Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02013R0345-20210802

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 345/2013, 17. aprill 2013, Euroopa riskikapitalifondide kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (09/01/2024)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/345/2021-08-02

02013R0345 — ET — 02.08.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 345/2013,

17. aprill 2013,

Euroopa riskikapitalifondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 115 25.4.2013, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1991, 25. oktoober 2017,

  L 293

1

10.11.2017

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019,

  L 188

55

12.7.2019



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 345/2013,

17. aprill 2013,

Euroopa riskikapitalifondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolev määrus sätestab ühtsed nõuded ja tingimused selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust „EuVECA” seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele.

Määrus sätestab samuti ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu liidus, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ning -tehnikate kohta, mida kasutavad kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, ning kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid kogu liidus turustavate fondivalitsejate töökorralduse, käitumise ja läbipaistvuse kohta.

Artikkel 2

1.  

Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b) 

nad on asutatud liidus;

c) 

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d) 

nad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle.

▼M1

2.  
Käesoleva määruse artikleid 3–6, artiklit 12, artikli 13 lõike 1 punkte c ja i, artikleid 14a–19, artikli 20 lõike 3 teist lõiku ning artikleid 21 ja 21a kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate fondivalitsejate suhtes, kes valitsevad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle ja kavatsevad kasutada nimetust „EuVECA” seoses nende fondide osakute või aktsiate turustamisega liidus.

▼B

3.  
Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on väline valitseja ning on registreeritud vastavalt artiklile 14, võib ta lisaks valitseda vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (edaspidi „eurofond”), tingimusel et järgitud on direktiivi 2009/65/EÜ tegevusloa nõudeid.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a)

„ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja” – alternatiivne investeerimisfond (AIF), nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;

b)

„kvalifitseeruv riskikapitalifond” –

ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja, kes:

i) 

kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast varasse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist, ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas;

ii) 

ei kasuta kunagi rohkem kui 30 % fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist;

iii) 

on moodustatud või asutatud liikmesriigi territooriumil;

c)

„kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja” – juriidiline isik, kes valitseb tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;

d)

„kvalifitseeruv portfelliettevõtja” –

ettevõtja:

▼M1

i) 

kes vastab kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellesse ettevõtjasse esimese investeeringu tegemise ajal ühele järgmistest tingimustest:

— 
ettevõtjat ei ole võetud kauplemisele reguleeritud turul ega mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktides 21 ja 22, ning ettevõtja annab tööd kuni 499 inimesele;
— 
ettevõtja on väike või keskmise suurusega ettevõtja, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 13 ja noteeritud VKEde kasvuturul, mis on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 12;

▼B

ii) 

kes ei ole ise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja;

iii) 

kes ei ole ise vähemalt üks järgmistest:

— 
krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 2 ) artikli 4 punktis 1 määratletud tähenduses,
— 
investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,
— 
kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 3 ) artikli 13 punktis 1 määratletud tähenduses,
— 
finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud tähenduses või
— 
segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 20 määratletud tähenduses;
iv) 

kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et see kolmas riik:

— 
ei ole rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu,
— 
on sõlminud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning sealhulgas mis tahes mitmepoolseid maksustamisalaseid lepinguid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

e)

„kvalifitseeruvad investeeringud” –

üks järgmistest instrumentidest:

i) 

omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on emiteerinud

— 
kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,
— 
kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu või
— 
ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;
ii) 

tagatisega või tagatiseta laenud kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast;

iii) 

kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsiad või osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt aktsionäridelt või osanikelt;

iv) 

ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi aktsiad või osakud, tingimusel et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse;

f)

„asjakohased kulud” – kõik tasud ja kulud, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning milles on kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud;

g)

„omakapital” – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

h)

„kvaasiomakapital” – mis tahes liiki finantsinstrumendid, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

i)

„turustamine” – kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja algatusel või nimel sellise riskikapitalifondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta valitseb, investoritele või koos investoritega, kes asuvad liidus või kelle registrijärgne asukoht on liidus;

j)

„märgitud kapital” – kohustuse võtmine, mille alusel peab investor omandama kvalifitseeruvad riskikapitalifondi osaluse või tegema sellise fondi kapitali sissemakseid kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas sätestatud aja jooksul;

▼M1

k)

„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrijärgne asukoht;

▼B

l)

„vastuvõttev liikmesriik” – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;

▼M1

m)

„pädev asutus” –

i) 

käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud fondivalitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud pädev asutus;

ii) 

käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud fondivalitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõikes 1 osutatud pädev asutus;

iii) 

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus kvalifitseeruv riskikapitalifond on moodustatud või asutatud;

▼M1

n)

„vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus” – niisuguse muu liikmesriigi kui päritoluliikmesriigi asutus, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustatakse;

▼M2

o)

„eelturustamine” – investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne esitamine või edastamine kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidus, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi sellise kvalifitseeruva riskikapitalifondi vastu, mis ei ole liikmesriigis, kus on potentsiaalsete investorite elukoht või registrijärgne asukoht, veel asutatud või moodustatud või on seal küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole veel artikli 15 kohaselt teatatud, kusjuures ühelgi juhul ei ole tegemist avaliku või mitteavaliku pakkumisega potentsiaalsele investorile, et ta investeeriks nimetatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakutesse või aktsiatesse.

▼B

Esimese lõigu punkti c puhul registreeritakse kooskõlas artikliga 14 kvalifitseeruv riskikapitalifond ise fondivalitsejana, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ning kui selle juhtorgan ei nimeta välist fondivalitsejat. Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi, mis on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi sisese valitsejana, ei tohi registreerida teiste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kvalifitseeruva riskikapitalifondi välise valitsejana.



II

PEATÜKK

NIMETUSE „EuVECA” KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal, kes täidab käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus nimetust „EuVECA”.

▼M2

Artikkel 4a

1.  

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja võib tegeleda liidus eelturustamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele investoritele esitatav teave

a) 

on piisav selleks, et investorid saaksid teha otsuse omandada teatava kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;

b) 

hõlmab märkimisvorme või muid sarnaseid dokumente kavandina või lõplikul kujul või

c) 

hõlmab veel asutamata või moodustamata kvalifitseeruva riskikapitalifondi asutamisdokumente või moodustamise dokumente, prospekti või pakkumisdokumente nende lõplikul kujul.

Prospekti või pakkumisdokumentide esitatavad kavandid ei tohi sisaldada teavet. millest investoritele piisaks investeerimisotsuse tegemiseks, ning nendes peab olema selgelt märgitud, et

a) 

nende puhul ei ole tegemist pakkumisega ega kutsega märkida kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid ning

b) 

neis esitatud teabe alusel ei tohiks teha otsuseid, sest see ei ole täielik ja seda võidakse muuta.

2.  
Pädevad asutused ei tohi nõuda, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teataks neile enne eelturustamisega tegelema hakkamist eelturustamisdokumentide sisu või adressaadid või täidaks muid tingimusi või nõudeid, mida ei ole käesolevas artiklis sätestatud.
3.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad tagavad, et investorid ei omanda eelturustamise käigus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad omandada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid üksnes artiklis 15 lubatud turustamise käigus.

Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi või eelturustamise tulemusel asutatud või moodustatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid, käsitatakse seda märkimisena turustamise tulemusel ning selle suhtes kehtib artiklis 15 osutatud teavitamiskord.

4.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja saadab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja. Kirjas märgitakse, millistes liikmesriikides ja millisel ajavahemikul eelturustamine toimub või on toimunud, esitatakse eelturustamise lühikirjeldus, sealhulgas teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta ning asjakohasel juhul loetelu eelturustatavatest või eelturustatud kvalifitseeruvatest riskikapitalifondidest. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eelturustamine toimub või on toimunud, võivad taotleda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tema territooriumil toimuva või toimunud eelturustamise kohta lisateavet.
5.  
Kolmas isik tegeleb tegevusloa saanud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja nimel eelturustamisega üksnes siis, kui ta on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 4 ) kohase investeerimisühingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 5 ) kohase krediidiasutuse, direktiivi 2009/65/EÜ kohase eurofondi valitseja või direktiivi 2011/61/EL kohase alternatiivse investeerimisfondi valitsejana või kui ta tegutseb direktiivi 2014/65/EL kohase seotud vahendajana. Sellise kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.
6.  
Riskikapitalifondide valitseja tagab eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

▼B

Artikkel 5

1.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tagab, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30 % sellise vara soetamiseks. 30 % künnis arvutatakse investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude mahaarvamist. Künnise arvutamisel ei võeta arvesse raha ja raha ekvivalente, sest raha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena.
2.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ei või kasutada kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle fondi märgitud kapitali taseme, kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.
3.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja võib võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.  

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad turustavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutseliste klientidena käsitada vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, kes:

a) 

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b) 

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

2.  
Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida teevad kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja juhid, direktorid või valitsemises osalevad töötajad kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

Artikkel 7

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad peavad enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega seoses

a) 

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b) 

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c) 

tegutsema enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d) 

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;

e) 

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

▼M1

f) 

kohtlema investoreid õiglaselt. See ei välista erainvestorite avaliku sektori investorist soodsamat kohtlemist, kui selline kohtlemine on kooskõlas riigiabi reeglitega, eelkõige komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ( 6 ) artikliga 21, ning see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas;

▼B

g) 

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas.

Artikkel 8

1.  
Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja delegeerib ülesandeid kolmandatele isikutele, ei mõjuta see fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva riskikapitalifondi ja selle investorite ees. Fondivalitseja ei tohi oma ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam tegelikult käsitada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejana, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.
2.  
Mis tahes ülesannete delegeerimine lõike 1 alusel ei tohi vähendada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohi see takistada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist selle investorite parimates huvides.

Artikkel 9

1.  
Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad teevad kindlaks huvide konflikti ja väldivad seda (ning juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kohe kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide õiglane kohtlemine.
2.  

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teeb kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida

a) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite vahel;

b) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle teise kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;

c) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava, ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi või nende investorite vahel.

3.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.
4.  
Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konflikt juhul, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konflikti tuvastamiseks, ärahoidmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada investorite huvide kahjustamise ohu vältimine. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist sõnaselgelt huvide konflikti üldise laadi või allika.
5.  

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 25 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse

a) 

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b) 

meetmed, mida kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

Artikkel 10

1.  
Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel peab alati olema piisavalt omavahendeid ning nad peavad alati kasutama asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja inimressursse kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

▼M1

2.  
Nii sisemiselt valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide algkapital kui ka kvalifitseeruvate riskikapitalifondide väliste valitsejate algkapital peab olema 50 000 eurot.

▼M1

3.  
Omavahendid peavad moodustama alati vähemalt ühe kaheksandiku fondivalitseja eelneva aasta üldpüsikuludest. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib seda nõuet kohandada juhul, kui fondivalitseja äritegevuses on eelneva aastaga võrreldes toimunud oluline muutus. Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja äritegevus ei ole veel kestnud terve aasta, on nõude suurus üks kaheksandik tema äriplaani kohaselt oodatavatest üldpüsikuludest, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus nõuab äriplaani kohandamist.
4.  
Kui fondivalitseja valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide väärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitseja suurendama omavahendite summat. Kõnealune täiendav summa peab võrduma 0,02 protsendiga summast, mille võrra kvalifitseeruvate riskikapitalifondide koguväärtus ületab 250 000 000 eurot.
5.  
Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kvalifitseeruva riskikapitalifondide valitsejal lubada jätta lisamata kuni 50 % lõikes 4 osutatud täiendavate omavahendite summa suurendamise nõudest, kui nimetatud fondivalitsejal on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus peab samaväärseteks liidu õiguses sätestatutega.
6.  
Omavahendid tuleb investeerida likviidsetesse varadesse või lühikese aja jooksul kergesti rahaks konverteeritavatesse varadesse ning need ei tohi sisaldada spekulatiivseid positsioone.

▼B

Artikkel 11

1.  
Varade väärtuse hindamise eeskirjad sätestatakse iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas ning need peavad tagama usaldusväärse ja läbipaistva hindamise korra.
2.  
Kasutatav hindamise kord tagab, et vara hinnatakse nõuetekohaselt ning vara väärtus arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 12

1.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teeb päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks aastaaruande iga tema valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi portfelli struktuuri ja möödunud aasta tegevust. Aruandes avalikustatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi tegutsemisaja lõpuks teenitud kasum ning asjakohasel juhul selle tegutsemisaja jooksul jaotatud kasum. See sisaldab kvalifitseeruva riskikapitalifondi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet.

Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja esitab aruande investoritele nende taotlusel. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas üksteisele avalikustamises.

2.  
Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi auditeeritakse vähemalt üks kord aastas. Audit kinnitab, et raha ja vara hoitakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi nimel ning et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on sisse seadnud asjakohase raamatupidamise ja kontrollimehhanismi ning rakendab neid mis tahes volituste kasutamise suhtes ja kontrolli teostamiseks kvalifitseeruva riskikapitalifondi raha ja vara ning selle investorite üle.
3.  
Juhul kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal on kohustus avalikustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 7 ) artiklile 4, võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

▼M1

4.  
Päritoluliikmesriigi pädev asutus teeb kogu käesoleva artikli alusel kogutud teabe õigeaegselt kättesaadavaks iga asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädevale asutusele ning iga asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artiklis 22 osutatud menetluse kohaselt.

▼B

Artikkel 13

1.  

Seoses tema valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondiga teavitab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja oma investoreid enne viimaste tehtavat investeerimisotsust sõnaselgel ja arusaadaval viisil järgmistest asjaoludest:

a) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

▼M1

b) 

asjaomase fondivalitseja omavahendite summa, mis tal on oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside piisavuse tagamiseks;

▼B

c) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muuhulgas ära:

i) 

nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse ta kavatseb investeerida;

ii) 

muud kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, millesse ta kavatseb investeerida;

iii) 

nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse mõni teine alapunktis ii osutatud kvalifitseeruv riskikapitalifond kavatseb investeerida;

iv) 

mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida ta kavatseb teha;

v) 

tehnikad, mida ta kavatseb kasutada, ning

vi) 

kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;

d) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

e) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise korra ja varade väärtuse hindamise metoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

f) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

g) 

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

h) 

olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad finantstulemused;

i) 

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate arengut, laienemist või mõnda muud tegevuse aspekti, millesse kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerib, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

j) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

2.  
Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õige, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.
3.  
Kui kvalifitseeruval riskikapitalifondil on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ( 8 ) või kvalifitseeruvat riskikapitalifondi käsitlevale riigisisesele õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada eraldi või prospekti osana.



III

PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14

1.  

Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes kavatsevad turustada oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

a) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b) 

nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c) 

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d) 

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada.

▼M1 —————

▼B

2.  

Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

a) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b) 

lõikes 1 nõutav teave on täielik;

c) 

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise.

▼M1 —————

▼B

3.  
Käesoleva artikli alusel toimunud registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil ja võimaldab kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel turustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all kogu liidus.

▼M1

4.  
Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab lõikes 1 osutatud fondivalitsejale, kas ta on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejana, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui ta on esitanud kõik nimetatud lõikes osutatud andmed.
5.  
Käesoleva artikliga kooskõlas registreerimine on kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsemise mõttes registreerimine direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 tähenduses.
6.  
Käesolevas artiklis osutatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teatab käesoleva artikli kohaselt päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esmase registreerimise tingimuste olulised muudatused, tehes seda enne niisuguste muudatuste elluviimist.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab kehtestada piiranguid või esimeses lõigus osutatud muudatused tagasi lükata, teavitab ta sellest kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejat ühe kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste kohta teate saamist. Pädev asutus võib seda tähtaega kuni ühe kuu võrra pikendada, kui ta peab seda juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajalikuks, olles eelnevalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejat sellest teavitanud. Kui asjaomane pädev asutus ei esita muudatustele nende hindamise tähtaja jooksul vastuväiteid, võidakse muudatused ellu viia.

7.  
Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada teavet, mis tuleb pädevale asutusele esitada lõikes 1 sätestatud registreerimise taotluses ja et täpsustada lõikes 2 sätestatud tingimusi.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu seoses lõikes 1 sätestatud registreerimise taotlusega ja lõikes 2 sätestatud tingimustega pädevatele asutustele teabe esitamise standardvormide, -mallide ja -menetluste kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

9.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve organiseerib ja koostab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30 võrdleva analüüsi, et suurendada käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste tehtavate registreerimistoimingute sidusust.

Artikkel 14a

1.  
Direktiivi 2011/61/EL artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate fondivalitsejad esitavad taotluse niisuguste kvalifitseeruvate riskikapitalifondide registreerimiseks, mille puhul nad kavatsevad kasutada nimetust „EuVECA“.
2.  

Lõikes 1 osutatud registreerimise taotlus esitatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädevale asutusele ja see sisaldab järgmist:

a) 

kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimused või põhikiri;

b) 

depositooriumi andmed;

c) 

artikli 14 lõikes 1 osutatud teave;

d) 

nende liikmesriikide loetelu, kus lõikes 1 osutatud fondivalitsejad on moodustanud või asutanud või kavatsevad moodustada või asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel osutab teave käesoleva määruse II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta korrale, mis on kehtestatud artiklite 5 ja 6 ning artikli 13 lõike 1 punktide c ja i järgimiseks.

3.  
Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus ja päritoluliikmesriigi pädev asutus on erinevad, palub kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas kvalifitseeruv riskikapitalifond on hõlmatud fondivalitseja tegevusloaga, mille kohaselt on tal õigus valitseda alternatiivseid investeerimisfonde, ning kas on täidetud artikli 14 lõike 2 punktis a sätestatud tingimused.

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus võib samuti paluda päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt lõikes 2 osutatud dokumentide kohta selgitusi ja teavet.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab vastuse ühe kuu jooksul alates kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädeva asutuse teabenõude kättesaamise kuupäevast.

4.  
Lõikes 1 osutatud fondivalitsejad ei pea esitama teavet ega dokumente, mille nad on juba esitanud direktiivi 2011/61/EL alusel.
5.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus registreerib pärast lõike 2 kohaselt saadud dokumentide hindamist ning lõikes 3 osutatud selgituse ja teabe saamist iga fondi kvalifitseeruva riskikapitalifondina, kui nimetatud fondi valitseja täidab artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi.
6.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus teatab lõikes 1 osutatud fondivalitsejale, kas asjaomane fond on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondina, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui kõnealune fondivalitseja on esitanud kogu lõikes 2 osutatud teabe.
7.  
Käesoleva artikliga kooskõlas registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil ja võimaldab turustada fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA“ all kogu liidus.
8.  
Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada teavet, mis tuleb esitada pädevatele asutustele vastavalt lõikele 2.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

9.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu lõike 2 kohaselt pädevatele asutustele teabe esitamise standardvormide, -mallide ja -menetluste kohta.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

10.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve organiseerib ja koostab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30 võrdleva analüüsi, et suurendada käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste teostatavate registreerimistoimingute sidusust.

Artikkel 14b

Liikmesriigid tagavad, et iga artiklis 14 osutatud fondivalitseja registreerimisest keeldumine või artiklis 14a osutatud fondi registreerimisest keeldumine on põhjendatud, et kõnealustes artiklites osutatud fondivalitsejatele on teatatud ja et otsuse saab edasi kaevata liikmesriigi kohtusse, haldusasutusele või mõnele muule asutusele. Edasikaebamise õigus kehtib ka registreerimise puhul, kui registreerimise kohta ei ole otsust tehtud kahe kuu jooksul pärast seda, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on esitanud kogu nõutud teabe. Liikmesriigid võivad nõuda, et fondivalitseja ammendaks enne eespool osutatud edasikaebamise õiguse kasutamist siseriikliku õiguse kohaselt ette nähtud mis tahes esialgsed halduslikud õiguskaitsevahendid.

▼B

Artikkel 15

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teavitab selle päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kus ta kavatseb turustada:

a) 

uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid või

b) 

olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 16

▼M1

1.  
Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab viivitamata vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet igast kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimisest või registrist kustutamisest, igast kvalifitseeruva riskikapitalifondi registrisse lisamisest või registrist kustutamisest ning igast nende liikmesriikide loetelus tehtavast lisamisest või kustutamisest, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kõnealuste fondide osakuid või aktsiaid turustada.

Esimese lõigu kohaselt teavitab kooskõlas artikliga 14a registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat asutust, vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet igast kvalifitseeruva riskikapitalifondi lisamisest või kustutamisest või igast nende liikmesriikide loetelus tehtavast lisamisest või kustutamisest, kus kõnealuse kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kõnealuse fondi osakuid või aktsiaid turustada.

2.  
Vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused ei kehtesta kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele mingeid nõudeid ega nõua haldusmenetluste järgimist seoses nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne turustamise alustamist selle heakskiitmist. Sellised nõuded või haldusmenetlused hõlmavad tasusid ja muid lõive.

▼B

3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase teavitamise vorm.
4.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 16. veebruariks 2014.
5.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

▼M1

Artikkel 16a

1.  
Artikli 14 lõike 9 ja artikli 14a lõike 10 kohaselt võrdleva analüüsi organiseerimiseks ja koostamiseks tagab päritoluliikmesriigi pädev asutus või erinevuse korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus, et lõplik teave, mille alusel artikli 14 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14a lõikes 2 sätestatud registreerimise taotlus rahuldati, tehakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks õigeaegselt pärast registreerimist. See teave tehakse kättesaadavaks artiklis 22 osutatud menetluste kohaselt.
2.  
Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada teavet, mis tuleb teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks lõike 1 kohaselt.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb lõike 1 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks tehtava teabe esitamise standardvorme, -malle ja -menetlusi.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▼M1

Artikkel 17

1.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes kasutavad nimetust „EuVECA“, ning kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, mille puhul nad seda nimetust kasutavad, samuti riigid, kus nende fondide osakuid või aktsiaid turustatakse.
2.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab oma veebisaidil veebilingid asjakohasele teabele kolmandate riikide kohta, kes on täitnud artikli 3 esimese lõigu punkti d alapunkti iv alusel kohaldatava nõude.

▼B

Artikkel 18

1.  
Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

▼M1

1a.  
Artikli 2 lõikes 2 osutatud fondivalitsejate puhul vastutab päritoluliikmesriigi pädev asutus järelevalve korraldamise eest fondivalitseja sisseseatud töökorralduse nõuetele vastavuse ja piisavuse üle, et fondivalitseja oleks võimeline täitma kohustusi ja nõudeid, mis on seotud kõikide tema valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide moodustamise ja toimimisega.
1b.  
Kvalifitseeruva riskikapitalifondi puhul, mida valitseb artikli 2 lõikes 2 osutatud fondivalitseja, vastutab kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus järelevalve korraldamise eest selle üle, kas kvalifitseeruv riskikapitalifond vastab artiklites 5 ja 6 ning artikli 13 lõike 1 punktides c ja i sätestatud nõuetele. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus vastutab ka järelevalve korraldamise eest selle üle, kas fond täidab fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustusi.

▼B

2.  
Kui esinevad ilmselged ja tõendatavad asjaolud, mille tõttu vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, teatab ta sellest kohe päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab asjakohased meetmed.
3.  
Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, millega ilmselgelt rikub käesolevat määrust päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas keelata kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

Artikkel 19

Pädevatel asutustel on kooskõlas liikmesriigi õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

a) 

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b) 

nõuda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c) 

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;

d) 

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e) 

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f) 

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse rikkumist.

▼M1

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30 võrdlevaid analüüse, et suurendada käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste täidetavate järelevalve- ja uurimisvolitustega seotud protsesside sidusust.

▼B

Artikkel 20

1.  
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja muude meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sätestatavad halduskaristused ja muud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.  
Hiljemalt ►M1  2. märtsiks 2020 ◄ teavitavad liikmesriigid komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet lõikes 1 osutatud eeskirjadest. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

▼M1

3.  
Artikli 2 lõikes 1 osutatud fondivalitsejad peavad igal ajal järgima käesolevat määrust ja vastutavad ühtlasi käesoleva määruse igasuguse rikkumise eest, sealhulgas sellest tuleneva kahju eest.

Artikli 2 lõikes 2 osutatud fondivalitsejad peavad igal ajal täitma direktiivi 2011/61/EL nõudeid. Nad vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL. Fondivalitsejad vastutavad ka kahju eest, mis tuleneb käesoleva määruse rikkumisest.

▼B

Artikkel 21

▼M1

1.  

Proportsionaalsuse põhimõtet järgides võtab pädev asutus kohaldataval juhul lõikes 2 osutatud asjakohaseid meetmeid, kui fondivalitseja või kvalifitseeruv riskikapitalifond:

▼B

a) 

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b) 

turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

▼M1

c) 

kasutab nimetust „EuVECA”, kuid ei ole registreeritud vastavalt artiklile 14, või kui kvalifitseeruv riskikapitalifond ei ole registreeritud vastavalt artiklile 14a;

▼B

d) 

kasutab nimetust „EuVECA” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 punkti b alapunkti iii kohaselt;

▼M1

e) 

on registreeritud valeandmeid esitades või muul ebaausal viisil, rikkudes artikli 14 või artikli 14a nõudeid;

▼B

f) 

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g) 

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h) 

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 12;

i) 

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 13.

▼M1

2.  

Lõikes 1 osutatud juhtudel teeb pädev asutus vastavalt vajadusele järgmist:

a) 

võtab meetmeid tagamaks, et asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja järgib kohaldataval juhul artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 12–14a;

b) 

keelab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal nimetuse „EuVECA“ kasutamise ja kustutab asjaomase fondivalitseja või asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi registrist.

3.  
Lõikes 1 osutatud pädev asutus teavitab kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga d päritoluliikmesriigi mis tahes muud pädevat asutust, vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja või kvalifitseeruva riskikapitalifondi registrist kustutamisest.
4.  
Õigus turustada ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA“ all lõpeb liidus kohe pädeva asutuse sellise otsuse tegemise päeval, millele on osutatud lõike 2 punktis b.

▼M1

5.  
Päritolu- või kohaldataval juhul vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata, kui tal on selge ja tõendatav alus arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on pannud toime artikli 21 lõike 1 punktides a–i osutatud rikkumise.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib proportsionaalsuse põhimõtet järgides esitada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt asjaomastele pädevatele asutustele soovitusi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmete võtmiseks või selliste meetmete võtmisest hoidumiseks.

Artikkel 21a

Direktiiviga 2011/61/EL pädevatele asutustele antud volitusi, sealhulgas karistustega seotud volitusi kohaldatakse ka käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud fondivalitsejate suhtes.

▼B

Artikkel 22

1.  
Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.
2.  
Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumise kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

Artikkel 23

1.  
Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud audiitoritel ning ekspertidel, on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalmenetlust ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaid ja kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde eraldi identifitseerida ei ole võimalik.
2.  
Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.
3.  
Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saavad konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 2, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlustes.

Artikkel 24

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva määrusega nähakse ette rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või kooskõlastamine, võivad pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele, tingimusel et vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 punkti b alapunktiga iii ega punkti d alapunktiga iv.



IV

PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 9 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 15. maist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 9 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 9 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 26

1.  

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi kooskõlas lõikega 2. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta, kaasa arvatud:

a) 

mil määral on kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuVECA”;

b) 

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c) 

artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d) 

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;

e) 

võimalus laiendada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

f) 

liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;

g) 

käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;

h) 

kolmandas riigis asutatud riskikapitalifondide puhul nimetuse „EuVECA” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

i) 

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

j) 

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuVECA” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

2.  

Lõikes 1 osutatud läbivaatamine toimub

a) 

punktide a–g, i ja j osas hiljemalt ►M1  2. märtsiks 2022 ◄ ning

b) 

punkti h osas hiljemalt 22. juuliks 2015.

3.  
Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

▼M1

4.  

Samal ajal direktiivi 2011/61/EL artikli 69 kohase läbivaatamisega analüüsib komisjon eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt registreeritud fondivalitsejate osas järgmist:

a) 

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsemine ja õigusraamistikus muudatuste tegemise, sealhulgas fondivalitseja tegevusloa kasutuselevõtu asjakohasus ning

b) 

turustamise määratluse sobivus kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul ning selle määratluse ja liikmesriikide eri tõlgenduste mõju kvalifitseeruvate riskikapitalifondide toimimisele ja elujõulisusele ning selliste fondide osakute või aktsiate piiriülesele turustamisele.

Komisjon esitab pärast kõnealust läbivaatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

▼B

Artikkel 27

1.  
Komisjon alustab hiljemalt 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivis 2011/61/EL sätestatud eeskirjade vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisala. Komisjon kogub andmeid, et hinnata, kas kohaldamisala on vaja laiendada, et võimaldada fondivalitsejatel, kes valitsevad riskikapitalifonde, mille varade kogumaht ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud künnise, saada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejaks kooskõlas käesoleva määrusega.
2.  
Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud artikli 9 lõige 5, mida kohaldatakse alates 15. maist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 2 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

( 3 ) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 6 ) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

( 7 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

( 8 ) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

Top