksikasjalikult matkimise tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).
5. Järeldused
Kirjeldage ühise riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.
V LISA
Riikliku riskihindamise vorm
Üldine teave
Kõnealuse riskihindamise koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 11 )
1. Süsteemi kirjeldus
|
1.1. |
Esitage piirkonna gaasisüsteemi konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 12 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:
a)
b)
asjaomaste riskirühmade gaasisüsteemi(de) toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;
c)
võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus protsendina päritoluriigi kaupa ( 15 );
d)
riskirühma oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:
i)
salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;
ii)
suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);
e)
sisemaise energiatootmise tähtsus riskirühma(de)s:
i)
toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;
ii)
suurim päevane tootmisvõimsus ja kirjeldus selle kohta, kuidas see võib hõlmata suurimat päevast tarbimist;
f)
gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest). |
|
1.2. |
Esitage liikmesriigi gaasisüsteemi lühikirjeldus, hõlmates järgmist:
a)
peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);
b)
gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b). Vajaduse korral lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;
c)
varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;
d)
võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;
e)
salvestamise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:
i)
salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;
ii)
suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);
f)
sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:
i)
toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;
ii)
suurim päevane tootmisvõimsus;
g)
gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest). |
2. Taristunorm (artikkel 5)
Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi ja alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos otse ühendatud liikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ning olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.
Valem N – 1
suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;
riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);
valemiga N – 1 arvutamise tulemuste selgitus olukorras, kus varusid on 30 % ja 100 % koguvõimsusest;
valemi N – 1 hüdraulilisel mudelil põhineva matkimise peamiste tulemuste selgitus;
liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:
asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel ühine arvutamine/ühised arvutamised valemiga N – 1:
Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus
märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;
esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);
märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.
3. Riskide väljaselgitamine
Kirjeldage riskiallikaid, mis võivad avaldada negatiivset mõju gaasivarustuskindlusele liikmesriigis, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.
Nende riskitegurite liikide mittetäielik loetelu, mis tuleb hindamisse lisada ainult siis, kui see on pädeva asutuse arvates asjakohane.
Poliitilised riskid
Tehnoloogilised riskid
Kaubanduslikud riskid/tururiskid/finantsriskid
Sotsiaalsed riskid
Looduslikud riskid
Analüüs
määrake kindlaks liikmesriigi jaoks asjaomased riskitegurid, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosus ja mõju;
kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk;
esitage asjaomaste riskistsenaariumide loetelu riskitegurite ja riskide avaldumise tõenäosuse kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid.
4. Riskianalüüs ja -hindamine
Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumide matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid gaasivarustuskindluse meetmeid, nagu II lisa punktis 2 esitatud valemi N – 1 kohaselt arvutatud taristunormi ja gaasivarustuskindluse normi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:
kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;
kirjeldada üksikasjalikult matkimise tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).
5. Järeldused
Kirjeldage liikmesriiki hõlmanud ühise riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.
VI LISA
Ennetava tegevuskava vorm
Üldine teave
1. Süsteemi kirjeldus
|
1.1. |
Esitage piirkonna gaasisüsteemide konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 17 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:
a)
b)
riskirühmade gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;
c)
võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus päritoluriigi kaupa ( 20 );
d)
piirkonna oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:
i)
salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;
ii)
suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja kütteperioodi lõpu taseme puhul);
e)
sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:
i)
toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;
ii)
suurim päevane tootmisvõimsus;
f)
gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);
g)
energiatõhususmeetmete rolli kirjeldus ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele. |
|
1.2. |
Esitage gaasisüsteemi lühikirjeldus liikmesriigiti, hõlmates järgmist:
a)
peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);
b)
gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b);
c)
varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;
d)
võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;
e)
energia salvestamise tähtsus liikmesriigis, millega seoses kirjeldatakse
i)
salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütmishooaja nõudlusega;
ii)
suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);
f)
sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:
i)
toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;
ii)
suurim päevane tootmisvõimsus;
g)
gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest);
h)
energiatõhususmeetmete roll ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele. |
2. Riskihindamise kokkuvõte
Kirjeldage lühidalt artikli 7 kohaselt läbiviidud asjaomase ühise ja riikliku riskihindamise tulemusi, sealhulgas:
hinnatud stsenaariumide loetelu ja iga stsenaariumi puhul rakendatud eelduste lühikirjeldust ning kindlaks tehtud puudusi/riske;
riskihindamise peamisi järeldusi.
3. Taristunorm (artikkel 5)
Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi, alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos naaberliikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ja olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.
3.1. Valem N – 1
piirkonna suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;
piirkonna tasandil valemiga N – 1 arvutamine;
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).
3.2. Riigi tasand
Valem N – 1
suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;
riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);
liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:
asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel normi N – 1 ühine arvutamine/ühised arvutamised:
Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus
märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;
esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);
märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.
4. Varustuskindlusnormi täitmine (artikkel 6)
Kirjeldage meetmeid, mida on võetud selleks, et täita varustuskindlusnormi ning gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud gaasivarustuskindluse normi või selleks kehtestatud täiendavaid kohustusi.
Kohaldatud kaitstud tarbijate mõiste, sh hõlmatud tarbijate kategooriad ja nende aastane gaasitarbimine (kategooriate kaupa, netoväärtusena ja protsendimäärana riigi aastasest gaasi lõpptarbimisest).
Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalikud gaasikogused.
Artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud stsenaariumi kohaselt varustuskindlusnormi täitmiseks vajalik võimsus.
Varustuskindlusnormi täitmiseks rakendatud meede/meetmed:
meetme(te) kirjeldus;
adressaadid;
varustuskindlusnormi täitmise eeljärelevalve süsteemi (kui selline süsteem on kasutusel) kirjeldus;
sanktsioonide kord, kui see on kohaldatav;
järgmiste elementide kirjeldus iga meetme kohta:
mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):
muude liikmesriikide varustuskindlusele;
riiklikule turule;
siseturule;
meetmete puhul, mis on rakendatud 1. novembril 2017 või hiljem, palun lisage mõjuhinnangu lühikokkuvõte või link artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud meetme(te) avalikule mõjuhinnangule.
kui see on asjakohane, tuleb gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:
meetme(te) kirjeldus;
solidaarsuse vaimus ja kooskõlas artikliga 13 rakendatav mehhanism suurendatud varustuskindluse normi või täiendavate kohustuste vähendamiseks tavapäraste näitajateni;
kui see on asjakohane, tuleb 1. novembril 2017 või hiljem gaasivarustuskindluse tagamiseks suurendatud varustuskindlusnormi või selleks kehtestatud täiendavate kohustuste iseloomustamiseks esitada:
adressaadid;
mõjutatud gaasikogused ja võimsused;
selgitus kõnealuse meetme vastavuse kohta artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
5. Ennetusmeetmed
Kirjeldage võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.
Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:
meetme riiklikku või piirkondlikku mõõdet;
meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;
meetme mõju tarbijatele;
vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:
kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju asjaomas(t)e riskirühma(de) liikmesriigi varustuskindlusele;
mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):
põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);
meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);
analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:
muude liikmesriikide varustuskindlusele;
riiklikule turule;
siseturule;
selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele;
selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.
6. Muud meetmed ja kohustused (nt süsteemi ohutu käitamine)
Kirjeldage muid meetmeid ja kohustusi, mida on rakendatud seoses maagaasiettevõtjatega ja muude asjaomaste asutustega, kes tõenäoliselt mõjutavad gaasivarustuskindlust, näiteks süsteemi ohutu käitamisega seotud kohustusi; nimetage ettevõtjad ja asutused, keda kõnealune kohustus mõjutaks ning asjaomased gaasikogused. Selgitage täpselt, millal ja kuidas neid meetmeid kohaldatakse.
7. Taristuprojektid
Kirjeldage tulevasi taristuprojekte, sealhulgas asjaomaste riskirühmade ühishuviprojekte, esitage teave projektide hinnangulise rakendusaja, võimsuse ning riskirühma gaasivarustuskindlusele avalduva eeldatava mõju kohta.
Märkige, kuidas on taristuprojektide puhul arvesse võetud kogu liitu hõlmavat kümneaastast võrgu arengukava, mille on koostanud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.
8. Varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused
Nimetage kehtivad varustuskindlusega seotud avalike teenuste osutamise kohustused ja kirjeldage neid lühidalt (üksikasjalikuma teabe esitamiseks kasutage lisasid). Selgitage täpselt, kes peab täitma kõnealuseid kohustusi ja kuidas see peab toimuma. Kui see on asjakohane, kirjeldage, kuidas ja millal neid avalike teenuste osutamise kohustusi tuleks täita.
9. Konsulteerimine sidusrühmadega
Kirjeldage käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt kõnealuse kava ja hädaolukorra lahendamise kava väljatöötamisega seoses korraldatud konsultatsioonide puhul kasutatud mehhanisme ja konsultatsioonide tulemusi, käsitledes järgmisi konsultatsioonides osalejaid:
maagaasiettevõtjad;
asjaomased kodutarbijate huve esindavad organisatsioonid;
asjaomased gaasi tööstustarbijate, sealhulgas elektritootjate huve esindavad organisatsioonid;
riigi reguleeriv asutus.
10. Piirkondlik mõõde
Kirjeldage kõiki riikides valitsevaid olusid ja võetud meetmeid, mis on olulised varustuskindluse seisukohalt ning mida ei ole käsitletud kõnealuse kava eelmistes jagudes.
Märkige, kuidas on võetud arvesse võimalikud märkused pärast artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud konsulteerimist.
11.1. N – 1 arvutamine riskirühma tasandil, kui nii on kokku leppinud riskirühma pädevad asutused
Valem N – 1
riskirühma suurima ühist huvi pakkuva eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;
riskirühma tasandil valemiga N – 1 arvutamine;
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas nende arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena).
11.2. Koostöömehhanismid
Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse asjaomaste riskirühmade liikmesriikide vahelises koostöös, sealhulgas ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava piiriüleste meetmete väljatöötamisel.
Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse koostöös muude liikmesriikidega artikli 13 kohaldamiseks vajalike sätete koostamiseks ja vastuvõtmiseks.
11.3. Ennetusmeetmed
Kirjeldage riskirühmas või piirkondlike kokkulepete tulemusena võetud või võetavaid ennetusmeetmeid.
Kirjeldage iga riskihindamise tulemusena kindlaks tehtud riski puhul võetavat ennetusmeedet, sealhulgas järgmist:
meetme mõju riskirühma liikmesriikidele;
meetme majanduslikku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust;
meetme mõju keskkonnale;
meetme mõju tarbijatele;
vajaduse korral tuleb kirjeldada järgmist:
Kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel põhjustel kui riskihindamine, kuid avaldavad positiivset mõju riskirühma varustuskindlusele.
Mitteturupõhiste meetmete rakendamise korral (iga meetme kohta):
põhjendage meetme vajalikkust (st miks ei saa varustuskindlust saavutada üksnes turupõhiste meetmetega);
meetme proportsionaalsuse põhjendus (st miks mitteturupõhine meede on kõige vähem piirav vahend soovitud mõju saavutamiseks);
analüüs, mis käsitleb kõnealuse meetme mõju:
muude liikmesriikide varustuskindlusele;
riiklikule turule;
siseturule.
Selgitage, kui suureks on peetud tõhususe parandamise meetmete, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.
Selgitage, kui suureks on peetud taastuvate energiaallikate positiivset mõju varustuskindluse suurendamisele.
VII LISA
Hädaolukorra lahendamise kava vorm
Üldine teave
Kõnealuse kava koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 21 ).
1. Kriisitaseme kindlaksmääramine
Märkige iga kriisitaseme väljakuulutamise eest vastutav asutus ja menetlused, mida tuleb kriisitaseme väljakuulutamise puhul järgida.
Juhul kui need on olemas, lisage näitajad või parameetrid, mille alusel kaalutakse, kas sündmuse tulemusena võib märkimisväärselt halveneda tarneolukord, ning võetakse vastu otsus konkreetse kriisitaseme väljakuulutamise kohta.
2. Iga kriisitaseme puhul võetavad meetmed ( 22 )
2.1. Varajase hoiatamise tase
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;
meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
2.2. Häireolukorra tase
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;
meetmega häireolukorraga toimetulekusse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage häireolukorra taseme korral maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.
2.3. Hädaolukorra tase
Koostage loetelu nõudluse ja pakkumise poole meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sealhulgas selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik.
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid turupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
järgitava korra kirjelduse;
meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage hädaolukorra puhul kavandatavaid või kohaldatavaid mitteturupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
hinnangu sellise meetme vajalikkuse kohta kriisiga toimetulekuks, sealhulgas meetme kasutamise ulatuse kohta;
meetme rakendamise korra üksikasjaliku kirjelduse (nt mis tingiks selle meetme rakendamine, kes teeks rakendamist käsitleva otsuse);
turupõhiseid meetmeid täiendava meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
meetme muude mõjude hinnangu;
meetme ja artikli 11 lõikes 6 sätestatud tingimuste vahelise kooskõla põhjenduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.
3. Elektrienergia ja kaugküttega seotud konkreetsed meetmed
Kaugküte
kirjeldage lühidalt gaasitarnehäire tõenäolist mõju kaugküttesektorile;
märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku kaugküttesüsteemile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus.
Gaasist toodetud elektrienergia tarnimine
kirjeldage lühidalt gaasitarnehäire tõenäolist mõju elektrisektorile;
märkige, milliseid meetmeid ja abinõusid kasutatakse gaasitarnehäire võimaliku elektrisektorile avaldatava mõju leevendamiseks. Kui konkreetsete meetmete vastuvõtmine ei ole asjakohane, siis esitage selle kohta põhjendus;
märkige mehhanismid/kehtivad sätted, mille eesmärk on tagada nõuetekohane kooskõlastamine, sealhulgas teabevahetus, gaasi- ja elektrisektori peamiste osalejate vahel, eelkõige ülekandesüsteemi haldurite vahel eri kriisitasemete puhul.
4. Kriisijuht või -rühm
Märkige, kes on kriisijuht, ja määrake kindlaks tema ülesanded.
5. Osalejate ülesanded ja vastutus
Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks järgmiste osalejate ülesanded ja vastutus, sealhulgas pädevate asutustega ja vajaduse korral riigi reguleeriva asutusega suhtlemise puhul:
maagaasiettevõtjad;
tööstustarbijad;
asjaomased elektritootjad.
Määrake iga kriisitaseme puhul kindlaks, millised on pädevate asutuste ülesanded ja kohustused, samuti selliste organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid.
6. Meetmed seoses tarbijate, kes ei ole kaitstud tarbijad, lubamatu gaasitarbimisega
Kirjeldage meetmeid, mida mis on kehtestatud selleks, et võimalikult suures ulatuses takistada hädaolukorra puhul kaitstud tarbijatele mõeldud gaasivaru tarbimist tarbijate poolt, kes ei ole kaitstud tarbijad, ohustamata sealjuures gaasisüsteemi ohutut ja usaldusväärset käitamist ning tekitamata ohtlikke olukordi. Märkige meetme laad (haldusmeede, tehniline meede jne), peamised osalejad ning järgitavad menetlused.
7. Hädaolukorra katsed
esitage hädaolukorrale reaalajas reageerimise matkimisajakava;
märkige osalejad, menetlused ja konkreetsed suure ja keskmise mõjuga stsenaariumid, mida on matkitud.
Hädaolukorra lahendamise kava ajakohastamise puhul kirjeldage lühidalt pärast viimast hädaolukorra lahendamise kava esitamist tehtud katseid ja nende peamisi tulemusi. Märkige, milliseid meetmeid on võetud kõnealuste katsete tulemusena.
8. Piirkondlik mõõde
8.1. Iga kriisitaseme puhul võetavad meetmed
8.1.1. Varajase hoiatamise tase
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;
meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
8.1.2. Häireolukorra tase
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjelduse;
järgitava korra kirjelduse, kui see on kohaldatav;
meetmega mis tahes sündmusega toimetulekusse või sündmuse jaoks valmistumisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage häireolukorra taseme korral maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.
8.1.3. Hädaolukorra tase
Koostage loetelu nõudluse ja pakkumise poole meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sealhulgas selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik.
Kirjeldage kõnealuses etapis võetavaid turupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
järgitava korra kirjelduse;
meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage hädaolukorra puhul kavandatavaid või kohaldatavaid mitteturupõhiseid meetmeid, esitades iga meetme kohta:
meetme ja peamiste osalejate lühikirjeldused;
hinnangu sellise meetme vajalikkuse kohta kriisiga toimetulekuks, sealhulgas meetme kasutamise ulatuse kohta;
meetme rakendamise korra üksikasjaliku kirjelduse (nt mis tingiks selle meetme rakendamine, kes teeks rakendamist käsitleva otsuse);
turupõhiseid meetmeid täiendava meetmega hädaolukorra leevendamisse antava eeldatava panuse kirjelduse;
meetme muude mõjude hinnangu;
meetme ja artikli 11 lõikes 6 kehtestatud tingimuste vahelise kooskõla põhjenduse;
osalejatevahelise teabevoogude liikumise kirjelduse.
Kirjeldage maagaasiettevõtjate suhtes kehtivaid aruandluskohustusi.
8.2. Koostöömehhanismid
kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse iga asjaomase riskirühmaga koostööd ja tagatakse asjakohane kooskõlastamine iga kriisitaseme puhul. Kui need on olemas ja neid ei ole hõlmatud punktiga 2, kirjeldage otsuste tegemise menetlusi, mille eesmärk on asjakohane reageerimine piirkonna tasandil iga kriisitaseme puhul;
kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd muude liikmesriikidega väljaspool riskirühmi ning kooskõlastatakse tegevust iga kriisitaseme puhul.
8.3. Liikmesriikide vaheline solidaarsus
kirjeldage otse ühendatud liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 13 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks;
vajaduse korral kirjeldage kolmanda riigi kaudu omavahel ühendatud liikmesriikide vahel kokkulepitud korda artiklis 13 osutatud solidaarsuspõhimõtte kohaldamise tagamiseks.
VIII LISA
Mitteturupõhiste gaasivarustuskindluse meetmete loetelu
Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmises näitlikus ja mittetäielikus loetelus esitatud meetmete võtmist üksnes hädaolukorras.
Gaasi pakkumisega seotud meetmed:
Gaasinõudlusega seotud meetmed:
IX LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EL) nr 994/2010 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
|
— |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 4 |
|
— |
Artikkel 15 |
|
— |
Artikkel 16 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 17 |
|
— |
Artikkel 18 |
|
— |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 22 |
|
I lisa |
II lisa |
|
Artikkel 7 |
III lisa |
|
IV lisa |
I lisa |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |
|
— |
VI lisa |
|
— |
VII lisa |
|
II lisa |
— |
|
III lisa |
VIII lisa |
|
— |
IX lisa |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
( 2 ) Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 6 ) Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse iga liikmesriigi käesolevast määrusest, eelkõige selle artiklitest 6a, 6b ja 6c tulenevaid proportsionaalseid kohustusi.
Artikli 6a lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate liikmesriikide puhul arvutatakse proportsionaalne vahe-eesmärk, korrutades tabelis esitatud väärtuse 35 % piirmääraga ja jagades tulemuse 80 %ga.
( 7 ) Kui pädev asutus on kõnealuse ülesande täitmise delegeerinud, märkige pädeva asutuse nimel riskihindamise koostamise eest vastutava(te) organi(te) nimi (nimed).
( 8 ) Esimese hindamise puhul lisage kahe eelneva aasta andmed. Ajakohastamisel lisage nelja eelneva aasta andmed.
( 9 ) Sealhulgas tööstustarbijad, elektritootjad, kaugküttesüsteem, kodutarbijad ja teenuseosutajad ning muud tarbijad (täpsustage palun, millised tarbijaliigid kuuluvad muude tarbijate hulka). Märkige ka kaitstud tarbijate tarbimise maht.
( 10 ) Kirjeldage kasutatud metoodikat.
( 11 ) Kui pädev asutus on kõnealuse ülesande täitmise delegeerinud, märkige pädeva asutuse eest riskihindamise koostamise eest vastutava(te) organi(te) nimi (nimed).
( 12 ) Lihtsuse mõttes tuleks teave esitada riskirühmade kõrgeimal tasemel ja vajaduse korral andmed koondada.
( 13 ) Esimese hindamise puhul lisage kahe eelneva aasta andmed. Ajakohastamisel lisage nelja eelneva aasta andmed.
( 14 ) Sealhulgas tööstustarbijad, elektritootjad, kaugküttesüsteem, kodutarbijad ja teenuseosutajad ning muud tarbijad (täpsustage, millised tarbijaliigid kuuluvad muude tarbijate hulka). Märkige ka kaitstud tarbijate tarbimise maht.
( 15 ) Kirjeldage kasutatud metoodikat.
( 16 ) Kui pädev asutus on kõnealuse ülesande täitmise delegeerinud, märkige pädeva asutuse eest kava koostamise eest vastutava(te) organi(te) nimi (nimed).
( 17 ) Lihtsuse mõttes tuleks teave esitada riskirühmade kõrgeimal tasemel ja vajaduse korral andmed koondada.
( 18 ) Esimese kava puhul lisage kahe eelneva aasta andmed. Ajakohastamisel lisage nelja eelneva aasta andmed.
( 19 ) Sealhulgas tööstustarbijad, elektritootjad, kaugküttesüsteem, kodutarbijad ja teenuseosutajad ning muud tarbijad (täpsustage palun, millised tarbijaliigid kuuluvad muude tarbijate hulka).
( 20 ) Kirjeldage kasutatud metoodikat.
( 21 ) Kui pädev asutus on kõnealuse ülesande täitmise delegeerinud, märkige palun pädeva asutuse nimel kava koostamise eest vastutava(te) organi(te) nimi (nimed).
( 22 ) Nii piirkondlikud kui ka riiklikud meetmed.
( 23 ) Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 9.10.2009, lk 9).