EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02016L2341-20240109
Directive (EU) 2016/2341 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2016 on the activities and supervision of institutions for occupational retirement provision (IORPs) (recast) (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02016L2341 — ET — 09.01.2024 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 354 23.12.2016, lk 37) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2864, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2341,
14. detsember 2016,
tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga reguleeritakse tööandja kogumispensioni asutuste (edaspidi „pensioniasutus“) tegevuse alustamist ja majandustegevust.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttel tegutsevate asutuste suhtes;
asutuste suhtes, mille sponsorettevõtja töötajatel ei teki õigusi pensionimaksetele ja mille sponsorettevõtja võib varad välja võtta igal ajal, täitmata tingimata oma pensionimaksete tegemise kohustust;
äriühingute suhtes, kes kasutavad oma töötajatele pensionimaksete tegemiseks reservfondil põhinevaid pensioniskeeme.
Artikkel 3
Kohaldamine sotsiaalkindlustussüsteeme haldavate pensioniasutuste suhtes
Pensioniasutused, kes haldavad ka selliseid kohustuslikke töötasult arvestatava pensioni skeeme, mida loetakse määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustussüsteemideks, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse tööandja mittekohustusliku kogumispensioniga seotud tegevuse osas. Sellisel juhul peab kohustusi ja neile vastavaid varasid hoidma eraldi muust tegevusest ning neid ei või üle kanda kohustuslikesse pensioniskeemidesse, mida loetakse sotsiaalkindlustussüsteemideks, või vastupidi.
Artikkel 4
Vabatahtlik kohaldamine direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate asutuste suhtes
Päritoluliikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi artikleid 9–14, artikleid 19–22, artikli 23 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 24–58 elukindlustusandjate tegevusele seoses tööandja kogumispensioni pakkumisega kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i–iii ning artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktidega ii–iv. Sellisel juhul peab kõiki tööandja kogumispensionidega seotud majandustegevusele vastavaid varasid ja kohustusi hoidma lahus muust tegevusest ning neid haldama ja korraldama eraldi elukindlustusandja muust tegevusest, ilma et neid oleks võimalik üle kanda.
Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud juhul ja ainult niivõrd, kui see puudutab nende tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust, ei kohaldata elukindlustusandjatele direktiivi 2009/138/EÜ artikleid 76–86, artiklit 132, artikli 134 lõiget 2, artiklit 173, artikli 185 lõiget 5, artikli 185 lõikeid 7 ja 8 ja artiklit 209.
Päritoluliikmesriik tagab, et pädev asutus või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluva elukindlustusandja järelevalve eest vastutav asutus kontrollib järelevalve osana, et tööandja kogumispensionidega seotud majandustegevus on rangelt eraldatud muust tegevusest.
Artikkel 5
Väikesed pensioniasutused ja riiklikud pensioniskeemid
Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi tervikuna või osaliselt, välja arvatud artikleid 32–35, nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku vähem kui 100. Kui artikli 2 lõikest 2 ei tulene teisiti, antakse sellistele pensioniasutustele siiski õigus kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikult. Artiklit 11 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse käesoleva direktiivi kõiki teisi sätteid. Liikmesriigid kohaldavad artikli 19 lõiget 1 ning artikli 21 lõikeid 1 ja 2 iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku rohkem kui 15.
Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada asutuste suhtes, kes tegelevad tööandjapensionide pakkumisega liikmesriigi õigusest tulenevalt ja riiklike asutuste tagatisel, ükskõik milliseid artikleid järgmistest: artiklid 1–8, artikkel 19 ja artiklid 32–35.
Artikkel 6
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„tööandja kogumispensioni asutus“ ehk „pensioniasutus“ – asutus, olenemata selle õiguslikust vormist, mida rahastatakse sissemaksetest, on loodud eraldi sponsorettevõtjast või spondeerivast ettevõtlusharust, eesmärgiga teha kutsetegevuse tõttu pensionimakseid kokkuleppe või lepingu alusel, mis on sõlmitud:
a)
tööandja(te) ja töötaja(te) või nende esindajate vahel individuaalselt või kollektiivselt, või
b)
füüsilisest isikust ettevõtjatega individuaalselt või kollektiivselt kooskõlas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi õigusega, ja mille tegevus piirdub otseselt nimetatud kokkulepetest või lepingutest johtuvaga; |
|
2) |
„pensioniskeem“ – leping, kokkulepe, usaldusleping või normid, milles sätestatakse, milliseid pensionimakseid tehakse ja mis tingimustel; |
|
3) |
„sponsorettevõtja“ – ettevõtja või muu organ, olenemata sellest, kas see hõlmab ühte või mitut juriidilist või füüsilist isikut või koosneb ühest või mitmest juriidilisest või füüsilisest isikust, kes tegutseb tööandjana või füüsilisest isikust ettevõtjana või nende kombinatsioonina ning kes pakub pensioniskeemi või teeb sissemakseid pensioniasutusele; |
|
4) |
„pensionimaksed“ – pensionile jäämise või oodatava pensionile jäämise korral tehtavad maksed või maksed, mis lisanduvad nendele maksetele ja täiendavad neid surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused. Et soodustada majanduslikku kindlustatust pensioniloleku ajal, võib neid makseid teha kuni soodustatud isiku surmani, tähtajaliselt, ühekordse summana või nende kombinatsioonina; |
|
5) |
„pensioniskeemi liige“ – isik, kellel on praegu või kellel tekib tulevikus oma varasema või praeguse kutsealase tegevuse tõttu nõudeõigus pensionimaksetele kooskõlas pensioniskeemi tingimustega, välja arvatud soodustatud isik ja potentsiaalne pensioniskeemi liige; |
|
6) |
„soodustatud isik“ – isik, kes saab pensionimakseid; |
|
7) |
„potentsiaalne pensioniskeemi liige“ – isik, kellel on õigus pensioniskeemiga liituda; |
|
8) |
„pädev asutus“ – riiklik asutus, kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud kohustusi; |
|
9) |
„biomeetrilised riskid“ – surma, töövõimetuse ja üleelamisrisk; |
|
10) |
„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus on pensioniasutuse registrijärgne asukoht või kus talle on antud tegevusluba ja kus on tema juhatuse peamine asukoht kooskõlas artikliga 9; |
|
11) |
„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kelle tööandja kogumispensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse sponsorettevõtja ja pensioniskeemi liikmete või soodustatud isikute vaheliste suhete suhtes; |
|
12) |
„ülekandev pensioniasutus“ – pensioniasutus, kes kannab kõik pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused või osa nendest ning neile vastavad varad või nende rahaekvivalendi üle teises liikmesriigis registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutusele; |
|
13) |
„vastuvõttev pensioniasutus“ – pensioniasutus, kes võtab teises liikmesriigis registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuselt vastu kõik pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused või osa nendest ning neile vastavad varad või nende rahaekvivalendi; |
|
14) |
„reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg; |
|
15) |
„mitmepoolne kauplemissüsteem“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem; |
|
16) |
„organiseeritud kauplemissüsteem“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud organiseeritud kauplemissüsteem; |
|
17) |
„püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab pensionikeemi liikmel või soodustatud isikul isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus ja teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ning mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada; |
|
18) |
juhtimissüsteemi „põhifunktsioon“ – suutlikkus täita praktilisi ülesandeid, milleks on riskijuhtimise funktsioon, siseauditi funktsioon ja aktuaari funktsioon; |
|
19) |
„piiriülene tegevus“ – pensioniskeemi haldamine, mille puhul reguleeritakse sponsorettevõtja ning pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute vahelisi suhteid niisuguse liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusega tööandjapensioni skeemide valdkonnas, mis ei ole päritoluliikmesriik. |
Artikkel 7
Pensioniasutuse tegevus
Liikmesriigid nõuavad nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutustelt oma majandustegevuse piiramist kogumispensionide valdkonnaga ja sellega seotud tegevustega.
Kui elukindlustusandja korraldab tööandja kogumispensionide alal majandustegevust artikli 4 kohaselt, hoides selle tegevusega seotud varad ja kohustused lahus oma muust majandustegevusest, piiratakse kõnealuste varade ja kohustuste kasutamist kogumispensionide valdkonna majandustegevuseks ja otseselt sellega seotud tegevusteks.
Kui see on asjakohane, võtavad pensioniasutused üldjuhul oma majandustegevuses arvesse eesmärki, mille kohaselt peavad riskid ja tulu jaotuma põlvkondade vahel õiglaselt.
Artikkel 8
Sponsorettevõtja ja pensioniasutuse õiguslik eraldatus
Liikmesriigid tagavad sponsorettevõtja ja nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse õigusliku eraldatuse, et kaitsta pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvides pensioniasutuse varasid sponsorettevõtja pankroti korral.
Artikkel 9
Registreerimine või tegevusloa andmine
Juhatuse peamine asukoht tähendab kohta, kus tehakse pensioniasutuse peamisi strateegilisi otsuseid.
Artikkel 10
Juhtimisnõuded
Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste puhul, et:
pensioniasutus on rakendanud nõuetekohaselt kehtestatud pensioniskeemi haldamise korra;
kui sponsorettevõtja tagab pensionimaksete tegemise, siis on ta kohustatud pensioniasutust korrapäraselt rahastama.
Artikkel 11
Piiriülene tegevus ja menetlused
Pensioniasutus teatab oma kavatsusest tegeleda piiriülese tegevusega päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigid nõuavad, et pensioniasutused esitaksid koos teatisega järgmise teabe:
vastuvõtva(te) liikmesriigi (-riikide) nimi, mille määrab asjakohasel juhul kindlaks sponsorettevõtja;
sponsorettevõtja nimi ja juhatuse peamine asukoht;
sponsorettevõtja jaoks hallatava pensioniskeemi peamised omadused.
Esimeses lõigus osutatud põhjendatud otsus tehakse kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 3 osutatud teabe saamist.
Artikkel 12
Piiriülene ülekandmine
Ülekandmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
asjaomaste pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute enamus või vajaduse korral nende esindajate enamus peab ülekandmise eelnevalt heaks kiitma. Enamus määratakse kindlaks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Enne lõikes 4 osutatud taotluse esitamist teeb ülekandev pensioniasutus teabe ülekandmise tingimuste kohta aegsasti kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele või vajaduse korral nende esindajatele; ning
vajaduse korral peab ülekandmise eelnevalt heaks kiitma sponsorettevõtja.
Lõikes 4 osutatud ülekandmise loa taotluses esitatakse järgmine teave:
ülekandva ja vastuvõtva pensioniasutuse kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse ülekandmise tingimused;
pensioniskeemi peamiste omaduste kirjeldus;
ülekantavate kohustuste või tehniliste eraldiste ning muude kohustuste ja õiguste ning nendele vastavate varade või rahaekvivalendi kirjeldus;
ülekandva ja vastuvõtva pensioniasutuse nimed ja nende juhatuse peamine asukoht ning selle liikmesriigi nimi, kus pensioniasutused on registreeritud või tegevusloa saanud;
sponsorettevõtja juhatuse peamine asukoht ja sponsorettevõtja nimi;
tõend lõike 3 kohase eelneva heakskiidu kohta;
vajaduse korral nende liikmesriikide nimed, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust pensioniskeemile kohaldatakse.
Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus hindab ainult seda, kas:
vastuvõttev pensioniasutus on esitanud kogu lõikes 5 osutatud teabe;
vastuvõtva pensioniasutuse haldusstruktuur, finantsolukord, pensioniasutust juhtivate isikute hea maine või kvalifikatsioon või kogemused on vastavuses kavandatud ülekandmisega:
vastuvõtva pensioniasutuse pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajalisi huve ning pensioniskeemi ülekantavat osa kaitstakse nõuetekohaselt enne ja pärast ülekandmist;
vastuvõtva pensioniasutuse tehnilisi eraldisi rahastatakse ülekandmise kuupäeval täielikult, kui ülekandmine toob kaasa piiriülese tegevuse; ning
ülekantavad varad on piisavad ja sobivad, et katta ülekantavaid kohustusi, tehnilisi eraldisi ning muid ülekantavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi kohaldavate normidega.
Ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus hindab ainult seda, kas:
pensioniskeemi kohustuste, tehniliste eraldiste ning muude kohustuste ja õiguste ning nendele vastavate varade või rahaekvivalendi osalise ülekandmise puhul on pensioniskeemi allesjäänud osaga hõlmatud pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajalised huvid nõuetekohaselt kaitstud;
pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pensioniõigused on pärast ülekandmist vähemalt samad;
pensioniskeemile vastavad ülekantavad varad on piisavad ja sobivad, et katta kohustusi, tehnilisi eraldisi ning muid ülekantavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi kohaldavate normidega.
Kui ülekandmine toob kaasa piiriülese tegevuse, teavitab ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus ka vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädevat asutust tööandjapensioni skeeme käsitleva sotsiaal- ja tööõiguse nõuetest, mille kohaselt tuleb pensioniskeemi hallata, ning IV jaotises osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuetest, mida kohaldatakse piiriülesele tegevusele. Teavitamine toimub järgmise nelja nädala jooksul.
Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe vastuvõtvale pensioniasutusele ühe nädala jooksul pärast selle saamist.
II JAOTIS
KVANTITATIIVSED NÕUDED
Artikkel 13
Tehnilised eraldised
Aktuaar või valdkonna muu spetsialist, sealhulgas audiitor, arvutab ja kinnitab tehnilised eraldised, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel järgmiste põhimõtete kohaselt:
tehniliste eraldiste miinimumsumma arvutatakse piisava ettevaatusega kindlustusmatemaatilise hinnangu abil, võttes arvesse kõiki hüvitiste ja sissemaksetega seotud kohustusi vastavalt pensioniasutuse pensionikorraldusele. See miinimumsumma peab olema piisav soodustatud isikutele juba väljamakstavate pensionide ja hüvitiste maksmise jätkamiseks ning kajastama ühtlasi kohustusi, mis tulenevad pensioniskeemi liikmete kogunenud pensioniõigustest. Kohustuste hindamiseks valitud majanduslikud ja kindlustusmatemaatilised eeldused peab samuti valima ettevaatusega, võttes vajaduse korral arvesse sobivat marginaali ebasoodsa kõrvalekalde jaoks;
kasutatav intressi maksimummäär valitakse ettevaatusega ja määratakse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste normidega. Sellise ettevaatust kajastava intressimäära määramisel võetakse arvesse:
pensioniasutuse vastavate varade kasumit ja investeeringute kavandatavat tulevast kasumit;
kvaliteetsete võlakirjade, riigi võlakirjade, Euroopa stabiilsusmehhanismi võlakirjade, Euroopa Investeerimispanga (EIP) võlakirjade või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjade kehtivat turukasumit, või
alapunktide i ja ii kombinatsiooni;
tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatavad biomeetrilised tabelid peavad põhinema ettevaatuse põhimõttel, võttes arvesse pensioniskeemi liikmete ja pensioniskeemide peamisi omadusi, eelkõige eeldatavaid muutusi asjakohastes riskides;
tehniliste eraldiste arvutamise meetodid ja alused peavad üldiselt jääma ühest aruandeaastast teise muutumatuks. Nende muutmine võib siiski olla põhjendatud, kui eelduste aluseks olevad õiguslikud, demograafilised või majanduslikud asjaolud muutuvad.
Artikkel 14
Tehniliste eraldiste rahastamine
Päritoluliikmesriik võib lubada, et pensioniasutuse varad on piiratud ajavahemiku jooksul tehniliste eraldiste katmiseks ebapiisavad. Sellisel juhul nõuavad pädevad asutused, et pensioniasutus koostaks konkreetse ja teostatava taastamiskava koos ajakavaga lõikes 1 esitatud nõuete uuesti täitmiseks. Kava suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
pensioniasutus koostab konkreetse ja teostatava kava kõikide tehniliste eraldiste täielikuks katmiseks vajaliku varade suuruse õigeaegseks taastamiseks. Kava peab olema kättesaadav pensioniskeemi liikmetele ja vajaduse korral nende esindajatele ja/või peab olema heaks kiidetud päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt;
kava koostamisel võetakse arvesse pensioniasutuse konkreetset olukorda, eelkõige varade ja kohustuste vastavust, riskiprofiili, likviidsusplaani, pensionimaksete saamise õigusega pensioniskeemi liikmete vanuseprofiili, käivitamisel olevaid pensioniskeeme ja rahastamata või osaliselt rahastatavate pensioniskeemide muutmist täielikult rahastatud pensioniskeemideks;
pensioniskeemi likvideerimise korral käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ajavahemiku jooksul teavitab pensioniasutus sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Pensioniasutus kehtestab kõnealuse pensioniskeemi varade ja vastavate kohustuste teisele pensioniasutusele, kindlustusandjale või muule asjaomasele organile üleandmise korra. Kõnealune kord avalikustatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja korra põhisisu peab olema kättesaadav pensioniskeemi liikmetele või vajaduse korral nende esindajatele kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega.
Artikkel 15
Regulatiivsed omavahendid
Artikkel 16
Kasutusel olev solventsusmarginaal
Kasutusel olev solventsusmarginaal koosneb pensioniasutuse varadest, millest on maha arvatud kõik prognoositavad kohustused ja immateriaalne vara, sealhulgas:
sissemakstud aktsiakapital või, kui pensioniasutus on vastastikune kindlustusandja, tegelikud esialgsed vahendid koos kõigi vastastikuse kindlustusandja liikmete kontodega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
asutamisleping ja põhikiri näevad ette, et nendelt kontodelt võib vastastikuse kindlustusandja liikmetele makseid teha ainult niivõrd, kui see ei põhjusta kasutusel oleva solventsusmarginaali kahanemist nõutavast tasemest madalamale, või pärast kindlustusandja lõpetamist, kui kõik kindlustusandja muud võlad on makstud;
asutamisleping ja põhikiri näevad kõigi punktis i nimetatud maksete suhtes, mis ei ole seotud vastastikuse kindlustusandja liikmeksoleku isikliku lõpetamisega, ette, et pädevatele asutustele tuleb teatada vähemalt kuu aega ette ja need võivad selle aja jooksul makse keelata; ning
asutamislepingu ja põhikirja asjakohaseid sätteid võib muuta ainult juhul, kui pädev asutus on kinnitanud, et tal ei ole muutmisele vastuväiteid, kui punktides i ja ii osutatud tingimustest ei tulene teisiti;
eraldised (kohustuslikud ja vabatahtlikud), mis ei vasta lepingulistele kohustustele;
eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum pärast dividendide mahaarvamist ning
kuivõrd see on lubatud liikmesriigi õigusega, bilansis kajastatud kasumireserv, kui seda võib kasutada võimaliku kahjumi katmiseks ja kui see ei ole mõeldud pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele väljamaksete tegemiseks.
Kasutusel olevat solventsusmarginaali vähendatakse pensioniasutuse otseses valduses olevate oma aktsiate summa võrra.
Liikmesriigid võivad sätestada, et kasutusel oleva solventsusmarginaali hulka võib samuti arvata järgmist:
kumulatiivne eelisaktsiakapital ja allutatud laenukapital võivad moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem; sellest summast kuni 25 % võib olla fikseeritud tähtajaga allutatud laene või kumulatiivset eelisaktsiakapitali, tingimusel et pensioniasutuse pankroti või lõpetamise korral on olemas siduvad lepingud, mille alusel allutatud laenukapital või eelisaktsiad on väiksema tähtsusega kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded ja need makstakse tagasi alles siis, kui kõik teised sel ajal maksmata võlad on tasutud;
väärtpaberid, mille tagasimaksetähtaega ei ole määratud, ja muud instrumendid, sealhulgas muud kui punktis a osutatud kumulatiivsed eelisaktsiad, võivad koos punktis a osutatud allutatud laenukapitaliga moodustada kuni 50 % kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem, kui on täidetud järgmised tingimused:
neid ei või tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta;
emissioonileping võimaldab pensioniasutusel laenuintressi maksmist edasi lükata;
laenuandja nõuded pensioniasutuse vastu täidetakse pärast kõigi võlausaldajate allutamata nõuete täitmist;
väärtpaberite väljalaset reguleerivad dokumendid näevad ette võla ja maksmata intresside kasutamise kahjumi katteks, võimaldades pensioniasutusel tegevust jätkata, ning
arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.
Allutatud laenukapital peab punkti a kohaldamisel vastama ka järgmistele tingimustele:
arvesse võetakse üksnes täies ulatuses sissemakstud vahendeid;
fikseeritud tähtajaga laenude puhul peab esialgne tähtaeg olema vähemalt viis aastat. Hiljemalt aasta enne tagasimakse tähtpäeva esitab pensioniasutus pädevatele asutustele heakskiitmiseks kava selle kohta, kuidas kasutusel olevat solventsusmarginaali hoitakse nõutaval tasemel või mis tähtpäevaks nõutav tase saavutatakse, välja arvatud juhul, kui määra, mille ulatuses laenu võib lugeda kasutusel oleva solventsusmarginaali osaks, vähendatakse järk-järgult vähemalt viimase viie aasta jooksul enne tagasimakse tähtpäeva. Pädevad asutused võivad lubada sellised laenud varem tagasi maksta juhul, kui taotluse esitab emiteerinud pensioniasutus ja selle kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;
laenud, mille tagasimakse tähtpäeva ei ole määratud, võib tagasi maksta üksnes viieaastase etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitata enam kasutusel oleva solventsusmarginaali osana või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädeva asutuse eelnevat nõusolekut. Viimasel juhul teatab pensioniasutus pädevatele asutustele sellest vähemalt kuus kuud enne pakutavat tagasimakse kuupäeva, täpsustades kasutusel oleva ja nõutava solventsusmarginaali nii enne kui ka pärast kõnealust tagasimaksmist. Pädevad asutused lubavad tagasimaksmist ainult juhul, kui pensioniasutuse kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale;
laenuleping ei või sisaldada tingimusi, mille kohaselt kuulub võlg teatud asjaoludel, välja arvatud pensioniasutuse likvideerimine, tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksekuupäeva, ning
laenulepingut võib muuta ainult pärast seda, kui pädevad asutused on kinnitanud, et nendel ei ole muudatustele vastuväiteid.
Kui pensioniasutus on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitanud põhjendatud taotluse ja pädev asutus on sellega nõustunud, võivad kasutusel oleva solventsusmarginaali moodustada:
zillmereerimata või osaliselt zillmereeritud matemaatilise eraldise ja kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisaga samaväärse määraga zillmereeritud matemaatilise eraldise vahe, kui zillmereerimist ei toimu või kui zillmereerimine on väiksema ulatusega kui kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisa;
varade hindamisel selguvad varjatud netovahendid, kui need ei ole erandlikku laadi;
pool sissemaksmata aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kui makstud osa ulatub 25 %-ni nimetatud aktsiakapitalist või vahenditest, kuid kuni 50 %-ni kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Punktis a osutatud näitaja ei tohi olla suurem kui 3,5 % elukindlustuse ja tööandja kogumisepensionidega seotud majandustegevuse asjaomaste kogusummade ja kõigi zillmereerimist võimaldavate poliiside matemaatiliste eraldiste vahede summast. Nimetatud vahest arvatakse maha võimalikud varana kirjendatud amortiseerimata omandamiskulud.
Artikkel 17
Nõutav solventsusmarginaal
Nõutav solventsusmarginaal võrdub kahe järgmise tulemuse summaga:
esimene tulemus:
4 % suurune osa matemaatilistest eraldistest, mis on seotud väljamineva edasikindlustuse kindlustusega enne maksude mahaarvamist ja sissetuleva edasikindlustusega, korrutatakse viimase majandusaasta osas kõigi matemaatiliste eraldiste, millest on maha arvatud väljaminev edasikindlustus, ja matemaatiliste eraldiste brutosumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 85 %;
teine tulemus:
poliiside puhul, mille riskikapital ei ole negatiivne arv, korrutatakse 0,3 % suurune osa sellisest pensioniasutuse kindlustatud riskikapitalist viimase majandusaasta osas kogu pärast väljaminevat edasikindlustust ja retrotsessioone pensioniasutuse kohustusena jääva riskikapitali ja edasikindlustust sisaldava riskikapitali kogusumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 50 %.
Kui tegemist on kuni kolmeaastase kindlustusega surmajuhtumiks, on nimetatud osa 0,1 %. Sellise kindlustuse puhul, mis kestab rohkem kui kolm aastat, kuid mitte rohkem kui viis aastat, on eespool nimetatud osa 0,15 %.
Investeerimisfondidega seotud, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i ja ii hõlmatud elukindlustuste ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii–v nimetatud toimingute puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal järgmiste vahendite summaga:
4 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui pensioniasutus kannab investeerimisriski;
1 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui pensioniasutus ei kanna investeerimisriski, kuid halduskulude katteks on vahendite eraldamine kindlaks määratud ajavahemikuks, mis on pikem kui viis aastat;
viimase majandusaasta kindlustusest ja muudest tegevustest tulenevatest halduskuludest 25 %-le vastav summa, kui pensioniasutus ei kanna investeerimisriski ja halduskulude katteks ei ole vahendite eraldamine kindlaks määratud ajavahemikuks, mis on pikem kui viis aastat;
0,3 % suurune osa lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud riskikapitalist, kui pensioniasutus katab surmariski.
Artikkel 18
Nõutav solventsusmarginaal artikli 17 lõike 3 kohaldamiseks
Kindlustusmaksed või sissemaksed (kaasa arvatud kindlustusmaksete või sissemaksetega kaasnevad maksud), mis kuuluvad tasumisele eelmise majandusaasta kindlustuse tulemusena, agregeeritakse.
Sellele summale liidetakse kõigi eelmisel majandusaastal edasikindlustuse eest aktseptitud kindlustusmaksete summa.
Seejärel lahutatakse sellest eelmisel majandusaastal tühistatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusumma, samuti nende maksude ja lõivude kogusumma, mis on seotud selles summas sisalduvate kindlustusmaksete või sissemaksetega.
Niiviisi saadud summa jaotatakse kaheks osaks, esimene osa on kuni 50 000 000 eurot, teine hõlmab ülejääki; esimesest osast arvutatakse 18 % ja teisest osast 16 % ning saadud summad liidetakse kokku.
Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist pensioniasutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %.
Nõuete alus arvutatakse järgmiselt:
Artikkel 19
Investeerimisnõuded
Liikmesriigid kehtestavad nõude, et nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutused teeksid investeeringuid ettevaatuse põhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste nõuetega:
varasid investeeritakse kõigi pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral peab pensioniasutus või tema portfelli haldav üksus tagama, et investeeringuid tehakse üksnes pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvides;
ettevaatuse põhimõtte kohasELT Lubavad liikmesriigid pensioniasutustel võtta arvesse investeerimisotsuste võimalikku pikaajalist mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele;
varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe;
varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudesse. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, peab igal juhul hoidma usaldusväärsel tasemel;
investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui sellised instrumendid vähendavad investeerimisriske või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid tuleb hinnata ettevaatusega, tuletisinstrumentide alusvara arvesse võttes, ja need tuleb kaasata pensioniasutuse varade väärtuse hindamisse. Pensioniasutus väldib samuti liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;
varad on piisavalt hajutatud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest vara liigist, emitendist või kontsernist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna.
Investeeringud sama emitendi või samasse kontserni kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada pensioniasutusele riskide liigset kontsentreerumist;
investeeringuid sponsorettevõtjasse ei tohi olla rohkem kui 5 % portfellist tervikuna ja kui sponsorettevõtja kuulub kontserni, ei tohi investeeringud samasse kontserni kuuluvatesse ettevõtjatesse moodustada rohkem kui 10 % portfellist.
Kui pensioniasutust spondeerib mitu sponsorettevõtjat, peab sponsorettevõtjatesse investeerima ettevaatusega ja varade piisava hajutamise vajadust arvesse võttes.
Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada punktides f ja g osutatud nõudeid riigi võlakirjadesse tehtavate investeeringute suhtes.
Liikmesriigid ei tohi siiski takistada pensioniasutustel:
investeerida kuni 70 % tehniliste eraldiste kattevaradest või sellisest portfellist, millesse kuuluvate pensioniskeemide liikmed kannavad investeerimisriske, aktsiatesse, muudesse vabalt kaubeldavatesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja äriühingute võlakirjadesse, millega lubatakse kaubelda reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides, ning määrata nende väärtpaberite suhtelist kaalu investeerimisportfellis. Liikmesriigid võivad siiski kohaldada madalamat, kuid mitte alla 35 % määra pensioniasutuste suhtes, kes haldavad pikaajalise intressimäära tagatisega pensioniskeeme, kannavad investeerimisriski ja annavad ise tagatisi, tingimusel et see on põhjendatud usaldatavusnõuetega;
investeerida kuni 30 % tehniliste eraldiste kattevaradest sellistesse varadesse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused;
investeerida pikaajalise investeerimisperioodiga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides;
investeerida instrumentidesse, mille on välja andnud või taganud EIP Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa pikaajalise investeerimisfondi, Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi ja Euroopa riskikapitalifondi raames.
III JAOTIS
TEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED
1.PEATÜKK
Juhtimissüsteem
Artikkel 20
Juhtimis- või järelevalveorgani vastutus
Artikkel 21
Üldised juhtimisnõuded
Artikkel 22
Sobiva ja nõuetekohase juhtimise nõuded
Liikmesriigid nõuavad pensioniasutustelt selle tagamist, et isikud, kes tegelikult juhivad pensioniasutust, isikud, kes täidavad põhifunktsioone ja vajaduse korral isikud ja üksused, kellele on põhifunktsiooni täitmine edasiantud artikli 31 kohaselt, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid:
sobivuse nõue:
tegelikult pensioniasutust juhtivate isikute puhul on neil kollektiivina kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et võimaldada neil tagada pensioniasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine;
aktuaari ja siseauditi põhifunktsiooni täitvate isikute puhul on nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone;
muid põhifunktsioone täitvate isikute puhul on nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone; ning
nõuetele vastavuse nõue: neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed.
Liikmesriikides, kus vandetõotuse andmise võimalus puudub, lubatakse asjaomaste teiste liikmesriikide kodanikel esitada oma päritoluliikmesriigi või selle liikmesriigi, mille kodanik ta on, pädeva kohtu või haldusorgani või ühe kõnealuse liikmesriigi notari ees antud kinnitus. Kohus või haldusorgan või notar väljastab tõendi, mis tõendab vandetõotuse või kinnituse autentsust.
Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile samuti asutused või organid, kellele lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid artiklis 11 osutatud tegevuse eesmärgil kõnealuse liikmesriigi territooriumil esitatakse.
Artikkel 23
Tasustamispoliitika
Pensioniasutused järgivad lõikes 1 osutatud tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
kehtestatakse tasustamispoliitika, mida rakendatakse ja hallatakse kooskõlas pensioniasutuse tegevuse, riskiprofiili, eesmärkide, pikaajalise huvi, finantsstabiilsuse ja tegevuse tulemustega tervikuna, ning millega toetatakse pensioniasutuste kindlat, usaldusväärset ja tõhusat juhtimist;
tasustamispoliitika on kooskõlas pensioniasutuse hallatavate pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajaliste huvidega;
tasustamispoliitika hõlmab huvide konflikti vältimiseks ettenähtud meetmeid;
tasustamispoliitika on kooskõlas kindla ja mõjusa riskijuhtimisega ning ei kutsu üles võtma riske, mis ei ole kooskõlas pensioniasutuse riskiprofiili või nõuetega;
tasustamispoliitikat kohaldatakse pensioniasutuse ning artikli 31 lõikes 1 osutatud teenuseosutajate suhtes, välja arvatud juhul, kui need teenuseosutajad on hõlmatud artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud direktiividega;
pensioniasutus võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted, mille ta vaatab läbi ja mida ajakohastab vähemalt iga kolme aasta järel, ning mille rakendamise eest ta vastutab;
tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt ja tõhusalt.
Artikkel 24
Üldsätted
Ilma et see piiraks enese mittesüüstamise privileegi, teavitab põhifunktsiooni täitja pensioniasutuse pädevat asutust, juhul kui pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan ei võta nõuetekohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel:
kui põhifunktsiooni täitev isik või organisatsiooniüksus on tuvastanud tõsise ohu, et pensioniasutus ei täida olulist kohustuslikku nõuet, ning on teatanud sellest pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile ning kui see võib oluliselt mõjutada pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huve, või
kui põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooniüksus on märganud pensioniasutuse ja selle tegevuse suhtes seoses oma või organisatsiooniüksuse põhifunktsiooni täitmisega kohaldatavate õigus- ja haldusnormide olulist rikkumist, ning teatanud sellest pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile.
Artikkel 25
Riskijuhtimine
Riskijuhtimissüsteem peab olema tõhus ja hästi integreeritud pensioniasutuse organisatsioonistruktuuri ja otsuse tegemise protsessidesse.
Riskijuhtimissüsteem hõlmab viisil, mis on proportsionaalne pensioniasutuse suuruse ja sisekorraldusega ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega, riske, mis võivad ilmneda pensioniasutuses või ettevõtjas, millele on edasi antud pensioniasutuse ülesanded ja tegevused, asjakohasel juhul vähemalt järgmistes valdkondades:
kindlustusriski hindamine ja eraldiste moodustamine;
varade ja kohustuste haldamine;
investeeringud, eelkõige tuletisinstrumendid, väärtpaberistamised ja sarnased kohustused;
likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;
operatsiooniriski juhtimine;
kindlustus ja muud riskide maandamise võtted;
investeerimisportfelli ja selle valitsemisega seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid.
Artikkel 26
Siseauditi funktsioon
Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused näeksid ette tõhusa siseauditi funktsiooni, mis on proportsionaalne tema suuruse ja sisekorraldusega ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega. Siseauditi funktsiooni abil hinnatakse sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi teiste elementide asjakohasust ja tõhusust, sealhulgas vajaduse korral edasiantud tegevusi.
Artikkel 27
Aktuaari funktsioon
Kui pensioniasutus ise katab biomeetrilisi riske või tagab investeeringute tootluse või teatava maksete taseme, kehtestavad liikmesriigid nõude, et asjaomane pensioniasutus näeks ette tõhusa aktuaari funktsiooni, mille täitja:
koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;
hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust;
hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;
võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi kogemusega;
teavitab pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganit tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest;
väljendab arvamust kindlustusriskide hindamise põhimõtete kohta, juhul kui pensioniasutus rakendab selliseid põhimõtteid;
väljendab arvamust kindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, juhul kui pensioniasutusel on sellised programmid; ning
aitab tõhusalt rakendada riskijuhtimissüsteemi.
Artikkel 28
Omariskide hindamine
Riske tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta tagant või viivitamata pärast iga olulist muutust pensioniasutuse või pensioniasutuse hallatavate pensioniskeemide riskiprofiilis. Olulise muutuse korral mingi konkreetse pensioniskeemi riskiprofiilis võib riskihindamine piirduda üksnes selle pensioniskeemiga.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud riskihindamine hõlmab pensioniasutuse suurust ja sisekorraldust ning tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes järgmist:
kirjeldus selle kohta, kuidas on omariskide hindamine integreeritud pensioniasutuse juhtimisprotsessi ja otsustusprotsessidesse;
riskijuhtimissüsteemi tõhususe hindamine;
kirjeldus selle kohta, kuidas pensioniasutus ennetab huvide konflikti sponsorettevõtjaga juhul, kui pensioniasutus annab põhifunktsioone kooskõlas artikli 24 lõikega 3 edasi sponsorettevõtjale;
pensioniasutuse rahastamisvajaduste hindamine tervikuna, sealhulgas vajaduse korral taastamiskava kirjeldus;
pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele seoses neile pensionimaksete tegemisega ja parandusmeetmete tõhususega avalduvate riskide hindamine, võttes vajaduse korral arvesse järgmist:
indekseerimismehhanismid;
pensionimaksete vähendamise viisid, sealhulgas millises ulatuses saab kogunenud pensionimakseid vähendada, millistel tingimustel ja kelle poolt;
pensioniasutuse või pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute heaks loodud pensionimaksete kaitsemehhanismide, sealhulgas, olenevalt kohalduvusest, sponsorettevõtja tagatiste, lepingute või mis tahes muu rahalise toetuse, direktiivi 2009/138/EÜ kohase kindlustusandja kindlustuse või edasikindlustuse või pensionikaitseskeemiga hõlmatuse kvalitatiivne hindamine;
operatsiooniriskide kvalitatiivne hindamine;
kui investeerimisotsustes võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, siis uute või tekkivate riskide, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskide, sotsiaalsete riskide ja regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise riskide hindamine.
Artikkel 29
Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne
Liikmesriigid kehtestavad nõude, et kõik nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutused koostavad ja avalikustavad raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande, mis võtavad arvesse kõiki pensioniasutuse hallatavaid pensioniskeeme, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande. Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne peavad andma pensioniasutuse varadest, kohustustest ja finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning seejuures tuleb avalikustada ka olulised portfelliosalused. Raamatupidamise aastaaruandes ja majandusaasta aruandes esitatud teave peab olema sidus, kõikehõlmav, erapooletult esitatud ning liikmesriigi õiguse kohaselt nõuetekohaselt kinnitatud volitatud isikute poolt.
Artikkel 30
Investeerimispõhimõtete ülevaade
Liikmesriigid tagavad, et iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutus koostab kirjaliku investeerimispõhimõtete ülevaate ja vaatab selle läbi vähemalt iga kolme aasta tagant. Kõnealune ülevaade tuleb läbi vaadata viivitamata pärast kõiki olulisi investeerimispoliitika muudatusi. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune ülevaade sisaldab vähemalt investeerimisriski hindamismeetodeid, rakendatud riskijuhtimisprotsesse ja strateegiat, mille alusel on pensioniasutus oma varad jaotanud, võttes arvesse pensionikohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Ülevaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
2. PEATÜKK
Tegevuse edasiandmine ja investeeringute valitsemine
Artikkel 31
Tegevuse edasiandmine
Põhifunktsioonide või mõne teise tegevuse edasiandmine ei ole lubatud, kui see:
kahjustab asjaomase pensioniasutuse juhtimissüsteemi kvaliteeti;
suurendab põhjendamatult operatsiooniriski;
kahjustab pädevate asutuste võimet kontrollida pensioniasutuse kohustuste täitmist;
kahjustab pideva ja rahuldava teenuse pakkumist pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele.
Artikkel 32
Investeeringute valitsemine
Liikmesriigid ei piira pensioniasutusi nimetamast investeerimisportfelli valitsemiseks investeeringute valitsejaid, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud selleks tegevuseks nõuetekohase tegevusloa direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL kohaselt, samuti neid tegevusloa saanud juriidilisi isikuid, keda on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 1.
3. PEATÜKK
Depositoorium
Artikkel 33
Depositooriumi määramine
Artikkel 34
Varade hoidmine ja depositooriumi vastutus
Selleks tagab depositoorium, et neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises pensioniasutuse nimel avatud eraldi kontodel kooskõlas direktiivis 2014/65/EL sätestatuga, nii et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomasele pensioniasutusele või pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele.
Juhul kui varade hoidmiseks depositooriumi ei määrata, peavad pensioniasutused vähemalt:
järgima finantsinstrumentidega seoses nõuetekohast hoolsust ja tagama nende kaitse;
pidama registrit, mis võimaldab pensioniasutusel igal ajal ja viivitamata tuvastada kõik varad;
võtma vajalikke meetmeid huvide konflikti vältimiseks seoses varade hoidmisega;
teavitama taotluse korral pädevaid asutusi sellest, kuidas varasid hoitakse.
Artikkel 35
Kontrollikohustused
Lisaks artikli 34 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmisele:
viib kontrollikohustusi täitma määratud depositoorium ellu pensioniasutuse juhiseid, kui see ei ole vastuolus liikmesriigi õiguse või pensioniasutuse tingimustega;
tagab, et pensioniskeemiga seotud pensioniasutuse varadega tehtavate tehingute puhul tehakse pensioniasutusele vastusooritus tavapärase tähtaja jooksul; ning
tagab, et varadest saadud tulu kasutatakse pensioniasutuse tingimuste kohaselt.
IV JAOTIS
POTENTSIAALSETELE PENSIONISKEEMI LIIKMETELE, PENSIONISKEEMI LIIKMETELE JA SOODUSTATUD ISIKUTELE ANTAV TEAVE
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 36
Põhimõtted
Pensioniskeemi laadi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutus annab:
potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele vähemalt artiklis 41 ettenähtud teavet;
pensioniskeemi liikmetele vähemalt artiklites 37–40, 42 ja 44 ettenähtud teavet; ning
soodustatud isikutele vähemalt artiklites 37, 43 ja 44 ettenähtud teavet.
Lõikes 1 osutatud teave peab:
olema korrapäraselt ajakohastatud;
olema esitatud kirjalikult, kasutades selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, vältides žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu;
ei ole eksitav ning sõnavaras ja sisus on tagatud järjekindlus;
on esitatud kergesti loetaval viisil;
on kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust asjaomase pensioniskeemi suhtes kohaldatakse; ja
tehakse potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele, pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele tasuta kättesaadavaks elektrooniliste vahendite kaudu, sealhulgas püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel, või paberkandjal.
Artikkel 37
Üldine teave pensioniskeemi kohta
Liikmesriigid tagavad iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse puhul, et pensioniskeemi liikmeid ja soodustatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniasutuse hallatavast neid puudutavast pensioniskeemist, eriti järgmisest:
pensioniasutuse nimi, liikmesriik, kus pensioniasutus on registreeritud või tegevusloa saanud, ning liikmesriigi pädeva asutuse nimi;
pensioniskeemi osapoolte õigused ja kohustused;
teave investeerimisprofiili kohta;
pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kantavate finantsriskide iseloom;
pensioniskeemi täies ulatuses või osalise tagatuse või pensionimaksete teatava suuruse tingimused, või kui pensioniskeem ei ole tagatud, siis sellekohane märkus;
kogunenud nõudeõiguseid kaitsvad mehhanismid või pensionimaksete vähendamise viisid, kui sellised on kehtestatud;
kui pensioniskeemi liikmed kannavad investeerimisriski või võivad teha investeerimisotsuseid, siis teave pensioniskeemi eelmiste perioodide investeeringutega seotud tootluse kohta vähemalt viie aasta jooksul, või kõigi aastate jooksul, mil pensioniskeem on tegutsenud, kui see on alla viie aasta;
pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kantavate kulude struktuur pensioniskeemide puhul, milles ei ole ette nähtud teatavat hüvitiste taset;
pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute valikuvõimalused seoses pensionimaksete saamisega;
juhul, kui pensioniskeemi liikmel on õigus pensioniõigusi üle kanda, täiendav teave pensioniõiguste ülekandmise korra kohta.
2. PEATÜKK
Pensionimakse teatis ja lisateave
Artikkel 38
Üldsätted
Artikkel 39
Pensionimakse teatis
Pensionimakse teatis sisaldab pensioniskeemi liikmete jaoks vähemalt järgmist põhiteavet:
pensioniskeemi liikme isikuandmed, sealhulgas selgesti märgituna vastavalt kas seadusjärgne pensioniiga, pensioniskeemis ette nähtud või pensioniasutuse poolt eeldatav pensioniiga või pensioniskeemi liikme poolt kindlaks määratud pensioniiga;
pensioniasutuse nimi ja kontaktaadress ning pensioniskeemi liikme pensioniskeemi andmed;
vajaduse korral teave pensioniskeemi täies ulatuses või osalise tagatuse kohta ning kui see on asjakohane, siis koht, kust on võimalik saada täiendavat teavet;
teave pensionimakse prognooside kohta, lähtudes punktis a täpsustatud pensionieast, ning vastutuse välistamise klausel, mille kohaselt need prognoosid võivad erineda saadava pensionimakse lõppväärtusest. Kui pensionimakse prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka parima hinnangu stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse pensioniskeemi eripära;
teave kogunenud nõudeõiguste või kapitali kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära;
teave sponsorettevõtja ja pensioniskeemi liikme poolt pensioniskeemi tehtud sissemaksete kohta vähemalt viimase kaheteistkümne kuu jooksul, võttes arvesse pensioniskeemi eripära;
pensioniasutuse poolt maha arvatud kulude jaotus vähemalt viimase kaheteistkümne kuu jooksul;
teave pensioniskeemi kui terviku rahastamistaseme kohta.
Artikkel 40
Lisateave
Pensionimakse teatises täpsustatakse, kust ja kuidas saada lisateavet, mis hõlmab:
praktilist lisateavet pensioniskeemi liikmele pensioniskeemiga ette nähtud valikuvõimaluste kohta;
artiklites 29 ja 30 täpsustatud teavet;
vajaduse korral teavet annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige seoses annuiteedimäära, teenuseosutaja liigi ja annuiteedi kestusega;
teavet pensionimaksete suuruse kohta töösuhte lõpetamise korral.
3. PEATÜKK
Muud esitatavad andmed ja dokumendid
Artikkel 41
Potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele antav teave
Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused tagaksid, et potentsiaalseid pensioniskeemi liikmeid, kes ei liitu pensioniskeemiga automaatselt, teavitatakse enne pensioniskeemiga liitumist järgmisest:
neile pakutavad asjakohased valikuvõimalused, sealhulgas investeerimisvõimalused;
pensioniskeemi põhijooned, sealhulgas pensionimaksete liik;
teave selle kohta, kas ja kuidas investeerimisstrateegiates võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegureid ning
kust saada lisateavet.
Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused tagaksid, et potentsiaalseid pensioniskeemi liikmeid, kes liituvad pensioniskeemiga automaatselt, teavitatakse kohe pärast liitumist järgmisest:
neile pakutavad valikuvõimalused, sealhulgas investeerimisvõimalused;
pensioniskeemi põhijooned, sealhulgas pensionimaksete liik;
teave selle kohta, kas ja kuidas võetakse investeerimisstrateegiates arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegureid ning
kust saada lisateavet.
Artikkel 42
Pensioniskeemi liikmetele pensionieelses etapis antav teave
Lisaks pensionimakse teatisele esitavad pensioniasutused igale pensioniskeemi liikmele õigeaegselt enne artikli 39 lõike 1 punktis a täpsustatud pensioniiga või pensioniskeemi liikme taotluse korral teabe pensionimaksete väljamaksmise eri viiside kohta.
Artikkel 43
Soodustatud isikule väljamaksete tegemise etapis antav teave
Artikkel 44
Pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele taotluse korral antav lisateave
Pensioniskeemi liikme, soodustatud isiku või nende esindaja taotlusel esitab pensioniasutus järgmise lisateabe:
artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, ning kui pensioniasutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, siis konkreetse pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne;
artiklis 30 osutatud investeerimispõhimõtete ülevaade;
lisateave artikli 39 lõike 1 punktis d osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduste kohta.
V JAOTIS
USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE
1. PEATÜKK
Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldnormid
Artikkel 45
Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk
Artikkel 46
Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ulatus
Liikmesriigis tagavad, et pensioniasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet, kui see on kohaldatav:
tegevusele esitatavad tingimused;
tehnilised eraldised;
tehniliste eraldiste rahastamine;
regulatiivsed omavahendid;
kasutusel olev solventsusmarginaal;
nõutav solventsusmarginaal;
investeerimisnõuded;
investeeringute valitsemine;
juhtimissüsteem ning
pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele antav teave.
Artikkel 47
Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve üldpõhimõtted
Artikkel 48
Pädevate asutuste sekkumisvolitused ja ülesanded
Pädevad asutused võivad samuti piirata pensioniasutuse varade vaba käsutamist või selle keelata eelkõige juhul, kui:
pensioniasutus ei ole moodustanud piisavaid kogu tegevust hõlmavaid tehnilisi eraldisi või tema varad ei ole piisavad tehniliste eraldiste katmiseks;
pensioniasutusel ei ole piisavalt regulatiivseid omavahendeid.
Pädevad asutused võivad piirata nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse tegevust või selle keelata eelkõige juhul, kui:
pensioniasutus ei kaitse piisavalt pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huve;
pensioniasutus ei täida enam tegevusele esitatud tingimusi;
pensioniasutus jätab olulisel määral täitmata tema suhtes kohaldatavatest normidest tulenevad kohustused;
pensioniasutus ei järgi piiriülese tegevuse korral vastuvõtvas liikmesriigis tööandjapensioniskeemidele kehtiva sotsiaal- ja tööõiguse nõudeid.
Artikkel 49
Järelevalvemenetlus
Kontrolli käigus võetakse arvesse tingimusi, milles pensioniasutused ning asjakohasel juhul need isikud tegutsevad, kes täidavad neile edasiantud põhifunktsioone või sooritavad muid edasiantud tegevusi. Kõnealune kontroll hõlmab järgmist:
juhtimissüsteemile esitatud kvalitatiivsete nõuete hindamine;
pensioniasutuse riskide hindamine;
pensioniasutuse võime hinnata ja juhtida kõnealuseid riske.
Artikkel 50
Pädevatele asutustele antav teave
Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõikide nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste suhtes vajalikud volitused ja vahendid, et:
nõuda pensioniasutuselt, pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganilt või isikutelt, kes pensioniasutust tegelikult juhivad või põhifunktsioone täidavad, igal ajal igasuguse majandustegevust puudutava teabe andmist või kõigi äridokumentide esitamist;
kontrollida pensioniasutuse ja teiste ettevõtjate vahelisi või pensioniasutuste omavahelisi suhteid, kui pensioniasutused annavad edasi põhifunktsioone või muid tegevusi kõnealustele ettevõtjatele või teistele pensioniasutustele, samuti kõiki järgnevaid funktsioonide edasiandmisi, mis mõjutavad pensioniasutuse finantsolukorda või on tulemusliku järelevalve seisukohalt olulised;
saada järgmisi dokumente: omariskide hinnang, investeerimispõhimõtete ülevaade, raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne ning kõik muud järelevalveks vajalikud dokumendid;
määrata kindlaks, millised dokumendid on järelevalveks vajalikud, sealhulgas:
pensioniasutuses koostatavad raamatupidamise vahearuanded;
kindlustusmatemaatilised hinnangud ja üksikasjalikud eeldused;
varade ja kohustuste vastavuse käsitlus;
tõendid investeerimispõhimõtete järgimise kohta;
tõendid sissemaksete plaanikohase tasumise kohta;
artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruanded;
teostada kohapealset kontrolli pensioniasutuse ruumides ning vajaduse korral edasiantud ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste üle, et kontrollida, kas tegevus on kooskõlas järelevalvenormidega;
taotleda pensioniasutuselt igal ajal teavet edasiantud tegevuste ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste kohta.
Artikkel 51
Läbipaistvus ja usaldusväärsus
Liikmesriigid tagavad, et avalikustatakse järgmine teave:
tööandjapensioni skeeme käsitlevate õigus- ja haldusnormide ning üldsuuniste tekstid ning teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kohaldada käesolevat direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt;
teave artiklis 49 sätestatud järelevalvemenetluse kohta;
usaldatavusraamistiku kohaldamise olulisemaid aspekte käsitlevad statistilised koondandmed;
usaldatavusnõuete täitmise järelevalve peamine eesmärk ning teave pädevate asutuste põhiülesannete ja tegevuse kohta;
halduskaristusi ja muid meetmeid käsitlevad normid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral.
2. PEATÜKK
Ametisaladus ja teabevahetus
Artikkel 52
Ametisaladus
Artikkel 53
Konfidentsiaalse teabe kasutamine
Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kes saavad käesoleva direktiivi alusel konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult oma ülesannete täitmiseks ja kui eesmärk on:
kontrollida, kas pensioniasutused täidavad enne tegevuse alustamist tööandjapensioni kogumist reguleerivaid tingimusi;
lihtsustada pensioniasutuste tegevuse jälgimist, sealhulgas tehniliste eraldiste, solventsuse, juhtimissüsteemi ning pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele esitatava teabe jälgimist;
kehtestada parandusmeetmeid, sealhulgas halduskaristusi;
avaldada, kui see on liikmesriigi õiguse kohasELT Lubatud, eraldi kõigi pensioniasutuste tulemuslikkuse põhinäitajaid, mis võib aidata pensioniskeemi liikmetel ja soodustatud isikutel teha oma pensioniga seotud finantsotsuseid;
edasi kaevata pädevate asutuste otsuste peale, mis on tehtud käesolevat direktiivi ülevõtvate sätete alusel;
käesolevat direktiivi ülevõtvaid sätteid käsitlev kohtumenetlus.
Artikkel 54
Euroopa Parlamendi uurimisõigus
Artiklid 52 ja 53 ei piira Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 antud uurimisõigust.
Artikkel 55
Teabevahetus ametiasutuste vahel
Artiklid 52 ja 53 ei välista järgmist:
teabevahetus sama liikmesriigi piires järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel;
teabevahetus eri liikmesriikide piires järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel;
teabevahetus järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste ja samas liikmesriigis asuvate järgmiste asutuste, organite või isikute vahel:
finantssektori üksuste ja muude finantsasutuste järelevalve eest vastutavad asutused ning finantsturgude järelevalve eest vastutavad asutused;
asutused või organid, kes vastutavad finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eest liikmesriikides makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamisega;
pensioniskeemi likvideerimises ja muudes sarnastes menetlustes osalevad organid;
organid või asutused, kes tegelevad saneerimisega finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmise eesmärgil;
isikud, kes vastutavad asutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest;
pensioniskeemi likvideerimist korraldavatele asutustele nende ametikohustuste täitmiseks vajaliku teabe avaldamine.
Artiklid 52 ja 53 ei piira liikmesriikide õigust lubada teabevahetust pädevate asutuste ja järgmiste ametiasutuste vahel:
ametiasutused, kes vastutavad pensioniskeemide likvideerimise ning muude sarnaste menetlustega seotud organite kontrollimise eest;
ametiasutused, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud pensioniasutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine;
pensioniasutuste sõltumatud aktuaarid, kes teevad nende pensioniasutuste üle järelevalvet, samuti organid, kes vastutavad nimetatud aktuaaride kontrollimise eest.
Artikkel 56
Teabe edastamine keskpankadele, rahaasutustele, Euroopa järelevalveasutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule
Artiklid 52 ja 53 ei takista pädevat asutust edastamast teavet järgmistele üksustele, et nad saaksid oma ülesandeid täita:
keskpangad ja teised samalaadse funktsiooniga organid, kui need tegutsevad rahaasutusena;
vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad riiklikud asutused;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Kindlustusjärelevalve, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 8 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 9 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).
Artikkel 57
Teabe avalikustamine finantsalaste õigusaktide eest vastutavatele riigiasutustele
Teavet võib avalikustada üksnes usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks ning raskustesse sattunud pensioniasutuste maksejõuetuse ärahoidmiseks ja kriisilahenduseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse teabega tutvumise õigusega isikute suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 55 alusel ja kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on teabe avalikustanud pädeva asutuse või selle liikmesriigi pädeva asutuse sõnaselge nõusolek, kus toimus kohapealne kontroll.
Liikmesriigid võivad lubada avaldada pensioniasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud konfidentsiaalset teavet oma liikmesriigi parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele või auditeerimisasutustele ja oma liikmesriigi teistele uurimise eest vastutavatele üksustele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõnealustel üksustel on liikmesriigi õiguses sätestatud volitused uurida selliste ametiasutuste tegevust, kes vastutavad pensioniasutuste järelevalve või sellist järelevalvet käsitleva õiguse eest;
teave on rangelt vajalik punktis a osutatud pädevuse teostamiseks;
teabega tutvumise õigusega isikute suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguses sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega;
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see üksnes teabe edastanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks pädev asutus on nõusoleku andnud.
Artikkel 58
Teabevahetuse tingimused
Artikli 55 alusel teabe vahetamiseks, artikli 56 alusel teabe edastamiseks ja artikli 57 alusel teabe avalikustamiseks nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
kõnealuse teabe vahetamise, edastamise või avalikustamise eesmärk on kontroll või järelevalve;
saadud teabe suhtes kehtib artiklis 52 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, milleks see pensioniasutus on nõusoleku andnud.
Liikmesriigid, kes kohaldavad esimest lõiku, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
kõnealune teave on ette nähtud artikli 57 lõike 2 punktis a osutatud avastamis-, uurimis- ja kontrolliülesannete täitmiseks;
saadud teabe suhtes kehtib artiklis 52 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, milleks pädev asutus on nõusoleku andnud.
Artikkel 59
Usaldatavusnõudeid käsitlevad liikmesriigi sätted
VI JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 60
Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kindlustusjärelevalve vaheline koostöö
Artikkel 61
Isikuandmete töötlemine
Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel täidavad pensioniasutused ja pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Euroopa Kindlustusjärelevalve järgib käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 62
Hindamine ja läbivaatamine
Lõikes 1 osutatud läbivaatamisel käsitletakse eelkõige järgmist:
käesoleva direktiivi asjakohasus usaldatavusnõuete ja juhtimise seisukohast;
piiriülene tegevus;
käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemused ja selle mõju pensioniasutuste stabiilsusele;
pensionimakse teatis.
Artikkel 63
Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine
Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt:
artikli 13 punkt 7 asendatakse järgmisega:
|
„7. |
„edasikindlustus” – üks järgmistest tegevustest:
a)
tegevus, mis seisneb kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja või teise edasikindlustusandja või kolmanda riigi edasikindlustusandja poolt edasikindlustatud riskide vastuvõtmises;
b)
Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni puhul tegevus, mis seisneb Lloyd'si mis tahes liikme poolt edasikindlustatud riskide vastuvõtmises muu kindlustus- või edasikindlustusandja poolt peale Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni; või
c)
edasikindlustusandja poolt kindlustuskaitse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 ( *1 ) kohaldamisalasse kuuluvale pensioniasutusele. |
artikli 308b lõige 15 asendatakse järgmisega:
Juhul kui päritoluliikmesriik jätkab kõnealuste õigus- ja haldusnormide kohaldamist, arvutavad selle päritoluliikmesriigi kindlustusandjad oma solventsuskapitalinõude järgmiste elementide summana:
tinglik solventsuskapitalinõue nende kindlustustegevuse suhtes, mis arvutatakse ilma direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 4 alusel toimunud tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust arvestamata,
tööandjapensioni kogumisega seotud solventsusmarginaal, mis arvutatakse kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud direktiivi 2002/83/EÜ artikli 28 järgimiseks.
Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas esimeses lõigus osutatud perioodi tuleks pikendada, võttes arvesse liidu või liikmesriigi õiguse muudatusi, mis tulenevad käesolevast direktiivist.“
Artikkel 63a
Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;
sellele lisatakse järgmised metaandmed:
kõik selle pensioniasutuse nimed, millega teave seotud on;
pensioniasutuse juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
pensioniasutuse suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle teabega seotud isiku nimed, kelle suhtes halduskaristust või muud meedet kohaldati;
kui see on olemas, selle isiku, kelle suhtes halduskaristust või muud meedet kohaldati, juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab EIOPA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;
andmete struktureerimine teabes;
millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb sellistel juhtudel kasutada.
Punkti c kohaldamisel hindab EIOPA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.
EIOPA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.
Artikkel 64
Ülevõtmine
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 65
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2003/41/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 13. jaanuarist 2019, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2003/41/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 66
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 67
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 65)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10). |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1). |
Ainult artikkel 303 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120). |
Ainult artikkel 4 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1). |
Ainult artikkel 62 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/14/EL (ELT L 145, 31.5.2013, lk 1). |
Ainult artikkel 1 |
B OSA
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad
(osutatud artiklis 65)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise alguskuupäev |
|
2003/41/EÜ |
23.9.2005 |
23.9.2005 |
|
2009/138/EÜ |
31.3.2015 |
1.1.2016 |
|
2010/78/EL |
31.12.2011 |
31.12.2011 |
|
2011/61/EL |
22.7.2013 |
22.7.2013 |
|
2013/14/EL |
21.12.2014 |
21.12.2014 |
II LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 2003/41/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 6 punkt a |
Artikli 6 punkt 1 |
|
Artikli 6 punkt b |
Artikli 6 punkt 2 |
|
Artikli 6 punkt c |
Artikli 6 punkt 3 |
|
Artikli 6 punkt d |
Artikli 6 punkt 4 |
|
Artikli 6 punkt e |
Artikli 6 punkt 5 |
|
Artikli 6 punkt f |
Artikli 6 punkt 6 Artikli 6 punkt 7 |
|
Artikli 6 punkt g |
Artikli 6 punkt 8 |
|
Artikli 6 punkt h |
Artikli 6 punkt 9 |
|
Artikli 6 punkt i |
Artikli 6 punkt 10 |
|
Artikli 6 punkt j |
Artikli 6 punkt 11 Artikli 6 punktid 12–19 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt a |
Artikkel 9 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt c |
Artikli 10 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt e |
Artikli 10 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 2 |
|
Artikkel 20, artikli 9 lõige 5 |
Artikkel 11 Artikkel 12 |
|
Artikli 15 lõiked 1–5 |
Artikli 13 lõiked 1–5 |
|
Artikli 15 lõige 6 |
|
|
Artikkel 16 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 15 |
|
Artikli 17a lõiked 1–4 |
Artikli 16 lõiked 1–4 |
|
Artikli 17a lõige 5 |
|
|
Artikkel 17b |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 17c |
|
|
Artikkel 17d |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 19 Artikkel 20 Artikkel 21 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt b |
Artikli 22 lõige 1 Artikli 22 lõiked 2–7 Artikkel 23 Artikkel 24 Artikkel 25 Artikkel 26 Artikkel 27 Artikkel 28 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 29 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 30 |
|
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 31 lõige 1 Artikli 31 lõiked 2–7 |
|
Artikli 19 lõige 1 |
Artikkel 32 |
|
Artikli 19 lõike 2 teine lõik |
Artikli 33 lõige 1 Artikli 33 lõige 2 |
|
Artikli 19 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 33 lõige 3 |
|
Artikli 19 lõige 3 |
Artikli 33 lõige 4 Artikli 33 lõiked 5–8 Artikkel 34 Artikkel 35 Artikkel 36 |
|
Artikli 9 lõike 1 punkt f |
Artikli 37 lõige 1 |
|
Artikli 11 lõike 4 punkt c |
Artikli 37 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõike 2 punkt b |
Artikli 37 lõige 3 Artikli 37 lõige 4 Artikkel 38 Artikkel 39 Artikli 40 lõike 1 punktid a–c |
|
Artikli 11 lõike 4 punkt b |
Artikli 40 lõike 1 punkt d Artikli 40 lõige 2 Artikkel 41 Artikkel 42 |
|
Artikli 11 lõige 5 |
Artikkel 43 |
|
Artikli 11 lõike 2 punkt a |
Artikli 44 punkt a |
|
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 44 punkt b Artikli 44 punkt c Artikkel 45 Artikkel 46 Artikkel 47 |
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 48 lõige 1 |
|
Artikli 14 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 48 lõige 2 Artikli 48 lõiked 3–5 |
|
Artikli 14 lõike 2 teine lõik |
Artikli 48 lõige 6 |
|
Artikli 14 lõiked 3–5 |
Artikli 48 lõiked 7–9 Artikkel 49 |
|
Artikli 13 lõige 1 |
Artikkel 50 |
|
Artikli 13 lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 51 Artikkel 52 Artikkel 53 Artikkel 54 Artikkel 55 Artikkel 56 Artikkel 57 Artikkel 58 |
|
Artikli 20 lõike 11 esimene lõik |
Artikli 59 lõige 1 |
|
Artikli 20 lõike 11 teine lõik |
Artikli 59 lõige 2 |
|
Artikli 20 lõike 11 kolmas ja neljas lõik |
|
|
Artikkel 21 |
Artikkel 60 Artikkel 61 Artikkel 62 Artikkel 63 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 64 Artikkel 65 Artikkel 66 Artikkel 67 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).“;
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).