EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007R1370-20171224
Regulation (EC) N o 1370/2007 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2007 on public passenger transport services by rail and by road and repealing Council Regulations (EEC) Nos 1191/69 and 1107/70
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007 , mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007 , mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70
02007R1370 — ET — 24.12.2017 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, (ELT L 315 3.12.2007, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2338, 14. detsember 2016, |
L 354 |
22 |
23.12.2016 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1370/2007,
23. oktoober 2007,
mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva määruse eesmärgiks on määratleda, kuidas pädevad asutused võivad kooskõlas ühenduse õiguse eeskirjadega sekkuda avaliku reisijateveo valdkonda, et tagada üldhuviteenuste osutamine, mis oleksid muuhulgas mitmekesisemad, turvalisemad, parema kvaliteediga või odavamad kui üksnes turuseaduste poolt reguleeritud teenused.
Selleks sätestatakse käesoleva määrusega tingimused, mille kohaselt pädevad asutused hüvitavad transpordiettevõtjale, kellele nad avaliku teenindamise kohustuseks teevad või kellega lepingu sõlmivad, sellega kaasnevad kulud ja/või annavad neile avaliku teenindamise kohustuse eest ainuõigused.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse riigisisestele ja rahvusvahelistele avalikele reisijateveoteenustele raudteel ja muudel rööbasteedel ning maanteel, välja arvatud teenuste puhul, mida osutatakse peamiselt nende ajaloolise huviväärsuse või turismiväärtuse tõttu. Liikmesriigid võivad käesolevat määrust kohaldada avalikule reisijateveole siseveeteedel ja riikide territoriaalvetes, ilma et see piiraks nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) ( 1 ) kohaldamist.
Nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul, kelle territooriumil teenuseid osutatakse, võivad avaliku teenindamise kohustused puudutada piiriüleseid ühistransporditeenuseid, sealhulgas neid, mis katavad kohalikke ja piirkondlikke transpordivajadusi.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonidele direktiivi 2004/17/EÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses ega direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 3 tähenduses.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „avalik reisijatevedu” – üldist majandushuvi pakkuvad reisijateveoteenused, mida osutatakse avalikkusele mittediskrimineerivalt ja pidevalt;
b) „pädev asutus” – liikmesriigi või liikmesriikide mis tahes ametiasutus või ametiasutuste rühm, kelle pädevuses on sekkuda avaliku reisijateveo korraldamisse antud geograafilises piirkonnas, või mis tahes selleks volitatud asutus;
c) „kohalik pädev asutus” – mis tahes pädev asutus, kelle territoriaalne pädevusala ei hõlma kogu riiki;
d) „avaliku teenuse pakkuja” – mis tahes riiklik või eraõiguslik ettevõtja või ettevõtjate rühm, kes osutab avalikku reisijateveoteenust või mis tahes riiklik organ, kes osutab avalikku reisijateveoteenust;
e) „avaliku teenindamise kohustus” – pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue üldist huvi pakkuva avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks, või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel;
f) „ainuõigus” – õigus, millega antakse ühele avaliku teenuse osutajale õigus teatud avalike reisijateveoteenuste osutamiseks teataval liinil, teatavas võrgus või teatavas piirkonnas, välistades sealjuures mis tahes teise võimaliku teenusepakkuja;
g) „avaliku teenindamise hüvitis” – mistahes eelis, eelkõige rahaline, mida pädev asutus riiklikest vahenditest otseselt või kaudselt eraldab avaliku teenindamise kohustuse täitmise perioodi jooksul või selle perioodiga seoses;
h) „otselepingu sõlmimine” – avaliku teenuse lepingu sõlmimine konkreetse avaliku teenuse pakkujaga ilma eelneva võistleva pakkumismenetluseta;
i) „avaliku teenindamise leping” – üks või mitu õiguslikult siduvat õigusakti, mis kinnitavad kokkulepet pädeva asutuse ja avaliku teenuse osutaja vahel, mille kohaselt avaliku teenuse osutajale tehakse ülesandeks avaliku teenindamise kohustusest tulenevate avaliku reisijateveoteenuste haldamine ja osutamine; liikmesriigi õigussüsteemist olenevalt võib lepinguks olla ka pädeva asutuse poolt vastuvõetud otsus:
— eraldiseisva õigusakti või eeskirja kujul, või
— nii, et see otsus sisaldab tingimusi, mille korral pädev asutus võib osutada teenuseid ise või teha see ülesandeks sõltuvale teenusepakkujale;
j) „sõltuv teenusepakkuja” – õiguslikult eraldiseisev üksus, kelle üle kohalik pädev asutus, või pädevate asutuste rühma korral vähemalt üks kohalik pädev asutus, teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga;
k) „maksumus” – avaliku reisijateveoteenuse, liini, lepingu või hüvitiskorra maksumus, mis vastab avaliku teenuse osutaja või osutajate kogutasule ilma käibemaksuta, sealhulgas ametiasutuste poolt makstavad mis tahes liiki hüvitised ning sõidupiletite müügist saadav tulu, mida ei maksta välja kõnealusele pädevale asutusele;
l) „üldeeskiri” – meede, mida kohaldatakse diskrimineerimata kõikidele samalaadsetele reisijateveoteenustele pädeva asutuse vastutusalasse kuuluvas konkreetses territoriaalses piirkonnas;
m) „avalik integreeritud reisijateveoteenus” – ühendatud transporditeenus kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ühtse infoteenuse, piletisüsteemi ja sõiduplaaniga;
aa) „avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamine” – avalik reisijatevedu raudteel, v.a reisijatevedu muudel rööbasteedel, nagu metroo ja trammid.
Artikkel 2a
Avaliku teenindamise kohustuste kirjeldus
1. Pädev asutus sätestab avaliku reisijateveoteenuse osutamise suhtes kohaldatavate avaliku teenindamise kohustuste kirjeldused ja nende kohaldamisala vastavalt artikli 2 punktile e. See hõlmab võimalust rühmitada kulusid katva hinnaga teenused kulusid mittekatva hinnaga teenustega.
Kõnealuste kirjelduste ja nende kohaldamisala sätestamisel peab pädev asutus nõuetekohaselt järgima proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas liidu õigusega.
Kirjeldused on vastavuses poliitiliste eesmärkidega, mis on kindlaks määratud liikmesriikide ühistranspordipoliitikat käsitlevates dokumentides.
Ühistranspordipoliitikat käsitlevate dokumentide sisu ja vorm ning menetlused asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks määratakse kindlaks kooskõlas siseriikliku õigusega.
2. Avaliku teenindamise kohustuste kirjeldustega ja avaliku teenindamise kohustuste netofinantsmõju hüvitamisega:
a) saavutatakse ühistranspordipoliitika eesmärgid kulutõhusalt;
b) tagatakse ühistranspordipoliitikas kindlaks määratud nõuetele vastava avaliku reisijateveoteenuse osutamise rahaline jätkusuutlikkus pikema aja jooksul.
Artikkel 3
Avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad
1. Kui pädev asutus otsustab valitud teenusepakkujale anda avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest ainuõiguse ja/või määrata ükskõik millise hüvitise, peab ta seda tegema avaliku teenindamise lepingu raames.
2. Erandina lõikest 1 võib avaliku teenindamise kohustusi, mille eesmärgiks on maksimumtariifide kehtestamine kõikidele reisijatele või teatavatele reisijatekategooriatele, määratleda ka üldeeskirjadega. Vastavalt artiklitele 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele hüvitab pädev asutus avaliku teenuse osutajatele üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. See ei piira pädevate asutuste õigust kaasata maksimumtariife kehtestavaid avaliku teenindamise kohustusi avaliku teenindamise lepingutesse.
3. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 73, 86, 87 ja 88 sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta avaliku teenindamise kohustuste täitmise rahalisi hüvitisi käsitlevad üldeeskirjad, millega kehtestatakse maksimumtariifid õpilastele, üliõpilastele, praktikantidele ja liikumispuudega isikutele. Nendest üldeeskirjadest tuleb teatada vastavalt asutamislepingu artiklile 88. Selline teatamine peab sisaldama täielikku teavet meetme ja eelkõige arvutamismeetodi üksikasjade kohta.
Artikkel 4
Avaliku teenindamise lepingute ja üldeeskirjade kohustuslik sisu
1. Avaliku teenindamise lepingud ja üldeeskirjad:
a) määravad selgelt kindlaks käesolevas määruses määratletud ning artikli 2a kohaselt täpsustatud avaliku teenindamise kohustused, mida avaliku teenuse osutaja peab täitma, ning asjaomased territoriaalsed piirkonnad;
b) kehtestavad enne viisil, mis on objektiivne ja läbipaistev:
i) näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja
ii) ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse selliselt, et välditakse ülekompenseerimist.
Kui avaliku teenindamise lepingud ei ole sõlmitud vastavalt artikli 5 lõikele 1, 3 või 3b, määratakse kõnealused näitajad kindlaks nii, et ükski hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuste täitmisega kaasnevate kulude ja saadud tulu netofinantsmõju katmiseks, võttes arvesse avaliku teenuse osutaja saadud tulu ja mõistlikku kasumit;
c) määratletakse teenuse osutamisega seotud kulude jaotuskord. Need kulud võivad sisaldada eelkõige personalikulusid, energiakulusid, infrastruktuuriga seotud kulusid, ühistranspordisõidukite, veeremite ja reisijateveoteenuste osutamiseks vajalike rajatiste hooldus- ja remondikulusid ning püsikulusid ja asjakohast kapitalitulu.
2. Avaliku teenindamise lepingute ja üldeeskirjadega määratletakse piletimüügist saadava tulu jaotuskord; see tulu võib jääda avaliku teenuse osutajale, kuuluda väljamaksmisele pädevale asutusele või nende vahel jagamisele.
3. Avaliku teenindamise lepingute kestus on piiratud ja ei ületa kümmet aastat bussiteenuste ja 15 aastat reisijateveoteenuste puhul raudteel või muudel rööbasteedel. Mitme erineva transpordiliigiga seotud teenuste puhul on lepingute kestus piiratud 15 aastaga, kui transpordi osa raudteel või muudel rööbasteedel ületab 50 % kõnealuste teenuste maksumusest.
4. Arvestades varade amortiseerumist, võib vajadusel pikendada avaliku teenindamise lepingu kestust maksimaalselt 50 % võrra, kui avaliku teenuse osutaja poolt antavad vahendid on avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud reisijateveoteenuste osutamiseks vajalike põhivahenditega võrreldes olulised ning need on seotud valdavalt selle lepinguga hõlmatud reisijateveoteenustega.
Kui seda õigustavad eripärasest geograafilisest asendist tulenevad kulud, võib lõikes 3 määratletud avaliku teenindamise lepingute kestust pikendada äärepoolseimates piirkondades maksimaalselt 50 %.
Kui seda õigustab varade amortiseerumine seoses erakorraliste investeeringutega infrastruktuuri, veeremisse või sõidukitesse ning kui avaliku teenindamise leping on sõlmitud ausa võistleva pakkumismenetluse teel, võib avaliku teenindamise leping olla pikema kestusega. Kõnealusel juhul läbipaistvuse tagamiseks esitab pädev asutus komisjonile ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist avaliku teenindamise lepingu ja selle pikemat kestust õigustavad elemendid.
4a. Avaliku teenindamise lepingute täitmisel täidavad avaliku teenuse osutajad sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kindlaks määratud liidu õiguse, siseriikliku õiguse või kollektiivlepingutega.
4b. Direktiivi 2001/23/EÜ kohaldatakse avaliku teenuse osutaja vahetuse suhtes, kui selline vahetus kujutab endast ettevõtja üleminekut nimetatud direktiivi tähenduses.
5. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja ühenduse õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepinguid, võivad pädevad asutused nõuda valitud avaliku teenuse osutajalt, et see annaks eelnevalt töölevõetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui nad oleks üle viidud direktiivi 2001/23/EÜ kohaselt. Kui pädevad asutused nõuavad avaliku teenuse osutajatelt teatud sotsiaalsete standardite järgimist, peavad pakkumisdokumendid ja avaliku teenindamise lepingud sisaldama asjaomase personali loetelu, personali lepingujärgsete õiguste läbipaistvaid üksikasju ning tingimusi, milliste alusel on töötajad teenustega seotud.
6. Kui pädevad asutused nõuavad vastavalt siseriiklikule õigusele avaliku teenuse osutajatelt teatud kvaliteedi- ja sotsiaalsete standardite järgimist või sotsiaalsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide kehtestamist, lisatakse need standardid ja kriteeriumid pakkumisdokumentidesse ja avaliku teenindamise lepingutesse. Võttes arvesse direktiivi 2001/23/EÜ sisaldavad sellised pakkumisdokumendid ja avaliku teenindamise lepingud, kui see on kohaldatav, teavet ka eelmise teenuseosutaja poolt tööle võetud töötajate üleminekuga seotud õiguste ja kohustuste kohta.
7. Pakkumisdokumendid ja avaliku teenindamise lepingud peavad olema läbipaistvad allhanke tegemise võimalikkuse ja ulatuse osas. Allhanke kasutamise korral on teenusepakkuja, kellele käesoleva määruse kohaselt tehakse ülesandeks avalike reisijateveoteenuste haldamine ja osutamine, kohustatud osutama olulise osa avalikest reisijateveoteenustest ise. Avaliku teenindamise lepinguga, mis hõlmab üheaegselt nii avalike reisijateveoteenuste projekteerimist, rajamist kui ka osutamist, võidakse lubada osutada neid teenuseid tervikuna allhanke korras. Avaliku teenindamise leping määrab kooskõlas liikmesriigi ja ühenduse õigusega kindlaks allhankele kohaldatavad tingimused.
8. Avaliku teenindamise lepingutes nõutakse, et teenuseosutaja annaks pädevale asutusele teavet, mis on oluline avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks, tagades samal ajal konfidentsiaalse äriteabe seadusliku kaitse. Pädevad asutused teevad asjakohase teabe kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, et need saaksid ette valmistada pakkumuse võistleva pakkumismenetluse jaoks, tagades samal ajal konfidentsiaalse äriteabe seadusliku kaitse. See hõlmab teavet, mis käsitleb reisijatepoolset nõudlust, piletihindasid, võistleva pakkumismenetlusega hõlmatud avaliku reisijateveoteenusega seotud kulusid ja tulusid ning nõutavate sõidukite või veeremi käitamise seisukohast asjakohaseid infrastruktuuri tehniliste kirjelduste üksikasju, et võimaldada huvitatud isikutel ette valmistada põhjalikud äriplaanid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad toetavad pädevaid asutusi kõigi asjakohaste infrastruktuuri tehniliste kirjelduste esitamisel. Eespool nimetatud sätete mittetäitmise juhud vaadatakse läbi vastavalt artikli 5 lõikele 7.
Artikkel 5
Avaliku teenindamise lepingute sõlmimine
1. Avaliku teenindamise lepingud reisijateveo kohta sõlmitakse vastavalt käesoleva määrusega sätestatud eeskirjadele. Teenuselepingud või teenuste riigihankelepingud nagu defineeritud direktiivides 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ avaliku reisijateveoteenuse osutamise osas bussi või trammiga sõlmitakse kooskõlas nimetatud direktiivides sätestatud menetlustega, kui selliseid lepinguid ei sõlmita nimetatud direktiivides määratletud kontsessioonilepingute kujul. Kui lepingud sõlmitakse kooskõlas direktiividega 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ, ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 2–6.
2. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib iga kohalik pädev asutus, olenemata sellest, kas tegemist on avalikku integreeritud reisijateveoteenust osutava üksiku asutuse või asutuste rühmaga, otsustada, kas osutada avalikku reisijateveoteenust ise või sõlmida avaliku teenindamise otselepingud õiguslikult eraldiseisva üksusega, kelle üle kohalik pädev asutus või asutuste rühma korral vähemalt üks kohalik pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga.
Raudteel osutatava avaliku reisijateveoteenuse puhul võib esimeses lõigus osutatud pädevate asutuste rühm koosneda üksnes kohalikest pädevatest asutustest, kelle territoriaalne pädevusala ei hõlma kogu riiki. Esimeses lõigus osutatud avalik reisijateveoteenus või avaliku teenindamise leping võib hõlmata üksnes linnastu või maapiirkondade või mõlemate transpordivajadusi.
Juhul kui kohalik pädev asutus teeb sellise otsuse, kohaldatakse järgmist:
a) selleks, et määratleda, kas kohalik pädev asutus teostab sellist kontrolli, tuleb arvesse võtta selliseid tegureid nagu pädeva asutuse esindatuse tase teenusepakkuja haldus-, juht- või järelevalveorganites, teenusepakkuja põhikirjas esinevad sellekohased andmed, omandisuhe, pädeva asutuse tegelik mõju ja kontroll teenusepakkuja strateegiliste ja üksikute juhtimisotsuste üle. Kooskõlas ühenduse õigusega ei ole käesoleva lõike tähenduses kontrolli tuvastamiseks kohustuslik nõue, et pädeval riiklikul asutusel (eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse korral) oleks 100 % omandiõigus, tingimusel, et valdav avaliku sektori mõju on olemas ja et kontrolli võib tuvastada muude kriteeriumite põhjal;
b) käesoleva lõike kohaldamise tingimuseks on, et sõltuva teenusepakkuja ja iga üksuse, kelle üle sellel teenusepakkujal on kasvõi minimaalne mõju, avaliku reisijateveoga seotud tegevus toimub kohaliku pädeva asutuse haldusterritooriumil, olenemata väljuvatest liinidest või selle tegevuse muudest kõrvalelementidest, mis sisenevad naabruses asuva kohaliku pädeva asutuse territooriumile, ning et nad ei osale väljaspool kohaliku pädeva asutuse haldusterritooriumi korraldatavates pakkumismenetlustes avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta;
c) hoolimata punktist b võib sõltuv teenusepakkuja osaleda ausas võistlevas pakkumismenetlustes kaks aastat enne temaga sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu lõppemist, kui on vastu võetud lõplik otsus algatada sõltuva teenusepakkuja lepinguga hõlmatud avalike reisijateveoteenuste suhtes aus võistlev pakkumismenetlus ning sõltuv teenusepakkuja ei ole sõlminud ühtegi teist avaliku teenindamise otselepingut;
d) kohaliku pädeva asutuse puudumisel kohaldatakse punkte a, b ja c riiklikule asutusele mitteüleriigilise territoriaalse piirkonna kasuks, kui sõltuv teenusepakkuja ei osale võistlevas pakkumismenetluses seoses avaliku reisijateveoteenuse osutamisega väljaspool piirkonda, mille kohta avaliku teenindamise leping oli sõlmitud;
e) kui kaalutakse artikli 4 lõike 7 kohase allhankelepingu sõlmimist, on sõltuv teenusepakkuja kohustatud osutama suurema osa avalikest reisijateveoteenustest ise.
3. Iga pädev asutus, kes pöördub kolmanda osapoole poole, kes ei ole sõltuv teenusepakkuja, peab avaliku teenindamise lepingud sõlmima võistleva pakkumismenetluse alusel, välja arvatud lõigetega 3a, 4, 4a, 4b, 5 ja 6 sätestatud juhtudel. Võistleva pakkumismenetluse jaoks vastuvõetud menetlus on avatud võrdselt kõikidele ettevõtjatele ning selles järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Pärast pakkumiste esitamist ja võimalikku eelvalikut võib menetlus sisaldada läbirääkimisi vastavalt nimetatud põhimõtetele, et määrata kindlaks, kuidas kõige paremini spetsiifilistele või keerukatele nõuetele vastata.
3a. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitavate avaliku raudtee-reisijateveoteenuste osutamise lepingute puhul otsustada sõlmida piiratud ajaks uued otselepingud, kui pädev asutus leiab, et otselepingu sõlmimine on erandlike asjaolude tõttu õigustatud. Sellised erandlikud asjaolud hõlmavad olukordi, kus:
— kõnealune pädev asutus või muud pädevad asutused korraldavad juba mitmeid võistlevaid pakkumismenetlusi, mis võivad mõjutada tõenäoliselt saadavate pakkumiste hulka ja kvaliteeti, kui lepingu sõlmimiseks korraldataks võistlev pakkumismenetlus, või
— on vaja muuta ühe või enama avaliku teenindamise lepingu kohaldamisala, et optimeerida avalike teenuste osutamist.
Pädev asutus teeb põhjendatud otsuse ja teavitab sellest põhjendamatu viivituseta komisjoni.
Käesoleva lõike alusel sõlmitud lepingute kehtivusaeg on proportsionaalne asjaomaste erandlike asjaoludega ega ole ühelgi juhul pikem kui viis aastat.
Pädev asutus avalikustab sellised lepingud. Seda tehes võtab pädev asutus arvesse konfidentsiaalse äriteabe ja ärihuvide seaduslikku kaitset.
Käesoleva sätte alusel ei sõlmita järgmist lepingut samade avaliku teenindamise kohustuste kohta.
3b. Lõike 3 kohaldamisel võivad pädevad asutused otsustada kohaldada järgmist menetlust.
Pädevad asutused võivad avalikustada oma kavatsuse sõlmida avaliku teenindamise lepingu reisijateveoteenuse osutamiseks, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.
Selline teade sisaldab nende teenuste üksikasjalikku kirjeldust, mis on sõlmitava lepingu esemeks, ning lepingu liiki ja kestust.
Teenuse osutajad võivad väljendada oma huvi pädeva asutuse määratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 60 päeva pärast teate avaldamist.
Kui selle aja möödudes
a) on vaid üks teenuse osutaja väljendanud oma huvi osaleda avaliku teenindamise lepingu sõlmimise menetluses;
b) nimetatud ettevõtja on nõuetekohaselt tõendanud, et ta on faktiliselt võimeline osutama veoteenust, mis vastab avaliku teenindamise lepingus sätestatud kohustustele;
c) konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumide kunstlikust kitsendamisest ning
d) puuduvad mõistlikud alternatiivid,
võivad pädevad asutused alustada läbirääkimisi kõnealuse teenuse osutajaga, et sõlmida leping ilma avatud pakkumismenetluse järgneva väljakuulutamiseta.
4. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud,
a) kui nende lepingute hinnanguline keskmine aastane maksumus on väiksem kui 1 000 000 eurot või väiksem kui 7 500 000 eurot, kui avaliku teenindamise leping hõlmab avalike raudtee-reisijateveoteenuste osutamist, või
b) kui need käsitlevad avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses või vähem kui 500 000 kilomeetri ulatuses, kui avaliku teenindamise leping hõlmab avalike raudtee-reisijateveoteenuste osutamist.
Kui avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, kes ei käita rohkem kui 23 maanteesõidukit, võib neid piirmäärasid suurendada kas hinnangulise keskmise aastase maksumuseni vähem kui 2 000 000 eurot või aastas osutatava avaliku reisijateveoteenuse osas vähem kui 600 000 kilomeetrini.
4a. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel,
a) kui ta on seisukohal, et otselepingu sõlmimist põhjendavad asjaomase turu ja võrgu asjakohased struktuurilised ja geograafilised eripärad, eelkõige nende suurus, nõudluse näitajad, võrgu keerukus, selle tehniline ja geograafiline eraldatus ja lepinguga hõlmatud teenused, ning
b) kui sellise lepingu tulemusel paraneb teenuste kvaliteet või kulutõhusus või mõlemad võrreldes eelnevalt sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga.
Pädev asutus avaldab selle alusel põhjendatud otsuse ja teavitab sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast avaldamist. Pädev asutus võib lepingu sõlmimisega edasi minna.
Liikmesriike, kus 24. detsembril 2017 on aastane turu maksimummaht väiksem kui 23 miljonit rongkilomeetrit ja kus riigi tasandil on vaid üks pädev asutus ning kogu võrk on hõlmatud ühe avaliku teenindamise lepinguga, loetakse punkti a tingimustele vastavaks. Kui ühe kõnealuse liikmesriigi pädev asutus otsustab sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni. Ühendkuningriik võib otsustada kohaldada käesolevat lõiku Põhja-Iirimaa suhtes.
Kui pädev asutus otsustab sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, sätestab ta mõõdetavad, läbipaistvad ja kontrollitavad teenuse osutamise nõuded. Sellised nõuded lisatakse lepingusse.
Teenuse osutamise nõuded hõlmavad eelkõige teenuste täpsust, rongiliikluse sagedust, veeremi kvaliteeti ja reisijateveo jõudlust.
Leping sisaldab teenuse osutamise erinäitajaid, mis võimaldavad pädeval asutusel seda korrapäraselt hinnata. Samuti hõlmab leping tõhusaid ja hoiatavad meetmeid, mida kohaldatakse juhul, kui raudtee-ettevõtja ei vasta teenuse osutamise nõuetele.
Pädev asutus hindab korrapäraselt, kas raudtee-ettevõtja on saavutanud lepingus sätestatud teenuse osutamise nõuete täitmisel oma eesmärgid, ning avalikustab oma järeldused. Selline korrapärane hindamine toimub vähemalt iga viie aasta tagant. Kui teenuse kvaliteet ei parane või kulutõhusus ei suurene nõutud tasemel või kui esinevad mõlemad näitajad, võtab pädev asutus asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, sealhulgas kohaldab tõhusaid ja hoiatavaid leppetrahve. Pädev asutus võib sõlmitud lepingu käesoleva sätte alusel igal ajal täielikult või osaliselt peatada või lõpetada, juhul kui teenuse osutaja ei täida teenuse osutamise nõudeid.
4b. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus lisaks otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingu avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel, kui leping käsitleb üksnes raudtee-reisijateveoteenuste osutamist teenuse osutaja poolt, kes majandab korraga tervet raudteeinfrastruktuuri või suurt osa sellest raudteeinfrastruktuurist, kus osutatakse teenuseid, mis on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL ( 2 ) artiklite 7, 7a, 7b, 7c, 7d, 8, 13 ja IV peatüki kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 3 punktile a või b.
Erandina artikli 4 lõikest 3 ei ületa käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 4a kohaste otselepingute kestus kümmet aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 4.
Käesoleva lõike ja lõike 4a kohaselt sõlmitud lepingud avalikustatakse, võttes arvesse konfidentsiaalse äriteabe ja ärihuvide seaduslikku kaitset.
5. Teenuse osutamise katkemisel või sellise olukorra tekkimise otsese ohu korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid.
Need erakorralised meetmed seisnevad kas avaliku teenindamise otselepingu sõlmimises, ametlikus kokkuleppes avaliku teenindamise lepingu pikendamise kohta või teatud avaliku teenindamise kohustuste määramises. Avaliku teenuse osutajal on õigus vaidlustada otsus, millega talle pannakse teatud avaliku teenindamise kohustused. Erakorraliste meetmetena sõlmitud või pikendatud avaliku teenindamise lepingute või selliste kohustuste määramise kestus ei ületa kahte aastat.
6. Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võivad pädevad asutused otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud raudteetranspordi kohta, kuid mitte rööbastranspordiliikide, nagu metroo või trammid kohta. Erandina artikli 4 lõikest 3 ei ületa selliste lepingute kestus 10 aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 4.
6a. Pädevad asutused võivad raudtee-ettevõtjate vahelise konkurentsi suurendamiseks otsustada sõlmida avaliku teenindamise lepingud ühe ja sama võrgu või liinikogumi osi hõlmava avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel eri raudtee-ettevõtjatega. Selleks võivad pädevad asutused enne võistleva pakkumismenetluse käivitamist otsustada piirata ühe raudtee-ettevõtjaga sõlmitavate lepingute arvu.
7. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada lõigete 2 kuni 6 kohaselt vastu võetud otsuste kiire ja tulemuslik läbivaatamine, kui seda taotleb isik, kes on või kes varem oli huvitatud mõne lepingu saamisest ning keda väidetav rikkumine kahjustas või võib kahjustada, põhjendusega, et selliste otsustega rikuti ühenduse õigusakte või nende siseriiklikke rakendusakte.
Lõigetega 4a ja 4b hõlmatud juhtudel sisaldavad sellised meetmed võimalust taotleda, et pädeva asutuse põhjendatud otsust hindaks asjaomase liikmesriigi määratud sõltumatu asutus. Sellise hindamise tulemus tehakse kooskõlas siseriikliku õigusega avalikkusele kättesaadavaks.
Kui läbivaatamismenetluste eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, põhjendatakse nende otsuseid alati kirjalikult. Lisaks tuleb niisugusel juhul sätestada, et läbivaatamise eest vastutava asutuse igasuguse väidetava ebaseadusliku meetme või igasuguse väidetava vea korral võib rakendada kohtulikku läbivaatamist või läbivaatamist teise asutuse poolt, mis on kohus asutamislepingu artikli 234 mõistes ning on sõltumatu nii tellijast kui ka läbivaatamise eest vastutavast asutusest.
Artikkel 5a
Raudteeveerem
1. Alustades võistlevat pakkumismenetlust, hindavad pädevad asutused, kas sobivale veeremile tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks on vaja võtta meetmeid. Sellisel hindamisel võetakse arvesse veeremiga tegelevate liisinguettevõtjate või muude veeremeid liisivate turuosaliste olemasolu asjaomasel turul. Hinnang tehakse üldsusele kättesaadavaks.
2. Pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega ja riigiabi eeskirjadega otsustada võtta sobivaid meetmeid, et tagada tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs sobivale veeremile. Kõnealused meetmed võivad hõlmata järgmist:
a) avaliku teenindamise lepingu raames kasutatud veeremi soetamine pädeva asutuse poolt, et teha see kättesaadavaks avaliku teenuse osutajale turuhinnaga või avaliku teenindamise lepingu ühe osana kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja asjakohasel juhul lisaga;
b) avaliku teenindamise lepingu raames kasutatud veeremi rahastamise tagamine pädeva asutuse poolt turuhinnaga või osana avaliku teenindamise lepingust kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja asjakohasel juhul lisaga, tagades sealhulgas jääkväärtuse riski;
c) avaliku teenindamise lepingus pädeva asutuse võetud kohustus võtta eelnevalt kindlaks määratud finantstingimustel veerem pärast lepingu kehtivusaja lõppemist üle turuhinnaga või
d) koostöö tegemine muude pädevate asutustega, et luua ulatuslikum veeremipark.
3. Kui veerem tehakse kättesaadavaks uuele avaliku veoteenuse osutajale, lisab pädev asutus pakkumisdokumentidesse mis tahes kättesaadava teabe veeremi hoolduskulude ja füüsilise seisukorra kohta.
Artikkel 6
Avalike teenuste hüvitamine
1. Sõltumata lepingu sõlmimise viisist, peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikliga 4. Kõik mis tahes laadi hüvitised, mis on seotud avaliku teenindamise lepinguga, mida ei ole sõlmitud vastavalt artikli 5 lõikele 1, 3 või 3b, või mis on seotud üldeeskirjaga, peavad samuti olema kooskõlas lisa sätetega.
2. Komisjoni kirjalikul nõudmisel esitavad liikmesriigid kolme kuu jooksul või nimetatud nõudmises kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et otsustada, kas eraldatud hüvitis on vastavuses käesoleva määrusega.
Artikkel 7
Avaldamine
1. Kõik pädevad asutused avaldavad üks kord aastas koondaruande, mis käsitleb nende vastutusalasse kuuluvaid avaliku teenindamise kohustusi. Nimetatud aruanne hõlmab avaliku teenindamise lepingute alguskuupäeva ja kestust, avaliku teenuse osutajaid, kelle nad on välja valinud, ning kõnealustele avaliku valdkonna teenuse osutajatele makstud hüvitisi ja hüvitisena antud ainuõigusi. Aruandes eristatakse bussi- ja raudteetransporti, võimaldatakse kontrollida ja hinnata ühistranspordivõrgu toimivust, kvaliteeti ja rahastamist ning asjakohasel juhul antakse teavet antud ainuõiguste laadi ja ulatuse kohta. Aruandes võetakse arvesse ka poliitilisi eesmärke, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ühistranspordipoliitikat käsitlevates dokumentides. Liikmesriigid hõlbustavad kõnealustele aruannetele keskset juurdepääsu, näiteks ühise veebiportaali kaudu.
2. Iga pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et hiljemalt üks aasta enne pakkumiskutse väljakuulutamist või otselepingu sõlmimist oleks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vähemalt järgmine teave:
a) pädeva asutuse nimi ja aadress;
b) kavandatav lepingu sõlmimise laad;
c) lepingu sõlmimisega potentsiaalselt seotud teenused ja territooriumid;
d) avaliku teenindamise lepingu kavandatud alguskuupäev ja kestus.
Pädevad asutused võivad otsustada seda teavet mitte avaldada juhul, kui avaliku teenindamise lepingud käsitlevad avalike reisijateveoteenuste osutamist aastas vähem kui 50 000 kilomeetri ulatuses.
Juhul, kui nimetatud teave pärast avaldamist muutub, avaldab pädev asutus võimalikult kiiresti paranduse. See parandus ei piira otselepingu või pakkumiskutse alguskuupäeva.
Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 5 lõikele 5.
3. Raudteetransporti käsitlevate avaliku teenindamise otselepingute sõlmimise korral artikli 5 lõike 6 kohaselt avalikustab pädev asutus järgmise teabe ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist:
a) lepingu sõlminud üksus, selle omandiline kuuluvus ja vajaduse korral juriidilist kontrolli teostava(te) osapool(t)e nimi või nimed;
b) avaliku teenindamise lepingu kestus;
c) osutatavate reisijateveoteenuste kirjeldus;
d) rahalise hüvitise näitajate kirjeldus;
e) kvaliteediga seotud eesmärgid nagu näiteks täpsus ja usaldusväärsus ning kohaldatavad preemiad ja trahvid;
f) põhivaradega seotud tingimused.
4. Pädev asutus edastab huvitatud isiku palvel avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise otsuse põhjenduse.
Artikkel 8
Üleminekusätted
1. Avaliku teenindamise lepingud reisijateveo kohta sõlmitakse vastavalt käesoleva määrusega sätestatud eeskirjadele. Teenuselepingud või teenuste riigihankelepingud nagu defineeritud direktiivis 2004/17/EÜ või direktiivis 2004/18/EÜ avaliku reisijateveoteenuse osutamise osas bussi või trammiga sõlmitakse kooskõlas nimetatud direktiivides sätestatud menetlustega, kui selliseid lepinguid ei sõlmita nimetatud direktiivides määratletud kontessioonilepingute kujul. Kui lepingud sõlmitakse kooskõlas direktiividega 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ, ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 2–4.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist,
i) kohaldatakse artiklit 5 avaliku teenindamise lepingute sõlmimisele reisijateveoteenuste jaoks maanteel ja muudel rööbasteedel kui raudtee, nagu metroo või trammid, alates 3. detsembrist 2019;
ii) kohaldatakse artiklit 5 avalikele raudtee-reisijateveoteenuste osutamisele alates 3. detsembrist 2019;
iii) lõpetatakse artikli 5 lõike 6 ja artikli 7 lõike 3 kohaldamine 25. detsembril 2023.
Nende lepingute kehtivusaeg, mis sõlmitakse artikli 5 lõike 6 kohaselt alates 3. detsembrist 2019 kuni 24. detsembrini 2023, ei ületa kümmet aastat.
Kuni 2. detsembrini 2019 võtavad liikmesriigid meetmeid vastavuse järkjärguliseks saavutamiseks artikliga 5, et vältida tõsiseid struktuurilisi probleeme eelkõige veojõudlusega seoses.
Kuue kuu jooksul alates 25. detsembrist 2020 esitavad liikmesriigid komisjonile eduaruande, milles toovad esile artikli 5 kohase avaliku teenindamise lepingute sõlmimise rakendamise. Komisjon teostab liikmesriikide eduaruannete alusel läbivaatamise ja esitab asjakohasel juhul seadusandliku akti eelnõu.
2a. Avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel käsitlevad avaliku teenindamise otselepingud, mis on sõlmitud muu menetluse kui ausa võistleva pakkumismenetluse alusel alates 24. detsembrist 2017 kuni 2. detsembrini 2019, võivad jääda jõusse kuni nende kehtivusaja lõpuni. Erandina artikli 4 lõikest 3 ei ületa selliste lepingute kestus kümmet aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 4.
3. Lõike 2 kohaldamisel ei võeta arvesse avaliku teenindamise lepinguid, mis on kooskõlas ühenduse ja liikmesriigi õigusega sõlmitud:
a) ausa võistleva pakkumismenetluse alusel enne 2000. aasta 26. juulit;
b) muu menetluse kui võistleva pakkumismenetluse alusel enne 2000. aasta 26. juulit;
c) võistleva pakkumismenetluse alusel alates 2000. aasta 26. juulist ja enne 3. detsembrit 2009;
d) muu menetluse kui ausa võistleva pakkumismenetluse alusel alates 26. juulist 2000 ja enne 24. detsembrit 2017.
Punktis a osutatud lepingud võivad jääda kehtima oma tähtaja lõpuni. Punktides b ja c osutatud lepingud võivad jääda kehtima oma tähtaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 30 aastat. Punktis d osutatud lepingud võivad jääda kehtima oma tähtaja lõpuni, kui nad on piiratud kestusega, mis on võrreldav artiklis 4 osutatud kestustega.
Avaliku teenindamise lepingud võivad jääda kehtima oma tähtaja lõpuni, kui nende lõpetamine põhjustaks soovimatuid õiguslikke või majanduslikke tagajärgi ning juhul, kui komisjon on andnud oma heakskiidu.
4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad pädevad asutused lõikes 2 osutatud üleminekuperioodi teisel poolel pakkumiskutse teel sõlmitavate lepingute puhul välistada nende teenusepakkujate osalemise, kes ei suuda tõendada, et käesoleva määruse kohaselt sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel nende poolt osutatud avaliku transpordi teenuste maksumus moodustab vähemalt poole kõikide avaliku transpordi teenuste maksumusest, mille eest neile makstakse hüvitist või millele neil on ainuõigus. Sellist välistamist ei kohaldata nende teenusepakkujate suhtes, kes osutavad teenuseid, mille pakkumine korraldatakse. Selle kriteeriumi rakendamisel ei võeta arvesse artikli 5 lõikes 5 osutatud erandkorras sõlmitud avaliku teenindamise lepinguid.
Kui pädevad asutused esimeses lõigus osutatud võimalust kasutavad, teevad nad seda diskrimineerimata, välistavad kõik sellele kriteeriumile vastavad võimalikud teenusepakkujad ning teavitavad võimalikke teenusepakkujaid oma otsusest avaliku teenindamise lepingute sõlmimise menetluse alguses.
Asjaomased pädevad asutused teavitavad komisjoni oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt kaks kuud enne pakkumiskutse avaldamist.
Artikkel 9
Vastavus asutamislepinguga
1. Ühisturuga on kokkusobivad üksnes need avaliku teenindamise hüvitised, mida käesoleva määruse kohaselt makstakse avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks või üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmiseks. Need hüvitised on vabastatud asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 sätestatud eelneva teatamise kohustusest.
2. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 73, 86, 87 ja 88 kohaldamist, võivad liikmesriigid asutamislepingu artikli 73 alusel transpordisektorile jätkuvalt eraldada toetusi, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist, välja arvatud käesoleva määrusega hõlmatud teenused, ning eelkõige:
a) kuni infrastruktuurikulutuste jagamist reguleerivate ühiste eeskirjade jõustumiseni juhul, kui toetusi antakse ettevõtjatele, kes peavad kandma nende poolt kasutatava infrastruktuuriga seotud kulutusi, mida teistel ettevõtjatel ei ole. Sel viisil antavate toetuste suuruse määramisel võetakse arvesse neid infrastruktuurikulutusi, mis konkureerivatel transpordiliikidel puuduvad;
b) juhul kui toetuste eesmärgiks on edendada kogu ühendusele soodsamate transpordisüsteemide ja -tehnoloogiate uurimist või arendamist.
Kõnesolevaid toetusi antakse ainult uurimiseks ja arendamise ajaks ning need ei või hõlmata transpordisüsteemide ja -tehnoloogiate ärieesmärgil kasutamist.
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 1191/69 tunnistatakse kehtetuks. Siiski jätkatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist selle sätete kohaldamist kaubaveoteenuste suhtes.
2. Määrus (EMÜ) nr 1107/70 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 11
Aruanded
Pärast artikli 8 lõikega 2 sätestatud üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon aruande käesoleva määruse rakendamise ja avaliku reisijateveoteenuse osutamise arengute kohta ühenduses, hinnates eelkõige avalike reisijateveoteenuste kvaliteedi muutust ja otselepingute mõju, millega vajadusel kaasnevad asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 3. detsembril 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Hüvitamisele kohaldatavad eeskirjad artikli 6 lõikes 1 osutatud juhtudel
1. Vastavalt artikli 5 lõigetele 2, 4, 5 või 6 sõlmitud otselepingutega või üldeeskirjaga seotud hüvitisi peab arvutatama käesolevas lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.
2. Hüvitis ei või ületada summat, mis vastab avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutaja kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule. Nimetatud mõju hindamiseks võrreldakse avaliku teenindamise kohustuse täitmise olukorda selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui seda kohustust ei täidetaks. Netofinantsmõju arvutamisel juhindub pädev asutus alljärgnevast skeemist.
Kulud, mis on tehtud tulenevalt pädeva asutuse/pädevate asutuste poolt määratud ja avaliku teenindamise lepingus ja/või üldeeskirjas sisalduva avaliku teenindamise kohustusest või mitme avaliku teenindamise kohustusest;
miinus mis tahes positiivne finantsmõju, mis on saadud kõnealus(t)e avaliku teenindamise kohustus(t)ega seonduvas võrgus;
miinus tariifidelt saadud sissetulek või kõnealus(t)e avaliku teenindamise kohustus(t)e täitmisel saadud mis tahes muu tulu;
pluss mõistlik kasum;
võrdub netofinantsmõjuga.
3. Avaliku teenindamise kohustuse täitmisel võib olla mõju teenusepakkuja võimalikule transpordialasele tegevusele väljaspool kõnealust avaliku teenindamise kohustust/kohustusi. Ülekompenseerimise või puuduliku kompenseerimise vältimiseks tuleb netofinantsmõju arvestamisel võtta arvesse mõõdetavaid finantsmõjusid teenusepakkuja asjaomasele võrgule.
4. Kulude ja tulude arvestust peab pidama vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamispõhimõtetele.
5. Kui avaliku teenuse osutaja osutab avaliku teenindamise kohustusele allutatud hüvitatavat transporditeenust ning on seotud ka muu tegevusega, peavad nimetatud avalike teenuste raamatupidamisarvestused olema läbipaistvuse suurendamiseks ja ristsubsideerimise vältimiseks eraldatud nii, et täidetud oleksid vähemalt järgmised tingimused:
— kõikide kõnealuste tegevusvaldkondadega seotud raamatupidamisarvestused on eraldatud ning vastavad varad ja püsikulud on jaotatud vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamiseeskirjadele;
— kõiki muutuvkulusid, põhjendatud osa püsikuludest ning mõistlikku kasumit, mis on seotud avaliku teenuse osutaja mis tahes muu tegevusega, ei saa ühelgi tingimusel seostada kõnealuse avaliku teenindamisega;
— avaliku teenindamise kulud peab tasakaalustama tegevuse tulude ja ametivõimude poolt makstavate summadega, ilma tulude võimaliku ülekandmiseta avaliku teenuse osutaja teise tegevusvaldkonda.
6. Mõistliku kasumina peab käsitlema selle sektori tavapärast kapitali tootlust antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise läbi avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist.
7. Hüvitamismeetod peab olema suunatud sellele, et säilitada või arendada:
— avaliku teenuse osutaja tõhusat haldustegevust, mida oleks võimalik objektiivselt hinnata, ja
— piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamist.
( 1 ) EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).